Reku sadama detailplaneeringu kooskõlastuse taotlus

PUHJA VALLAVALITSUS Loodushoiu Ühing LUTRA REKU SADAMAALA DETAILPLANEERING Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE Tellija: Puhja Vallavalitsus Täitja: MTÜ Loodushoiu Ühing LUTRA Keskkonnaekspert: Nikolai Laanetu TARTU 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 6 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadused .................................................................. 6 1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ja asukoht ............................................. 7 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ............... 7 2.1. Praeguse olukorra kirjeldus ............................................................................................. 7 2.2. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ja rajatised (III alternatiiv) ............................. 9 2.3. Geomorfoloogilised, edaafilised ja hüdroloogilised tingimused ................................... 14 2.3.1. Emajõgi ja selle veerežiim (koostanud ekspert Arvo Järvet ) ................................. 16 2.4. Alam-Pedja veekogude ja kaldavöötme taimestik ......................................................... 18 2.5. Veekogude limused ....................................................................................................... 19 2.6. Amfiibid ja reptiilid ....................................................................................................... 20 2.7. Kalastik .......................................................................................................................... 21 2.8. Linnustik ........................................................................................................................ 22 2.9. Imetajad ......................................................................................................................... 22 2.10. Looduskaitselised väärtused ja sellest tulenevad piirangud ........................................ 22 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ........ 24 4. KSH HINDAMISE METOODIKA ..................................................................................... 29 4.1. Üldised lähtekohad ........................................................................................................ 29 4.2. KSH valdkonnad ja hindamise printsiibid ..................................................................... 29 4.3. Kavandatud tegevuse mõju hindamine keskkonnaväärtustele ...................................... 30 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU KESKKONNA ERINEVATELE VÄÄRTUSTELE ..................................................................................................................... 31 6. REKU SADAMA RAJAMISEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD MÕJUD NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ELUPAIKADELE JA LIIKIDELE ...................................................... 34 6.1. Natura hindamise üldised seisukohad............................................................................ 34 6.2. Reku sadama rajamisega kaasnevad probleemid ja selle kooskõla Natura eesmärkide ja kaitsekorraldusega ................................................................................................................ 36 6.3. Mõju NATURA 2000 võrgustiku aladele, elupaikadele ja liikidele ............................. 38 6.4. Natura 2000 mõju hindamine ........................................................................................ 43 6.5. Natura ala(de) terviklikkuse säilimine ja leevendavate meetmete vajalikkus ............... 46 7. STRATEEGILISE KESKKONNAMÕJU (KSH) KOMPLEKSNE HINDAMINE ........... 47 7.1. Eesmärgi saavutamine ja avalikkuse vajaduste rahuldamine ........................................ 48 7.2. Projekti teostamise maksumus ja majanduslikud kaalutlused ....................................... 49 7.3. Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine ......................................................................... 50 7.4. Mõju planeeringuala pinnasele, pinnamoele ja veerežiimile ......................................... 51 7.5. Mõju kaldapiirkonna elustikule (taimestik, amfiibid, reptiilid, linnud, imetajad) ....... 52 7.6. Mõju vee-elustikule (limused, kalastik) ........................................................................ 53 2  7.7. Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele (mõju inimese tervisele, heaolule, varale, kinnistutele, kaldaäärsele maale, veevarustusele) ................................................... 54 7.8. Muud võimalikud mõjud (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal) ............................................... 55 7.9. Mõju Natura 2000 alale ................................................................................................. 56 7.10. Kompleksse hindamise kokkuvõte .............................................................................. 58 8. REKU SADAMA RAJAMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA VÄHENDAMISE MEETMED NING NENDE KAHANDAMISE ABINÕUD ................................................................................................. 59 9. LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUS NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETEGA ............................................................................. 61 10. ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISEST KSH PROTSESSIS NING PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU VÕIMALIKKUSE KOHTA ............................................................... 62 11. ÜLEVAADE PROBLEEMIDEST, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL .................................................................................................................................................. 63 12. KOKKUVÕTE KSH TULEMUSTEST ............................................................................ 65 13. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATUD MATERJALID ........................... 69 LISA I. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ................................................... 73 Lisa IA. KSH programmi ja detailplaneeringu avaliku arutelu protokoll ................................ 91 3 SISSEJUHATUS Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruanne on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust ning selgitatakse ja analüüsitakse sellega kaasnevat keskkonnamõju. KSH aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS). KSH viiakse läbi selliselt, et selle tulemusi saaks kasutada ehitus- ja kasutusõigust puudutavate dokumentide menetluses, niivõrd kuivõrd nendes on teemaks keskkonna küsimused. KSH aruande koostamisel arvestatakse KSH kui ka KMH vastavasisulisi nõudeid ning programmiga määratletut toiminguid. Tartumaa maakonnaplaneeringus p. 6.3 Sadamad ja veeliiklus on märgitud, et seoses projekti Emajõe Jõeriik käivitumisega korrastatakse olemasolevad randumiskohad ning rajatakse atraktiivsematesse kohtadesse uued. Emajõe Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille siht on luua Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitsealade ning neid ühendava Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismi marsruut Eestis. Programmi eesmärgid on loodusturismi marsruudi väljakujundamine, laevaliikluse taastamine Emajõel ja Peipsil, pärandkultuurmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine, uute töökohtade loomine põllumajanduses ja turismis, looduskultuuri ja keskkonnateadlikkuse taseme tõstmine ning Tartumaa loodus- ja kultuuriloo väärtustamine. Tartu maakonna arengustrateegia 2014– 2020 punktis 4.1.3.30 on ühe prioriteetse valdkonnana rõhutatud väikesadamate võrgustiku väljaehitamist, kus on nimetatud ka Reku sadamat. Reku parvekoha juurde oli kavas praegu kehtiva detailplaneeringu kohaselt rajada Emajõe parema kaldaala laiendamise teel paatidele sildumiskohad ja slipp. Kavandatu ei rahulda valla elanike ja ka jõge külastavate kalastajate ja loodushuviliste vajadusi paatide ohutuks vettelaskmiseks, paigaldamiseks ja hoidmiseks, mistõttu on kavandatud rajada siia ajakohane väikesadam. Selleks algatas Puhja vald uue sadamaala detailplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõjude hindamise. Keskkonnamõju strateegilise hindamise esmaseks ülesandeks on koostada kõiki keskkonna tingimusi arvestav KSH programm, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära sellega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, tegevust ja ajakava. Heaks kiidetud Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. KSH aruande koostamisel lähtutakse heakskiidetud programmist, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning Eestis kehtivast seadusandlusest. KSH teostatakse vastavuses ehitus- ja kasutusõigust puudutavate dokumentide menetluses esitatud nõuetele, niivõrd kuivõrd nendes on teemaks keskkonna küsimused. KSH programmi koostamisel on arvestatud nii KSH kui ka KMH vastavasisulisi nõudeid. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Puhja Vallavolikogu (Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, 61301 Tartumaa maakond). Reku sadamaala detailplaneeringu eskiisi koostas Maastikuarhitektuuri Büroo (Lai tn 1-4, 51005 Tartu; reg. nr 10767406; telefon 740 6205; e-post: [email protected]; koduleht: www.mab.ee). 4 Reku sadamaala detailplaneeringu koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ (töö nr IB43/2016. Tähe 106, 50113 Tartu; telefon 7303735; [email protected]; planeerija: Terko Veensalu). KSH läbiviija on Loodushoiu Ühing LUTRA (Kalevi 69-1; 50103: Tartu, e-post: [email protected]; telefon: 5112991; 7343299). Vastutav täitja: juhtekspert Nikolai Laanetu (KMH litsents: KMH0095). Litsents annab õiguse hinnata järgmisi tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju. Tegevusvaldkonnad:1) jahindus; 2) kalandus; 3) veeökosüsteemide korrashoid ja veekogude saneerimine; 4) maaparandus; 5) veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine; 6) puhkemajandus ja haljastus. Mõjuvaldkonnad:1) maismaa loomastik; 2) vee-elustik; 3) kaitstavad loodusobjektid; 4) maismaa taimestik; 5) vee saaste ja veetase; 6) inimese tervis; 7) inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja toksikoloogiaga. Tehniliste ekspertidena kuuluvad ekspertrühma koosseisu: Geograafiadoktor Arvo Järvet, hüdroloog ja geograaf (kompetents: veemajandus, hüdroloogia, veekogude ökoloogia, keskonna ekspertiiside koostamise ja keskkonnamõju hindamise pikaajaline kogemus, veemajandusalane töökogemus 43 aastat); Planeeringu ekspert: Valdeko Lukken, MSc, volitatud maastikuarhitekt (kompetents: arhitektuur, planeeringud). 5 1. ÜLDANDMED 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadused Tegevuse eesmärgiks on rajada Emajõe kaldapiirkonda Rekule kaasaegsetele nõuetele vastav väikesadam ja puhkekoht, mis arvestab elanikkonna vajadusi, aitab korrastada paadiliiklust Emajõel ja tõhustada kontrolli veeliikluse ning Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitseeeskirjaga sätestatu üle. Arvestades kalastajate ja loodushuviliste vajadusi paatide paigaldamiseks, nende ohutuks vettelaskmiseks ja hoidmiseks on kavas rajada Reku endise parvekoha piirkonda ajakohane väikesadam selle juurde kuuluva taristuga. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Reku sildumisrajatise detailplaneeringut (kehtestatud 2011) Reku sildumisala ning selle lähiümbruse osas, andes lahenduse väikesadama ja selle juurde kuuluva taristu rajamiseks. Planeeringus määratakse kinnistule uus sihtotstarve ning ehitusõigus sadama akvatooriumi rajamiseks, abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Lahendatakse detailplaneeringu alale juurdepääsuteed, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ning heakorrastus. Selle tegevuse realiseerimiseks algatas Puhja Vallavolikogu 30. juuni 2014 otsusega nr 17 Reku sadamaala detailplaneeringu koostamise Puhja vallas Poriküla külas. Koostatava detailplaneeringu ülesandeks on: - koostada planeeringu alale paadisadam väikeujuvvahendite vettelaskmiseks ja väljavõtmiseks, sildumiseks, hoidmiseks ja ajakohaseks teeninduseks. Detailplaneeringu (DP) kohaselt rajatakse vajaliku sügavusega sadama akvatoorium, mille pikkus ja laius rahuldaks kuni 50 veesõiduki paigaldamist, hoidmist ja oleks tagatud ohutu laiuse ja sügavusega ühenduskanal jõega: - planeeritava maa-ala ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine; - juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine; - kujade määramine; - haljastuse- ja heakorrastuse määratlemine planeeritaval maa-alal; - keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Puhja Vallavolikogu 30. juuni 2014 otsusega nr 17 algatati ka Reku sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH eesmärgiks on selgitada välja ja määratleda DP-ga kaasnevate mõjude olulisus ja anda hinnang võimalikele mõjudele, mis otseselt või kaudselt mõjutavad detailplaneeringuala ja selle lähiümbrust, sh Natura alasid ja selle kaitstavaid loodusväärtusi, aga ka hinnata sotsiaalmajanduslikku tähtsust ning arvestada avaliku arvamusega. 6 1.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ja asukoht Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Tartumaal Puhja vallas Porikülas Emajõe paremal kaldal asuv Reku endine parvekoht, praegune paatide vettelaskmise piirkond. Planeeringualale jäävad Reku sildumisala kinnistu (kü tunnus 60501:001:0135, 6979 m²), Puhja-Reku tee T-22113 kinnistu (60501:001:0056, 2095 m² ulatuses) ja Reku kinnistu (60501:001:0043, 15326 m² ulatuses). Planeeringuala pindala kokku on ca 2,6 ha. Planeeringuala külgneb põhjast Emajõega, kus paikneb kaks maaüksust (kat. tunnus 60501:002:0019) ja 60501:001:0199). Jõe paremal kaldal lääne suunas jääb luha ja soometsa tüüpi ala (kat. tunnus 60501:001:0209), lõuna suunas jäävad kaks metsakinnistut (kat. tunnus 60501:001:0051) ja (kat. tunnus 60501:001:0165). Detailplaneeringuga kavandatud tegevus on lokaalse mõjuga, mis võib ulatuda vahetult üksnes piirnevatele kinnistutele. Mõju teistele piirkondadele puudub või on mitteoluline. Arvestatav on mõju Emajõele veeliikluse osalise ümberkorraldumise tõttu ning Alam-Pedja linnu- ja loodusalale; perspektiivselt ning taotluslikult ka sotsiaalmajanduslikule arengule. Reku sadama sisulise arendamisega kaasaegseks ja aastaringselt toimivaks kompleksiks tegeleb SA Puhja Valla Arendus. 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND (Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjelduse ning selle piirkonna keskkonnaseisund) Detailplaneeringuga otseselt mõjutatav ala on suhteliselt väike ja ka mõju keskkonnale tagasihoidlik, kuid sadama kasutuse perioodil võib kaudne arvatav mõju ulatuda Emajõe mitmesse piirkonda, esmajoones Reku sadama lähiala jõelõikudele. Sellest lähtuvalt peetakse vajalikuks kirjeldada mõjuala, et hinnata võimaliku mõju avaldumist keskkonnale. 2.1. Praeguse olukorra kirjeldus Detailplaneeringu ala jääb Reku endise parvekoha piirkonda Emajõe parema kalda inimtegevuse poolt juba osaliselt muudetud luhaalale. Otseselt mõjutatav ala piirdub detailplaneeringu alaga. DP ala ja lähialal asuvad Emajõe kaldaservad on intensiivse inimmõju all ja paiguti risustunud lõkkeasemete ja olmeprahiga. Reku sadamaala katastriüksuse piires puudub hoonestus ning sellest ca 50 % moodustab pool- looduslikule luhaalale iseloomulik rohumaa ja 50 % muu maa. Teiste katastriüksuste piires on looduslik rohumaa ja Emajõe kaldaservade puistud halli lepa ja pajustikega. Planeeringuala 7 lõunaserva jääb luhaala kuivenduskraav ja selle taha lammiala madalaboniteediline (3. boniteet) sookaasik, kus esineb ka hall- ja mustleppa (foto 1). Foto 1. Planeeringuala piirkonda jääv luhaala ja sellest vasakul Emajõe kaldapuistu ja paremal sookaasik. Planeeringualal asuva Reku sildumisala maaüksuse maakasutus on 100 % maatulundusmaa. Osaliselt planeeringualasse jääval Reku maaüksususel 100 % maatulundusmaa ning Puhja – Reku tee nr 22113 on 100 % transpordimaa. Naaberkinnistutel läänes – Rekke (kü tunnus 60501:001:0209, suurus 5,6 ha) ja Nuka (kü tunnus 60501:001:0165, suurus 2,1 ha) ning lõunas Rekusaare (kü tunnus 60501:001:0051, suurus 9,55 ha) on maakasutuse sihtotstarve 100 % maatulundusmaa. Juurdepääs planeeringualale toimub mööda Emajõge ja kruusakattega Puhja−Reku kõrvalmaanteed nr 22113, mis lõpeb Emajõe ääres tagasipöörde-parkimisplatsiga (foto 2). Nimetatud kõrvalmaanteelt on kaks mahasõitu. Üks planeeringualalt läände suunduv, Reku maaüksust kaheks jagav ca 4 m laiune kohaliku tähtsusega pinnastee ning teine mahasõit ida suunal eelnimetatud teelt Reku maaüksusele, kus paikneb ca 4 m laiune kohaliku tähtsusega pinnastee. Puhja−Reku kõrvalmaanteele kehtib kaitsevöönd, mille laiuseks on mõlemal pool äärmise sõiduraja servast 30 m. Emajõgi kuulub laevatatavate veekogude hulka, seetõttu tuleb arvestada Veeteede Ameti poolt kehtestatud nõuetega nii sadama ehitamise kui ka hilisema ekspluatatsiooni perioodil. 8 Foto 2. Puhja-Reku kõrvalmaantee lõpeb Emajõe ääres tagasipöörde-parkimisplatsiga. Planeeringualal paiknevad Elektrilevi OÜ-le kuuluv alajaam ning elektriõhuliinid. DP alal paiknevatele elektriõhuliinidele kehtivad kaitsevööndid vastavalt alla 1 kV pingega 2 m teljest mõlemale poole ning 1–20 kV pingega liinil 10 m mõlemale poole teljest. Sademevee ning liigse pinnavee ärajuhtimiseks on alal kaks Emajõkke suubuvat kraavi. 2.2. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ja rajatised (III alternatiiv) Sadama akvatoorium on planeeritud veesõidukite hoidmiseks, mis on Emajõega ühendatud 20 m laiuse kanali kaudu. Jõest eraldiseisev sadamaala on kaitstud jõel sõitvate veesõidukite tekitatud lainetuse, jõe voolu ja osaliselt ka valitsevate tuulte eest. Planeeritava sadama akvatoorium süvendatakse ning ümbritseva alaga sidumiseks on planeeritud sadama osa ümbritsevad nõlvad kindlustada. Emajõe ja sissesõidukanali poolsesse serva on ette nähtud tugimüürid. Akvatooriumi täpsed mõõtmed ning suurus määratakse eraldi vastavalt Sadamaseaduses kehtestatud nõutele. Slipid on mõeldud veesõidukite vettelaskmiseks ja väljavõtmiseks. Planeeritakse laiendada olemasolevat Emajõe kaldal paiknevat slippi. Kanalis olev slipp likvideeritakse ning selle asemele rajatakse 4,8 m laiune uus slipp 1,2 m laiuse teenindussillaga. Slipile pääsu reguleerimiseks on planeeritud tõkkepuu. Slipi pikkuseks on ca 26 m, täpsed parameetrid määratakse projekteerimise käigus. Sadama tehnorajatised. Slipi põhjaküljele on lubatud rajada tankla, mis teenindab sadamas peatuvaid veesõidukeid ning vajadusel ka ratastel mootorsõidukeid. 9 Tankla tuleb rajada selliselt, et oleks võimalik tõkestada naftasaaduste levikut avarii korral ja minimeerida keskkonnareostuse ohtu. Kasutada tuleb lekkekindlaid seadmeid. Tankla jaoks tuleb koostada eraldi projekt. Tankla kõrvale on planeeritud veesõidukite reo- ja pilsivee loovutuskaevud. Nende täpne maht ja spetsifikatsioon lahendatakse sadama ehitusprojektiga. Sildumisrajatised ja paadisillad. Veesõidukite sildumiseks on planeeritud siseakvatooriumile 3 ujuvat paadisilda. Üks Emajõe ääres paiknev paadisild on planeeritud pikematele veesõidukitele ja jõelaevadele peatumiseks ning sadama teenuste kasutamiseks, vajadusel ka kasutamiseks teenistuslikele veesõidukitele. Ligikaudu 50 hoiukohta on planeeritud sadama akvatooriumi väiksematele alustele. Paadisilla mooduleid võib ümber paigutada ning eemaldada vastavalt paadikohtade vajadusele. Hilisemad paadisildade pikendused ja võimalikud ujuvkonstruktsioonide ümberpaigutamised tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, maaomaniku, Veeteede Ameti ja Keskkonnaametiga. Paadisildade täpsed asukohad ja tehnilised parameetrid tuleb anda vastava ehitusprojektiga ning projekt kooskõlastada Veeteede Ametiga. Antud projekti raames tuleb määrata ka vajadus navigatsioonimärgistuse paigaldamiseks ja anda märkide asukohad või lahendada navigatsioonimärgistus eraldi projektiga. Sildumisrajatistel toimuva tegevuse reguleerimiseks tuleb paadisildadele koostada kasutuseeskiri, mis sätestab rajatiste kasutuskorra ja hoolduse ning sellel toimuvat tegevust korraldava institutsiooni/isiku kohustused ja vastutuse. Vajadusel on võimalik paadisilla mooduleid hoida planeeritud sadamahoonetes. Haljastus, piirded, heakord ning keskkonnakaitse abinõud. Olemasolevad planeeringualale jäävad võsa- ja metsaalad tuleb korrastada ning raietööde käigus säilitada väärtuslikuks tunnistatud suuremad puud või puukujulised põõsad, et tagada rohekoridori säilimine. Korduvate üleujutuste tõttu tuleb Emajõe kallastel paiknevat kõrg- ja madalhaljastust säilitada. Uus kõrghaljastus on planeeritud akvatooriumi ümber ning hoonestusalade ümbrusse selliselt, et säiliksid avatud vaated Emajõele ja sadamaalale. Parkimistaskute ümber on planeeritud põõsad. Planeeritud kõrghaljastuse rajamisel tuleb eelistada kodumaiseid ja/või Emajõeäärsele luhaalale sobivaid liike (näiteks aru- ja sookask, puukujulise võraga pajuliigid, must lepp, tamm, jalakas). Paadisildade ehituse ja pinnasetööde järel on kohustuslik tööde käigus rikutud alade haljastamine heinaseemnekülviga. Akvatooriumi ümber on planeeritud piirdeaed, põhijoonisel on näidatud kohad, kuhu on lubatud läbipääsuks teha väravad. Piirdeaed peab olemas läbipaistev, kõrgus ja materjal määrata projekteerimise käigus. 10 Jäätmed tuleb kinnistu piires koguda selleks ette nähtud konteineritesse. Konteinerite hulk ja asukoht on näidatud perspektiivselt – vastavalt teede ja parkimisalade lõplikule lahendusele võib muuta konteinerite paiknemist. Planeeritud kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Tava- ning ohtlike jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping vastavat jäätmeluba või litsentsi omava ettevõttega (joon 1). Joonis 1. Detailplaneeringu põhijoonis (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ). Vertikaalplaneering. Planeeringuala paikneb Emajõe kaldal kohas, kus on suur oht üleujutusteks. Madal ja keskmine veetase jääb vahemikku abs 31,50–33,20, samas kui maksimaalne veetase võib ulatuda kuni 34,90 abs. Üleujutuste vältimiseks on planeeritud sadamaalal maapinda tõsta selliselt, et maksimaalse veeseisu korral ei ohustaks veetase hooneid. Hoonete põranda null on planeeritud kõrgusele 35,50 või kõrgemale. Põhijoonisel on näidatud vertikaalplaneerimisega ette nähtud uued abs kõrgused; täpne vertikaalplaneeringu lahendus ja maapinna kõrgused antakse projekteerimise käigus. Slippide rajamiseks ning kasutamiseks süvendatakse planeeritud akvatooriumit kuni kõrguseni 30,00 abs. Väljakaevatavat pinnast kasutatakse ülejäänud planeeringuala täitmiseks. Olemasolev kraav, mis läbib Reku kinnistut lääne−ida suunas, likvideeritakse ning Reku kinnistule planeeringuala piirile rajatakse samas lõigus uus kraav. See loob võimalused paremini paigaldada maaküttesüsteemi ning reoveepuhasti ja puurkaevu alust maapinda tõsta. 11 Tehnovõrkude ühendused on näidatud skemaatiliselt tehnovõrkude joonisel. Planeeritud tehnovõrkude sisestuste asukohti võib projekteerimisel muuta, lähtudes hoonestuse ning muude planeeritud rajatiste lõplikust paiknemisest. Maakasutuses on planeeritud tootmismaa, teemaa, veeala, hoonestusala, kallasrada ja teised tehnovõrkude ja muu taristuga seotud piirangud ja planeeritud asukohad (joon 2). Joonis 2. DP kohaselt kavandatud maakasutus ja piirangud (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ). Veevarustuse tagamiseks on planeeringuala edelanurka ette nähtud rajada puurkaev. Veevarustus on planeeritud kõigile hoonestusaladele, prognoositav ööpäevane veetarve on 4 m³. Lisaks on ette nähtud tarnetoru piki sadama akvatooriumi külge kuni karavaniparklani, et tagada karavaniparklas veevõtu võimalus. Kaevu asukoha valikul on arvestatud veeseaduse § 28 lg 3 ning keskkonnaministri 16.12.1996. a. määruses nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“ veevõtukohale kehtestatud hooldusnõuetega ning juurdepääsuteede lähedust. Planeeringuga on näidatud puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m. Vastavalt veeseaduse § 28 lõikele 4 punktile 1 võib keskkonnaminister vähendada veehaarde sanitaarkaitseala 10 meetrile, kui vett võetakse alla 10 m³ ööpäevas ja ei kasutata ühisveevärgi vajaduseks. Vastav nõusolek ja Keskkonnaameti poolt väljastatud puurkaevu kooskõlastus on toodud Reku sadamaala detailplaneeringu lisades. Puurkaev on planeeritud reoveepuhastist ülesvoolu, täpne puhasti paigutus antakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada selliselt, et seda ei ohustaks Emajõe võimalik üleujutus. 12 Puurkaevu rajamine toimub vastava projekti alusel. Veevõtukohale määratud hooldusnõuded kooskõlastatakse veehaarde projekti koosseisus Keskkonnaametiga, Tervisekaitseametiga ja kohaliku omavalitsusega. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja). Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on lähtutud EVS 812-6:2012 standardist. Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeritud hüdrant Emajõe äärde planeeringuala loodenurka. Veevõtukohana on võimalik kasutada ka sadama akvatooriumit ning seal paiknevat slippi. Reoveekanalisatsioon. Reovee käitlemiseks on ette nähtud rajada biopuhasti ning reoveetorustik puhastist hooneteni. Vajadusel on võimalik rajada reoveetorustik slipi ja hoonestusala 2 vahel paikneva reoveekogumiskaevuni. Kanalisatsiooniehitiste planeerimisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruses nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” toodud kujadega, planeeritud biopuhastile on määratud 10 m kuja. Puhasti asukoha valikul on arvestatud, et see paikneks joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Reovee kompaktpuhasti peab olema lekkekindel ning kogumismahuti tuleb rajada selliselt, et seda ei ohustaks Emajõe võimalik üleujutus. Puhasti täpne asukoht määratakse edasise projekteerimise käigus. Sademevesi on planeeritud immutada maasse. Planeeritud parkimis- ja manööverdusaladele ja teedele tuleb projekteerimisel vastavalt kattematerjali tüübile anda sobivad kalded sademevee ärajuhtimiseks ümbritsevale haljasalale. Kalded projekteerida Emajõe, lähima kraavi või sadama akvatooriumi suunas. Juhul kui planeeritud parkla rajatakse kõvakattega, tuleb parklast lähtuv sademevesi puhastada õli-liivapüüduris. Rajatise asukoht anda parkla projekteerimisel. Elektrivarustus. Olemasolev alajaam Reku sildumisala maaüksusel on ette nähtud likvideerida ning selle asemele paigaldada uus alajaam planeeringuala edelanurka. Olemasolevad 15 kV ja 0,4 kV õhuliinid asendatakse planeeringuala siseselt maakaablitega ning paigutatakse planeeringuala lääneserva. Elektrikaablite jätkamiseks üle jõe on võimalik kaablid paigutada Emajõe põhja või paigaldada planeeringualale jõe äärde elektripost ning vedada üle jõe õhuliinid. Elektrivõrgu täpne paiknemine ja olemasoleva võrgu ümberpaigutamise lahendus tuleb anda eraldi elektriprojektiga. Hoonete ja puurkaevu elektriga varustamine on planeeritud uue alajaama juurde ette nähtud liitumiskilbist maakaablitega. Lisaks paigaldatakse elektrikilbid slipi äärde, ujuvpaadisildadele ning karavaniparkla alale. Kilpide paiknemine ning arv täpsustatakse projekteerimise käigus. Elektrivõrgu lahendus on näidatud tehnovõrkude joonisel. 13 Soojavarustus on planeeritud lahendatakse lokaalkütte baasil. Lubatud kütteviisid on maaküte, alternatiividena puu-, gaasi- ja elektriküte. Maakütte paigaldamiseks on määratud kaks ala planeeringuala lõuna küljel Reku maaüksusel ning sadama akvatooriumi põhjas. Süsteemi paremaks toimimiseks on ette nähtud paigaldada truup akvatooriumi ja olemasoleva kraavisüsteemi vahele, et tagada vee läbivool. Akvatooriumi põhja planeeritud süsteem tuleb süvistada maapinna sisse. Lubatud on kasutada nimetatud kütteviise kombineeritult. Kütteliik ja maakütte täpne paiknemine tuleb anda vastava projektiga. Maakütte perspektiivne rajamise ala on näidatud tehnovõrkude joonisel. Sidevarustus, sh internet, on planeeringualal ette nähtud lahendada lokaalselt mobiil- ja/või raadioside abil. Ette näha sidepidamisvahendite olemasolu sadamahoones (hoonestusala 3). Välisvalgustuse jaoks on ette nähtud valgustuskaabel sadama ja parkimisalade territooriumile. Valgustuse vajadus, kaabli ja valgustite paiknemine ning arv tuleb täpsustada vastava projektiga. Planeeringualal (parkimisalad, sadamahoonete ümbrus, paadisillad ning kaldapealne) on ette nähtud madalate ümbritsevasse keskkonda sobivate ning planeeritavate ehitistega harmoneeruvate valgustite kasutamine. Valgusreostuse vältimiseks tuleb kasutada alla suunatud valgusega lampe, va. sadama sissepääsu valgustid. Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 toodust. Planeeringualal on kuritegevuse riskide vähendamiseks seatud järgmised tingimused: - tagada planeeringuala korrashoid ja prügi kiire äravedu; - tagada teede ja hoonete vaheline hea nähtavus; - konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest. Projekteerimisel ja hilisemal ehitamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: - jälgitavus (videovalve, elektrooniline valve); - võõrastele juurdepääsu piiramine; - atraktiivsed materjalid ja värvid; - vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid); - atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur. 2.3. Geomorfoloogilised, edaafilised ja hüdroloogilised tingimused Planeeringuala pinnamood on üldiselt tasane, kuid langeb kergelt põhjaosas paikneva Emajõe suunas. Ala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 32,15–34,35 m. Planeeringualale on kaevatud kanal pikkusega kuni 34 m ja laiusega kuni 14 m. Kanali kaevamisest ülejäänud 14 pinnas on asetatud kahte valli pikkusega ca 32 ja 17 m, kõrgusega 2–2,45 m. Emajõe säng langeb käsitletaval alal absoluutkõrguseni 29,00 m. Pinnakate. Padisadama piirkonnas tehtud geoloogiliste uuringute andmeil (8 uuringupuurauku sügavusega 4,0–5.7 m) oli maapinna pinnakatte koostises täitepinnast, peenliiva, turvast ja moreeni (Järvet, 2006). Planeeringuala paikneb jõe kalda alluviaalsete madalsoomuldade piirkonnas. Mullad on tüsedusega 100–150 cm, planeeringu alal on see ~80–120 cm. Ehituskeeluvööndi lähtejooneks loetakse kõnealuse mullatüübi (lammimadalsoomuld) piiri. Maa-ameti mullakaardi andmeil paikneb kogu planeeringuala ehituskeeluvööndis. Lisaks sellele asub planeeringuala kogu ulatuses Emajõe korduva üleujutusega alal, kus veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja eelnimetatud vööndite laiusest. Emajõe kallasrada on 10 m tavaliselt veepiirist ja 2 m suurveeaegsest veepiirist, kui kallasrada on üle ujutatud. Ehituskeeld ei kehti looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohaselt detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Kui planeeringuga kavandatakse lisaks sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele ka muude funktsioonidega ehitisi, siis tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Looduskaitseseaduse § 40 lg 3 kohaselt ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Kuna tegemist on veeliiklusrajatisega ja sadamaehitistega ning selle juurde kuuluva tehnovõrgustikuga, tagamaks sadamatele kehtestatud ohutus- ja keskkonnanõudeid, siis seadusest tulenevalt ei ole vajadust ehituskeelu vööndi vähendamiseks. Reku sadamaala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva Sangla turbamaardla (registrikaart nr 195) aktiivse reservvaru 20. ploki servas. Planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta maardlat ega takista selle kasutamist, kui selleks tekib vajadus. Käesolevas KSH aruandes arvestatakse maardla paiknemisega. Sadama akvatooriumi rajamisel väljavõetava pinnase maht ulatub 12 000 m3 ja see paigaldatakse sadamaala täitmiseks. Arvestada tuleb pinnase erimite omadustega, seetõttu orgaanikarikast materjali ei ole soovitav paigutada jõe kaldale ja ka ehitiste aluse ala täitmiseks. Turba ja muu rohke orgaanilise lisandiga materjal tuleks paigaldada luhaala täiteks ja haljastuseks planeeritud kohtadesse, kus pole vajadust tihendatud pinnase järele. Ka võib niisugust pinnast kasutada jõest kaugemal olevate madalate alade täiteks. Uuringute andmeil jõe sängist ja sadama veealalt väljavõetav materjal ei ole reostunud ning pinnase ümberpaigutamine ja kaldapiirkonna täitmine ei kujuta ohtu keskkonnale (Järvet, 2006). Emajõel ja ka Reku parvekoha piirkonnas võivad ilmneda sademeterohketel perioodidel veetaseme suured kõikumised, mis võivad kahjustata rajatavaid sadamaehitisi ja seda tuleb arvestada (vt Emajõe veerežiim). 