Taotlus

Saatja: "Eleringi INFO" <[email protected]> Saaja: "Eleringi INFO" <[email protected]> Teema: Eesti-Läti neljanda elektriühenduse KMH programmi seisukohtade ja arvamuste ülevaate Kuupäev: 2025-10-01 07:49 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Elering AS edastab teile Eesti-Läti neljanda elektriühenduse KMH programmi kohta laekunud seisukohtade ja arvamuste ülevaate. KMH programmi muudetakse vastavalt manuses toodud ülevaatele. Lugupidamisega Elering AS Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtade ja arvamuste ning nendega arvestamise kohta Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number Asjaomaste asutuste seisukohad 1. Keskkonnaamet, Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja 25.07.2025 nr 6- piisav, kui KMH programmi täiendamisel arvestatakse järgmiste 3/25/13338-2 ettepanekutega: Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on 1. Alaptk-i 3.2 joonisel 10 on kujutatud kaabli võimalik läbivalt täpsustatud, kus see on asjakohane. maaletulekuala, lähtudes Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP, koostamisel) kavandatud alajaamade asukohaalternatiividest. Samas on KMH programmi lk 35 öeldud: „Mõjude hindamise ja uuringute/ekspertarvamuste teostamise käigus tuleb arvestada, et hoonestusloa taotluses toodud merekaabli randumiskoht on esialgne ning randumiskoht võib muutuda sõltuvalt sellest, milline alajaama asukoht REP- iga valitakse. Seega, kuni REP-iga ei ole alajaama asukohta otsustatud, tuleb anda hinnang olukorrale, kus merekaabli randumiskoht võib olla kogu maaletulekuala ulatuses.“ Seega ei ole KMH programmis korrektne vähemalt trassi põhjaosas kirjeldada tegevuse võimaliku asukohana ja seega ka mõjualana vaid esialgset trassi randumiskohta (nt KMH programmi joonisel 23) ning anda sellest lähtuvaid kaugusi linnu- ja loodusaladest (nt KMH programmi lk 60 – Riksu ranniku loodusala jääb merekaabli trassikoridori maabumispiirkonnast 100 m kaugusele) või kirjeldada selle randumiskoha ümbruskonna keskkonnaseisundit (näiteks randumiskoha ümbruskonna taimestik KMH programmi alaptk-s 4.9). 1 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number 2. Alaptk-s 4.3.3 on selgitatud, et kaablitrass paikneb Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk Kihelkonna lahe rannikuveekogumis. KMH programmi joonisel 4.3.3, sh joonist 17, on vastavalt 17 on võimalik näha, et pool trassi paikneb väljaspool seda. korrigeeritud ja täiendatud. Juhime tähelepanu, et rannikuvee piirest väljapoole jääv ala kuulub HELCOM-i alambasseini Ida-Gotlandi basseini, mistõttu mereala ning selle seisundi kirjeldamisel tuleb lähtuda HELCOM ajakohastest aruannetest. Palume KMH programmi (sh joonist 17) korrigeerida. 3. Lk 49 on merepõhja elupaigatüüpe käsitlevad kirjandusviited Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk võrdlemisi vanad (aastatest 2014 ja 2016). Märgime, et 4.3.7 on vastavalt täiendatud. hetkeseisu värskeim ülevaade mereelupaigatüüpide ja ka EL looduse taastamise määruses käsitletud mereelupaigatüüpide kohta on leitav Keskkonnaseire infosüsteemi KESE seiretööst koodiga ST00003250 „Loodusdirektiivi I lisa mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“. Palume täiendada. 4. Alaptk-s 4.4.3 on kirjeldatud mõjuala ulatus (kaudsete Märkusega arvestatakse. Selgituseks, et mõjude korral võib hinnanguliselt ulatuda kuni 1 km kauguseni) varasemate uuringute põhjal on programmis ja nimetatud mõjualasse jäävad Natura 2000 võrgustiku alad – täpsustatud kaudse mõju ala eeldatavat Kura kurgu linnuala, Riksu ranniku linnuala ja loodusala, Karala- ulatust ja arvestatud selleks 2 km. Pilguse linnuala ja loodusala. Samas KMH programmi alaptk-s Programmis käsitletakse sellesse ulatusse 4.4.4 on lisaks eelnimetatutele käsitletud ka 7 km kaugusel jäävaid Natura alasid ja kaitstavaid alasid. asuvat Vesitükimaa loodusala. Puudub selgitus, miks KMH Programmi ptk 4.4.3 on lisatud: Mõjuala programmi alaptk-s 4.4.5 eelhinnatakse mõju Vesitükimaa ulatust ja mõju olulisust täpsustatakse loodusalale, aga mitte 8,7 km kaugusel asuvatele Kaugatoma- uuringute ja KMH aruande koostamise Lõu lahe linnualale ja Kaugatoma-Lõu loodusalale. Ka käigus. Kui mingitel asjaoludel selgub, et Vesitükimaa loodusala ei jää kirjeldatud mõjualasse. kaudne mõju võib ulatuda kaugemale, siis Samuti on alaptk-s 4.5.1 käsitletud trassikoridorist 8,5 km käsitletakse seda vajalikus ulatuses. kaugusel olevat Rahuste looduskaitseala ja 11 km kaugusel Programmi ptk 4.4.3, 4.4.4, 4.4.5 ja 4.4.6 ning 4.5 on vastavalt korrigeeritud. 2  Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number olevat Sääre looduskaitseala, kuigi need jäävad tegevuse mõjualast välja. Arvestades eelnevat oleks korrektne KMH programmis käsitleda ka Kaugatoma-Lõu lahe linnuala ja Kaugatoma-Lõu loodusala. Palume KMH programm üle vaadata ja täiendada. 5. Alaptk-s 4.4.3 on mõjuala ulatuse kirjeldamisel öeldud: Märkusega arvestatakse. Programmi ptk „Looduslikust foonist kõrgem heljumisisaldus võib kanduda 4.4.3 on vastavalt täpsustatud. kaablitrassist sadu meetreid, äärmuslikel juhtudel isegi kilomeetreid eemale. Liivi lahe meretuulepargi veekvaliteedi uuringu kohaselt võib looduslikust foonist kõrgem heljumisisaldus kanduda merekaabli paigaldamise alast mõne kilomeetri kaugusele.“ Kui heljum võib kanduda „kilomeetreid eemale“ ja „mõne kilomeetri kaugusele“, siis mille põhjal on KMH programmi alaptk-i 4.4.3 samas lõigus mõjuala ulatuseks määratud kuni 1 km? Palume üle vaadata ja täpsustada. 6. Alaptk-s 4.5 tuleks käsitleda ka projekteeritavaid Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on kaitseobjekte, sh kavandatavat Irbe madaliku looduskaitseala1 lisatud ptk 4.5.5. Projekteeritavad kaitstavad (jääb u 800 m kaugusele merekaabli trassikoridorist). Samuti loodusobjektid ning täiendatud ptk 5.2.3. arvestada, et Riksu ranniku hoiuala kaitse-eesmärkide hulka on kavas lisada liivamadalad (1110) ja karid (1170), hoiuala kaitse-eesmärkide muutmine on energeetika- ja keskkonnaministri käskkirjaga algatatud2. Palume eelnimetatu alusel täiendada KMH programmi, sh KMH programmi alaptk-s 5.2.3 (mõjutatavad keskkonnaelemendid) toodud nimekirja. 1 Irbe madaliku looduskaitseala kaitse alla võtmise ettepanek koos lisadega on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.07.2022 nr 7- 9/22/14056 all, kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=94801aea-3668-42e1-ab45-9b6a4967b366 2 Energeetika- ja keskkonnaministri 26.03.2025 käskkiri nr 1-2/25/140 „Kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muutmise menetluse algatamine“, kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=db9313c5-86eb-4762-bd13-b1638d949daf 3 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number 7. Tabel 9 nimetab valdkonna „Lõhkemata lõhkekehad ja muud Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk ohtlikud objektid“ juures, et KMH raames selgitatakse 5.2.2 ja tabel 9 on vastavalt täiendatud. olemasolevate andmete ja allveearheoloogilise uuringu tulemusena, kas trassikoridori asukohas võib paikneda lõhkekehi või muid ohtlikke objekte, millest lähtuvalt võib tekkida vajadus trassi nihutada. Märgime, et kaablitrassi nihutamise vajadus võib tekkida ka muudel põhjustel (nt merepõhja elupaigatüübid jm), sama on nimetatud ka KMH programmi alaptk-s 2.4. Palume tabelit 9 täpsustada. 8. Lähtudes käesoleva kirja punktis 1 toodust ei selgu KMH Märkusega arvestatakse. Kaablikoridori programmi alaptk-st 2.4 ega ptk-st 5 üheselt, kuidas trassi põhjaosas on uuringualana määratud põhjaosas mõjusid hinnatakse, sh uuringuid või modelleeringuid lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE- läbi viiakse. Nt KMH programmi tabeli 9 kohaselt on vajalik LV IV REP-is kavandatud merekaabli merepõhja elustiku ja elupaikade täpsustamiseks vajalikud maaletulekualaga. Programmi ptk 5.2.2 on välitööd. Kuid millises ruumilises ulatuses need uuringud vastavalt täiendatud (sh lisatud eeldatava tehakse? Kui puudub teadmine randumiskoha osas, siis uuringuala joonis). kindlasti ei saa piirduda vaid esialgsesse randumiskohta viiva trassiga (seda eriti, kui kavandamisel on Riksu ranniku hoiuala kaitse-eesmärkide hulka arvata ka merelised elupaigatüübid). Sama kehtib paljude teiste tabeli 9 valdkondade kohta, kus on väliuuringud või modelleeringud vajalikud (geoloogia, veekvaliteet). Palume üle vaadata. 9. Tabelis 9 on nimetatud, kas on vajalik teostada uuring või Ettepanekuga arvestatakse. Programmi anda eksperthinnang. Paraku mõningates valdkondades ei selgu tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt vajaliku uuringu maht ja osadel juhtudel ka põhjendatus. Nt on täiendatud. ette nähtud veealuse müra uuring: „Selgitada loodusliku ja tehisliku (merekaabli paigaldustööde) veealuse ümbrusmüra tase merekaabli mõjupiirkonnas.