Vastuskiri

Teie 11.09.2025 nr 7-4/1092-1 Keila Linnavalitsus [email protected] Meie 09.10.2025 nr 9.3-1/25/7056-2 Raba 43 ja lähiala detailplaneering Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 3 tulenevalt kooskõlastamiseks Raba 43 ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Planeeringualaks on Keila linnas asuv Raba tn 43 kinnistu, sellest lõunasse jääv Aukmetsa kinnistu, sõidutee ringistamiseks osa Ringtee 12 kinnistust ning osa Ringtee 14 kinnistust. Planeeringuala suurus on ca 3,5 ha. Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeritud maa-alal kruntide moodustamine, moodustatud krundile ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusalade piiritlemine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja – rajatiste võimaliku asukoha määramine, servituutide vajaduse määramine, muude seadustest ja õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritud maa-alal. Planeeringus nähakse ette 5 elamumaa krundi moodustamine, millest 3 krunti on ridaelamumaa krundid ning kaks krunti on korterelamumaa krundid. Elamumaa krundid moodustavad planeeringualast 43% ja üldkasutatava maa osakaal on 27% planeeritud alast. Detailplaneeringu koostamine on kooskõlas Keila linna üldplaneeringuga. Planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on elamute arendusala, Ringtee 12 ja Ringtee 14 on kaitsehaljastusega alad. Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas Raba tn 43, Aukametsa ja selle lähiala kinnistute detailplaneeringu mürahinnangut (Lemma OÜ, 10.09.2024). Müraallikatena käsitletakse mürahinnangus planeeringualast lääne suunas paikneva puidutoodete valmistamise ettevõtte territooriumil paiknevaid punkrit koos tsükloniga, tõstukit ja ventilatsiooni. Samuti käsitletakse müraallikana planeeringualast lõuna suunda jäävat Keila–Ohtu kõrvalmaanteed nr 11371. Mürahinnangus kirjutatakse: „Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jagada sihtotstarbeta maa Raba 43 ja elamumaa sihtotstarbega maa Aukametsa kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigus ja kasutamise tingimused väike-, pere- ja ridaelamute, ühiskondlike hoonete ja ärihoone ehitamiseks. Raba tänav 43 kinnistu jagamisel on planeeritud 15 elamumaa krunti ja kaks transpordimaa krunti. Aukametsa kinnistu jagamisel on planeeritud 10 elamumaa krunti ning üks transpordimaa krunt.“ Mürahinnangus kajastatud joonistel on kujutatud ilmselt varasemat versiooni planeeringualast, mis ei ühti seletuskirjas ega põhijoonisel tooduga. Mürahinnangus on kirjutatud: „Müraallikate müratasemed mõõdeti tööstusala territooriumil augustis 2024. a LEMMA OÜ keskkonnakonsultant Andrus Veskioja poolt seadmega TES-52 Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 Sound Level Meter. Objektil toimus indikatiivne müra mõõtmine, et saada alusandmeid müra modelleerimise jaoks.... Arvestatud on, et LpA väärtused ei ole saadud akrediteeritud mõõtmisel. Seega on arvestatud lisaks mõõtmistele ka sarnaste seadmete Lw väärtuste andmeid SoundPlan Essential andmebaasist ning modelleerimisel lähtutud halvimast võimalikust olukorrast. Modelleerimisel on arvestatud, et puidutoodete valmistamise ettevõte, millel müraallikad paiknevad, töötab esmaspäevast reedeni kell 8.00–17.00. Müraallikad tehti kindlaks ettevõtte territooriumil toimunud kohtülevaatuse käigus (teostas LEMMA OÜ keskkonnakonsultant Andrus Veskioja). Allikate helivõimsustase määrati hinnanguliselt lähtudes kohapealsest indikatiivsest mõõtmisest ja SoundPlan Essential andmebaasis olemasolevate sarnaste müraallikate müraheite andmetest.“ Liiklusmüra kohta on kirjutatud: „Piirkonna ainsaks liiklusmüra allikaks on Keila–Ohtu kõrvalmaantee nr 11371. Antud teelõigu liiklussageduse osas andmestik puudub, kuid lõiguga seotud Keila–Ääsmäe kõrvalmaantee nr 11370 lõigu keskmine liiklussagedus on 1611 sõidukit ööpäevas. Arvestades liikluse jagunemist, siis võib eeldada, et Keila–Ääsmäe kõrvalmaantee lõigu liiklussagedus on sellest u 2/3 ehk u 1000 sõidukit ööpäevas. Mudelis on arvestatud Keila–Ohtu kõrvalmaanteel nr 11371 liikluskiiruseks 50 km/h ning raskeliikluse osakaaluks 1%.