REIDI tee ehitus. Toetuse taotlus (E-taotlused) uus menetlus

Projekti "Reidi tee ehitus Tallinnas" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Tallinna Kommunaalamet Registrikood: 75014913 Juriidiline vorm: Kohaliku omavalitsuse asutus Telefon: 645 7191 E-post: [email protected] Riik: Eesti Maakond: Harju maakond Linn / vald: Tallinn Tänav, maja-korter: Mündi 2 Postiindeks: 15197 Pangakonto: EE311010220061053015 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Ei toetuse makseid, on ka makse saajaks:  Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: Kontaktisikud Nimi Roll Telefon E-post Kontaktisiku täpsustus Eret Kontaktisik 640 4311 eret.hiiemae Tallinna Kommunaalameti arengu- ja finantsjuhtimise osakonna projektijuht Hiiemäe @ tallinnlv.ee Janne Kontaktisik 6404307 janne.teder Tallinna Kommunaalameti arengu- ja finantsjuhtimise osakonna juhataja Teder @ tallinnlv.ee Reio Projektijuht 6404611 reio.vesiallik Tallinna Linnavolikogu 19.05.2016 otsuse nr 89 p 5 ja Tallinna linnapea 22.02.2017 Vesiallik @ käskkirja nr PO-1-2/21 alusel on Tallinna Kommunaalameti juhatajale antud tallinnlv.ee volitus kirjutada alla projektis osalemiseks ja elluviimiseks vajalikele dokumentile. Ain Kontaktisik 645 7191 kommunaal Tallinna Linnavolikogu 19.05.2016 otsuse nr 89 p 5 alusel on Tallinna Valdmann @ Kommunaalameti juhatajale antud volitus kirjutada alla projektis osalemiseks ja tallinnlv.ee elluviimiseks vajalikele dokumentile. Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Vastavalt "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lg 1 p 14 ei saa toetust taotleda kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Projekti üldandmed Projekti number: 2014-2020.10.01.17-0037 Projekti nimi: Reidi tee ehitus Tallinnas Projekti algus ja lõpp: 08.10.2015-31.12.2019 Taotlusvoorust tulenevad andmed Taotlusvoor: 10.1.2 Uute maanteede ehitamine - 01.01.2014-31.08.2023 Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Registri-/isikukood Roll Telefon E-post Tallinna Linnakantselei 75014920 Makse saaja Aime Heinsalu 46012286036 Kontaktisik 6404309 [email protected] Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Uute maanteede ehitamine (10.1.2) Uute maanteede ehitamine (10.1.2) Projekti väljund: 1,93 km ehitatud uut maanteelõiku ja 1,41 km rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõiku Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Reidi tee paikneb Tallinna linnas, Kesklinna linnaosas ning hõlmab uue teelõigu vajalikkusest: rajamist alates Ahtri tänava – Jõe tänava – Lootsi tänava ristmikust kuni Narva mnt – Pirita tee (nn Russalka) ristmikuni. Teelõik on üheks osaks Tallinna linnakeskuse põhjapoolseks möödasõiduteeks kavandatud niinimetatud põhjaväilast. Linnaehituslikult asub kavandatava teelõigu lääneosa kesklinna segahoonestusalal, kus paiknevad elamud, tankla (Statoil, likvideeritakse tee rajamisel), äripinnad, sadamaga seotud ettevõtlus (laod, platsid jms) ning alad, mis on aktiivselt arendamisel. Teelõigu idaosas asub Kadrioru park ning mitmesaja meetri ulatuses kulgeb uus tee mere vahetus kontaktvööndis. Tegemist on väga atraktiivse piirkonnaga Tallinnas. Juurdepääs sadamasse toimub hetkel Narva mnt – Tuukri tn – Uus-Sadama tn kaudu ning väljapääs Petrooleumi tn – Tuukri tn - Narva mnt kaudu. Russalka ristmiku kaudu on ühendatud TEN-T võrgustikku kuuluvad Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) ja Tallinn-Narva (E20) põhimaanteed. Käesoleval ajal on kaubaveokite juurdepääs Vanasadamale TEN-T võrgustikku kuuluvatelt maanteedelt (Narva, Tartu ja Pärnu suunal) vaevaline. See tähendab liiklejatele suuremat ajakulu ja õnnetuste riski ning suuremat keskkonnareostust piirkonnas. Täna on Narva maantee kesklinna piirkonna ainus ühendustee kesklinnast Pirita ja Viimsi poole ning oluline ka Lasnamäe suunalisele liiklusele. Võimalused kesklinna suunal liikumiseks Narva maantee suunalt hakkavad ammenduma (osalt on ka jõudnud juba läbilaskvuse piirini). Suur liikluskoormus põhjustab ka sagedasema remondivajaduse, kuid alternatiivsete kanalite vähesuse tõttu on remonte keerulisem korraldada. Kavandatav teelõik parandab ka pääsu Tallinna Vanasadamale. Rannaala