“ Milliste meetoditega tuleb see olemasolev müratase välja selgitada – kas kogu kaablitrassi ulatuses tuleb teha veealuse müra mõõdistused, kui pika aja jooksul? Või nt kalastiku uuring, KMH programmi tabelis 9 on 4  Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number toodud: „Selgitada EE-LV 4 trassikoridori mõjualal välja kalastiku koosseis, võimalikud kudealad ja rändeteed.“ Programmist ei selgu nõutud kalastiku uuringu metoodika, näiteks kas on vaja teha mingis mahus katsepüüke. Palume KMH programmi tabel 9 üle vaadata ja täiendada. 10. Tabelis 9 on valdkonna „Merepõhja geoloogia“ kohta Ettepanekuga arvestatakse. Programmi toodud: „Teostada merepõhja setete analüüs toitainete tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt sisalduse ja mürgisuse (raskmetallid, TBT, PAH) taseme täiendatud. hindamiseks.“ Täpsustame, et KMH käigus peab analüüsima, kuivõrd võib setete töötlemine paisata vette toitaineid, lähtuvalt analüüsi tulemustest võib olla vajalik settes ka P eri fraktsioonide määramine. 11. Tabelis 9 on valdkonna „Veekvaliteet“ kohta toodud: Ettepanekuga arvestatakse. Programmi „Heljumi leviku modelleerimiseks vajalikud välitööd lainetuse, tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt hoovuse ja hägususe (heljumi) mõõtmiseks.“ Juhime täiendatud. tähelepanu, et vee kvaliteedi (sh heljum) ja hüdrodünaamika uuringute planeerimisel tuleb lähtuda Tallinna Tehnikaülikooli poolt välja töötatud metoodikast „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“3. Täpsustame, et KMH käigus tuleb käsitleda, kas kavandatav tegevus võib mõjutada veekogumite seisundit ning seeläbi merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ4 (MSRD) ja Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eesmärkide saavutamist (tegevusega lisanduv toitainete ja saasteainete koormus 3 Kättesaadav Keskkonnaameti veebilehelt: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) 5 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number võrreldes muu koormusega). Palume KMH programmi täiendada. 12. Tabelis 9 on valdkonna „Merepõhja elustik ja elupaigad“ Ettepanekuga arvestatakse. Programmi kohta toodud: „Välitööd merepõhja loomastiku ja taimestiku tabelit 10 (varem 9) on vastavalt täiendatud. ning merepõhja elupaikade täpsustamiseks“. Täpsustame siinkohal, et KMH käigus tuleb käsitleda Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpe, MSRD laiasid elupaigatüüpe, HELCOM HUB biotoope ja HELCOM Red List biotoope, ja palume KMH programmi täiendada. 13. Alaptk-s 5.3 (lk 106) on esitatud KMH-sse kaasatavate Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk ekspertide pädevusnõuded. KMH programmi kohaselt peavad 5.3 ja tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt KMH-sse kaasatavad eksperdid omama kas magistrikraadi või täiendatud. sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni taset vastaval erialal (hinnatavas valdkonnas) ning eelnevat töökogemust, mis on seotud hinnatava valdkonnaga, või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt ühel korral keskkonnamõjude hindamise või analoogilise protsessi eksperdirühma töös hinnatava valdkonna eksperdina. Märgime, et KMH programmis nimetatud ekspertide pädevusnõuded ei ole piisavad. KMH programmi järgi võib eksperdirühmas osaleda iga vastava eriala (hinnatavas valdkonnas) hariduse ja eelneva valdkondliku töökogemusega spetsialist. Seejuures ei ole määratud, mida valdkondliku töökogemusena täpsemalt silmas peetakse. Arvestades KMH programmi sõnastust, ei pea eksperdirühma liikmetel olema varasemat KMH või analoogilises protsessis eksperdirühma töö kogemust ehk piisab, kui on kas töö- või eksperdirühma töö kogemus ehk üks neist. Ning ka eksperdirühma töö kogemuse olemasolul piisab ühest KMH-st või mõnest analoogilisest eksperdirühma töö kogemusest viimase viie aasta jooksul. 6  Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number Leiame, et eksperdirühma liikmetel peaks olema hinnatava valdkonnaga seotud haridus ja töökogemus kui ka eksperdirühma töös osalemise kogemus (nt viimase viie aasta jooksul kahel korral). Natura hindamise eksperdi pädevusnõuete määramisel saab lähtuda looduskaitseseaduse §-s 69 5 sätestatust. KMH juhtekspert peab omama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 14 lg 1 kohast KMH litsentsi. Palume üle vaadata. 2. Kliimaministeerium, Kliimaministeerium tutvus KMH programmi eelnõuga 25.07.2025 nr 6- (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 25000013, 22.05.2025) ning esitab 3/25/16-7 selle kohta järgmised ettepanekud ja märkused. 1. Palume esitada KMH programmi peatüki 4.3.3 (lk 43) Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk rannikuveekogumite seisundi osa tekst selgemas ja ladusamas 4.3.3 on vastavalt korrigeeritud. sõnastuses, kuna jääb mulje, et see on otse seisundi vahehinnangu tabelist kopeeritud. Sellisel kujul (sh kasutades liigselt lühendeid) ei ole tekst piisavalt arusaadav ega lugejasõbralik, eriti laiema auditooriumi jaoks. 2. Lisaks juhime tähelepanu, et Kihelkonna lahe Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk rannikuveekogumit seirati 2024. aastal (nii ökoloogiline kui ka 4.3.3 on vastavalt täiendatud. keemiline seire). Kuigi 2024. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnang ei ole veel kinnitatud, on olukorra kirjeldamiseks võimalik kasutada seirearuannetes esitatud värskemaid tulemusi. Aruanded on avalikult kättesaadavad keskkonnaseire infosüsteemis KESE5. Võimalik sõnastus programmis võiks olla näiteks järgmine: „Kihelkonna lahe rannikuveekogumi koondseisundit võib viimaste andmete põhjal (2024) klassifitseerida halvaks keemilise seisundi tõttu. Head keemilist seisundit ei saavutatud, kuna elavhõbeda sisaldus kalades 5 https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=45921780&monitoringWorkUid=34960832 ja https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=44070511&monitoringWorkUid=34739263 7  Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number ületas keskkonnakvaliteedi piirnormi. Ökoloogilise seisundi seireandmete (2024) põhjal klassifitseerub rannikuveekogum seisundiklassi kesine. Kui varem (2018) määras kesist seisundit põhjaloomastik, siis viimase seireaasta andmete põhjal klassifitseerus keskkonnaolude tõttu klassi kesine fütoplankton. 2024. aasta juunikuu läänesaarte piirkonna tavapärasest kõrgem merevee temperatuur soodustas sinivetikate massilist õitsengut, mille tulemusena olid fütoplanktoni näitajate väärtused kõrged ning mõjutasid märkimisväärselt seireaasta hinnangut. Teiseks piirkonna probleemiks on toitainete sisaldus ja nende kandumine hoovustega“. 3. Vastavalt veeseaduse § 61 lõikele 1 kasutatakse Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk pinnaveekogumi ja territoriaalmere keemilise seisundi klassi 4.3.4 on vastavalt täiendatud. määramiseks seaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi ja nende kohaldamise meetodeid. Keemilise seisundi näitajad ja rannikuveele kehtivad piirväärtused on esitatud keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 286. Põhjasettes sisalduvate näitajate hindamisel peaks eelkõige lähtuma nimetatud määrusest. Samas ei ole enamiku programmi peatüki 4.3.4 tabelis 4 toodud näitajate puhul määruses nr 28 veel põhjasette piirväärtusi kehtestatud. Sellisel juhul on asjakohane tugineda keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26, mis käsitleb pinnast7. Selguse huvides teeme siiski ettepaneku lisada vastav selgitus teksti. 4. Peatükis 4.3.4 (lk 46) on kirjas, et kuna merekaablite Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk paigaldamisel toimub setete liigutamine, võib selle käigus 4.3.4 ja tabelit 10 (varem tabel 9) on toimuda ohtlike ainete sattumine setetest veesambasse. Lisaks vastavalt täiendatud. programmis viidatud projektile „Väinamere geoloogiline 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006 8  Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number kaardistamine“ on Eesti Geoloogiateenistus koostanud ka Läänemere avaosa piirkonna uuringu „Eesti Läänemere avaosa põhjasetete keskkonnaseisundi hindamise metoodika rakendamine ja alusandmete kogumine“8. Selles juhitakse tähelepanu, et keskkonnaseisundi hindamisel, muutuste prognoosimisel ja erinevate tegevuste planeerimisel tuleks arvesse võtta põhjasetete mobiilse ehk potentsiaalselt eutrofeerumist põhjustava fosfori sisaldust. Seetõttu teeme ettepaneku lisaks ohtlikele ainetele arvestada ka fosforisisaldusega setetes ning palume lisada vastav analüüs programmi tabelis 9 nimetatud uuringute hulka. Olenevalt tulemustest võib järgmistel etappidel osutuda vajalikuks hinnata, kuivõrd see võib mõjutada veekvaliteeti. 5. Peatüki 4.3.9 (lk 53) teises lõigus on Saare Wind Energy Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk kavandatava meretuulepargiala kalastiku uuringu koostajaks 4.3.9 on vastavalt korrigeeritud. märgitud Tartu Ülikooli Mereakadeemia, kuid korrektne on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. 