Mõntu väikelaevade kai

KALURI 80701:003:0250 EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Värvi 5 / Laki 12, 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 e-post [email protected] Esileht MTR EP10410360-0001 20.02.2003 Projekteerimine MTR EK10410360-0001 20.02.2003 Ehitusekspertiis MTR EO10410360-0001 20.02.2003 Omanikujärelevalve Tegevusluba nr. 20035/067/08204/12003 Sildade projekteerimine ja 08.02.2012 sillaprojektide ekspertiis Töö nr B408-3 Katastritunnus 80701:003:0939 Ehitise aadress Mõntu küla, Torgu vald, Saare maakond Mõntu väikelaevasadam Tööprojekt Seletuskiri ja joonised Heiki Meos Juhataja Tallinn Märts 2015 Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 2 Tööprojekt TIITELANDMED Tellija andmed Tellija Sadamate Haldamise MTÜ Peterburi tee 2F 11415 Tallinn Kontaktisik Mart Undrest, [email protected], mob. +372 50 23 860 Kinnistu Aadress Mõntu küla, Torgu vald, Saare maakond Katastritunnus 80701:003:0939 Projekteerimisettevõtjate andmed PEAPROJEKTEERIJA EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Laki tn. 12 / Värvi 5 - A207, 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 e-post [email protected] Projektijuht Priit Põldre Tarindid Ekspert Heiki Meos Projekteerija Priit Põldre Projekteerija Rain Männikus Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 3 Tööprojekt Köite sisukord 1. ÜLDOSA.................................................................................................................................4 1.1. Ehitusprojekti koostamisel aluseks olnud dokumendid..................................................4 1.2. Ehitusprojekti vormistamisel aluseks olnud dokumendid...............................................4 1.3. Vastavus normdokumentidele........................................................................................4 2. ASENDIPLAAN......................................................................................................................5 2.1. Üldosa.............................................................................................................................5 2.2. Ehitusplatsi konstruktsioonid..........................................................................................5 2.2.1. Raadamine........................................................................................................................ 5 2.2.2. Lammutustööd................................................................................................................... 5 2.2.3. Kaevetööd.......................................................................................................................... 5 2.2.4. Täitetööd............................................................................................................................ 5 2.2.5. Teed ja platsid................................................................................................................... 5 2.2.6. Katendid............................................................................................................................ 5 2.2.7. Haljastus............................................................................................................................ 5 2.3. Rajatised.........................................................................................................................6 3. TARINDID...............................................................................................................................6 3.1. Üldandmed......................................................................................................................6 3.2. Kasutatud ehitusnormide ja standardite loetelu.............................................................6 3.3. Kasutatud arvutusprogrammide nimekiri........................................................................7 3.4. Kasutatud käsiraamatud.................................................................................................7 3.5. Tehnilised lähteandmed..................................................................................................7 3.6. Koormused......................................................................................................................8 3.7. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid....................................................................8 3.8. Kaide konstruktsioonid....................................................................................................8 3.8.1. Raudbetoonist kai elemendid.............................................................................................9 3.8.2. Raudbetoonist ääretala......................................................................................................9 3.8.3. Slipp................................................................................................................................... 9 3.8.4. Katend............................................................................................................................... 