projekti piirkonnas on korrastamata ning juurdepääs piirkonnale raskendatud, mistõttu ei ole toimunud ka selle kesklinna lähedase piirkonna arendamist. Projekti elluviimise järel muutub piirkond atraktiivsemaks, korrastatakse rannaala ning paranevad kergliiklemise võimalused Pirita-Kesklinn suunal. Projekti eesmärk ja tulemused:  Projekti eesmärk: TEN-T üld- ja põhivõrgustikku kuuluva Tallinna– Narva maantee lõigu uuendamine, sealhulgas teede ehitamine ja rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning tegevused negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. Reidi tee ehitamise eesmärkideks on: TEN-T üld- ja põhivõrgustikku kuuluva Tallinn- Narva maantee lõigu (Tallinna sadamate ja E20 tee) uuendamine sh teede ehitamine ja rekonstrueerimine, kuna selle tee kaudu toimub rahvusvaheline liiklus ja kaubavedu; parandada pääsu Tallinna Vanasadamast põhimaanteedele E67 – Tallinn-Pärnu-Ikla ja E20 – Tallinn-Narva, ehk kitsaskoha likvideerimine piiriüleses liikluses; jalg- ja jalgrattateede rajamine negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks; tänavate keskkonnaohutuse suurendamine muutes autotranspordi liikluse sujuvamaks, mis aitab vähendada heitgaasidest tulenevat keskkonnasaastet; parandada liiklusohutust, so vähendada liiklusõnnetuste riski ja arvu Reidi tee mõjupiirkonnas (Narva mnt, Tuukri tn, Pirita tee, Petrooleumi tn jm). Projekti otsene eesmärk on 2+2 läbiva sõidureaga Reidi tee ehitamine kesklinna linnatänavana jalakäijate fooride ja ülekäiguradadega koos rannapromenaadi ja tänavahaljastusega. Võrreldes Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 93 „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ kinnitatud projekti „Reidi tee ehitus Tallinnas“ tulemusega - 1,7 km ehitatud uut maanteelõiku ja 1,05 km rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõiku – on projekteerimise käigus täpsustunud tulemusnäitajad järgmiselt: Projekti tulemusena on ehitatud 1,93 km uut ja rekonstrueeritud või uuendatud 1,41 km maanteelõiku, sealhulgas: Teede ehitus: Reidi tee 1,84 km, Poldri tn 0,03 km, Pikksilma tn 0,06 km, kokku ca 1,93 km Teede rekonstrueerimine: Ahtri tn 0,15 km, Jõe tn 0,08 km, Lootsi tn 0,09 km, Tuukri tn 0,07 km, Uus-Sadama tn 0,09 km, Pirita tee 0,4 km, Narva mnt 0,4 km, Petrooleumi tn 1,13 km, kokku ca 1,41 km Fooriristmike ehitus ja rekonstrueerimine: Ehitus, 4 tk, ülekäigukoht 1 tk Rekonstrueerimine, 2 tk, ülekäigukoht 4 tk Jalg- ja jalgrattateede ehitus: Reidi tee 2,52 km, Pirita tee 0,33 km, Narva mnt 0,33 km, Petrooleumi tn 0,08 km, Pikksilma tn 0,02 km, Kadrioru park 1,25 km, kokku ca 4,53 km Jalg- ja jalgrattateede rekonstrueerimine: Reidi tee 0,01 km, Jõe tn 0,16 km, Lootsi tn 0,07 km, Tuukri tn 0,2 km, Uus-Sadama tn 0,08 km, Pirita tee 0,35 km, Narva mnt 0,22 km, Kadrioru park 0,56 km, kokku ca 1,65 km Jalgteede ehitus: Reidi tee 1,72 km, Ahtri tn 0,01 km, kokku ca 1,73 km Jalgteede rekonstrueerimine: Reidi tee 0,08 km, Pirita tee 0,23 km, Ahtri tn 0,09 km, kokku ca 0,4 km Jalgrattateede ehitus: Reidi tee 1,66 km, Pirita tee 0,07 km, Ahtri tn 0,02 km, kokku ca 1,75 km Jalgrattateede rekonstrueerimine: Reidi tee 0,14 km, Pirita tee 0,4 km, Ahtri tn 0,08 km, kokku ca 0,62 km Parklad: Ehitus 3 tk, rekonstrueerimine 1 tk Asendiplaan: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 15150_EP_AS-4-02_v03_t... Esitatud 01.06.2017 Janne Teder 11.2 MB taotlus 15150_AS-2 Tugiplaan.p... Esitatud 01.06.2017 Janne Teder 7.9 MB taotlus Taristu tehniline kirjeldus: Reidi tee rajatakse Jõe tänava ja Russalka ristmiku vahelisele alale, hõlmates: Narva mnt – Pirita tee ristmikku (nn Russalka ristmik); Pirita teed 350 m ulatuses. Rajatav uus 1,84 km pikkune Reidi tee teelõik jääb Ahtri tn - Jõe tn - Lootsi tn ristmiku ja Narva mnt - Pirita tee vahelisele alale, paiknedes kuni 60 m laiusel teemaa-alal. Linnalisse piirkonda jaotustänava rajamisel rajatakse ühendused olemas- olevate tänavatega ning luuakse juurdepääsud seni halvasti ligipääsetavatele piirkondadele Tallinna kesklinnas. Russalka liiklussõlm ja Reidi tee projekteeritakse 2+2 läbiva sõidureaga, ilma eraldusribata kesklinna linnatänavana, jalakäijate fooride, ülekäiguradade ja tänavahaljastusega. Kokku