“ Ameti hinnangul ei ole kõnealuse detailplaneeringu puhul korrektne hinnata oletuslike tasemete põhjal müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtasemetele. Müratasemetest ülevaate saamiseks tuleks akrediteeritud meetodil hinnata olemasolevat müraolukorda detailplaneeringu alal tööstusele lähimatel kinnistutel ning teha seda ka öisel ajaperioodil, arvestades, et ventilatsiooniseadmed võivad töötada ka öösel, kui tööstusseadmed ei tööta. Modelleeritud ja indikatiivsetel müramõõtmistel põhinevad müratasemed ei ole põhjendatud olukorras, kus seadmete müratasemeid on võimalik reaalselt mõõta. Müra täiendava leviku modelleerimine ülejäänud alal on aktsepteeritav, arvestades, et hooneid hetkel kinnistul ei asu ning reaalsed mõõtmised tulevast olukorda adekvaatselt kajastada ei võimalda. Liiklusmüra on hinnatud samuti oletuslike andmete põhjal. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal on liiklussagedus 2024. aasta seisuga Keila-Ääsmäe kõrvalmaanteel 2036 sõidukit ööpäevas. Seega ei kirjelda modelleeritud oletuslikud liiklusmüratasemed suure tõenäosusega olemasolevat olukorda. Amet on seisukohal, et liiklusmüra reaalseid tasemeid saab detailplaneeringu alal mõõta ning ei pea tuginema oletuslikele olukordadele. Detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatakse: „Pos nr 6, 7, 9 ja 10 kruntidele ulatub elektri kõrgepinge õhuliini kaitsevöönd. Hoonestusalad jäävad kaitsevööndist välja. Uuringud, mis on tehtud 330 kV elektriliini kohta, ütlevad, et elektriliinil on inimese tervisele oluline negatiivne mõju juhul, kui inimene viibib pidevalt elektriliini all või on sellest kuni 15 m kaugusel. Niisuguse olukorra vältimiseks kehtestataksegi elektriliinile kaitsevöönd... KSH käigus tehtud elektromagnetvälja tugevuste analüüsi kohaselt jääb väga intensiivse elektromagnetvälja ala elektriliini faasijuhtide vahetusse ümbruseesse ja ei ulatu liinist enam kui 15 m kaugusele. Sellises alas inimese alaline viibimine (so pidev elamine, päevast-päevast 24 h) on mittesoovitatav ilma täiendavate EMV kaitse- ja/või leevendusmeetmeteta. Ajutine viibimine (kuni 8h päevas) ei ole piiratud ja eeldatavalt inimesele bioloogilist ega füsioloogilist mõju ei avalda. See tähendab, et ülekandeliini all liikumist ei pea piirama. Kuni 34 m kaugusel ülekandeliini keskteljest võib mõne tööstusliku seadmega koosmõjus tekkida avalikes, elu- ja puhkeruumides kehtiva piirtaseme ületamine, kuid tööstuslike seadmete (ka kodus) kasutamise korral kehtivad töökeskkonna piirnormid, mis on kõrgemad.“ Amet juhib tähelepanu, et elektromagnetväljadele on kehtestatud piirväärtused muuhulgas elualadele. Piirväärtused on toodud sotsiaalministri 01.09.2025 määruse nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ lisas. Amet selgitab, et määrus kehtestab alale piirväärtuse sõltumata selles viibimise ajast. Selleks, et hinnata, kas väljasuuruste piirväärtused kõnealustel kinnistutel vastavad nõuetele, tuleks viia läbi täiendavad mõõtmised. Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ning ei kooskõlasta detailplaneeringut, kuna müraolukorda ei ole piisavalt kajastatud ning määramata on 2(3) mitteioniseeriva kiirguse tasemed. Amet palub täiendada detailplaneeringut uue mürahinnanguga. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:  Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Hoonete projekteerimisel lähtuda standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõuetest ning sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja märataseme mõõtmise meetodid kehtestatud normidest.“. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, mis jõustus 01.02.2017. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja märataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 42) olid toodud müra normtasemed siseruumidele. Tänaseks päevaks on SoM määrus nr 42 kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatava uue siseruumi füüsikaliste ohutegurite nõudeid seadva määrusega.  Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Juhime tähelepanu, et eelnimetatud standard on kehtetu. Edaspidi juhinduda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.  Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse standardile EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Amet juhib tähelepanu, et eelnimetatud standard on kehtetu. Kehtiv standard on EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Karmen Põld 54840193 [email protected] 3(3)