6. Peatükis 5.2.3 (lk 105) nimetatud mõjutatud Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk keskkonnaelementide nimekirjas palume asendada „laevaliiklus 5.2.3 on vastavalt korrigeeritud. ja meresõiduohutus“ järgnevaga: „meresõiduohutus, sh laevaliiklus ja taristu“. 7. Merepõhja elustiku ja elupaikade käsitlemisel soovitame Ettepanekuga arvestatakse. Programmi võtta arvesse ka valdkonna värskeima projekti „Loodusdirektiivi tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt I lisa mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse täiendatud. taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“ täpsustatud modelleerimistulemusi, mis on kättesaadavad keskkonnaseire infosüsteemis KESE (töö nr ST00003250). Uuringu raames on muuhulgas hinnatud EL Looduse taastamise määruse (LTM, (EL) 8 https://fond.egt.ee/fond/egf/9919 9 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number 2024/1991) eesmärke ja modelleeritud vastavate elupaigatüüpide rühmade levikut Eesti merealal. KMH käigus merepõhja elustiku ja mereelupaigatüüpide käsitlemisel tuleks arvesse võtta ka nimetatud uuringu tulemusi. Lisaks merestrateegia eesmärkidele (vt tabel 9, valdkond „Merepõhja elustik ja elupaigad“) hinnata, kas ja mil määral võib merekaabli rajamisega kaasnev mõju (häiring/kadu) takistada teiste kehtivate õigusaktide, sh LTM-i eesmärkide saavutamist. 8. Tabelis 9 on märgitud, et välitööd tehakse veekvaliteedi Selgitame, et välitööd viiakse läbi ka uuringu (heljumi leviku modelleerimiseks) ning merepõhja allveearheoloogilise uuringu käigus elustiku ja elupaikade uuringu puhul. Kas teistes (sonariuuring) ja merepõhja geoloogia mõjuvaldkondades hinnangute andmisel välitöid ei tehta, st kas uuringu käigus (sh proovivõtt mõju hinnangud (uuringud ja eksperthinnangud) antakse merepõhjasetetest laborianalüüside olemasolevate andmete põhjal? tegemiseks). Ei pea vajalikuks programmis eraldi märkida, et tegemist on välitöödega, sest neid uuringuid teisiti teha polegi võimalik. Teistes valdkondades antakse ekspertarvamused ja hinnatakse mõju olemasolevate ja järgmises etapis tehtavate uuringute põhjal. Enne ehituse algust viiakse välitööna läbi ka lõhkemata lõhkekehade ja muude ohtlike objektide magneto- ja gradiomeetria uuringud. 9. Programmis toodud uuringute tabelis (tabel 9, lk 108) on Ettepanekuga arvestatakse. Programmi meretranspordi ja taristu valdkonna kohta selgitusena toodud, tabelit 10 (varem tabel 9) on vastavalt et sisuks on merekaablite rajamisega seonduv mõju täpsustatud. laevaliiklusele ja meresõiduohutusele ning julgeolekuga 10  Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number seonduvad aspektid. Palume täpsustada sisukirjelduses taristu teemat, mil määral ja mida uuritakse. 10. Palume lisada programmi peatükki 3 seonduva strateegilise Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk planeerimisdokumendina Eesti merestrateegia9 ning KMH käigus 3.1 on vastavalt täiendatud. hinnata, kas kavandatavate tööde elluviimine võib mõjutada Eesti merestrateegia eesmärkide täitmist ja millisel määral. 3. Muinsuskaitseamet, KMH programmi eelnõus tuleb täiendada veealuse Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk 28.08.2025 nr 5- kultuuripärandi käsitlust ja mõjuallikaid. Palume täiendada KMH 4.3.11 on vastavalt täiendatud. 14/1725-1 programmi järgnevalt: 1) Peatükk 4.3.11. Veealuse kultuuripärandi mõiste ja selle kaitsepõhimõtete järgimine. Eesti on liitunud UNESCO 2001. aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, millega on võetud kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid veealuse kultuuripärandi kaitseks ja säilitamiseks, kasutades selleks parimaid olemasolevaid vahendeid. Konventsiooni kohaselt hõlmab veealune kultuuripärand kõiki inimese olemasolu kultuurilisi, ajaloolisi või arheoloogilisi jälgi, mis on olnud vähemalt 100 aastat täielikult või osaliselt, ajutiselt või püsivalt vee all. Konventsioonist tuleneb ka põhimõte, et veealust kultuuripärandit tuleb säilitada eelistatult in situ, st selle algses asukohas. Uute tegevuste kavandamisel tuleb selgelt arvestada veealuse kultuuripärandi olemasoluga ning tagada selle säilimine in situ. Allveearheoloogilised väljakaevamised ja teisaldamine võib tulla kõne alla üksnes juhul, kui tegemist on täielikult mattunud vraki või muu objektiga, mille olemasolu selgub alles ehitustööde käigus. 9 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia 11 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number 2) Peatükk 5.2.1. Palume lisada mõjuallikatena merepõhja Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk füüsiline häirimine ja ehitustööd merepõhjas, mis kaasnevad 4.3.11 ja ptk 5.2.1 on vastavalt täiendatud. merekaabli paigaldamisega. Need tegevused on otseselt seotud merepõhjas paikneva veealuse kultuuripärandi võimaliku mõjutamisega ning võivad põhjustada sellele pöördumatuid kahjustusi. 4. Majandus- ja Tutvunud esitatud KMH programmiga ja lähtudes valdkonna Kommunikatsiooni- pädevusest märgime, et kavandatav tegevus ja KMH programm ministeerium, ei ole vastuolus Eesti mereala planeeringuga (EMP). 24.07.2025 nr 13- Täiendavalt märgime: 4/2577-2 1. KMH programmi ptk 4.2.2. on kirjeldatud maanteed ja Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk laevateed, kuid ei ole välja toodud EMP kohast veeliiklusala. 4.2.2 on vastavalt täiendatud. Palume programmi täiendada. 2. Palume KMH programmis läbivalt ära muuta lähtematerjalide Ettepanekuga arvestatakse. Programmi on viited üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ja Eesti mereala läbivalt vastavalt korrigeeritud. planeeringule ning selle alusuuringutele. Antud planeeringud ja uuringud on kättesaadavad veebilehelt riigiplaneering.ee. KMH programmi asjakohasuse osas märgime, et programmi Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. peatükk 4, mis käsitleb eeldatavalt mõjutatava keskkonna Programmi ptk 4 on ettepanekust lähtuvalt kirjeldust, on väga mahukas ja põhjalik. Kuigi põhjalikkus on korrigeeritud, kus see on programmi koostaja teatud juhtudel põhjendatud, sisaldab see osa ka teemasid, mis arvates asjakohane ja põhjendatud. ei ole seotud kavandatava tegevusega – merekaabli paigaldamine, ning infot, mis ei lisa KMH programmile sisulist väärtust. Näiteks 4.17 põhjaveekogumite seisundid, 4.23 üleujutusohuga seonduvalt ohtliku merevee taseme kõrgused üle Eesti erinevates linnades, 4.24.1 sademete 30-aastased kliimanormide muutused jne. Soovitame KMH programmi koostamisel keskenduda eelkõige olulistele ja asjakohastele keskkonnamõjudele ning vältida mittevajaliku või kõrvalise 12 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number teabe lisamist, mis võib programmi üle koormata ja raskendada selle eesmärgipärast kasutamist. 5. Terviseamet, Ettepanekuid programmile ja KMH ekspertrühma koosseisule Võetud teadmiseks. 15.07.2025 nr 9.3- ametil ei ole. 4/25/13259-3 6. Transpordiamet, Teatame, et Transpordiametil ei ole vastuväiteid Elering AS Võetud teadmiseks. 24.07.2025 nr 7.2- Eesti-Läti neljanda merekaabli keskkonnamõju hindamise 4/25/11193-2 programmile. Juhime tähelepanu, et valdav osa laevaliiklusest käsitletavas Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk piirkonnas ei kulge navigatsioonikaartidel näidatud laevateedel. 4.2.2 on vastavalt täiendatud. Infot laevaliikluse paiknemise ja tiheduse kohta saab mh Andmete Teabeväravast (https://andmed.eesti.ee/datasets/laevaliikluse-tihedus). KMH eksperdirühma koosseisu sobivuse kohta ei olnud võimalik Ettepanek on arvestamiseks uuringute ja seisukohta kujundada, kuna programmi eelnõu kohaselt valib KMH aruande etapi hanke läbiviijale ning arendaja KMH jaoks vajalike uuringute tegijad ja KMH aruannet KMH aruande koostamise juhteksperdile. koostatava KMH eksperdi alles järgmises etapis. Palume kooskõlastada laevaliiklusele ja meresõiduohutuse mõjude hindamise eksperdi isik Transpordiametiga. 7. Tarbijakaitse ja Käesolevaga esitab TTJA oma seisukoha ning tähelepanekud Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk Tehnilise KMH programmile: 6.2 on vastavalt ajakohastatud. Järelevalve Amet, 1. Ajakohastada KMH programmi avaliku väljapaneku järgselt 28.07.2025 nr 16- menetluskäigu ajakava peatükis 6.2. „KMH läbiviimise eeldatav 7/24-06603-051 ajakava“ toodud ajavahemikke. 2. Peatükis 2.5.4. „Kaabli paigaldamine maaletulekukohas“ on Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk märgitud järgmist: „Vältimaks olulise negatiivse mõju 2.5.4, ptk 3.2 ja ptk 5.2.2 on vastavalt avaldumist kaitstavatele aladele, rannikuelupaikadele ja - täiendatud. elustikule käsitletakse KMH-s merekaabelliini rajamise mõju kaablite maaletulekukoha mõjualas rannikul kogu 13 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number maaletulekuala ulatuses.