Varnja, Apteegi kinnistu detailplaneering

ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS OÜ ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS Veeteede amet 10.08.16 Peipsiääre vald, Varnja alevik, Apteegi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine. OÜ “Arhitektuuribüroo Margit Kõrts”, kui Peipsiääre vald, Varnja alevik, Apteegi kinnistu detailplaneeringu koostaja, edastab nimetatud detailplaneeringu koos Peipsiääre Vallavalitsuse 03.06.2016.a. nr. 78 kaaskirjaga heakskiidu saamiseks. Vastavalt Tartu Maavalitsuse kirjale 26.04.2016 nr 9-2/1287-2 on planeeringusse viidud nõutavad täiendused. Lisatud: 1. Peipsiääre vald, Varnja alevik, Apteegi kinnistu detailplaneering 2. Tartu Maavalitsuse kiri 26.04.2016 nr 9-2/1287-2 3. Peipsiääre Vallavalitsuse kiri 03.06.2016.a. nr. 78 Lugupidamisega arhitekt Margit Kõrts GSM 50-33-705 Postiaadress Hospidali 14 80011 Pärnu Tel./fax 44 – 30 927 Saatja: Margit K�rts <[email protected]> Saatmisaeg: 13. august 2016. a. 13:27 Adressaat: VA_eva Teema: Varnja, Apteegi kinnistu dp Manused: peipsiaare 3_6_2016 nr 78.bdoc; Tartu Maavalitsuse kiri 26.04.2016 nr 9-2-1287-2.pdf; Apteegi kinnistu DP 10.07.16.bdoc; KIRI 10.08.2016 (VTA).doc Tere. Edastan koos kaasas olevate materjalidega Peipsi��re vallas, Varnjas, Apteegi kinnistu detailplaneeringu koosk�lastamiseks. Lugupidamisega arhitekt Margit K�rts [email protected] +3725033705 Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 1 ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS OÜ ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS Töö number: 06-14 Tellija : Peipsiääre Vallavalitsus Detailplaneeringu algatusettepaneku tegija : OÜ Kalameister Peipsiääre vald, Varnja alevik, Apteegi kinnistu DETAILPLANEERING SELETUSKIRI JA JOONISED MTR: EP-10313119-0001 Aadress: Hospidali 14, Pärnu 80011 Telefon: +372-50-33-705 Mail: margit.korts @ gmail.com Vastutav spetsialist: Margit Kõrts Pärnus juuli 2016  Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 2 SISUKORD. A. SELETUSKIRI. 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED………………………………………………lk 3 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED…………………………………………lk 3 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS………………………………………………………lk 3 3.1. Planeeritava ala asukoht 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid. 3.3. Maakasutus ja hoonestus. 3.4. Haljastus. 3.5. Tehnovõrgud. 3.6.Keskkonnaalased erinõuded. 3.7.Muinsuskaitse. 4.ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG……………………………………………………………………………………………………lk 6 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV…………………………………….…………………lk 7 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek, põhjendus ning Peipsiääre valla üldplaneeringu seletuskirja ja jooniste muutmise ettepanek. 5.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine. 5.3. Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused. 5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid. 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. 5.6. Tehnovõrgud- ja rajatised. 5.7. Tuleohutuse tagamine. 5.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 5.9. Keskkonnatingimused. 5.10. Kehtivad piirangud. 5.11. Vertikaalplaneering. 5.12.Planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu elluviimise kokkulepped. 5.13. Situatsiooniskeem B . GRAAFILINE OSA. 6.1. Tugijoonis M 1:500 Joonis 1 6.2. Põhijoonis M 1:500 Joonis 2 6.3. Tehnovõrkude joonis M 1:500 Joonis 3 6.4. Illustreeriv materjal Joonis 4 C. LISAD: 7.1.Peipsiääre Vallavolikogu otsus nr 3 28.01.2014 “Apteegi kinnistu detailplaneeringu algatamine.“ 7.2.Peipsiääre Vallavolikogu otsus nr 22 28.05.2014 “ Peipsiääre Vallavolikogu otsuse 28.01.2014 nr 3 osaline muutmine.” 7.3. Keskkonnaameti korraldus 12.01.2015 nr JT 1-15/15/13 “ Otsus veehaarde sanitaarkaitseala vähendamise kohta.” Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 3 Apteegi kinnistu detailplaneering. SELETUSKIRI . 1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. 1.1.Planeeringuala asend. Planeeritav maa-ala paikneb Tartumaal, Peipsiääre vallas, Varnja alevikus ja hõlmab Apteegi kinnistut katastritunnusega (58701:005:0057). Planeeritava ala suuruseks on 19631 m2. 1.2.Planeerimisalased alusmaterjalid ja lähteandmed. 1.2.1.Peipsiääre Vallavolikogu otsus nr 3 28.01.2014 “Apteegi kinnistu detailplaneeringu algatamine.“ 1.2.2.Peipsiääre Vallavolikogu otsus nr 22 28.05.2014 “ Peipsiääre Vallavolikogu otsuse 28.01.2014 nr 3 osaline muutmine.” 1.2.3. Kehtiv Peipsiääre valla üldplaneering. 1.2.4.Tartu maakonnaplaneering. 1.2.5.Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “ Asustus ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.” 1.2.6. Planeerimisseadus. 1.2.7.Keskkonnaameti korraldus 12.01.2015 nr JT 1-15/15/13 “Otsus veehaarde sanitaarkaitseala vähendamise kohta.” 2.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED. Detailplaneering on koostatud maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse alusena Apteegi kinnistul. Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on Varnja alevikus paikneval Apteegi kinnistul seada kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks majutusehitiste maa; turismi- ja puhkeotstarbeline maa; lautri- ja väikeujuvvahendi randumismaa. Detailplaneeringuga määratakse krundi ehitusõigus ja hoonestusala. Detailplaneeringu alusel kavatsetakse välja ehitada turismi- ja kalaturismi harrastajatele majutushoone (-hooned), parkimiskohad, väikeujuvvahendite randumiskohad, luua külastajatele ning kohalikele elanikele puhkamise ja sportimise võimalused. 3.OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS. 3.1. Planeeritava ala asukoht. Planeeritav maa-ala paikneb Tartumaal, Peipsiääre vallas, Varnja alevikus ja hõlmab Apteegi kinnistut katastritunnusega (58701:005:0057). Planeeringu alast läänest kulgeb Kolkja Tee kõrvalmaantee (nr 2224 ), põhjas paikneb Kanepi kinnistu, idas Peipsi järv ning lõunas Varnja Sadama kinnistu. Planeeritavale alale tagab juurdepääsu olemasolev Kolkja Tee kõrvalmaantee ( e. Kesk tänav). 3.2.Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus. Tartu maakonnaplaneeringu alusel kuulub planeeringuala pärandkultuurimaastike hulka. Samuti käsitleb maakonnaplaneering piirkonda kui potentsiaalset töötusettevõtete piirkonda, nagu näiteks planeeringu ala kõrval paiknev hoonestatud ja välja ehitatud kalasadam. Kuna maakonnaplaneering oma üldistuse astme juures ei määratle antud piirkonna konkreetseid arengusuundi, siis võib Apteegi kinnistu detailplaneeringut pidada maakonnaplaneeringu üldiste põhimõtetega kooskõlas olevaks. Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 4 Peipsiääre valla üldplaneeringu järgi asub Apteegi kinnistu väikeelamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal. Planeeritava ala olemasolev katastriüksuse sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa. Apteegi kinnistul on maismaa osa, mis külgneb läänest Kolkja Tee kõrvalmaantee ( kõrvalmaantee nr 2224 ) ja kanalitega eraldatud osa, mis jääb Peipsi järve poole. Kinnistul asuvad kanalid on aastatega inimtegevuse tagajärjel loodud veekogu osad. Kinnistu maismaaga ühendatud osa on üldplaneering määranud tiheasustusega alaks ja maismaast eraldatud osa on määratud hajaasustusalaks. Kinnistul paiknev endine apteegi hoone ( hiljem piirivalvekordon) seisab aastaid kasutusena. Apteegi kinnistut omav ettevõte lähiperspektiivis elamuna hoone kasutusele võtu ei kavanda, nagu on planeeritud üldplaneeringu juhtotstarve- väikeelamumaana. Planeeritava ala põhja küljel on elamumaa sihtotstarbega Kanepi kinnistu ( 58701:005:0067). Kinnistu suuruseks on 8000 m2 ja sellel paiknev elumaja koos abihoonetega Kolkja Tee kõrvalmaantee ( Kesk tänav) poolsel kinnistu küljel. Planeeritava kinnistu lõuna küljel paikneb Varnja Sadama kinnistu ( 58701:005:0056), mille suuruseks on 14899 m2. Nimetatud kinnistu sihtotstarbeks on 100% tootmismaa. 2012 aastal ehitati kinnistule rekonstruktsioonina sadamahoone, mida kasutatakse kala vastuvõtupunktina. Samal aastal rekonstrueeriti ja ehitati juurde kaid kogupinnaga 1820 m2 ulatuses. 2010 aastal väljastas Keskkonnaamet Varnja Sadama kanali puhastamiseks vee erikasutusloa, mis kehtib kuni 04. 12. 2017 aastani. Kanali puhastustööd on valdavalt ellu viidud. Varnaja Sadama hoone on kasutuses ja kinnistul ettevõtlustegevus toimib aastaringselt. Planeeritava ala lääne küljel paikneb asfaltkattega Kolkja Tee kõrvalmaantee. Peipsiääre vald on nimetanud kõnesoleva tee Kesk tänavaks, mis läbib Varnja küla. Varnja külas on traditsiooniline tänava äärne hoonestusprintsiip eelnenud sajanditel välja kujunenud. Olemasolevate hoonete paiknemine ei võimalda valdavalt tee kaitsevööndite nõudeid rakendada. Vastavalt Teeseadusele ei saa alevikke läbiv Kolkja Tee kõrvalmaantee kuuluda riigimaanteede hulka. Üle Kolkja Tee kõrvalmaantee paiknevad kinnistud on hoonestatud ja kasutatakse elamutena. Apteegi kinnistu külgneb idast Peipsi järvega. Peipsi järve rannavööndile rakenduvad looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevad kitsendused, mis on välja toodud seletuskirja punktis 3.6. Peipsi järv kuulub lõheliste ja karpkalalaste elupaikadega kaitstavate veekogude nimekirja (RTL 2002,118,1714). 3.3.Maakasutus ja hoonestus. Apteegi kinnistu suurus on 19631 m2. Olemasoleva katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu on hoonestatud. Sellel paikneb kahe korruseline viilkatusega elamu, mille ehitusalune pindala on ehitusregistri kohaselt 256 m2. Hoone seinakonstruktsioonid esimese korruse tasandis on punasest tellisest ja maakivist. Teise korruse väljaehitused on puitkonstruktsioonil. Hoone on kantud pärandkultuuriobjektide nimekirja. Hoones on paiknenud aastakümneid tagasi apteek, hiljem piirivalvekordon. Mitmeid aastaid seisab olemasolev hoone tühjana. Olemasoleva hoone kubatuur on 1395 m3, mis on välja arvestatud digitaalse mõõtmise tulemusel. 3.4. Haljastus. Kõlvikuliselt on kinnistul valdav osa muu maa-ala ( 1,72 ha), sh veealune maa ( 0,17ha), sellele järgneb looduslik rohumaa (0,05 ha) ja õuemaa ( 0,19 ha ), sh ehitiste alune maa. Kinnistu maismaa osal Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 5 kasvavad Kolkja Tee ääres kaks lehtpuud. Kinnistu maismaa osalt on võsa eemaldatud. Planeeritaval maa-alal kasvab seega valdavalt looduslik hein ja järve pool kõrkjad. Maismaast eraldatud osal kasvab põhjaküljel võsa ja lõunaküljel kasvavad viis elujõus kaske. 3.5.Tehnovõrgud. Piirkonnas puudub tsentraalne veetorustik. Naaberkinnistule Varnja Sadam on rajatud puurkaev. Puurkaev ( kat nr 50857 ) on rajatud 2011 aastal ning see on 55 m sügavune. Puurkaev saab oma vee Kesk-Devoni põhjaveekogumist. Puurkaevu vesi vastab joogivee nõuetele. Kõrgendatud tasemel esineb rauasisaldust, seega on vajalik rauaärastuse kasutamine. Apteegi kinnistu veevarustus lahendada naaberkinnistu paikneva puurkaevu baasil. Selleks on taotletud Keskkonnaametilt detailplaneeringu koostamise käigus kõnesoleva puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist. Keskkonnaameti oma korraldusega 12.01.2015 nr JT 1-15/15/13 “Otsus veehaarde sanitaarkaitseala vähendamise kohta ” on vähendanud puurkaevu (kat nr 50857) sanitaarkaitseala 10 m –le kahe kinnistu veevõtu tarbeks. Piirkonnas puudub tsentraalne reoveetorustik. Planeeringuala paikneb Eesti põhjavee kasutuse kaardi kohaselt kaitsmata põhjaveega alal. Seega esineb antud piirkonnas kõrgenenud reostustundlikkus. Kuna tegu on väljapool ühiskanalisatsiooni tegevuspiirkonda ning kaitsmata põhjaveega ala paikneva kinnistuga, siis on reovee ärajuhtimise võimaluseks kas kogumismahuti rajamine või kohtpuhasti paigaldamine. Kohtpuhasti rajamisel tuleb heitvee järve juhtimisel järgida Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 “ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavaid nõudeid, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäära ning nõuete täitmise kontrollimise meetmed” nõudeid. 3.6.Keskkonnaalased nõuded. Apteegi kinnistu külgneb idast Peipsi järvega. Peipsi järve rannavööndile rakenduvad Looduskaitseseadusest ja Veeseadusest tulenevad kitsendused. Peipsi järvel on kalda piiranguvööndi laiuseks 200 meetrit ( Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 alusel on: ” Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannad 200 meetrit.”) Apteegi kinnistu omab maismaaga ühendatud osa, mida on kehtiv üldplaneering määranud tiheasustusega alaks, mille tõttu on Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p3 kohaselt ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 m Peipsi järve veepiirist. Peipsi järvel on veekaitsevöönd ulatus veepiirist 20 meetrit.( Veeseaduse § 29 lõige 2 punkt 1 alusel on: ”Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärve – 20 m.”) Rannal ja kaldal on majandustegevus keelatud veekaitsevööndis. Kitsendused on sätestatud Veeseaduses. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis alljärgnevalt välja toodud juhtudel: 1. Apteegi kinnistul asub olemasolev hoone. Detailplaneeringuga määratakse hoonestusala Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 5 alusel olemasolevale ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. 2. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 11 alusel määratakse detailplaneeringus uus hoonestusala tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamiseks. Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 6 Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse olemasolevale ehitisele esmakordset juurdeehitust väiksemas mahus, kui kolmandik ehitise kubatuurist. Olemasoleva hoone kubatuur on 1395 m3, seega juurdeehitusega võib suurendada hoone kogu kubatuuri kuni1858 m3. Uut ehitusala kavandatakse varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas. Seega ei ole hoonete ega rajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalik taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Detailplaneeringuga kavandatakse Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 2 kooskõlas kalda kindlustusrajatisi ja § 38 lg 4 p 6 kooskõlas piirdeaedu tagades kallasraja toimimise. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 alusel planeeritakse tehnovõrke ja – rajatisi, milleks on käesoleval juhul lisaks tehnotrassidele ka maaküttekollektor. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9 alusel planeeritakse jalakäijate sild üle olemasoleva kanali. Paadisilda kavandatakse kaldale rajada järgides kalda kaitse eesmärke ja Veeseaduse § 8 lõikega 2 sätestatut. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 alusel on kallasrada laevatatavatel veekogudel 10 m laiune ja arvestatakse lamekaldal põhjakaardil e kantud veekogu piirist. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasrajaga seotud õigused, kohustused ja piirangud on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses § 38. Apteegi kinnistu kaldaala ei või piirata aedadega ja tuleb tagada piki kallast inimeste ning loomade vaba liikumine ja viibimine. Maakonnaplaneering toob välja, et piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud või kaitsmata pinnapealse reostuse eest. Seega esineb antud piirkonnas kõrgendatud reostustundlikkus. Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.” määrab Varnja piirkonna võimalikuks rahvusliku tasandi väärtuslikuks maastikuks. Lisaks näeb teemaplaneering kogu Varnja piirkonna rannaala kui kohaliku tasandi rohevõrgustiku ribastruktuuri. Mõlemad määratlused ei välista ehitustegevust, kuid seda tuleb teha arvestades hoonestuse sobivust piirkonda. Ka Peipsiääre valla üldplaneering määratleb, et Apteegi kinnistu jääb kohaliku tasandi rohevõrgustiku ribastruktuuri alale, mis on ühtlasi üldplaneeringus määratud miljööväärtuslikuks alaks. Planeeritav ala ega selle lähialale ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi looduskaitsealuseid objekte. 3.7.Muinsuskaitse. Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitse all olevaid kinnismälestisi. Planeeringuala ei asu muinsuskaitsealal ega kultuurimälestise kaitsevööndis. Planeeringuga ei tehta ettepanekut planeeringualal asuvate objektide kaitse alla võtmiseks. Apteegi kinnistul asuv olemasolev hoone on kantud pärandkultuuriobjektide nimistusse. 4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG. Peipsiääre valla haldusterritooriumil kehtib 2007-2008 aastal koostatud Peipsiääre valla üldplaneering. Peipsiääre valla üldplaneeringu ülesanne on kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt teiste hulgas maa- Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 7 ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine. Apteegi kinnistu jääb üldplaneeringu kohaselt kohaliku tasandi rohevõrgustiku ribastruktuuri alale. Sammuti jääb ala riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale, mis on ühtlasi üldplaneeringus määratud miljööväärtuslikuks alaks. Peipsiääre valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarve on planeeritaval alal väikeelamumaa. Apteegi kinnistut ei ole väikeelamumaana ei möödunud aegadel kasutatud. Varnja alevikus on üldplaneeringu järgi valdavateks juhtfunktsioonideks väikeelamu ja maatulundusmaa. Valdav osa piirkonna maakasutusest vastab üldplaneeringus määratud juhtfunktsioonile. Kuna alevik paikneb Peipsi järve ääres, siis järve lähedus on võimaldanud aastasadade jooksul piirkonnas kalastusega tegelda nii omatarbeks kui ka ettevõtlustegevusena. Detailplaneeringu ala paikneb populaarses kalastuspiirkonnas ja seega ei ole kõnesolev tegevusala uudne nähtus. Seega kavandab käesolev detailplaneering piirkonda ettevõtlust soodustava ärifunktsiooni , kuna piirkonnas on turismi- ja majutustegevuse arendamine perspektiivne. Apteegi kinnistu detailplaneering teeb ettepaneku muuta üldplaneeringu väikeelamumaa juhtfunktsioon ärimaa juhtfunktsiooniks. Apteegi kinnistul kavandatakse pakkuda majutusteenust ja kalaturismi harrastamisele tugiteenust. Kinnistul kavandatakse luua järve kaldal sportimis- ja puhkamisvõimalused, mida on kavandatud pakkuda ka kohalikule elanikkonnale. Apteegi kinnistul puudub varem kehtestatud detailplaneering. 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV. 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek, põhjendus ning Peipsiääre valla üldplaneeringu seletuskirja ja jooniste muutmise ettepanek. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine; 3) muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. 5.1.1. Ettepanek. Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku muuta Peipsiääre valla üldplaneeringut järgmiselt: - kehtestada Apteegi kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks ärimaa. - vähendada Peipsi järve ehituskeeluvööndit Apteegi kinnistul planeeritud kanali rajamise osas. Üldplaneeringu muutmise ettepanek tugineb kohaliku omavalitsuse hinnangul maakasutuse juhtotstarbe olulisele muutmise sättele. 