9 3.8.5. Kaivarustus...................................................................................................................... 10 3.9. Süvendus......................................................................................................................10 3.10. Navigatsioonimärgistus...............................................................................................10 4. BETOON- ja RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONIDE SELETUSKIRI............................12 4.1. Järgitavad normid ja nõuded........................................................................................12 4.2. Kohapeal valatavad raudbetoonkonstruktsioonid........................................................12 4.3. Tarindid ja materjalid....................................................................................................13 4.3.1. Üldist................................................................................................................................ 13 4.3.2. Betoontarindite keskkonnatingimused.............................................................................14 4.3.3. Tolerantsid....................................................................................................................... 14 4.3.4. Betoonpinnad...................................................................................................................14 4.3.5. Töövuugid........................................................................................................................ 14 4.3.6. Nõuded materjalidele.......................................................................................................14 4.3.7. Sarrus.............................................................................................................................. 15 4.3.8. Raketis............................................................................................................................. 15 4.3.9. Betoneerimise järeltööd...................................................................................................16 5. JOONISED...........................................................................................................................17 Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 4 Tööprojekt 1. ÜLDOSA 1.1. Ehitusprojekti koostamisel aluseks olnud dokumendid • Leping nr B408-3 ja selle lisad • Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika. Töö nr 2754-10. September, 2010. • Mõntu sadama kai nr 1 rekonstrueerimine. Põhiprojekt nr 008. OÜ TaimoIB. 06.07.2012. • Mõntu sadama kaide rekonstrueerimine. Põhiprojekt. Töö nr B408. OÜ EstKONSULT. 02.2014. • Mõntu sadama kaide nr 1 ja 2 mõõdistus. Bauest OÜ. 18.12.2014. 1.2. Ehitusprojekti vormistamisel aluseks olnud dokumendid • Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile. Majandus- ja kommunikatsioonimi- nistri 17. septembril 2010. a määrus nr 67. • Ehitise tehniliste andmete loetelu. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrus nr 69. • Rajatise ehitusprojekt. Eesti Vabariigi standard EVS 907:2010. • Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2. Põhiprojekti ehituskirjeldus. Eesti Vabariigi standard EVS 865-2:2014. 1.3. Vastavus normdokumentidele Koostatud Mõntu väikelaevasadama projekt tööprojekti staadiumis vastab kehtivatele Eesti Vabariigi pro- jekteerimisnormidele ja standarditele. Normdokumendid, milledele vastavus on tagatud, on loetletud iga projektiosa seletuskirjas. Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 5 Tööprojekt 2. ASENDIPLAAN 2.1. Üldosa Asendiplaani projektiosa koostamise aluseks on topogeodeetiline alusplaan, OÜ Bauesti mõõ- distused, Tellija hüdrograafilised mõõdistused ja normdokumendid. Ehitusel kasutatavad tooted peavad vastama tootestandarditele. 2.2. Ehitusplatsi konstruktsioonid 2.2.1. Raadamine Haljastus projekteeritaval alal krundi puudub, raadamistöid ei ole. 2.2.2. Lammutustööd Lammutustööde käigus eemaldatakse kütusemahutid ning teised rajatised, mis jäävad väikelaevasadama akvatooriumi ning kaide katendite alale, Tellija poolt ette määratud korras ja kohta. Enne tööde algust tuleb teha kindlaks elektrikaablite ja veetorude asukohad nende vigastamise vältimiseks. Ette jäävad seadmed tuleb demonteerida. 2.2.3. Kaevetööd Kaevetööd objektil on seotud akvatooriumi rajamisega, olemasoleva kaldakindlustuse eemaldamisega olemasoleva rambi küljel, uue kaldakindlustuse rajamisega ning kai elementide alloleva nõrga pinnase (liiv- savi ja muude ülemiste kihtide) välja kaevamisega. Viimase ladustasmise kord ja koht tuleb leppida kokku Tellijaga ning kohaliku omavalitsusega. 