“ Peatükis 3.2 on jooniselt 10 näha, et kaabli võimalik maaletulekuala Edela-Saaremaal on ca 12 km ulatuses. Täpsustada KMH programmis, millist vahemaad või perimeetrit on mõeldud maaletulekukoha mõjualana või lisada peatükki selgitus, et täpset ulatust, sh olulise keskkonnamõju seisukohast, kirjeldatakse KMH aruandes. 3. Märkida joonisele 8 „Planeeritavad lautrikohad, supelrannad Ettepanekuga arvestatakse. Joonist 8 on ja puhkealad ning juurdepääsud kallasrajale EE-LV 4 merekaabli vastavalt täiendatud. trassikoridori maaletulekukoha piirkonnas. Allikas: Saaremaa valla üldplaneeringu II eskiislahendus (seisuga detsember 2024)“ paremaks loetavuseks ka merekaabliga koormatav ala või markeerida eraldi kaablite randumiskoht. Avalikult väljapanekult laekunud arvamused 8. MTÜ Koovi MTÜ Koovi Külaselts ja MTÜ Elurikkuse Kaitse esitavad Külaselts (Tuulikki järgmised vastuväited ja ettepanekud Eesti-Läti neljanda Laesson) elektriühenduse (EE-LV4) merekaabli hoonestusloa KMH MTÜ Elurikkuse programmi osas: Vastuväitega arvestatakse. KMH programmi Kaitse (Neeme 1) KMH programmis on toodud neli erinevat alternatiivi, on täiendatud ning määratud kaablikoridori Nõmme) milledest kaks algavad Koovi külast ja jõuavad Lätti – vastavalt põhjaosas uuringualana lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE-LV IV REP-is 27.07.2025 Ventspilsi ja Dundagasse; ja kaks Mõntu sadamast ja jõuavad kavandatud merekaabli maaletulekualaga. Lätti- vastavalt Ventspilsi ja Dundagasse. Esmalt on arusaamatu, miks on jäetud kajastamata võimalik merekaabli randumiskoht Lõmala piirkonnas, nimelt on üheks jätkuvalt alternatiivseks elektrialajaama asukohaks Lõmala ja seega peaks olema ka merekaabli randumise asukoht vastava elektrialajaama lähedal. Märgime, et eriplaneeringu jooniselt puudub Mõntu lähedal paiknev alajaam, kuid eeldama peaks, et alajaam paikneb mõistlikus kauguses maabumiskoha lähedal (eriplaneeringu menetluse käigus on tehtud ettepanek näha Sõrve poolsaarele ette alajaama asukoht). On oluline märkida, 14 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number et varasemalt on Eesti-Läti ühenduse puhul lähtutud eeldusest, et merekaabli nn randumiskoht paikneb ka Lõmala piirkonnas, mis on nähtav kaardirakenduse lillaga triibutatud ala paiknemisest. Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite, et KMH programmis ei ole alternatiivina käsitletud merekaabli nn randumisalana piirkonda, mis asuks Koovi küla ja Sõrve sääre vahele jääval alal ehk nn Lõmala alajaama merekaabli randumisala; ning Kotlandi alajaama merekaabli nn randumisalana ei ole käsitletud lisaks Koovi külale muid alasid vastavalt eriplaneeringus märgitud alale, nt inimasustuseta Jõgela küla ala. 2) On arusaamatu, miks on KMH programmi koostamisel Selgitame, et KMH algatamisel määrati neli esitatud neli alternatiivi, kui on teada olnud, et Läti põhivõrk ei alternatiivi lähtuvalt hoonestusloa taotlusest. soovi merekaabli randumiskohana näha Dundagat. Vastav info KMH programmi ptk-s 2.2 on arusaadavalt on leitav Eleringi kodulehel avaldatud Eesti selgitatud, kuidas kujunes täna käsitletav elektriülekandevõrgu arengukavast 2025-2034 lk 51, mille trassikoridor. KMH programmis ei ole kohaselt Läti põhivõrk ei soovi liituda Dundagas. Seega on KMH käsitletud selliseid lahendusi, mis programmi koostamisel ja esitatud hoonestuslubade taotlustest realiseerimisele ei kuulu. Selgitatud on vaid, kahel kajastatud sisuliselt kahte realiseerimatut alternatiivi miks ja millal teatud alternatiividest loobuti. Lätiga, mis on vastuolus KMH koostamise põhimõtete ja Erinevate trassialternatiivide loobumise vastava seadusandlusega, sest selliste alternatiivide võrdlemisel põhjuseks on Läti põhivõrgu poolne ei ole mingit mõtet, mida realiseerida üks pool ei soovi. randumiskoha täpsustus, mis selgus pärast Vastavalt Eleringi arengukavale on selge, et lisaks Eleringile hoonestusloa taotluse menetluse ja KMH peab soovima realiseerida vastavat trassi ka Läti põhivõrk. algatamist. Läti põhivõrk on algatanud Esitame vastuväite, et KMH programmis on käsitletud selliseid planeeringumenetluse Ventslpils-Broceni- lahendusi, millede osas on Läti põhivõrk toonud välja, et ta ei Varduva liinile. Läti põhivõrguoperaator realiseeri neid. Ühtlasi palume anda teada mis ajal sai Elering avaldas enda poolse eelistuse aprillis 2025. teada, et Läti põhivõrk ei soovi Dundagat merekaabli Läti poolse planeeringumenetlusega saab maaletulekukohaks. tutvuda siin: https://www.eva.gov.lv/lv/ietekmes-uz-vidi- 15 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number novertejumu-projekti/jaunas-330-kv- elektroparvades-linijas-ventspils-lv-broceni- lv-varduvatelsi-lt-izbuve-latvijas-teritorija- augstsprieguma-tikls 3) Esitame ka vastuväite sellele, et meretuuleparkidena Selgitame, et Elering lähtub põhivõrgu käsitletakse ainult võimalikke nn Lääne-Saaremaa tuuleparke ja arendamisel ühiskonna tervikvajadustest. käsitlemata on jäetud Liivi lahe tuuleparkide liitumise mõju Elering ei arvesta võrgu planeerimisel ühegi Eesti-Läti neljandasse ühendusse. On selge, et olukorras, kus arendajaga. Ühenduse vajadus eelkõige ei esimesena töötavaks tuulepargiks on Liivi lahe tuulepark, kuid lähtu mitte vajadusest täiendavaid liitujaid vajadust täiendava elektrivõimsuse osas Pärnumaal ei ole, siis saada võrku, vaid vajadusest saada võib olla mõistlik ühendada meretuulepark Eesti-Läti täiendavat võimsust kahe riigi vahel. Sellele neljandasse elektriühendusse võimaldamaks lühema merekaabli lisaks tugevdab ühendus Saaremaa võrku ja kaudu elektri eksporti (nt Liivi lahe tuulepargist on Pärnumaale loob võimalused täiendavaks liitumiseks ca 70 km, samas Mõntusse vaid 40 km). Saaremaal. Pealegi ei ole teada, milline on esimene meretuulepark Eestis või kas neid üldse rajatakse. TTJA-le ei ole seni esitatud hoonestusloa taotlust, millega kavandatakse Liivi lahe meretuulepargi ühendamist Eesti- Läti neljanda elektriühendusega. 4) Esitame vastuväite seisukohale, et Mõntu sadamast Selgitame, et Eesti-Läti IV ühenduse käsitletav trassialgus on nn realiseerimatu alternatiiv, kuna kulgemise määrab riigi eriplaneering (REP) ja eriplaneeringu osas ei ole hetkel kajastatud võimalust alajaama merekaabli kavandamisel lähtume REPiga loomiseks Sõrve säärel. Märgime, et Eesti-Läti eriplaneeringu määratud maaletulekualast Edela-Saaremaal. raames on tehtud ettepanek alternatiivina käsitleda alajaama Täpsustame, et riigi eriplaneeringu raames asukohta ka Sõrvel, kusjuures Sõrve maakitsusest on võimalik on valikus kaks alajaama asukohta, mis minna vajadusel läbi nn maakaabliga. Kuna eriplaneeringuga ei asuksid Lääne-Saaremaal. Hoonestusloa ole fikseeritud elektrialajaamade paiknemise asukohti lõplikuna menetluse käigus on selgunud, et ja ei saagi seda veel teha, siis on asjakohatu see, et väljapakutud teised alternatiivid ei ole elimineeritakse Mõntu sadamast algav merekaabli trassikoridor rakendatavad, sest Läti võrgu vajadus asub algusega Ventspilsist. Antud ühendus 16 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number (mis võimaldaks ka Liivi lahe tuuleparkide liitumist Eesti-Läti tugevdab elektrivõrku nii, et arendajatel tekib neljandale ühendusele). võimalus täiendavaks liitumiseks, kuid ühenduse loomise põhieesmärk on suurendada võimsust kahe riigi vahel. 5) KMH põhimõtete kohaselt peab olema KMH koostamisel Ettepanekuga arvestatakse. Kaablikoridori võrreldud tegevuse erinevaid alternatiive. Antud juhul on põhjaosas on uuringualana määratud soovitud KMH programmis käsitleda vaid ühte alternatiivi, so lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE- Koovi külast algavat trassi Ventspilsi. Oleme seisukohal, et LV IV REP-is kavandatud merekaabli selline lähenemine on vastuolus KMH põhimõtete ja maaletulekualaga. Uuringuala piirkonna seadusandlusega. KMH programmis on piiratud selliselt lahendamine võimaldab hõlmata trassialternatiivid hoonestuslubade taotlustega ja sellega, mida laiema ala ning KMH raames läbi viidavate eriplaneering hetkel kajastab. Märgime, et hoonestuslubade uuringute tulemusena on vajadusel võimalik taotlusi saab Elering esitada sisult kogu sellele maa-alale trassikoridori maaletuleku asukohta nihutada algavatele trassikoridoridele, mis on näidatud eriplaneeringu REP-iga määratud maaletulekuala ulatuses. võimalike merekaablite maaletulekukohtadena. Veelgi enam, TTJA on seisukohal, et KMH programmis kuna eriplaneeringu algatamisotsuses on kajastatud toodud alternatiivide käsitlus ei ole eriplaneeringualana kogu Saaremaa, siis on võimalik ja peabki õigusaktidega vastuolus. KMH põhimõte ei seda tegema, et eriplaneeringualana käsitleda ka Sõrve säärt seisne vaid asukohaalternatiivide võrdluses. ehk Mõntust algavat trassikoridori. KMH programmis on käsitletud erinevaid Esitame vastuväite sellele, et KMH programmis on hetkel hinnatavaid alternatiive: võrdlus tänase esitatud sisuliselt reaalselt läbiviidavana ainult üks alternatiiv, olukorraga ehk 0-alternatiiv, merekaabli milleks on Koovi külast algav merekaabel Ventspilsi. Oleme paigaldamine kas avatud või kinnisel seisukohal, et tegemist on õigusaktidele mittevastava KMH meetodid, paigaldatavate kaablite arv. käsitlusega, mis toob kaasa teadvalt vale lõppotsuse. 