15 2.3.1. Emajõgi ja selle veerežiim (koostanud ekspert Arvo Järvet ) Hüdroloogiliselt on Emajõe valgla Peipsi-Pihkva järve valgla osa. Kogu Emajõe valgla suurus on 9740 km2, mis moodustab Peipsi järve valglast 20% ning Eesti pindalast 21,5%. Kui Emajõe lähtes Rannu-Jõesuus on valgla 3374 km2, sealhulgas 270 km2 suurune Võrtsjärve akvatoorium vastavalt keskmisele veeseisule, siis 8 km allavoolu Pede suudmes tänu Põltsamaa ja Pedja jõe lisandumisele on valgla pindala juba 6129 km2 ning Tartu kohal on valgla suuruseks 7842 km2. Emajõe voolusängi laius on vahemikus 35 kuni 92 m (suudmes 145 m) ning sügavus valdavalt 2 kuni 3,5 m, kohati kuni 7 m. Seetõttu on jõgi ainsa Eesti jõena laevatatav kogu pikkuses. Emajõgi on samuti oluline vee-elustiku, sh kalade elupaik, kuna rohkeveelise tasandikujõe ümbruses esineb üle saja soodi ehk vanajõe sängi, kus on kaladele head kudemistingimused. Jõelaevandusele ja kalandusele, samuti keskkonnakaitsele, on Emajõe veetase olulise tähtsusega. Suuremat tähelepanu pälvivad äärmuslikult kõrged veetasemed, kui jõgi hakkab kaldaalasid, sealhulgas Tartu linna piires, üle ujutama ning madalad veetasemed, kus veeliiklus jõel on häiritud. Pede jõe suudmest Kärevereni (30 km pikkune lõik) kus paikneb ka Reku sadama DP ala, on Emajõe kõige omalaadsem piirkond. Ürgoru veerud asuvad jõest kaugel, jäädes kohati metsa taha. Luht on lai ja tasane ning ulatub vaid 1–2 m üle jõevee taseme. Ümbrus on soo- või niiduilmeline. Jõgi on siin laiem ja sügavam kui alguslõigus ülalpool Pede suuet, jõesäng on looklev, paljude vanajõgedega. Suurvee ajal ei jõua Emajõgi kogu vett ära juhtida ning ülemjooksul jäävad laialdased alad vee alla. Võrtsjärve maksimaalse veeseisu korral on üleujutusala umbes 90 km². Emajõe veerežiimi muutustest tulenevad soovitused sadama rajatiste projekteerimisel. Kuna Emajõe veetase võib muutuda suurtes piirides, siis veetaseme kõikumised võivad mõjutada sadamarajatiste ehitustingimusi, nende kasutust, paatide hoidu, navigatsiooni- ja sildumistingimusi. Emajõgi on pikima hüdroloogilise vaatlusreaga siseveekogu Eestis. Süstemaatilisi veetaseme vaatlusi Tartus alustati 1867. aastal. Alates 1920-ndate aastate algusest laiendati vaatlusvõrku oluliselt, mis võimaldab kasutada jõe kogu pikkuse kohta piisavalt head algandmestikku. Jõe veetase on otseselt sõltuv vooluhulgast ja jõe või jõelõigu langust. Emajõgi on Eesti suurematest jõgedest kõige väiksema languga, keskmine lang on 4 cm/km ning kevadise suurvee ajal võib jõe lähtest kuni Pede suudmeni vesi voolata Võrtsjärve tagasi. See juhtub sageli siis, kui Võrtsjärve täitumus on väike ja veetase madal ning kevadine Pedja ja Põltsamaa jõgede jääminek ja lumesulamise veed satuvad lühikesse ajavahemikku. Veetasemete analüüsil on kasutatud seitsme Emajõel paikneva hüdromeetriajaama vaatlusandmeid, kuid Reku sadama kohta annavad kõige iseloomustavamaid näite Palupõhja 16 (1923-1943 ja 1974-1982) ning Pede (1974-1982) vaatluspostidest kogutud andmed. Seda aitavad täpsustada Rannu jõesuu ja teised (Jänese, Kvissentali, Tartu) veemõõtejaamad, millede mõõtmiste aegread on oluliselt pikemad. Kõikides vaatluspostides, mille andmeid on kasutatud, on vaatlusi teinud viimasel perioodil Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (praegu Eesti Keskkonnaagentuur) ja varem tema eelkäijad asutused, välja arvatud Pede jõe suudmes, kus vaatlusi tehti RPUI Eesti Maaparandusprojekt poolt. Nende andmete alusel võib tõdeda, et periooditi võivad esineda suhteliselt kõrged veetasemed ka Reku parvekoha piirkonnas. Kutselise kaluri Jaan Toomi kirjelduste kohaselt ja täpsustava mõõdistamise alusel on esinenud siin tema andmetel maksimaalne veetase 34,7–34,8 m ü.m.p. Veetaseme mõõtmiste andmeil võib esineda siin kõrgeim veetase 34,9 m ü.m.p (tabel 2). Tabel 1. Emajõe veetase projekteeritava Reku paadisadama asukoha piirkonnas (m ü.m.p.). Sadam Keskmine Kõrgeim Madalaim Kalda kõrgus Sadamahoone alune Reku 33,16 34,90 31,53 34,0 35,0 Esitatud andmeist nähtub, et kõrgeima veetaseme korral jäävad paadisildade kaldaalad vee alla. See on Emajõe puhul paratamatu, sest kõrgeima veetaseme korral ujutatakse üle laialdased alad ning ei ole vajalik tõsta maapinda kõrgemale maksimaalse veetaseme kõrgusest. Pealegi äärmiselt kõrge suurvee ajal pole alanud paadisõidu hooaeg. Madalaim veetase võib muutuda limiteerivaks juhul kui ujuvate paadisildade ujukitega sektsioonid ankurdatakse kalda külge ankurdusvaiade ja kinnitusdiagonaalide abil liiga kõrgele. Kinnitusdiagonaalide pikkus peaks olema selline, et paadisilla sektsioonide vertikaalne pöörderaadius ümber kaldakinnituspunktide on kuni 5 m või kasutatakse paadisildade kinnituseks veetaseme muutustele kohandatud rullik-siinide lahendust. Sellisel juhul on otstarbekas sadama akvatoorium rajada vertikaalsete servadega. Selle kriteeriumi kohaselt on tagatud paadisildade üles-alla liikumine sõltuvalt veetaseme muutustest Emajõel, sest kõrgeima ja madalaima veetaseme erinevus ei ole suurem kui 3,5 m. Sadama rajamisel tuleb arvestada valitseva, st keskmise veetasemega 33,16 m ja valitsevate suurveeperioodide veetasemetega, mis püsivad aprillist kuni juuni keskpaigani vahemikus 33,30 -34,00. Seega on soovitavalt täita sadamaga piirnev teenindusala tasemeni 34,00 ja sadama hoonestuse kohad tasemeni 35,00 m ü.m.p. Kavandatava tegevusega kaasneb nii otsene kui ka kaudne mõju mitmetele keskkonna väärtustele. Otsene mõju ilmneb planeeringuala geomorfoloogilisele olukorrale, mille tulemusena moodustub endisele luhaalale veeala ja osa luhaalast täidetakse väljatõstetud pinnasega, mille tulemusena suurveeperioodidel varemalt üleujutatavale luhaalale kujuneb senisest ulatuslikum kuiv ala. See avardab siinse kaldapiirkonna kasutusvõimalusi ka keskmisest kõrgemate veetasemete ajal. Sadama tehnilised lahendused peaksid arvestama Emajõe veetaseme kõikumise ulatust, vältimaks hilisemaid kahjustusi sadama kaldarajatistele ja paadisildadele. 17 2.4. Alam-Pedja veekogude ja kaldavöötme taimestik Alam-Pedja kaitseala veekogude taimestiku uuringud tehti 1996. ja 1997. aastal1 vegetatsiooni perioodi lõpul, septembris ning täpsustavat teavet Reku parvekoha lähiala taimestiku kohta koguti 2015. aasta juunis ja augustis. Sellele tuginevalt esitatakse Emajõe ja selle lähiala taimestiku kohta ülevaade. Alam-Pedja suuremad vooluveekogud on suhteliselt vähese taimestikuga, mis on tingitud nende suurest sügavusest ja järskudest kallastest. Taimestikurikkamad kohad jõgedel on nende koolmete ja vanajõgede suudmealade piirkonnad. Taimestikuvöönd on sügavate jõelõikude piirkonnas kitsas, madalates kohtades võib katta taimestik kogu jõe põhja. Madalad jõelõigud on aga reeglina kiirevoolulised ja seetõttu kasvavad siin peamiselt nendele kohtadele iseloomulikud taimed oma veesiseste lehtedega. Nendele kohtadele on tüüpilised järvkaisel, kõõlusleht, kollane vesikupp, penikeeled, harvem teised taimed. Madalaveelistes ja vaikse vooluga lõikudes on valitsevad konnaosi, kõõlusleht, vesitakjad, kollane vesikupp ja paiguti valge vesiroos. Kalda servaalasid palistab Pedja ja Põltsamaa jõe toitaineterikastes kohtades vesikress, kõõlusleht, suur parthein, konnarohi ja paiguti luigelill. Kalda servapealseil kasvavad valitsevalt püst-kastik, tarnad, paiguti esineb rookheina ja pilliroo saarikuid. Suure osa Emajõe, Pedja aga ka Põltsamaa jõe kallastest katavad puittaimed ja põõsad. Puudest on ülekaalus hall- ja must lepp, pajud, kask. Siinsetel kaldaaladel esineb kohati ka rohkesti haaba, mida on koprad tugevasti kahjustanud. Üksikutes kohtades leidub jalakat, tamme, pärna, saart ja harva ka vahtraid. Viimati nimetatud puid leidub kõige enam Pedja jõe kallastel. Põltsamaa jõel on valitsevad suures ulatuses siiski kalda pajustikud, mis on segunenud toominga ning hall-lepaga. Kohati esineb jõe kallastel 1–2 hektari suurusi (lammi)-haavikuid. Suhteliselt vähe leidub okaspuid. Pedja jõe kõrgematel kaldaservadel kasvab üksikuid suuri kuuski. Emajõe kaldail okaspuud puuduvad sest nende arengut piirab madal kaldaala ja kestvad üleujutused. Emajõe kaldavööndis on valitsevateks puuliikideks pajud ja hall-lepp, harvem esineb kaske, musta leppa, toomingat ja haaba. Vaid üksikutes kohtades jõe kõrgematel kaldalõikudel leidub üksikuid tammesid ja jalakaid. Kohati kasvad lodjapuud, paakspuud ja türnpuud. Sarnane puistu koosseis on ka Emajõe vanajõgede kallastel. Siin on see mõnevõrra varieeruvam, sest mitmete vanajõgede kaldad on suhteliselt kõrged ja suurematele puudele seetõttu paremad kasvutingimused. Üksikute vanajõgede kallastele ulatub isegi mets (Pimekoold) ja siin leidub rohkem kaske, leppa ja ka tamme. Taimede liigiline koosseis on enamusel vanajõgedel, Suur-Emajõel ja ka teistel voolu- ning seisuveekogudel suhteliselt ühetüübiline, kuid see on pidevalt vahelduv domineerivate liikide poolest, sõltudes peamiselt kalda ekspositsioonist valguse ja voolu suhtes, puittaimede levikust ja loomulikult pinnasest ja selle ajaloolisest kujunemisest. Selles mõttes on iga veekogu lõik oma taimkattega erinev nii ajas kui ka selle kasvukoha eripäradega, mille 1 Nikolai Laaanetu, 1997. Alam-Pedja veekogude ja kaldavöötme taimestik, Tartu, 1997. Käsikiri, 22 lk. 18 kirjeldamine pole täiuslikult mõeldav. DP alal ega selle lähialal ei leitud kaitsealuseid liike ja siin ei ole registreeritud ka nende püsielupaiku. 2.5. Veekogude limused Alam-Pedja vooluveekogude limustefauna on suhteliselt liigirikas. Siinkohal peetakse oluliseks kirjeldada veekogu karpide (Bivalvia) levikut, esinemisohtrust ja liigilist koosseisu (tabel 2). Alam-Pedja looduskaitsealal elab ka ohustatud liikidest paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Selle liigi levik piirdub siiski vaid Pedja ja Põltsamaa ning Pede jõega. Emajões esines selle liigi hübriidseid vorme vaid Pede jõe suudmes (Laanetu, 1997). Tabel 2. Magevee limuste liigiline koosseis Alam-Pedja looduskaitseala veekogudel. Ladinakeelne nimetus Eestikeelne nimetus Hinnang levikule ja arvukusele Anodonta cygnea suur-järvekarp Esineb kõikides suuremates vanajõgedes, arvukas ja domineeriv liik A. anatina (piscinalis) harilik-järvekarp Emajões ja vanajõgede suudmealadel, arvukas ning domineeriv liik, Pede jões ja selle vanajõgedes tavaline. Pseudanodonta Ebajärvekarp Pedja ja Põltsamaa jõgedes paigutise levikuga, complanata vähearvuks Unio crassus Paks jõekarp Arvukas ja laialdase levikuga Pedja ja Põltsamaa jõgedes. Pede jõe lõigul esineb hübriidsete vormidena kuni Emajõeni, kusjuures Emajõest ei ole leitud. Unio tumidus kiiljas jõekarp Esineb arvukalt Emajões ja Pede jões ning vanajõgede suudmealadel Unio pictorum piklik jõekarp Esineb arvukalt Emajões ja selle vanajõgedes Dreisena polymorpha rändkarp Esines arvukalt Emajões Reku parvekoha piirkonnas, mujal vähem arvukas. Esineb ka üksikutes läbivooluga vanajõgedes. Sphaerium rivicola Suur keraskarp Esineb vanajõgedes ja Emajõe taimestikurikastes kohtades, paiguti arvukas Pisidium amnicum Harilik herneskarp Esineb vanajõgedes, kraavides ja Emajõe taimestikurikastes kohtades tavaline liik Tabel 3. 1997. aastal Reku parvekoha piirkonnas võetud põhjaproovi andmed. (Emajõgi proov nr 39; proovi ruut 3 m2;: Reku parvekoha juures). Liigi nimetus Isendite arv proovis Isendeid 1 m2 kohta Unio tumidus 15 5 Unio pictorum 3 1 Anodonta anatina (piscinalis) 1 0,3 Pseudoanodonta complanata 1 0,3 Dreisena polymorpha 24 8 19 2.6. Amfiibid ja reptiilid Amfiibide ja reptiilide fauna on esindatud Alam-Pedja looduskaitsealal ja ka Reku parvekoha piirkonnas Eestis elavate põhiliste liikidega. Siin puuduvad Eesti haruldasemad liigid: kõre (Bufo calamita) rohekärnkonn (Bufo viridis), kivisisalik (Lacerta agilis). Siit ei ole leitud nastikut (Natrix natrix), vaskussi (Anguis fragilis) ja mudakonna (Belobates fuscus). Viimase kahe liigi esinemise kohta on lähialadelt kontrollimata teateid. Tähnikvesilik (Triturus vulgaris) on seotud suurel määral sobivate kudemis- ja talvitumiskohtade olemasoluga. Teda on leitud arvukamalt taimestikurikastest kuid mitte väga mudastest tiikidest, lumesulamisvee lompidest, ja kraavidest Kärevere, Siniküla, Utsali, Tõllasaare, Ristsaare, Villemi, Trulli, Vaibla ja ka Reku piirkonnast. Mudakonna (Pelobates fuscus) esinemine on teada Ilmatsalu kalatiikides ja Kardla ning Ändi tiikides. Reku piirkonnas pole seda liiki leitud. Kärnkonn (Bufo bufo) on üle Eestis laialt levinud liik. Teda esineb arvukamalt kultuurmaastike ja kuivemate elupaikade piirkonnas. Suurte soomassiivide piirkonnas on ta vähemarvukas. Alam-Pedja looduskaitsealal on tavaline liik. Koeb vanajõgedes ja ka äsja kaevatud sadama kaeves Rekul. Siin tavaline liik Rohukonn (Rana temporaria) on kõige enam tuntud ja meie aladel laialt levinud liik. On kevadel esimesi kudema tulijaid. Rohukonna kudemisaegseid seltsinguid võib näha varakevadel kohe peale lume ja jää sulamist nii varjulistes luhasoppides kui ka tiikides ning lompides. Liik on levinud arvukalt ka Reku lähialade luhaaladel ja üle jõe olevates mahajäetud kalatiikides ja kraavides. Rabakonna (Rana arvalis) elupaikadeks on soo, raba ja metsa alad. Ta on vähem seotud veekogu ja selle kaldabiotoopidega. Kudemise paikadeks on madalaveelised, kiiresti soojeneva veega luhaalad, vanajõe koolmed, järvesopid ja tiigid. Teda on leitud kaitsealal sagedamini raba ja siirdesoo aladel aga arvukalt ka luhtadel. Reku üleujutatud luhaalad on nendele soodsad kudepaigad. Rohelised konnad Tiigikonna (Rana lessone) tüüpiliste tunnustega asurkondi on leitud Tartu ümbruskonna mitmetel tiikidel ja Ulila karjääridel. Hilisemad uuringud näitasid aga seda, et siin leidub ka hübriidsete tunnustega isendeid, mille järgi tuli neid määratleda veekonnadeks. Alam-Pedja looduskaitseala servaaladel leiti (väljaspool kaitseala) tiigikonna tunnustega konni Siniküla tiikides, kus aga domineerivateks oli hübriidsete tunnustega veekonna eksemplarid. Veekonn (Rana kl. esculenta ) kudemispaikade uurimine näitas, et peaaegu kõikjal oli tegemist veekonna asurkondadega. See liik on laiendanud oma levikat nii Emajõe vanajõgedele kui ka siinsetele talutiikidele. Esineb ka Reku kalatiikides ja kraavides. 20 Järvekonn (Rana ridibunda ) esineb Tartus ja Kardla tiikides kuid seda pole leitud Alam- Pedja veekogudelt. Rekul poel liiki leitud. Reptiilid Roomajatest esineb Alam-Pedja kaitsealal arusisalik (Lacertya vivipara) ja rästik (Vipera berus). Reku parvekoha lähialadelt pole rästiku kohta teateid, küll aga esineb see liik Puhja suunal jõest ligikaudu kilomeeter ja Ristsaare suunas ning siinsete rabade servaaladel. Reku lähialadel esineb vähearvukalt arusisalik. Nende liikide levikut piirab Emajõe kaldaalade piirkonnas regulaarsed ja kestvad üleujutused ning sobivate talvituskohtade puudumine. 2.7. Kalastik Emajões ja selle lisajõgedes on registreeritud 35 kalaliiki.2 Selline suur liikide arv on iseloomulik seetõttu, et siin võivad esineda ka enamus Peipsi ja Võrtsjärves esinevaid kalaliike ning üksikud läbirändavad väiksemate jõgede kalaliigid. Kalastiku eripära tuleneb eelkõige asjaolust, et jõgi ühendab kahte suurt järve – Peipsit ja Võrtsjärve – ning on paljudele järvekaladele tähtsaks rändeteeks ja koelmualaks. Emajõe kalastikus toimuvad regulaarselt suured sesoonsed muutused, eelkõige kudemis- ja talvitusrännete tõttu. Kevadel rändab Emajõkke kudema massiliselt kalu, peamiselt latikat, särge ja haugi. Emajõe kalaliikidest kuuluvad Eestis looduskaitseseaduse alusel kaitse alla harjus, tõugjas, hink, vingerjas, säga ja võldas.3 Põhiliseks ohuteguriks nende liikide jaoks on praegu elupaikade muutmine. Kuna harjus ja säga Emajões puuduvad või on siin eksikülalised läbirändel, siis nende liikide kohta ei saa kavandada kaitsemeetmeid. Harjusele pole ka see jõgi sobivaks elupaigaks, küll aga on ajalooliselt teada säga esinemine kudemisajal Emajõe alamjooksul Luunja lähedal vanajõe koolme kohas 1940–1950. aastate paiku (endise kaluri Semmi andmeil 1972. aastast). Seirepüükide käigus tabati vanajõgedest kahe aasta vältel kokku 16 liiki kalu. See moodustab 59% vanajõgedes teadaolevalt elavatest kalaliikidest. Arvukuselt domineerivad vanajõgedes lepiskalad, iseäranis rohkelt esineb võrgupüükides nii arvult kui kogukaalult särge (vastavalt 66% ja 42% saagist). Massi poolest on särje järel olulisel kohal ka röövkalad, moodustades 25% saagist. Emajõe kalastiku kaitsest ja kalanduse arengust on huvitatud: - kutselised kalurid. Eesmärk on jätkata senist tegevust ning teenida tasa tegevusalasse tehtud investeeringud. Ühtlasi tagada oma perele jätkusuutlik elamisvõimalus ajaloolisel elualal; - harrastuskalastajad – nii kohalikud kui kaugemate maakondade harrastuskalastajad. Võimalus meeldiva ja tervisliku vabaaja veetmiseks; - kohalikud turismi- ja puhkemajanduse arendajad. Võimalus paremini kasutada ära kohalikke olusid; 2 Eesti Loodushoiu Keskus: Emajõe vanajõgede kalastik Alam-Pedja looduskaitsealal; Tartu, 2010. 3 Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit: Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava 2007–2013. 21  - kohalikud omavalitsused – kohaliku elu arendamisele kaasaaitajatena: - looduskaitseliste tegevuste korraldajad – looduskaitseliste väärtuste ja kalavarude säilitajatena. Reku sada kavandamine ei ole vastuolus Emajõe kalanduse arengukavaga ega ohusta ka kaitsealuseid kalaliike, pigem loob soodsamad võimalused kalanduse arenguks, kalastiku kaitseks ja järelevalve korraldamiseks. 2.8. Linnustik Alam-Pedja linnu- ja loodusalal on esindatud suur osa Eesti linnustikust. Siin puuduvad pesitsuslinnustikus meresaarte ja rannikuga otseselt seotud liigid. Kaitsealustest liikidest, mis on ka siinsete alade kaitsekorralduslikeks eemärkideks on toodud ülevaade Natura 2000 alade hindamise kirjeldustes. Seetõttu ei korrata siin esinevate liikide nimestikku ega nende kaitsekorralduslikke eelistusi. Sellekohane ülevaade on esitatud kaitse eeskirjas ja äsja valminud Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavas 2016–2025. Linnustiku kohta täpsustavat andmestiku on esitatud mitmetes sellekohastes uuringute kokkuvõtetes (Lõhmus, A., Ader, A., Rander, R. ja Tammur, E. 1994; Lõhmus, A., Väli, Ü. 1996) 2.9. Imetajad Imetajate kohta esitatud hinnang tugineb 1997. aastal koostatud sellekohasele uuringute aruandele (Laanetu, 1997), kus tuuakse hinnang 25 imetajaliigi leviku ja arvukuse kohta. Saarma kohta aga tuginedes seireuuringute andmestikule (Laanetu 1997–2005). Pisiimetajate ja käsitiivaliste kohta tugineb andmestik samal perioodil koostatud aruannetele (Lutsar, 1996, 1997; Lõhmus 1997). Reku sadama ja jõeliiklusega kaasnevad mõjud avalduvad üksnes veega seotud imetajaliikidele, siis tuleb arvestada eelkõige saarma ja veelendlasega, kui kaitstavate liikidega, aga siiski ka teiste poolveeliste liikidega: kopra, mingi, ondatra, mügri ja vesimutiga. Kuna kaitstavate liikide kohta esitatakse ülevaated Natura hindamise osas, siis siinkohal seda detailsemalt ei käsitleta. Reku sadama arenduse ja paadiliikluse intensiivistumisega selles piirkonnas ilmneb eelkõige mõju koprapopulatsioonile ja osaliselt ka saarmale. Neile mõjub häirivalt ja nende varjeid kahjustavad paatide poolt tekitatud lained, mistõttu on nende liikide elutsemine jõe intensiivselt laevatatavates piirkondades häiritud ning liigid taanduvad vanajõgedesse. See on aga kallaste erosiooni vältimiseks soodus, kuna siis väheneb ka kobraste poolt kaldaalustesse urgude kaevamine. 2.10. Looduskaitselised väärtused ja sellest tulenevad piirangud Planeeringuala jääb kogu ulatuses Emajõe kontaktvööndisse ja piirneb vahetult Alam-Pedja linnu- ja loodusalaga. Sellest tulenevad mitmed kitsendused ja piirangud. Reku sadama rajamisega seotud võimalik mõju Natura 2000 elupaigatüüpidest on otseselt seotud Emajõega – kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Mõjuala täpsustatud kirjeldus esitatakse eraldi 22 Natura 2000 hindamisel, kus leiavad käsitlemist mõjude valdkonnad nii Emajõele, Alam- Pedja linnu- ja loodusalale ning teistele keskkonna väärtustele. Emajõgi on võetud Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrusega nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad” kaitse alla karpkalalaste elupaigana. Looduskaitseliselt on väga väärtuslikud Emajõe vanajõed, mis koos üleujutatavate luhtadega moodustavad tähtsaima koelmute piirkonna latikale, säinale, haugile, linaskile, vingerjale jt kalaliikidele. Üheks vanajõgede ja Emajõega vahetult seotud liigiks on tiigilendlane, kes toitub vanajõgedes elutsevatest selgrootutest, eelkõige ehmestiivalistest, ning kaladest vingerjas ja hink (vt. Natura 2000 hindamine). Vanajõed ja üleujutatud luhaalad on kalade kudemise perioodil eelistatud toitumiskohtadeks meri- ja kalakotkale. Nendele võib teataval määral mõjuda negatiivselt paadiliiklus kui häirimisfaktor. Kuna aga vanajõgedel on paadiliiklus keelatud, siis ei oma see olulist mõju nimetatud liikidele. Planeeringualal ei leitud kaitsealuseid taimeliike ja siin ei ole ka fikseeritud nende püsielupaiku. EELIS andmetel ei jää planeeringu alale ega selle lähialale kaitstavate liikide püsielupaiku. Emajõgi on oluliseks elupaigaks saarmale ja mitmetele kaitstavatele kalaliikidele. Emajõe kui Natura 2000 elupaik ja selle üleujutatud luhaalad on peatus- ja toitumiskohtadeks meri- ja kalakotkale, mitmetele rändlindudele, esmajoones luikedele, hanelistele ja kurvitsalistele. Sellest tulenevalt peab arvestama siinse loomastiku eripära ja sesoonse lokaliseerumisega ning sadama kasutusega kaasnevate kaudsete mõjudega jõele ja teistele loodusväärtustele. Reku sadama DP alal puuduvad küll kaitsealuste liikide püsielupaigad, avaldab sadama rajamine siiski teatavat mõju paadiliikluse ümberkorraldumise tulemusena: väheneb Tartust ja Jõesuust siia sõitvate paatide liikluskoormus Emajõel. Alam-Pedja linnu- ja loodusalal kaitse vajadustest lähtuvalt tuleb arvestada kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskavast tulenevate nõuetega ning mõjuga Natura 2000 võrgustiku alale, esmajoones kaitse eesmärgiks oleva elupaigatüübi 3260 (jõed) Emajõe vee- ja kaldaelustikule (pt 6 Natura 2000 hindamine ). Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud liiklemine veemootorsõidukitega, välja arvatud skuutritega, veerolleritega ja veesuuskadega, Emajõel, Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala valitseja kirjalikul nõusolekul ka Põltsamaa ja Pedja jõel. Paadiliiklus ei ole vastuolus looduskaitseliste eesmärkidega ega Alam-Pedja LKA kaitsekorralduskava ja kaitse eeskirjaga. Emajõgi on Vabariigi Valitsuse määrusega loetud kogu pikkuses laevatatavaks siseveekoguks, samuti ei ole Alam-Pedja looduskaitseala kaitse- eeskirjaga keelatud paadisildade rajamine või rekonstrueerimine. Kaitseala üheks eesmärgiks on maastikuilme säilitamine. Paatide sildumiskohad on kuulunud ajalooliselt Emajõe 23 jõemaastiku juurde ning nende taastamist tuleb lugeda oluliseks kaitse-eesmärke toetavaks tegevuseks. Järelikult kavandatav tegevus ei ole vastuolus Natura 2000 eesmärkidega. Kaitse-eeskirja p. 13 sätestab, et kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud detail- ja üldplaneeringu kehtestamine. DP ala ei paikne kaitsealal kuid piirneb sellega, seetõttu on Puhja vallavalitsusel kohustus esitada Reku sadamaala detailplaneering kooskõlastamiseks ka kaitseala valitsejale, kelleks on Keskkonnaamet. 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Kavandatavatel tegevustel on kõnealuse detailplaneeringu alal lisaks 0-alternatiivile neli erinevat kaalumist väärivat alternatiivi: Alternatiiv 0 on olukord, kui tegevust ei kavandata ja piirkonna areng jääb praegu toimuva isetegevuslikult arendatud kasutuse tingimustesse. Omaalgatuslikult on juba kaevatud endise kinnikasvanud paatide hoiukoha lohku piiratud ulatusega akvatoorium paatide hoidmiseks. Rajatud on ka täiendav betoonist slipp paatide ohutuks vettelaskmiseks ja väljavõtmiseks. Ühendus jõega on jäänud tegemata, kuna Keskkonnainspektsioon peatas isetegevusliku rajatise arendamise (joon 1). Praeguses seisundis ei ole rajatis kasutatav madalveeperioodil, kuid leiab aktiivset kasutust suurveeperioodil, kui on ühendus jõega. On jäänud lõpuni viimata heakorrastustööd ning olukord on pigem häiriv kui otstarbekas ja esteetiline (fotod 3). Foto 3. Kohalike elanike algatusel rajatud Reku sadamaala (2015.a sügis). 24 Reku parvekohta külastavad kalastajad ja puhkajad kasutavad siinseid kaldapiirkondi telkimiseks ja lõkete tegemiseks, mistõttu on kaldapiirkonnad risustatud lõkkeasemete ja olmeprügiga (fotod 4). Puudub vajalik kontroll jõge ja ka kaitseala külastavate inimeste üle. Foto 4. Reku kaldaala on risustunud lõkke ja telkimiskohtade piirkonnas, osa jäätmeid loobitakse vette, mis risustab Emajõge (2015.a sügis). Alternatiiv I. Selle alternatiivina käsitletakse olukorda, kui ebaseaduslikult rajatud slipp ja paatide hoidmiseks mõeldud jõevoolust eraldi kaevatud akvatooriumi osa aetakse kinni ja taastatakse endine olukord. See tähendab, et praeguseks väljakujunenud olukord ei saa jätkuda (0-alternatiiv) ja olemasoleva olukorra parendamiseks tuleb kavandada tegevused, mis taastavad endise olukorra. Paraku ei ole endist seisundit võimalik täiel määral taastada, kuna segatud saab pinnas ja muutuvad lokaalsed edaafilised tingimused, ala heakorrastamiseks tuleks kavandada täiendavaid hooldustöid ja pinnase täitmist, et luua tulevase puhkeala tarvis vajalikud võimalused. Alternatiiv IA on tegevus kui olemasolev kaevatud akvatoorium avatakse paatide pääsuks jõele ja korrastatakse kaldapiirkond autode parkimiseks ning paigaldatakse paadisilla moodulid 5–6 paadile ning olemasolev kaevatud veeala ja ehitatud slipp võetakse seaduslikus korras kasutusele. See tagaks minimaalsed võimalused üksnes kohalikele kalastusõigust omavatele kutselistele kaluritele ja piiratud arvule inimestele paatide ajutiseks hoidmiseks, paatide ohutuks vettelaskmiseks ja väljavõtuks. Väljakaevatud pinnasega saab täita ja planeerida väikesadama lähiala. Selle alternatiivi kohaselt oli kavandatud kohalike inimete algatusel alustatud tegevus, mis peatati keskkonnainspektsiooni poolt (foto 5). See väikesadama lahendus ei rahulda tegelikke vajadusi paatide hoidmiseks, siinse puhkeala 25 korrashoidu ega veematkade ja harrastuskalastajate nõudlust kalastushooaegadel. Selline lahendus rahuldaks küll kutseliste kalurite paatide vettelaskmise ja väljavõtmise vajadused, kuid ei võimalda ohutult paatide hoidmist ja kaitset vandaalitsemise eest. Foto 5. Kohalike elanike initsiatiivil rajatud paadisadama veeala ja slipp võinuks rahuldada elementaarsed vajadused paatide vettelaskmiseks ja väljavõtuks, kui selle ühendus jõega oleks viidud lõpuni. Praegu saab slippi kasutada vaid suurvee perioodidel. Alternatiiv II on olukord, kui ehitatakse sildumisrajatis praegu kehtiva detailplaneeringu projekti kohaselt ja tingimustel. Selle kohaselt rajatakse Emajõele laiendus, kuhu on ette nähtud paigutada ujuvad paadisillad. Sildade kogupikkus 92,4 m, planeeritud paadikohti kokku 18, nendest 13 kuni 8 m pikkustele veesõidukitele ja 4 kohta kuni 12 m veesõidukitele ning üks koht vajadusel peatumiseks ühele pikemale veesõidukile slipipoolse paadisilla ääres (joonis 2). Paadisilla mooduleid võib ümber paigutada ning eemaldada vastavalt antud hetke paadikohtade vajadusele. Hilisemad paadisildade pikendused, Emajõe laiendused ja võimalikud ujuvkonstruktsioonide ümberpaigutamised tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, maaomaniku, Veeteede Ameti ja Keskkonnaametiga. See lahendus ei võimalda veesõidukite ohutut hoidmist ega rahulda kasvanud vajadusi paatide paigaldamiseks. Selle alternatiivile on antud positiivne hinnang 2006. aasta KMH aruandes ja me ei peaks käesolevas KSH-s käsitlema seda alternatiivi, kuid ekspert peab sellist võrdlevat käsitlust siiski oluliseks, et vältida hilisemaid vastuväiteid ja KSH protsessi puudulikku käsitlust. 26 Joonis 3. Reku sildumisrajatise detailplaneeringu projektlahendus. Sildumiskohad jäävad jõe parema kaldaala laienduse piirkonda. (REKU SILDUMISRAJATISE DETAILPLANEERING, Töö nr: IB06DP01; Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ). Alternatiiv III kohaselt rajatakse suletud akvatooriumiga väikesadam 50 ujuvvahendi sildumiseks ja hoidmiseks ning rajatakse väikesadamale vajalik ja nõuetekohane taristu ning selle lähialale puhkeala telkimis- ja ööbimisvõimalustega ning väikesadamale vajalike teenindusvõimalustega (joonis 3). Täpsustavad kirjeldused ja joonised on esitatud Reku sadama detailplaneeringu projektis. Planeeritud on jõevoolust eraldi paiknev sadama akvatoorium, mõõtudega 92 x 30 m, mis on Emajõega ühendatud 20 m laiuse kanali kaudu. Akvatoorium Emajõge ühendava kanaliga kokku on 3222 m². Akvatooriumi ulatuses tuleb pinnas kuni 3 m sügavuselt välja kaevata. Paatide vettelaskmiseks slippide piirkonnas ning veesõidukitega kasutamiseks süvendatakse planeeritud akvatooriumit kuni kõrguseni 30,00 abs. Väljakaevatavat pinnast kasutatakse ülejäänud planeeringuala täitmiseks. Väljatõstetud pinnasega (12 000 m³) täidetakse ümbritsevat sadamaala (12746 m²) 0,8–1,5 m võrra. Madal ja keskmine veetase jääb vahemikku abs 31,50–33,20 m, samas kui maksimaalne veetase võib ulatuda kuni 34,90 abs. Üleujutuste vältimiseks on planeeritud sadamaalal maapinda tõsta selliselt, et maksimaalse veeseisu korral ei ohustaks veetase hoonestust. Hoonete põranda null on planeeritud kõrgusele 35,50 või kõrgemale. Põhijoonisel on näidatud 27 tõstetavate pindade juures ka uued abs kõrgused, täpne vertikaalplaneeringu lahendus ja maapinna kõrgused antakse projekteerimise käigus. Jõest eraldi seisev sadama akvatoorium on kaitstud jõel sõitvate veesõidukite tekitatud lainetuse, jõe voolu ja osaliselt ka valitsevate tuulte eest. Arvestades kõrgvee perioode, siis võib maksimaalne veetase tõusta Reku parvekohas 34,9 m, seda on vajalik arvestada ka ujuvkaide konstruktsioonide kavandamisel. Alternatiiv III kohaselt laieneb endise detailplaneeringu ala mõnevõrra ida suunas. Kavandatud planeeringu kohaselt on suuremad kaevetööde mahud ja muutunud planeeringu iseloom. Kaevetööde mõju on Emajõele oluliselt väiksem kui seda alternatiiv II puhul, sest ei kahjustata jõe kallast sellises ulatuse ning mõju ilmneb vaid siseakvatooriumi ühendamise perioodil Emajõega 20 m laiuse kanali kaevamise ajal (joonis 1 ja 4). Joonis 4. Kavandatava väikesadama ala detailplaneeringut illustreeriv kolmemõõtmeline ideekavand (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ) Detailplaneeringu täpsustatud lahendus on toodud eespool (joonis 1). Seletuskiri ja täpsustavad projektjoonised on esitatud Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töös nr IB43/2016: Reku sadamaala detailplaneering. Tartu, 2016). 28 4. KSH HINDAMISE METOODIKA (Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus) 4.1. Üldised lähtekohad Detailplaneeringutel ja sellega kavandatud projektlahendustel on oma spetsiifika, mille rakendamisega kaasnevad konkreetsed mõjud keskkonnale ja kaitstavatele väärtustele. KSH metoodika ei ole rangelt määratletud ja sõltub planeeringu eripäradest, küll aga on hindamise metoodika konkreetsem KMH protsessi korral. Kuna planeeringusse puutuvad küsimused leiavad arvestamist ja käsitlemist DP projektis, siis käesolev KSH-s, tulenevalt mõjude spetsiifikast, keskendutakse peamiselt keskkonnamõjudele, kusjuures eraldi osana hinnatakse Natura 2000 ala kaitsekorralduslikele väärtustele avalduvat mõju. Praeguseks kehtestatud DP kohaselt (alternatiiv II) on juba hinnatud mõju Natura 2000 alade võrgustikule ja sealsete liikide elupaikadele. Vaatamata sellele on peetud vajalikuks täiendava hindamise teostamine. Tavaliselt ei hinnata nullalternatiivi ehk olukorda, kui tegevust ei toimu või võetakse see alternatiivide võrdlemisel olukorra lähteparameetrina võrdseks „nulliga“. Tegemist on inimese pool mõjustatud piirkonnaga. Sekkumine looduslikesse protsessidesse on enamasti kulukas, kuid nende tasakaalustatud suunamisega, pidades silmas limiteerivate tingimuste kõrvaldamist ja leevendavate meetmete rakendamist, võime saada oodatust suuremaid positiivseid tulemusi. Vastasel korral aga võivad ilmneda olulised negatiivsed mõjud. Seega kavandatud tegevusel ja ka selle ära jätmisel on nii negatiivsed aga ka positiivsed tagajärjed. Antud juhtumil on kavandatud olemasoleva olukorra parandamine, et tagada Reku endise parvekoha miljööväärtuse kasv ja sotsiaalmajanduslikust seisukohast võetuna arendustegevuse ja puhkemajanduslike võimaluste avardamine. 0-alternatiivi korral jääb realiseerumata elanikkonna ootus ja planeeringuga kavandatud eesmärk. Kompleksse hinnangu andmisel on vajalik kaaluda kõiki võimalikke olukordi, ka seda kui arendustegevust ei planeerita või kui seda ei saa lubada keskkonnaväärtuste kaitse seisukohast lähtuvalt. 