5.1.2. Põhjendus. Ettepanek on põhjendatud järgmistest asjaoludest: Kinnistul paikneb pikemat aega tühjalt seisev hoone, mida on minevikus kasutatud apteegi hoonena ja seejärel piirivalvekordonina. Peipsiääre valla üldplaneering, mis on koostatud 2007-2008 aastal, on planeerinud Apteegi kinnistule väikeelamumaa juhtotstarbe. Apteegi kinnistul soovitakse edendama hakata harrastuskaluritele kalaturismi. Kinnistul paiknev olemasolev seni kasutuseta hoone kavatsetakse rekonstrueerida ja laiendada majutushooneks, mis hakkaks turiste ja harrastuskalureid teenindama külalistemajana. Apteegi kinnistul on kalaturismi edendamiseks head looduslikud eeldused: kinnistu piirneb Peipsi järvega, kinnistu sisemusse ulatuvad olemasolevad lautrid, kuhu saab harrastuskaluritele Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 8 välja ehitada kaid või sillad väikeujuvvahendite randumiseks. Apteegi kinnistu kõrval paikneb 2012 aastal välja ehitatud kutselistele kaluritele Varnja sadam. Varnja Sadama kinnistul, mis piirneb Apteegi kinnistuga, on välja ehitatud kaid ja vee erikasutuseloaga süvendatud kanal. Varem välja ehitatud Varnja sadamast on võimalik kanali kaudu pääseda järvele ja pakkuda tugiteenuseid harrastuskaluritele (paatide väljavõtt ja vettelask). Kohaliku omavalitsuse hinnangul on mõistlik toetada ettevõtja poolt kavandatavat puhke- ja turismi arengusuunda Apteegi kinnistul. Kehtiv üldplaneering on liialt vähe planeerinud ärimaa juhtotstarvet Varnja alevikku, mis võimaldaks piirkonnas keskkonda sobivat ettevõtlust arendada. Seoses piirkonda sobiva ettevõtte arendustegevusega on põhjendatud üldplaneeringu juhtotstarve muutmine, milleks on aastaringselt tegutseva majutusettevõtte territooriumile ärimaa juhtotstarbe sätestamine väikeelamumaa juhtotstarbe asemele. Apteegi kinnistul paikneb olemasolev kanal. Kanal on ühenduses naaberkinnistu Varnja Sadama laevatatava kanaliga tagades järvevee ringluse sadama veealal. Veeringluse olemasolu takistab Varnja Sadama laevatatava kanali kai äärsel alal taimestiku vohamist, millest on oluline abi sadama veeala korrashoiul. Apteegi kinnistu olemasolev kanal paikneb ligikaudu 34 m kaugusel Kolkja Tee kõrvalmaanteest (nr 2224) e Kesktänavast. Tänava ja kanali vähese vahekauguse tõttu on võimaliku reostuse sattumise oht järve vette kõrgendatud. Kinnistul paikneb aastaid kasutuseta seisnud hoone. Olemasolev kanal paikneb hoonest 11 m kaugusel. Hoone rekonstruktsiooni järgse majandustegevuse käivitamisel osutub hoonekompleks järvele liiga lähedal asuvaks, mis tõstab järve reostusriski. Olemasolev hoone paikneb järve veekaitsevööndis. Seoses eelöelduga planeeritakse olemasoleva kanali osalist täitmist maismaa suunas ja laiendamist Peipsi järve suunas. Kanali asukoha muutmine Peipsi järve suunas tagab järve vesikonna võimaliku reostusohu vähenemise ja veekaitsevööndi välja viimist olemasoleva hoone ehitusalast ning miljööväärtuslikust hoonestusalast. Seoses kanali uude asukohta rajamisega taotleb käesolev detailplaneering ehituskeeluvööndi vähendamist Looduskaitseseaduses ette nähtud korras. Apteegi kinnistu majandustegevuse käivitamisel ja hoonestuse kasutusele võtuga on ette näha suurenevat vajadust parkimiskohtade järele. Planeering näeb ette Apteegi kinnistule nõuete kohase parkla väljaehitust eesmärgil suunata seni parkla puudumise tõttu veekaitsevööndis parkijad selleks otstarbeks ettenähtud kohta. Nõuete kohase parkla rajamine takistab mootorsõidukite tehnilistest riketest võimaliku reostuse leket järve vesikonda valguda. Uus parkla rajatakse veekaitsevööndist väljaspoole Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 11 alusel. 5.1.3. Peipsiääre valla üldplaneeringu seletuskirja ja jooniste muutmise ettepanek. Seni kehtinud PlanS §24 lg 5 kohaselt kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelvalve käigus muudatustega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse üldplaneeringusse. Peipsiääre valla üldplaneeringu seletuskirja lisada klausel: „ Varnja külas Apteegi kinnistul kehtestatakse maakasutuse juhtotstarbeks ärimaa.“ Seletuskirja lisada klausel: „Apteegi kinnistu omab maismaaga ühendatud osa, mis on määratud tiheasustusega alaks. Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p3 kohaselt ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 m Peipsi järve veepiirist.“ Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 9 Joonisel üldplaneeringu maakasutuse kaardil viiakse sisse järgmine muudatus: Apteegi kinnistu maa- alal üldplaneeringus määratud ELAMUMAA (EV-2) tingmärk asendatakse ÄRIMAA (B-2) tingmärgiga. Joonisel üldplaneeringu ehitustingimuste kaardil viiakse sisse järgmine muudatus peale olemasoleva kanali osalist täitmist käesolevas detailplaneeringus määratud ulatuses: Ehituskeeluvööndi määratlemine 50 m Peipsi järve veepiirist tingmärgiga. Kalda piiranguvööndi määratlemile 200 m Peipsi järve veepiirist tingmärgiga. Veekaitsevööndi määratlemine 20 m Peipsi järve veepiirist tingmärgiga. 5.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine. Detailplaneering Apteegi kinnistu jagamise ettepanekut ei esita. Kinnistu säilib olemasoleval kujul 19631 m2 suurusena. Olemasoleva kinnistu kuju ja suurus vastab ajalooliselt antud piirkonnas välja kujunenud kruntide jaotusele. Koostatav detailplaneering määrab Apteegi kinnistu uue maakasutamise sihtotstarbe. Krundi kasutamise sihtotstarve kehtiva Planeerimisseaduse tähenduses on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist kasutama hakata. Planeeringu järgi Apteegi kinnistu uueks maakasutuse sihtotstarbeks planeeritakse majutusehitiste maa; turismi- ja puhkeotstarbeline maa; lautri- ja väikeujuvvahendite randumismaa. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Siinkohal juhime tähelepanu, et katastriüksuse sihtotstarve võib olla erinev krundi kasutamise sihtotstarbest, sest detailplaneeringuga määratav sihtotstarve on otseses seoses krundi planeeritud kasutamisega, mis võib olla täpsem kui katastris määratletud sihtotstarve. Katastriüksuse sihtotstarbe nimetuse andmine toimub „ Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” alusel, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrusega nr 155. Vastavalt eelnevalt nimetatud määrusele planeeringu alal kasutatavad katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on järgmine: ärimaa (002; Ä) – ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa: – majutusteehitiste maa; – toitlustusehitiste maa; – teenindusehitiste maa; – ärieesmärgil kasutatavate meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordiehitiste maa; – muu äriotstarbel kasutatav maa. 5.3. Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused. Käesoleva planeeringu peamiseks eesmärgiks hoonestuse vallas on piiritleda hoonestusalad koos arhitektuursete nõuetega. Hoonestusalad on krundi osad, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid ja see on määratud joonistel. Vastavalt üldplaneeringus sätestatud nõuetele on hoonestus planeeritud Varnja aleviku tiheasustusalale st. Apteegi kinnistu maismaaga ühenduses olevale alale. Hoonestusala on määratud olemasoleva hoone asukohale (nn Apteekri majale) ja selle esmakordse juurdeehituse väiksema mahule, kui kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Lisaks on määratud detailplaneeringus täiendav hoonestusala tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamiseks. Peipsiääre valla üldplaneering on määranud Apteegi kinnistu miljööväärtusega alaks. Ehitustegevuse kavandamisel miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid ( Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 10 kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, katusekalle, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ning kujundusvõtted jms) ning moodustama aleviku hoonestusfrondiga terviku. Planeeringus on määratud kohustuslik ehitusjoon kinnistu tänava äärsest piirist mõõdetuna 2,0-1,2 m kaugusele. Kohustusliku ehitusjoone mõõdu kõikumine on tingitud asjaolust, et kinnistu esipiir ei paikne ühtsel sirgjoonel. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema hoone põhimaht. Krundi esipiiri läheduses kavandatavale olemasoleva hoone rekonstruktsioonile ja laiendusele peab jääma kinnistul arhitektuurne domineeriv roll, kuna olemasolev hoone on kantud pärandkultuuri objektide nimistusse. Apteegi kinnistu EHITUSÕIGUSE NÄITAJAD: 1) krundi kasutamise sihtotstarve – 100% majutusehitiste maa; turismi- ja puhkeotstarbeline maa; lautri- ja väikeujuvvahendite randumismaa. ( Katastri sihtotstarve 100% ärimaa ). 2) hoonete suurim lubatud arv krundil – 2 hoonet. 3) hoonete suurim lubatud ehitisalune pindala –790 m2. 4) hoonete suurim lubatud kõrgus –10,5 m olemasolevast maapinnast mõõdetuna. Üldplaneeringus on sätestatud väärtuslike maastike säilitamiseks nõue: väärtuslikel maastikel lubada uusehitusi olemasolevate hoonete vahele eesmärgil, et säiliks traditsiooniline ridaküla ilme, sealjuures jälgides naaberhoonete ja kunagiste hoonete paiknemise asukohta. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on koostatud ajaloolisi piirkonna ehitustraditsioone järgides ja kannavad eesmärki, et rekonstrueeritav ning laiendatav hoone kui ka uushoonestus sobituks Kesk tänaval olemasolevate hoonetega ja moodustaks ühtse tänavafrondi. Krundi detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud käesoleva töö juurde kuuluvas arhitektuursete nõuete tabelis peatüki lõpus, mida vaadelda koos põhijoonisega. Planeeritaval maa-alal kavandatud hoonestus ei ületa üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangut. Planeeringu alal on lubatud Kesk tänava äärsel hoonestusel suurimaks kõrguseks 10,5 meetrit. Olemasoleva hoone e Apteegi maja hoonestusmahtu on lubatud suurendada ühe kolmandiku võrra olemasolevast hoone kubatuurist mõõdetuna. Olemasoleva hoone kubatuur on 1395 m3, seega juurdeehitusega võib suurendada hoone kogu kubatuuri kuni1858 m3. Kesk tänava äärsetele hoonetele on ette nähtud viilkatused. Valdav harjajoon on paralleelne Kesk tänavaga. Lubatud on katusest väljaehitused ja liigendused. Tänava äärne hoonestus koosneb ühest põhikorrusest ja osaliselt katuse all olevast teisest korrusest, mis on piirkonnas iseloomulik. Rekonstrueeritava ja juurdeehitatava hoone fassaadis võimalusel ( ehitustehnilist seisukorda arvesse võttes) säilitada punast tellismüüritist ja maakivi. Rekonstrueeritaval hoonel kui ka uusehitusel kasutada võib ka teisi piirkonda sobivaid ehitusmaterjale nagu tahutud palki, puitvoodrit, klaasi, kivi kui ka krohvi. Keelatud on kivikatust imiteeriv plekk-kate ja seina tasapinnas plastik või plekk-vooder. Klaasiga kaetud terrassi rajamisel järgida, et see paikneks detailplaneeringus määratud hoonestusalas. Hoonete Kesk tänava poolsed fassaadid kavandada traditsiooniliste lahendustega. Rajatistena on ette nähtud käesoleva detailplaneeringu kohaselt kanalite kallaste kindlustamine. Kallaste kindlustamise tüüp valitakse välja ehitusprojekti staadiumis. Kanalite kallastele on lubatud rajada sildu ja kaisid väikeujuvvahendite randumiseks. Apteegi kinnistu kanalisse on planeeritud harrastuskalurite paatide saabumine ja järvele minemine läbi olemasoleva süvendatud Varnja Sadama kinnistul asuva kanali kaudu. Detailplaneeringuga kavandatav ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes, mistõttu ei ole vajalik teostada keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 11 Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded. NR. Nõude sihtgrupp Apteegi kinnistu 1. Krundi pindala 19631 m2 2. Täisehituse protsent hoonetel 4% 3. Lubatud ehitiste suurim arv 2 hoonet 4. Lubatud suurim ehitisalune pindala 790 m2 5. Minimaalne tulepüsivus klass TP-3 6. Sokli suurim kõrguslik sidumine Tänava äärsetel hoonetel- 33.20 kuni 33.80 so esimese korruse põrandapind absoluutkõrguseni. 7. Hoonete lubatud suurim kõrgus 10,5 m ol.olevast maapinnast mõõdetuna. 8. Lubatud maksimaalne korruselisus Kaks korrust. Lubatud on ka vajadusel keldrikorrus. 23-50 kraadi /plekk-katus, sindelkatus, pigisindelkatus ja 9. Hoone katusekalle ja materjal kivikatus . Puitvooder, palkvooder, punasest tellisvooder , maakivi ja 10. Hoone välisviimistlus materjalid krohv . Kesk tänava äärses hoonestuses on arhitektuurselt domineeriv rekonstrueeritav ja juurdeehitatav 11. Fassaadi nõue hoone e. Apteekri maja. 12. Piirded Lahendada projektiga. Tagada piirkonda sobituv lahendus. Tänava äärsetel hoonetel valdav harjajoon paralleelne 13. Hoone katuse harja suund ja tüüp. tänavaga. Katusetüüp on viilkatus. 14. Ehitiste vahelised kujad Naaberhoonetega 8 m kuja/ või rajada tulemüür. 15. Lammutatavad ehitised Puuduvad. 16. Servituut Servituudi seadmise vajadus puudub. Kesk tänavalt e. Kolkja Tee kõrvaltmaanteelt olemasolevalt 17. Juurdepääs. asukohalt. 