6) KMH programmis on toodud, et merekaabli maaletuleku Ettepanekuga arvestatakse. Kaablikoridori asukoht määratakse eriplaneeringuga. Märgime, et põhjaosas on uuringualana määratud eriplaneeringu menetluses on täheldud, et merekaabli sidumine lehtrikujuline piirkond, mis läheb kokku EE- alajaamadega toimub hoonestusloa menetluses ehk LV IV REP-is kavandatud merekaabli hoonestuslubade KMH-de raames tuleb välja selgitada erinevad maaletulekualaga. Vt ka vastus eelmisele alternatiivsed maaletulekukohtade asukohad. Hetkel nähtub punktile. KMH programmist justkui oleks eriplaneeringus juba 17 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number määratlenud Koovi külas paikneva merekaabli maaletulekukoht, TTJA hinnangul saab alternatiividena kuid see ei vasta eriplaneeringumenetluses esitatule. käsitleda ka võrdlust 0-alternatiiviga, Esitame vastuväite sellele, et KMH programmis on toodud Koovi merekaablite arvu, erinevaid tehnoloogilisi külas paiknev merekaabli maaletulekukoht kui Eesti-Läti lahendusi kaablite rajamiseks ning elektriühenduse eriplaneeringus toodud asukoht. Tegemist on randumiskoha varieeruvust. Seetõttu ei ole selgelt meelevaldse lähenemisega. Oleme esitanud KMH programm vastuolus KeHJS § 31 lg 1 eriplaneeringus kajastatud merekaabli võimaliku asukoha põhimõttega. Alternatiivide võimalikud joonise punktis 1. erinevad lahendused võivad seisneda nii asukohas, paigutuses, suuruses, mahus, protsessis, tehnoloogias, seadmetes, disainis või hoopis käitamistingimustes (nt ajaline periood), mh peab arvestama, et alternatiivide esitamisel ja käsitlemisel võetakse arvesse nii nende maksumust, teostatavust ja eesmärgipärasust. Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka nn 0-alternatiiv, mis tähendab kõigist tegevusvariantidest loobumist. 7) KMH programmis on ekslikult märgitud, et justkui oleks alles Märkusega arvestatakse. Programmi ptk 3.2 kavandamisel puhke- ja virgestusalana kasutatav suplusrand täpsustatakse vastavalt. Selgituseks, et Koovi külas selle koha vahetus läheduses, kuhu on kavandatud koostatavas Saare üldplaneeringus on see ala merekaabli maaletulekukoht. Tegemist on juba olemasoleva ja märgitud planeeritavana. kasutatava supelrannaga. Palume esitatud valeinfo parandada. 8) KMH programmis on fikseeritud, et justkui merekaableid Selgitame, et praegu selles asukohas Koovi küla nn maaletulekuasukohas ei paikne. Märgime, et merekaableid ei asu. Koosmõju hindamisel tegemist on alaga, kuhu on kavandatud hetkel juba kahe arvestatakse muude kavandatavate meretuulepargi merekaabli maaletulekukoht. tegevustega selles piirkonnas. Hoonestusloa menetlus on täna algatatud vaid ühe meretuulepargi ühenduskaabli rajamiseks. Teise meretuulepargi puhul on tegemist esmase eskiislahendusega, millele ei ole veel 18 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number hoonestusloa taotlust esitatud. Kui mõni arendaja esitab hoonestusloa taotluse meretuulepargi ühenduskaabli rajamiseks samas piirkonnas, kaasab TTJA ka Eleringi. Kumulatiivsete mõju hindamisel tuleb arvestada kõikide tegevustega, mille osas on uuringud jt andmed hindamise hetkeks avalikult kättesaadavad (näiteks kui enne Eesti-Läti 4. elektriühenduse merekaabli KMH aruande valmimist avalikustatakse ELWIND meretuulepargi KMH aruanne). 9) KMH programmi ptk-s 4.3.9 on käsitletud kalastikku. Palume Selgitame, et kirjast jäi ebaselgeks, millisele arvestada, et Koovi laht on kalade kudemiseks oluline laht, kalastiku uuringule on viidatud. Programmi mistõttu on vajalik tagada kalade juurdepääs kudemiseks. avalikul arutelul teemat täpsustades selgus, Palume vastavat uuringut käsitleda. et MTÜ ei viita konkreetsele uuringule, vaid soovib, et kalastiku eksperthinnangus käsitletakse Koovi lahte olulise kudealana ja hinnatakse kavandatava tegevuse mõju sellele. Programmi ptk 4.3.9 on vastavalt täiendatud. 10) KMH programmi ptk 4.10 on esitatud rohevõrgustiku osas Märgime, et täpsustasime rohevõrgustiku väärinformatsiooni, kuna ei ole lähtutud kehtivast Saare teemat Saaremaa Vallavalitsusega. Vastavalt maakonna maakonnaplaneeringuga fikseeritud rohevõrgustikust saadud selgitustele on Saaremaa vallas ega kehtivast Lümanda valla rohevõrgustikust. Nimetatute üldplaneeringu rohevõrgustiku määramise kohaselt paikneb Koovi küla rohevõrgustiku alal ning aluseks hetkel kehtiv Saare kavandatav merekaabli maaletulekukoht asub rohevõrgustikus. maakonnaplaneeringu teemaplaneering Märgime, et vastavad märkused on tehtud ka koostatavasse „Asustust ja maakasutust suunavad Saaremaa üldplaneeringusse ning vallavalitsus on kinnitanud, et keskkonnatingimused“, nagu on viidatud ka lähtutakse kehtivatest dokumentidest. Palume KMH programmi üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas. vastavalt täpsustada. Üldplaneeringu koostamise käigus on rohevõrgustikku mõningates kohtades 19 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number täpsustatud lähtuvalt kaasajastatud metoodikast (ökosüsteemipõhine lähenemine, ELME-uuringud) ning mõningatel juhtudel lähtuvalt asustuse arengust viimastel aastatel. Kehtiva Lümanda valla üldplaneeringu kaardil ei ole rohevõrgustikku määratud, seletuskirjas on välja toodud Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ sätestatu. Samas on Lümanda valla üldplaneeringu kaardil määratud suurele osale Koovi ja Kotlandi külade vahele jäävast alast, mis maakonna teemaplaneeringus on rohevõrgustiku tugiala astmelaud, hoopis elamu maa-ala juhtotstarve. Ka koostamisel olevas üldplaneeringus on rohevõrgustiku ulatus selles kohas veidi väiksem algse maakonna teemaplaneeringuga võrreldes just seetõttu, et hetkel kehtivas üldplaneeringus on tegemist elamu maa-alaga. Koostamisel oleva üldplaneeringu rohevõrgustiku osas on vallavalitsus kaardikihti mingil määral muutnud võrreldes eskiislahendusega. Lõpliku planeeringulahenduse väljatöötamisel muutub see ilmselt natuke veelgi. Kavandatavat tegevust puudutavas piirkonnas on muutunud see, et need osad rohekoridoridest, mis on kaitse- ja hoiualade koosseisus on muudetud tugialadeks. KMH programmis on rohevõrgustiku joonist korrigeeritud lähtuvalt vallavalitsuselt saadud 20 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number uuest rohevõrgustiku kaardikihist (seisuga august 2025). 11) KMH programmi ptk-s 4.13 on refereeritud koostamisel Märgime, et küsisime Saaremaa olevat Saaremaa üldplaneeringut, milles on toodud, et Vallavalitsuselt selgitust väärtusliku kasutusel olevaid põllumajandusmaid käsitletakse väärtuslike põllumajandusmaa teema käsitluse kohta põllumajandusmaadena. Seega kõiki kasutusel olevaid koostatavas üldplaneeringus. Vastavalt põllumajandusmaid (nii PRIA kui ka mahepõllumajandusregistris saadud selgitusele ei ole Saaremaa valla olevaid maid) tuleb käsitleda väärtuslike üldplaneeringu väärtuslike põllumajandusmaadena. Palume vastavalt KMH programmi põllumajandusmaade käsitlusel seost PRIA ja täpsustada. mahepõllumajandusregistriga. Lisaks ei ole väärtusliku põllumajandusmaana määratlemine välistavaks piiranguks maakaabli rajamisele. Eeltoodust tulenevalt esitatud ettepanekuga ei arvestata. 12) KMH programmi ptk-s 4.14 on käsitletud kalapüüki, kuid on Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk käsitletud ainult suuremate kalapaatidega püüki. On oluline, et 5.3 tabelit 10 on täiendatud, et Koovi külast merele minekuks ehk veeskamiseks kasutatakse meresõiduohutuse eksperthinnangus seda kavandatud merekaabli maaletulekukohaga vahetult piirnevat teemat käsitletakse. ala ning paadid on merele minekuks sunnitud sõitma Oorahunina ja ja rahude ning Põsekuivade ja rahude vahelisest alast läbi. Tegemist on iga-aastaga madalamaks jääva kivise alaga, mistõttu on ette näha, et vajalik kasutada meremärgistust. Kuna kasutatav väikelaevatee läheb üle kavandatava merekaabli asukoha, siis tuleb merekaabli rajamisel ja kasutamisel näha ette asjassepuutuvad meetmed tagamaks väikelaevade sõiduvõimalused merekaabli asukohas. Palume vastavalt KMH programmi täpsustada. 13) KMH programmi ptk-s 4.19.1 on käsitletud müra. Palume Selgitame, et ptk-s 5.3 on kirjas, et täpsustada, et KMH raames tuleb modelleerida müra lisaks hinnatakse ehitusaegset mõju merekaablite elamutele ka virgestus- ja puhkealadele, sh supelrannale. maaletulekukoha lähimatele müratundlikele 21 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number hoonetele (elamutele) ja puhkealadele. Ptk 4.19.1 on vastavalt täiendatud. 