TTÜ EMERA õppekavade liitmine

TTÜ EMERA ÕPPEKAVADE LAEVAJÕUSEADMED JA KÜLMUTUSSEADMED ÜLEVAADE 1. Õppeainete jaotus kehtivates õppekavades Õppekava maht: 240 EAP Nominaalne õppeaeg: 8 semestrit Õppekava Õppeaine Õppekava Õppeained Laeva jõuseadmed d EAP Külmutusseadmed EAP Kokku üld- ja alusõpe 51.0 Kokku üld- ja alusõpe 52.0 Põhiõpe 43.0 Põhiõpe 43.0 Eriõpe / peaeriala 146.0 Eriõpe / peaeriala 137.0 vabaõpe 0.0 Vabaõpe 8.0 Kokku 240.0 Kokku 240.0 Spetsialiseerumine 1 Laeva jõuseadmete remont 1.Külmatehnika projektijuht 2 Laeva jõuseadmete 3 Laeva ekspluatatsioon külmutusmehhaanik Taotluslikult on õppekavades suur kattuvus üld – ja alusõppes. Lisaks osaline kattuvus põhiainetes. Eesmärgiks on haridusökonoomika, õppekavade laiapõhjalisus ning üliõpilaste võimalus õpingute esimetel aastatel õppekava vahetada Valikaineid arvestamata on õppeinete kattuvus üld – ja alusõppes ja põhiõppeinetes 69 EAP Õppekavade peaerialade jaotus: Peaeriala: Külmatehnika projektijuht Peaeriala: Laeva külmutusmehhaanik Külmatehnika projektijuht 34 EAP Külmutusseadmed 64 EAP Külmutusseadmed 64 EAP Laeva külmutusmehhaanik 34 EAP Lõpueksamid 6 EAP Lõpueksamid 6 EAP Praktikad 33 EAP Praktikad 33 EAP KOKKU 137 KOKKU 137 Peaeriala moodul: Laeva jõuseadmete Peaeriala: Laeva jõuseadmete remont ekspluatatsioon 1 Laeva jõuseadmete remont 13 EAP Laeva jõuseadmete ekspluatatsioon 13 EAP Lõpueksamid 5 EAP Lõpueksamid 5 EAP Motorist ja vahimehaanik 42 EAP Motorist ja vahimehaanik 42 EAP Praktika moodul 44 EAP Praktika moodul 44 EAP Praktika moodul: Laeva Praktika moodul: Laeva 12 EAP 12 EAP jõuseadmete remont jõuseadmete ekspluatatsioon Vanemmehaanik ja II-mehaanik 30 EAP Vanemmehaanik ja II-mehaanik 30 EAP KOKKU 146 KOKKU 146 2. Eriõpe / peaerialade kattuvus Eriõpe osas on kattuvus õppekava laiuselt 9 EAP. Lisaks on kattuvus külmutusmehaanikute ja laevamehaanikute peaerialal 10 EAP (Laevade ehitus, Ohutus, ohuteave, meeskonnatöö, Töötervishoid ja tööohutus, Meresõidu ajalugu ja traditsioonid). Praktikate osas on kattuvus õppekava laiuselt 16 EAP. Külmutusmehaanikute ja laevamehaanikute peaeriala praktikate kattuvus 8 EAP ( Keevitus – ja vahiteenistuse praktika). 3. Õppekava kohustuslike praktikate nõuete erinevused STCW nõuetest tulenevalt läbivad õppekava „Laeva jõuseadmed“ üliõpilased õppeasutuses aastase meresõidu praktika, mille üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva vahimotoristi töökohustuste täitmiseks vastavalt STCW-95 A-III/4 ja A-III/5 nõuetele, võttes arvesse jaotiste B-III/4 ja B-III/5 soovitusi ning mootorlaeva vahimehaaniku praktika vastavalt STCW-95 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2. „ Külmutusseadmete“ meresuuna üliõpilased peavad diplomi saamiseks läbima vastavalt „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuetele ning diplomeerimise korrale“ (§59) 1) vähemalt kolm kuud külmutusseadmete remondi praktikat laevaremondi- või muus kaldaettevõttes; 2) vähemalt üheksa kuud külmutusseadmete masinisti meresõidupraktikat laeval külmutusseadmete külmatootlikkusega 70 000 kcal/t (81,5 kW) või enam. Lõpueksamite osas kattuvust ei ole. Õppekavas „ Külmutusseadmed“ on vabaõppemoodul mahu 8 EAP. Õppekavas „Laeva jõuseadmed“ vabaõppe moodulit ei ole. 2 VÕIMALIKUD MUUDATUSED ÕPPEKAVADE MUUTMISE KORRAL Arvestades õppeinete sisu, ning TTÜ õppekava statuudist tulenevate nõuetega on ühiste õppeinete mahu suurendamine üld – ja põhiõppes võimalik viia orineteeruvalt 79 EAP ni, Selleks, et täita sealjuures määrust - Oskuste ja teadmiste miinimumnõuded