on projekteeritud 6 foorjuhitavat ristmikku ja 2 reguleeritud ülekäigurada ristmike vahelisel alal. Tee põhjapoolsele küljele on projekteeritud läbi ribapargi kulgev jalgrattatee ja kõnnitee. Lõuna poolele on projekteeritud segaliiklusega kergliiklustee. Pirita tee –Narva mnt ristmikul on olemasolev kolmekülgne ristmik lahutatud kaheks kolmekülgseks ristmikuks Reidi tee ristmikule liitumise tõttu. Peasuund on Reidi tee-Narva mnt suund. Eritasandilisi lahendusi ei planeerita. Projekti koosseisus rekonstrueeritakse/ehitatakse järgmised ristmikud: 1. Russalka ristmik; 2. Reidi tee – Pikksilma tn ristmik: laevaga sadamasse saabunud raskeveokid suunatakse ainult Pikksilma tn ristmiku kaudu linnaliiklusesse; 3. Reidi tee – Petrooleumi tn ristmik: ristmiku põhjaharult tagatakse juurdepääs Tallinna Vanasadama D-terminalile; 4. Reidi tee – Uus-Sadama tn ristmik; 5. Reidi tee –Poldri tn reguleeritud ülekäik; 6. Reidi tee – Jõe tn - Lootsi tn -Ahtri tn ristmik; 7. mahasõidud Reidi teelt (täisnurkne mahasõit Tuukri tänavale Reidi tee kesklinnast väljuval suunal; mahasõit Poldri tänavale Reidi tee kesklinnast väljuval suunal; mahasõit Lootsi tänavale Reidi tee kesklinna poolsel suunal). Reidi tee projekti raames pikendatakse olemasolevat Pirita tee äärset rannapromenaadi kuni Ahtri tn – Jõe tn – Lootsi tn ristmikuni. Rannapromenaad kulgeb Reidi tee põhjapoolsel küljel. Promenaadil on 4 m laiune kõnnitee. Promenaadi ulatuses on projekteeritud ka 4 m laiune jalgrattatee. Kogu promenaadi lahendus on töötatud välja koos maastikuarhitektidega. Alale on paigutatud kõrghaljastust, põõsaid, väikevorme. Ala on liigendatud ning promenaad on kujundatud kui ribapark. Reidi teelt Tallinna Sadama alale suunduvate kergliiklusteede juurde on kujundatud temaatilised eriilmelised sadamaelu tutvustavad ning sadama sümboolikat kasutavad väljakud. Lisaks on ette nähtud erineva otstarbega puhkealad. Ligi 500 m pikkusel lõigul rajatakse uus kaldakindlustus (Russalka mälestussamba ja Pikksilma tn vahele), milleks tuleb projekteerimise ja kooskõlastamise käigus täpsust atud andmete kohaselt nii allpool kui ka ülevalpool 0 merepinna tasandit tahkeaineid uputada mahus ligi 24 100 m3. Olemasolevat Pirita tee mereäärset tugiseina pikendatakse ning rekonstrueeritakse kaldakindlustust Russalka piirkonnas. Rajatakse tugiseintelt alla suubuvad trepid, vaateplatvormid jms.  Reidi teele rajatakse ühistranspordipeatused Reidi tee – Uus-Sadama tn ristmiku, Reidi tee – Pikksilma tn ja Reidi tee – Narva mnt ristmiku piirkonda. Reidi tee linna siseneva suuna äärde rajatakse 2 parklat, Russalka monumendi juures asuv olemasolev parkla rekonstrueeritakse. Ehitatakse või rekonstrueeritakse tänavavalgustus (tänava- ja kergliiklustee valgustid, uus lülitusjaotusseade); sademevee- ja olmevee kanalisatsioon, sh rekonstrueeritakse Kadrioru ja Pirita sademevee väljalasud (2 tk), veetrassid, sidekanalisatsioon, elektri õhuliinid ja maakaabelliinid, gaasitorustik, kaugküttetorustik, paigaldatakse liikluskorraldusvahendid, rajatakse piirded ja väravad ning rajatakse haljastus (tänava - ja pargipuud, põõsad, püsikud). Projekti kogu tehnoloogiline lahendus on kirjeldatud K-Projekt AS, Novarc Group AS, OÜ Järelpinge Inseneribüroo poolt koostatud projektis, töö nr 15150. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Reidi tee ehituse projekti tulemusel ehitatakse lõigus Ahtri tänav – Jõe tänav – Lootsi tänav ristmik kuni Russalka ristmik 1,93 km uut ning rekonstrueeritakse 1,41 km Tallinna–Narva maanteelõiku, mis loob kiirema, mugavama ja ohutuma ühenduse Tallinna sadamatest riigi põhimagistraalideni, millede kaudu toimub rahvusvaheline liiklus ja kaubavedu. Projekti mahus rajatakse uusi ja rekonstrueeritakse olemasolevaid kergliiklusteid ja jalgteid kokku 10,5 kilomeetrit ning ehitatakse rannapromenaad. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projektiga seotud täiendavad hoolduskulud kaetakse Tallinna linnaeelarvest. Lisanduvad kulud jäävad 150 tuhande euro piiridesse aastas, kuid on suuremad taastus- ja kapitaalremondi aastatel. Taastusremont toimub eeldatavalt iga 5 aasta ning kapitaalremont 15 aasta järel. Reidi tee ehituse järgselt lisanduvad iga-aastased teehoiukulud sisalduvad Tallinna eelarvestrateegias prognoositud teede ja tänavate korrashoiukuludes. Tallinna eelarvestrateegias aastateks 2017-2020 on tabelis 8 esitatud Tallinna linna tegevuskulude prognoos aastateks 2017–2020, sh teede ja tänavate valdkonnas korrashoiukulud järgmiselt: 2017 - 28 233 000 € 2018 - 29 093 000 € 2019 - 30 124 000 € 2020 - 31 225 000 € Projekti eeltingimused: Projekti eeltingimusteks on tee-ehituse põhiprojekti valmimine 2017. aasta maikuus, koos vajalike tehniliste projektidega (sh vesi ja kanalisatsioon, valgustus, side, gaas, elekter, foorjuhtimine jm). Reidi tee I etapi eelprojekt esitati ehitisregistrisse ehitusloa menetluseks 25.08.2016. Korrigeeritud I etapi eelprojekt esitati EHRi 08.12.2016. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 09.12.2016 Reidi tee I etapi ehitusloa nr 1612271/23575. Reidi tee II etapi eelprojekti ehitusloa taotlus esitati EHRi 18.04.2017. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 21.04.2017 Reidi tee II etapi ehitusloa nr 1712271/12272. Projekti elluviimiseks on vajalik kahe vee erikasutusloa hankimine. Üks on vajalik merre ehitamiseks ehk ehitusaegne ja teine on seotud sademevee juhtimisega merre. Lisaks on vajalik algatada kaitsealuse Kadrioru pargi piiride muudatus (kiri Keskkonnaministeeriumile 16.12.2016 nr 2.1.1-2/2329 - 1). Keskkonnaministeerium oli oma 20.01.2017 kirjas nr 7-15/16/11077-4 seisukohal, et Reidi teed hõlmava osa pargist välja arvamine on otstarbekas teha pärast ehituse realiseerumist. Projekteerimisel on arvestatud muinsuskaitseliste nõuetega, sh allveearheoloogiliste uuringute läbiviimine laevavraki „Tver“ ja tundmatu vraki piirkonnas.  Vajalik oli Lootsi tn 1 kinnistu (kokku 1869 m2) võõrandamine. Kinnistu müügileping k innitati notariaalselt 21.09.2016. Tallinna linn võttis kinnistu otsese valduse üle 31.10.2016. Projekti liiklusohutusauditi esitatud tulemuste arutelu toimus 27.12.2016. Liiklusohutusauditi märkustega arvestati 16.01.2017 allkirjastatud protokollilise otsusega. Reidi tee põhiprojekti ekspertiisi koostamiseks lõigus Jõe tn -Russalka ristmik sõlmiti leping 8.05.2017 Taalri Varahaldus AS-iga. Ekspertiisi tegemiseks kavandatakse 1 kuu. Tee rajamiseks vajalike hoonete lammutusprojektid on kõik saanud vajalikud ehitusload ning lammutusprojektide üleandmise-vastusvõtmise akt AS-iga Tallinna Sadam allkirjastati 19.01.2017. AS Tallinna Sadam lammutab sadamale kuuluvad hooned. Lootsi tn 1 asuva endise Statoili teenindusjaama lammutus teostatakse Reidi tee ehitustööde mahus. 24.10.2016 kirjaga nr LV-1/2551 palus Tallinna LV ajutiselt peatada Reidi tee ehituse toetuse taotluse menetluse. seoses Keskkonnaministeeriumi 7.10.2016 kirjas nr 7-15/16 /7929-4 esitatud arvamusega Reidi tee eelprojekti kohta. Ministeerium palus teha kavandatava mere täitmise ja loodusliku rannajoone muutmisega seoses täiendav uuring. Uuringu koostas veebruaris 2017 TTÜ meresüsteemide instituut. Projekti kasusaajad: Kogu Eesti elanikkond Projekti kasusaajate asukoht: üle-eestiline Projekti kasusaajate täpsustus: Projekti sihtgrupiks on kõik Tallinna linnas liiklejad, kelle heaolu ja turvalisust liikluskorralduse parandamine mõjutab. Peamiseks sihtpopulatsiooniks on: 1. Kesklinna piirkonna, Lasnamäe ja Pirita elanikkond Käesolev projekt hõlmab Kesklinna linnaosas Tallinna sadama ja Russalka ristmiku vahelist ala. 1.06.2017 seisuga oli Kesklinna linnaosa elanike arv 62 252 elanikku, Lasnamäe linnaosa elanike arv 119 347 ja Pirita linnaosa elanike arv 18 459. Enamik Tallinna töökohti asuvad Kesklinna piirkonnas. 2. Viimsi valla elanikud Viimsi valda jõudmiseks on vajalik sõita mööda projekti raames rajatavat Reidi teed. Elanike arv Viimsi vallas seisuga 1.05.2017 oli 19 257 inimest. Viimsi valda jäävad ka mitmed väikesadamad. 