14) KMH programmi ptk-s 4.20 on fikseeritud, et tuleb viia läbi Selgitame, et elektromagnetvälja elektromagnetvälja mõju uuring kalastikule. Arvestades asjaolu, eksperthinnangus antakse hinnang selle et Koovi laht on piirkonna kalade kudemisala, siis on vajalik võimaliku mõju ja ulatuse kohta inimestele. eraldi uurida elektromagnetvälja mõju kudemisaegsele rändele Sama eksperthinnang on sisendiks kalastiku ning samuti kumulatiivset mõju arvestades kõiki taotletud ja linnustiku ekspertidele, kes sellest hoonestuslube merekaablite osas. Arvestades asjaolu, et lähtuvalt annavad oma hinnangu vastavatele Karala-Pilguse hoiuala paikneb vahetus läheduses, siis paljud loomarühmadele, ning meresõiduohutuse linnud elavad või otsivad süüa merekaabli asukohas. Eeltoodust eksperdile, kes hindab mõju tulenevalt on vajalik uurida ka elektromagnetvälja mõju navigatsioonitingimustele. KMH programmi lindudele, sh kumulatiivselt koosmõjus merekaabli ehitusest ptk 5.3 on vastavalt täpsustatud. tekkivate mõjudega, sh heljumi leviku mõjudega. Kuna merekaablite maaletulekukoha vahetus läheduses paikneb supelrand, siis on vajalik uurida ka elektromagnetvälja mõju inimesele, sh väikelastele ja ka lemmikloomadele. Palume ka hinnata elektromagnetvälja mõju, sh kumulatiivset mõju väikelaevade navigatsiooniseadmetele (tegemist siis merealaga, kus väljapääs merele eeldab navigatsiooniseadmete kasutamist). Palume vastavalt KMH programmi täpsustada. 15) KMH programmi ptk-s 4.25 on toodud, et mõju inimese Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. tervisele, heaolule ja varale hinnatakse müra ja õhusaaste Programmi ptk 4.25 on vastavalt täiendatud kontekstis. Arvestades, et tegemist on väikelaevade (mõju inimeste heaolule, mõju rannajoonega veeskamise kohaga ning supelrannaga, mis on oluline lohesurfi piirnevate kinnistute kasutamisele). koht (Koovi lahelt pärineb Eesti lohesurfi rekord), ja kus käivad Selgitame, et KMH käigus hinnatakse ujumas nii kohaliku elanikud kui ka turistid, ning mis on ka kavandatava tegevusega kaasnevat vara hinnatud linnuvaatluskoht, siis on vajalik hinnata ka seda, (ehitised, maa) otsest/füüsilist mõjutamist ja millised on tegevuse mõjud rannakalapüügile, elanike sellega seotud piiranguid (nt maakasutusele) rekreatsioonile, puhketingimustele, sh lemmikloomadele ning ning kaudsete mõjude osas erinevaid turismimajandusele, mis on kohalike elanike keskkonnahäiringuid (nt müra, õhusaaste majandustegevuseks, ning kuidas mõjutab kavandatav tegevus jms). Mõju hindamine kinnisvara 22 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number kinnisvarahindu. Arvestades erinevate merekaablite paljusust turuväärtuse muutumisele ei kuulu KMH on vajalik hinnata mõjusid kumulatiivselt, sealhulgas seda, ülesannete hulka, sest tegemist on kuidas mitme erineva merekaabli korral mõjud paiknevad ja kas majandusvaldkonnaga, mille eest on üldse võimalik erinevaid merekaableid ühte asukohta loodusteaduste või keskkonnakaitse paigutada. valdkonna haridusega (vt KeHJS § 15 lg 1 p 1) KMH juhtekspert ei saa vastutust võtta. Kumulatiivsete mõjude osas on täiendatud ptk 5.2.2. 16) KMH programmis ei ole käsitletud eraldi setetega Selgitame, et heljumi leviku kauguse seonduvaid asjaolusid, sh vajadust käsitleda heljumi leviku hindamise vajadust on käsitletud programmi kaugust ja mõju nii rannikule kui ka kalastikule ja linnustikule. ptk-s 5.3. Peatükki on täiendatud vajadusega Palume vastavalt KMH programmi täpsustada. hinnata setete leviku mõju rannikule. Setete leviku uuring on sisendiks kalastiku, linnustiku jt uuringutele (vt ptk 5.3). 17) KMH programmis ei ole toodud olukordi, mis on seotud Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi elektrikaabli riketega ehk millised mõjud tekivad merekaablite ptk 2.5 täiendatakse vastavalt. remondiga seonduvalt. Palume KMH vastavalt täpsustada. 18) KMH programmis ei ole toodud võrdlusi erinevate Selgitame, et KMH ülesanne ei ole merekaablite maaletulekukohtade asukohtade vahel trasside kavandatava tegevuse majanduslike mõjude ehitus- ja kasutusega seonduvate maksumuste vahel, On hindamine. Nagu KMH programmi avalikul oluline teada milline on võimalik merekaablite maksumus nt arutelul Eleringi esindaja selgitas, koostab Mõntu sadamast algava merekaabli korral ja milline on Koovi Elering vastava majandusliku analüüsi ja see külast algava merekaabli korral. Samuti on oluline lisatakse hoonestusloa remondimaksumuste väljatoomine ja erakorraliste menetlusmaterjalidele. parandustööde võimalik mõju, sh parandustööde teostamise pikkus merekaablite ja maismaakaablite puhul. Palume nimetatud esitada nii merekaablite puhul eraldi kui ka koos maa- ja õhuliinikaablitega, et selguks tegevuse majanduslik mõju. Palume majandusliku mõju osas käsitleda ka olukorda, kus on võimalik Eesti-Läti neljandale 23 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number elektriühendusele ühendada/liita Liivi lahe tuulepargid. Palume KMH-d vastavalt täpsustada. 19) KMH programmis on korduvalt nenditud, et vajalik on Ettepanekuga arvestatakse. Programmi ptk kumulatiive hindamine, kuid ei ole täpsustatud milliste 5.2.2 on vastavalt täiendatud. Selgitame, et projektide kumulatiivset hindamist teostatakse. Palume KMH aruande koostamisel on võimalik vastavalt KMH programmi täpsustada. kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid projekte, mis on jõudnud kõnealuse KMH aruande koostamise ajaks vähemalt samasse hindamise etappi ehk on võimalik arvestada teise projekti kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid. 20) Palume KMH koostamise käigus arvestada, et Koovi küla Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi puhul on tegemist külaga, kus on aasta-aastalt suurenenud ptk 4.1 on vastavalt täpsustatud. elanike arv ehk tegemist on külaga, kus iga-aastaselt suureneb elanikkond ja majandustegevus. Meile teadaolevalt ei ole õige KMH programmis toodud Koovi küla elanike arv seisuga 2021.a. Märgime, et inimene, kes elab konkreetses asukohas, ei pea olema nn sisse kirjutatud. Palume arvestada KMH käigus, et Koovi küla on arenev küla. 21) Palume täpsustada KMH programmi nii, et mõjutatavateks Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi aladeks on rohevõrgustiku alad, lisaks kutselisele kalapüügile ka ptk 4.25 ja ptk 5.3 on vastavalt täpsustatud. väikelaevadega harrastuskalapüük, lohesurf ja muu puhkeotstarbeline väikealustega mereline tegevus, SUP lauad, suplusranna kasutajad, turismimajandus tervikuna ning kohalikud elanikud merekaablite kasutamisaegselt (tekkivad piirangud merelistele tegevustele). 22) Palume täiendada uuringute nimekirja juba eelnevates Ettepanekuga arvestatakse. Uuringute ulatust punktides nimetatud uuringutega. Palume lisada nimekirja on programmis vastavalt täpsustatud. 24 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number heljumi ja setete uuringu mõju Koovi lahele ja Karala-Pilguse lahele, sh nn liivamadalale ja sealt tulenevalt kalade kudemisrändele ning Karala-Pilguse hoiuala linnustikule. Samuti setete liikumise mõju, sh merekaabli kasutamisaegne võimalike remonditööde aegne setete liikumise mõju Karala-Pilguse hoiuala ja Koovi küla rannaalale ja kinnistutele. Märgime, et Pilguse ja Koovi lahe ühenduskohas merega – Mõndelaiu ja Otsenina vahel on merevee tase pärast 2005.a jaanuaritormi vaevalt poole meetri sügavune, madalvee korral kõigest mõnikümmend sendimeetrit. Süvistustööde, sh ühenduskaabli rajamiseks vajalike tööde tulemusel vabanevad setted ja heljum tekitavad olukorra, kus laht võib suure tõenäosusega pea täielikult sulguda ehk katkeb Pilguse ja Koovi lahe ühenduse merega. See omakorda toob kaasa lahe kalade huku, sest kalad ei pääse enam lahte kudema ning seega kaovad lahest. Samuti toob eelnev endaga kaasa lahe kinnikasvamise meretaimedega ning pöördumatud muutused nii lahel kui ka selle hoiualal. Kalade kadumisega kaovad lahest omakorda ka seal pesitsevad ja elavad veelinnud, kes nendest kaladest toituvad. Märgime ka, et Pilguse laht ja sellesse suubuv suur lahtede (olemuslikult on tegu siiski mageveejärvede, mitte riimveeliste merelahtedega) süsteem on teadaolevalt kõige tähtsam mageveekalade kudeala Lääne-Saaremaal. Süsteemi kuuluvad Pussa laht, Süllalaht, Nigu laht, Koplimaa lõugas ja mõned väiksemad veekogud. Sellele vaatamata on merekaabli maaletulekukoht kavandatud täpselt risti kalade kudealale liikumisega ehk kudealale suunduvatel kaladel tuleb igal juhul ühenduskaableid ületada. KMH programmis on välja toodud, et kavandatud on kaablid katta või süvistada, kuid on jäetud arvestamata, et veetaseme kõrgus on lahes kohati vaid mõni meeter, teatud asukohtades veelgi madalam, mistõttu on võimatu elektromagnetväljadest tekkivaid mõjusid seeläbi 25 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number tõhusalt leevendada. Eeltoodust tulenevalt palume veelkord täpsustada KMH programmi vajadusega täiendavalt teostada uuringud KMH merekaablite mõjust kaladele ning kalade koelmualale. 