Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta määruse nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Välisministeerium 06.07.2016 nr 1-6/1240-1 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta määruse nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta määruse nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saate tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie kooskõlastust ja arvamust 15 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-is. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur siseminister Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Lisa: 1) Määruse eelnõu 2-l lehel; 2) Määruse eelnõu seletuskiri 4-l lehel Gerly Herm 6125234 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 04.07.2016 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta määruse nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta määruses nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Laevapere liige lubatakse Eestisse välismaalaste seaduses sätestatud alustel. (2) Laevapere liige, kes töötab laeval, lubatakse laeva Eesti sadamas viibimise ajal korraliselt maale sadama või sadamaga piirneva haldusüksuse territooriumile rahvusvahelistele nõuetele vastava ja Eesti tunnustatud reisidokumendi alusel.“; 2) paragrahvi 2 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Laevapere liikme võib transiidiks vajalikuks ajaks Eestisse lubada, kui Eestisse saabumise eesmärk on Eesti sadamas asuval laeval laevapere liikmena töötamise alustamine või töötamise lõpetamine, tööle asumine teisele Eesti sadamas asuvale laevale, välislepingus ettenähtud juhtudel siirdumine laevale teises riigis või kodumaale tagasipöördumine. (2) Laevapere liige lubatakse Eestisse rahvusvahelistele nõuetele vastava ja Eesti tunnustatud reisidokumendi ning viisa alusel. Viisat ei vaja laevapere liige, kelle suhtes kehtib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon (ILO 108) „Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta“ või kes on sellise välisriigi kodanik, kellega on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või kelle puhul on Eesti ühepoolselt loobunud viisanõudest, või kellel on muu välismaalaste seadusest tulenev seaduslik alus Eestis viibida. (3) Lõikes 1 nimetatud laevapere liige, kes ei pea omama viisat, peab tõendama enda või peab laeva kapten või laevaagent tõendama nimetatud isiku ettenägematuid ja tungivaid asjaolusid Eestisse siseneda.“; 3) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „laeva kapteni“ sõnadega „või laevaagendi“; 4) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Laevapere liikme piirikontroll toimub piiripunktis, laeval või laevatrapi juures. Kui laeval ei ole võimalik sadamas silduda, võib laeva piirikontroll toimuda sisemerel Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastatud kohas ja ajal. Laevapere liige lubatakse Eestisse, kui laeva saabumisega seotud formaalsused on täidetud.“. Taavi Rõivas peaminister Hanno Pevkur siseminister Heiki Loot riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta määruse nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta määruse nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 4 alusel. Eelnõu järgi leevendatakse laevapere liikmete ajutist maale lubamise korda ajal, kui laev viibib Eesti sadamas. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja Viljar Kärk ([email protected], tel 612 5216). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna õigusnõunik Gerly Herm ([email protected], tel 612 5234). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu järgi muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta määruse nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“ (edaspidi määrus) 18. juunil 2010. aastal jõustunud redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I 2010, 32, 159. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on lihtsustada meremeeste maale lubamise korda. Kui seni lähtuti laevapere liikmete maale lubamisel Eesti Vabariigi tunnustatud reisidokumendi olemasolust ning laeva lipuriigist, siis eelnõuga kavandatud muudatusega tekib laevapere liikmetel võimalus Eestis ajutiselt maale tulla Eesti Vabariigi tunnustatud meremehe dokumendi või kodaniku passi alusel. Laeva lipuriiki edaspidi ajutisel maalelubamisel arvesse ei võeta. Lisaks täpsustakse määrust selliselt, et ettenägematute ja tungivate asjaolude tõendamiskohustus ning ravikulude tasumise ja kodumaale või tagasi laevale transpordi kulude katmise garantiikirja andmise õigus on edaspidi ka laevaagendil. Täpsustuste tegemine on vajalik, sest kui laev ei ole jõudnud Eesti sadamasse, esindab laeva kaptenit laevaagent. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast punktist. 1 Eelnõu punkti 1 kohaselt muudetakse määruse § 1 lõikeid 1 ja 2. Määruse § 1 lõike 1 muudatus on tehnilist laadi, millega sätestatakse viide välismaalaste seadusele normitehniliselt õigesti. Määruse § 1 lõike 2 muudatuse järgi saavad kõik Eesti sadamaid külastavate laevade laevapereliikmed laeva Eesti sadamas viibimise ajal väljuda ajutiselt maale Eesti tunnustatud meremehe dokumendi või kodaniku passi alusel. Kehtiva määruse § 1 lõike 2 sõnastus võimaldab lihtsustatud korras maale tulla laevapere liikmel, kellel on Eesti tunnustatud reisidokument ning kes töötab laeval, mis on registreeritud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga „Meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta“ või Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) „Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise 1965. aasta konventsiooniga“ ühinenud riigis. Konventsioonide eesmärk on hõlbustada mereliiklust, võimaldades meremeestel siseneda riiki lihtsustatud korras. Konventsioonid ei piira osalisriigi õigust rakendada mereliikluse hõlbustamiseks riigisiseselt veelgi tõhusamaid meetmeid. Määruse muutmisega on tagatud konventsioonidest tulenevate kohustuste täitmine, see tähendab meremehe lihtsustatud korras maale lubamine meremehe dokumendi või passi alusel, ning loodud veelgi soodsamad tingimused, kuna meremehele kohaldatav maale lubamise lihtsustatud kord ei ole edaspidi seotud laeva lipuriigiga. Eelnõu kohaselt lubatakse laevapere liige korraliselt maale sadama või sadamaga piirneva haldusüksuse territooriumile. Määruse § 1 lõike 2 sõnastamisel on lähtutud Schengeni piirieeskirjade lisa VII punktist 3, mille kohaselt võivad meremehed, kellele on vastavalt 19. juuni 2003. aasta Genfi konventsioonile (nr 185), 9. aprilli 1965. aasta Londoni konventsioonile ja asjakohasele riigisiseseke õigusele välja antud meremehe isikut tõendav dokument, siseneda piiripunkti läbimata liikmesriikide territooriumile, viibides selle sadama territooriumil, kus nende laev randub, või sellega piirnevates haldusüksustes tingimusel, et nad on kantud oma laeva meeskonna nimekirja, mis on varem pädevatele asutustele kontrollimiseks esitatud. Määruse § 1 lõike 2 muudatusega ei suurene ebaseadusliku sisserände oht, sest kruiisilaevasid, mis ei ole registreeritud eespool nimetatud konventsioonidega ühinenud riigis, ei sildu Eesti sadamates palju (nt navigatsiooniperioodil külastab Eestit hinnanguliselt 20 laeva). Muudatusega muutub meremeeste piirkontroll lihtsamaks ja arusaadavamaks ning väheneb Politsei- ja Piirivalveameti halduskoormus, kuna sisenemiskeeldusid enam ei tehta. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõikeid 1–3. Muudatuste järgi viiakse määruse § 2 lõige 1 kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (edaspidi viisaeeskiri), kehtestatud põhimõttega. Kui kehtiv määrus lubab laevapere liikmel siseneda Eestisse transiitreisijana kuni viieks päevaks, siis kooskõlas viisaeeskirja artikli 35 punktiga 3 võimaldatakse muudatuse jõustumisel laevapere liige Eestisse transiidiks vajalikuks ajaks. Määruse § 2 lõikesse 2 lisatakse õigusselguse huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni number. Vajadus tuleneb asjaolust, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on kehtestanud kaks sama pealkirjaga konventsiooni. Ühega neist (ILO 108) on Eesti ühinenud, kuid teisega (ILO 185) mitte. 2 Määruse § 2 lõiget 3 täiendatakse ja sätestatakse, et tõendamiskohustus on lisaks isikule ja laevakaptenile ka laevaagendil. Täienduse tegemine on vajalik, sest kui laev ei ole jõudnud Eesti sadamasse, esindab laeva kaptenit laevaagent. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 3 lõiget 4 samamoodi määruse § 2 lõikes 3 sätestatud täiendusega. Juhul kui laevapere haige või vigastatud liige tuuakse maale, aga laev ei sisene Eesti sadamasse, siis esindab laeva kaptenit laevaagent. Eelnõu punkti 4 kohaselt täiendatakse määruse § 4 lõiget 1, mille kohaselt on võimalik teostada piirikontrolli väljaspool sadamat, kui laeval ei ole võimalik sadamas silduda. Sellisel juhul peab laeva kapten või agent kooskõlastama Politsei- ja Piirivalveametiga piirikontrolli teostamise koha ja aja. Muudatusega viiakse määruse § 4 lõige 1 kooskõlla Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ punktiga 39. Sisemerel piirikontrolli teostamise vajadus tekib, kui näiteks piirikontrollile allutatud aluse süvis ei võimalda laeval sadamasse siseneda ning laeval olev kaup laaditakse maha abilaevadega. Sellisel juhul teostatakse laevale enne piirikontroll ning pärast seda on lubatud liikumine laeva ja sadama vahel. Samuti võib tekkida vajadus sisemerel piirikontrolli teostamiseks, kui laevad ootavad reidil järjekorras sadamasse sisenemise luba. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Schengeni piirieeskirjades ja viisaeeskirjas sätestatud põhimõtetega. 6. Määruse mõjud Mõju valdkond 1: mõju riigi sisejulgeolekule, sealhulgas piiriturvalisusele ja isikute julgeolekule Sihtrühm: Eestit külastavate laevade laevapereliikmed, Politsei- ja Piirivalveamet Mõju ulatus ja sihtrühm: Eelnõu mõju ulatus on väike, kuna laevapere liikmed ei kujuta ebaseadusliku sisse- ega läbirände ohtu. Samuti jääb kehtima laevaagendi, laeva kapteni või reederi kohustus esitada laeva sissesõidul sadamasse ja enne väljasõitu sadamast laevapere liikmete ja reisijate nimekiri. Nimetatud dokumendid esitatakse elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu ning nende kontrollimine võimaldab vajaduse korral sisejulgeoleku eest vastutavatel asutustel võimalikule ohule reageerida. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna laevapere liikmete ebaseadusliku sisse- ja läbirände juhtumid ei ole sagedased. Mõjutatud sihtrühma moodustavad eelkõige laevapere liikmed, kes töötavad kruiisilaevadel, mis seilavad riikide lipu all, mis ei ole ühinenud ILO 108 ja IMO FAL konventsioonidega. Navigatsiooniperioodil külastab Eestit hinnanguliselt 20 laeva, millel töötab kolmandate riikide kodanikest meremehi. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna laevapere liikmete nimekirja esitamise kohustus laeva sissesõidul sadamasse ja enne väljasõitu sadamast jääb kehtima. Mõju valdkond 2: majanduslik mõju, sealhulgas halduskoormus 3 Mõju sihtrühm: laeva kapten, laevaagent, Politsei- ja Piirivalveamet Mõju ulatus ja sihtrühm: Muudatusel on positiivne mõju, kuna kõik Eesti sadamaid külastavate laevade laevapereliikmed saavad laeva Eesti sadamas viibimise ajal väljuda ajutiselt maale Eesti tunnustatud meremehe dokumendi või kodaniku passi alusel. Meremeeste piirkontrolli alused muutuvad arusaadavamaks ning vähendavad Politsei- ja Piirvalveameti halduskoormust, sest langeb ära vajadus vormistada sisenemiskeeldusid. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna puudutab eelkõige navigatsiooniperioodil Eestit külastavaid kruiisilaevasid. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest võimalikke ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Eelnõuga viiakse määrus muu hulgas kooskõlla Schengeni piirieeskirjades ja viisaeeskirjas sätestatud nõuetega, mille rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Samuti ei kaasne lisakulusid Politsei- ja Piirivalveametile. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile. 4 Saatja: Liisa Surva Saatmisaeg: 12. juuli 2016. a. 16:26 Adressaat: VA_eva Teema: Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta m��ruse nr 268 �Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord� muutmine Manused: Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord.bdoc Tere, Siseministeerium on edastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile koosk�lastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse m��ruse �Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. aasta m��ruse nr 268 �Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord� muutmine� eeln�u koos seletuskirjaga. Palun edastada Veeteede Ameti arvamus k�nealuse eeln�u osas aadressil [email protected] hiljemalt reedeks, 22. juuliks 2016. Lugupidamisega Liisa Surva Merendustalituse peaspetsialist 6 256 426