3. Ühistranspordi kasutajad Projekti raames rajatavat Reidi teed saavad kasutama hakata nii kaugliini kui ka linna- ja linnalähiliini bussid. Infrastruktuuri kasutavad ka siseriiklikud kaubaveod ja rahvusvahelised kaubaveod. Käesoleva projekti raames rajatavat teed hakkavad kasutama igapäevaselt Tallinn-Narva suunal sadamast liikuvad kaubaveokid. Tallinna kesklinnas asuvat sadamat läbivate sõiduautode arv läheneb 1,3 miljonile ning veoautode arv on juba 0,3 miljoni ligidal. Autokasutajad moodustavad 89-95% kogu liiklusest projekti raames rajataval teel. 2015. aasta oktoobri alguses läbi viidud liiklusloendus näitas, et Reidi tee lõpp-punkti – Pirita tee ja Narva mnt ristmikku – läbib hommikusel tipptunnil üle 4000 auto, millest ka Reidi tee valmimise järel jääb teatud osa Narva maanteele. Lisadokumendid: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht LV_kinnituskiri.bdoc Esitatud Omafinantseeringu 02.06.2017 Janne Teder 21.7 KB taotlus kinnituskiri Sisu: LV_algatuskiri_2809201... Allkirjad: KALLE KLANDORF 29.09.2016 09:53 Allkiri on kehtiv Reidi projekti hangete... Esitatud Hangete plaan 02.06.2017 Janne Teder 11.8 KB taotlus Tvk 19.05.2016 o nr 89... Esitatud Tallinna 02.06.2017 Eret Hiiemäe 578.0 KB taotlus Linnavolikogu otsus projektis osalemise ja esindusõiguse kohta TTÜ meresüsteemide ins... Esitatud Mere põhjasetete ja 01.06.2017 Janne Teder 10.5 MB taotlus ehitusaegse keskkonnamõju uuringud laevavraki Tver asukohas ja tundmatu laevavraki asukohas Tallinna lahe lõunaosas Sisu: A20170209_aruanne.pdf A20170209 Lähteülesand... A20170209 Lähteülesand... A20170209 TTÜ Liiva tr... Allkirjad: URMAS RAUDSEPP 17.02.2017 10:16 Allkiri on kehtiv Reidi tee KMH algatama... Esitatud Tallinna 01.06.2017 Janne Teder 46.7 KB taotlus Keskkonnaameti käskkiri KMH algatamata jätmise kohta Sisu: Käskkiri_lisaga_220720... Allkirjad: RELO LIGI 25.07.2016 10:48 Allkiri on kehtiv Ehitusluba_Nr_1612271-... Esitatud Ehitusluba I etapp 01.06.2017 Eret Hiiemäe 211.7 KB taotlus Sisu: Ehitusluba_Nr_1612271_... Allkirjad: HELVI KORK 09.12.2016 19:13 Allkiri on kehtiv Ehitusluba_Nr_1712271-... Esitatud Ehitusluba II etapp 28.04.2017 Eret Hiiemäe 194.3 KB taotlus Sisu: Ehitusluba_Nr_1712271_... Allkirjad: HELVI KORK 21.04.2017 16:40 Allkiri on kehtiv Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal. Uute maanteede ehitamine (10.1.2) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus 1,93 km ehitatud uut maanteelõiku ja 1,41 km rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõiku teede ehitus km 0,00 1,93 teede rekonstrueerimine km 0,00 1,41 jalg- ja jalgrattateede ehitus ja rekonstrueerimine km 0,00 6,18 jalgteede ehitus ja rekonstrueerimine km 0,00 2,13 jalgrattateede ehitus ja rekonstrueerimine km 0,00 2,37 Parklate ehitus ja rekonstrueerimine tk 0,00 4,00 Valdkonna ülesed näitajad Uute maanteelõikude kogupikkus, millest TEN-T (km) km 0,00 1,93 Kas projekt on kliimat ja keskkonnahoidu edendava mõjuga? Jah Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga? Jah Kas projekt on regionaalarengut edendava mõjuga? Jah Kas projekt on riigivalitsemist edendava mõjuga? Jah Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Uute maanteede ehitamine (10.1.2) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Tegevuse täpsustus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus 1,93 km ehitatud uut maanteelõiku ja 1,41 km rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõiku 1 Ehitamine Töövõtja leidmiseks kuulutab Toetuse saaja 02.10.2017 31.10.2019 välja 2 rahvusvahelist avatud hanget ehitusetöövõtulepingu sõlmimiseks: I etapi ehitushange ja II etapi ehitushange. II etapi ehitushanke läbiviimine sõltub Tallinna Halduskohtu kohtumenetluse lahendist haldusasjas 3-17-1088. 2 Ehituse järelevalve Tallinna Kommunaalameti tellitavatel 02.10.2017 31.10.2019 tee-ehitusobjektidel ja kommunaalehituse objektidel ehitusjuhi, hankekorralduse ja omanikujärelevalve teenuse osutamine toimub 7.12.2015 sõlmitud äsunduslepingu nr TKA152 alusel. 8 Maade ost Lootsi 1 kinnistu müügileping on 08.10.2015 31.10.2016 notariaalselt kinnitatud 21.09.2016. Müügileping sõlmiti DTZ Kinnisvaraekspert poolt 08.10.2015 koostatud eksperthinnangu nr 1510-6493-01/HT alusel. Keskkonnamõju hindamise tulemuse Projekti keskkonnamõju hinnati 2006.