2.2.4. Täitetööd Rajatavate kaide raudbetoonist elementide aluse nõrga pinnase ilmnemisel tuleb see asendada paekivi- täitega. Pärast raudbetoonist elementide paigaldamist tuleb nendetagune ala täita paekivi- või kruusatäite- ga. 2.2.5. Teed ja platsid Käesolevas projektis ei ole antud detailset, vaid antud on põhimõtteline lahendus. Väikelaevasadamasse rajatakse kaks juurdepääsuteed, millest üks suundub olemasoleva sadama sissesõiduteest põhja poole väikelaevasadamasse (pikkus ligikaudu 50 m) ning teine suundub lääne- st olemasolevate hoonete juurest itta (pikkus ligikaudu 20 m). Väikelaevasadama kaidele rajatakse raudbetoonist katend ning kaide nr 3 ja 4 nurka tehakse plats liiklusvahendite ümberkeeramise hõl- bustamiseks. 2.2.6. Katendid Kaide katendiks on kavadatud raudbetoonplaat killustikalusel. Katendialune killustiku ja kruusa segu rajatakse kai sisemuse kivitäitele. Katendile antakse kalle i = 1,0 % suunaga sadama akvatooriumi suunas. Rajatavad katendid paiknevad kaidel nr 2,3 ja 4. 2.2.7. Haljastus Töövõtu maa-ala piiride ja katendite ning teede vaheline alale külvatakse muruseeme. Konkreetset haljastust käesolev projekt ei lahenda. Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 6 Tööprojekt 2.3. Rajatised Olemasolevad rajatised projekteerimistöövõtu alal on väikelaevasadama kaid 1 ja 2, mis koosnevad paekiviga täidetud raudbetoonelementidest, ning kalasadama rambist ning kahest kaist. Käesolevas projektis on kavandatud järgmised rajatised: • pikendatav väikelaevasadama kai nr 2 • väikelaevasadama kaid nr 3 ja 4 • viimase juurde kuuluv slipp • kaldakindlustus • akvatoorium sügavusega 3 m abs, kai nr 1 ees 2,5 m. Akvatooriumisse paigaldatakse ujuvkai koos poomidega. 3. TARINDID 3.1. Üldandmed Projekteerimisel ja ehitustöödel tuleb reeglina järgida Eesti Vabariigi norme, standardeid ja eeskirju. Vastavate puudumise korral peavad lahendused ja materjalid vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele (ISO). Kasutada võib ka teiste riikide norme niivõrd, kuivõrd nad ei lähe vastuollu eelnimetatutega. Projekteerimisel on juhindutud täiendavalt väljaandest “Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and Waterways” EAU 2004 8-th edition Ernst & Sohn 2004. Kavandatud kaikonstruktsioonide ekspluatatsiooniiga on 50 a. Joonised ja seletuskiri täiendavad vastastikku teineteist ja moodustavad ühtse terviku. Vasturääkivuste korral on seletuskiri prevaleeriv. Ehitustööde teostamisel juhindutakse MaaRYL2010 ja TarindiRYL2010 (ka siis, kui konkreetsele peatükile pole seletuskirjas viidatud). Projektis nimetatud konkreetseid tooteid või materjale võib Tellijaga kooskõlastatult asendada vähemalt samaväärse teise valmistaja toote või materjaliga. 3.2. Kasutatud ehitusnormide ja standardite loetelu • EVS 865-2:2014 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri. • EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt. Koormused • EVS-EN 1990:2002 + A1:2006 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. • EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoor- mused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. • EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoor- mused. Lumekoormus. • EVS-EN 1991-1-4:2005/+NA:2007+AC:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus. • EVS-EN 1991-2:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 2: Sildade liikluskoormused. Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 7 Tööprojekt • Paigaldatava kraana koormused annab kraana tarnija. Betoonkonstruktsioonid • EVS 1992-1-1:2005+NA:2007+AC:2008. Raudbetoonkonstruktsioonid Osa 1-1 Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad. • EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Teraskonstruktsioonid • EVS-EN 1993-1-1:2005 + NA:2006. Teraskonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1 Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. • EVS-EN 1993-1-8:2006 + NA:2006 + AC:2009. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine. • EVS-EN 1993-5:2007 + NA:2009 + AC:2009. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 5: Vaiad. • EVS 1090-1:2003 Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaž. Osa 1. Üldreeglid ja reeglid hoonekonstruktsioonidele Geotehnika • EVS-EN 1997-1:2005 + NA:2008. Geotehniline projekteerimine. Osa 1 Üldeeskirjad • EVS-EN 1997-2:2007 + NA:2008. Geotehniline projekteerimine. Osa 2 Pinnaseuuringud ja katsetamine Korrosioonikaitse • EVS-EN ISO 12944 Paints and varnishes. Corrosion protection of steel structures by protecti- ve paint systems. Tolerantsid • EVS-EN 13670:2010 Execution of concrete structures. 3.3. Kasutatud arvutusprogrammide nimekiri • LibreOffice Calc 3.4 • Prosheet 2 3.4. Kasutatud käsiraamatud Projekteerimisel on kasutatud järgmisi käsiraamatuid : • „Recommendations of the Waterfront structures Harbours and Waterways“, EAU 2004 • „Port designer's handbook 2nd Ed.“ Carl A. Thoresen. 2010 • „Planning and design of ports and marine terminals 2nd Ed.“ H. Agerschou. 2004. 3.5. Tehnilised lähteandmed Rajatiste kavandatav eluiga on 50 aastat. Kasutatud uuringute aruanded: Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 8 Tööprojekt • Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. OÜ REI Geotehnika. Töö nr 2754-10. September, 2010. • Lainetuse kõrguse hindamisel on kasutatud Andrus Räämeti doktoritöös „Spatio-Temporal Vari- ability of the Baltic Sea Wave Fields“ esitatud olulisi lainekõrgusi ajavahemikus 1970 – 2007. Kasutatud projektdokumentatsioon: • Mõntu sadama kai nr 1 rekonstrueerimine. Põhiprojekt nr 008. OÜ TaimoIB. 