Justiits- ja Digiministeerium Teie 11.02.2026 nr 7-1/1040
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 03.03.2026 nr 1-5/26-56-2
10122, Tallinn
Austatud Sandra Kaljumäe
Tagasiside EL andmeliidu strateegiale ja tehisaru
rakendamise strateegiale
Toetame mõlema strateegia üldisi eesmärke, sealhulgas andmete kvaliteedi tõstmist, turvalise taaskasutuse
tagamist ning tehisaru vastutustundliku ja läbipaistva rakendamise põhimõtete järgimist. Nõustume, et
andmehalduse ja tehisaru poliitikaid tuleb käsitleda ühtse raamistikuna, kuna kvaliteetsed, ajakohased ja
usaldusväärsed alusandmed on eelduseks toimivale ning ohutule tehisarule.
Arvestada tuleb sellega, et Eesti avaliku sektori infosüsteemid on valdavalt tsentraalselt hallatud ning
kompetents koondunud. EL-i raamistik peaks olema piisavalt paindlik, et arvestada liikmesriikide erineva
arenguastme, infosüsteemide korralduse ja ressursibaasiga. Eesti jaoks on kriitiline, et EL tasandi
regulatsioonid ei looks täiendavaid bürokraatia- ega raportikohustusi, mis dubleerivad juba toimivaid
riiklikke protsesse. Samuti on andmeruumide loomisel oluline tagada, et riigil säiliks kontroll oma andmete
kasutamise üle, sealhulgas metaandmete, juurdepääsu- ja kasutuspoliitikate tasandil.
Andmeliidu strateegia rõhutab vajadust tagada turvalised juurdepääsumehhanismid ning selged
andmehalduse põhimõtted, sh üheselt määratletud rollid ja ligipääsutasemed. Tehisaru rakendamisel muutub
see veelgi olulisemaks, kuna tehisaru süsteem pääseb kõikide andmeteni, millele kasutajal on juurdepääs. Kui
juurdepääsuõigused on liiga laiad või halvasti hallatud, võivad tehisaru süsteemid töödelda ja kokku viia
teavet, mis ei ole ametniku tööülesannete täitmiseks vajalik, mis omakorda suurendab nii turvariski kui ka
õiguslikku riski.
Sektoripõhiste andmeruumide kasutuselevõtt toob kaasa täiendavaid turvariske. Kui üks süsteem või
organisatsioon ei vasta nõutud turva- ja andmekvaliteedistandarditele, võib see ohustada kogu andmeruumi
– haavatavused ja vigased andmed võivad kanduda üle teistele osalistele. Seetõttu on oluline kehtestada ka
selged ja ühtsed eeltingimused, millele infosüsteemid peavad vastama enne liitumist andmeruumiga, näiteks
kohustuslik sõltumatu turvahindamine. Samas tuleb arvestada Eesti väiksuse ja piiratuma spetsialistide
ressursiga, mistõttu peavad nõuded olema proportsionaalsed ning rakendatavad ka väiksema halduskoormuse
võimekuse korral.
Andmeruumide ja tehisaru kasutuselevõtu puhul tuleb pöörata oluliselt enam tähelepanu alusandmete
kvaliteedile ja täpsusele. Vigased, aegunud või manipuleeritud andmed võivad tekitada ulatuslikke
süsteemseid vigu, põhjustada õigusvastaseid otsuseid ning vähendada usaldust avaliku sektori teenuste vastu.
Seetõttu on oluline luua lihtsad ja ühtsed mehhanismid valeandmetest teavitamiseks ning vajadusel ka
teavitamaks neid osapooli, kes on juba ekslikke andmeid kasutanud. Eriti tuleb tähelepanu pöörata andmete
sihiliku manipuleerimise ennetamisele ja erinevatele data poisoning ründevariantidele, mis võivad mõjutada
nii treeningandmeid kui ka operatiivseid otsustusmudeleid.
Kuigi strateegiad käsitlevad põhjendatult andmete kättesaadavust ja taaskasutust, on andmete säilitamise,
kustutamise ja elutsükli haldamise käsitlus vähem reguleeritud. Andmeruumide ja tehisaru laiapõhise
kasutuselevõtu kontekstis on hädavajalik luua selgem raamistik ka andmete elutsükli juhtimiseks – sealhulgas
Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn /
[email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613
läbipaistvad säilitustähtajad, andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine ning mehhanismid andmete
kustutamiseks ka tehisaru süsteemidest, kus need võivad olla talletunud mudelite parameetritesse või
treeningkorpustesse.
Lisaks teeme ettepaneku, et tehisaru strateegia võiks rohkem kajastada oskuste omandamise vajadust varases
kooliastmes ja ümberõppimise vajalikkust tööturul. 3.2 toob välja soovituse, aga võiks kaaluda ka seda, kas
riik peaks teatud juhtudel sellist õpet ise tagama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ergo Tars
direktor
Kadri Levand
[email protected]
2/2