-2007. aastal Ühtekuuluvusfondi projekti „ lühikirjeldus: Tehniline abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks“ raames Põhjaväila ja Russalka ristmiku osas. Keskkonnamõju hindamise aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 11.06.2007 kirjaga nr 30-12-1/29667-2. Käesoleva projekti raames otsustati vastavalt Tallinna Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirjale nr 1-1/20 mitte algatada uue jaotustänava - Reidi tee - rajamise põhiprojekti (K-Projekti töö nr 15150) keskkonnamõju hindamist tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg-st 4 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 p-st 8 ning arvestades keskkonnamõju hindamise eelhinnangut. Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht TASUVUSANALÜÜS Reidi t... 04.01.2017 Eret Hiiemäe 1.7 MB Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 29 030 982,00 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 28 500 960,00 Taotletud toetuse määr (%): 85,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 24 225 816,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 4 275 144,00 Tegevuste eelarve Uute maanteede ehitamine (10.1.2) Projekti kulude hüvitamise ühtne määr (%): ei kohaldu Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Abikõlblik % tunnus summa (EUR ) 1,93 km ehitatud uut maanteelõiku ja 1,41 km rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõiku 1 Ehitamine 26 425 730,00 92,71 Eelarve rea täpsustus: 26 425 730,00 2 Ehituse järelevalve 523 230,00 1,84 Eelarve rea täpsustus: 523 230,00 8 Maade ost 1 552 000,00 5,45 Eelarve rea täpsustus: 1 552 000 Kokku (EUR): 28 500 960,00 100,00 VALDKOND KOKKU (EUR): 28 500 960,00 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 28 500 960,00 Märkused: Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2016 otsuse nr 89 kohaselt on projekti kogumaksumus koos mitteabikõlblike kuludega 29 030 982 eurot, millest abikõlblik eelarve on 28 500 960 eurot. Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid. Uute maanteede ehitamine (10.1.2) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR ) Tallinna Kommunaalamet 4 275 144,00 15,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 4 275 144,00 15,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 24 225 816,00 85,00 KOKKU (EUR): 28 500 960,00 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 28 500 960,00 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 28 500 960,00 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (läbi genereeritud pdf-faili), lisada volikirju ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri, mis tõendab allkirjastaja esindusõigust. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata : taotlus_2014- 2020.10.01.17-0037_02062017_152844.pdf Volitused Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Tvk 19.05.2016 o nr 89... 05.01.2017 Eret Hiiemäe 578.0 KB Linna ametiasutuste ju... 01.06.2017 Janne Teder 333.6 KB Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Reio Vesiallik Allkirjastamise aeg: 02.06.2017 15:30 Tallinna Kommunaalamet REIDI TEE EHITUS TALLINNAS TASUVUSANALÜÜS KOOSTAJA: FINANTSAKADEEMIA OÜ 23.02.2016 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE OLULISEST........................................................................... 3 2. PROJEKTI KONTEKST ............................................................................... 8 2.1. Piirkonna sotsiaalmajanduslik ülevaade .........................................................8 2.2. Projekti vastavus regulatsioonidele ja strateegilistele dokumentidele .................9 2.3. Tänane olukord Projekti piirkonnas ............................................................. 11 3. PROJEKTI EESMÄRGID ........................................................................... 16 4. ELLUVIIJA VÕIMEKUS JA MÕJUD ........................................................... 17 4.1. Projekti elluviija võimekus ......................................................................... 17 4.2. Projekti mõjud......................................................................................... 20 5. NÕUDLUS, ALTERNATIIVID JA KESKKONNAMÕJUD ............................... 22 5.1. Nõudluse analüüs .................................................................................... 22 5.2. Alternatiivide kirjeldus ja maksumused ....................................................... 