23) Palume ka arvestada, et kumulatiivset mõju tuleks uurida Nõustume, et kumulatiivse mõju hindamine tervikuna kõikide tuuleparkide arendusalade ja merekaablite on oluline osa kavandatava tegevuse osas arvestusega, et arendusalad on valmis ehitatud. keskkonnamõju hindamisest. Selgitame, et Näitlikustades – kui suurele alale kavandatakse kokku viite KMH aruande koostamisel on võimalik meretuuleparki ja viite merekaablit, siis praegusel juhul on kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse kumulatiivse mõju hindamisel võetud lähenemine, et viiest võtta sarnaseid projekte või mitme tegevuse pargist esimese KMH koostamisel tuleb uurida üksnes esimese sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid pargi mõjusid; teise pargi KMH koostamisel tuleb uurida teise kavandatavaid muid projekte, mis on pargi ning kumulatiivselt esimese pargi mõjusid; kolmanda jõudnud kõnealuse KMH aruande koostamise pargi KMH koostamisel kolmanda pargi enda ning kumulatiivselt ajaks vähemalt samasse hindamise etappi esimese ja teise jne. Selline lähenemine on aga selgelt ehk on võimalik arvestada teise projekti vastuolus kumulatiivse mõju hindamise aluspõhimõtetega – kohta kogutud ja avaldatud uuringu andmeid. koheselt tuleb uurida kumulatiivset mõju tervikuna toodud näite KMH aruandes ei saa hinnata kumulatiivseid puhul viie tuulepargi osas. mõjusid planeeringute ja projektide osas, mis Eeltoodust tulenevalt palume KMH programmi täiendada nii, et on veel hoonestuloa menetluse algatamise kumulatiivse mõju uurimise käigus uuritakse kõikide või KMH programmi etapis ehk välja pole meretuulepargialadelt tekkivat mõju koos merekaablite mõjuga selgitatud realistlik ja elluviidav alternatiivne tervikuna, kusjuures vajalik on võtta arvesse, et lahendus ja maht. Koondina valmib KMH meretuuleparkide ühenduskaablid rajatakse eri aegadel, ehk siis aruandesse kumulatiivse mõju kumulatiivne mõju on tõenäoliselt kauakestev. eksperthinnang varasemate uuringute, teaduskirjanduse ning KMH menetluse käigus teostatavate uuringute põhjal. Ennekõike on põhimõtteks, et lõplik KMH aruanne peab arvestama kõigi sarnaste arendustegevuste raames teostatud samal ajahetkel avalikult kättesaadavate uuringute ja mõjuhinnangute tulemustega. KMH 26 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number programmi ptk 5.2.2 on vastavalt täpsustatud. 24) KMH programmis ei ole määratletud, millist ala peetakse Selgitame, et hoovuste ja lainetuse silmas lähiümbruse ala mõiste kasutamisel. On oluline, et olemasoleva olukorra väljaselgitamiseks uuringute teostamine merekaabli ala osas ei anna teostatakse uuringu käigus vastavad informatsiooni selle osas, millised on mõjud ümbruskonnale, alusuuringud (sh välitööd) eeldatavas sest ümbruskonda ei ole uuritud. Näitena saab tuua, et KMH mõjualas sellises ulatuses, kui uuringu programmis nimetatud mõju mere hüdrodünaamikale (sh koostaja vajalikuks peab, et anda pädev ja hoovused ja lainetused) mõjutavad kõik kavandatavad piisavalt täpne hinnang kavandatava tuulepargid ja merekaablid tervikuna. Samas on selge, et nii tegevuse võimaliku mõju ja koosmõju kohta. merekaabli asukohas kui ka tuulepargi aladel tekivad muutused KMH programmi on täiendatud, et seejuures mõjutavad ümbruskonda, sh Pilguse lahte, aga muutuste tuleb tähelepanu pöörata ka Pilguse lahele. modelleerimine on võimalik ainult sellisel juhul, kui on teada, Riksu laht (Riksu järv; VEE2095300) on milline on olemasolev olukord, näitena näiteks Pilguse lahe siseveekogu (looduslik järv), mida meres hüdrodünaamika. Kui algandmed (so Pilguse lahe toimuv tegevus ei mõjuta. hüdrodünaamika andmed) puuduvad, siis ei ole võimalik modelleerida tuulepargist tulenevat mõju Pilguse lahe hüdrodünaamikale. Seega eeltoodud uuringute piirdumine vaid merekaabli alal või selle lähialal toob kaasa olukorra, kus esitatakse tulemustena väiteid, mis ei baseeru uuringutele, kuna vastavaid alusuuringuid ei ole tehtud. Eeltoodust tulenevalt esitame vastuväite KMH programmile, et (alus)uuringuid teostatakse vaid merekaabli alal, mitte merekaablist tervikuna mõjutatud alal, sh nt Pilguse lahel, Riksu lahel, rannikul jms kohtades, mis on merekaablist mõjutatud. Teeme ettepaneku, et KMH programmis nimetatud uuringute osas tehakse lisaks merekaablialal ja selle lähialal teostatavatele uuringutele ka uuringud nendel aladel, millede osas hilisemalt esitatakse modelleeringud või kui nendel aladel avalduvad merekaablist ja tuulikuparkidest kumulatiivselt 27 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number tulenevad mõjud. Eeltoodust aladena palume käsitleda muuhulgas ka Pilguse (Koovi) lahte ja Riksu lahte. 25) KMH programmi koostamisel on võetud eeldus, nagu oleks Täpsustame, et käesolev KMH programm ei mõjualaks üksnes ala, kuhu ulatub kitsalt kavandatavast käsitle ühegi tuulepargi mõjuala. KMH-s tuulepargist tekkiv mõju. Selline lähenemine ei ole käsitletakse merekaabelliini rajamise mõju keskkonnakaalutlustest tulenevalt põhjendatud ega õige. kaablite maaletulekukoha mõjualas rannikul Mõjualaks tuleb arvestada kogu see ala, kuhu kanduvad edasi kogu REP-iga määratud maaletulekuala kumulatiivne mõju tervikuna. Esitame vastuväite mõjuala ulatuses. Koosmõju hindamisel arvestatakse käsitlusele kitsalt kavandatava merekaabliga seonduvalt ning ka teiste arendustega seotud merekaablitega. palume arvestada mõjualana seda ala, kuhu ulatub kõigi merekaablite, sh arendusalade ja nende merekaablite realiseerimise korral tekkiv kumulatiivne mõju. 26) Lisaks hoiualadele ja nende suhtes tekkivatele mõjudele Juhime tähelepanu, et Saare tuleb eraldi tähelepanu pöörata ka maakonnaplaneeringuga maakonnaplaneeringuga on määratud kindlaks määratud rohealadele. Praeguse seisuga ei ole KMH rohevõrgustiku alad. Rohealade mõistet ei ole programmis tähelepanu rohealadele üldse pööratud. maakonnaplaneeringu seletuskirjas defineeritud ega rohealasid planeeringu joonistel kajastatud. KMH programmis (ptk 4.10) on käsitletud Saare üldplaneeringuga kavandatavat rohe- ja sinivõrgustikku. 27) KMH aruande raames tuleb analüüsida ka elektrikaablitest Selgitame, et käesoleva KMH käigus tekkivat mõju kinnisvarale ning arvestada tuleb ka maismaale hinnatakse hoonestusloa taotlusega kavandatavate kaablite asukohta, kuna on ilmselge, et isiku kavandatava tegevusega kaasnevat vara kinnisvarale omab olulist mõju see, kui tema kinnistule või selle (ehitised, maa) otsest/füüsilist mõjutamist ja lähedusse on kavandatud arendusala teenindavad sellega seotud piiranguid (nt maakasutusele) elektrikaablid. ning kaudsete mõjude osas erinevaid keskkonnahäiringuid (nt müra, õhusaaste jms). Maismaale kavandatavate kaablite mõju selgitatakse välja projekteerimistingimuste menetluse käigus. 28 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number KMH programmi ptk 2.3 täiendatakse vastava selgitusega. TTJA on samuti seisukohal, et hoonestusloa menetlus hõlmab ühenduskaablite rajamist vaid avaliku veekogu piirides ning maismaal kulgevat ülekandeliini asukohta täpsustatakse ja sellega kaasnevaid mõjusid hinnatakse eraldiseisvate menetlustega. Seetõttu ei ole tarvilik merekaabli KMH raames hinnata maismaale kavandatud elektrikaablite mõju piirkonna kinnisvarale. 28) KMH programmis on esitatud seisukoht, et rannaprotsesse KMH programmis on kirjas, et igasugune merekaablid, sh nende ehitusaegne setete liikumine ei mõjuta. uhtumine ja kaevamine merepõhjas tekitab Esitame vastuväite metoodika osas, sest oleme seisukohal, et sealsete pinnasekihtide segamise ja laiali rannikuprotsesse käsitlevate uuringute puhul tuleb esmalt kandumise vastavalt tuultele ja hoovustele. teostada rannikualade osas uuringud, sh selgitada välja millised KMH programmi on täiendatud, et seoses on olnud muutused viimaste kümnendite jooksul ja seejärel sellega tuleb hinnata nii ehitus- kui ka teostada modelleeringud, mis tulenevad maailmamere tõusust kasutusaegset setete liikumist ning selle ning alles seejärel on võimalik modelleerida rannikut võimalikku mõju rannikule. mõjutavaid protsesse ja seda kuidas ja kus tuleb milliseid ennetus- ja leevendusmeetmeid kasutusele võtta. 9. MTÜ Karala-Pilguse 2.1. KMH programmis ei ole ettenähtud uurida kõiki võimalikke Selgitame, et KMH programmi algatamisel oli Hoiuala Selts (Liisa alternatiive merekaabli randumiskoha kohta. valikus neli alternatiivi. Erinevate Linna) KMH programmis on toodud välja, et hoonestusloa menetluse ja trassialternatiivide loobumise põhjuseks on 04.08.2025 KMH algatamise otsuse kohaselt ning sellele järgnevate uute Läti põhivõrgu poolne randumiskoha asjaolude ilmnemise tulemusena ei ole EE-LV 4 merekaabli täpsustus, mis selgus peale hoonestusloa Edela-Saaremaa–Ventspils trassikoridoril asukohaalternatiive. taotluse ja keskkonnamõjude hindamise algatamist. Läti põhivõrk on algatanud Algatamise otsuses olid toodud kaks alternatiivi randumisega planeeringumenetluse Ventslpils-Broceni- Sõrve. Varduva liinile. 