Vastuskiri

Teie 08.09.2025 nr 16-7/22-18228-066 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie 06.10.2025 nr 9.3-1/25/6959-2 [email protected] AS Utilitas Tallinna Soojus soojuspumba mereveetorude trassi täiendatud hoonestusloa taotluse muutmise taotluse arvamus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) edastas Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks AS Utilitas Tallinna Soojus täiendatud hoonestusloa taotluse muutmise taotluse koos lisadega. Amet on varasemasele hoonestusloa taotlusele esitanud oma arvamuse 15.10.2024 kirjaga nr 9.3-2/24/9194-3. AS Utilitas Tallinna Soojus kavandab Tallinna kesklinna merevee soojuspumbajaama rajamist, et hakata kaugkütte koormuste katmiseks energiat ammutama mereveest. Kesklinna merevee soojuspumba rajatisi kavandatakse aadressile Logi tn 6 Kesklinna linnaosas Tallinna Sadama alale. Lisaks ranna lähedale (maismaale) kavandatavale maa-alusele rajatisele ehitatakse Tallinna lahte mereveevõtuks torujuhe, mis koosneb mitmetest torudest ning mille abil toimub veevõtt ning kasutatud vee tagasivool. Ühtlasi võimaldaks soojuspumbajaam ka kaugjahutust. Soojuspumba torujuhtmed kavandatakse ca 800 meetri pikkuse torujuhtme uputamist Tallinna lahte ning vett plaanitakse võtta kuni 20 meetri sügavuselt. AS Utilitas Tallinna Soojus esitas 21.07.2025 TTJA-le täiendatud hoonestusloa taotluse muutmise taotluse. Tulenevalt peaasjalikult Keskkonnaameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Kliimaministeeriumi tagasisidest 09.09.2024 esitatud hoonestusala muutmise taotlusele, mis seondus ennekõike 70m sügavusest võetava anaeroobse ning toitaineterikka vee ranniku lähedusse tagasijuhtimisega tekkiva võimaliku mõjuga, otsustas taotleja muuta kavandatava tegevuse tehnoloogilist lahendust ning oluliselt vähendada veevõtu torujuhtme pikkust maksimaalselt 800 meetrile, tuues veevõtu kõige enam 20m sügavusse vette. Antud muutus toob peaasjalikult kaasa tootmisrežiimide muutuse, mistõttu toodetava soojuse osakaal väheneb ning enamus pumba toodangust moodustab jahutusenergia. Tootmisseadmena kasutatakse endiselt soojuspumpa. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangus on muuhulgas välja toodud järgnev:  Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt rakendatakse ehitustegevusele kella 21.00–7.00 tööstusmüra normtaset.  Ehitustegevusega võib kaasneda ka vibratsiooni teket, kuna soojuspumbajaama hoone ehituse käigus on vaja suure tõenäosusega teostada rammimistöid. Vibratsiooni osas kehtivad rangemad nõuded eluhoonetele, ühiselamutele, koolieelsetele lasteasutustele ja Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574  tervishoiuteenustega seotud hoonetele. Lähimad vibratsiooni suhtes tundlikud hooned paiknevad Logi tn 6 kinnistust ca 750 m kaugusele.  Ehitustehnika kasutamine tuleb lahendada viisil, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal.  Müra põhjustavate tööde planeerimisel ning soojuspumbajaama käitamisel peab müraallika valdaja tagama, et müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Lähtudes asjaolust, et planeeringuala mõjualasse jäävad elamumaad, siis edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala lähiümbruses olemasolevatel elamu maa-aladel ei tohi müratasemed ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive.  Ehitusmüra tasemed ei tohi ehitusala lähedusse jäävatel elamu maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.  Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. KMH eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei ole otstarbekas. KMH eelhinnang toob välja keskkonnameetmed, millega tuleb arvestada kavandatava projekti elluviimisel. Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid hoonestusloa andmiseks, kuid juhib tähelepanu järgnevale:  KMH eelhinnangus tabelis 4-2. Ehitusmüra normtasemed on välja toodud vaid III ja IV kategooria normtasemed. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 on toodud normtasemed ka teiste müra kategooriatega aladele. Amet juhib tähelepanu, et müratasemed tuleb tagada kõigil võimalikel mõjutatud müratundlikel aladel.  Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise meetodid“ on tänaseks päevaks kehtetu. Edasistes etappides arvestada rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatava uue siseruumi füüsikaliste ohutegurite nõudeid seadva määrusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Karmen Põld 54840193 [email protected] 2(2)