26 5.3. Keskkonnamõju ....................................................................................... 30 5.4. Ajakava .................................................................................................. 32 6. FINANTSANALÜÜS ................................................................................. 33 6.1. Peamised eeldused .................................................................................. 33 6.2. Rahavoo prognoosid ................................................................................. 37 6.3. Finantseerimise kava ................................................................................ 37 6.4. Finantsanalüüsi tulemused ........................................................................ 38 7. SOTSIAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS ........................................................ 39 7.1. Lähenemine ............................................................................................ 39 7.2. Finantsrahavoo korrigeerimine ................................................................... 39 7.3. Välistulud ja -kulud .................................................................................. 41 7.4. Sotsiaalmajanduslik rahavoog ja tasuvus .................................................... 50 7.5. Projekti mõju tööhõivele ........................................................................... 51 8. TUNDLIKKUSANALÜÜS ........................................................................... 53 9. FINANTSEERIMISVÕIMALUSED JA MÕJU MAJANDUSELE ....................... 55 LISAD ............................................................................................................. 58 Lisa 1 Finantsrahavoo prognoosid, tuhat eurot ...................................................... 58 Lisa 2 Sotsiaalmajandusliku rahavoo prognoosid, tuhat eurot ................................. 60 2 / 62 1. KOKKUVÕTE OLULISEST Reidi tee ehitamise projekti (Projekt) omanik ja elluviija on Tallinna linn. Tallinna linn on ka Projekti kaasfinantseerija. Linna esindab Projekti elluviimisel Tallinna Kommunaalamet. Tallinna linn on ka hankija riigihankes „Reidi tee eskiisi ja põhiprojekti koostamine lõigus Jõe tänav kuni Russalka ristmik“ (viitenumber 163727). Projekti lühikirjeldus ja parameetrid Reidi tee paikneb Eesti Vabariigis, Tallinna linnas, Kesklinna linnaosas ning tähendab uue teelõigu rajamist Ahtri tänav – Jõe tänav ristmikust Narva mnt – Pirita tee (nn Russalka) ristmikuni. Teelõik on üheks osaks Tallinna linnakeskuse põhjapoolseks möödasõiduteeks kavandatud niinimetatud põhjaväilast. Teelõik parandab ka pääsu Tallinna Vanasadamast põhimaan- teedele E67 (Tallinn – Pärnu – Ikla) ja E20 (Tallinn – Narva) ning on sellega osa TEN-T teedevõrgustikust. Tasuvusanalüüsi käigus analüüsiti kolme Projekti alternatiivi, mis olulises osas erinevad ainult Russalka ristmiku lahenduse osas (vt täpsemalt ptk 5.2): Variant 1 (V1) Russalka ristmiku liiklus viiakse Russalka mälestusmärgist mere poole. Russalka ristmikul on 2 jalakäijate tunnelit ja Reidi teel on 3+3 sõidurada. Variant 2 (V2) Russalka ristmiku liiklus jääb Russalka mälestusmärgist mandri poole ja 2 jalakäijate tunneliga lahendus kus Reidi teel on 3+3 sõi- durada. Variant 3 (V3) Russalka ristmiku liiklus jääb Russalka mälestusmärgist mandri poole ja 2 jalakäijate tunneliga lahendus kus Reidi teel on 2+2 sõi- durada. Variant 4a (V4a) Russalka ristmiku liiklus jääb Russalka mälestusmärgist mandri poole, 2+2 sõiduraja ja jalakäijate tunnelita lahendus. Variant 4b (V4b) Russalka ristmiku liiklus jääb Russalka mälestusmärgist mandri poole, 3+3 sõiduraja ja jalakäijate tunnelita lahendus. Seega kaaluti tasuvusanalüüsis ühte varianti, kuu autotee viiakse Russalka mälestusmär- gist mere poole ning nelja varianti erinevate variatsioonidega, kus autotee jääb maa poo- le. Teelõigu ligikaudne pikkus kõikide variantide korral on 1,74 kilomeetrit. Projekti muud ligikaudsed parameetrid alternatiivide lõikes on järgmised: Positsioon Ühik V1 V2 V3 V4a V4b Sõidutee m2 72 316 79 419 69 833 70 310 80 297 Kergliiklustee m2 37 592 30 459 28 641 28 283 29 538 2 Haljastus m 88 346 48 429 64 926 63 838 48 196 Kaldakindlustus