4.2. KSH valdkonnad ja hindamise printsiibid Adekvaatse hinnangu andmise eelduseks on täpsustatud info tegeliku keskkonna seisundi ja arendustegevusega hõlmatava ala kohta. Selleks on kasutada rikkalik materjalid Puhja valla ja Tartu maakonna ning Alam-Pedja linnu- ja loodusala arengukavade näol, Emajõe ja selle vanajõgede kohta tehtud uurimistööde kokkuvõtetest ning eksperdi enda poolt (1997, 1997a) ja hilisematel aegadel Alam-Pedja seirealal aastail 1996–2005 saarma ja kopra kohta teostatud seireliste tööde aruanded (lisa I: kasutatud materjalid). Seoses Reku sadama KSH algatamisega teostati 2015. ja 2016. aastal täpsustavaid välitöid detailplaneeringu ala taimkatte, jõe ja selle vahetu kaldaala elustiku hindamiseks. 29 Keskkonnamõju hindamisel käsitletakse kõiki põhilisi keskkonna väärtusi, mida kavandatud tegevustega mõjustatakse ja mida tegevus kaugemas perspektiivis võib mõjutada. Samuti antakse hinnang tegevuse mittetoimumisele ehk nullalternatiivile. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse erinevate alternatiivide korral mõjutatavate keskkonnaväärtuste lõikes. Andmaks võimalikult täpset hinnangut mõju kaalukusele, on hindamise diapasoon valitud pluss- ja miinusskaalal mõlemas suunas viie pallises süsteemis. Mõju hindamise keskkonna erinevatele väärtustele määratletakse eelkõige mõju olulisus. Mõju olulisuse hinne sõltub mõjustatava üksikobjekti, süsteemi või keskkonnakaitselise väärtuse tähtsusest ja kaitse vajadustest. Mõju suurus on tegevusega otseselt või kaudselt kaasnev toime hinnatavale väärtusele. Kaalutud mõju väärtus on mõju olulisuse ja mõju suuruse korrutis. Mõju 0 väärtuseks on olukord, kui mõju puudub või tegevusega kaasneb vähe oluline mõju tasakaalustub sellele järgneval perioodil. Mõju hindamisel arvestatakse kõiki olulisemaid keskkonna parameetreid ning mõju kaitstavatele väärtustele ja kaitsekorraldusega seatud prioriteetidele. Eraldi osas käsitletakse mõju Natura 2000 ala väärtustele, mille metoodiliseks aluseks on vastavasisulised juhendmaterjalid (Peterson, 2005). Oluliseks peetakse Alam-Pedja linnu- ja loodusala ning Natura 2000 võrgustiku paiknemist planeeringuala suhtes ning Emajõgi kui karpkalalaste elupaikadena kaitstavat veekogu. (KKM määrus nr 58, 09.10.2002, “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ja nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad). Täpsustaval hinnatakse planeeringuala tegevusega kaasnevaid võimalikke otseseid ja kaudseid võimalikke mõjusid Natura ala kaitse-eesmärkide ja ala terviklikkuse säilimisele ning kaalutakse mõju erinevate alternatiivide lõikes (pt 6. Natura 2000 hindamine). Hinnangute andmisel arvestatakse Natura 2000 alade hindamiseks koostatud juhendmaterjalide soovitusi. 4 Erinevate alternatiivide võrdleva hindamise tulemusena moodustub koondhinne, mille tulemusena on eelistatuimaks alternatiiviks kõrgeima positiivse koondhinde saanud lahendus. Kui aga tegevusel on oluline mõju Natura alale ja leevendavad meetmed ei võimalda seda vältida, siis ei saa otsustaja seda tegevust lubada või esitab täiendavad tingimused arendustegevusele. 4.3. Kavandatud tegevuse mõju hindamine keskkonnaväärtustele Laias tähenduses on kõik meid ümbritsev keskkond, milles eristatakse loodus ja antropogeenset keskkonda. Neid omakorda võib jaotada hierarhiliste tasemete alusel omakorda vastavalt süsteemi struktuuri ja funktsioonide toimest lähtuvalt. Antud juhul lähtutakse mõju valdkondade integreeritud käsitlusest. Esitatakse ülevaade tegevustest ja sellega kaasnevatest mõjudest erinevatele keskkonnaväärtustele. 4 Peterson, K. (koost.) Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästva Eesti Instituut, 2005, 61 lk. 30 KSH ja KMH ning Natura 2000 metoodilistest põhimõtetest tulenevalt pööratakse peamine tähelepanu mõju valdkondadele, millele kavandatud tegevus avaldab otsest, kaudset või kumulatiivset mõju. Eespool esitatud hindamise põhimõtetest lähtuvalt antakse kompleksne hinnang kõikudele olulistele keskkonna väärtustele. Kompleksse hindamise valdkonnad: - Eesmärgi saavutamine ja avalikkuse vajaduste rahuldamine. - Projekti teostamise maksumus ja majanduslikud kaalutlused. - Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine. - Mõju planeeringuala pinnasele, pinnamoele ja veerežiimile. - Mõju kaldapiirkonna elustikule (taimestik, amfiibid, reptiilid, linnud, imetajad). - Mõju veekogu elustikule (limused, kalastik). - Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele (mõju inimese tervisele, varale, kinnistutele, kaldaäärsele maale, veevarustusele jne). - Muud võimalikud mõjud (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal). - Mõju Natura 2000 alale ja selle terviklikkusele. Hinnangutest tulenevalt esitatakse soovitused ka seire teostamiseks (selle teostamise vajalikkus ja metoodilised soovitused) ning tööde teostamiseks ja sadama kasutamiseks, et tagada vajalik keskkonna- ja loodushoid. 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU KESKKONNA ERINEVATELE VÄÄRTUSTELE Erinevate alternatiivsete lahenduste korral on tööde mahud ja ka sellega seonduvalt mõjud keskkonnale erinevad. Kõikide tegevuste või ka tegevusetuse korral ilmnevad inimtekkeliste või ka looduslike protsessida kaasabil teatavad mõjud keskkonnale ja inimtegevusele. Nendeks võivad olla: vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Alljärgnevas tabelis kirjeldatakse lühidalt võimalikke eeldatavaid mõjusid ja tagajärgi keskkonnale erinevate alternatiivide korral (tabel 4). Tabel 4. Vaadeldavad alternatiivid ja nende realiseerumisega kaasnevad võimalikud mõjud keskkonna erinevatele väärtustele. Alternatiiv 0 on olukord, kui tegevust ei kavandata ja piirkonna areng jääb praegu toimuva isetegevuslikult arendatud kasutuse tingimustesse. Alternatiiv I. Ebaseaduslikult rajatud slipp ja paatide hoidmiseks mõeldud jõevoolust eraldi kaevatud akvatooriumi osa aetakse kinni ja taastatakse endine olukord. Alternatiiv I A. Olemasolev kaevatud akvatoorium avatakse paatide pääsuks jõele ja korrastatakse kaldapiirkond autode parkimiseks ning paigaldatakse paadisilla moodulid 5–6 paadile ning olemasolev kaevatud veeala ja ehitatud slipp võetakse seaduslikus korras kasutusele. Alternatiiv II. Ehitatakse sildumisrajatis praegu kehtiva detailplaneeringu kohaselt ja tingimustel. Kaevatakse Emajõe kaldaserva laiendus, kuhu on ette nähtud paigutada ujuvad paadisillad. Sildade 31 kogupikkus 92,4 m, planeeritud paadikohti kokku 18, nendest 13 kuni 8 m pikkustele veesõidukitele ja 4 kohta kuni 12 m veesõidukitele ning üks koht vajadusel peatumiseks ühele pikemale veesõidukile slipipoolse paadisilla ääres. Alternatiiv III. Rajatakse suletud akvatooriumiga väikesadam 50 ujuvvahendi sildumiseks ja hoidmiseks ning väikesadamale vajalik ja nõuetekohane taristu ning selle lähialale puhkeala telkimis- ja ööbimisvõimalustega ning väikesadamale vajalike teenindusvõimalustega. Mõju liik Alternatiiv 0 Alternatiiv I Alternatiiv IA Alternatiiv II Alternatiiv III Mõju veele Täiendav Tööde ajal ja Korrastustööd Emajõe Tekib tehislik 2 ja vee veeala 475 m sademeveega sadamakanali kaldaserva veeala, millel on kvalitee- sobiv konnade võib sattuda avamiseks ja süvendamise ja ühendus dile koelmuks ja setteid planeerimise laiendamise ajal Emajõega. kalamaimu- Emajõkke. perioodil võivad toimub setete Paatide dele. Mõju vee suurendada allakanne. nõuetekohase kvaliteedile setete valgumist Muutuvad hoidmise ja puudub. Emajõkke. Mõju voolusängi hoolduse korral ei vee kvaliteedile hüdroloogili-sed ole ohtu veele, hiljem puudub tingimused slipi- kuid sadama ja ekspluatatsiooni sildumiskohas. ajal on vajalik Mõju vee täita täpselt kvaliteedile veekaitse nõudeid hiljem puudub Mõju Sadama Moodustub Sadamaala Kaldaserva Sadama pinnasele kaevest segatud akvatooriumi süvendamise akvatooriumi ja pinna- väljatõstetud täitepinnasega servaala pinnasega kaevamise ja moele segatud ala suurusega täitmisega täidetakse sissepääsukanali pinnas; 250–300 m .2 muutub kaldaala. süvendamisega tekkinud 1,7 m maapinna Muutub teisaldatakse kõrgune kõrgus ja voolusängi 12000 m3 pinnast. pinnasevall pinnase laius, kalda Pinnasega pindalaga 110 niiskusrežiim servaala iseloom täidetakse m2 ning koostis. ja vee sügavus. kaldaala, mis muutub kõrgemaks ja kuivemaks. Mõju Puudub Puudub Marginaalsed, Minimaalsed Võivad esineda kliimale kuid ei ole seoses mikro- prognoositavad. kaldapuistu klimaatilised raadamisega ja muutused ehitiste tuultele lähialal ja avamisega. sadama- akvatooriumi piires. Maavara Eba- Pinnas Pinnas Pinnas Pinnas kasutus otstarbekas – kasutatakse kasutatakse kasutatakse kasutatakse segatud täiteks täiteks täiteks täiteks. Ei pinnase vall kahjustata turbamaardlat. Õhu saaste. Puudub Väike, vaid Väike, vaid Mehhanismide Mehhanismide 32  Mõju õhu mehhanismide mehhanismide tööga seoses. tööga seoses. kvalitee- tööga seoses tööga seoses Väheoluline Väheoluline dile Jäätme- Kaldaalade Taastustöö- Sadama Sadama Nõuetekohane teke ja reostus dega seoses kasutusega kasutusega jäätmekäitlus ja lähiala lõkkepaikade jäätmeid ei seoses võimalik seoses võimalik sadama korraldus risustu- ja teki, kuid ümbruse ümbruse välistab mine olmeprahiga, korrastatud ala risustumine. risustumine. sadamaala ja ka mida kasutuselevõtt Väljaspool Väljaspool lähiala põhjustavad juhuslike sadamaala sadamaala risustumise puhkajad, külastajate jätkub 0 alt. jätkub 0 alt. olmeprahiga. kalastajad ja poolt kohane mõju. kohane mõju. matkajad põhjustab risustumise lõkkekohtades olmeprahiga. Müra Inim- Tööperioodil Tööde perioodil Tööde perioodil Tööde perioodil tekkeline: vähe oluline ja ja mehhanismide raadiod ja paadimootorite paadimootorite töötamise ajal ja puhkajate lärm töötamise ajal töötamise ajal paadimootorite tekitatav müra Vibrat- Puudub Tööde Kaevemasinate Kaevemasinate Kaevemasinate sioon piirkonnas vibratsioon vibratsioon vibratsioon tööde põhjustab põhjustab perioodil pinnase pinnase tihenemist tihenemist Valgus Looduslik Looduslik Looduslik Looduslik Looduslik + sadamaala suunatud valgutus Soojus- Looduslik + Soojusreostust Ei esine Ei esine Sadamahoonete reostus lõkke soojus arvestatavalt ei kütmisel lisanduv teki soojus Kiirgus Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub Lõhn Looduslik + Mulla lõhn Mulla lõhn Pinnase lõhn Pinnase lõhn inimtekkeline lühiajaliselt lühiajaliselt kaeveperioodil kaeveperioodil Kõikide alternatiivide korral võivad esineda teatavad negatiivsed ja ka positiivsed mõjud keskkonnale. Reaalselt ei saa lülitada Reku parvekoha piirkonda välja inimmõjutustest, kuna siia on rajatud suhteliselt hea kvaliteediga maantee ja selle kasutamine soodustab siia inimeste liikumist ja tee on ka vajalik siinsete metsade ja luhaalade hoolduseks ning majanduslikuks kasutuseks. Mis puutub jõge külastavatesse kalastajatesse ja matkajatesse, siis on jõe kaldaalade risustumiseks kõige suurem oht siiski 0 alternatiivi ja paratamatult ka I ning IA ja II alternatiivide korral, kuna siis pole tagatud vajalikul määral korrastus- ja hooldustööd. 33 III alternatiivi korral, ehk uue DP kohaselt on planeeritud ja tagatakse sadama- ja selle lähiala korrashoid, valve ja ohutus paatide käitlemisel. Moodustub heakorrastatud ja vajaliku taristuga ala elanikkonna teenindamiseks, puhkuse veetmiseks ja loodushariduse andmiseks. 6. REKU SADAMA RAJAMISEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD MÕJUD NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ELUPAIKADELE JA LIIKIDELE 6.1. Natura hindamise üldised seisukohad Mõju Natura alale hinnatakse juhul, kui kavandatav tegevus toimub Natura alal või tegevusega kaasneb oluline otsene või kaudne mõju Natura alale või selle terviklikkusele. Natura hindamise nõuded tulenevad loodusdirektiivi artiklitest 6(3) ja 6(4) esitatud tingimustest. Natura hindamise reeglid kehtivad ka linnualade kohta. Loodusdirektiivi artiklis 6 (3) antud selgitus Natura hindamise kohta on järgmine: Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse- eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. 5 Sellest tulenevalt: 1. Natura hindamise vajadust tuleb kaaluda kõigil juhtudel, v.a. siis, kui kava või projekt on otseselt seotud või vajalik Natura 2000 ala kaitsekorraldamiseks; 2. Kava või projekti mõju Natura 2000 alale tuleb hinnata liikide ja elupaigatüüpide suhtes, kelle kaitseks antud Natura 2000 ala on moodustatud; 3. Kava võib kehtestada ja projektile tegevusloa anda üksnes siis, kui otsustaja on veendunud, et kava või projekt ei kahjusta Natura 2000 ala. 6 Loodusdirektiivi artiklis 6 (4): Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest. Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/ või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, 5 NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ, 21. mai 1992,looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, 6 Kaja Peterson. SEI Tallinn väljaanne nr 16. SA Säästva Eesti Instituut/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus. NATURA HINDAMISE PRAKTIKAST JA KVALITEEDIST 2010. Tallinn, jaanuar 2011. 34 esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega. Natura 2000 ala hindamisel arvestatakse Alam-Pedja linnu- ja loodusala (ALL) kaitsekorralduskava 2016–20125 ja Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjas esitatud põhimõtteid ja kehtestatud kaitsekorda, looduskaitseseadust, aga ka teisi seadustest tulenevaid piiranguid. Alam-Pedja linnu- ja loodusala olulisim kaitse-eesmärk on looduslikult arenevate ökosüsteemide suurepinnaline säilitamine ning suur osa kaitsealast on kas täielike (reservaadid) või osaliste liikumispiirangutega (skv), siis välistab see kogu kaitseala kasutamise suure külastuskoormusega objektina. Kaitseala laiema tutvustamise puhul peab põhirõhk olema keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamisel (Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava 2016–2025. Keskkonnaamet 2015). Üldjuhul Natura 2000 aladel ei nõuta range kaitsekorra kehtestamist ega majandustegevuse keeldu. EL-i looduskaitsedirektiivide eesmärk on toetada säästvat arengut ja looduse elurikkuse säilitamist. Kaitsekorra kehtestamisel lähtutakse kõigepealt teaduslikest põhjendustest, kuid ei jäeta tähelepanuta ka sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi aspekte. Suunatud majandustegevus on mõnel alal lausa vajalik. Inimese tegevus Natura 2000 aladel peab olema kooskõlas kaitse-eesmärkidega. Nimetatud seisukohtadest tuleb lähtuda ka Reku väikesadama rajamisel ja arvestada selle võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja esmajoones Emajõele. Joon. 5. Suur-Emajõega külgnevad Natura 2000 alad (Allikas: Maa-ameti kodulehekülg). Detailplaneeringu ala ei asu Natura 2000 alal, kuid piirneb Alam-Pedja linnu- ja loodusalaga ning ligikaudu 150 m ulatuses Emajõega (Natura elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) (joon. 5, 6). Kuna kaldaala süvendatakse kavandatava detailplaneeringu (Alt. III) kohaselt 20 m ulatuses sadama akvatooriumist väljapääsu tagamiseks, siis on kavandataval tegevusel marginaalne kuid siiski otsene mõju Emajõele. Teiste alternatiivide korral on see sama (Alt IA), suurem (Alt II) või puudub (Alt. 0, I). 35 Emajõgi voolab osaliselt läbi Alam-Pedja looduskaitseala, Alam-Pedja linnu- ja loodusala ning Kärevere linnu- ja loodusala, Ropka-Ihaste linnu- ja loodusala ning Emajõe-Suursoo linnu- ja loodusala. Märgaladena on kaitse alla võetud Pede jõe luht, Ihamaa-Ilmatsalu luht ja Kärevere luht. Paljude liikide kaitse seisukohast tuleb Emajõge käsitleda ühtse tervikuna ja võimalikke mõjusid Natura 2000 võrgustiku alale komplekselt. Arvestades rajatava sadama paiknemist Emajõel ja inimasustuse suhtes, siis muutub veeliikluse koormus Emajõel esmajoones Tartu ja Reku vahelisel jõelõigul. Käesolevas KSHs ei käsitleta veeliiklusega kaasnevaid mõjusid Emajõel Tartust allavoolu, kuna suure tõenäosusega liigub Reku sadamast paate Tartust allavoolu suhteliselt vähe. Joonis 6. Reku sadama paiknemine Alam-Pedja linnu-ja loodusala piiride suhtes. 6.2. Reku sadama rajamisega kaasnevad probleemid ja selle kooskõla Natura eesmärkide ja kaitsekorraldusega Kavandatava väikesadama rajamine ei avalda otsest mõju Emajõele ja selle vanajõgedele, siiski peetakse veeliikluse suurenemist ohuks ka vanajõgede elupaikadele, esmajoones röövpüügi ja võimaliku häirimisfaktori suurenemise tõttu. Emajõgi on olnud ajalooliselt intensiivselt kasutatav veetee, mida iseloomustasid paljud randumis- ja sadamakohad. Seega käesolev väikesadama kavandamine on Emajõega seonduva pärandkultuuri ja siinsete maastike omapära säilitamise üheks eelduseks ja ühtib Alam-Pedja LLA kaitsekorralduslike (Natura 2000 võrgustiku ala) eesmärkidega. 36 Emajõgi on Vabariigi Valitsuse määrusega arvatud kogu pikkuses laevatatavaks siseveekoguks, samuti ei ole Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjaga keelatud paadisildade rajamine või rekonstrueerimine. Kaitseala üheks eesmärgiks on maastikuilme säilitamine. Paatide sildumiskohad on kuulunud ajalooliselt Emajõe jõemaastiku juurde ning nende taastamist tuleb lugeda oluliseks kaitse- eesmärke toetavaks tegevuseks. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud veemootorsõidukitega liiklemine (välja arvatud skuutritega, veerolleritega ja veesuuskadega) Emajõel, Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala valitseja kirjalikul nõusolekul ka Põltsamaa ja Pedja jõel. Kavandatava tegevusega kaasneb otsene kuid vähe oluline mõju Emajõele sadama akvatooriumi ühendamiskanali kaevamise ajal. Natura 2000 võrgustikule ilmnevad kaudsed mõjud paadiliikluse suurenemise ja paatide paiknemise ümberkorraldusega seonduvalt. Mõjutatavaks keskkonnaks on Emajõgi – kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Mõju liigiks on paadiliiklusega kaasnev kallaste erosioon ja häirimisfaktoriga kaasnevad lokaalsed ja sesoonsed muutused. Peamiselt tuleb arvestada kaudsete mõjudega, mis on tingitud paadiliikluse suurenemisega Emajõel ja võimalike kaitse-eeskirjade rikkumistega. Väljavõtted Alam-Pedja LKA kaitsekorralduskavast lk. 97: „Viimastel aastatel on sagenenud loodusturismiga seotud rikkumised. Eelnevast lähtuvalt on külastuskorralduse hoolikas planeerimine Alam-Pedja LKA kaitse-eesmärkide saavutamiseks väga oluline: külastuse vältimine või piiramine inimmõjutustele ja -häiringutele tundlikes piirkondades (või ajal) ning külastuse suunamine aladele, kus see loodusväärtusi ei kahjustaks. Külastuskorraldust planeerides tuleb kehtivate piirangute raames tagada, et kaitseala pakuks siiski piisavalt võimalusi keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamiseks. Samuti tuleb soosida traditsioonilist ja loodust mittekahjustavat loodusvarade kasutamist (nt marjade ja seente korjamist, kalapüüki) moel, mis ei oleks vastuolus kaitse-eesmärkidega“; lk 98:“Arvestades kaitseala erilist tähtsust puutumatute looduskoosluste säilitajana, ei ole otstarbekas viia külastajaid uutesse piirkondadesse rajades juurde matkaradasid, kuid on vaja läbimõeldult planeerida külastusrajatisi Alam-Pedja LKA lõunapiirile Reku piirkonda, kus kalastajad on juba sisse seadnud mitmeid omavolilisi laagripaiku.“; lk. 115: Puhkekohtade ja laagripaikade rajamine: „Kahe uue Emajõe äärse laagripaiga rajamine Reku piirkonnas väljaspool LKA. Samuti on vajalik Kärevere omavolilise sildumisala korrastamine ja väljaarendamine, sest hetkel on paadi vettelaskmis – ja 37 sildumiskohti Emajõel liialt vähe.7 Sildade vähesuse tõttu pole Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni tegevus jõgedel toimuvate rikkumiste kontrollimiseks piisavalt tõhus ja sellest on teadlikud ka rikkujad. Sildumiskohad tuleks välja ehitada nii, et neid saaks takistusteta kasutada ja ei asustaks harrastuskalamehed/puhkajad nagu see praegu sageli on.“ Vahekokkuvõte: Eespool toodust tulenevalt võib märkida, et kavandatava Reku sadama ja siinse puhkeala rajamine ja nõuetekohane väljaarendamine on oluliseks panuseks Alam-Pedja linnu- ja loodusala ning seega ka Natura ala kaitsekorraga määratletud eesmärkide saavutamiseks ega ole vastuolus kehtiva seadusandluse ega arenduskavadega. 6.3. Mõju NATURA 2000 võrgustiku aladele, elupaikadele ja liikidele Emajõe üleujutatud ulatuslikud luhaalad on peatus- ja toitumiskohtadeks paljudele rändel olevatele linnuliikidele, seetõttu on moodustatud linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks (pindalaga 31 910 ha) Alam-Pedja linnuala. Alam-Pedja linnuala (EE0080374) ei tähtsusta üksnes rändel olevate üleujutatud luhaaladel peatuvaid liike, vaid peamine tähelepanu on pööratud pesitsevatele linnudirektiivi I lisa liikidele kelle elupaiku kaitstakse. Nendeks on: kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur-konnakotkas (Aquila clanga), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); Alam-Pedja loodusala (EE0080374) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), 7 Kavandatav tegevus 4.3.5. Emajõe kaldale Reku piirkonda uute laagripaikade rajamine; prioriteet III; Teostamine aastatel 2020-2021 planeeritud, maksumus 25+25 tuhat Eur Tegevuse korraldaja RMK. 38 liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9*080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Kärevere linnuala (EE0080371) Tartu maakonnas: liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), rabahani (Anser fabalis), must-toonekurg (Ciconia nigra), rohunepp (Gallinago media) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla). Kärevere loodusala (EE0080371) Tartu maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), tõugjas (Aspius aspius), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Reku väikesadama ehitusega kaasnevad otsesed ja ka kaudsed mõjud ei ohusta reaalselt Kärevere linnu- ega loodusala ega teisi Natura võrgustiku alasid. Siiski võivad mõned Reku sadamast lähtuvad paadid liikuda mööda Emajõge ka nimetatud kaitstavate alade lähistel. Reku sadamast lähtuv mõju on siiski sedavõrd marginaalne, võrreldes Tartust ja teistest piirkondadest lähtuva üldise paadiliiklusega, et siinkohal ei peeta otstarbekaks käsitleda mõju kõigi Natura ala liikidele ning nende elupaikadele, sest enamasti mõju puudub või pole seda võimalik määratleda. Küll aga leiavad käsitlemis need liigid ja nende elupaigad millele võib paadiliiklus mõju avaldada. Seetõttu antakse üldistav hinnang mõjust Emajõe ja selle vanajõgedega seostud liikidele ja elupaikadele. Viimati nimetatud alasid võivad häirida enam Tartu sadamatest ja Kärevere mnt silla juurest lähtuvad veesõidukid aga ka Reku sadamast lähtuv paadiliiklus. Reku väikesadama detailplaneeringu ala piirneb Alam-Pedja linnu-ja loodusala, Alam-Pedja looduskaitse alaga, IBA alaga ja teiselpool jõge Alam-Pedja hooldatava sihtkaitsevööndiga. Alam-Pedja kaitsekorralduslikud eesmärgid on seetõttu polüfunktsionaalsed, mille peamiseks 39 ülesandeks on ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisuse säilimine, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimise. Arvestades Reku sadama ehitusaegsete ja selle ekspluatatsiooni perioodil kaasnevate mõjudega Natura 2000 ala kaitstavatele elupaikadele ja liikidele siis otsene või kaudne mõju tuleb arvesse vaid teatud liikidele ja vähestele elupaikadele. Nendest olulisemaks on jõed ja ojad (3260), st Emajõgi koos vanajõgedega ning nende elupaikadest sõltuvad liigid: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Paadiliiklus võib häirida rändel olevaid ja luhaaladel peatuvaid linnuliikide: rabahani (Anser fabalis),suur-laukhani (Anser albifrons), laululuik (Cygnus cygnus), väikeluik(Cygnus columbarius) ja mitmete teiste veelindude rahu. Jõe lähialadel ja luhtadel käivad toitumas must-toonekurg (Ciconia nigra), rohunepp (Gallinago media) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla). Viimati nimetatud liik peatud toiduotsingutel jõe kallastel olevatel, kobraste rõngastatud ja kuivanud puudel. Jõe järjest suurenev kasutus veematkadeks ja kalastuseks suurendab oluliselt ka häirimisfaktori mõju sellele liigile, vähem teistele liikidele. Lisaks häirimisfaktorile kaasneb paadiliiklusega intensiivistumisega jõe kallaste erosioon. Selle mõju on oluliselt suurem kobraste poolt uuristatud kallaste piirkonnas. Paadiliikluse kasv on paratamatuks nähtuseks seoses elatustaseme kasvu ja elanikkonna sooviga viibida looduses. Veematkade propageerimine ja selle soodustamine on eelduseks kasvavale mõjule meie vähestele laevatatavatele siseveekogudele. Paadiliikluse korraldamine väikesadamate rajamisega jõe erinevatesse piirkondadesse on üks abinõuks pikkade paadisõitude vältimiseks jõel ja sellega ka üks leevendav meede kallaste erosiooni ja sete koormuse vähendamiseks jões. Millisel moel ja määral võib mõjutada arenev paadiliiklus ja Reku väikesadama rajamisega kaasnev kõnealuseid liike ja nende elupaiku, selle kohta esitatakse elupaikade ja seal elavate liikide kohta lühike iseloomustus. Emajõgi ja selle vanajõed. Vanajõed on oluliseks elupaigaks Euroopas haruldastele ja varjatud eluviisiga kalaliikidele: vingerjale ja hingule. Lisaks neile kahele liigile võib esineda mõnedes läbivooluga vanajõgedes ka selliseid looduskaitseliselt tähtsaid kalaliike nagu tõugjas ja võldas. Vanajõed ja nendega piirnevad, üleujutatavad luhaalad on olulised kudealad ja noorkaladele kasvualad nii jõe kalastikule kui ka mitmetele Peipsi ja Võrtsjärve kalamajanduslikult tähtsatele kalaliikidele: latikale, särjele, säinale ja haugile. Emajõgi, selle vanajõed on olulised elupaigad ja toitumiskohad saarmale, esmajoones suveperioodil, kui saarmal on pojad. Ka kobraste elutegevus on lokaliseerinud vanajõgede suudmealadele ja pajustike piirkonda. Kobraste elutegevuse tulemusena on paranenud saarma 40 varjetingimused. Peajõe kallastes olevad urud on paatide poolt tekitatud lööklainete tõttu ebasoodsad poegadele varjumiseks, seetõttu on navigatsiooni perioodil saarma poegadega pesakonnad koondunud suuremate vanajõgede varjulistesse piirkondadesse. Lisaks Võrtsjärvele on Emajõgi koos vanajõgedega oluliseks toitumispiirkonnaks merikotkale, kalakotkale jmt. liikidele. Emajõgi ja selle vanajõed on olulised toitumisalad tiigilendlasele, saarmale ja loomulikult siinsele kalastikule. Tiigilendlane (Myotis dasycneme) II kat; LoD – II, IV. Tiigilendlase asurkond Alam-Pedjal on üks Eesti suurimaid. Sellele loob head eeldused kvaliteetne ja rikkalik toidubaas Emajõe vanajõgede, soode ja metsade putukafauna näol. Kaitsealal leidub nahkhiirtele palju sobivaid elupaiku ning seetõttu on ka poegimiskolooniaid alal arvukalt. Poegimiskolooniaid leidub ka hoonetes. Eesti üks suuremaid poegimiskolooniaid paikneb Palupõhja külas. Tiigilendlased väljuvad videviku hakul jõele ja vanajõgedele toituma ja naasevad tagasi hommikul. Kuna paadiliiklus toimub päeval, siis ei häiri see tiigilendlase toitumisaegset tegvust. Liigi peamised toiduliigid kasvavad vanajõgedes ja kuna seal on mootorpaatide liikumine keelatud, siis ei ole ohtu ka kõnealuse liigi toidubaasile. Paatide pool tekitatud lööklainete mõju kaldaserva taimestikus arenevale põhjaloomastikule pole spetsiaalselt uuritud kuid võib arvata, et taimestikus akumuleerunud settekihis oleva detriidi liikumine parandab teataval määral põhjaloomastiku arengut. Küll aga ei ole see mõju positiivne jõe avatud kaldapiirkondade põhjaloomastiku paljudele liikidele. Saarmas (Lutra lutra) III kat; LoD – II, V. Saarmas on poolveeline imetaja, kes esineb Alam-Pedja LKA kõikides suuremates jõgedes ja vanajõgedes. Tulenevalt liigi nõudlustes territooriumi suuruse ja elupaiga kvaliteedi suhtes, ei saa selle liigi arvukus olla väga suur. Paljude aastate seireandmete kohaselt elab kaitsealal ja selle lähiala piirkonnas tavaliselt 30- 40 saarmast. Samasuviste poegadega pesakondi võib olla 3–4. Saarmas on suure liikuvusega loom ja tema suvised ja talvised elupaigad enamasti ei kattu. Talveks lahkub ta vanajõgedelt ja peatub metsakraavides ja jõelõikudel, kus tekivad jääalused tühikud või jõgi on jäävaba. Suvel aga koonduvad pesakonnad vanajõe varjatud kohtadesse ja vähese paadiliiklusega piirkondadesse Pedja, Põltsamaa, Umbusi ja Ulila jõgedele. Üksikisendid ei oma ka suvel rangelt piiritletud territooriumi, ja rändavad sageli piki Emajõge peatudes toitumiseks vanajõgedes. Tihe paadiliiklus ei ole saarma kaitse seisukohast soodus, liik on laevatatavate jõelõikude piires suhteliselt suure häirimisfaktori mõju all ning lahkub sealt, mistõttu loomad peatuvad enamasti vanajõgedes ja vähem laevatatavate ja varjuliste jõelõikude piirkonnas. Sadama rajamine ja paatide liiklus ei ohusta otsesele liiki ega nende elupaiku, küll aga kaasneb laevaliikluse suurenemisega häiriv mõju liigile Kalastik on üheks liikide rühmaks kellele paadiliikluse ja kalastuskoormuse kasv võib olla arvestatava mõjuga. Kuidas paadiliiklus mõjutab siinseid kaitstavaid kalaliike ja nende 41 elupaiku, see on suurel määral sõltuv liikide bioloogiast ja nõudlustest elupaikade ning sealsete ökoloogiliste tingimuste suhtes. Harilik tõugjas (Aspius aspius), II kat; LoD – II, V; Tõugjas on tüüpiline magevete kala, kes asustab suuremaid jõgesid ja järvi, kudemiseks kasutab ka väiksemaid jõgesid. Tõugjas on peamiselt röövtoiduline karplane, kelle nõudlus koelmupaiga suhtes on väga spetsiifiline – koelmuteks sobivad vaid kiirevoolulised, kruusase-kivise põhjaga jõelõigud. Koelmud võivad asuda toitumisaladest kaugemal. Nad on võimelised sooritama ulatuslikke kudemisrändeid. Tõugjas esineb Emajões, Pedja ja Põltsamaa jões. Kasvava arvukusega on see liik Peipsi- Pihkva järves ja mitmetes sinna suubuvates jõgedes. Tõugja kaitse tegevuskava eelnõus on öeldud, et liik on kogu levila ulatuses Eestis suhteliselt vähearvukas, täpset arvukust ei ole võimalik öelda ega prognoosida. Sadama rajamine ja paatide liiklus ei ohusta liiki ega tema elupaiku, kuid suureneb teataval määral häirimisfaktori mõju suvistes toitumiskohtades kui laevaliiklus on liiga intensiivne. Harilik hink (Cobitis taenia), III kat; LoD – II; Harilik hink on aeglasevooluliste selge veega jõgede ja järvede liik, esineb sageli järvede sisse- ja väljavoolude piirkonnas veekogude pehmel põhjal ning toitub peamiselt detriidist, lagunevatest taime- ja loomajäänustest. KR-i andmetel esineb liiki Emajões (KLO9102666) Jõesuust kuni Ilmatsalu jõeni. Liiki on saadud kahvapüükidega Ilmatsalu jõest Laeva jõest ja kanalist. Ajakohased leviku- ja arvukuse andmed teistel jõgedel, Pedja, Põltsamaa ja Elva jões puuduvad. Sadama rajamine ja paatide liiklus ei ohusta liiki ega tema elupaiku. Harilik võldas (Cottus gobio), III kat; LoD – II; Harilik võldas on jahedate, hapnikurikaste, puhtaveeliste ja kiviste vooluveekogude ning järvede kaldapiirkondade põhjakala. Liik on paikse eluviisiga. Võldas toitub põhjaloomadest ja peitub põhja ja kaldaserva kivide roigaste ja ka tühjade karpide kodade sisse. Liigi levik on otseselt seotud sobivate elupaikade olemasoluga. Kivise ja kruusase põhjaga vooluveekogudes võib esineda arvukalt, mujal tavaliselt vähearvukas. KR-i andmetel on võldas levinud Emajões Võrtsjärvest kuni Ilmatsalu jõeni (KLO9102668). Sadama rajamine ja paatide liiklus ei ohusta liiki ega tema elupaiku. Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), III kat; LoD – II; Vingerjas on toitainerikaste, mudapõhjaliste, seisvate või nõrga vooluga, soojade veekogude (sh kraavide) põhjakala, kes toitub põhjaorganismidest. Liik on võimeline vastu pidama ekstreemselt madala hapnikusisaldusega oludes, hingates soole abil atmosfääriõhku. Vingerjas koeb varakevadel jäämineku järel üleujutatud luhtadel, eelistades samblase põhjaga ja hõredama taimestikuga piirkondi. KR-i andmetel (KLO9102667) on ta levinud Emajões ja selle vanajõgedes Jõesuust kuni Ilmatsalu jõeni. Vingerjas esineb Elva jões, Keeri ja Meeri järvedes, aga ka Pedja ja Põltsamaa jõgede vanajõgedes ning teistes elamiseks sobivates kohtades. Vingerjat on leitud ka Heinasoo kraavist kopra paisutusalalt 1987. aastal. Seega on liik suhteliselt ühtlaselt levinud enamuses Alam-Pedja veekogudes vingerjale sobivates elupaikades. Emajõe vingerjale kujutab suurt ohtu võõrliigi – kaug-ida unimudila (Perccottus glenii) leviku võimalik laienemine (Natura 2000 jõeliste elupaikade ja kalaliikide seirejuhend). Reku 42 sadama ehituse ja paadiliiklusega kaasnev ei ohusta liiki ja ka selle elupaiku, kuna mootorpaatide liikumine on vanajõgedes piiratud või täielikult keelatud. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Paksukojaline jõekarp on levinud Pedja ja Põltsamaa jõgede kruusaste ja kiirema vooluga kohtades. Suurima asustustihedusega leiti seda liiki Rõika vesiveski paisust allavoolu, kus esines 1987. aastal üks Eesti kõige suurema asustustihedusega liigi leiukohtadest. Liik esineb hübriidse vormina ka Pede jões kuni Emajõeni. Emajões võib esineda seda liiki Pede jõe suudme piirkonnas, kiirema vooluga lõikudel. Laevaliikluse mõju võib ilmneda paksukojalisele jõekarbile setete koormuse suurenedes, kuid samas suurendab mootorpaatide liiklus ka setete liikumist ja seda esmajoones kiirevooluliste ja kruusase põhjaga aladel, mis on liigile sobivateks elupaikadeks ja avardab liigi eluala. 6.4. Natura 2000 mõju hindamine Veeliikluse intensiivsus ja selle üldine kasv Emajõel on paratamatuks ilminguks seoses elatustaseme kasvu, puhkamise ning kalastamise võimaluste ja ka loodushuvi kasvuga. Seda ei saa takistada, seda saab üksnes korraldada viisil, mis tagab loodushoiu ja rahuldab optimeeritult inimeste vajadusi. Reku sadama rajamisega kaasneb otsene mõju Emajõele sadama akvatooriumi ühenduskanali rajamisega seoses. Kaudne mõju kaasneb veeliikluse kasvu ja selle ümberkorraldusega selles piirkonnas. Veeliiklusega kaasneb mõju jõe kallastele, sest mootorpaatide tekitatud lööklained kahjustavad kaldapervi ja suurendavad jões setete koormust. See mõju on oluliselt suurem kobraste poolt kaevatud urgude piirkonnas, kus on kahjustatud kallaste terviklikkus. Siin suureneb oluliselt mootorpaatide poolt tekitatud lööklainete mõju, suureneb kallaste erosioon ja setete allakanne. Teiseks mõju liigiks on paatide liiklusega kaasnev häirimisfaktori suurenemine vaadeldaval alal. Seda mõju tuleb arvestada peamiselt kevadise lindude rände perioodil, kui üleujutatud luhaaladele saabuvad toituma ja puhkama arvukad rändlindude kogumid. Veeliikluse osalise ümberkorraldumisega, seoses Reku sadama valmimisega, kaasneb positiivne mõju Tartu-Kärevere ja Kärevere-Reku vahelise jõeosale, sest Reku sadamas paiknevad paadid ja jõge külastavad inimesed kasutavad enamasti lähiala jõepiirkonda, mistõttu väheneb Tartust siia sõitvate mootorpaatide arv. Enamusele Natura aladel kaitstavatele liikidele mõju puudub. Emajõele ja selle vanajõgedega seotud liikidele võib olla kaudne negatiivne mõju, mis võib kaasneda paadiliikluse, häirimisfaktori ja võimaliku röövpüügi kasvades. Seda on võimalik leevendada vajadusel järelevalvemeetmete tõhustamisega. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Natura-hindamine koosneb neljast etapist: eelhindamine, asjakohane hindamine, alternatiivide kaalumine ja erandi tegemine. 43 *-Natura hindamisel võib valida kahe lähenemise vahel: tõestada, et kavandatava kava või projektiga mõju Natura 2000 alale ei ole. Või tõestada, et teatud mõju on, aga see pole oluline. Selline tegevus toimub Natura hindamise esimeses etapis – eelhindamisel. Täpsustava analüüsina käsitletakse võimalikke mõjusid, mis on seotud veeliikluse loomuliku kasvu ja sadama rajamise järgselt veeliikluse koormuse muutusega Emajõele ja sellega piirnevatele Natura võrgustiku aladele. Järgnevalt esitatakse eelhindamise tulemused (tabel 5). Tabel 5. Detailplaneeringuga seonduvate võimalike mõjude hindamise tulemustest Natura 2000 ala terviklikkusele, kaitstavatele liikidele ja nende elupaikadele. Etapp Sisu/tegevus Tulemus/väljund Etapp 1: Kavandatava Vastus küsimusele, kas kavandatava tegevusega kaasneb Eelhindamine tegevusega tõenäoliselt oluline negatiivne mõju Natura ala(de)le ehk olulise kaasneva mõju, negatiivse sealhulgas mõju kumulatiivse tõenäosuse mõju hindamine hindamine Natura ala(de)le ja olulise negatiivse mõju tuvastamine Samm 1: Kavandatav tegevus on vajalik avalikkuse huvist lähtuvalt ja Kas kavandatud regionaalse arengu tagamiseks ning järjest kasvava veeliikluse tegevus on koormuse ühtlustamiseks ning Emajõe kallaste kaitseks otseselt vajalik paadiliiklusega kaasneva kallaste erosiooni vähendamiseks. või otseselt Kavandatav tegevus ühtib Alam-Pedja LKA seotud Natura kaitsekorralduskavas planeeritud tegevustega (vt. eespool). ala(de) kaitse Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva seadusandlusega korraldamiseks? ega ole vastuolus Natura 2000 ala elupaikade hea seisundi tagamiseks ja võrgustiku kaitseks rakendatavate meetmetega. Tegevuse realiseerumisega paranevad võimalused kaitse- eeskirja ja kaitsekorralduskavaga püstitatud eesmärkide täitmiseks ja järelevalve tõhustamiseks. Tegevus ei kahjusta Natura 2000 ala terviklikkust, liikide ja nende elupaikade head seisundit ning toetab nende kaitse korraldamiseks vajalike meetmete rakendamist Samm 2: Kavandatava detailplaneeringu ala ei paikne Natura 2000 alal, Kavandatava kuid tema mõjupiirkonda jääb laevatatav siseveekogu Emajõgi tegevuse ja Alam-Pedja linnu-ja loodusala. mõjupiirkonda Alam-Pedja linnuala (EE0080374) kaitseb rändel olevate, jäävate Natura üleujutatud luhaaladel peatuvaid liike, aga peamiselt siiski siin alade pesitsevaid linnudirektiivi I lisa liike ja nende elupaiku. (vt iseloomustus täpsustav kirjeldus pt 6). Alam-Pedja loodusala (EE0080374) elupaigatüüpidest (vt täpsustav kirjeldus pt 6).on otseselt või kaudselt mõjutatud 44  Alam-Pedja Natura 2000 ala elupaigatüüp, jõed ja ojad (3260) kus esineb neli EL Loodusdirektiivi II lisasse kuuluvat kalaliiki: tõugjas Aspius aspius (Linné), hink Cobitis taenia (Linné), vingerjas Misgurnus fossilis (Linné) ja võldas Cottus gobio (Linné),* neist tõugjas kuulub Eestis II kaitsekategooria liikide hulka ning hink, vingerjas ja võldas III kaitsekategooria liikide hulka. Vingerjas ja hink elavad peamiselt vanajõgedes, võldas ja tõugjas peamiselt Emajões. Natura teiste elupaigatüüpidega ei ole sadama detailplaneering otseselt seotud ja ka mõju nende elupaikadele puudub või on kaudselt marginaalne. Detailplaneeringuga kavandatul ei ole kokkupuudet esmatähtsate Natura 2000 ala elupaikadega, kuid arvestada tuleb siiski Loodusdirektiivi Lisasse I kuuluva elupaigatüübiga jõed ja ojad (3260), milleks on detailplaneeringuga piirnev Emajõgi. Emajõgi on laevatatav ja avalikõiguslik siseveekogu. Emajõega piirnevad vahetult Natura 2000 võrgustiku koosseisu kuuluvatest aladest Kärevere linnuala (EE0080371) ja Kärevere loodusala (EE0080371). Nendele aladele avaldub mõju esmajoonesi Kärevere silla piirkonnast ja Tartust lähtuv paadiliiklus. Kuigi kavandatava väikesadama rajamine ei avalda otsest mõju Emajõele ja selle vanajõgedele, peetakse veeliikluse suurenemist ohuks ka vanajõgede elupaikadele, esmajoones röövpüügi ja võimaliku häirimisfaktori suurenemise tõttu. Vanajõgede kaitse tuleb tagada järelevalve tõhustamisega. Emajõgi on olnud ajalooliselt intensiivselt kasutatav veetee, mida iseloomustasid paljud randumis- ja sadamakohad. Seega käesolev väikesadama kavandamine on Emajõega seonduva pärandkultuuri ja siinsete maastike omapära säilitamise üheks eelduseks ja ühtib Alam-Pedja LLA kaitsekorralduslike (Natura 2000 võrgustiku ala) eesmärkidega. Emajõgi on Vabariigi Valitsuse määrusega arvatud kogu pikkuses laevatatavaks siseveekoguks, samuti ei ole Alam- Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjaga keelatud paadisildade rajamine või rekonstrueerimine. Kaitseala üheks eesmärgiks on maastikuilme säilitamine. Paatide sildumiskohad on kuulunud ajalooliselt Emajõe jõemaastiku juurde ning nende taastamist tuleb lugeda oluliseks kaitse-eesmärke toetavaks tegevuseks. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud veemootorsõidukitega liiklemine, välja arvatud skuutritega, veerolleritega ja veesuuskadega, Emajõel, Elva (Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala valitseja kirjalikul nõusolekul ka Põltsamaa ja Pedja jõel. Samm 3: Reku sadama detailplaneeringuga kavandatud arendus ei Kavandatava avalda Natura 2000 võrgustiku aladele negatiivset mõju ja tegevuse mõju piirdub üksnes planeeringu alaga ja kaudselt paadiliikluse 45  Natura-aladele osalise ümberkorraldumisega Emajõele. Sadama valmimise järgselt suureneb lähiala külastatavus ja ka paadiliiklus Reku piirkonnas. Hindamise tulemusena võib väita, et kavandatav tegevus ei avalda Naturaala(de)le olulist negatiivset mõju. Etapp 1 1) Hindamise Reku väikesadama detailplaneerinu ja kavandatava tegevusega Alternatiivsed tulemusena ei kaasnevate mõjude hindamise tulemusena ei tuvastatud olulist tulemused: tuvastatud olulist negatiivset mõju tegevuse mõjupiirkonnas olevatele Natura negatiivset mõju ala(de)le. Väheolulised negatiivsed mõjud ilmnevad 0- ja Natura ala(de)le alternatiivide I ning II korral, kui tegevust ei toimu või või on oluline kavandatakse poolikud ja elanikkonda mitterahuldavad negatiivne mõju lahendused ala kasutuseks. DP kohase tegevusega kaasnevad välistatud mitmed positiivsed võimalused Natura alade kaitseks ja Emajõe külastuskoormuse optimeerimiseks. Ettepanek-otsus: Mitte algatada asjakohast Natura hindamist, sh. leevendavate meetmete kavandamist (Natura hindamise protsess lõpeb). 6.5. Natura ala(de) terviklikkuse säilimine ja leevendavate meetmete vajalikkus Kaitse eeskiri ja kaitsekorralduskava peavad tagama Natura 2000 võrgustiku, kaitstavate liikide ja nende elupaikade hea seisundi ning mistahes arendustegevus, kui see ei ole eluliselt hädavajalik, ei tohi kahjustada pöördumatult olulisi kaitsekorralduslikke väärtusi mitte üksnes Natura aladel vaid ka mujal looduses. Tagamaks looduse elurikkuse säilimise ja ka ohustatud liikide kaitse, on vajalik korraldada ja suunata inimtegevust selliselt, mis rahuldab paremini urbaniseerumise ja elanikkonna kasvuga kaasnevaid vajadusi. Emajõe ja selle elupaikade kaitse eelduseks on hästi korraldatud väikesadamate ja puhkealade võrk ning vajadusel külastuskoormuste ja veeliikluse reguleerimine. Reku väikesadama kavandamine on üks samm selles suunas. Tulenevalt kaitsekorralduslikest suundumustes on vajalik pöörata enam tähelepanu vanajõgede ja ka Emajõe kaitse korraldamisele. Emajõe vanajõed on praeguseks enamasti avatud ja paatide sisenemine nendesse võimalik. Mootorpaatide liikumine vanajõgedes, kus on kalade olulisemad kudemise kohad ja kalamaimude kasvupiirkond, ei ole soovitav, kuna paadikruvi pöörlemine võib tappa rohkesti kalamaime ja kalade kudemise perioodil häirib kalade kudemist. Seetõttu on kalastiku kaitseks vajalik tähistada vanajõgede sissesõidu kohad vajaliku informatsiooniga ja tagada kehtestatud kaitsekorra kontroll. Nimetatud meede ei ole kohustuslik Reku sadama DP tegevusega seonduvalt, kuid on otsene Alam-Pedja LKA kaitsekorralduskavaga seotud tegevus. Olulisemaks mõjuks on Emajõe kallaste erosioon, mis suureneb seoses paadiliikluse kasvu ja võimsamate mootorite kasutuselevõtuga. Kallaste erosiooni negatiivsed ja positiivsed 46 tagajärjed pole senini uuritud ega ka teada, seetõttu ei saa siinkohal antud küsimusele anda ammendavat vastus, ega ka soovitusi paadiliikluse piiramiseks Emajõel. Paljude liikide kaitse seisukohast tuleb Emajõge käsitleda ühtse tervikuna, seetõttu vaadeldakse võimalikke mõjusid Natura 2000 võrgustiku alale käesolevas KSH-s lähtuvalt Reku sadama ehituse ja selle ekspluatatsiooniga seonduvalt (vt ka KSH komplekshindamine). Olulisemate Emajõe kaitse meetmetena tuleb arvestada sadama ekspluatatsiooniga seonduvaid ohte. Nendeks on prügi, vee reostuse oht kütteõlidega ja selle sattumine jõkke ning allakanne. Nimetatud küsimused leiavad käsitlemist ja esitatakse asjakohase lahendused DP ja sadama ehitusprojektidega. Vahekokkuvõte: Arvestades paadiliikluse üldist koormust Emajõel ja käesoleva detailplaneeringuga kavandatavat tegevust, võib märkida, et Reku sadama rajamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju Natura aladele, kaitstavate liikidele ega nende elupaikadele. DP-ga kavandatav tegevus toetab Natura alade kaitsekorraldust ja sellega ka Natura võrgustiku terviklikkust. Leevendavate meetmetena tuleb järgita esmajoones sadama rajamise ja ekspluatatsiooniga seonduvaid vee ja pinnase reostamist vältivaid abinõusid ja järgida ning täita keskkonnakaitse seadusandlust. 7. STRATEEGILISE KESKKONNAMÕJU (KSH) KOMPLEKSNE HINDAMINE (Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega. Eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju hindamine, sealhulgas kaudne mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega). DP realiseerimisega kaasnev mõju on otsene ja oluline vahetule planeeringu alale ja kaudne, kuid samuti oluline sotsiaalmajanduslikule arengule, st inimese heaolule, varale, tervisele. See avaldub kaudselt puhkamise ja hobitegevuste võimaluste avardumise kaudu. Otsene mõju avaldub laevaliikluse ümberkorraldumise ja selle intensiivistumise tulemusena vahetult Emajõele ja selle kallastele Reku lõigul, kuid väheoluline ja kaudne on see Emajõe ja selle vanajõgede elupaikadele ja liikidele. Mõju hindamisel erinevatele keskkonnaväärtustele arvestatakse sadama rajamise ja selle ekspluatatsiooni käigus kaasnevate mõjude ja laevaliikluse ümberkorraldumisega kaasnevate mõjudega. Nendeks on häirimisfaktori (müra) muutused Emajõel tervikuna ja paatide lööklainetega kaasnevad mõjud jõe kallastele ning elusüsteemidele. Järgnevalt hinnatakse kompleksselt võimalikke mõjusid, mis ilmnevad kavandatava tegevuse teostamise ja hiljem sadam ekspluatatsiooni perioodil. 47 7.1. Eesmärgi saavutamine ja avalikkuse vajaduste rahuldamine DP eesmärgiks on Reku parvekohas kaasaegse väikesadama rajamine, mis rahuldaks siinsete elanike ja avalikkuse huvi loodusmatkade, kalastuse, aga ka keskkonnakaitse parema korralduse järele. Selleks loob Reku sadama arendamine soodsad võimalused ning rahuldab paremine kaitsealal elavate ja siinsete kutseliste kalurite ning looduskaitseala teenindamiseks ja kaitsekorralduskava sisuliseks realiseerimiseks paremad võimalused, kui need on olnud seni. Lähtudes erinevate alternatiividega kaasnevatest võimalustest rahuldada vajadusi ja saavutada soovitu eesmärk, hinnatakse eelkõige tekkivaid võimalusi ja planeeringuga kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid mõjusid. 0 ja I alternatiivi puhul ei saa rääkida eesmärgi saavutamisest ega ka vajaduste rahuldamisest. Esimesel juhul on olemasoleva olukorraga leppimine, kuid ometigi saavad kalastajad kasutada ohutult kohaliku poolt rajatud slippi paatide vettelaskmiseks suurvee perioodidel. Omaalgatusliku tegevuse jätkudes võidakse salaja süvendata ka jõega ühendust ja probleem elementaarsel tasemel paraneks, vaatamata seadusandlikule vastuolule. Teisel juhul on tegemist tekkinud olukorra silumisega, mille tagajärjeks on Reku parvekoha seisundi halvenemine ja vastuolu tekkimine elanikkonna ja Keskkonnaameti ning Keskkonnainspektsiooni poolsete piirangute suhtes. Alternatiivid IA ja II oleksid poolikud lahendused. Kusjuures IA rahuldab küll kohalike kalurite ja jõge paatidega külastavaid kalastajaid ning matkajaid, sest tekivad ohutud ja soodsamad slipi kasutuse võimalused, kuid paatide hoiuks ja valveks puuduvad piisavad võimalused. Alt II kohaselt on kavandatud sildumiskohad, kuid siin paatide ohutuks hoidmiseks puuduvad võimalused ning nende hooldamine on vallale lisakoormaks. III alternatiiv arvestab soovitud mahus paatide hoiukohtadega, slipi ja sadama teeninduseks vajaliku taristu väljaarendamisega ning puhkamise ja loodusõppe võimaluste loomisega. Eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevust on hinnatud väga oluliseks (5) ja selle mõju suurus erinevate alternatiivide korral omab erinevaid väärtusi (tabel 6) Tabel 6. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse eesmärgi saavutamist ja vajaduste rahuldamist. Hinnatav mõju Mõju Alt 0 Alt I Alt IA Alt II Alt III parameeter olulisus hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal Vajaduste 5 -1 -5 -2 -10 2 10 1 5 4 20 rahuldamine Eesmärgi 5 -1 -5 -2 -10 2 10 2 10 4 20 saavutamine Hinnangute summa 10 -2 -10 -4 -20 4 20 3 15 8 40 Keskmine väärtus 5 -1 -5 -2 -10 2 10 1,5 7,5 4 20 48 7.2. Projekti teostamise maksumus ja majanduslikud kaalutlused Mistahes projekti teostamine on võimalik alles siis, kui selleks leitakse rahaline kate, kuid samas ei ole mõtet rahastada tegevust või projekti, mis ei rahulda vajadusi. Ka ei ole otstarbekas kaalutleda alternatiive, mis ei ole teostatavad või on vastuolus seaduses sätestatud või keskkonnakaitseliste nõuetega. Projekti teostamise maksumus ja majanduslikud kaalutlused on oluline tingimus (4). Käesoleva KSH hindamisel vaadeldavad kõik alternatiivid on teostatavad ja ei lähe vastuollu kehtiva seadusandlusega. Pidades silma DP teostamise maksumust ja sellega kaasnevaid majanduslikke tagajärgi, siis on kõige väiksemate kulutustega olukord, kui me ei tegele antud probleemidega ja laseme asjal areneda omasoodu. Sellisel juhul puudub vajadus rahaliste vahendite eraldamiseks (0). Kuid kallaste risustumine ja keskkonnakaitseline olukord võib väljuda kontrolli alt ja see eeldab vajadust suurendada valla kulutusi täiendavaks koristusteenuseks ning järelevalve tõhustamist (hinnanguliselt -1). Majanduslikest kaalutlustest tulenevalt ei ole sellisel lahendusel arenguperspektiivi ja luhtade hooldusega seotud heina äravedu ja paadiliikluse edendamine jäävad ära, mistõttu on 0 alternatiiv tuleviku vaatekohast majanduslikult kahjulik (-2). Alternatiiv I näeb ette olemasoleva omaalgatusliku sadamakoha ja slipi kinniajamist ja ala korrastamist võimalikult endisel kujul. See eeldab tehnilisi vahendeid ja rahalisi kulutusi suhteliselt vähe (-2), kuid ala edasine korrashoid eeldab ka täiendavaid kulutusi. Alam-Pedja LKA kaitsekorralduse eelarve 2016–2025 kohaselt kavandatakse aastail 2020–2021 Emajõe kaldale Reku piirkonda uute laagripaikade rajamist, mis suurendab kulutusi, kuid ei võimalda seda piirkonda kasutada paadiliikluse arendamiseks. Selle lahendusega ei ole loota olulist sotsiaalmajanduslikku efekti ega rahuldata reaalseid elanikkonna vajadusi. Ka jääb saamata planeeritud arendusega tekkiv tulu. Seega majanduslik positiivne mõju puudub ja on tegemist hinnanguliselt väikese negatiivse tulemiga (-2). Alternatiiv IA korral viiakse lõpule alustatud isetegevuslik sadama ehitus, kuid edaspidi juba kooskõlastatud tegevuse raames. Ka selle tegevusega kaasnevad kulud, mille suurus on hinnatud keskmise väärtusega (-3). Paraku rahuldab see vaid osaliselt, eelistatult kohalike kutseliste kalurite vajadusi slipi kasutuseks ja paatide hoidmiseks (+2), kuid ei anna lootust selles piirkonnas laiemaks arendustegevuseks. Alternatiiv II näeb ette praegu kehtiva detailplaneeringu kohaselt Emajõe serva sildumisrajatise ehitamist. See on suhteliselt kulukas ja töömahukas ning ebamugav ekspluatatsiooni perioodil (-2). Sildumisala on väheotstarbekas ega rahulda vajadusi ning ei võimalda ohutult paatide hoidu ega normaalset slipi kasutust, mistõttu majanduslikku efekti see ei anna ja on pigem jätkuval üheks kulu allikaks (-2). Alternatiiv III kohane tegevus on kõige suuramate otseste kulutustega seotud (-4), kuid seejuures on DP kavandatud polüfunktsionaalne väikesadam, mis vastab sadamale esitatud nõuetele ning tagab heakorra, sadamaala hoolduse ja külastajate teeninduse. 49 DP rakendamisega kaasnev arendus tekitab uusi töökohti ja loob soodsamad tingimused kaitseala ja Emajõe hoolduseks ning järelevalve teostamiseks. Avardab selles piirkonna erinevaid arendustegevuse võimalusi, seetõttu on ilmne positiivne majanduslik efekt ootuspärane (+5), mis ületab kaugemas perspektiivis sadama rajamiseks tehtud kulutused (tabel 7). Tabel 7. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse projekti maksumust ja majanduslikke kaalutlusi. Hinnatav mõju Mõju Alt 0 Alt I Alt IA Alt II Alt III parameeter olulisus hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne Kaal Maksumus 4 -1 -4 -2 -8 -2 -8 -3 -12 -4 -16 Majanduslikud 4 -1 -4 -2 -8 2 8 -1 -4 5 20 kaalutlused Hinnangute summa 8 -2 -8 -4 -16 0 0 -4 -16 1 4 Keskmine väärtus 4 -1 -4 -2 -8 0 0 -2 -8 0,5 2 Vahekokkuvõte: Pidades silmas tegevuse maksumust ja majanduslikke kaalutlusi, siis eelistatud tegevuseks on sadama rajamine uue detailplaneeringu ja seatud eesmärkide kohaselt. Suurima negatiivse kaaluga on Alt I ja ALT II, st kui me ajame olemasoleva kaeve kinni või rajame sildumiskoha jõe kaldale, kus paate reaalselt ohutult hoida ei saa ja sildumiskoha ekspluatatsiooniga kaasnevad vaid täiendavad kulutused. Soodsamaks peetakse isegi olemasoleva olukorra püsimist ja olemasoleva sadamakoha minimaalset arendamist Alt IA kohaselt. 7.3. Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine Avalikkuse huvi on kavandatava tegevuse suhtes elav. Kohalikud inimesed, kes kavandatuga otseselt kokku puutuvad, on kutselised kalurid ja Puhja ning selle piirkonna lähiala elanikud, sealhulgas Reku kalakasvatuse piirkonna suvemajade omanikud. Kinnistuomanike huvi tegevuse suhtes on pigem positiivne. Oluline on aga jõge harrastuskalastuse ning veematkade eesmärgil külastatavate kodanike suur huvi jõele pääsu ning sadamas paatide hoiu vastu. Seda silmas pidades on huvirühmaks loodusturismi korraldajad, kes on seotud veematkade, looduskooli ning matkaradadega. Reku sadamas kavandatu loob oluliselt avaramad võimalused loodusturismi korraldajaile külastustaristu ja puhkekoha näol veematkade teenindamiseks ja loodusõppeks. Avarduvad võimalused ka loodusteadlastele kaitsealal teadusuuringute tegemiseks ning keskkonnahariduse korraldamiseks sadamahoones aga ka õuesõppe võimalusi kasutades. Kutselised kalurid soovivad paremaid võimalusi kalastamiseks, aga ka seda, et kalavaru oleks heas seisundis ning neile tehtaks soodustusi kalapüügivõimaluste osas. Kultuuripärandi säilitamise eesmärgil on peetud vajalikuks Alam-Pedja LKA kaitsekorralduskavaga 2016–2025 soosida ja avardada võimalusi vanade püügiviiside taaselustamiseks: püük kuuritsaga, luhamõrdadega ja lutsumõrdadega ning tulusel käimine väljaspool kudeaega ja kohta. Lubatud peaks olema ka varemalt traditsioonilise püügiviisi 50 sääsapüügi (kudemisaladelt laskuva kala püük) taastamine. Oluliseks peetakse ka endiste paadisadamate ja sildumiskohtade taastamist. Tartu ja Võrtsjärve vahelise laevaliikluse taastamisega kasvab turismist saadav tulu, millest on huvitatud kohalikud omavalitsused, kes loodavad, et seoses piirkonna suurema külastatavusega ja selle kaudu ettevõtluse edendamisega suureneb valdade tulubaas. Valla otsene huvi on arendustegevuse tulemusena luua üks loodushuvil põhinev tõmbekeskus, mille tulemusena tekib sadama aastaringne kasutus, sellega seoses töökohad ja elanikkonna vajaduste rahuldamine. Samas loob see paremad tingimused Alam-Pedja LKA hooldustöödeks ja järelevalveks ning kaitsekorralduskavaga määratletud eesmärkide saavutamiseks. Sellest tulenevalt peetakse antud kriteeriumi olulisust keskmise kuni olulise tähtsusega (3–4) mõjuks. Huvigruppide arvamusele hinnangu andmisel tuginetakse avalike koosolekul välja öeldud mõtetele ja arvamustele, samuti arvestatakse looduskaitse suundumusi ja Alam-Pedja LKA kaitsekorralduskavas 2016–2025 planeeritud tegevusi (tabel 8). Tabel 8. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse avalikkuse ja huvigruppide suhtumist. Hinnatav mõju Mõju Alt 0 Alt I Alt IA Alt II Alt III parameeter olulisus hinne kaal hinne kaal Hinne kaal hinne kaal hinne kaal Kultuuripärandi 2 -1 -2 -1 -2 1 2 1 2 4 8 säilitamise Laevaliikluse 3 -1 -3 -1 -3 1 3 1 3 4 12 korraldus ja veematkateenindus Loodusturismi 2 -1 -2 -1 -2 1 2 1 2 4 8 arendus Kutselised kalurid 3 -1 -3 -2 -6 2 6 1 3 4 12 Keskkonnaharidus ja 3 -1 -3 0 0 1 3 1 3 3 9 loodusõpe Looduskaitseala 4 -1 -4 -1 -4 1 4 1 4 4 16 hooldus ja järelevalve korraldus Omavalitsuste 4 -1 -4 -1 -4 1 4 1 4 3 12 arendustegevus Hinnangute summa 21 -7 -21 -7 -21 8 24 7 21 26 77 Keskmine väärtus 3 -1 -3 -1 -3 1,1 3,4 1 7 3,7 11 7.4. Mõju planeeringuala pinnasele, pinnamoele ja veerežiimile (Mõju edaafilistele, geomorfoloogilistele ja hüdroloogilistele tingimustele) 51 Mõju planeeringuala abiootilistele tingimustele vaadeldakse koos ühtse plokina, kuna tegevus mõjutab samaaegselt nii pinnase, pinnamoe kui ka veerežiimiga seonduvaid mõjusid. Veerežiimiga seonduvad üksikasjalikumad kirjeldused on esitatud eespool (pt 2.3.1.) Kavandatava tegevusega (III alt) kaasneb otsene mõju planeeringu ala geomorfoloogilisele olukorrale, mille tulemusena moodustub endisele luhaalale veeala ja osa luhaalast täidetakse väljatõstetud pinnasega, mille tulemusena suurvee perioodidel varemalt üleujutatavale luhaalale moodustub senisest ulatuslikum kuiv ala. See avardab siinse kaldapiirkonna kasutuse võimalusi ka kõrgemate veetasemete ajal. DP alal toimuv tegevus ei mõjusta otseselt Emajõe veeržiimi, kuna ei muudeta jõe voolusängi kaldaid, vaid kaevatakse ainult sadama ühenduskanal jõkke. Küll aga muutuvad täidetud alal pinnase omadused ja niiskusrežiim. Muutused on taotluslikud ja parendavad DP ala kasutuse tingimusi positiivses suunas. Sadama joogi- ja tarbeveega varustamiseks rajatav puurkaev ei avalda arvestatavat mõju põhjaveevarudele, kuna vee tarbimine on sadamas väike, ka ei kaasne arvestatavaid muutusi veerežiimis ega ka hüdroloogilistes tingimustes. Teataval määral saab mõjutatud eriti suurte tulvaperioodidel vee äravool, kui vesi ujutab üle ka siia suunduva maantee. Sellel perioodil on sadama ehitiste alune täitepinnas vee äravoolule tõkkeks. See mõju on aga üldist äravoolu arvestades vähe oluline, kuid luhaalade kestvama üleujutuse seisukohast positiivne, sest tagab kalade kudemise suurema edukuse. Kõikide alternatiivide puhul on mõju erineva suurusega (tabel 9). Arvestatav muutus Emajõe hüdroloogilistele tingimustele avaldub II alt korral, kui süvendatakse ja laiendatakse Emajõe voolusängi. Sellega seoses ilmneb ka ulatuslikum mõju geomorfoloogilisele seisundile, sest väljakaevatud pinnas paigutatakse jõe kaldapiirkonna tõstmiseks ja sildumiskoha teenindusala laiendamiseks. Mõju erinevate alternatiivide korral on erineva suurusega, kuid mõju tervikuna on kõikide alternatiivide korral vähe oluline (2). Tabel 9. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse mõju planeeringuala edaafilistele, geomorfoloogilistele ja hüdroloogilistele tingimustele. Hinnatav mõju Mõju Alt 0 Alt I Alt IA Alt II Alt III parameeter olulisu hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal s Mõju pinnasele 2 -1 -2 -1 -2 1 2 1 2 1 2 Mõju pinnamoele 2 -2 -4 0 0 1 2 1 2 2 4 Mõju veerežiimile 2 0 0 0 0 0 0 -1 -2 1 2 Hinnangute summa 6 -3 -6 -1 -2 2 4 1 2 4 8 Keskmine väärtus 2 -1 -2 -0,3 -0,7 0,7 1,3 0,3 0,7 1,3 2,7 7.5. Mõju kaldapiirkonna elustikule (taimestik, amfiibid, reptiilid, linnud, imetajad) DP ala elustik on ligikaudu pooles ulatuses inimese poolt mõjutatud ja Emajõe süvendamise tagajärjel ka selle kaldavall tõstetud. Selle taga paikneb kuivenduskraavidega muudetud endine luhaala, mis suurvee perioodil on üle ujutatud. Siia on varemalt kujundatud 52 kultuurheinamaa, mistõttu on valitsevaks makrofüüdika, püstkastika ja hiljem segunenud tarnade jt luhaalale iseloomulike rohttaimedega kooslus. Ala täitmise ja sobiva haljastuse rajamisega muutub siinne taimkate ja ka kaldapuistu iseloom suunatult liigirikkamaks ja miljööväärtusi toetavaks. See loob praegusega võrreldes erineva kvaliteediga kaldapuistu, mis suurendab mõningal määral siinse elustiku liigirikkust. Mõju amfiibide ja reptiilide faunale puudub või on marginaalne. 2015. aasta kevadel kudesid sadamaks kaevatud osas kärnkonnad. Sadama akvatooriumi olemasolu või selle puudumine ei avalda nende liikide eksistentsile arvestatavat mõju, sest kudemiseks sobivaid alasid on lähialadel piisavalt. Mõnevõrra paranevad rohukonna talvitumise tingimused, sest sadama akvatooriumi kabioonidega kindlustatud kaldad on väga soodsad talvituskohad konnadele. Selleks sobib ka kivine jõe põhi, mis omakorda on eelistatud toitumiskohaks saarmale talveperioodil. Linnustikule ei ole arvestatavalt suurt mõju ette näha. Mõningane paadiliiklusega kaasnev mõju ilmneb enamasti (sinikael-) partide poegadega pesakondadele, kes toituvad ja liiguvad Emajõe kaldaservades. Reku paadisadama valmimisega väheneb kiirete paatide liikumine Tartu ja Reku vaheliselt lõigul, seetõttu on sadama valmimisega kaasnev mõju summaarselt isegi positiivne. Negatiivne mõju, mis võib kaasneda paadiliiklusega Reku sadama lähialal, on marginaalne ja see leiab käsitlemist ka Natura 2000 hindamisel. Mõju kaldaala ja veega seotud imetajatele on väike või puudub. Arvestada tuleks üksnes kopra, saarma ja mingiga, kes kasutavad meelsasti Reku parvekoha kiirevoolulist jõelõiku talvel toitumiskohana (tabel 10). Tabel 10. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse mõju kaldapiirkonna elustikule. Hinnatav mõju Mõju Alt 0 Alt I Alt IA Alt II Alt III kategooria olulisus hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal Taimestik 2 -1 -2 -1 -2 -1 -2 -1 -2 1 2 Amfiibid, reptiilid 2 1 2 -1 -2 0 0 0 0 1 2 Linnud 2 -1 -2 -1 -2 -1 -2 -1 -2 1 2 Imetajad 2 1 2 -1 -2 0 0 0 0 1 2 Hinnangute summa 8 0 0 -4 -8 -2 -4 -2 -4 2 4 Keskmine väärtus 2 0 0 -1 -2 -0,5 -1 -0,5 -1 0,5 1 7.6. Mõju vee-elustikule (limused, kalastik) Veekogu ja selle kaldaserva limustefauna on mõjustatud peamiselt regulaarselt kõikuvast veetasemest jões ja luhaaladel ning teataval määral ka paatide tekitatavate lainete poolt. Karpidefaunale paadiliiklus ei avalda märkimisväärset mõju, küll aga aitab see teataval määral pikendada vee alanemise eest taanduvate ja kuivale jäänud karpide ellujäämist. Mõnevõrra võivad paatide lained mõjutada veetigude elupaiku, sealse taimestiku ja setete liigutamisega ning madalaveelistes ja taimestikurikastes sonnides parandada veevahetust. 53 Reeglina on paadiliikluse mõju väheoluline (2) ja mõju väike, kuid pigem positiivne, avatud kallaste piirkonnas ka vee-elustikku häiriv (1). Sadama ala näol tekib teatav veeala, mida meelsasti kasutavad elupaigana kala maimud ja ka jões elavad kalad peatumiseks ja toitumiskohana. Kevadel suurvee perioodil oli juba praeguseks rajatud sadama veeala kalastajatele eelistatud püügikohaks. Seetõttu sadama veeala moodustumine on kalastikule positiivse tähendusega, kuigi vähe oluline. Paadiliikluse otsene mõju kalastikule ilmneb häirimisfaktori suurenemise tõttu ja jõele mitte iseloomuliku lainetuse tagajärgedest tulenevalt. Ühest küljest suurendavad paatide tekitatud lööklained kallaste erosiooni ja suurendavad setete koormust, samas aga segavad need põhjasetteid ja paiskavad vette põhjasetes peituvaid ja taimede külge kinnitunud selgrootuid, mis on kaladele soodsaks toiduks. Sellest vaatekohast lähtuvalt võib hinnata paadiliikluse mõju mõõdukaks (3), kuid ühest küljest on see positiivne, teisalt aga kalastikku häiriv, seda eelkõige kudemisperioodil. Kuna aga kalastik koeb vanajõgedes ja luhal või rikkaliku taimestikuga jõe soppides, siis on see mõju marginaalne ja enamasti isegi positiivne, parandades vee liikumist ja õhuhapnikuga rikastumist (tabel 11). Kõige olulisem mõju kalastikule ilmneb seoses püügikoormuse suurenemisega ja kontrollimatu röövpüügi tulemusena. Kalastuse edendamine on taotluslik ja kutselise ning harrastusliku kalastuse regulatsioon peab tagama kalavarude reguleeritud kasutuse ja kaitse. Röövpüügi negatiivse mõju vähendamise peab tagama tõhus järelevalve. Tabel 11. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse mõju Emajõe ja selle vanajõgede vee-elustikule. Hinnatav mõju Mõju Alt 0 Alt I Alt IA Alt II Alt III parameeter olulisus hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal Vee limused 2 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 Kalastik 2 0 0 0 0 1 2 0 0 1 2 Hinnangute summa 4 0 0 0 0 1 2 0 0 2 4 Keskmine väärtus 2 0 0 0 0 0,5 1 0 0 1 2 7.7. Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele (mõju inimese tervisele, heaolule, varale, kinnistutele, kaldaäärsele maale, veevarustusele) Mõju inimese tervisele, heaolule, varale ei ole otsene vaid kaudne ja pikaajaline. Mõju ei ole neile elanikkonna rühmadele, kes ei ole seotud sadama kasutusega ja siin ei asu nende kinnistud ega arendustegevusega seotud ettevõtmised-huvid. Puhkamise ja hobitegevuse võimaluste avardumine loob positiivse fooni ka inimese tervise ja heaolu paranemisele ning oma vara meelepärasele kasutusele. Huvitatud isikutena tuleb arvestada eelkõige matkajaid, harrastuskalastajaid, marjulisi, seenelisi, loodusfotograafe jt. kes on huvitatud mitmekesise looduse ja vähese asustuse tõttu viibida Emajõel ja kaitsealal. 54 Sadama rajamise perioodil tuleb arvestada suurema häirimisfaktoriga, kuid see on lokaalne ja piirdub DP alaga. Kuna siin lähedal puudub püsiv inimasustus, siis arvestatav mõju inimesele on väike. Ehitustegevuse otsene mõju avaldub teisel pool jõge suvilaid kasutavate inimeste liikumisele üle jõe ja siit jõele minevate kalastajatele slipi kasutusega seotud piirangute tõttu. Seda mõju on võimalik leevendada maantee ja slipi kasutuse korralduse reguleerimisega. Mõju inimesele ja tema sotsiaalmajanduslikule tegevusele on keskmiselt oluline (3), sest sadama rajamisega kaasnev otsene tegevus ei mõjusta praeguseks väljakujunenud inimeste elutegevust, vaid loob peale sadama valmimist uue olukorra arendustegevuseks, puhkuseks ning harrastustegevusteks, mis omakorda on kaudselt seotud inimese heaolu, tervise, vara jt. väärtustega (tabel 12). Tabel 12. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse mõju inimese tervisele, varale, kinnistutele, kaldaäärsele maale jt väärtustele. Hinnatav mõju Mõju Alt 0 Alt I Alt IA Alt II Alt III kategooria olulisus hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal Inimese tervis ja 3 0 0 0 0 1 3 1 3 3 9 heaolu Vara ja selle 3 0 0 0 0 1 3 1 3 3 9 kaitse Kaldaäärsed 3 -1 -3 0 0 1 3 1 3 2 6 maad ja kinnistute väärtus Teenindus ja 3 0 0 0 0 1 3 1 3 4 12 veevarustus Hinnangute 12 -1 -3 0 0 4 12 4 12 12 36 summa Keskmine 3 -0,25 -0,75 0 0 1 3 1 3 3 9 väärtus 7.8. Muud võimalikud mõjud (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal) Detailplaneeringuga seotud mõjude valdkond on leidnud juba enamuses küsimustes vajalikul määral eelnevalt käsitlemist, seetõttu siinkohal antakse hinnang vaid tegevustega kaasnevatele, peamiselt kaudsetele mõjudele, mis on seotud arengukavade ja spetsiifiliste piirangutega, millega arendustegevus käigus võidakse kokku puutuda. Tartumaa maakonnaplaneeringus p. 6.3 sadamad ja veeliiklus on märgitud, et seoses projekti Emajõe Jõeriik käivitumisega korrastatakse olemasolevad randumiskohad ning rajatakse atraktiivsematesse kohtadesse uued. Emajõe Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille siht on luua Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitsealade ning neid ühendava Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismi marsruut Eestis. Programmi eesmärgid on loodusturismi marsruudi väljakujundamine, laevaliikluse taastamine Emajõel ja Peipsil, pärandkultuurmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine, uute töökohtade loomine põllumajanduses ja turismis, looduskultuuri ja keskkonnateadlikkuse taseme tõstmine 55 ning Tartumaa loodus- ja kultuuriloo väärtustamine. Tartu maakonna arengustrateegia 2014– 2020 punkti 4.1.3.30, ühe prioriteetse valdkonnana on rõhutatud väikesadamate võrgustiku väljaehitamist, kuhu kuulub ka Reku sadam. Tabel 13. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse olemasolevaid planeeringuid ja arengukavu, keskkonnakaitselisi ja muid piirangud seoses DP-ga. Hinnatav mõju Mõju Alt 0 Alt I Alt IA Alt II Alt III parameeter olu- hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal lisus Väikesadamate 2 -1 -2 -1 -2 1 2 1 2 2 4 võrgustiku väljaarendamine Programmi 2 -1 -2 -1 -2 1 2 1 2 2 4 Emajõe Jõeriik arendamine Loodusturismi 2 -1 -2 -1 -2 1 2 1 2 2 4 optimeerimine Hinnangute 6 -3 -6 -3 -6 3 6 3 6 6 12 summa Keskmine 2 -1 -2 -1 -2 1 2 1 2 2 4 väärtus Loodusturismi optimeerimise ülesandeks on loodust külastatavate inimeste tegevuse suunatud korraldamine ja külastuskoormuse ühtlustamine, vältimaks kaitstavate loodusobjektide kahjustamist ja ülemäärast häirimist. Sadama väljaarendamine ja mitmekülgse teeninduse osutamine võimaldab vähendada metsikult looduses matkajate koormust kaitstavatele väärtustele ja võimaldab neid suunata loodusmarsruutidele, mis ei kahjusta ega ohusta kaitstavaid väärtusi. Planeeringud ja arengukavad on meie nägemus tuleviku kujundamiseks, on enamasti soovitusliku tähendusega, seetõttu peetakse nendega kaasnevaid mõjuvaldkondi vähe olulisteks (2) ja ka mõju suurus ei ole alati prognoositav ning on enamasti tagasihoidlik (tabel 13). 7.9. Mõju Natura 2000 alale DPga kaasnevad otsesed ja kaudsed mõjud on leidnud käsitlemist eraldi Natura 2000 hindamisel. Siinkohal peetakse vajalikuks nimetatud hindamise tulemusi tuua esile ka kompleksses KSH protsessis. Reku sadama rajamisega kaasneb otsene mõju Emajõele sadama akvatooriumi ühenduskanali rajamisega seoses, kuid kaudne mõju kaasneb veeliikluse kasvu ja selle ümberkorraldusega selles piirkonnas. Teiseks mõju liigiks on paatide liiklusega kaasnev kallaste erosioon ja setete allakanne ning häirimisfaktori suurenemine vaadeldaval alal. Seda mõju liiki tuleb arvestada 56 peamiselt kevadise lindude rände perioodil, kui üleujutatud luhaaladele saabuvad toituma ja puhkama arvukad rändlindude kogumid. Veeliikluse osalise ümberkorraldumisega, seoses Reku sadama valmimisega, kaasneb positiivse mõjuga Tartu-Kärevere ja Kärevere-Reku vahelise jõeosale, sest Reku sadamas paiknevad paadi ja jõge külastavad kodanikud kasutavad enamasti lähiala jõepiirkonda, mistõttu väheneb Tartust siia sõitvate mootorpaatide arv. Enamusele Natura aladel kaitstavatele liikidele mõju puudub. Emajõele ja selle vanajõgedega seotud liikidele võib olla kaudne negatiivne mõju, mis võib kaasneda paadiliikluse, häirimisfaktori ja võimaliku röövpüügi kasvades. Seda on võimalik leevendada vajadusel piiranguid kehtestavate infotahvlite paigaldamise ja järelevalvemeetmete tõhustamisega. Mõju Natura alade kaitsekorraldusele ja järelevalve tõhustamisele omab rajatav, püsiva teeninduse ja kontrolli all olev sadam positiivset mõju. Sadamat kasutavad ja ka siit jõele suunduvad teised veeliikluse vahendid on hästi jälgitavad, mis võimaldab piirata röövpüüki ja muud ebaseaduslikku tegevust kaitsealal. Sadamat saab kasutada ka inspektsioon reidide korraldamiseks. Sadam võimaldab teenindata kaitseala hoolduse tehnikat ning vajadusel heina ja muu materjali äravedu. Kavandatav tegevus ja sellega kaasnevad otsesed ja kaudsed mõjud ei kahjusta Natura alade terviklikkust. Seega tuleb käsitleda kavandatavat tegevust Natura 2000 alasid toetava meetmena. Mõju Natura 2000 aladele ja selle võrgustikule ning liikidele ja nende elupaikadele peetakse väga oluliseks (5), kuid Reku sadama DP realiseerimisega seoses on need mõjud väikesed või puuduvad (tabel 14) Tabel 14. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse mõju Natura 2000 aladele ja selle võrgustikule ning kaitstavatele liikidele ja nende elupaikadele. Hinnatav Mõju Alt 0 Alt I Alt IA Alt II Alt III parameeter olulisus hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal Mõju kaitstavatele 5 0 0 0 0 0 0 0 0 1 5 liikidele Mõju Emajõele 5 0 0 0 0 0 0 -1 -5 1 5 Mõju kaitstavate 5 0 0 0 0 0 0 0 0 1 5 liikide elupaikadele Mõju Natura ala 5 0 0 0 0 1 5 1 5 2 10 kaitsekorralduslikele meetmetele Mõju Natura 2000 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 terviklikkusele Hinnangute summa 25 0 0 0 0 1 5 0 0 5 25 Keskmine väärtus 5 0 0 0 0 0,2 1 0 0 1 5 57 7.10. Kompleksse hindamise kokkuvõte Arvestades hindamise tulemusi kõikide mõjuvaldkondade lõikes, siis eelistatumaks alternatiiviks osutus DP kohaselt kavandatud tegevus, st alternatiiv III, mille kompleksse hinnangu summaarseks väärtuseks saadi 56,7 palli, keskmise väärtushinnanguga 6,3. Järgmiseks eelistuseks oli alternatiiv IA, mille hinnanguline summa oli 20,7 ja keskmine väärtus 2,3. Positiivse hinnangu sai ka alternatiiv II summaarse hindega 11,2 ja keskmise väärtusega 2,4. Alternatiivid 0 ja I olid aga negatiivsete tulemustega, kuna ei rahulda kavandatud eesmärke ega toeta Natura alade kaitsekorralduslikke suundumusi. Ka ei rahulda need lahendused elementaarseid vajadusi kutseliste kalurite, kalastajate, loodusmatkade teeninduseks ega taga valla ja maakonna arengukavadega planeeritud sotsiaalmajandusliku arengu suundumusi. (tabel 15). Tabel 15. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse kompleksselt mõjusid olulistele keskkonnaväärtustele. Hinnatav mõju Mõju Alt 0 Alt I Alt IA Alt II Alt III parameeter olu- hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal hinne kaal lisus Eesmärgi 5 -1 -5 -2 -10 2 10 1,5 7,5 4 20 saavutamine ja vajaduste rahuldamine Maksumus ja 4 -1 -4 -2 -8 0 0 -2 -8 0,5 2 majanduslikud kaalutlused Avalikkuse ja 3 -1 -3 -1 -3 1,1 3,4 1 7 3,7 11 huvigruppide suhtumine Mõju 2 -1 -2 -0,3 -0,7 0,7 1,3 0,3 0,7 1,3 2,7 pinnamoele, pinnasele ja veele Mõju 2 0 0 -1 -2 -0,5 -1 -0,5 -1 0,5 1 kaldapiirkonna elustikule Mõju veekogu 2 0 0 0 0 0,5 1 0 0 1 2 elustikule Mõju inimese 3 -0,25 -0,75 0 0 1 3 1 3 3 9 tervisele, varale, kinnistutele Muud 2 -1 -2 -1 -2 1 2 1 2 2 4 võimalikud mõjud Mõju Natura 5 0 0 0 0 0,2 1 0 0 1 5 2000 aladele 58 Hinnangute 28 -5,3 -16,8 -7,3 -25,7 6 20,7 3,3 11,2 17 56,7 summa Keskmine 3,1 -0,6 -1,7 -0,8 -2,9 0,7 2,3 0,4 1,24 1,9 6,3 väärtus 8. REKU SADAMA RAJAMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA VÄHENDAMISE MEETMED NING NENDE KAHANDAMISE ABINÕUD Alljärgnevas osas käsitletakse tööprotsessiga kaasnevaid võimalikke mõjusid, et juhtida tähelepanu olulistele valdkondadele, mille eiramine võib põhjustada keskkonnale kahju. Ehitustööd detailplaneeringu alal. Mõjuallikateks on masinate transport ehitusalale, kaevetööd ja pinnase teisaldamine, ehitusmaterjalide transport ja ladustamine ehitusalal, ehitustööde teostamine, ehitusaegne jäätmekäitlus. Mõjutatavaks elemendiks on eelkõige arendatav ala ja selle lähinaabrus, samuti juurdepääsutee. Häiritud saab ka ehitusperioodil olemasoleva slipi kasutus ja pääs Emajõele. Tegemist on ehitusaegsete häiringutega, mis on arendustegevuse möödapääsmatuks tingimuseks. Keskkonnakahjude ärahoidmiseks (kahjustused teele, pinnasele, võimalik veereostus ja setete kandumine Emajõkke) on vajalik kasutada otstarbekat tööde tehnoloogiat, vajadusel rakendada ennetavaid meetmeid. Kahjustuste tekkimise korral on tööde lõppedes vajalik need parandada. Vee reostust ja setete kandumist Emajõkke tuleb ennetada. Selleks peab tööde teostaja tagama nõuetekohase tööohutuse ja professionaalse teostamise. Ei ole lubatud olulisi keskkonnakahjustusi ega häiringuid. Avariiolukordade võimalikkus, vee- ja reostustõrje. Kuna tööd toimuvad vahetult Emajõe kaldavööndis, siis tuleb arvestada tööde perioodil võimalike veega seotud õnnetusjuhtumitega. Kuna jõgi on selles kohas suhteliselt järskude kallastega ja arvestatavalt kiire vooluga, siis on vajalik jälgita, et inimesed ega ka mehhanismid ei satuks voolusängile ohtlikult lähedale. Tuleb kavandada ja rakendada ennetavaid meetmeid, hoidmaks ära avariiolukordade tekkimise. Vee saastumise ja ka setete kandumise vältimiseks Emajõkke on vajalik tagada kasutatava tehnika korrasolek ning parima võimaliku tehnoloogia kasutamine vältimaks pinnase ja vee reostumist. Sadama akvatooriumi kaevetööd ja pinnase planeerimine tuleb teostada sademete vaesel perioodil ja eraldatult Emajõe voolusängist, siis on kaevetsoonis vajalik veetõrje. Selleks tuleb kasutada spetsiaalse jõudlusega pumpa ning väljapumbatav vesi suunata jõest eemale lodumetsa piirkonda, kus see settib ja puhas vesi valgub kraavi kaudu Emajõkke. See välistab setete kandumist jõkke ja vee reostumist. Kuna tõenäolised väljapumbatavad vee kogused on väikesed, siis tõenäoliselt Emajõkke vett ei valgu. Võimalike avariide ja reostuse 59 võimaluste tekkimise juhtudeks peab olema töökoht varustatud vajalike tõrje- ja kaitsevahenditega. - Parendus- ja kordustööde vajalikkus ning selle planeerimine. Tööde lõppedes on vajalik teostada nõuetekohased korrastustööd ning utiliseerida jäätmeseaduse nõuete kohaselt keskkonda kahjustavad või häirivad materjalid.8 Pidades silmas Emajões looduslike setete suurt koormust, võib juba mõne aasta möödudes kanduda sadama akvatooriumi sissepääsu kanalisse palju setteid, mis võivad takistada madalvee perioodidel sadama kasutust. Selle vältimiseks tuleb, lähtuvalt vajadusest, kavandada sadama sissepääsu kanali puhastamise võimalused. Selleks on vajalik planeerida setete eemaldamiseks, äraveoks ja ladustamiseks võimalused ning arvestada kordustöödega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. - Võimalikud kaudsed, kumulatiivsed mõjud. Tööde perioodil võib ilmneda mitmeid mõjusid, mida ei saa ette näha ega kavandada nende ärahoidmiseks leevendavaid meetmeid. Üheks olulisemaks on siiski häirimisfaktoriga kaasnevad muutused, milleks on tööde perioodil kaasnev müra ja olemasoleva paatide sisselaskmiskoha kasutuse piirangud. Liiklemise piirangute kehtestamine aktiivse ehitusperioodi ajal on ilmselt möödapääsmatuks tingimuseks ehitusalal. Ka tuleb taotleda veeteede ametiga kooskõlastatult paatidele kiirusepiirangu kehtestamist ajal, kui toimuvad sadamarajatiste ehitamise tööd jõega ühenduses olevatel lõikudel. Sadama kasutuse perioodil on sadama DP tsoonis Emajõel vajalik kehtestada navigatsiooniperioodil kiirusepiirang alla 10 km tunnis. - Muud mõjud ja leevendavad meetmed. Leevendavaid meetmeid ei ole võimalik alati ehitusprojekti sisse viia, kuid osad leevendavad meetmed esitatakse ehitustööde teostamise kohta (mida saab sellisena siduda ehitushanke tingimustega). Näiteks kasutatavad töövõtted ja mehhanismid, tööde teostamise aeg ja tehnoloogiad, tööde teostamisel rakendatav ehitusjärelevalve spetsiifika (näiteks nõue järelevalve töörühma koosseisus keskkonnaeksperdi osalemine vms). Veekogu kaldavööndi reostusohtlikkuse hindamine tööde perioodil ja soovituste esitamine olukorra parandamiseks. Sadama ehituse ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate jäätmete käitlemise võimaluste hindamine ning soovitused tingimuste seadmiseks sadamat teenindavale ja kasutavale transpordile. Nimetatud probleemistik leiab osaliselt käsitlemist DP seletuskirjas, kuid soovitavaks peab ekspert omanikujärelevalvel ja tehnilisel järelevalvel konsulteerida vajadusel keskkonnaeksperdiga, et vältida võimalikku kahjulikku mõju Emajõele ja DP lähialale. Kaevetöid ja suure vibratsiooniga kaasnevaid tegevusi ei ole soovitav kavandada kalade kevadise kuderände perioodil 15. maist kuni 15. juunini. See periood ei ole ehitustöödeks soodus ka kõrge veetaseme tõttu. 8 Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004 RT I 2004, 9, 52 jõustumine 01.05.2004. 60  Arvestades paadiliikluse kasvavat mõju Emajõele ja võimalikku vanajõgede külastatavuse kasvu, on otstarbekas vanajõgede sissepääsudele paigaldada nendel liikumist reguleerivad infotahvlid. See on Alam-Pedja kaitsekorralduslik meede ja ei ole siduv Reku sadama arendusega. Seireprogramm. Keskkonnaseisundi jälgimiseks spetsiaalset seireprogrammi ei kavandata, kuna selleks puudub vajadus. Küll aga on otstarbekas sadama külastatavuse ja siinse tegevusele hinnangute andmisel registreerida sadamat külastavate paatide arv. Nimetatud küsimused lahendataks sadama ekspluatatsiooni perioodil. Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle eeldatav toime on erinevate alternatiivide korral erinev, kuid suurima mõjuga on see siiski DP-ga kavandatav tegevus. Seejuures ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja vähendamise meetmed on reaalselt tagatavad nõuetekohase tehnoloogia kasutuse ja ohutusnõuete täitmise korral. Õigete töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine ja vajadusel erialaline nõustamine välistab ebasoodsa keskkonnamõju tekkimise tööde perioodil. Sadama ekspluatatsiooni perioodil välistab kahjuliku keskkonnamõju sadama töö õige korraldus ja selle kasutusnormide täitmine, mis on kehtestatud sadamaseadusega. Reku sadama DP teostamisega seoses ei toimu Natura elupaikade ega ka liikide kahjustamist ulatuses, mis eeldaks leevendavate ja hüvitusmeetmete rakendamist LK seaduse § 701 tähenduses. 9. LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUS NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETEGA Reku sadamaala asub Sangla turbamaardla aktiivse reservvaru 20. ploki servas. Planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta maardlat ega takista selle kasutust. Mis puutub sadama akvatooriumi osast väljakaevatavasse pinnasesse, siis seda tuleb käsitleda samuti kui maavara. Kaevest väljavõetava pinnase maht ulatub 12 000 m3 ja see paigaldatakse sadama lähiala täitmiseks. Arvestada tuleb pinnase koostise erinevustega, seetõttu orgaanikarikast materjali ei ole soovitav paigutada jõe kaldale ja ka ehitiste aluse ala täitmiseks. Turba ja muu orgaanilise lisandiga materjal tuleks paigaldada luhaala täiteks ja haljastuseks planeeritud kohtadesse, kus pole vajadust tihendatud pinnase järele. Ka võib niisugust pinnast kasutada jõest kaugemal olevate madalate alade täiteks. Jõe sängist ja sadama veealalt väljavõetav materjal ei ole reostunud ning pinnase ümberpaigutamine ja kaldapiirkonna täitmine ei kujuta ohtu keskkonnale. Sadama ja sellega piirneva ala täiteks vajaminev pinnas saadakse väljakaevatavast osast ja täiendavat pinnase juurdevedu ega äravedu pole tarvis. 61 Pinnase täiendava juurdeveo vajadus võib tekkita alternatiiv I korral, kui soovitakse kujundada taastatud alale puhkekohta. 0-alternatiivi korral ei saa rääkida maavara otstarbekast kasutamisest, sest tegemist on Keskkonnainspektsiooni poolt peatatud tegevusega ja kavandatu on jäänud lõpetamata, mis oleks realiseerinud alternatiiv IA kohaselt. Sellisel juhul oleks pinnase ümberpaigutus ja kasutus olnud otstarbekas. Ka II alternatiivi kohane pinnase kasutus sildumiskoha teenindusala laiendamiseks oleks olnud otstarbekas, kuid jõe voolusängi laiendus ei ole parimas kooskõlas Emajõe kaitse seisukohast. Pidades silmas varasemaid jõe õgvendus- ja süvendustöid laevaliikluse parendamiseks ja vanajõgede suudmete avamist, siis kavandatavad tööd ei ole mõju poolest võrreldavad tehtuga. Arvestades DP kavandatud tegevust siis võib hinnata maavara kasutust otstarbekaks ja koosõlas säästva arengu põhimõtetega. 10. ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISEST KSH PROTSESSIS NING PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU VÕIMALIKKUSE KOHTA Reku sadamaala DP protsess on olnud teravdatud tähelepanu alla juba aastast 2006 kui alustati Emajõe-Peipsi veetee sildumisrajatiste keti ettevalmistavate töödega, mis päädis keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise ja detailplaneeringu kehtestamisega 2011. aastal. Kuna kavandatav sildumisrajatise kava ja selle pikaldane ja teadmata aega edasilükkuv teostus ei rahuldanud valla elanike vajadusi ega ootusi, siis 2013. aastal kohalike elanike initsiatiivil kaevati sadama tarvis väikese suurusega veeala ja rajati paatide vettelaskmiseks slipp. Ebaseaduslikult alustatud tööd peatati Keskkonnainspektsiooni poolt ja peeti vajalikuks kaeveala kinniajamist ja endise olukorra taastamist. Valminud kanali kinniajamise vastu koguti valla elanikelt 491 toetavat allkirja. Reku ümarlaua nõupidamisel (13.02.2014) tõdeti, et Reku paadikanalit on vaja, mis tagab paatide ohutu vettelaskmise ning võimaldab suvilates elavatel inimestel ning kutselistel kaluritel ja harrastuspüüdjatel seda sadamakohta ohutult kasutada. Leiti ka, et senini valminud sildumisala põhiprojekt ei rahulda vajadusi ja on vajalik teha muudatusi. Sadamapiirkonda külastab ööpäevas kuni 55 (!) sõidukit, nädalavahetustel on siin kohal 40 kuni 60 sõidukit ja paadihaagist. Kaevatud kanali kinniajamine ei lahenda olukorda, vaid kanal peaks olema veelgi laiem. Reku sadama küsimus leidis korduvat käsitlemist Keskkonnainspektsioonis ja Keskkonnaametis, kus selle tegevuse seadustamist ei toetatud. Valla volikogu ülesandeks on olla valla elanike teenistuses ja täita nende soove inimväärse ja turvalise elukeskkonna tagamisel, seetõttu on Puhja vald küsimust korduvalt arutanud ja tellinud ka sellekohase arvamuse eksperdilt, kelle ideekavandi kohaselt algatati uus detailplaneering ja KSH. 62 DP ja KSH aruande koostamise perioodil toimusid mitmed avalikud arutelud ja koosolekud, kus peamine tähelepanu oli pööratud sadama arenduse võimalustele, selle tasuvuse ning vastavusele elanikkonna nõudlustele ja soovidele. Kuna tegemist ei ole piiriülese mõjuga ega muinsuskaitselisi väärtusi mõjutavate tegevustega, seetõttu KSH programmi koostamise perioodil saadeti programmi eelnõu tutvumiseks: Keskkonnaministeerium: [email protected]; Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon: [email protected]; Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: [email protected]; Tartu Maavalitsus: [email protected]; Maa-amet: [email protected]; Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo: [email protected]; Veeteede Amet: [email protected]; Põllumajandusamet: [email protected]; Maanteeamet: [email protected]; Laeva Vallavalitsus: [email protected]; Tähtvere Vallavalitsus: [email protected]; Tartu Vallavalitsus: [email protected]; Planeeringuala ja naaberkinnisasja omanik: Roland Matt. Valitsusvälistest organisatsioonidest: Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] ; SA Emajõe Jõeriik: [email protected]; LKÜ Kotkas: [email protected]; Eestimaa Loodusefond: [email protected]; Eesti Loodushoiu Keskus: [email protected]. Programmi avalikustamise ajal laekus mitmeid täiendusi ja märkusi. Kõikidele vastatud kirjadele esitati valla ja eksperdi poolsed selgitused ja vastused ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Olulisi ettepanekuid muudatuste kohta ei esitatud ja neid ei laekunud ka programmi avaliku arutelu perioodil ja avalikul koosolekul. Peale programmi avalikku väljapanekut ja arutelu ning vajalike täpsustuste sisseviimist kiitis Keskkonnaamet selle heaks. Aruande koostamise perioodil toimus oluline avaliku arutelu koosolek (03.05.2016), kus leidsid käsitlemist mitmed täpsustavad muudatused DP-s seoses planeeringu koostaja vahetusega. DP koostamist jätkab Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ. 11. ÜLEVAADE PROBLEEMIDEST, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL KSH aruande koostamisel oli ehk suurimaks probleemiks võimalike oluliste mõjude määratlemine Natura 2000 aladele ja sealsetele liikidele. Natura 2000 aladel kaitstavate liikide ja nende elupaikade arv on sedavõrd suur, et nende üksikasjalik käsitlemine oleks praktiliselt võimatu ja selleks puudub ka vajadus, kuna Reku sadamaga seonduv puudutab peamiselt paadiliikluse dünaamikas aset leidvaid muutusi ja sellega seonduvat mõju Emajõele ja selle elupaiga liikidele. Seetõttu mõjude hindamisel eristati sadama rajamisega kaasnevaid otseseid mõjusid DP alale ja sellest lähtuvaid kaudseid mõjusid Emajõele seoses paadiliikluse ümberkorraldamise ja häirimisfaktori eripäradega. Kuigi selgelt eristuvat mõju Reku sadamaala planeeringu teostamisega seoses kaitsealustele liikidele ei kaasne, tuli siiski koondada rohkesti asjasse puutuvat teavet ja ka liikide kohta andmestikku, et anda adekvaatne hinnang nendele probleemidele, mis kaasnevad paadiliikluses toimuvate muutustega. Kuna 63 seaduse kohaselt on Emajõgi laevatatav siseveekogu, siis Reku sadama rajamine on pigem positiivse mõjuga Emajõele ja siinse kaitsekorralduse tagamisele. Kõiki võimalikke mõjusid, isegi aimatavaid seaduserikkumisi ei saa käsitleda negatiivses võtmes. Sellisel juhul heidaks ekspert varju Alam-Pedja kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskavaga kehtestatud tingimustele ja järelevalve puudulikkusele. Tulevane koostöö Reku sadama ja Alam-Pedja LKA valitsejaga loob soodsama pinnase kaitsekorralduskava elluviimiseks. Mõningaid raskusi kaasnes ka DP koostamise pikaks veninud protsessiga ja muutuste ning vajalike täpsustuste sisseviimine planeeringusse. Positiivseks peab ekspert asjasse puutuvate isikute ja organisatsioonide aktiivset suhtumist ning mõistvat koostööd planeeringu koostajate, ekspertrühma liikmete, Keskkonnaameti ja Puhja vallavalitsuse ametnike vahel. Ekspertrühma koosseis ja osalus KSH protsessis KSH ekspertrühma tööd juhtis vastutav täitja ja juhtekspert Nikolai Laanetu (litsents:KMH0095). Litsents annab õiguse hinnata järgmisi tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju. Tegevusvaldkonnad:1) jahindus; 2) kalandus; 3) veeökosüsteemide korrashoid ja veekogude saneerimine; 4) maaparandus; 5) veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine; 6) puhkemajandus ja haljastus. Mõjuvaldkonnad:1) maismaa loomastik; 2) vee-elustik; 3) kaitstavad loodusobjektid; 4) maismaa taimestik; 5) vee saaste ja veetase; 6) inimese tervis; 7) inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja toksikoloogiaga. Tehniliste ekspertidena kuulusid ekspertrühma koosseisu: Geograafiadoktor Arvo Järvet, hüdroloog ja geograaf (kompetents: veemajandus, hüdroloogia, keskkonna ekspertiiside ja mõju hindamise pikaajaline kogemus – veemajandusalane töökogemus 43 aastat); Planeeringu ekspert Valdeko Lukken, MSc, volitatud maastikuarhitekt (kompetents: arhitektuur, planeeringud). Tehniliste ekspertide ülesandeks oli KSH detailplaneeringut puudutavate spetsiifiliste küsimuste erialane nõustamine -Valdeko Lukken. Emajõe hüdroloogilise olukorra kirjeldamine, kavandatava tegevuse seosed Emajõega ja erialakohane keskkonnamõju hinnangute analüüs ning aruande koostamisel osalemine -Arvo Järvet. 64 Natura 2000 alade ja enamuse keskkonnamõjudega seonduvate küsimuste analüüsi ja hinnangute andmise on teostanud vastutav ekspert. Juhteksperdi kanda olid ka läbirääkimised, nõupidamised ning avalikkusega suhtlemine. Olulist abi osutasid planeeringu koostamisel ja ka KSH protsessi läbiviimisel valla töötajad Ede Mölder (maa- ja ehitusnõunik), Raido Kutsar (majandusnõunik) ning Indrek Kärner (SA Puhja Valla Arendus arendusprojektide konsultant). 12. KOKKUVÕTE KSH TULEMUSTEST Reku sadamala detailplaneeringu peamine eesmärk on DP alale ajakohase väikesadama rajamine koos selle juurde kuuluva taristuga, mis on vajalik järjest kasvava vajaduse järele kasutada Emajõge liiklusteena ja puhkemise piirkonnana. Sadam on esmajoones valla elanikkonna vajaduste rahuldamiseks, sealhulgas kutseliste kalurite, aga ka harrastuskalastajate huvitegevuse ning loodusmatkade soodustamiseks. Sadama olulist kasutusala nähakse ka Alam-Pedja looduskaitseala hoolduse ja järelevalve tõhustamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartumaa maakonnaplaneeringuga (p. 6.3 Sadamad ja veeliiklus) ja projekti Emajõe Jõeriik käivitumisega, millega kavandatakse korrastada olemasolevad randumiskohad ning rajatakse atraktiivsematesse kohtadesse uued. Emajõe Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille eesmärgid on loodusturismi arendamine, laevaliikluse taastamine Emajõel ja Peipsil, pärandkultuurmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine, uute töökohtade loomine põllumajanduses ja turismis, looduskultuuri ja keskkonnateadlikkuse taseme tõstmine ning Tartumaa loodus- ja kultuuriloo väärtustamine. Tartu maakonna arengustrateegia 2014–2020 punkti 4.1.3.30, ühe prioriteetse valdkonnana on rõhutatud väikesadamate võrgustiku väljaehitamist, kus on nimetatud ka Reku sadamat. Detailplaneeringu ala jääb Reku endise parvekoha piirkonda Emajõe parema kalda inimtegevuse poolt juba osaliselt muudetud luhaalale. Planeeringualal asub Reku sildumisala maaüksus ja osaliselt Reku maaüksusel, mille otstarve on 100 % maatulundusmaa ning 22113 Puhja–Reku teel 100 % transpordimaa. Otseselt mõjutatav ala piirdub detailplaneeringu alaga kuhu kaevatakse sadama veeala ja selle lähiala täidetakse, planeeritaks ja sinna rajatakse sadama teenindamiseks vajalik taristu ning haljastus. Planeeringuala paikneb jõe kalda alluviaalsete madalsoomuldade piirkonnas. Lisaks sellele asub planeeringuala kogu ulatuses Emajõe korduva üleujutusega alal, kus veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja eelnimetatud vööndite laiusest. Ehituskeeld ei kehti looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohaselt detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Planeeringuala jääb kogu ulatuses loodusmaastike piirkonda ja piirneb vahetult Alam-Pedja linnu- ja loodusalaga (pt 2). Sellest tulenevad mitmed kitsendused ja piirangud. Reku sadama 65 rajamisega kaasnev võimalik mõju Natura 2000 elupaigatüüpidest on otseselt seotud Emajõega – kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Mõjuala täpsustatud kirjeldus on esitatud eraldi Natura 2000 hindamisel ( pt 6). Reku sadama detailplaneeringu elluviimisest lähtuvaid otseseid keskkonnaprobleeme on vähe, kui järgitakse vajalikke keskkonnakaitse meetmeid tööde teostamise perioodil. Hilisemad mõjud on võimalik välistada või minimiseerida sadama kasutuskorralduse nõuetekohase teostuse (pt 8) ja ohutusnõuete täitmisega. Mõju Natura aladele ja kaitstavatele liikidele ja nende elupaikadele puudub või on minimaalne. Reku sadama kasutuselevõtt toetab Alam-Pedja LKA kaitsekorralduslikke meetmeid ja optimeerib paadiliiklust Emajõel ning on positiivse tulemiga Emajõe voolusängi kaitse seisukohast (pt 6 Natura hindamine). Reku sadama detailplaneeringu ala piirneb Alam-Pedja linnu-ja loodusala, Alam-Pedja looduskaitse alaga, IBA alaga ja teiselpool jõge Alam-Pedja hooldatava sihtkaitsevööndiga. Alam-Pedja kaitsekorralduslikud eesmärgid on seetõttu polüfunktsionaalsed, mille peamiseks ülesandeks on ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisuse säilimine, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimise. Pidades silmas Eesti riigi keskkonnakaitselisi eesmärke ja täitmiseks võetud rahvusvahelisi kohustusi, siis DP teostumisega kaasnev mõju avaldub otseselt Emajõele ja kaudselt ning vähe oluliselt selle elupaikadele ning liikidele. KSH tulemustes lähtuvalt võib märkida, et kavandatava Reku sadama ja siinse puhkeala rajamine ja nõuetekohane väljaarendamine on oluliseks panuseks Alam-Pedja linnu- ja loodusala ning seega ka Natura ala kaitsekorraga määratletud eesmärkide saavutamiseks, ega ole vastuolus kehtiva seadusandluse, arenduskavadega ega rahvusvaheliselt võetud kohustustega (pt 6). DP realiseerimisega kaasnev mõju on otsene ja oluline vahetule planeeringu alale ja kaudne, kuid samuti oluline sotsiaalmajanduslikule arengule, st. inimese heaolule, varale, tervisele. See avaldub kaudselt puhkamise ja hobitegevuste võimaluste avardumise kaudu. Otsene mõju avaldub laevaliikluse ümberkorraldumise ja selle intensiivistumise tulemusena vahetult Emajõele ja selle kallastele Reku lõigul, kuid väheoluline ja kaudne on see Emajõe ja selle vanajõgede elupaikadele ja liikidele. Keskkonnamõju kompleksse hindamise metoodika on prognoosile põhinev, kuid adekvaatsele infole ja eelnevatele hindamise kogemustele tuginev analüütiline võrdlusmeetod, mille korral hinnatakse mõju olulisust ja selle suuruse negatiivset või positiivset väärtust. Mõju kaal on mõju olulisuse ja suuruse korrutis. Kompleksse hindamise tulemused on alternatiivsete tegevuste eelistamise aluseks (pt 7). Keskkonnamõjude komplekssel hindamisel peeti olulisteks valdkondadeks: eesmärgi saavutamiste ja avalikkuse vajaduste rahuldamist; projekti teostamise maksumust ja majanduslikke kaalutlusi; avalikkuse ja huvigruppide suhtumist; mõju planeeringuala 66 pinnasele, pinnamoele ja veerežiimile; mõju kaldapiirkonna elustikule (taimestik, amfiibid, reptiilid, linnud, imetajad); mõju veekogu elustikule (limused, kalastik); mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele (mõju inimese tervisele, varale, kinnistutele, kaldaäärsele maale, veevarustusele jne); muud võimalikud mõjud (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal); mõju Natura 2000 alale ja selle terviklikkusele (pt 6). Mõju vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, aga ka hinnang jäätmetekke võimaluste kohta on erinevate alternatiivide korral erinev, kuid kõikidel juhtudel, kui on järgitud tööde teostamisel ja objekti ekspluatatsiooni perioodil keskkonnakaitselisi nõudeid, on see mõju marginaalne või puudub (pt. 5 ja tabel 4 ) Planeeringu kohaselt toimuva tegevuse korral (alt III) on oht nimetatud keskkonna väärtustele minimaalne, kuid seda ei saa tagada teiste alternatiivide korral. Detailplaneeringuga kavandatud tegevus on lokaalse mõjuga ja võib ulatuda vahetult üksnes piirnevatele kinnistutele. Mõju teistele piirkondadele puudub või on marginaalne. Piiriülene mõju puudub. DP-ga kavandatava tegevuse korral on võimalik keskkonnamõju suurim, võrreldes teiste alternatiividega, kuid see on valdavalt positiivne. Ebasoodsa keskkonnamõju vältimise tagavad nõuetekohase tehnoloogia kasutamine ja ohutusnõuete täitmine. Õigete töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine ja vajadusel erialaline nõustamine välistab ebasoodsa keskkonnamõju tekkimise tööde perioodil. Sadama ekspluatatsiooni perioodil välistab kahjuliku keskkonnamõju sadama töö õige korraldus ja selle kasutusnormide täitmine, mis on kehtestatud sadamaseadusega. Reku sadama kavakohase teostamisega seoses ei toimu Natura elupaikade ega ka liikide kahjustamist ulatuses, mis eeldaks leevendavate ja hüvitusmeetmete rakendamist LK seaduse § 701 tähenduses. Alternatiivsed arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti, on valitud ajal, kui koostati KSH programmi ja ei olnud teada, kas on võimalik leida rahastamist uuele DP-le. Seetõttu peeti vajalikuks käsitleda nii 0 alternatiivi kui ka võimalusi kehtestatud DP ja Keskkonnainspektsiooni poolse nõude rahuldamist (I alt) või olemasoleva seadustamata tegevuse jätkamist (alt IA). Nendest kaalutlustest lähtuvalt leiavad KSH-s käsitlemist viis alternatiivi: Alternatiiv 0 on olukord, kui tegevust ei kavandata ja piirkonna areng jääb praegu toimuva isetegevuslikult arendatud kasutuse tingimustesse. Alternatiiv I – ebaseaduslikult rajatud slipp ja paatide hoidmiseks mõeldud jõevoolust eraldi kaevatud akvatooriumi osa aetakse kinni ja taastatakse endine olukord. Alternatiiv I A – olemasolev kaevatud akvatoorium avatakse paatide pääsuks jõele ja korrastatakse kaldapiirkond autode parkimiseks ning paigaldatakse paadisilla moodulid 5–6 paadile ning olemasolev kaevatud veeala ja ehitatud slipp võetakse seaduslikus korras kasutusele. Alternatiiv II – ehitatakse sildumisrajatis praegu kehtiva detailplaneeringu 67 kohaselt ja tingimustel. Kaevatakse Emajõe kaldaserva laiendus, kuhu on ette nähtud paigutada ujuvad paadisillad. Sildade kogupikkus 92,4 m, planeeritud paadikohti kokku 18, nendest 13 kuni 8 m pikkustele veesõidukitele ja 4 kohta kuni 12 m veesõidukitele ning üks koht vajadusel peatumiseks ühele pikemale veesõidukile slipipoolse paadisilla ääres. Alternatiiv III – rajatakse suletud akvatooriumiga väikesadam 50 ujuvvahendi sildumiseks ja hoidmiseks ning väikesadamale vajalik ja nõuetekohane taristu ning selle lähialale puhkeala telkimis- ja ööbimisvõimalustega ning väikesadamale vajalike teenindusvõimalustega koostatava DP kohaselt ( pt 5). Kõikide alternatiivide korral teostati võimalike ja prognoositavate keskkonnamõjude kompleksne hindamine, kusjuures peeti silma nii KSH kui ka KMH hindamise põhimõtteid. Hindamise tulemusena osutus eelistatumaks alternatiiviks DP kohaselt kavandatud tegevus, st. alternatiiv III, mille kompleksse hinnangu summaarseks väärtuseks saadi 56,7 palli, keskmise väärtushinnanguga 6,3. Järgmiseks eelistuseks osutus alternatiiv IA, mille hinnanguline summa oli 20,7 ja keskmine väärtus 2,3. Positiivse hinnangu sai ka alternatiiv II, summaarse hindega 11,2 ja keskmise väärtusega 2,4. Alternatiivid 0 ja I olid aga negatiivsete tulemustega, kuna ei rahulda kavandatud eesmärke ega toeta Natura alade kaitsekorralduslikke suundumusi. Ka ei rahulda need lahendused elementaarseid vajadusi kutseliste kalurite, kalastajate, loodusmatkade teeninduseks ega taga valla ja maakonna arengukavadega planeeritud sotsiaalmajandusliku arengu suundumusi. Reku sadamaala DP protsess on olnud teravdatud tähelepanu alla juba aastast 2006 kui alustati Emajõe-Peipsi veetee sildumisrajatiste keti ettevalmistavate töödega, mis päädis Keskkonnamõju hinnangu heakskiitmise ja detailplaneeringu kehtestamisega 2011. Kuna kavandatav sildumisrajatise kava ja selle pikaldane ja teadmata aega edasilükkuv teostus ei rahuldanud valla elanike vajadusi ega ootusi, siis 2013. aastal kohalike elanike initsiatiivil kaevati sadama tarvis väikese suurusega veeala ja rajati paatide vettelaskmiseks slipp. Ebaseaduslikult alustatud tööd peatati Keskkonnainspektsiooni poolt ja peeti vajalikuks kaevala kinniajamist ja endise olukorra taastamist. Valminud kanali kinniajamise vastu koguti valla elanikelt 491 toetavat allkirja. Reku ümarlaua nõupidamisel (13.02.2014) tõdeti, et Reku paadikanalit on vaja, mis tagab paatide ohutu vettelaskmise ning võimaldab suvilates elavatel inimestel ning kutselistel kaluritel ja harrastuspüüdjatel seda sadamakohta ohutult kasutada. Puhja valla elanikud ja ka asjast huvitatud kodanikud on ilmutanud suurt aktiivsust ja osalust Reku sadamaala DP koostamise ja KSH protsessis, mis kinnitab ka sadama vajalikkust ja selle võimalikult kiiret rajamist. KSH aruande koostamisel oli suurimaks probleemiks võimalike oluliste mõjude määratlemine Natura 2000 aladele ja sealsetele liikidele. Kuna selgelt eristuvat mõju Reku sadamaala planeeringu teostamisega seoses kaitsealustele liikidele ei kaasne. Tuli koondada rohkesti asjasse puutuvat teavet ja ka liikide kohta andmestikku, et anda adekvaatne hinnang nendele 68 probleemidele, mis kaasnevad paadiliikluses toimuvate muutustega. Kuna seaduse kohaselt on Emajõgi laevatatav siseveekogu. Reku sadama rajamine on pigem positiivse mõjuga Emajõele ja siinse kaitsekorralduse tagamisele. Tulevane koostöö Reku sadama ja Alam-Pedja LLA valitsejaga loob soodsama pinnase kaitsekorralduskava elluviimiseks. Mõningaid raskusi kaasnes ka DP koostamise pikaks veninud protsess ja muutuste ning vajalike täpsustuste sisseviimine planeeringu projekti. Positiivseks peab ekspert asjasse puutuvate isikute ja organisatsioonide aktiivset suhtumist ning mõistvat koostööd planeeringu koostajate, ekspertrühma liikmete, keskkonnaameti ja valla ametnike vahel. 13. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATUD MATERJALID Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Vastu võetud 22.02.2005, RT I 2005, 15, 87, jõustumine 03.04.2005, osaliselt vastavalt §-le 71. Planeerimisseadus. Vastu võetud 28.01.2015. Avaldatud RT I, 26.02.2015. Sadamaseadus1. Vastu võetud 15.06.2009 RT I 2009, 37, 251 jõustumine 10.07.2009 Looduskaitseseadus1.Vastu võetud 21.04.2004; RT I 2004, 38, 258, jõustumine 10.05.2004 Veeseadus1; Vastu võetud 11.05.1994, RT I 1994, 40, 655, jõustumine 16.06.1994 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k. ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI. Vastu võetud 18.05.2007 nr 153; RT I 2007, 38, 273; jõustumine 02.06.2007. Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnaamet 2015. 175 lk. REKU SILDUMISRAJATISE DETAILPLANEERING Töö nr: IB06DP01, Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ; Tellija: Puhja Vallavalitsus; Objekti asukoht: Puhja vald, Poriküla; Planeerija: Terko Veensalu; TARTU 2007 – 2011. Reku sadamaala detailplaneering. Töö nr: 01DP2015, Maastikuarhitektuuri Büroo ; Koostaja:Maastikuarhitekt Valdeko Lukken, Tartu 2016. Puhja valla üldplaneering. Kehtestatud Puhja vallavolikogu 30. Juuni 2009 määrusega nr.13 (25 lk + lisad 14 lk). 69 Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne; Tellija: Puhja Vallavalitsus; Töö koostaja: OÜ Alkranel: Projektijuht: Alar Noorvee; OÜ Alkranel, Tartu, 2008. 110 lk. TARTUMAA OMAVALITSUSTE LIIT EMAJÕE–PEIPSI VEETEE SILDUMISRAJATISTE KETI ETTEVALMISTAVAD TÖÖD. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE. Koostajad: keskkonnaekspert Raimo Pajula (ekspertgrupi juht) hüdroloog, geograafiadoktor Arvo Järvet, Tartu, 2006. Alam-Pedja statsionaarsel seirealal (hõlmab enamuse kaitsealast ja osaliselt ka piirnevaid alasid) teostatud seiretööde aruanded ning kaitsekorralduskava tarvis 1995-1997 aastal teostatud uurimistööde käsikirjalised materjalid: Laanetu, N. 1996. EESRI VABARIIGI KESKKONNAMINISTEERIUM. EESTI RIIKLIKU KESKKONNASEIRE ALLPROGRAMMI LIIKIDE JA KOOSLUSTE SEIRE PROJEKT: “KÄRPLASED” 1996 aasta ARUANNE. Laanetu, N. 1996. ALAM-PEDJA VEEKOGUDE JA SELLE KALDAVÖÖTME ELUSTIKUST (käsikiri 38 lk) Laanetu, N. 1997 Alam-Pedja veekogude ja kaldavöötme taimestik (käsikiri 22lk) Laanetu, N. 1997. IMETAJAD ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALAL. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja säästva arengu seaduse rakendamine Eestis. Leping nr. LIFE 95/EE/B2/EE/889/BLT.ARUANNE. BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE ALAMPROJEKTI. LEPINGU nr. L-9/10 TÄITMISES. TARTU, 1997, (käsikiri 35 lk.) Laanetu, N. 1997. Reptiilid, amfiibid ja limused Alam-Pedja looduskaitsealal. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ja säästva arengu seaduse rakendamine Eestis. Leping nr. LIFE 95/EE/B2/EE/889/BLT. Aruanne bioloogilise mitmekesisuse alamprojekti leping nr. L-15 täitmisest. Loodushoiu Ühing LUTRA, Tartu. (käsikiri 35 lk.) Laanetu, N. 1998: ALAM-PEDJA VEEKOGUDE JA SELLE KALDAVÖÖTME ELUSTIKUST, Tartu, 49 lk. Laanetu, N. 1997, 1998, 1999 EESTI RIIKLIKU KESKKONNASEIRE ALAMPROGRAMMI LIIKIDE JA KOOSLUSTE SEIRE PROJEKT:POOLVEELISTE IMETAJATE (kobras, saarmas, naarits, mink) JA VÄIKEKISKJATE (rebane, mäger, kährikkoer, metsnugis, tuhkur, kärp, nirk) SEIRE 1998-1999 aasta ARUANDED Laanetu, N 1999. EESTI RIIKLIKU KESKKONNASEIRE ALAMPROGRAMMI LIIKIDE JA KOOSLUSTE SEIRE PROJEKT: KOBRAS JA SAARMAS. SEIRE 1999 AASTA ARUANNE. 70 Laanetu, N 2000, 2001, 2002, 2003. EESTI RIIKLIKU KESKKONNASEIRE LOODUSE MITMEKESISUSE SEIRE PROGRAMMI PROJEKT: 6.32 B ,SAARMAS (Lutra lutra L.) SEIRE AASTA ARUANNED Laanetu, N. 2004. EESTI RIIKLIKU KESKKONNASEIRE LOODUSE MITMEKESISUSE SEIRE PROGRAMMI PROJEKT: 6.32 A ja B 6.32 A KOBRAS Castor fiber L. 6.32 B SAARMAS Lutra lutra L. SEIRE 2004. a. ARUANNE Laanetu, N. 2004. SAARMA Lutra lutra SEIRE – 2005. Laanetu, N. 2001. Saarmast jõekarbini. Eesti loodus. Nr 9-10. lk 396-400. Alam-Pedja linnu-ja loodusala ning Natura 2000 alasid käsitlevad abi- ja juhendmaterjalid: Peterson, K. (koost.) Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästva Eesti Instituut, 2005, 61 lk. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn 2002. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. A (korraldus nr 615-k).Pedja linnuala. Kalamees, A. & Kuus, A. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Important Bird Areas of European Union importance in Estonia. Eesti Ornitoloogiaühing / Estonian Ornithological Society. Tartu, 2003.. Rahastanud / Funded by: Briti Kuninglik Linnukaitse Selts, BirdLife International’i partner Suurbritannias The Royal Society for the Protection of Birds, the BirdLife International Partner in the UK. Ristkok, J. 1969. Emajõe vanajõed. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Zooloogia-alaseid töid V. Tartu, lk. 3-85. Veeroja, R., Luig, J., Tambets, J., Tambets, M., Järvekülg, R., Rosentau, A., Liimand, K. 2003. Emajõe ülemjooksu vanajõgede piirkonna kalastik ja suurselgrootud. Liikide ja elupaikade kaitse. Eesti Loodushoiu Keskus, Tartu, 2003, 95 lk. (Käsikiri EV Keskkonnaministeeriumis. TEHNILINE ABI VOOLUVEEKOGUDE ÖKOLOOGILISE KVALITEEDI PARANDAMISEKS. (Technical assistance for improvement of ecological quality of watercourses) EMAJÕEL PAIKNEVATE VANAJÕGEDE (LUSTIVERE-, SAMBLASAARE-, KUPU-, PUHJA-, VÕLLINGE-, PUDRU-, SIBULA-, LEMPSI-, NASJA ALUMISE KOOLU, IV KAEVANDI, HOBUSERAUA-, VÄIKEKULLASAARE-, KÕVERIKU KOOLU, III KAEVANDI, II KAEVANDI, I KAEVANDI, VANAVIHTI-, KÄRKNA-, RÕHU KOOLU) SUUDMETE AVAMISE JA 71 KÄREVERE PAADIKANALI REKONSTRUEERIMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE. KMH aruande projekt; Vastutav täitja Silver Riige; Koostajad: K&H AS; Maves AS; Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ; Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ; Merin AS. Tallinn, 2007. Eesti Loodushoiu Keskus. Juhendmaterjal Natura 2000 jõeliste elupaikade ja kalaliikide seireks Alam-Pedja looduskaitsealal. Tartu, 2011. Eesti Loodushoiu Keskus. Emajõe vanajõgede kalastik Alam-Pedja looduskaitsealal. Tartu 2010. Meel, R. 2009. Kopra, saarma, mingi ja ondatra populatsioonide hinnang Alam-Pedja looduskaitsealal. Eksperthinnang. 72 LISA I. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Loodushoiu Ühing LUTRA Reku sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm Tellija: Puhja Vallavalitsus Täitja: MTÜ Loodushoiu Ühing LUTRA Kalevi 69-1; 50103: Tartu. e-post: [email protected]; telefon: 5112991; 7343299) Keskkonnaekspert: Nikolai Laanetu (litsents:KMH0095), TARTU, 2016. 73 SISUKORD Sissejuhatuseks 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk 4 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, asukoht 4 3. Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide lühikirjeldus 5 4. Mõjutatava keskkonna lühikirjeldus 9 5. Teave keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu kohta: eeldatav keskkonnamõju mis kaasneb planeeringu erinevate alternatiivide realiseerimisega 10 6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 14 7. KSH hindamise metoodika kirjeldus 14 8. KSH protsessi ajakava ja avalikustamine 16 9. Andmed KSH osapoolte kohta 18 LISAD LISA I Kasutatud materjalid 19 LISA II. KSH algatamine ja sellest teavitamine 21 LISA III. KSH programmi osas seisukohtade küsimine ja ettepanekutele vastamine arvestamise või mittearvestamise kohta 25 LISA IV KSH programmi avalikustamisest teavitamise teated 64 LISA V KSH programmi avalikustamise käigus esitatud täiendavad ettepanekud ja märkused ning vastused ettepanekute arvestamiseks või mittearvestamiseks. 68 LISA VI KSH programmi ja detailplaneeringu avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri 73 74 SISSEJUHATUSEKS Tartumaa maakonnaplaneeringus p. 6.3 Sadamad ja veeliiklus on märgitud, et seoses projekti “Emajõe Jõeriik” käivitumisega korrastatakse olemasolevad randumiskohad ning rajatakse atraktiivsematesse kohtadesse uued. Emajõe Jõeriik on loodushoiu suunitlusega arenguprogramm, mille siht on luua Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitsealade ning neid ühendava Emajõe baasil ainulaadne vee- ja loodusturismi marsruut Eestis. Programmi eesmärgid on loodusturismi marsruudi väljakujundamine, laevaliikluse taastamine Emajõel ja Peipsil, pärandkultuurmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamine, uute töökohtade loomine põllumajanduses ja turismis, looduskultuuri ja keskkonnateadlikkuse taseme tõstmine ning Tartumaa loodus- ja kultuuriloo väärtustamine. Tartu maakonna arengustrateegia 2014 - 2020 punkti 4.1.3.30, ühe prioriteetse valdkonnana on rõhutatud väikesadamate võrgustiku väljaehitamist, kus on nimetatud ka Reku sadamat. Reku parvekoha juurde oli kavas, praegu kehtiva detailplaneeringu kohaselt rajada Emajõe parema kaldaala laiendamise teel paatidele sildumiskohad ja slipp. Kavandatu ei rahuldanud valla ja ka jõge külastavate kalastajate ja loodushuviliste vajadusi paatide paigaldamiseks, nende ohutuks vettelaskmiseks ja hoidmiseks, mistõttu on kavandatud rajada siia ajakohane väikesadam. Selleks algatas Puhja vald uue sadamaala detailplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõjude hindamise. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) esmaseks ülesandeks on koostada kõiki keskkonna tingimusi arvestav KSH programm. KSH programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära sellega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, tegevust ja ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. KSH aluseks on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). KSH teostatakse vastavuses ehitus- ja kasutusõigust puudutavate dokumentide menetluses esitatud nõuetele, niivõrd kuivõrd nendes on teemaks keskkonna küsimused. KSH programmi koostamisel on arvestatud nii KSH kui ka KMH vastavasisulisi nõudeid. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Puhja Vallavolikogu (Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, 61301 Tartumaa maakond). Reku sadama detailplaneeringu koostaja on Maastikuarhitektuuri Büroo; (Lai tn 1-4, 51005 Tartu; Reg. nr 10767406; Telefon 740 6205; E-post: [email protected]; Koduleht: www.mab.ee). KSH teostajaks on Loodushoiu Ühing LUTRA. Vastutav täitja juhtekspert: Nikolai Laanetu (litsents:KMH0095). Litsents annab õiguse hinnata järgmisi tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju. Tegevusvaldkonnad:1) jahindus; 2) kalandus; 3) veeökosüsteemide korrashoid ja veekogude saneerimine; 4) maaparandus; 5) veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine; 6) puhkemajandus ja haljastus. Mõjuvaldkonnad:1) maismaa loomastik; 2) vee-elustik; 3) kaitstavad loodusobjektid; 4) maismaa taimestik; 5) vee saaste ja veetase; 6) inimese tervis; 7) inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja toksikoloogiaga. 75 1. Kavandatava tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärgiks on rajada Emajõe kaldapiirkonda Rekule kaasaegsetele nõuetele vastav väikesadam ja puhkekoht, mis arvestab elanikkonna kasvanud vajadusi, aitab korrastada paadiliiklust Emajõel ja tõhustada kontrolli veeliikluse ning Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitseeeskirjaga sätestatu üle. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Reku sildumisrajatise detailplaneeringut (kehtestatud 2011) Reku sildumisala ning selle lähiümbruse osas, andes lahenduse väikesadama rajamiseks. Planeeringus määratakse kinnistule uus sihtotstarve ning ehitusõigus sadama akvatooriumiala rajamiseks, abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Lahendatakse detailplaneeringu alale juurdepääsuteed, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ning heakorrastus. Selle tegevuse realiseerimiseks algatas Puhja Vallavolikogu 30. juuni 2014 otsusega nr 17 Reku sadamaala detailplaneeringu koostamise Puhja vallas Poriküla külas. Koostatava detailplaneeringu ülesandeks on: - koostada planeeringu alale paadisadam väikeujuvvahendite vettelaskmiseks ja väljavõtmiseks, sildumiseks, hoidmiseks ja ajakohaseks teeninduseks. Detailplaneeringu (DP) kohaselt rajatakse vajaliku sügavusega sadama akvatoorium, mille pikkus ja laius rahuldaks kuni 50 veesõiduki paigaldamist, hoidmist ja oleks tagatud ohutu laiuse ja sügavusega ühenduskanal jõega: - planeeritava maa-ala ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine; - juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine; - kujade määramine; - haljastuse- ja heakorrastuse määratlemine planeeritaval maa-alal; - keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Puhja Vallavolikogu 30. juuni 2014 otsusega nr 17 algatati ka Reku sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ja asukoht Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Tartumaal Puhja vallas Porikülas Emajõe paremal kaldal asuv Reku endise parvekoha, paatide vettelaskmise ja kunagise paatide hoiu piirkond. Planeeringuala hõlmab: Reku sildumisala kü (60501:001:0135), pindala 6979 m²; Reku kü (60501:001:0043), pindala 15326 m² ja Puhja-Reku tee T-22113 (60501:001:0056), pindala ca 2095 m². Planeeringuala kogu pindala on ligikaudu 2,6 ha. Planeeringualaga külgneb põhjast Emajõega kus paiknevad maaüksused (kat. tunnus 60501:002:0019) ja (kat. tunnus 60501:001:0199) Jõe paremal kaldal lääne suunas jääb luha ja soometsa tüüpi ala (kat. tunnus 60501:001:0209), Lõuna suunas jäävad kaks metsakinnistut (kat. tunnus 60501:001:0051) ja (kat. tunnus 60501:001:0165). Detailplaneeringuga kavandatud tegevus on lokaalse mõjuga ja võib ulatuda vahetult üksnes piirnevatele kinnistutele. Mõju teistele piirkondadele puudub või on marginaalne. Arvestatav on mõju Emajõele veeliikluse osalise ümberkorraldumise tõttu ning Alam-Pedja linnu- ja loodusalale. Perspektiivselt ning taotluslikult ka sotsiaalmajanduslikule arengule. 76 Keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS). KSH teostatakse võimalusel nii, et see vastaks ka edaspidi ehitus- ja kasutusõigust puudutavate dokumentide (nt vee erikasutusluba, projekteerimistingimused, ehitusluba, kasutusluba) menetluses, niivõrd kuivõrd nendes on teemaks keskkonnaküsimused. Selliselt järgitakse KeHJS § 11 lõigetes 6, 7 ja 71 väljendatud seisukohta vältida asjatut keskkonnamõju hindamise dubleerimist kui selleks puudub sisuline vajadus. KSH programm on koostatud selliselt, et see vastab nii KSH kui KMH vastavasisulistele nõuetele. 3. Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide lühikirjeldus Kavandatavatel tegevustel on kõnealuse detailplaneeringu alal neli erinevat ja kaalumist väärivat alternatiivi: Alternatiiv 0 on olukord, kui tegevust ei kavandata ja piirkonna areng jääb praegu toimuva isetegevuslikult arendatud kasutuse tingimustesse. Omaalgatuslikult on juba kaevatud endise kinnikasvanud paatide hoiukoha lohku piiratud ulatusega akvatoorium paatide hoidmiseks. Rajatud on ka täiendav betoonist slipp paatide ohutuks vettelaskmiseks ja väljavõtmiseks. Ühendus jõega on jäänud tegemata, kuna Keskkonnainspektsioon peatas isetegevusliku rajatise arendamise (joon 1). Praeguses seisundis ei ole rajatis kasutatav ja lõpuni on jäänud viimata ka heakorrastustööd ning olukord on pigem häiriv kui otstarbekas ja esteetiline (fotod 1 ja 2). Alternatiiv I. Selle alternatiivina käsitletakse olukorda kui ebaseaduslikult rajatud slipp ja paatide hoidmiseks mõeldud jõevoolust eraldi kaevatud akvatooriumi osa aetakse kinni ja taastatakse endine olukord. See tähendab, et praeguseks väljakujunenud olukord ei saa jätkuda (0-alternatiiv) ja olemasoleva olukorra parendamiseks tuleb kavandada tegevused, mis taastavad endise olukorra. Joonis 1. Reku sadamakoha praegune olukord ja kinnistute paiknemine (Maa-ameti aerofoto). 77 Foto 1. Reku parvekoha juurde omavoliliselt rajatud sadama akvatoorium ja slipp. Slipi kasutamine on võimalik suurvee perioodil. Foto 2. Praeguseks rajatud paatide hoidmiseks sadama akvatooriumi osa, mille ühendus jõega on lõpuni tegemata. Alternatiiv I A on tegevus kui olemasolev kaevatud akvatoorium avatakse paatide pääsuks jõele ja korrastatakse kaldapiirkond autode parkimiseks ning paigaldatakse paadisilla moodulid 5-6 paadile ning olemasolev kaevatud veeala ja ehitatud slipp võetakse seaduslikus korras kasutusele. See tagaks minimaalsed võimalused üksnes kohalikele kalastusõigust 78 omavatele kutselistele kaluritele paatide ajutiseks hoiuks ja paatide ohutuks vettelaskmiseks ja väljavõtuks. Alternatiiv II on olukord, kui ehitatakse sildumisrajatis praegu kehtiva detailplaneeringu projekti kohaselt ja tingimustel. Selle kohaselt rajatakse Emajõele laiendus, kuhu on ette nähtud paigutada ujuvad paadisillad. Sildade kogupikkus 92,4 m, planeeritud paadikohti kokku 18, nendest 13 kuni 8 m pikkustele veesõidukitele ja 4 kohta kuni 12 m veesõidukitele ning üks koht vajadusel peatumiseks ühele pikemale veesõidukile slipipoolse paadisilla ääres (joonis 2). Paadisilla mooduleid võib ümber paigutada ning eemaldada vastavalt antud hetke paadikohtade vajadusele. Hilisemad paadisildade pikendused, Emajõe laiendused ja võimalikud ujuvkonstruktsioonide ümberpaigutamised tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, maaomaniku, Veeteede Ameti ja kohaliku Keskkonnaametiga. See lahendus ei võimalda veesõidukite ohutut hoidmist ega rahulda kasvanud vajadusi paatide paigaldamiseks. Selle alternatiivile on antud positiivne hinnang 2006. aasta KMH aruandes ja me ei peaks käesolevas KSH-s käsitlema seda alternatiivi, kuid ekspert peab sellist võrdlevat käsitlust siiski oluliseks, et vältida hilisemaid vastuväiteid ja KSH protsessi puudulikku käsitlust. Joonis 2. Reku sildumisrajatise detailplaneeringu projektlahendus. Sildumiskohad jäävad jõe parema kaldaala laienduse piirkonda. (REKU SILDUMISRAJATISE DETAILPLANEERING, Töö nr: IB06DP01; Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ). Alternatiiv III kohaselt rajatakse suletud akvatooriumiga väikesadam 50 ujuvvahendi sildumiseks ja hoidmiseks ning rajatakse väikesadamale vajalik ja nõuetekohane taristu ning selle lähialale puhkeala telkimis- ja ööbimisvõimalustega ning väikesadamale vajalike 79 teenindusvõimalustega (joonis 3.) Täpsustavad kirjeldused ja joonised on esitatud Reku sadama detailplaneeringu projektis. Planeeritud on eraldi sadama akvatoorium, mõõtudega 92 x 30 m mis on Emajõega ühendatud 20 m laiuse kanali kaudu. Akvatoorium Emajõge ühendava kanaliga kokku on 3222 m². Akvatooriumi ulatuses tuleb pinnas kuni 3 m sügavuselt välja kaevata. Väljatõstetud pinnasega (9666 m³) täidetakse ümbritsevat sadamaala (12746 m²) 0,8 m võrra. Jõest eraldi seisev sadama akvatoorium on kaitstud jõel sõitvate veesõidukite tekitatud lainetuse, jõe voolu ja osaliselt ka valitsevate tuulte eest. Alternatiiv III kohaselt laieneb endise detailplaneeringu ala mõnevõrra ida suunas. Kavandatud planeeringu kohaselt on suuremad kaevetööde mahud ja muutunud planeeringu iseloom. Kaevetööde mõju on Emajõele oluliselt väiksem kui seda alternatiiv II puhul, sest ei kahjustata jõe kallast sellises ulatuse ning mõju ilmneb vaid siseakvatooriumi ühendamise perioodil Emajõega 20 m laiuse kanali kaevamise ajal. Joonis 3. Kavandatava väikesadama ala detailplaneeringut illustreeriv kolmemõõtmeline joonis (Maastikuarhitektuuri Büroo: Seletuskiri ja täpsustavad projektjoonised on esitatud Töö nr: 01DP2015 Reku sadamaala detailplaneering, Tartu 2016). 4. Mõjutatava keskkonna lühikirjeldus Planeeritav maaala jääb Reku endise parvekoha piirkonda Emajõe parema kalda inimtegevuse poolt juba osaliselt muudetud luhaalale. Otseselt mõjutatav ala piirdub detailplaneeringu alaga. Siinse sadama rajamine avaldab osaliselt mõju eelkõige paadiliikluse 80 ümberkorraldamise tulemusena, väheneb Tartust ja Jõesuust siia sõitvate paatide liikluskoormus Emajõel. Alam-Pedja linnu- ja loodusalal kaitse vajadustest lähtuvalt tuleb arvestada kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskavast tulenevate nõuetega ning mõju Natura 2000 võrgustiku alale, esmajoones kaitse eesmärgiks oleva elupaigatüübi 3260 (jõed) Emajõe vee- ja kaldaelustikule. Reku sadamaala katastriüksuse piires puudub hoonestus ning sellest ca 50 % moodustab pool- looduslikule luhaalale iseloomulik rohumaa ja 50 % muu maa. Teiste katastriüksuste piires on valitsevad luhaalale iseloomulik looduslik rohumaa ja Emajõe kaldaservade puistud halli lepa ja pajustikega. Planeeringu ala lõunaserva jääb luhaala kuivenduskraav ja selle taha lammialale iseloomulik madalaboniteediline (3 boniteet) sookaasik must- ja halli-lepa lisanduses (foto 3). Planeeringualal ei leitud kaitsealuseid taimeliike ja siin ei ole ka fikseeritud nende püsielupaiku. EELIS-e andmetel ei jää planeeringu alale ega selle lähialale kaitstavate liikide püsielupaiku, kuigi Emajõgi on oluliseks elupaigaks saarmale ja mitmetele kaitstavatele kalaliikidele. Emajõe kui Natura 2000 elupaik ja selle üleujutatud luhaalad on peatus ja toitumiskohtadeks meri- ja kalakotkale, mitmetele rändlindudele, esmajoones luikedele, hanelistele ja kurvitsalistele. Sellest tulenevalt arvestatakse siinse loomastiku eripära ja sesoonse lokaliseerumisega. Foto 3. Planeeringuala piirkonda jääv luhaala ja sellest vasakul Emajõe kaldapuistu ja paremal sookaasik. Reku sadamaala asub osaliselt keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva Sangla turbamaardla (registrikaart nr 195) aktiivse reservvaru 20. ploki servas. Seda on vajalik kajastada detailplaneeringu projektis ja kirjeldavas osas ning sellega arvestatakse ka KSH aruande koostamisel. 81 Planeeringuala paikneb jõe kalda üleujutatava ala alluviaalsete madalsoomuldade piirkonnas. Mullad on tüsedusega 100-150 cm, planeeringu alal on see ~80-120 cm. Ehituskeeluvööndi lähtejooneks loetakse kõnealuse mullatüübi piiri. Maa-ameti mullakaardi andmeil paikneb kogu planeeringuala ehituskeeluvööndis. Ehituskeeld ei kehti looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohaselt detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Kui planeeringuga kavandatakse lisaks sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele ka muude funktsioonidega ehitisi, siis tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Looduskaitseseaduse § 40 lg 3 kohaselt: ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. KSH-s analüüsitakse tulvavete perioodiga kaasnevaid võimalikke üleujutusohtusid ja veetaseme kõikumisega seonduvaid probleeme. Emajõgi kuulub laevatatavate veekogude hulka, seetõttu tuleb arvestada Veeteede Ameti poolt kehtestatud nõuetega. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Puhja-Reku kõrvalmaantee nr 22113 kaudu, mis lõpeb Emajõe ääres ümberpööramis-parkimisplatsil ning Emajõe kaudu kulgevat veeteed mööda. Varemalt toimus Reku parvekohas ka inimeste ülevedu, mis on tänaseks katkenud. Selle taastamise võimalusega on DPs arvestatud. Tegevusega kaasneb nii otsene kui ka kaudne mõju mitmetele keskkonna väärtustele. Otsene mõju ilmneb planeeringu ala geomorfoloogilisele olukorrale, mille tulemusena moodustub endisele luhaalale veeala ja osa luhaalast täidetakse väljatõstetud pinnasega, mille tulemusena suurvee perioodidel varemalt üleujutatavale luhaalale moodustub senisest ulatuslikum kuiv ala. See avardab siinse kaldapiirkonna kasutust ka suurvee perioodidel. Planeeringuala jääb kogu ulatuses Emajõe kontaktvööndisse ja piirneb vahetult Alam-Pedja linnu- ja loodusalaga. Sellest tulenevad mitmed kitsendused ja piirangud. Mõjuala täpsustatud kirjeldus esitatakse KSH aruandes, kus leiavad käsitlemist mõjude valdkonnad nii Emajõele, Alam-Pedja linnu- ja loodusalale ning teistele keskkonna väärtustele. 5. Teave keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu kohta: eeldatav keskkonnamõju, mis kaasneb planeeringu erinevate alternatiivide realiseerimisega Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 2) kohaselt on KSH eesmärk: - arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; - tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; - edendada säästvat arengut. Reku sadama uue detailplaneeringu kohane ruumiline lahendus ja funktsionaalsus muudavad selle piirkonna kasutuse huvitatud osapooltele soodsamaks ja tekivad avaramad võimalused arendustegevuseks. Iga arendustegevusega kaasneva ka suurema või väiksema ulatusega mõjud ümbritsevale keskkonnale. Järgnevalt vaatleme erinevaid alternatiive ja nendega kaasnevaid mõjusid: Eeldatav keskkonnamõju, mis kaasneb 0-alternatiivi korral 0-alternatiiv on olukord, kui jätkub praeguseks korraldamata Reku parvekoha kasutus ja isetegevuslik arendus parvekohas kui ka Emajõe kaldapiirkonnas nii üles kui ka allavoolu. 82 Jõele parema juurdepääsu tagamiseks on endise parvekoha lõigule varasemalt rajatud jõele suunatud betoonist slipp. Vajadusest paate turvaliselt hoida süvendati endist kinnikasvanud paatide hoiukohta ja rajati täiendav slipp. Omaalgatuslikud tööd peatati ja väljapääs jõele jäi kaevamata. Omaalgatuslikult rajatud slipp ja akvatooriumi kaeve loovad praeguses olukorras paatide vettelaskmiseks ja hoidmiseks soodsamad tingimused üksnes suurvee perioodil. Madalvee perioodil ühendus jõega puudub ja rajatist kasutada ei saa. Praeguseks kujunenud olukord ei kujuta loodusele olulist ohtu, kuid selle korrastamata ümbrus ei ole sobilik ning toimub piirkonna kaldaalade jätkuv ja progresseeruv kahjustamine ning prügistamine. On kasvanud vajadus puhkeala ja ööbimisvõimaluste järele, mida tunnistavad arvukad telkimis ja lõkketegemiskohtade olemasolu jõe kallastel. Omaalgatuslik tegevus pole seadusega kooskõlas ja ka mitmed tegevused pole vajalikul määral reguleeritud tagamaks loodushoiu nõuete täitmist. Elanikkonna vajadused paatide vettelaskmise, väljavõtu ja hoidmise ning puhkamisvõimaluste järele on ilmsed, seetõttu on tekkinud vajadus seadusega kooskõlastatult olukorra lahendamiseks. Eeldatav keskkonnamõju, mis kaasneb I alternatiivi korral. Selle alternatiivi kohaselt ebaseaduslikult rajatud slipp ja paatide hoidmiseks mõeldud jõevoolust eraldi kaevatud akvatooriumi osa aetakse kinni ja endine olukord taastatakse. Selle tegevuse tulemusena kaob loodud veeala ja taastatakse madal ja liigniiske ala, mis suurvee perioodil täitub veega. Taastatud ala mullastikulised tingimused muutuvad seoses turbase ja mineraalse pinnase segamisega. Ala vajaks täitmist täiendava pinnase lisamisega (juurdevedu või lähialale otstarbekalt kavandatud kaevest – kraavi süvendus või laiendamine), mis võimaldaks laiendada puhkeala ja korrastada praeguseks rikutud maastikupilt. Alternatiiv IA on tegevus, kui olemasoleva olukorra lahendamiseks korrastame väljakaevatud pinnasega kaeveosa ümbruse, avame paatidele pääsu jõele ning võimalused slipi kasutuseks. Sellega toimuks ala korrastamine ja tingimuste loomine 5-6 paadi hoidmiseks. Mõju Emajõele ühenduskanali kaevamisega ja kaldaserva süvendamisega on madalvee perioodil väike, sest tegemist on jämekruusase, savika moreeniga, mistõttu setete allakandumine on väike, pidades silmas looduslikku setete koormust. Selle alternatiivi korral ei ole tagatud püstitatud eesmärgi saavutamine ja laiema avalikkuse huvi rahuldamine, kuid tagatakse elementaarsed tingimused paatide käitlemiseks. Alternatiivi IA võidakse käsitleda KSH protsessis ka omaette alternatiivina. Eeldatav keskkonnamõju, mis kaasneb II alternatiivi korral: II alternatiivi kohaselt (varasem DP) oli kavandatud parvekohast allavoolu jõe paremale kaldale sildumiskoha rajamine 15-16 veesõidukile ja olemasoleva slipi rekonstrueerimine. Kõnealune detailplaneeringu projekt ei rahulda reaalseid vajadusi ja nõudeid paatide ohutuks sildumiseks ja ka hoiustamiseks ega paku kaitset jõeliikluse poolt tekitatud lööklainete eest. „Emajõe-Peipsi sildumisrajatiste keti ettevalmistavad tööd“ KMH aruandes (lk 15) esitatud kirjelduse kohaselt on ette nähtud rajada Emajõe peavoolust eraldatud kanal ning kanalisse ujuv paadisild hinnanguliselt neljateistkümne kuni 10.5 m pikkuse paadi sildumiseks. Selline lahendus võinuks rahuldada tekkinud vajadusi, mida ka omaalgatuslikult hakati teostama (vt alternatiiv 0 kirjeldus) kuid DP projekti kohaselt on see lahendatud teisiti. Reku sildumisrajatise detailplaneeringu (töö nr: IB06DP01, koostaja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ) kohaselt toimub Emajõe kaldapiirkonna ümberkujundamine sildumiskoha tarvis. 