Eesti Hematoloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna
Lastehaigla hematoloogia osakondade pöördumine Terviseameti poole
Seoses patsiendikindlustuse rakendamisega on tekkinud väga palju mittearusaamist ja
tõlgendamisraskusi patsiendiohutusjuhtumite määratlemisel ja registreerimisel.
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 32 lõige 2 sätestab: Patsiendiohutusjuhtum on
tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas
patsiendile välditava tervisekahju.
Seaduse alusel kehtestatud määruses Patsiendiohutusjuhtumite asutusesisene
dokumenteerimine ja andmete esitamine patsiendiohutuse andmekogusse § 2 lõige 1
sätestab: Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida patsiendiohutusjuhtumid,
lähtudes asutusesisesest patsiendiohutuse korraldusest.
Sama määruse § 2 lõige 3 ütleb, et patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimisel tuleb
määratleda patsiendiohujuhtumi välditavus (potentsiaalselt välditav või mittevälditav).
Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise ja menetlemise juhend defineerib
patsiendiohutusjuhtumiks tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukorra, mis oleks võinud
tekitada või tekitas patsiendile tervisekahju.
Tartu Ülikooli Kliinikumi PATSIENDIOHUTUSJUHTUMITE KÄSITLEMISE KORD (PKL-170)
sätestab: Patsiendiohutusjuhtumid (edaspidi juhtumid) on käesoleva protseduuri mõistes
tervishoiuteenuse osutamisel ilmsiks tulnud juhtumid, mis kahjustasid või oleksid võinud
kahjustada patsiendi tervist ja/või heaolu.
Kui seadus defineerib patsiendiohutusjuhtumiks vaid välditava tervisekahju, siis kõigis
muudes määrustes, juhendites ja protseduurikirjeldustes on välditavus terminist kadunud.
Kui lähtuda seaduses toodud definitsioonist, et patsiendiohutusjuhtum on vaid välditav
tervisekahju, miks siis patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimisel tuleb määratleda, kas
tegemist oli välditava või mittevälditava ohujuhtumiga?
Seoses sellega on tekkinud olukord, kus ei ole üheselt mõistetav, milliseid juhtumeid peaks
registreerima ja milliseid mitte. Tulles POHAKU-sse registreeritavate keemia- ja kiiritusravi
tüsistuste klassifikatsiooni juurde, siis:
1. Valdav enamus ja sagedamini esinevad keemia- ja/või kiiritusravi tüsistused
(neutropeenia, trombotsütopeenia, aneemia, febriilne neutropeenia, mukosiit,
mitteinfektsioosne tsüstiit, tuumorilüüsisündroom, infusioonireaktsioonid jne) ei ole ka kõige
parema tahtmise juures välditavad, kuid vajavad vastavalt määrusele, juhendile ja
protseduurikirjeldusele registreerimist. Kõik need tüsistused on enne vastava raviskeemi
standardpraktikasse võtmist kliinilistes uuringutes registreeritud, riskid nende tekkeks teada
ja kus võimalik, on käsitlus nende kõrvaltoimete tekkeriski vähendamiseks vastavates
raviprotokollides ka kirjeldatud. Seega ei anna kirjeldatud kõrvaltoimete registreerimine
POHAKusse mitte mingit lisaväärtust POHAKu pidamise eesmärgi* aspektist. Lisaks, on
raviskeeme, kus on defineeritud verenäitude minimaalne lubatud tase enne uue ravikuuri
1
alustamist selliseks, mis kuulub juba POHAKusse registreeritavate keemia- ja kiiritusravi
tüsistuste klassifikatsiooni järgi 3-4. astme tüsistusteks. On raviskeeme, kus tulebki
keemiaravimi doos reguleerida nii, et patsient oleks mõõdukas neutropeenias.
*POHAK-u pidamise eesmärk on koguda Eestis patsiendiohutusjuhtumeid, neid analüüsida
ning teha soovitusi ja ettepanekuid ravi- ja õppeasutustele, erialaühendustele,
poliitikakujundajatele ja asjaomastele inimestele, vajadusel moodustades selleks ekspertide
nõukoja. POHAK on oluline patsiendiohutusjuhtumitest õppimiseks, juhtumite
ennetusmeetmete hindamiseks, patsiendiohutuse riikliku strateegia loomiseks ning statistika
ja teadustöö tegemiseks. (Patsiendiohutuse andmekogu põhimäärus, RT I, 29.10.2024, 11).
2. Arusaamatuks jääb, kuidas defineerida klassifikaatoris olev täiend teatud juhtumite
juures „eluohtlik tulem, vajalik kohene sekkumine“. Millist klassifikaatorit on kasutatud
raskusastmete klassifitseerimisel? Mis on kohene sekkumine? Iga seisund võib õigeaegse
sekkumiseta olla eluohtlik.
3. Kui kaua võib üks ohujuhtum kesta - näiteks trombotsütopeenia - iga uus päev uus
juhtum? Täna on trombotsüütide hulk 15E9/l, homme 22E9/l, ülehomme 17E9/l. Üks või mitu
ohujuhtumit?
4. Lähtudes määrustes, juhendites ja protseduurireeglitest sätestatust tuvastame
lähtudes keemiaravi oodatavatest ja vältimatutest kõrvaltoimetest hematoloogia osakonnas
igapäevaselt 41 POHAKU-sse registreerimist vajavat ohujuhtumit!
Ettepanekud:
1. Viia kõik määrused, juhendid ja protseduurikirjeldused vastavusse seadusega ja
üheselt mõistetavana defineerida, et registreerimist vajavad vaid välditavad
ohujuhtumid, mittevälditavad registreerimist ei vaja.
2. Täpsustada, millist raskusastmete klassifikaatorit kasutatakse ning kuidas
defineerida eluohtlik tulem.
3. Koostöös hematoloogide ja erinevate onkoloogide erialaseltsidega vaadata üle
POHAKU-sse registreerimist vajavate ohujuhtumite nimekiri.
4. Defineerida patsiendiohutusjuhtumi kestvus.
Loodame kiirele ja konstruktiivsele koostööle tekkinud olukorra lahendamisel,
Mari Punab 26.02.2025
Eesti Hematoloogide Seltsi juht
Tartu Ülikooli Kliinikumi Hematoloogia-Onkoloogia kliinik
Iige Viigimaa
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hematoloogiakeskus
2
Kadri Saks
Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakond
/allkirjastatud digitaalselt
3
Saatja: "Mari Punab" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Hematoloogide pöördumine Terviseameti poole patsiendiohutusjuhtumite raporteerimisega seoses
Kuupäev: 2025-10-23 13:19
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Saatsime 26.02.25 Eesti Hematoloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi,
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Lastehaigla hematoloogia
osakondade pöördumise patsiendiohutusjuhtumite raporteerimisega seoses,
lisan selle uuesti manusesse.
Saime 14.03.25 vastuskirja tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialistilt
Jelizaveta Ter-Minasjan’ilt, et meie ettepanekud saavad edastatud POHAK
töörühmale aruteluks.
Rohkem ei ole me tänaseni mingit tagasisidet saanud, ootame jätkuvalt
kaasamist sisulisse arutellu, et saada vastuseid oma küsimustele.
Lugupidamisega
Mari Punab
Eesti Hematoloogide Seltsi juhatuse esimees