vastavalt Euroopa Liidu Komisjoni Rakendusmäärusele (EL) 2015/2017- tuleb õppekavas „ laeva Jõuseadmed asendada õppeaineid minimaalselt 6 EAP ulatuses. Lisades õppeained Õiguse alused ja Keskkonnatehnika. Mis õppainete arvelt muudatus teha, ei ole täna veel teada. Mõlemad õppekavad on kahe (2) peaerialaga. Kaks peaeriala on vajalikud selleks, et tekiks nö võimalus erialaseks töötamiseks maal, kui mingil põhjusel (tervis, pere vms) ei osutu võimalikuks töötamine merel. Liitmise korral tekiks 4 peaerialaga õppekava, rakenduskõrghariduse õppekava nii suure peaerialade arvuga ei ole paraku ökonoomne, seetõttu peaksime loobuma eelkõige nö maa suuna peaerialadest „ Külmatehnika projektijuht“ ja „Laeva jõuseadmete remont“. Kuigi selleks, säilitada lõpetajate konkurentsivõime ja võimekus tööturul ei ole mõistlik olemasolevatest peaerialadest loobuda. Liitmise korral oleks vajalik lisada „ Külmutusseadmete“ õppekavasse laevamotoristi väljaõpe. See tähendab seniste külmatehnika õppeainete vähendamist orienteeruvalt 10 EAP võrra. Kuna „ Külmutusseadmete“ riiklikest nõuetest tulenev eriala praktika kestab (1) aasta, siis tähendaks motoristi praktika lisandumine külmutusseadmete üliõpilastele täiendavat 2 kuud praktikat ja 12 EAP mahus praktika lisandumist õppekavasse. Praktika mahu lisamiseks tuleks veel vähendada külmusseadmete eriala mahtu. Õppekava „ Laeva jõuseadmed“ tuleb viia vastavusse TTÜ õppekava statuudiga, selleks tuleb vähendada õppekaval õpetatavate õppeainete mahtu 6 EAP võrra. Mis õppainete arvelt muudatus teha, ei ole täna veel teada. KOKKUVÕTE Kuna TTÜ õppekava statuudi muudatus eeldab järgmiseks õppeaastaks kõikide õppeainete mahu muutmist sh paljude õppeainete liitmist, siis tänasel info põhinev esitatud liitmiskäik ei pruugi olla täpne. Eelkõige näitab senine analüüs, et õppekavade liitmise puhul jääb liidetava eriala “Külmutuseadmed“ eriosa siiski liiga suureks (95 EAP) ja võimalikud ühtlustamises üld-, alus- ja põhiõppes on võimalik ära teha ilma õppekavu liitmata. Pigem mõjub õppekavade liitmine negatiivselt tulevastele lõpetajate konkurentsivõimele – kuna oleme sunnitud senistest nö maasuuna peaerialadest. Lisaks toetume 2015 aastal läbiviidud merendussektori tööjõuvajaduse uuringule, mis osundab mõlema eriala lõpetajate vajadusele vähemalt senises mahus. 3 „Laeva jõuseadmed“ ja „ Külmutusseadmed“ ühisosa kehtivates õppekavades TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA  „Laeva jõuseadmed“ ja „ Külmutusseadmed“ ühisosa kavandatavas õppekavas TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Saatja: Rene Arikas Saatmisaeg: 13. juuli 2016. a. 12:09 Adressaat: Keiu Leopard Teema: FW: TT� EMERA �ppekavade liitmine Manused: �ppekavade v�rdlus 27.05.rtf; �ppekavade v�rdlus.pptx PPSse From: Katre Koit [mailto:[email protected]] Sent: Friday, May 27, 2016 4:30 PM To: Rene Arikas <[email protected]> Cc: Roomet Leiger <[email protected]> Subject: TT� EMERA �ppekavade liitmine Tere! Saadan edasi esmase �ldise versiooni v�imalikust �ppekavade liitmisest. Meie seisukoht j�tkuvalt on, et t�nasel kujul �likooli poolt soovitav liitmine ei tee kumbagi �ppekava paremaks ja ega suurendaks l�petajate konkurentsiv�imet. Senise �hisosa suurendamine on v�imalik ka �ppekavasid liitmata. Sooviksime �ppekavade v�imaliku liitmise puhul (tulevikus) eelnevalt merehariduskontseptsiooni kinnitamist ja laiap�hjalisemat arutelu nii t��andjate kui vilistlastega. Paraku �likooli poolt etten�htud ajagraafik seda t�na ei v�imalda. Kena p�eva! Katre Koit