83 Jõe voolusängi süvendatakse ja laiendatakse parema kaldaala piirkonnas 12-15 m võrra ligikaudu 90 m pikkusel kaldalõigul. See lahendus ei võimalda paatide ohutud hoidmist ja muudab Emajõe kalda ja voolusängi hüdromorfoloogilist olukorda, on oluliselt suurema keskkonnamõjuga kui teised alternatiivid (vt joonis 2). Eeldatav keskkonnamõju, mis kaasneb III alternatiivi korral: III alternatiivi kohaselt rajatakse eraldatud akvatooriumiga väikesadam 50 ujuvvahendi sildumiseks ja hoidmiseks ning rajatakse väikesadamale vajalik ja nõuetekohane taristu, selle lähialale puhkeala ööbimis- ning väikesadamale vajalike teenindusvõimalustega. Kõnealune tegevus on seotud suuremahuliste kaevetöödega, kuid neid on võimalik teostada ilma jõe veestikku kahjustamata. Väljakaevatud pinnas paigaldatakse jõe parema kaldaala piirkonda, sadamast allavoolu jäävale luhale ja külgnevale alale, kuhu on võimalik ehitada hiljem puhkamiseks ja ööbimiseks sobivad rajatised. Ka on planeeritud jõe kaldale rajada lõkke tegemise kohad ja sobivad varikatused. Planeeringu ala ja selle võimalikku mõjuala iseloomustavad koostatud detailplaneeringu joonised (Töö nr 01DP2015 Reku sadamaala detailplaneering, Tartu 2016.) Kõikide alternatiivide korral on mõju ulatus ja spetsiifika erinev, kuid kavandatava tegevusega võivad ilmneda keskkonnamõjud järgmistele keskkonna väärtustele, mida käsitletakse põhjalikumalt KSH aruandes: - Mõju geomorfoloogilistele ja edaafilistele tingimustele – kavandatava tegevusega kaasneb piiratud ulatuses lokaalne mõju ala geomorfoloogilistele tingimustele ja lähiala pinnase niiskusrežiimile seoses selle ala täitmise ja kaevetööde pinnase teisaldamisega. - Mõju hüdroloogilistele tingimustele: pinna- ja põhjaveele, veekasutuse ning sadama akvatooriumi rajamisega kaasnevad muutused ja võimalikud ohud veestikule. - Sotsiaalmajanduslik keskkond – maakasutuse ja infrastruktuuri arendamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule arengule, majanduskeskkonnale ja arendustegevusele. - Inimese heaolu ja tervis – puhkusevõimaluste avardumine, loodusharidus ja harrastustegevus, häirimisfaktori muutused, müra, õhusaaste, ala risustumine. - KSH aruandes käsitletakse eraldi osana mõju Natura 2000 alale. Detailplaneeringu erinevate alternatiividega kaasnev mõju Emajõe paadiliikluse ümberkujunemisega seoses vaadeldakse mõju Natura 2000 võrgustiku teistele piirkondadele ning Alam-Pedja linnu- ja loodusalale tervikuna. - Piiriülene mõju – kavandatava tegevuse puhul ei ilmne piiriülest keskkonnamõju. KeHJS § 6 „Olulise keskkonnamõjuga tegevus” – lõike 2 kohaselt käsitletakse vajadusel täiendavalt mitmeid asjasse puutuvaid küsimusi: 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 12) turismimajandus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. KSH käigus hinnatakse ka planeeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist mõju Puhja valla arengule ja püstitatud eesmärkide saavutamisele. Ühtlasi pakutakse KSH aruandes välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks. 84 Tööprotsessiga seonduvad mõjud KSH aruande ühe osana käsitletakse ka tööprotsessiga seonduvaid mõjusid, et juhtida tähelepanu mõnedele olulistele valdkondadele, mille eiramine võib põhjustada keskkonnale kahju. - Ehitustööd detailplaneeringu alal. Mõjuallikateks on masinate transport ehitusalale, kaevetööd ja pinnase teisaldamine, ehitusmaterjalide transport ja ladustamine ehitusalal, ehitustööde teostamine, ehitusaegne jäätmekäitlus. Mõjutatavaks elemendiks on eelkõige arendatav ala ja selle lähinaabrus, samuti juurdepääsutee. Häiritud saab ka ehitusperioodil olemasoleva slipi kasutus ja pääs Emajõele, tegemist on ehitusaegsete häiringutega. - Avariiolukordade võimalikkus, vee- ja reostustõrje. KSH aruandes juhitakse tähelepanu avariiolukordade võimalikkusele, ning tehakse ettepanekud ennetavate ja leevendavate meetmete rakendamiseks, hoidmaks ära avariiolukordade tekkimise. KSH tehakse vajadusel ettepanekuid parima võimaliku tehnoloogia kasutamiseks vältimaks pinnase ja vee reostumist, kuna kaevetsoonis on vajalik veetõrje. - Parendus ja kordustööde vajalikkus ning selle planeerimine. KSH aruandes käsitletakse ka võimalike kordustööde vajalikkust, näiteks setete kuhjumise korral sissesõidu kanali ja ka sadamaakvatooriumi piirkonnas, nende eemaldamise ja ladustamise vajadust, selle perioodilisust ning kordustöödega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. - Võimalikud kaudsed, kumulatiivsed mõjud. KSH koostamisel pööratakse tähelepanu erinevate teemade lõikes ka kaudsetele mõjudele ning koosmõjule nii mõjuliikide kui ka mõjutatavate keskkondade vahel. Eraldi leiavad käsitlemist häirimisfaktoriga kaasnevad muutused, mõju Emajõe veeliiklusele ning Alam-Pedja linnu- ja loodusalale. - Muud mõjud ja leevendavad meetmed. KSH aruandes pööratakse tähelepanu vajalike leevendavate meetmete väljatöötamisele, milliseid oleks võimalik rakendada projektlahenduse koostamisel ning keskkonnatingimuste määratlemisel ja kehtestamisel. Leevendavaid meetmeid ei ole võimalik alati ehitusprojekti sisse viia, kuid osad leevendavad meetmed esitatakse ehitustööde teostamise kohta (mida saab sellisena siduda ehitushanke tingimustega). Näiteks kasutatavad töövõtted ja mehhanismid, tööde teostamise aeg ja tehnoloogiad, tööde teostamisel rakendatav ehitusjärelevalve spetsiifika (nõue järelevalve töörühmas koosseisus keskkonnaeksperdi osalemine vms). Veekogu kaldavööndi reostusohtlikkuse hindamine tööde perioodil ja soovituste esitamine olukorra parandamiseks. Sadama ehituse ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate jäätmete käitlemise võimaluste hindamine ning soovitused tingimuste seadmiseks sadamat teenindavale ja kasutavale transpordile. - Seireprogramm. KSH aruande osana esitatakse vajadusel (st kui sellekohane sisuline vajadus on selgunud) keskkonnaseire programm. Arendustegevusega kaasneva keskkonnamõju kohta antavad hinnangud leiavad üksikasjalikumat käsitlemist KSH aruandes, mis lähtub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses kehtestatud nõuetest. 6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 85 Tartumaa maakonnaplaneering (Planeering kehtestati Tartu maavanema 23. aprilli 1999. a korraldusega nr 1537) sätestab maakonna ruumilise arengu lähtekohad ja eesmärgid ning ruumistruktuuri kujundamise põhimõtted. Maakonna ruumistruktuuri kujundamisega püütakse sõltumata halduspiiridest luua kodanikele maakonna kõikides piirkondades võrdväärsed elamistingimused. Maakonnaplaneeringu eesmärk on eelkõige toetada piirkondade iseseisvat arengut ja nendevaheliste kommunikatsioonide paranemist ning seeläbi saavutada piirkondade tasakaalustatud areng ning majandusliku ja sotsiaalse konkurentsivõime tõus. Maakonnaplaneeringu kohaselt peavad kõik planeeringuabinõud tagama keskkonna oluliste funktsioonide ja taastumisvõime säilimise. Emajõgi on Vabariigi Valitsuse määrusega (Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord. Vastu võetud 11.02.2003 nr 28) loetud laevatatavaks siseveekoguks kogu pikkuses, samuti ei ole Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjaga keelatud paadisildade rajamine või rekonstrueerimine. Paadisildade, -sadamate ja randumiskohtade rajamist Emajõe ääres on peetud vajalikuks ning kohalikku elu edendavaks tegevuseks ka kohaliku omavalitsuse arengukavades. Seega vastab hinnatav projekt Tartumaa maakonnaplaneeringu, projekti “Emajõe Jõeriik” ja paadisildade projektis osalevate omavalitsuste arengukavas seatud tingimustele (vt sissejuhatus). Puhja valla arengukavaga 2015-2022 ja kehtiva üldplaneeringuga on kavandatud väikesadamate rajamine Rekule ja Ulilasse, sildumisrajatised ehitada Palupõhja ja Rekule Emajõe vasakkaldale. 7. KSH hindamise metoodika kirjeldus Üldised lähtekohad: Projektlahendustel on oma spetsiifika, mille teostamisega kaasnevad konkreetsed mõjud keskkonnale ja kaitstavatele väärtustele. KSH metoodika ei ole rangelt määratletud ja sõltub planeeringu eripäradest, küll aga on hindamise metoodika konkreetsem KMH protsessi korral. Kuna planeeringusse puutuvad küsimused leiavad arvestamist ja käsitlemist DP projektis, siis käesolev KSH keskendub tähelepanu keskkonnamõjude ja eraldi käsitluses ka Natura 2000 ala kaitsekorralduslikele väärtustele avalduva mõju hindamisel. Tavaliselt ei hinnata nullalternatiivi ehk olukorda, kui tegevust ei toimu või võetakse see alternatiivide võrdlemisel olukorra lähteparameetrina võrdseks „nulliga“. Tegemist on inimese pool mõjustatud piirkonnaga. Sekkumine looduslikesse protsessidesse on enamasti kulukas, kuid nende tasakaalustatud suunamisega, pidades silmas limiteerivate tingimuste kõrvaldamist ja leevendavate meetmete rakendamist, võime saada oodatud positiivseid tulemusi. Kavandatud tegevusel ja ka selle ärajätmisel on nii negatiivsed aga ka positiivsed tagajärjed. Antud juhtumil on kavandatud olemasoleva olukorra parandamine, et tagada Reku endise parvekoha miljööväärtuse kasv ja sotsiaalmajanduslikust seisukohast võetuna arendustegevuse ja puhkemajanduslike võimaluste avardamine. Komplekse hinnangu andmisel on vajalik kaaluda kõiki võimalikke olukordi, ka seda kui arendustegevust ei planeerita või kui seda ei saa lubada keskkonnaväärtuste kaitse seisukohast lähtuvalt. KSH valdkonnad ja hindamise printsiibid: 86 Adekvaatse hinnangu andmise eelduseks on täpsustatud info tegeliku keskkonna seisundi ja arendustegevusega hõlmatava ala kohta. Selleks on kasutada rikkalik materjalid Puhja valla ja Tartu maakonna ning Alam-Pedja linnu- ja loodusala arengukavade näol, Emajõe ja selle vanajõgede kohta tehtud uurimistööde kokkuvõtetest ning eksperdi enda poolt (1997, 1997a) ja hilisematel aegadel Alam-Pedja seirealal (1996-2005) saarma ja kopra kohta teostatud seireliste tööde aruanded (Lisa I: kasutatud materjalid). Seoses Reku sadama KSH algatamisega teostati 2015 aastal täpsustavaid välitöid detailplaneeringu ala taimkatte, jõe ja selle vahetu kaldaala elustiku hindamiseks. Keskkonnamõju hindamisel käsitletakse kõiki põhilisi keskkonna väärtusi, mida kavandatud tegevustega mõjustatakse ja mida tegevus kaugemas perspektiivis võib mõjutada. Samuti antakse hinnang tegevuse mittetoimumisele ehk nullalternatiivile. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse erinevate alternatiivide korral mõjutatavate keskkonnaväärtuste lõikes. Andmaks võimalikult täpset hinnangut mõju kaalukusest lähtuvalt, on hindamise diapasoon valitud pluss- ja miinusskaalal mõlemas suunas viie pallises süsteemis. Samas rõhutatakse mõju olulisust. Mõju olulisuse hinne sõltub mõjustatava üksikobjekti, süsteemi või keskkonnakaitselise väärtuse tähtsusest ja kaitse vajadustest. Mõju suurus on tegevusega otseselt või kaudselt kaasnev toime hinnatavale väärtusele. Kaalutud mõju väärtus on mõju olulisuse ja mõju suuruse korrutis. Mõju 0 väärtuseks on olukord, kui mõju puudub või tegevusega kaasneb vähe oluline mõju tasakaalustub sellele järgneval perioodil. Mõju hindamisel arvestatakse kõiki olulisemaid keskkonna parameetreid ning mõju kaitstavatele väärtustele ja kaitsekorraldusega seatud prioriteetidele. Eraldi käsitletakse mõju Natura 2000 ala väärtustele. Oluliseks peetakse Alam-Pedja linnu- ja loodusala ning Natura 2000 võrgustiku paiknemist planeeringuala suhtes ning Emajõgi kui karpkalalaste elupaikadena kaitstavat veekogu (KKM määrus nr 58, 09.10.2002, “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ja nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad). Selgitatakse välja tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud Natura ala kaitse-eesmärkide ja ala terviklikkuse säilimisele ning kaalutakse mõju erinevate alternatiivide lõikes. Hinnangute andmisel arvestatakse Natura 2000 alade hindamiseks koostatud juhendmaterjalide soovitusi: (Peterson, K. (koost.) Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästva Eesti Instituut, 2005, 61 lk). Hindamise tulemusena moodustub kriteeriumite koondhinne, mille tulemusena on parimaks ja eelistatuimaks alternatiiviks kõrgeima positiivse koondhinde saanud lahendus. Kui aga tegevusel on oluline mõju Natura alale ja leevendavad meetmed ei võimalda seda vältida, siis ei saa otsustaja seda tegevust lubada või esitab täiendavad tingimused arendustegevusele. Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hindamine Selles osas esitatakse ülevaade tegevustest ja sellega kaasnevatest mõjudest keskkonnaväärtustele ning antakse vastavalt metoodikale hinnang mõju olulisusele ja selle suurusele. KSH ja KMH ning Natura 2000 metoodilistest põhimõtetest tulenevalt pööratakse peamine tähelepanu järgmistele mõju valdkondadele: - Eesmärgi saavutamine ja avalikkuse vajaduste rahuldamine - Projekti teostamise maksumus 87  - Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine - Mõju planeeringuala edaafilistele ja geomorfoloogilistele tingimustele - Mõju planeeringuala hüdroloogilistele tingimustele - Mõju kaldapiirkonna loomastikule (linnud, imetajad) - Mõju veekogu elustikule (limused, amfiibid, kalastik) - Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele (mõju inimese tervisele, varale, kinnistutele, kaldaäärsele maale, veevarustusele jne) - Muud võimalikud mõjud (olemasolevad planeeringud ja arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal) - Mõju Natura 2000 ala terviklikkusele Hinnangutest tulenevalt esitatakse soovitused ka seire teostamiseks (selle teostamise vajalikkus ja metoodilised soovitused) ning tööde teostamiseks ja edaspidiseks projektiala ekspluatatsiooniks, et tagada vajalikku keskkonna- ja loodushoidu 8. KSH protsessi ajakava ja avalikustamine Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavate seadustega sätestatud korras. Täpset KSH protsessi ajalist kulgemist on raske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KSH aruande avaliku arutelu toimumisaja kohta antakse teada seadusega ettenähtud korras. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lõikele 3 peab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel programmi sisu osas seisukohta küsima asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. Tegemist ei ole piiriülese mõjuga ega muinsuskaitselisi väärtusi mõjustavate tegevustega seetõttu piirdutakse teavitamisel järgmiste asutuste ja isikutega. Asjasse puutuvad isikud ja asutused kelle teavitamine on vajalik: - Keskkonnaministeerium: [email protected]; - Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon: [email protected]; - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: [email protected]; - Tartu Maavalitsus: [email protected]; - Maa-amet: [email protected]; - Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo: [email protected]; - Veeteede Amet: [email protected]; - Põllumajandusamet: [email protected]; - Maanteeamet: [email protected]; - Laeva Vallavalitsus: [email protected]; - Tähtvere Vallavalitsus: [email protected]; - Tartu Vallavalitsus: [email protected]; - Planeeringuala ja naaberkinnisasja omanik: Roland Matt - valitsusvälised organisatsioonid: Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] SA Emajõe Jõeriik: [email protected]; LKÜ Kotkas: [email protected]; Eestimaa Loodusefond: [email protected]; Eesti Loodushoiu Keskus: [email protected] 88 Detailplaneeringu koostaja teeb koostööd kõikide asjasse puutuvate isikute ja ametkondadega ning kooskõlastab detailplaneeringu seadusega ettenähtud korras. TABEL. KSH protsessi kavandatav ajakava KSH etapp Teatamine (vastutav täitja) Aeg KSH algatamine Väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 30. juuni päeva jooksul (arendaja) 2014 nr 17 Välitööd, nõupidamised ja Puhja Vallavalitsus, LHÜ Lutra; 2015 materjalide koondamine KSH Maastikuarhitektuuri Büroo protsessi läbiviimiseks. KSH programmi koostamine LHÜ Lutra 2015-2016 KSH programmi Väljaandes Ametlikud Teadaanded, Märts 2016 avalikustamine (avalik ajalehes, valla veebilehel. väljapanek, avalikust arutelust e-kirjaga teavitatakse ja küsitakse teatamine ja avalik arutelu) programmi sisu osas seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. Täienduste lisamine KSH Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Aprill 2016 programmi ja selle esitamine Väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 kinnitamiseks järelevalvajale päeva jooksul otsus. (arendaja ja ekspert) KSH programmi esitamine 30 päeva jooksul (järelevalvaja) Aprill 2016 heakskiitmiseks KSH aruande koostamine ja (LHÜ Lutra -ekspert) Aprill - Mai esitamine tellijale 2016 KSH eelaruande esitamine Puhja Vallavalitsus; LHÜ Lutra; Mai 2016 Keskkonnaametile koos Maastikuarhitektuuri Büroo kooskõlastatava DPga KSH aruande projekti Väljaandes Ametlikud Teadaanded, Mai 2016 avalikust arutelust teatamine, ajalehes, valla veebilehel 14 päeva jooksul. aruande väljapanek e-kirjaga teavitatakse ja küsitakse aruande sisu osas seisukohta asjaomastelt asutustelt ja isikutelt. KSH aruande avalik arutelu (arendaja ja ekspert) Mai 2016 Täienduste lisamine aruandele (arendaja ja ekspert) Mai 2016 ja selle esitamine arendajale KSH aruande esitamine Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile Juuni 2016 Keskkonnaametile heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks Teatamine KSH aruande Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Juuli 2016 heakskiitmisest või Väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 heakskiitmata jätmisest päeva jooksul. Kirjalik otsus (arendaja ja ekspert)14 päeva jooksul 89 9. Andmed KSH osapoolte kohta Detailplaneeringu algataja, korraldaja ja kehtestaja: Puhja Vallavalitsus, -volikogu Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond, 61301. Telefon: 7300641, e-post: [email protected] Arendaja, Planeeringu koostamisest huvitatud isik: SA Puhja Valla arendus; Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond, 61301 Telefon: +372 504 4502; e- post: [email protected]; [email protected] Detailplaneeringu koostaja: Maastikuarhitektuuri Büroo Aadress: Lai tn 1- 4 51005 Tartu Reg. nr. 10767406 ;Telefon: 740 6205 E-post: [email protected] ; Koduleht: www.mab.ee Otsustaja KSH järelevalvaja: Keskkonnaamet Jõgeva-Tartu regioon Aleksandri 14, 51014 Tartu Tel: 730 2242, e-post: [email protected] Kaitstava loodusobjekti (Natura 2000 ala) valitseja: Keskkonnaamet Jõgeva-Tartu regioon Aleksandri 14, 51014 Tartu Tel: 730 2242, Faks: 730 2241 e-post: [email protected] KSH teostaja: Loodushoiu Ühing LUTRA Aadress: Kalevi 69-1; 50103: Tartu. E-post: [email protected]; Telefon 5112991 Vastutav täitja: keskkonnaekspert (litsents:KMH0095) MSc zooloogia-hüdrobioloogia erialal Nikolai Laanetu Litsents annab õiguse hinnata järgmisi tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju. Tegevusvaldkonnad: 1) jahindus; 2) kalandus; 3) veeökosüsteemide korrashoid ja veekogude saneerimine; 4) maaparandus; 5) veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine; 6) puhkemajandus ja haljastus. Mõjuvaldkonnad:1) maismaa loomastik; 2) vee-elustik; 3) kaitstavad loodusobjektid; 4)maismaa taimestik; 5) vee saaste ja veetase; 6) inimese tervis; 7) inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja toksikoloogiaga. Tehniliste ekspertidena kaasatakse ekspertrühma koosseisu: Geograafiadoktor Arvo Järvet, hüdroloog ja geograaf (kompetents: veemajandus, hüdroloogia, keskkonna ekspertiiside ja mõju hindamise suur kogemus) Planeeringu ekspert: Valdeko Lukken, MSc maastikuarhitekt (kompetents: arhitektuur, planeeringud, volitatud maastikuarhitekt) KSH programmi koostas keskkonnaekspert: Nikolai Laanetu 90 Lisa IA. KSH programmi ja detailplaneeringu avaliku arutelu protokoll PROTOKOLL Reku sadamaala detailplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu 7. aprillil 2016 Aeg: 07.04.2016, alguse 14.10 ja lõpp 15.50 Arutelu juhatas Vahur Jaakma Osalejaid: 16, nimekiri lisatud. Päevakorras 1. Reku sadamaala detailplaneeringu esitlus ja selgitused. Valdeko Lukken, Maastikuarhitektuuri Büroo 2. Reku sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esitlus ja selgitused. Nikolai Laanetu, MTÜ Loodushoiu Ühing LUTRA 3. Arutelude, küsimuste ja ettepanekute osa sissejuhatav sõnavõtt. Vahur Jaakma, Puhja Vallavolikogu esimees, SA Puhja Valla Arendus juhatuse liige V. Jaakma rõhutas oma sõnavõtus Reku sadamaala (Reku Jõesadam) idee arenemist ja sellest tulnud vajadust uue detailplaneeringu koostamiseks. Algne idee nägi ette veesõidukite sildumiskohta ja lossimiskohta kohalikele kaluritele. Vajadus ja võimalus on kujundada täisteenust pakkuv väikesadam, mis suudab end ise majandada ja kus toimuvad mitmesugused eri sihtrühmadele suunatud tegevused aastaringselt, mitte ainult navigatsiooniperioodil. 4. Arutelu, küsimused, ettepanekud. Avaliku arutelu käigus ühtegi ettepanekut Reku sadamaala detailplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi osas suuliselt ei esitatud. Kirjalikult edastati kaks seisukohta Tartu Maavalitsuse ja Maa-ameti poolt. Arutati SA Puhja Valla Arendus poolt esitatud ettepanekuid detailplaneeringu eskiisile ja programmile. Kerkis esile küsimus algselt kavandatud karavaniparkla rajamise asjaolude ja ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse vajaduse kohta (V. Jaakma). Vastuseks (Ivo Ojamäe) oli, et ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus tuleb esitada niikuinii vähemalt 150 m ulatuses mullakaardist tulenevalt. Arutelus järgmiseks teemaks olid sadamas osutatavad teenused, nende eest võetava tasu diferentseerimine. Kas kohalikud peaksid saama paadi vette lasta tasuta ja paadihoiukoha odavamalt või mitte. väideti, et avaliku rahaga tehtud asjal ei saa olla eraldi tariife omadele ja võõrastele. See arutelu laienes kiirelt avaliku kasutamise olulise rõhutamise suunas ja heakorra tagamise vajadusest ka lähialal. Selleks et tagada turvalisus ja heakord nii sadamaalal kui lähipiirkonnas, on vajalik osutada tasulisi teenuseid ja eri institutsioonide koostööd. Selleks on vaja sõlmida kokkulepped. 91 Kerkis üles koormuse küsimus Emajõele. Kahtlustati, et sadama mastaap on liiga suur ja et koormus Emajõele tõuseb ilmselt. N. Laanetu väitis, et külastatavus suureneb, kuid see ei tähenda koormuse tõusu. Sadama hea toimimise korral on võimalik väikelaevade tegevust paremini jälgida ja ka suunata. Sadamale on vajalik teatud mastaapsus, kuna see tagab jätkusuutlikkuse ja turul on selleks ka nõudlus olemas. Ohuks on Emajõe seda osa suure lainega läbivate veesõidukite ja kobraste tegevuse kumuleeruv mõju kallastele. Reku Jõesadama kaudu on võimalik korraldada kaitsealadelt niidetava heina väljavedu, mis on väga vajalik kaitsealade hoolduse seisukohalt. Oluline on siinsete alade nö metsiku kasutamise vähendamine. Edasi arutati veesõidukite talvehoidu. Toodi näiteks paadihoiukohtade tehniline lahendus Tatu paadisadamas, kus paadid tõstetakse talveks veest üles ja paadihoiukohal on selleks katusealune ning tõsteseaded. Vastuväitena toodi, et selline talvehoiu lahendus on väga kulukas ja ei näe hea välja. Talvehoidu saab lahendada hoiutingimuste loomisega, mis võib paikneda ka sadamalast eemal ja nt karavaniparklas ning teistes talvel mittekasutatavate paikades. Aruteludes rõhutati veel töökohtade loomise ülesannet, koostöövõrgustikku teiste sadamatega. V. Jaakma esitas olulisi fakte Reku Jõesadama arengupotentsiaali kohta. Kui läheb korda valdade ühinemine, siis on uue ühinenud valla (Puhja, Laeva, Tartu, Tähtvere) territooriumil 50 km Emajõge koos mõlema kaldaga. Huvipakkuva arendusena nimetas V. Jaakma Parvevahi maja taastamise kavatsust Võrtsjärve Kalanduspiirkonna vahendite toel ja sinna kavandatavaid olulisi teenuseid nagu toitlustus ning ka majutus. Kohal viibisid ka Laeva valla esindajad, kes väljendasid toimuva suhtes suurt huvi. Viimaste aruteluteemadena räägiti veel tehnilistest üksikasjades (tankla, saun, biopuhastid) ja madala energiakasutuse ning universaalse disaini põhimõtete rakendustest Reku sadamaalal. Protokollija: Indrek Kärner 92 AVALIKUSTAMISE JÄRGSELT ESITATAV ARUANDE OSA Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nende käsitlemise materjalid Aruande avaliku arutelu protokoll Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimaluste projekt- ja eskiismaterjalid ning KSH programm 93 N M 1:500 W E ELEKTRILIINID ON PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE S i 10.3 20.0 3.0 5.5 18.0 41.0 2.5 18.0 OLEMASOLEVATE PLANEERINGUALA PIIR 2.4 ELEKTRILIINIDEGA 20.0 OLEMASOLEV KRUNDIPIIR 6.0 2.5 .0 5.0 PLANEERITUD HOONESTUSALA 1 3.0 4.5 2 7.0 5.5 PLANEERITUD KRUNDIPIIR i JP-4 40.3 AUTOKARAVANIDE PARKLA P-24 5.0 25.6 11.2 6.0 92.2 POS 1 HTA PLANEERITUD VEEKOGU PIIR 0 KO D U J U V P A A DISILLAD - 5 PLANEERITU 5.4 PLANEERITUD RELJEEF 7.0 PAIGALDAMISE ALA 17.0 18.0 2.4 VEEALA 5.5 21.6 HOONESTUS- ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA 5.0 2.5 7.0 4.7 2.5 4.7 14.8 ALA 2 SANGLA TURBAMAARDLA ALA 6.0 P-21 PLANEERITUD HOONESTUSALA P-12 8.0 40.0 10.0 HOONESTUSALA 3 P-10 JP-16 PLANEERITUD JALGRATTA PARKIMISKOHT P-9 5.0 7 13. i P-10 PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV 5.0 1.4 2.5 P-8 JP-16 PLANEERITUD JALGRATTAKOHTADE ARV P-7 ELEKTRIAUTODE LAADIMISPUNKT PLANEERITUD PAADISILD ELEKTRILIINID ON PLANEERITUD PIIRE 7.0 10.0 K PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK OLEMASOLEV/PLANEERITUD SLIPP PLANEERITUD PLANEERITUD VEETORUSTIK i PLANEERITUD INFOSTEND TEE SERVAST PLANEERINGUALA SERVA LIKVIDEERITAV OBJEKT 10.0 PLANEERITUD MADALPINGEKAABEL PLANEERITUD ALAJAAM i JP-4 PLANEERITUD LIITUMISKILP/ELEKTRIKILP PLANEERITUD PUURKAEV PLANEERITUD PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA PLANEERITUD BIOPUHASTI Valdeko Lukken, Greete Sipelgas ja Liisi Preeden. K 2. Planeeringuala asub kogu ulatuses PLANEERITUD BIOPUHASTI KUJA 4. Planeeritud tankla, reovee loovutuskaevu ja pilsiveemahutite asukohad on orienteeruvad. PLANEERITUD TANKLA 2.5 7.0 4.7 2.5 4.7 PLANEERITUD REOVEE LOOVUTUSKAEV PLANEERITUD PILSIVEEMAHUTI REKU SADAMALA DETAILPLANEERING 6.0 OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI P-21 STAADIUM JOONIS JOONISEID PLANEERITUD TRUUP PLANEERIJA T. VEENSALU 06.2016 P-12 M 1:500 DP 5 6 TELLIJA PUHJA VALLAVALITSUS IB43/2016  EALA ALAM-PEDJA LOODUSKAITS N W E PLANEERINGUALA PIIR S OLEMASOLEV KRUNDIPIIR ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA VEEALA KALLASRADA ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA SA N SANGLA TURBAMAARDLA GL AT UR BA MA AR D LA autorid Valdeko Lukken, Greete Sipelgas ja Liisi Preeden. 2. Planeeringuala asub kogu ulatuses laiusest. REKU SADAMAALA DETAILPLANEERING OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERIJA T. VEENSALU 05.2016 M 1:500 DP 2 6 TELLIJA PUHJA VALLAVALITSUS IB16/2015  N W E EALA ALAM-PEDJA LOODUSKAITS PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE S i 10.3 PLANEERINGUALA PIIR 20.0 OLEMASOLEV KRUNDIPIIR 3.0 5.5 18.0 41.0 PLANEERITUD KRUNDIPIIR 2.5 18.0 2.4 20.0 6.0 2.5 HOONESTUSALA 1 4.5 2.0 5.0 PLANEERITUD 7.0 JP-4 5.5 3.0 i 40.3 AUTOKARAVANIDE PLANEERITUD VEEKOGU PIIR PARKLA P-24 5.0 PLANEERITUD RELJEEF 25.6 11.2 6.0 92.2 POS 1 KOHT A ISILLAD - 50 VEEALA D U JU VP AAD PLANEERITU 5.4 HALJASALA 7.0 17.0 ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA 18.0 2.4 SANGLA TURBAMAARDLA 5.5 21.6 HOONESTUS- 5.0 2.5 7.0 4.7 2.5 4.7 14.8 ALA 2 PLANEERITUD HOONESTUSALA ALA 6.0 P-21 P-12 8.0 40.0 10.0 PLANEERITUD JALGRATTA PARKIMISKOHT HOONESTUSALA 3 P-10 P-10 PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV JP-16 JP-16 PLANEERITUD JALGRATTAKOHTADE ARV P-9 5.0 7 13. i 5.0 1.4 2.5 P-8 P-7 ELEKTRIAUTODE PLANEERITUD KALLASRADA LAADIMISPUNKT PLANEERITUD PAADISILD 7.0 PLANEERITUD PIIRE ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA PLANEERITUD OLEMASOLEV/PLANEERITUD SLIPP TEE SERVAST i PLANEERITUD INFOSTEND SA PLANEERINGUALA SERVA NG LA TU LIKVIDEERITAV OBJEKT R BA MA AR DL A Valdeko Lukken, Greete Sipelgas ja Liisi Preeden. 2. Planeeringuala asub kogu ulatuses REKU SADAMALA DETAILPLANEERING OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID * PLANEERIJA T. VEENSALU 06.2016 M 1:500 DP 3 6 TELLIJA PUHJA VALLAVALITSUS IB43/2016  N W E EALA ALAM-PEDJA LOODUSKAITS S PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEV KRUNDIPIIR AJUTINE KRUNDIPIIR PLANEERITUD KRUNDIPIIR PLANEERITUD VEEKOGU PIIR PAIGALDAMISE ALA POS 1 VEEALA ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA SANGLA TURBAMAARDLA POS 1a PLANEERITUD SADAMA MAA PLANEERITUD VIRGESTUSMAA PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD KALLASRADA PLANEERITUD TEESERVITUUT PLANEERITUD PUURKAEV PLANEERITUD PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA K PLANEERITUD BIOPUHASTI PLANEERITUD BIOPUHASTI KUJA 10.0 K ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA PLANEERITUD TEE SERVAST SA PLANEERINGUALA SERVA NG 10.0 LA TU RB AM AA R DL A MAAKASUTUSE TABEL Valdeko Lukken, Greete Sipelgas ja Liisi Preeden. 2. Planeeringuala asub kogu ulatuses REKU SADAMALA DETAILPLANEERING OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID MAAKASUTUS JA KITSENDUSED PLANEERIJA T. VEENSALU 06.2016 M 1:500 DP 4 6 TELLIJA PUHJA VALLAVALITSUS IB43/2016  Registreerimisnumber 10696600 MTR: EK, EO, EP 10696600-0001 EEG000179 MATER: MK, MU, MO, MP 0019-00 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 518/2010 Töö nr: IB43/2016 Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Tellija: Puhja Vallavalitsus Objekti asukoht: Puhja vald, Poriküla REKU SADAMAALA DETAILPLANEERING Planeerija: Terko Veensalu Eskiisi koostaja: Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ (töö nr 01DP2015) TARTU 2016 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3 1.1. Planeeringuala asukoht ja suurus....................................................................................................... 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise alus ning planeeringu eesmärk .......................................................... 3 1.3. Arvestamisele kuuluvad materjalid ja olemasolevad geodeetilised alusplaanid ............................... 3 2. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ............................. 4 3. OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS ............................................................................. 4 3.1. Planeeringuala ja naaberkinnistute maakasutus ................................................................................ 4 3.2. Kitsendused ....................................................................................................................................... 4 3.3. Juurdepääsud ja teed .......................................................................................................................... 5 3.4. Olemasolevad ehitised ja rajatised .................................................................................................... 5 3.5. Reljeef ............................................................................................................................................... 5 3.6. Haljastus ............................................................................................................................................ 5 3.7. Tehnovõrgud ..................................................................................................................................... 5 4. PLANEERINGUETTEPANEK ............................................................................................................ 5 4.1. Maa-ala kruntideks jaotamine ja planeeritud maakasutus ................................................................. 5 4.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete kasutusotstarbed ............................................................................... 6 4.3. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele .......................................................................................... 6 4.4. Sadama akvatoorium ja rajatised ....................................................................................................... 7 4.4.1. Sadama akvatoorium .................................................................................................................. 7 4.4.2. Slipid .......................................................................................................................................... 7 4.4.3. Sadama tehnorajatised................................................................................................................ 