5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid. Apteegi kinnistu jääb Peipsiääre valla üldplaneeringu kohaselt kohaliku tasandi rohevõrgustiku ribastruktuuri alale. Samuti jääb ala riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale, mis on ühtlasi määratud miljööväärtusega alaks. Detailplaneeringu hoonestusalade määramisel on jälgitud, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ja säiliks rohelise võrgustiku toimimine. Lautri- ja kanalitega eraldatud alale on ette nähtud läbi viia järgnevad heakorratööd: maa-ala puhastada võsast; korrastada kallasrada ja korraldada maa-ala regulaarne niitmine. Lubatud on ka laudteede ehitamine, mis hõlbustaks inimeste liikumist lautri- ja kanalitega eraldatud maa-alal. Maismaast eraldatud alale on kavandatud paigaldada istepingid, kiigud ja muud atraktsioonid. Järve äärde on kavandatud vabaaja- ja sportimise tarbeks rajada palliplatsid ( näiteks võrkpall, sulgpall jms ). Atraktsioonide paigaldamisel jälgida, et nimetatud ei klassifitseeriks ehitisteks ( rajatiseks). Kuna osa kinnistust on lautri ja kanaliga maismaast eraldatud, on planeeringu alale planeeritud silla ehitamine või mõnel muul viisil ühenduse tagamine, mis lahendatakse projekteerimise etapis. Apteegi kinnistul olemasolev kõrghaljastus on minimaalne. Kesk tänava ääres Apteegi kinnistul kasvavad kaks lehtpuud, millest üks tuleb eemaldada eesmärgil, et anda teisele kasvuruumi. Vastavalt põhiplaanil näidatud asukohta istutada juurde puid. Maismaaga eraldatud osal kasvavad Varnja Sadama kinnistu poolsel küljel 5 elujõus kaske, mis kuuluvad säilitamisele. Maismaast eraldatud osale on soovitatav istutada juurde kaks puude gruppi. Krundi esiküljele ja maismaaga ühenduses olevale kinnistu piiridele turvalisuse huvides on lubatud rajada piirdeid. Kasutada piirkonda sobituvat piirete lahendust. Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 12 Maismaast kanali ja lautriga eraldatud osale ei ole lubatud piirde rajamine eesmärgil, et mitte takistada ribastruktuuril inimeste ja loomade liikumist. Kinnistu heakorrastatakse hoonete tehnilise projekti staadiumis koostatavate krundi asendiplaani kohaselt. Krundi heakorrastamisel tuleb lähtuda tänapäevastest hügieeninõuetest ja hooldusvõtetest. Planeeringuala jäätmekäitlus ( nii ehitusaegne kui kasutusaegne ) tuleb lahendada vastavalt Peipsi valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügi tuleb hoida sissesõidu värava tsooni paigaldatud konteineris või väikevormina rajatavas prügimajas, mille regulaarselt tühjendamiseks sõlmitakse vastav leping. Orgaanilised jäätmed, niidetav rohi ja peenoksad komposteeritakse ning kasutatakse krundi haljastamisel. 5.5.Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. Peipsiääre valla üldplaneering on määranud Kolkja Tee kõrvalmaantee kohalikuks tänavaks Varnja aleviku lõigus ja nimetanud selle Kesk tänavaks. Kesk tänava kaitsevöönd on määratud 2 m teemaa piirist, mida tingib ajalooliselt väljakujunenud tänava äärne hoonestusfront. Kesk tänava (Kolkja Tee kõrvalmaantee) liikluskorralduses käesolev planeering muudatusi ei kavanda. Planeeritavale kinnistule on juurdepääs lahendatud ajalooliselt välja kujunenud asukohast Kesk tänavalt (Kolkja Tee kõrvalmaanteelt ). Apteegi kinnistule on planeeritud veekaitsevööndist väljapoole kõvakattega parkimiskohad. Parkimine ääristada kõrgendatud äärekiviga, et sademeveed ei valguks kinnistule. Parkla sademevete puhastamisel enne veekogusse laskmist paigaldada I klassi õlipüüdur näiteks EURO PEK OMEGA NS 15 vooluhulgale 15 l/sek, milles puhastatud sademevees olevad õlijäägid jäävad alla 5 mg/l, mis vastab Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 kehtestatud normidele. Parkla asukoht täpsustatakse ehitusluba taotletava projektdokumentatsiooniga. Juhul, kui ei realiseerita lähiperspektiivis uusehituse ala, siis on parkla väljaehitus lubatud teostada ka vabale hoonestusalale. Järgida tingimust, et parkla ei asetseks veekaitsevööndis. Kinnistu omanike, töötajate ja külastajate autode parkimine on ette nähtud korraldada oma krundi piires õuealal. Parkimiskohtade projekteerimisel täita normatiivse dokumendi EPN 17. Linnatänavad, osa 7. “Väljakud, parklad, terminalid“ nõudeid. Parkimiskohtade arv on seotud rekonstrueeritava ( projekteeritava ) majutushoone brutopinna suurusega. Näide: Jkn Ehitise otstarve Normatiivne Normatiivne Planeeringus ette arvutus parkimiskohtade nähtud kohtade arv arv 1. Majutuskompleks brutopinnaga 1 p/ 200 m2 bruto 8 10 kohta kinnistul 1500 m2 pinna kohta Majutuskoha parkla ja juurdepääsuteed peavad olema pinnakattega teed vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.10.2005 a määruse nr 128 “ Nõuded majutusettevõttele” § 42 lõige 2 alusel. Hoovialalt väljasõitu sooritades jälgida liiklusohutuse nõudeid. Tööde teostamisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivast Teeseadusest, MKM määrustest ja Peipsiääre valla kaevetööde eeskirjadest. Kuna kinnistule on planeeritud pääs kallasrajale, on ette näha kalapüügi kõrghooajal järvele minejate huviliste kasvu. Kesk tänava alal parkimine ei ole lubatud. Kesk tänava ja Apteegi kinnistu hoonete vahelisel maa-alal tugevdada pinnast ja näha ette kõrghooajal täiendavad parkimiskohad harrastuskaluritele eesmärgiga vältimaks mootorsõidukitega sõitmist järve kallastele. Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 13 Käesoleva detailplaneeringu alusel Peipsiääre vallavalitsusel täiendava tee rajamise-, valgustamise ja korrashoiu kohustus puudub. 5.6. Tehnovõrgud- ja rajatised. Kasutatud normid ja määrused: - Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded.” -Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 “Reovee puhastamiseks ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded , heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.” -EVS 835:2003 kinnistu veevärgi projekteerimine. -EVS 848:2013 väliskanalisatsioonivõrk. - Veeseadus . 5.6.1.Veevarustus. 5.6.1.1. Majandus-joogivesi. Apteegi kinnistu arvutuslik veetarbimine ( 25 majutuskohta, 3 töötajat ja läbisõitvad matkabussid) on maksimaalselt 4 m3/d. Naaberkinnistule Varnja Sadam ( katastritunnus 58701:005:0056) on rajatud puurkaev. Puurkaev ( kat nr 50857 ) on rajatud 2011 aastal ning see on 55 m sügavune. Apteegi kinnistu detailplaneeringuga on kavandatud veega varustamine naaberkinnistul Varnja Sadam paikneva puurkaevu kaudu. Veeseaduse § 28 lg 2 p 1 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitseala ulatus 50 meetrit puurkaevust kahe ja enama kinnistu tarbeks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib määrata Keskkonnaamet veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Detailplaneeringu koostamise käigus taotleti Keskkonnaamet Jõgeva-Tartu regioonilt Tartumaa Peipsiääre valla Varnja aleviku Varnja Sadama kinnistu ( katastritunnus 58701:005:0056) olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamisest 10 meetrini veetarbega kahele kinnistule kokku alla 10m3 ööpäevas ja kasutavate inimeste arvule alla 50. Varnja Sadama kinnistu veetarbimine on maksimaalselt 1 m3/d. Apteegi kinnistu veetarbimine on maksimaalselt 4,0 m3/d. Seega kahel kinnistul kokku on veetarve maksimaalselt ( kuni ) 5,0 m3/d. Vastavalt Veeseaduse § 8 lg 2 p 2 kohaselt peab põhjaveevõtuks üle 5 m3 / ööpäevas olema vee erikasutusluba. Keskkonnaameti oma korraldusega 12.01.2015 nr JT 1-15/15/13 “Otsus veehaarde sanitaarkaitseala