06.07.2012. • Mõntu sadama kaide rekonstrueerimine. Põhiprojekt. Töö nr B408. OÜ EstKONSULT. 02.2014. 3.6. Koormused Ühtlaselt jaotatud normatiivne koormus kail on arvestatud 20 kN/m2. Transpordivahendi maksimaalne teljekoormus 300 kN. Koormused mobiilkraana käpa all 190 kN/ 0,6x0,52 meetrisele pinnale. Pollarite tõmbejõud on 50 kN. 3.7. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid Betoonkonstruktsioonid / ENV 206 Keskkond Keskkonnaklass Kirjeldus Kaikonstruktsioonid, XC4 + XS3 + XF4 Merevee pritsmete tsoonis mereveega kokku puutuvad asuvad rõhtsad betoonpinnad vundamendid Slipi plaadid XC4 + XS3 + XF4 Merevee pritsmete tsoonis asuvad rõhtsad betoonpinnad Betoonkonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava betoonikoosti- sega ning sarruse betoonkaitsekihiga. Teraskonstruktsioonid / EVS-EN ISO 12944 Kõik mittesissebetoonitavad teraskonstruktsioonid klass C5-M vastavalt EVS EN ISO 12944-2. Teraskonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava pinnakattega. 3.8. Kaide konstruktsioonid Projekteeritud kaid rajatakse raudbetoonist elementidega. Nende esiseina ülemisse ossa jäetakse töövuuk, millele betoneeritakse jätkuks kai ääretala, mis ankurdatakse kai katendisse. Kõikide kohapeal valatavate raudbetoonist konstruktsioonide betoneerimist võib alustada pärast kõigi avade, hülsside, kaabelduse, plastiktorude jms. kommunikatsioonide paigaldamist vastavalt eriosade (vesivarustus, kanalisatsioon, elektripaigaldis) tööprojektile. Eriosade tööjooniste kasutamise nõue paralleelselt konstruktsiooniosa tööprojektiga laieneb kõigi kande- ja piirdekonstruktsioonide kavan- damisele, et tagada eriosade kõigi avade, hülsside, kaabelduse, plastiktorude jms paigaldamine konstruktsioonidesse. Hülsside paigaldamisel raudbetoonkonstruktsioonidesse sarruseid läbi mitte lõigata. Sarrused nihuta- takse hülsside kõrvale. Elementide, ääretala ja slipielementide rajamisel järgitavad nõuded: Sarrusetöödel lähtuda TarindiRYL 2010 p. 412 nõuetest. Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 9 Tööprojekt Betoonimistöödel TarindiRYL 2010 p. 413 nõuetest. Nähtavad betoonpinnad BÜ 4:2010 A klassi nõuetele, peituvad C klassi nõuetele ja tolerantsid by 39 normaalklassi nõuetele. Kontroll, üleandmine ja parandustööd teha TarindiRYL 2010 p. 413 ja 421 esitatud juhiste järgi. Samuti järgida: EVS 1992-1-1:2005 Raudbetoonkonstruktsioonid Osa 1.1 Üldeeskirjad ja hoone- konstruktsioonide projekteerimiseeskirjad 3.8.1. Raudbetoonist kai elemendid Raudbetoonist monteeritavad kai elemendid on toodetud kas tehases või ehitusplatsil. Elemente on 5 erinevat tüüpi ning nende mass on vahemikus 14 kuni 28 tonni. Elementide alla rajatakse killustik- alus, mis toetub kõvale moreenile või asenduseks kasutatud paekivist täitele. Slipi kõrvale rajatav kai nr 4 tugimüür rajatakse väiksemate raudbetoonist elementidega, millede mass on 4 või 8 tonni. Elementide alla rajatakse killustikalus, mis toetub paekivist täitele. Elementide talla ette, akvatooriumi poole, tuleb valada betooni, mis väldib kai elementide lihkeohu ning pinnase uhtumist laevade liikumise tõttu. Elementide rajamisel kasutatakse betooni tugevusklassiga C35/45, külmakindlusklassiga KK4. No- minaalne betoonkaitsekiht sarrusel on 55 mm. Kai elementide seina ülemisse otsa tuleb teha karestatud töövuuk. 3.8.2. Raudbetoonist ääretala Äärela kaudu kantakse sildumis-, liiklus- ja muud koormused raudbetoonist elementidele. Ääretala on valatud kai elementide peale. Ääretala rajamisel kasutatakse betooni tugevusklassiga C35/45, külmakindlusklassiga KK4. No- minaalne betoonkaitsekiht sarrusel on 55 mm. Ääretala jagatakse deformatsiooniplokkideks, mis on ühendatakse omavahel horisontaalset, kai piki- suunalist liikumist lubavate armatuurvarrastega. Deformatsioonivuugid paiknevad raudbetoonist elementide vahel. 3.8.3. Slipp Slipp rajatakse kaldega 1:7 ja selle konstruktsiooniks on killustik alusele paigaldatavad monteeritavad raudbetoonplaadid. Slipi akvatooriumipoolne külg kaitstakse graniitkividest nõlvakindlustusega. 3.8.4. Katend Katendina on ette nähtud raudbetoonplaat, paksusega 180 mm. Betooni tugevusklassiks on C35/45 külmakindlusklassiga KK4. Katendi plaat toetub tihendatud kruus-killustikalusele. Aluse paksus on 200 mm. Killustikaluse alla rajatakse paemurrust fraktsiooniga kuni 150 mm täite- kiht. Killustikaluse alumine 100 mm paksune kiht tehakse killustiku fraktsioonist 32-64, pealmine 100 mm paksune kiht fraktsioonist 16-32, killustikalus kiilutakse asfaldi freespuruga. Katendi alused täite- kihid tihendatakse kihtide kaupa, minimaalne killustikukihi pinnalt mõõdetud elastsusmoodul on ette nähtud E=160 MPa. Katendisse tehakse deformatsioonivuugid maksimaalse sammuga 7 meetrit. Deformatsioonivuugid tehakse plaadi külgedel, vuukides kasutatakse ilmastikukindlat elastset mastiksit. Katendi vuukide asukohtade määramine kuulub ehitaja ülesannete hulka. Katendi kalded 1:100...1:50 antakse sadama akvatooriumi poole. Katendi kalded antakse killustik- alusega. Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 10 Tööprojekt Katendi lubatavad ebatasasused põiksuunas kuni 20 mm / 3m pikkusel lõigul. Pikisuunas kuni 30 mm 5 meetri pikkusel lõigul. Katendi rajamisel järgida teehoiutööde tehnoloogilisi juhendeid. 3.8.5. Kaivarustus Kaidele nr 2, 3 ja 4 paigaldatakse pollarid. Olemasolevale kaile nr 1 paigaldatakse otsatuli koos selle vundamendiga ning kinnitatakse puitven- derdus terves kai ulatuses. Puitvenderdus pannakse ka kaidele nr 3 ja 4. Rattapiirded betoneeritakse ääretala sisse kaidel nr 3 ja 4. Kail nr 2 kasutatakse puidust rattapiirdeid. Kaile nr 2 paigaldatakse relsid ujuvkai pontoonide kinnituseks. Kaile nr 3 monteeritakse kraana ja rajatakse selle vundament. Samuti paigaldatakse tuletõrjeveevõtu- kaev. Kaile nr 4 paigaldatakse kalavastuvõtuseade, mille alla tuleb rajada äravoolutorustik. Seda ei ole käesolevas projektis lahendatud. Seadme koormused ja tingimused väljastab tarnija ning vastavalt sellele võib osutuda vajalikuks lokaalselt katendi konstruktsiooni muutmine. 3.9. Süvendus Rajatav akvatooriumi pind paikneb olemasolevas situatsioonis madalas vees ning rannal. Et tagada laevade sissesõit ja sadamas viibimine, on vaja süvendada akvatooriumi -3 m abs. Kai nr 1 ees jääb akvatooriumi sügavuseks 5 m ulatuses -2,5 m abs. Süvendatava ala pindala on ligikaudu 5650 m². Süvendusala piiridele rajatakse veealune nõlv kaldega 1:5 kuni 1:7. Süvendussügavusele jäävad pinnasekihid on kihid 1 kuni 4: 1. Muda ja klibu 2. Kruusane peenliiv 3. Savi 4. Liivsavi Süvenduse kogumaht on 13000 m³. Süvendus- ja laadimistööde kategooriad on geotehnika uuringus antud „Vremennõi preiskurant na dnouglublitelnõje rabotõ“, Minstroi 1973, tabel 4.1 järgi. Kiht Pinnas Süvendustööd Laadimistööd 1 Muda ja klibu I 1 2 Kruusane peenliiv III 1 3 Savi IV 1 4 Liivsavi IV 2 3.10. Navigatsioonimärgistus Navigatsioonimärgistus paigaldatakse peale sadama kaide rajamist ning akvatooriumi süvendamist. Sadama sissesõidukanali ja akvatooriumi süvendatud osa tähistatakse küljetoodritega. Need Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 11 Tööprojekt tõstatakse talveks merest välja. Toodrid on varustatud helkuri, radaripeegeldiga ja ketiga ankurga 1000 kg. Toodriteks on valitud OÜ Topmarine järvetoodrid. Mõntu väikelaevasadamasse on valitud järgmised toodrid: • Parema külje tooder, Mõntu väikelaevasadama parema külje tooder, asukohaga sadama faarvaatri NE serv. • Parema külje tooder, Mõntu väikelaevasadama parema külje tooder, asukohaga sadama akvatooriumi N serv Väikelaevasadama kai nr 1 põhjapoolsesse tippu paigaldatakse otsatuli, mille läbimõõt on 550 mm. Otsatule post on värvitud punaseks, värvitoon RAL3028. Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 12 Tööprojekt 4. BETOON- ja RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONIDE SELETUSKIRI 4.1. Järgitavad normid ja nõuded Betoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki kehtivaid normdokumente, määrusi ja head ehitustava. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat seletuskirja koos graafilise materjaliga ja head ehitustava. Projekteerimisel juhinduda: • EVS-EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1.1 Üldeeskirjad ja hoonekonstrukt- sioonide projekteerimiseeskirjad; • EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Tolerantside määramisel juhinduda: • EVS-ENV 13670-1:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1: Üldsätted; 1. klassi nõuded; • BY 47 Betonirakentamisen laatuohjeet. Tööde teostamisel juhinduda: • TarindiRYL2010 p. 411 Raketisetööd; • TarindiRYL2010 p. 412 Sarrustamine; • TarindiRYL2010 p. 413 Betoonimine; Kontrollimisel, üleandmisel ja parandustöödel juhinduda: • TarindiRYL2010 p. 413 ja 421; Samuti järgida: • EVS-EN 1504 Tooted ja süsteemid betoonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine; • BLY 5 Betonilattioiden tuotantomenetelmät; • BÜ 4:2010 Betooni pinnad; • BY 41 Betonirakenteiden korjausohjeet; • BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2000 (koos BY 48 ja BY 49); • Tootestandardid nende olemasolul. 4.2. Kohapeal valatavad raudbetoonkonstruktsioonid Paigalvalu konstruktsioonideks on kai ääretala ja katend. Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 13 Tööprojekt 4.3. Tarindid ja materjalid 4.3.1. Üldist Betooni koostise määrab betooni tarnija, kusjuures betooni täiteainete granulomeetriline koosseis ning suhe, maksimaalne vesi-tsementsuhe, minimaalne tsemendisisaldus ja õhusisaldusprotsent määratakse tulenevalt kavandatud tugevus-, keskkonna-, pinnaviimistluse- ja külmakindluse klassist. Betooni omadused peavad olema tõendatud vajalike saatedokumentidega. Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedinõuded oleksid täidetud kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus kahanev. Kohtades, kus be- toonimassi tihendamine on raskendatud (tarindi mõõtmed ja sarruse tihedus või suur hulk) on otstar- bekas kasutada isetihenevaid betoonisegusid. Betooni transport peab toimuma tööde teostaja poolt kavandatud ja omanikujärelevalvega kooskõ- lastatud viisil. Betoonisegu tellimisel tuleb täiendavalt lähtuda konstruktsioonitüübist, keskkonnatingi- mustest ja käesolevast juhendist. Kontroll betooni ja valmistarindi omaduste üle peab üldjuhul vastama BÜ 2 esitatud nõuetele, kui se- letuskirjas ja/või joonistel pole määratud teisiti. Vajalikud katsetused ja uuringud kasutatud betooni survetugevuse klassi hindamiseks tuleb teha vas- tavalt standarditele EVS-EN 12350, EVS-EN 12390 ning EVS-EN 12504. Paigaldatud betoonisegu tuleb hoida vee lisandumise, kuivamise ja läbikülmumise eest. Talvistel töödel (lähtuda juhendmaterjalist BÜ 6:2014) tuleb betoonis kasutatav täiteaine ja vesi soo- jendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi temperatuuri vähemalt +5ºC. Minimaal- selt vajalik temperatuur sõltub betoonitava tarindi minimaalmõõtmest. Paigaldatud betoonisegu soo- justatakse või soojendatakse senikaua, kuni betoonimass saavutab tugevuse, mis on vajalik lahtira- kestamiseks ja/või koormamiseks. Kivinevat betoontarindit ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri korral tuleb betooni jahutada viisil, mis väldib temperatuuri tõusu üle 65ºC. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni tugevuse kasvu sõltuvusega tema temperatuurist. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse sõltu- valt keskkonnatingimustest ja betooni kivinemise kiirusest. Maksimaalne temperatuur esimese 2...3 tunni jooksul ei tohi ületada +45°C. Edasisel betooni hooldamisel tuleb element hoida niiskena ruumitemperatuuril kuni 70% projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Enne tööde alustamist tuleb tel- lijaga kirjalikult kooskõlastada (esitada) kavandatavad meetmed betoontarindite valmistamisel nagu betooni soojendamine, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhool- dus. Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja ilma katkestusteta kogu hooldeaja vältel. Betoonkonstruktsioonide külgpindade lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on saavuta- nud kuubikulise survetugevuse vähemalt fCKcub=6 MPa või 30% projektsest tugevusest ja koormata omakaaluga alates 70% projektsest tugevusest (vastavad tingimused on märgitud tööjoonistele). Tarindite purunemise või lubamatute jäävdeformatsioonide vältimiseks nähakse ette vajalik ajutine toestus, mille määrab vajadusel projekteerija. Tööprojektis seatud omaduste saavutamiseks koostab tööde teostaja „Tööde teostamise projekti“, kus sätestatakse objekti/tarindi kohased juhised ja tegevusnõuded, sealhulgas geodeetiline kontroll ja teostusjoonised. Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 14 Tööprojekt 4.3.2. Betoontarindite keskkonnatingimused Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206 “Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus” nõuetele. Konstruktsioonide keskkonnaklasside kirjeldused vastavalt standardile EVS-EN 206-1:2007 on esita- tud peatükis 4. 4.3.3. Tolerantsid Tolerantside arvväärtused on esitatud EVS-ENV 13670-1:2010. Antud hoone kuulub 2. järelevalve- klassi ja talle on kohaldatud 1. tolerantsiklassi nõuded. 4.3.4. Betoonpinnad Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest ja pole otse- selt seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonipindu käsitlev do- kument, mistõttu on kasutatud Eesti Betooniühingu väljaannet BÜ 4. Nõuded pindadele on antud töö- joonistel. Vormi õli, vaha või nakkumist takistav materjal tarindi vormimisel ei tohi kahjustada elemendi (pinda). Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni. Vormid peavad olema valmistatud sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse. Betoonipinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest pole lubatud. 4.3.5. Töövuugid Vajalike töövuukide asukohad tuleb tööde teostaja ja konstruktsioonide projekteerijaga kooskõlasta- da enne konkreetse töö sooritamist, kui need vuugid pole esitatud tööjoonistel. Töövuuki paigalda- takse projekteerija poolt ette nähtud lisasarrus. Eemaldatavate töövuugimoodustajate korral võib betoneerimist jätkata alles siis, kui töövuugi pind ta- lub raketise eemaldamist ilma purunemata. Sissebetoonitavate vuugimoodustajate korral nõue ei kehti. Betoneerimist loetakse pidevaks, kui valuvaheaeg ei ületa 1,5 tundi. Kui planeeritud valude vaheaeg on pikem, tuleb kasutada betooni kivistumist aeglustavaid lisandeid või teha konstruktsiooni töövuuk. Betoneerimisprojektis tuleb näidata tarindi kujust tulenevate töövuukide asukohad koos võimalikult vajaliku täiendava sarruse ja muude vuugielementidega. Valualad tuleks ette näha selliselt, et töö- vuugid tehakse vaid ehitusjoonistel märgitud kohtades. 4.3.6. Nõuded materjalidele Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskir- jadele ja instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid. Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini. Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistel esitatule (erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fik- seeritud betoonitööde päevikus). Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamise ja atesteerimise meetodid on antud standardis EVS-EN 10080-1:2005 Steel for reinforcement of concrete – Weldable reinforcing steel. Part 1. General requirements. Selles standardis käsitlemata sarrusterast võib kasutada, kui vastavate rah- Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 15 Tööprojekt vuslike normdokumentide põhjal määratud projekteerimisandmed on viidud vastavusse normiga EV- S-EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad. Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega mineraalmaterjalid. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betoonile esitatavate omadus- nõuete saavutamise tingimusi. Täitematerjalid peavad vastama (EVS-EN 206-1:2007 ja) EVS-EN 12620:2005 nõuetele. Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning tema pH>4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvu või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti. Kõik sissevalatud teraselemendid, mis pole vajaliku betoonkaitsekihiga kaetud, peavad olema tehases puhastatud ja krunditud ja värvitud. Kasutatav teras peab vastama üldistele teraskonstrukt- siooni nõuetele, kui pole märgitud muud. 4.3.7. Sarrus Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Kõikidel konstruktsioonijoonistel on sarruste painutusmõõdud antud välimiste painutusmõõtudena. Sarrusvarraste painutusraadiused vastavad külmaltpainutamise nõuetele. Ebaõigelt painutatud var- raste ümberpainutamine ei ole lubatud. Kuumaltpainutamine on lubatav ehitusjärelevalve ja/või pro- jekteerija loal. Sissebetoneerimata (välispinnas) ja soojustust läbivad terasosad peavad olema roostevabast tera- sest või kuumtsingitud. Betooniterased on kirjeldatud standardis EN 10080. Kasutatud terased peavad olema tõendatud vas- tavate sertifikaatide või laborite testiandmete alusel. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavad tähistatud kesk- konna ja betooni tugevusklassile. Kõik betoonpinnast väljaulatuvad terasosad peavad olema eelnevalt puhastatud ja värvitud. Sarruse fikseerimine (tugistamine) tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaaltugesid ning vardad seotakse omavahel tihedusega, mis tagab pärast betoneerimist sarruse paiknemise projektijärgses kohas arvestades lu- batud hälbeid. Kõik sissebetoneeritavad terasosad tuleb eelnevalt puhastada rasvast, õlist, roostest jms. Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude jms. paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses. Betooniteraste keevitustööd tuleb teha vastavalt klassi WC (standard EVS-EN-ISO 5817:2004) nõue- tele. Keevisühendustes kasutatavate elektroodide klass peab vastama liidetavate elementide terase margile. Töövõttu kuuluvad kõik tööliidete, paigaldus- ja avade vms. puhul vaja minevad terased. 4.3.8. Raketis Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu omakaalu ja paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate tolerantsi, Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 16 Tööprojekt pinnasileduse ja tugevusnõuete täitmine. Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistle- mist projektis ettenähtud viisil ja kvaliteediklassi kohaselt. Raketis peab olema valmistatud vastavuses tarindi kujujoonisega, sisepind ja liited tagama esitatud pinnaklassi nõuete täitmise. Raketise kinnitused ja fiksaatorid ei tohi üldjuhul jätta nähtavatele be- toonpindadele jälgi ja peavad olema eemaldatavad ilma betooni struktuuri või pinda rikkumata. Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi. Raketise sisepinnad pea- vad olema puhtad, lahtirakestamise hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi tekitada betooni- pinna värvimuutusi. Vajadusel peab raketis võimaldama taridetailide kinnitamist/fikseerimist ja/või võimaldama teda läbi- vate teraselementide paigaldamist. Avade ja õõnsuste moodustamise šabloonid ja/või nende eemaldamine ei tohi põhjustada pragusid ega muid betoontarindi defekte ning peavad vastama põhitarindiga samadele tolerantsinõuetele. Konstruktsioonide nähtavad servad on vastavalt tööjoonistele faasitud. Peatala faas on 50x50 mm, kui joonisel ei ole näidatud teisiti. Deformatsioonivuukide nähtavad servad tuleb faasida 10x10 mm. Valmis raketis tuleb mõõdistada. Mõõtmete vastavuse korral annab järelvalve loa betooni- või sar- rusetöödeks. 