7 4.4.4. Sildumisrajatised ja paadisillad .................................................................................................. 7 4.5. Ehitistevahelised kujad ja krundi hoonestusala piiritlemine ............................................................. 8 4.6. Juurdepääs krundile, liikluskorraldus ja parkimine ........................................................................... 8 4.7. Haljastus, piirded, heakord ning keskkonnakaitse abinõud ............................................................... 8 4.8. Vertikaalplaneering ........................................................................................................................... 9 4.9. Tehnovõrgud ..................................................................................................................................... 9 4.9.1. Veevarustus ................................................................................................................................ 9 4.9.2. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................................... 10 4.9.3. Reoveekanalisatsioon ............................................................................................................... 10 4.9.4. Sademevesi .............................................................................................................................. 10 4.9.5. Elektrivarustus ......................................................................................................................... 10 4.9.6. Soojavarustus ........................................................................................................................... 11 4.9.7. Sidevarustus ............................................................................................................................. 11 4.9.8. Välisvalgustus .......................................................................................................................... 11 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.................................................................. 11 4.11. Servituudid ja kitsendused............................................................................................................. 11 4.12. KSH arvestamine planeeringus ..................................................................................................... 12 4.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine ......................................... 12 4.14. Planeeringu rakendamine .............................................................................................................. 12 5. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE ................................................................... 13 JOONISED ................................................................................................................................................ 14 Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10000 Joonis 2. Olemasolev olukord M 1:500 Joonis 3. Põhijoonis M 1:500 Joonis 4. Maakasutus ja kitsendused M 1:500 Joonis 5. Tehnovõrkude joonis M 1:500 Joonis 6. Illustratsioon 2 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS 1.1. Planeeringuala asukoht ja suurus Planeeringuala asub Tartumaal Puhja vallas Poriküla külas Emajõe kaldal. Planeeringualale jäävad Reku sildumisala kinnistu (kü tunnus 60501:001:0135, 6979 m²), Puhja-Reku tee T- 22113 kinnistu (60501:001:0056, 2095 m² ulatuses) ja Reku kinnistu (60501:001:0043, 15326 m² ulatuses). Planeeringuala pindala kokku on ca 2,6 ha. 1.2. Detailplaneeringu koostamise alus ning planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks Puhja vallavolikogu otsus nr 17 (30.06.2014). Detailplaneeringu lähteülesanne on koostatud Puhja vallavalitsuse poolt korraldusega nr 212 (04.09.2014). Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega on toodud planeeringu lisades. Käesoleva planeeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Reku sildumisrajatise detailplaneeringut (kehtestatud 2011) Reku sadamaala ning selle lähiümbruse osas, andes lahenduse väikesadama rajamiseks. Vastavalt detailplaneeringu lähteülesandele kuuluvad planeeringus käsitlemisele: - planeeritava maa-ala ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine; - juurdepääsuteede ja liiklusskeemi väljatöötamine; - kujade määramine; - haljastuse- ja heakorrastatuse määramine; - keskkonnatingimuste seadmine planeeritaval maa-alal (algatatakse Reku sadamaala keskkonnamõju strateegiline hindamine). 1.3. Arvestamisele kuuluvad materjalid ja olemasolevad geodeetilised alusplaanid Käesoleva detailplaneeringu aluseks on olnud: - Puhja valla ehitusmäärus, jõustunud 01.06.2010; - Puhja valla arengukava 2015-2022; - Puhja valla üldplaneering, kehtestatud 2009. a; - Tartumaa maakonnaplaneering, kehtestatud 1999. a; - Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega 1999. a; - Reku sildumisrajatiste detailplaneering, kehtestatud 2011. a; - Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri, vastu võetud 2007. a; - Planeerimisseadus. Planeeringu koostamisel on kasutatud KG Büroo OÜ (reg nr 11201865, tegevuslitsents nr 783 MA) poolt detsembris 2014. a koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani M 1:500 (töö nr 357- 14GEO). Alusplaani on täiendatud 2015. a novembris KG Büroo OÜ poolt (töö nr 405-15GEO). Planeeringuala läänepoolse kraavi asukoht on võetud OÜ Centrum poolt 2013. a novembris mõõdistatud geoaluselt (töö nr GA-36-2013). 3 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 2. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Juurdepääs planeeringualale toimub mööda Puhja-Reku kõrvalmaanteed nr. 22113, mis saab alguse Puhja alevikust ja lõppeb Emajõe ääres tagasipöörde-parkimisplatsiga. Tee on kruuskattega ning jääb planeeringuala lääneserva. Bussiühendust planeeringualal pole, jalgsi liiklejad saabuvad alale kas mööda maismaad sõidukitega või kasutatakse saabumiseks Emajõge. Ala on aktiivselt kasutatav kalastajate poolt, planeeringualal on kaks slippi veesõudvahendite vettelaskmiseks. Parkimine toimub Reku sildumisala maaüksusel, manööverdamiseks on suur kruuskattega plats. Planeeringuala jääb kogu ulatuses Emajõe kontaktvööndisse, millest tulenevad kitsendused ja piirangud. Põhjast ja läänest piirneb planeeritav maa-ala Alam-Pedja looduskaitsealaga (KLO1000455) ning jääb seeläbi selle kontaktvööndisse. Sellest tulenevalt tuleb planeeringus arvestada looduskaitseala kasutamise tingimustega, mis on ära toodud Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjas. Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on planeeringuala määratletud rohevõrgustiku piirkondliku tasandi tugialana. 3. OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS 3.1. Planeeringuala ja naaberkinnistute maakasutus Planeeringuala asuva Reku sildumisala maaüksuse maakasutus on 100 % üldkasutatav maa. Osaliselt planeeringualasse jääval Reku maaüksusel 100 % maatulundusmaa ning 22113 Puhja – Reku teel 100 % transpordimaa. Naaberkinnistutel läänes – Rekke (kü tunnus 60501:001:0209, suurus 5,6 ha) ja Nuka (kü tunnus 60501:001:0165, suurus 2,1 ha) - ning lõunas Rekusaare (kü tunnus 60501:001:0051, suurus 9,55 ha) on maakasutuse sihtotstarve 100 % maatulundusmaa. 3.2. Kitsendused Planeeringuala asub kogu ulatuses Emajõe korduva üleujutusega alal, kus veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja eelnimetatud vööndite laiusest. Emajõe kallasrada on 10 m tavaliselt veepiirist ja 2 m suurveeaegsest veepiirist, kui kallasrada on üle ujutatud. Alal paiknevatele elektriõhuliinidele kehtivad kaitsevööndid vastavalt alla 1 kV pingega 2 m teljest mõlemale poole ning 1-20 kV pingega liinil 10 m mõlemale poole teljest. 22113 Puhja-Reku kõrvalmaanteele (riigimaantee) kehtib kaitsevöönd, mille laiuseks on mõlemal pool äärmise sõiduraja servast 30 m. Osaliselt paikneb planeeringuala edelanurk keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva Sangla turbamaardla (registrikaart nr 195) aktiivse reservvaru 20. plokil. Alam-Pedja looduskaitseala piirneb planeeringualaga – läänest Reku piiranguvööndiga ning põhjast Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndiga. Alam-Pedja looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust, tagada erinevate koosluste püsimine ning kaitsealuste liikide säilimine. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala ühtib Reku piiranguvööndi ulatusega. 4 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 3.3. Juurdepääsud ja teed Juurdepääs planeeringualale toimub mööda kruusakattega Puhja-Reku kõrvalmaanteed nr 22113. Nimetatud kõrvalmaateelt on kaks mahasõitu. Üks planeeringualalt läände suunduv, Rekke maaüksusel kaheks jagunev ca 4 m laiune kohaliku tähtsusega pinnaskattega tee, ning teine mahasõit ida suunal eelnimetatud teelt Reku maaüksusele, kus paikneb ca 4 m laiune kohaliku tähtsusega pinnastee. Olemasolevad sõidukite liikumissuunad on toodud olemasoleva olukorra joonisel. 3.4. Olemasolevad ehitised ja rajatised Olemasolevad hooned planeeringualal puuduvad, Reku sildumisala kinnistul paikneb kaks slippi veesõidukite vettelaskmiseks. 3.5. Reljeef Planeeringuala reljeef on üldiselt tasane, kuid langeb kergelt planeeringuala põhjaosas paikneva Emajõe suunas. Ala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 32,15...34,35 m. Planeeringualale on kaevatud kanal pikkusega kuni 34 m ja laiusega kuni 14 m. Kanali kaevamisest ülejäänud pinnas on asetatud kahte valli pikkusega ca 32 ja 17 m, kõrgusega 2 - 2,45 m. Emajõe säng langeb käsitletaval alal absoluutkõrguseni 29,00 m. 3.6. Haljastus Planeeritav ala on peamiselt lage rohumaa, mida ääristab osalt põhjast Emajõe-äärne puistu, lõunast Reku ja Rekusaare maaüksustel paiknev metsane ala ja läänes maantee ääres kasvava lehtpuupuistuga kaetud alad. Emajõe kallastel paiknev kõrg- ja madalhaljastus on väga olulise tähtsusega kaldanõlva kooshoidmisel. 3.7. Tehnovõrgud Planeeringualal paiknevad Elektrilevi OÜ-le kuuluv alajaam ning elektriõhuliinid. Servituudilepingud antud liinide osas puuduvad. Sademevee ning liigse pinnavee ärajuhtimiseks on alal kaks Emajõkke suubuvat kraavi. 4. PLANEERINGUETTEPANEK 4.1. Maa-ala kruntideks jaotamine ja planeeritud maakasutus Planeeringuga moodustatakse sadamaala jaoks eraldi pos 1 krunt (22333 m²) Reku sildumisala ning osaliselt Reku maaüksusest. Selleks liidetakse Reku sildumisala kinnistule 15354 m² osa Reku kinnistust. Planeeringualasse jääval 22113 Puhja-Reku maantee katastriüksusel sihtotstarve ning krundipiirid ei muutu. Pos 1 krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud tulenevalt sadama rajamisest sadama maa sihtotstarve 45 % ulatuses, liiklemiseks ja transpordiks tee ja tänava maa-ala 10 % ulatuses ning ülejäänud maa-alale virgestusmaa sihtotstarve 45 % ulatuses. Tehnorajatiste alusele maale eraldi sihtotstarbeid ei määrata, kuna need moodustavad all 5 % krundi kogu pindalast. Reku maaüksusel säilib ülejäänud osas maatulundusmaa sihtotstarve. Maakasutuse koondtabel on esitatud maakasutuse ja kitsenduste joonisel. 5 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 4.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete kasutusotstarbed Pos 1 krundile on määratud 3 hoonestusala, kuhu tohib hooneid rajada. Planeeritud ehitiste ehitusõiguse seadmisel Emajõe ehituskeeluvööndisse lähtutakse Looduskaitseseaduse §38 lg 5, mille kohaselt ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele (sadamaehitiste sildumisrajatiste valveks, sadama haldamiseks ning silladetailide hoiuks) ning tehnovõrgule ja -rajatisele. Planeeringuga nähakse ette ajaloolise Reku parvevahimaja taastamine (hoonestusala 1), paadikuuri (hoonestusala 2) ning sadamakapteni hoone (hoonestusala 3) rajamine. Hoonetes toimub vajadusel ujuvpaadisildade talvine hoid ning hoonestusala 3 on planeeritud ka reisijate teenindamise funktsioon. Hoonet võib ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt krundi maksimaalsele ehitusalusele pinnale. Hoonestuse täpne paiknemine määratakse eraldi ehitusprojektiga. Hoonestusalasse võib ehitata ka erinevaid rajatisi ning istutada taimi, sh puittaimi. Vastavalt majandus- ja taristuministri 02. juuni 2015 a. määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ on lubatud ehitada: Hoonestusala 1 12416 - Sadamahoone Hoonestusala 2 12416 - Sadamahoone Hoonestusala 3 12416 - Sadamahoone Ehitusõiguse tabel on toodud põhijoonisel. 4.3. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele - Planeeritavate sadamahoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, piirkonna ehitustraditsioone arvestav, võimalusel mahuliselt liigendatud; - lubatud välisviimistlusmaterjalid: puit, kivi, krohv; - lubatud palkhoone (välja arvatud freespalk); - keelatud on imiteerivad materjalid (plastvooder, plastikust terrassilaudis jms); - lubatud katusekattematerjalid: katusekivi, toonitud plekk, laast, laud, sindel; - keelatud katusekattematerjalid: kivikatust imiteerivad materjalid; - katusekattematerjal peab sobima hoone arhitektuurse ilme ning välisviimistlusmaterjalidega; - lubatud katusetüüp: viilkatus, kelpkatus; - lubatud on päikesepaneelide paigaldamine katustele; - hoone tüüp, maht, värvigamma ning liigendatus peab harmoneeruma kasutatavate välisviimistlusmaterjalidega ning ümbritseva looduskeskkonnaga; - planeeritavad sadamahooned ja -rajatised peavad omavahel arhitektuurselt sobituma ning moodustama kogu sadamakompleksiga ühtse terviku. 6 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 4.4. Sadama akvatoorium ja rajatised 4.4.1. Sadama akvatoorium Pos 1 krundile on planeeritud sadama akvatoorium veesõidukite hoidmiseks, mis on Emajõega ühendatud 20 m laiuse kanali kaudu. Jõest eraldiseisev sadamaala on kaitstud jõel sõitvate veesõidukite tekitatud lainetusest, jõe voolust ja osaliselt ka valitsevate tuulte eest. Akvatooriumi osa süvendatakse ning ümbritseva alaga sidumiseks on planeeritud sadama osa ümber nõlvad, hoonestusala 1 Emajõe ja sissesõidu kanali poolsesse serva on ette nähtud tugimüürid. Akvatooriumi täpsed mõõtmed ning suurus määratakse eraldi vastavalt Sadamaseaduses kehtestatud nõutele. 4.4.2. Slipid Veesõidukite vettelaskmiseks on planeeritud rekonstrueerida olemasolev Emajões paiknev slipp. Kanalis olev slipp likvideeritakse ning selle asemele rajatakse 4,8 m laiune slipp 1,2 m laiuse teenindussillaga. Slipile pääsu reguleerimiseks on planeeritud tõkkepuu. Slipi pikkuseks on ca 26 m, täpses parameetrid määratakse projekteerimise käigus. 4.4.3. Sadama tehnorajatised Slipi põhjaküljele on lubatud rajada tankla, mis teenindab sadamas peatuvaid veesõidukeid ning vajadusel ka ratastel mootorsõidukeid. Tankla tuleb rajada selliselt, et oleks võimalik tõkestada naftasaaduste levikut avarii korral ja minimeerida keskkonnareostuse ohtu. Kasutada tuleb lekkekindlaid seadmeid. Tankla jaoks tuleb koostada eraldi projekt. Reo- ja pilsivee äraandmiseks lubatud rajada loovutuskaevud või kasutada selleks maapealseid mahuteid. Nende täpne paiknemine, maht ja spetsifikatsioon tuleb anda projekteerimise käigus. 4.4.4. Sildumisrajatised ja paadisillad Veesõidukite sildumiseks on planeeritud akvatooriumile paadisillad. 3 ujuvsilda (üks Emajõe ääres) on planeeritud pikematele veesõidukitele ja jõelaevadele peatumiseks ning sadama teenuste tarbimiseks, vajadusel kasutamiseks teenistuslikele veesõidukitele. Ca 50 kohta on planeeritud sadama akvatooriumile väiksematele alustele. Paadisilla mooduleid võib ümber paigutada ning eemaldada vastavalt antud hetke paadikohtade vajadusele. Hilisemad paadisildade pikendused, võimalikud ujuvkonstruktsioonide ümberpaigutamised tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, maaomaniku, Veeteede Ameti ja kohaliku keskkonnateenistusega. Paadisildade täpsed asukohad ja tehnilised parameetrid tuleb anda vastava ehitusprojektiga ning projekt kooskõlastada Veeteede Ametiga. Antud projekti raames tuleb määrata ka vajadus navigatsioonimärgistuse paigaldamiseks ja anda vastavad asukohad (või lahendada navigatsioonimärgistus eraldi projektiga). Sildumisrajatistel toimuva tegevuse reguleerimiseks tuleb paadisildadele koostada kasutuseeskiri, mis sätestab rajatiste kasutuskorra ning rajatiste hoolduse ja sellel toimuvat tegevust korraldava institutsiooni/isiku kohustused ja vastutuse. Vajadusel on võimalik paadisilla mooduleid ladustada/talvel hoida planeeritud sadamahoonetes. 7 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 4.5. Ehitistevahelised kujad ja krundi hoonestusala piiritlemine Ehitistevaheliste kujade määramisel on lähtutud majandus- ja taristuministri 02. juuni 2015 a. määrusest nr 54 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoonetele, mis asuvad üksteisele lähemal kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Lubatud tulepüsivusklass (madalaim TP3) ning tuletõkkeseinte- ja sektsioonide paiknemine hoonetel (vajadusel) määratakse projekteerimise käigus. 4.6. Juurdepääs krundile, liikluskorraldus ja parkimine Juurdepääs planeeringualale mööda 22113 Puhja-Reku kõrvalmaanteed säilib. Planeeringualalt säilivad ka juurdepääsud idapoolsele Reku maaüksusele ning lääneküljel asuvale Rekke maaüksusele. Planeeritud on parkimisalad sõidukitele ning manööverdusalad slippide ja paadikuuri kasutamiseks. Planeeringuga nähakse ette kaks suuremat parkimisala. Hoonestusalade läänepoolsele küljele on ette nähtud 7 parkimiskohta järelhaagistega sõidukile (3,2 x 12,0 m) ja kuni 21 sõidukile ilma haagiseta (2,5 x 5,0 m), parkimine toimub 30 kraadi all. Hoonestusala 3 küljele on planeeritud lisaks 9 parkimiskohta sõidautodele. 12 sõiduauto parkimiskohta on planeeritud juurdepääsu tee idapoolsesse serva. Teine parkimisala on planeeritud akvatooriumi idapoolsele küljele, kokku 24 sõiduautole (parkimiskoha mõõtmed 2,5 x 5,0 m). Planeeringuala läbiva tee äärde on ette nähtud lisaks 18 (8+10) kohta sõiduautodele ning elektriautode laadimiskoht. Eraldi on pos 1 idaserva planeeritud matkaautode ja autokaravanidele parkimisala kuni 20 sõidukile. Jalgrataste parkimiseks on ette nähtud 4- ja 16-kohaline parkla, vastavalt hoonestusala 1 ning hoonestusala 3 külgedel. Parkimiskohtade täpne arv ning paiknemine antakse projekteerimise käigus. Ujuvpaadisildadele juurdepääsuks on akvatooriumi ümber planeeritud tee. Sõltuvalt vajadusest kasutada teed ka paadisilla osade väljatõstmiseks ja transpordiks on lubatud rajada kuni 3 m laiune tee (minimaalselt määrata tee laiuseks 1,8 m). Lõplik laius anda projekteerimise käigus. Veesõidukite hoiustamiseks on võimalik kasutada planeeritud paadikuuri (hoonestusala 2). Sõidu- ja jalgteede, parklate ja karavaniparkla rajamiseks on lubatud kasutada kruus- või kõvakatet, jalgteede jaoks on lubatud kasutada ka sillutiskivi. Karavaniparkla puhul on lubatud kasutada ka murukivi. Juurdepääsude ja kõnniteede projekteerimisel tuleb arvestada ratastoolikasutajatega. Vajadusel tuleb alale paigaldada täiendavaid liikluskorraldusmärke ja viitasid („parkla”, „pääs slipile” jne), mille täpne asukoht tuleb anda planeeritud parkimisalade ning juurdepääsutee projekteerimise käigus. Soovitatav on kiiruspiirangu seadmine planeeringualal. Parkimisalade, avalikult kasutatava juurdepääsutee, parkimiskohtade, piirete ja liikluskorraldusvahendite täpse asukoha määramiseks tuleb koostada vastav projekt. Antud projekti käigus tuleb anda ka planeeritavate teede ja platside täpsem vertikaalplaneering. Soovituslikud absoluutkõrgused olulisematele punktidele planeeringualal on toodud põhijoonisel. 4.7. Haljastus, piirded, heakord ning keskkonnakaitse abinõud Olemasolevad planeeringualale jäävad võsa- ja metsaalad tuleb korrastada ning raietööde käigus säilitada väärtuslikuks tunnistatud suuremad puud või puukujulised põõsad, et tagada 8 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 rohekoridori säilimine. Korduvate üleujutuste tõttu tuleb Emajõe kallastel paiknevat kõrg- ja madalhaljastust säilitada. Uus kõrghaljastus on planeeritud akvatooriumi ümber ning hoonestusalade ümbrusse selliselt, et säiliksid avatud vaated Emajõele ja sadamaalale. Parkimistaskute ümber on planeeritud põõsad. Planeeritud kõrghaljastuse rajamisel tuleb eelistada kodumaiseid ja/või Emajõeäärsele luha-alale sobivaid liike (näiteks aru- ja sookask, puukujulise võraga pajuliigid). Paadisildade ehituse ja pinnasetööde järel on kohustuslik tööde käigus rikutud alade haljastamine heinaseemnekülviga. Akvatooriumi ümber on planeeritud piirdeaed. Piirdeaed peab olemas läbipaistev, kõrgus ja materjal määrata projekteerimise käigus. Jäätmed tuleb kinnistu piires koguda selleks ette nähtud konteineritesse. Konteinerite hulk ja asukoht on näidatud perspektiivselt – vastavalt teede ja parkimisalade lõplikule lahendusele võib muuta konteinerite paiknemist. Planeeritud kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Tava- ning ohtlike jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping vastavat jäätmeluba või litsentsi omava ettevõttega. 4.8. Vertikaalplaneering Planeeringuala paikneb Emajõe kaldal kohas, kus on suur oht üleujutusteks. Madal ja keskmine veetase jääb vahemikku abs 31.50 - 33.20, samas kui maksimaalne veetase võib ulatuda kuni 34.90 abs. Üleujutuste vältimiseks on planeeritud sadamaalal maapinda tõsta selliselt, et maksimaalse veeseisu korral ei ohustaks veetase hoonestust. Hoonete põranda null on planeeritud kõrgusele 35.50 või kõrgemale. Põhijoonisel on näidatud tõstetavate pindade juures ka uued abs kõrgused, täpne vertikaalplaneeringu lahendus ja maapinna kõrgused antakse projekteerimise käigus. Slippide vettelaskmiseks ning veesõidukitega kasutamiseks süvendatakse planeeritud akvatooriumit kuni kõrguseni 30.00 abs. Väljakaevatavat pinnast kasutatakse ülejäänud planeeringuala täitmiseks. Olemasolev kraav, mis läbib planeeritud pos 1 kinnistut lääne-ida suunaliselt, likvideeritakse ning planeeringuala piirile rajatakse samas lõigus uus kraav. See loob võimalused paremini paigaldada maaküttesüsteemi ning reoveepuhasti ja puurkaevu alust maapinda tõsta. 4.9. Tehnovõrgud Tehnovõrkude ühendused on näidatud skemaatiliselt tehnovõrkude joonisel. Planeeritud tehnovõrkude sisestuste asukohti võib projekteerimisel muuta, lähtudes hoonestuse ning muude planeeritud rajatiste lõplikust paiknemisest. 4.9.1. Veevarustus Veevarustuse tagamiseks on planeeringuala edelanurka ette nähtud rajada puurkaev. Veevarustus on planeeritud kõigile hoonestusaladele, prognoositav ööpäevane veetarve on 4 m³. Lisaks on ette nähtud tarnetoru piki akvatooriumi külge kuni karavaniparklani, et võimaldada vajadusel veevõttu. Planeeringuga on näidatud puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m raadiuses. Vastavalt Veeseaduse § 28 lõikele 4 punktile 1 võib Keskkonnaamet määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 meetrit, kui vett võetakse alla 10 m³ ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Kaevu asukoha valikul on arvestatud Veeseaduse § 28 lg 3 ning keskkonnaministri 16.12.1996. a. määruses nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning 9 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“ veevõtukohale kehtestatud hooldusnõuetega ning juurdepääsuteede lähedust. Puurkaev on planeeritud reovee biopuhastist ülesvoolu, täpne puhasti paigutus antakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada selliselt, et seda ei ohustaks Emajõe võimalik üleujutus. Puurkaevu rajamine toimub vastava projekti alusel. Veevõtukohale määratud hooldusnõuded kooskõlastatakse veehaarde projekti koosseisus asukohajärgse riikliku keskkonnateenistuse, tervisekaitse talituse ja omavalitsusega. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja). 4.9.2. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on lähtutud EVS 812-6:2012 standardist. Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeritud veevõtukaev Emajõe äärse slipi läänepoolsele küljele. Veevõtukohana on võimalik kasutada ka akvatooriumit ning juurdepääsuks seal paiknevat slippi. 4.9.3. Reoveekanalisatsioon Reovee kogumiseks on ette nähtud paigaldada biopuhasti ning reoveetorustik hooneteni. Vajadusel näha ette toru slipi ja hoonestusala 2 vahel paikneva reoveekogumiskaevuni. Kanalisatsiooniehitiste planeerimisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruses nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” toodud kujadega, planeeritud biopuhastile on määratud 10 m kuja. Puhasti asukoha valikul on arvestatud, et see paikneks joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Reovee kompaktpuhasti peab olema lekkekindel ning kogumismahuti tuleb rajada selliselt, et seda ei ohustaks Emajõe võimalik üleujutus. Puhasti täpne asukoht määratakse edasise projekteerimise käigus. 4.9.4. Sademevesi Sademevesi on planeeritud immutada maasse. Planeeritud parkimis- ja manööverdusaladele ja teedele tuleb projekteerimisel vastavalt kattematerjali tüübile anda sobivad kalded sademevee ärajuhtimiseks ümbritsevale haljasalale. Kalded projekteerida Emajõe, lähima kraavi või sadama akvatooriumi suunas. Juhul kui planeeritud parkla rajatakse kõvakattega, tuleb parklast lähtuv sademevesi puhastada õli-liivapüüduris. Rajatise asukoht anda parkla projekteerimisel. 4.9.5. Elektrivarustus Olemasolev alajaam Reku sildumisala maaüksusel on ette nähtud likvideerida ning selle asemele paigaldada uus alajaam planeeringuala edelanurka. Olemasolevad 15 kV ja 0,4 kV õhuliinid asendatakse planeeringuala siseselt maakaablitega. Elektrikaablite jätkamiseks üle jõe on võimalik kaablid paigutada Emajõe põhja või paigaldada planeeringualale jõe äärde elektripost ning vedada üle jõe õhuliinid. Elektrivõrgu täpne paiknemine ja olemasoleva võrgu ümberpaigutamise lahendus tuleb anda eraldi elektriprojektiga. Hoonete ja puurkaevu elektriga varustamine on planeeritud uue alajaama juurde ette nähtud liitumiskilbist maakaablitega. Lisaks paigaldatakse elektrikilbid slipi äärde, ujuvpaadisildadele ning karavaniparkla alale. Kilpide paiknemine ning arv täpsustatakse projekteerimise käigus. Elektrivõrgu põhimõtteline lahendus on näidatud tehnovõrkude joonisel. 10 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 4.9.6. Soojavarustus Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalkütte baasil. Lubatud kütteviisid on maaküte, alternatiividena puu-, gaasi- ja elektriküte. Maakütte paigaldamiseks on määratud kaks ala - planeeringuala lõuna küljel sõidutee ja kraavi vahelisel alal ning pos 1 akvatooriumi põhjas. Süsteemi korrektseks toimimiseks on ette nähtud paigaldada truup akvatooriumi ja olemasoleva kraavisüsteemi vahele, et oleks tagatud vee läbivool. Akvatooriumi põhja planeeritud süsteem tuleb süvistada maapinna sisse. Lubatud on kasutada nimetatud kütteviise kombineeritult. Kütteliik ja maakütte täpne paiknemine tuleb anda vastava projektiga. Maakütte perspektiivne rajamise ala on näidatud tehnovõrkude joonisel. 4.9.7. Sidevarustus Planeeringuala sidevarustus, sh internet, on ette nähtud lahendada lokaalselt mobiil- ja/või raadioside abil. Ette näha sidepidamisvahendite olemasolu sadamahoones (hoonestusala 3). 4.9.8. Välisvalgustus Välisvalgustuse jaoks on ette nähtud valgustuskaabel sadama ja parkimisalade territooriumile. Valgustuse vajadus, kaabli ja valgustite paiknemine ning arv tuleb täpsustada vastava projektiga. Planeeringualal (parkimisalad, sadamahoonete ümbrus, paadisillad ning kaldapealne) on ette nähtud madalate ümbritsevasse keskkonda sobivate ning planeeritavate ehitistega harmoneeruvate valgustite kasutamine. 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 toodust. Planeeringualal on kuritegevuse riskide vähendamiseks seatud järgmised tingimused: - tagada planeeringuala korrashoid ja prügi kiire eemaldamine; - tagada teede ja hoonetevaheline hea nähtavus; - konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: - jälgitavus (videovalve, elektrooniline valve) - võõrastele juurdepääsu piiramine; - atraktiivsed materjalid ja värvid; - vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid); - atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur. 4.11. Servituudid ja kitsendused Elektrivõrgu maakaablitele on määratud kaitsevöönd 1 m kummalegi poole kaablist. Pos 1 krundile on planeeritud tee ulatuses ette nähtud teeservituut Reku maaüksuse kasuks, et võimaldada Reku maaüksusele ligipääs. Planeeritud puurkaevule on määratud sanitaarkaitseala 10 m ning reovee biopuhastile samuti 10 m ulatuses. Pos 1 planeeritud naftasaaduste hoidmisehitisele (mobiilne väiketankla) kehtib 25 m suurune kuja. 11 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 Vastavalt Veeseaduse § 10-le puudub avalikult kasutataval veekogul kallasrada sadamas. Olemasolev kallasrada juhitakse ümber sadama territooriumi, kasutades selleks planeeritud teid. Planeeritud trajektoor on näidatud põhijoonisel, ümbersuunatud lõik tuleb tähistada vastavate viitadega. 4.12. KSH arvestamine planeeringus Paadisildade ja sadama akvatooriumi rajamise käigus toimuv, eeldatavalt üle 500 m³ ulatuses, olemasoleva veekogu süvendamine on vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87) olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu on antud rajatiste projekteerimisel vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine. Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd keskkonnamõju strateegilise hindamise töögrupiga. Planeeringulahendus arvestab võimalike KSH soovituste ja meetmetega. 4.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine Kõik planeeringu kehtestamisest tulenevad võimalikud varjatud kahjud hüvitab tellija. Planeeringu rakendamisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks peab krundi igakordne omanik tagama, et planeeritud ehitiste, juurdepääsutee, haljastuse ning isiklike tehnovõrkude rajamisel ega kasutamisel ei kahjustataks naaberalade kasutamise võimalusi. Juhul kui tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik. 4.14. Planeeringu rakendamine Sadamaala arendaja kohustub planeeritud ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel. Riigimantee maa-alale ehitamisel tuleb sõlmida vastavad kokkulepped omandiküsimuses ning vajadusel seada servituudid. Tehnovõrkude planeeritud lahendused tuleb realiseerida krundi valdaja ja tehnovõrgu haldaja vahelisel kokkuleppel pärast vastavate servituudilepingute sõlmimist. Krundipiiride muutmine ja moodustamine toimub vastavate maakorralduslike õigusaktide alusel krundiomanike ja kohaliku omavalitsuse vahelisel kokkuleppel. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. 12 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 5. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTAJA KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE INSTITUTSIOON (NIMI, AMET) KUUPÄEV TINGIMUS ASUKOHT Elektrilevi OÜ Põllumajandusamet Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Maanteeameti Lõuna regiooni Tartu büroo Tehnilise Järelevalve Amet Maa-amet Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Inseneride Büroo Veeteede Amet 13 Reku sadamaala detailplaneering Töö nr IB43/2016 JOONISED Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10000 Joonis 2. Olemasolev olukord M 1:500 Joonis 3. Põhijoonis M 1:500 Joonis 4. Maakasutus ja kitsendused M 1:500 Joonis 5. Tehnovõrkude joonis M 1:500 Joonis 6. Illustratsioon 14  REKU SADAMAALA DETAILPLANEERING OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID PLANEERIJA T. VEENSALU 06.2016 ILLUSTRATSIOON DP 6 6 TELLIJA PUHJA VALLAVALITSUS IB43/2016  PU HJ A AL EV IK PLANEERINGUALA REKU SADAMAALA DETAILPLANEERING OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID SITUATSIOONISKEEM PLANEERIJA T. VEENSALU 06.2016 M 1:10000 DP 1 6 TELLIJA PUHJA VALLAVALITSUS IB43/2016 Saatja: Eda Paju <[email protected]> Saatmisaeg: 30. juuni 2016. a. 14:48 Adressaat: VA_eva; Lennuamet; Maanteeameti info Teema: Taotlus detailplaneeringu koosk�lastamiseks (Reku sadamaala) Manused: Taotlus detailplaneeringu koosklastamiseks_ mkm.bdoc; Reku_sadamaalaDP_materjalid_06-16.bdoc; Reku KSH aruanne_eelnu.pdf Reg . kuu p�e v: 30. 06. 16 Kel laae g: 14: 47: 09 Reg . nu mb er: 16- 000 63/ 110 Tere, edastan Puhja Vallavalitsuse 29.06.2016.a taotluse nr 5-4/612 menetluses oleva Reku sadamaala detailplaneeringu koosk�lastamiseks. Oma koosk�lastus saatke palun otse Puhja Vallavalitsusele hiljemalt 22. juuliks 2016 ja teadmiseks ministeeriumi �ldaadressile [email protected]. Kaaskirjas m�rkige kindlasti k�esoleva e- kirja number, s.o. 16-00063/110. Tervitustega Eda Paju 639 7610; [email protected] - Taotlus detailplaneeringu koosk�lastamiseks_ mkm.bdoc - Reku_sadamaalaDP_materjalid_06-16.bdoc - Reku KSH aruanne_eeln�u.pdf