vähendamise kohta ” on vähendanud puurkaevu (kat nr 50857) sanitaarkaitseala 10 m –le kahe kinnistu veevõtu tarbeks. Puurkaevu omanik on kohustatud teavitama Keskkonnaametit, kui eelpool nimetatud korralduses nimetatud õiguslik alus veehaarde sanitaarkaitseala vähendamiseks muutub või langeb ära. 5.6.1.2.Tulekustutusvesi. Normide EVS 812-6:2012 kohane väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/sek 3 tunni jooksul, mis saadakse looduslikust tuletõrje veevõtukohast. Looduslikuks tuletõrje veevõtukohaks on Peipsi järvega ühenduses olev kanal, kust tagatakse ettenähtud vajalik kustutusvee hulk aastaringselt. Naaberkinnistule Varnja Sadam on rajatud kaile tuletõrje veevõtukoht, mille teeninduse ulatusse ( kuni 100m ) jääb ka Apteegi kinnistu rekonstrueeritav hoone. Rajatud tuletõrjevee võtukoht peab vastama EVS 812-6:2012 esitatud nõuetele ja olema igal ajal ligipääsetav. Apteegi kinnistu põhja ja lõuna küljele Kesk tänava äärde on reserveeritud kaks kuivhüdrandi asukohta. Päästeautoga kustutusvee kättesaamiseks on planeeritud imitarnetoru DN 200 pikkusega ligikaudu 50m Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 14 Peipsi järvega ühenduses olevast kanalist, mille lõpus on kuivhüdrant. Kuivhüdrandi paigalduse nõudeid vaadata normidest EVS 812-6:2012 lisas C. 5.6.2. Reovete kanalisatsioon. Majutushoonest tulev reovesi on ette nähtud puhastada reovee annuspuhastis näiteks LABKO BIOKEM 40 (WAVIN), millesse suunatud vooluhulk on kuni 4 m3/ööp reostuskoormusega kuni 2,4 kg BHT 7/d ehk 31… 40 inimekvivalenti. Annuspuhasti tehnoloogiline lahendus on ainus sobilik sellistele omapuhastitele, millesse suunatud reovete kogused on sesoonse iseloomuga nagu seda on majutushoone. Omapuhasti võimsusega kuni 10 m3/d sanitaarkaitsetsoon on 10 m hoonest. Puhastatud reovete jääkreostus jääb alla 15 mg/l BHT7 piire, mis vastab Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 kehtestatud normidele. Puhastusseadme puhastusvõime kontrollimiseks enne veekogusse laskmist paigaldada proovivõtukaev. Heitvee juhtimiseks reovee- ja sademevee puhastist järve on VeeS § 8 lg 2 p 4 kohaselt vajalik taotleda vee erikasutusluba. Reoveepuhasti paigaldamisel on nõutav asukoht, mida ei ohusta üleüjutused. Parkla alale välja ehitatav majutushoone reoveekäitluseks vajalik reoveepuhasti on planeeritud maa-aluse rajatisena, mida teenindatakse teljekoormust taluva metall-luugi kaudu. 5.6.3. Sademevee kanalisatsioon. Parkla asukoht ja välja ehitatavate parkimiskohtade arv täpsustatakse ehitusluba taotletava projektdokumentatsiooniga. Projekteerimisel jälgida, et sademevee näitajad suublasse laskmisel vastaksid Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 kehtestatud normidele. Parkimiskohtade arvust ja asukohast sõltuvalt parkla sademevete puhastamisel enne veekogusse laskmist paigaldada I klassi õlipüüdur näiteks EURO PEK OMEGA NS 15 vooluhulgale 15 l/sek, milles puhastatud sademevees olevad õlijäägid jäävad alla 5 mg/l, mis vastab Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 kehtestatud normidele. Enne õlipüüdurisse sademevee juhtimist on sademevees olev liiv ja muda eemaldatud restkaevudes RK, mille settekottidesse kogumahtuvusega 2*130 =260l need settivad. Katuselt tulevad sademeveed puhastamist ei vaja ja need või suunata koheselt kanalisse. Tagada kanali kalda kaitsesademevete uhtumise eest. 5.6.4.Elektrivarustus. Elektrilevi OÜ on varem paigaldanud Varnja Sadama kinnistu esipiirile liitumis-arvestikilbi, mille peakaitsme suuruseks on 3*63A. Teostatud tööde käigus paigaldati kõrvuti ka arvestikilp Apteegi kinnistu tarbeks, kuhu on sammuti reserveeritud liitumise võimalus peakaitsme suurusega 3*63A. Apteegi kinnistu omanikul sõlmida elektri ostu-müügi leping ning kirjeldatud asukohast tuua maa-aluse kaabliga elektrikaabel rekonstrueeritavasse ja laiendatavasse hoonesse jaotuskilpi. 5.6.5.Side. Kehtivad sideteenuse lepingud kinnistul puuduvad. Mobiilside on piirkonnas olemas. Teenust pakuvad nii AS EMT, AS Elisa, AS Tele2 jt. Kogu hoone sidevarustus tagatakse tulevikus uue sõlmitava sideteenuse lepingu baasil. 5.6.6. Küte. Planeeritava piirkonnani ei ulatu kaugkütte soojavarustusvõrk ja piirkonnal ei ole kavas seda ka perspektiivis luua. Apteegi kinnistu hooned on planeeritud autonoomsel küttel, milleks on soojuspump koos maaküttekollektoriga. Maaküttekollektori võimalikuks paiknemise alaks on kavandatud maismaast kanalite ja lautriga eraldatud kinnistu osa, mis paikneb Peipsi järve ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 alusel ehituskeeld ei laiene detailplaneeringuga kavandatud Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 15 tehnovõrgu ja – rajatisele, milleks on käesoleval juhul lisaks tehnotrassidele ka maaküttekollektor. Lisaks on alternatiivina planeeritud hoone (hoonete) kütmine õhk-vesi või kamin-ahi küttel. 5.7. Tuleohutuse tagamine. Planeeritav hoonestus on lubatud projekteerida kas TP-1, TP-2 või TP-3 tulepüsivusklassis. Täpne tulepüsivusklass määratakse projektiga. Tuleohutuse osa projekteerimisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ ja projekteerimisnormidest EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.“ Kinnistule kavandatakse II kasutusviisi hooneid. Planeeritud hoonete vahelised kujad on vastavalt normatiivsetele nõuetele enam kui 8 meetrit. Seda nii Varnja Sadama kui ka Apteegi kinnistu vahel jäävatel olemasoleval ja rekonstrueeritaval hoonel kui ka võimalikul uusehitusel Kanepi kinnistu hoonetega. Planeeritavale kinnistule pääseb alates Kolkja Tee kõrvalmaanteelt e Kesktänavalt, mis on kahe suunaline, asfaltkattega ning laiusega 5,2 m. Planeeritava kinnistu juurdepääsu tee laiuseks on kavandatud 4,5 m. Kehtiva üldplaneeringu alusel paikneb planeeritav kinnistu tiheasustuspiirkonnas, kus tsentraalne veevarustus- ja hüdrandi süsteem puudub. Normide EVS 812-6:2012 paragrahv 5 „Tulekahjude samaaegsus, kustutusvee normvooluhulgad ja tulekahju normatiivne kestus” alusel väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/sek 3 tunni jooksul, mis saadakse looduslikust tuletõrje veevõtukohast. Looduslikuks tuletõrje veevõtukohaks on Peipsi järvega ühenduses olev kanal, kust tagatakse ettenähtud vajalik kustutusvee hulk aastaringselt. Naaberkinnistule Varnja Sadam on rajatud kaile tuletõrje veevõtukoht, mille teeninduse ulatusse ( kuni 100m ) jääb ka Apteegi kinnistu rekonstrueeritav hoone. Varnja Sadama kinnistu olemasolev tuletõrjevee võtukoht peab vastama ehituse aastal kehtinud normatiivdokumentidele, peab