4.3.9. Betoneerimise järeltööd Valujäägid ja servade ebatasasused, mis on tekkinud valamisel ja mõjuvad elemendi kasutamisel ebasoodsalt, lubamatult või rikuvad väljanägemist, tuleb kõrvaldada. Kõik nähtavale jäävad terasosad peavad olema puhastatud mustusest, õlist, roostest jms. vastavalt nõuetele. Puhastustase St.2 (EVS_EN ISO 12944-4). Mustast terases sidemed peavad oleme kaetud roostet vältiva inhibiitoriga. Nähtavale jäävad betoonipinnad tuleb puhastada võimalikust mustusest, vormimäärdest, roostest jms. Vääralt paigaldatud või nõuetele mittevastava betooni eemaldamise ja parandamise jaoks tuleb saada luba projekteerijalt. Järgida tuleb ülevõetud standardi EVS-EN 1504 “Tooted ja süsteemid be- toonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vas- tavuse hindamine.” osades 1, 2, 4, 5, 8 ja 10 ja/või BY 41 „Betonirakenteiden korjausohjeet“ nõudeid. Betoneerimisvead, valutühemikud, koostisosade mittesegunemine jne tuleb esitada tellijale ja projek- teerijale enne parandustööde algust. Vajalik betooni eemaldamise ja parandamise kvaliteet ning ula- tus määratakse ehitiste ülevaatusel. Parandusabinõusid ei tohi rakendada ilma sellise ülevaatuseta ega enne kui tellija on kooskõlastanud parandusviisi. Parandused ning võimalikult ka uue pinnatööt- luse teeb tööettevõtja omal kulul. Kui betoonkonstruktsioonide omadused ei vasta kehtestatud kavandile, tuleb nad uuesti teha, tugev- dada või kandevõimeomaduste piisavuse korral on tellijal õigus nõuda tööettevõtjalt hüvitust nende esteetilise väärtuse alanemisest. Meetmete viis sõltub vea suurusest. Betoneerimisvead, mis halvendavad ehitiste kvaliteeti, tuleb esitada seisukohavõtuks ka ehitusjä- relvalvele. Töö B408-3 Mõntu väikelaevasadam 17 Tööprojekt 5. JOONISED Kehtivate jooniste nimekiri seisuga 19.03.2015. Muudatused Jrk. Koostamise Joonise tähis Joonise nimetus Muudatuse Muudatuse nr. kuup tähis kuupäev 1 B408-3-K-01 Asendiplaan 19.03.2015 2 B408-3-K-02 Plaan, vaated ja lõiked 19.03.2015 3 B408-3-K-03 Lõiked 3 – 3 ja 4 – 4 19.03.2015 4 B408-3-K-04 Kai elementide plaan 19.03.2015 5 B408-3-K-05 Kai element KE-1 19.03.2015 6 B408-3-K-06 Kai element KE-2 19.03.2015 7 B408-3-K-07 Kai element KE-3 19.03.2015 8 B408-3-K-08 Kai element KE-4 19.03.2015 9 B408-3-K-09 Slipi element ST-1 19.03.2015 10 B408-3-K-10 Slipi element ST-2 19.03.2015 11 B408-3-K-11 Ääretala armeerimine 19.03.2015 12 B408-3-K-12 Ääretala deformatsioonivuuk 19.03.2015 13 B408-3-K-13 Puitvenderdus 19.03.2015 14 B408-3-K-14 Pollar 19.03.2015 15 B408-3-K-15 Rattapiirded 19.03.2015 16 B408-3-K-16 Kai katend 19.03.2015 17 B408-3-K-17 Kai katendi deformatsioonivuugid 19.03.2015 18 B408-3-K-18 Otsatuli 19.03.2015 19 B408-3-K-19 Redel 19.03.2015 20 B408-3-K-20 Slipi plaat 19.03.2015 21 B408-3-K-21 Tuletõrjeveevõtukaev 19.03.2015 22 B408-3-K-22 Kraana vundament 19.03.2015 23 B408-3-K-23 Kai element KE-5 19.03.2015 24 B408-3-K-24 Pontooni kinnitusrelss 19.03.2015 25 B408-3-K-25 Süvendus 19.03.2015 26 B408-3-K-26 Ujuvkai lahendused 19.03.2015 27 B408-3-K-PT Sarruse painutustüübid 19.03.2015 Signe Paevere From: VRHL <[email protected]> Sent: Thursday, August 4, 2016 12:30 PM To: VA_hnt Cc: =?iso-8859-1?Q?'taivo.kiv=A1mae=40vta.ee'[email protected] Subject: Mõntu väikelaevade kai - kooskõlastamine Attachments: B408-3-K-01-Asendiplaan.pdf; B408-3-K-02-Yld.pdf Tervist, Seoses projekti muudatustega palume Teil kooskõlastada Mõntu väikelaevade kai projekt. Vajalikud joonised lisatud. Lugupidamisega, Mihkel Undrest AS Mõntu Sadam 1 Signe Paevere Subject: FW: Mõntu väikelaeva sadam Attachments: B408-3-TP-Seletuskiri.pdf; B408-3-K-25-Syvendus.pdf From: Liina Härm Sent: Wednesday, August 10, 2016 4:40 PM To: Signe Paevere <[email protected]> Subject: FW: Mõntu väikelaeva sadam From: VRHL [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, August 10, 2016 4:14 PM To: Liina Härm <[email protected]> Subject: Mõntu väikelaeva sadam Tere Lisan joonised. Navigatsioonimärgistus Mõntu sadamasse sisse sõiduks on olemas ja VTA poolt kooskõlastatud. Väikelaeva sadamal täna navigatsioonimärgistuse vajadus puudub, arutame ja kooskõlastame tulevikus. Tänud Lugupidamisega M.Undrest 1 Signe Paevere From: Liina Härm Sent: Wednesday, August 10, 2016 11:56 AM To: [email protected] Subject: RE: Mõntu väikelaevade kai - kooskõlastamine Tere, Vaatame läbi Mõntu väikesadama projekti muudatusi. Lisatud joonistega on kõik arusaadav, aga paari küsimust tahaks täpsustada: ‐ Kas muudetud projektile koostati ka uus seletuskiri – kui jah, palume see lisaks saata. ‐ Palume lisaks saata süvenduse joonis (nr 25?). ‐ Navigatsioonimärgistus lahendatakse ilmselt eraldi projektiga ja plaanil näidatud märkide asukohad on tinglikud? Kui märgistust soovitakse kooskõlastada sama projektiga (kuivõrd tegemist on suhteliselt lihtsa olukorraga), siis tuleb lisada vajalikud andmed ja joonised ka märgistuse lahenduse kohta. Jääme ootama nimetatud küsimustes lisainfot, seejärel saame vastuse koostada. Lugupidamisega Liina Härm laevateede osakonna vanemspetsialist Veeteede Amet tel 620 5682 mob 518 7580 [email protected] From: VRHL [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, August 4, 2016 12:30 PM To: VA_hnt <[email protected]> Cc: =?iso‐8859‐1?Q?'taivo.kiv=A1mae=40vta.ee'[email protected] Subject: Mõntu väikelaevade kai ‐ kooskõlastamine Tervist, Seoses projekti muudatustega palume Teil kooskõlastada Mõntu väikelaevade kai projekt. Vajalikud joonised lisatud. Lugupidamisega, Mihkel Undrest AS Mõntu Sadam 1