29 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number Programmis on selgitatud, et koostamisel oleva EE-LV IV REP- TTJA hinnangul saab alternatiividena iga ei ole Sõrve poolsaarele kavandatud põhivõrguga ühendust käsitleda ka võrdlust 0-alternatiiviga, ega merekaabli trassialternatiivide 3 ja 4 jaoks maaletulekuala merekaablite arvu, erinevaid tehnoloogilisi ja liitumispunkti (perspektiivse alajaama asukohta); vt ptk 3.2. lahendusi kaablite rajamiseks ning Eeltoodust tulenevalt ei ole Sõrve poolsaarelt algavad randumiskoha varieeruvust. Seetõttu ei ole trassialternatiivid 3 ja 4 (Joonis 2) reaalselt elluviidavad, st KMH programm vastuolus KeHJS § 31 lg 1 need ei ole reaalsed ka KMH mõistes. põhimõttega. Alternatiivide võimalikud Avaldaja leiab, et REP-i menetlus on veel pooleli ja puudub erinevad lahendused võivad seisneda nii tõsikindel teadmine, et Sõrve ei saa tulla põhivõrgu ühendust. asukohas, paigutuses, suuruses, mahus, Asjaolu, et Saaremaal on ettenähtud võrk maismaaliinina ning protsessis, tehnoloogias, seadmetes, disainis selle puhvertsoon ei võimalda kasutada liiniks Sõrve poolsaart, või hoopis käitamistingimustes (nt ajaline on asjaolu, millele on esitatud ka vastuväiteid. Ettepanekuid on periood), mh peab arvestama, et tehtud maakaabli kasutamiseks ka kogu saare ulatuses. Teiseks alternatiivide esitamisel ja käsitlemisel on võimalik kaaluda ka muid alternatiive. võetakse arvesse nii nende maksumust, teostatavust ja eesmärgipärasust. Näiteks Nasva tööstusliku sadama-ala jääb väljaspoole Alternatiivide hulka loetakse tinglikult ka nn looduskaitselisi alasid, hoiualasid ning kaabel saaks liikuda ka 0-alternatiiv, mis tähendab kõigist Kura kurgu hoiuala ning Kasti lahe hoiuala vahelt läbi, tegevusvariantidest loobumist. puutumata kumbagi hoiuala territooriumit. Selgitame, et kirjas toodud väide „Mõju Teadupärast ei soovi Läti põhivõrk liituda Dundagas. Seega jääb Natura aladele tõdetakse ka juba KMH KMH programmi sisuliselt ainult 1 kaalutav alternatiiv ning see programmis“ ei ole korrektne. KMH ei ole kooskõlas KeHJS § 3 1 lg 1 põhimõttega anda tegevusloa programmi koostamise käigus viidi läbi andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete Natura eelhindamine, mis jõudis järeldusele, alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju et mõju nimetatud Natura aladele ei saa kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima käesolevas etapis välistada. Põhjuseks on lahendusvariandi valikuks. eelkõige info vähesus. Järgmises etapis Avaldaja palub alternatiive käsitleda laiemalt ning mitte viiakse läbi erinevad uuringud, mis annavad ainuüksi Saaremaal randuvate elektrikaablitena vaid mandile sisendi Natura asjakohaseks hindamiseks. randuvate kaablitega ning ühtlasi ka mööda mandrit liikuva Alles seejärel saab öelda, kas kavandatav elektriühendusega, mis oleks oluliselt turvalisem ka julgeoleku tegevus mõjutab Natura alade ja nende vaatest. kaitse-eesmärkide seisundit. 30 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number Avaldaja leiab, et Koovi lahel Karala-Pilguse hoiuala Natura ala ning Riksu lahe hoiuala ja Natura ala vahele sellise hulga merekaablite planeerimine, nagu seda käesoleval hetkel erinevates menetlustes kavandatakse, on äärmiselt vale. Looduskaitselisest seisukohast toovad kavandatavad tegevused kaasa mõlemale hoiualale pöördumatu kahju, merekeskkonna, kaitstavate elupaikade, lindude, kalade ja imetajate populatsiooni hääbumise piirkonnas. Mõju Natura aladele tõdetakse ka juba KMH programmis. 2.2. KMH käigus tuleb hinnata mõju rannikuäärsete merekaabli Selgitame, et KMH aluseks on KeHJS, mis ei randumiskohta ja selle lähistele jäävate hoonestatud kinnistute näe KMH käigus ette majanduslike mõjude, turuväärtusele. sh kinnisvara turuväärtuse ja selle võimaliku KMH programmis on toodud välja, et „KMH ülesannete hulka ei muutuse hindamist. Mõju inimese varale KMH kuulu kinnisvara rahalise väärtuse hindamine“. Programmi mõistes tähendab vara (ehitiste, maa) kohaselt eeldatakse mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale otsest/füüsilist mõjutamist ja sellega seotud vaid ehitustegevusest. Kuivõrd rannikupiirkonna elanikud piiranguid (nt maakasutusele) ning kaudsete kasutavad ala igapäevaselt nii kalapüügiks, rekreatsioonile mõjude osas erinevaid keskkonnahäiringuid (ujumisrannad on välja toodud ka programmi lk-l 33) ning (nt müra, õhusaaste jms). Kinnisvara matkamiseks ja loomade karjatamiseks, siis on vaieldamatult turuväärtuse ja selle muutuste määramine on merekaablitel mõju nii põhjavee kvaliteedile, suplusveele, majandusvaldkond, mille eest loodusteaduste kalandusele jne. või keskkonnakaitse valdkonna haridusega (vt KeHJS § 15 lg 1 p 1) KMH juhtekspert ei Põhjavee kvaliteedi osas tuleb arvesse võtta, et trassi saa vastutust võtta. maabumiskoht ei saa jääda kaitsmata põhjaveega piirkonda, sest igasugune kaevetöö tooks soolase merevee põhjavette Selgitame, et kaitsmata põhjaveega piirkonna ning rikuks piirkonna elamute joogiveevarud. Piirkonnas puudub olemasolu ei välista objektide rajamist. ühisveevärk! Ilma joogiveeta elamumaad muutuvad sisuliselt Kaablitrass paigaldatakse rannikul 1,5-3 m väärtusetuks. Samamoodi on oma mõju ka looduskeskkonna sügavusele. KMH käigus hinnatakse häiringutel, mida kavandatav tegevus tahes-tahtmata kaasa kavandatava tegevuse mõju ka põhjaveele, toob pikkadeks aastateks, nagu näiteks Pilguse lahe täielik sh joogiveele. On elementaarne, et ehitustöid kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb teostada erilise hoolikusega, vastavad 31 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number sulgumine, mürgiste ainete (fosfor, elavhõbe jne) sattumine nõuded ja leevendusmeetmed esitatakse vette ja sedakaudu ka toidulauale. KMH aruandes. Arusaamatuks jääb miks on välistatud mõju rannikuäärsete KMH käigus hinnatakse muuhulgas ka setete kinnistute väärtusele kui ühele enamike põhiõigust liikumise mõju, uuritakse toitainete ja ohtlike (omandiõigust) riivavale asjaolule. ainete sisaldust merepõhjasetetes ning sellega kaasnevat mõju. KMH programmi täiendatakse, et tuleb hinnata setete liikumise mõju Pilguse lahe suudmealale. Ilma uuringute ja pädevate eksperthinnanguteta ei ole KMH programmi etapis alust eeldada Teie kirjas nimetatud mõjude avaldumist. 2.3. Ornitoloogilistele uuringutele tuleb seada täpsemaid ja Selgitame, et Teie kirjas toodud väljavõte põhjalikumaid nõudeid. KMH programmist puudutab konkreetselt Programmis on toodud, et „merekaabli paigaldamisega seoses võimalikku mõju linnuala kaitse- võib kanduda heljum linnuala merealadele ning mõjutada eesmärkidele. Ekslik on Teie kirjas esitatud kaablipaigalduse perioodil mereelustikku ning linnustiku väide, nagu arvaks programmi koostaja, et toitumistingimusi. Samuti kaasnevad seoses ehitustöödega linnualade vahelisel alal rannikul kaitsealuste häiringud rannikualal peatuvatele ja pesitsevatele lindudele ning jm linnuliikide elupaiku ei asu. Linnustiku linnuala merealal viibivatele lindudele. Merekaabli uuring hõlmab ka kahe linnuala vahele jäävat randumispaiga piirkonnas pole linnuala kaitse-eesmärgiks rannikulõiku. olevate linnuliikide elupaiku registreeritud, kuid neid välistada ei Juhime tähelepanu, et KMH programmi ptk-s saa. Juhul, kui merekaabel linnuala ei läbi ning selle 4.4.5 on juba kirjas, et Natura eelhindamise maabumispaik jääb linnualast väljapoole, siis on mõju tsooni etapis ei saa välistada ebasoodsat mõju jäävate elupaikade pindala väike ning ebasoodsat mõju kaitse- Karala-Pilguse linnualale seoses eesmärgiks olevatele linnuliikidele tõenäoliselt ei avaldu.“ elektriühenduse rajamisega ning seetõttu Avaldajale on teada, et randumispaigas on samuti kaitsealuste tuleb KMH raames läbi viia Natura linnuliikide elupaigad (on üsna eluvõõras arvata ka et kahe asjakohane hindamine nimetatud linnuala Natura linnuala vahelisel väiksel rannaosal neid ei oleks) ning osas. on äärmiselt asjatundmatu väita, et mõju tsooni jäävate KMH programmi täiendatakse, et merepõhjasetete liikumise hinnangu 32 Jrk Asutus/isik, kirja Arvamus KMH programmi kohta (osaliselt lühendatult) Kommentaar seisukohaga/arvamusega/ nr kuupäev ja ettepanekuga arvestamise kohta number elupaikade pindala on väike ning ebasoodsat mõju kaitse- koostamise käigus tuleb analüüsida ka eesmärgiks olevatele linnuliikidele tõenäoliselt ei avaldu. võimalikku mõju Pilguse lahe suudmealale. Palume igal juhul seada põhjalikud uuringutingimused mõjule linnustikule ning sealjuures palume eelviidatud eksitavad väited programmist eemaldada. Programmis on toodud, et Natura eelhindamise etapis ei saa välistada ebasoodsat mõju Riksu ranniku linnualale seoses elektriühenduse rajamisega ning seetõttu tuleb KMH raames läbi viia Natura asjakohane hindamine nimetatud linnuala osas. Sama tuleb kindlasti lisada Karala-Pilguse linnuala kohta. Nimelt on avaldaja veendunud, et lisanduv ehitustööde heljum koosmõjus SWE merekaabli heljumi ja merepinnasega, mis smuutistatakse vette, ummistavad täielikult Pilguse lahe suudme. 33