olema tähistatud, kasutatav ja ligipääsetav igal ajal. Planeeringus on reserveeritud Apteegi kinnistule kustutusvee saamiseks kahe kuivhüdrandi paiknemise asukohad: üks kinnistu põhja küljele ja teine Varnja Sadama kinnistu poolse. Mõlematele reserveeritud kuivhüdrantide asukohtadele on tagatud juurdepääs Kesk tänavalt. Kesk tänav on kõvakattega tee. Kuivhüdrandi asukoht Apteegi kinnistu põhja küljele on reserveeritud rekonstrueeritava ja laiendatava hoone tarbeks. Hüdrant rajada selliselt, et selle vahekaugus teenindavast hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m, kuid mitte rohkem kui 100 m. Nimetatud hüdranti ei pea eraldi välja ehitama juhul, kui Varnja Sadama kaile varem välja ehitatud tuletõrje veevõtukoht vastab ehituse aastal kehtinud normatiivdokumentidele, omab nõutavat tähistust ning on kasutatav ja ligipääsetav igal ajal kogu jooksul. Kui Apteegi kinnistu hoonestusalale ehitatakse Kesk tänava äärde uusehitus, siis tuleb välja ehitada kinnistule Varnja Sadama poolne kuivhüdrant juurdepääsuga Kesk tänavalt. Tagada uusehituse ja seda teenindava kuivhüdrandi vahekauguse nõue enam kui 30 m, kuid mitte rohkem kui 100 m. Päästetehnikaga kustutusvee kättesaamiseks on planeeritud imitarnetoru DN 200 Peipsi järvest, mille lõpus on kuivhüdrant. Kuivhüdrandi paigaldusnõudeid vaadata normidest EVS 812-6:2012 lisas C. Tõusutorule kohtades, kus veetasapind on kõrgemal kui talvine külmumispiir, tuleb paigaldada soojustatud kuivhüdrant. Kooskõlastatult Päästeametiga on võimalik taotleda projekteerimise staadiumis ka alternatiivset kustutusvee saamise lahendust normatiivdokumendi EVS 812-6:2012 nõudeid järgides, näiteks vajaliku kubatuuriga veemahutite ( hoidlate ) paigaldus. Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 16 5.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Projekteerimisel lähtuda Eesti Standardist EVS 809-1:2002 nõuetest. Krundi territooriumile paigaldada välisvalgustus. Hoonete valvamiseks on soovitatav kasutada turvafirma valveteenust. Kuritegude riskide vähendamiseks kinnistu tänava poolt on soovitatav piirata aia ja väravatega. Piirde paigaldamisel tagada seaduses ette nähtud aegadel takistamatu juurdepääs kallasrajale. 5.9. Keskkonnatingimused. Planeeritaval alal Apteegi kinnistul paikneb olemasolev kanal. Kanal on ühenduses naaberkinnistu Varnja Sadama laevatatava kanaliga tagades järvevee ringluse sadama veealal. Veeringluse olemasolu takistab Varnja Sadama laevatatava kanali kai äärsel alal taimestiku vohamist, millest on oluline abi sadama veeala korrashoiul. Apteegi kinnistu olemasolev kanal paikneb ligikaudu 34 m kaugusel Kolkja Tee kõrvalmaanteest (nr 2224) e Kesktänavast. Tänava ja kanali vähese vahekauguse tõttu on võimaliku reostuse sattumise oht järve vette kõrgendatud. Olemasoleva hoone rekonstruktsiooni järgse majandustegevuse käivitamisel osutub kanal liiga lähedal asuvaks hoonekompleksile, mis tõstab järve võimalikku reostusriski. Olemasolev hoone paikneb järve veekaitsevööndis. Seoses eelöelduga planeeritakse olemasoleva kanali osalist täitmist maismaa suunas ja laiendamist Peipsi järve suunas. Kanali asukoha muutmine riski tekitajatest ( hoonestus, tee, parkimine jms) kaugemale Peipsi järve suunas vähendab järve vesikonna võimaliku reostusohtu. Kanali asukoha muutmine võimaldab veekaitsevööndi välja viimist olemasoleva hoone ehitusalast ja miljööväärtuslikust hoonestusalast. Kanali uude asukohta rajamisega taotleb käesolev detailplaneering ehituskeeluvööndi vähendamist Looduskaitseseaduses ette nähtud korras. Planeering näeb ette Apteegi kinnistule nõuete kohase parkla väljaehitust eesmärgil suunata seni parkla puudumise tõttu veekaitsevööndis ja ehituskeelualal parkijad selleks otstarbeks ettenähtud kohta. Nõuete kohase parkla väljaehitamine koos kõvakattega ja õli-muda-liivapüüduriga takistab mootorsõidukite tehnilistest riketest võimaliku reostuse leket järve vesikonda. Ehituskeeluvööndit on Looduskaitseseaduse § 40 järgi võimalik vähendada Keskkonnaameti nõusolekul valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisega. Planeering ei näe ette ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine ja ei sea planeeringu alal keskkonna eritingimusi. Kruntide jäätmekorraldus on reguleeritud Peipsiääre valla heakorraeeskirjaga, mille kohaselt on kohustuslik prügi kogumine, sorteerimine ja äravedu käitlusjaamadesse. Prügikonteinerid paigaldatakse tänava poolsele krundipiirile. Prügi- ja jäätmetega keskkonna reostust piirkonnas ei tekitata. Vastavalt Jäätmeseaduse § 69 lg 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel. 5.10. Kehtivad piirangud. 5.10.1. Servituudid. Servituut seataks Varnja Sadama kinnistule Apteegi kinnistu kasuks veetorustiku paiknemisele. Servituut seataks Varnja Sadama kinnistule Apteegi kinnistu kasuks elektrikaabli paiknemisele. 5.10.2. Seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsendused. Planeeringu alal puudub vajadus teha ettepanek maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks. Planeeritaval kinnistul puudub vajadus määrata riigikaitselise otstarbega maa-alasid. Peipsiääre vald, Varnja küla, Apteegi kinnistu detailplaneering 10.07.2016 17 Kinnistule õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused on näidatud põhijoonisel ja seletuskirjas punktis 3.6 ja 3.7. Kui kavandatakse teostada Veeseaduse paragraaf 8 kohaseid tegevusi Apteegi kinnistul, tuleb Keskkonnaametilt eelnevalt taotleda vee erikasutusluba. 5.11.Vertikaalplaneering. Vertikaalplaneering jälgib planeeritaval maa-alal olemasoleva maapinna reljeefi. Vertikaalplaneeringu joonisel on kõik kõrgusmärgid esitatud Balti süsteemis. 5.12.Planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu elluviimise kokkulepped. 5.12.1.Peale detailplaneeringu kehtestamist seatakse sisse Apteegi kinnistule ärimaa katastriüksuse sihtotstarve. 5.12.2. Kanali nihutamiseks taotletakse vee erikasutusluba vastavalt VeeS § 8 lg 2 punktile 6. Vee erikasutusluba taotletakse vastavalt VeeS § 8 lg 2 punktile 4 ka heit- ja sademevee veekogusse juhtimiseks. 5.12.3. Apteegi kinnistule koostatakse detailplaneeringu nõudeid täites projektdokumentatsioon ja taotletakse ehitusload. 5.12.3. Apteegi kinnistule ehitatakse välja tuletõrje veevõtukoht. 5.12.4.Hoone (hoonete) kasutusloa väljastamise eeltingimuseks on väljaehitatud joogiveevarustus, reoveepuhastussüsteem ja toimiv tuletõrjeveevõtu koht. 5.13.Situatsiooniskeem. Materjal võetud Maa-ameti koduleheküljelt. Koostas arhitekt Margit Kõrts