jm 1 200 1 035 1 035 1 035 1 035 Maksumus* milj. eurot 35,1 34,2 31,9 31,5 33,8 * sh käibemaks ja maade ostuga seotud kulud; 3 / 62 Ehitusaeg kõikidel variantidel on 2017. aasta algusest kuni 2018. aasta lõpuni. Teelõigu eeldatav kasutusse andmise aeg on seega 2019. aasta algus. Käesoleval ajal toimuvad projekteerimistööd, 2016. aasta IV kvartalis algab ehitushange ning aasta 2016 lõpus al- gab ehitushange. Projekti eesmärgid Projekt täidab 10. detsembril 2014 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (Rakenduskava) prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport” meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste aren- damine“ temaatilist eesmärki, milleks on säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kit- saskohtade kõrvaldamise edendamine. Projekt panustab Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamisse, investeerides TEN-T-sse alaeesmärgi 2.10.2.1 „ELi va- hendite kasutamise eesmärk 1: Paremad rahvusvahelised ühendused TEN-T võrgustikus“ täitmisesse. Projekti tegevuste tulemusel täidetakse 17 % rakenduskava väljundindikaa- torist „Uute maanteelõikude kogupikkus“. Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015 korraldusega nr 93 kinnitatud perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kohaselt on projekti „Reidi tee ehitus Tallinnas“ eesmärgiks TEN-T üld- ja põhivõrgustikku kuuluva Tallinna–Narva maan- tee lõigu uuendamine, sealhulgas teede ehitamine ja rekonstrueerimine, jalg- ja jalgratta- teede rajamine ning tegevused negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. Reidi tee ehitamise eesmärkideks on Projekti teostaja – Tallinna linna – poolt seatud järgnev:  TEN-T üld- ja põhivõrgustikku kuuluva Tallinn- Narva maantee lõigu (Tallinna sa- damate ja E20 tee) uuendamine sh teede ehitamine ja rekonstrueerimine, kuna selle tee kaudu toimub rahvusvaheline liiklus ja kaubavedu;  parandada pääsu Tallinna Vanasadamast põhimaanteedele E67 – Tallinn-Pärnu- Ikla ja E20 – Tallinn-Narva, ehk kitsaskoha likvideerimine piiriüleses liikluses;  jalg- ja jalgrattateede rajamine negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks;  tänavate keskkonnaohutuse suurendamine muutes autotranspordi liikluse sujuva- maks, mis aitab vähendada heitgaasidest tulenevat keskkonnasaastet;  parandada liiklusohutust so vähendada liiklusõnnetuste riski ja arvu Reidi tee mõ- jupiirkonnas (Narva mnt, Tuukri tn, Pirita tee, Petrooleumi tn jm). Projekti mõjud Tasuvusanalüüsi käigus hinnati, kvantifitseeriti ja anti rahaline väärtus järgmistele Projek- ti laiematele mõjudele: 1. Ajavõit reisijate ja kaubaveos: Projekti tulemusena vähenevad ummikud – näiteks Piri- ta teel hommikusel ajal – Reidi tee mõjupiirkonnas. Oluliselt lihtsustub ka kiireneb juurdepääs Vanasadamale, kuhu suunduvate raskeveokite arv ületab aastal 2015 300 tuhande piiri. 2. Õhusaaste ja kütusekulu vähenemine: sujuvam liiklus ning ka teekonna lühenemine Vanasadamast Narva maanteele vähendab heitmeid väliskeskkonda ning parandab õhu kvaliteeti Tallinna kesklinna piirkonnas. Sujuvam liiklus vähendab samas ka kütu- sekulu ning sellega liiklejate kulutusi. 4 / 62 3. Õnnetuste arvu vähenemine: liikluse hajutamine ja ohutud ristmike lahendused vä- hendab hinnanguliselt 20% liiklusõnnetuste toimumise riski Projekti mõjupiirkonnas. 4. Maa väärtuse kasv: täna on Projekti piirkonnas suured maa-alad majanduslikult kasu- tamata või kastutuses ainult väikese intensiivsusega. Reidi tee parandab ligipääsu piirkonna kinnistutele ning mõjutab positiivselt eelkõige äriotstarbeliste kinnistute väärtust. Järgnevas tabelis on tasuvusanalüüsi otstarbel prognoositud mõjunäitajad Projekti esime- sel valmimise järgsel täisaastal (2019). Tabel 1 Projekti prognoositud mõjud variantide lõikes aastaks 2019 Ühik V1 V2 V3 V4a V4b Maa väärtuse kasv mõjupiirkonnas mln EUR 6,11 6,11 6,11 6,11 6,11 Ajavõit reisijateveos tuh h 76,2 76,2 74,1 56,6 58,7 Ajavõit kaubaveos tuh h 18,6 18,6 18,5 16,3 16,4 CO2 emissiooni vähenemine tonni 681 681 652 538 567 NOx emissiooni vähenemine tonni 7,98 7,98 7,64 6,30 6,64 Õnnetuste kahju vähenemine mln EUR 0,20 0,20 0,20 0,18 0,18 Kütuse tarbimise vähenemine tuh liitrit 297 297 285 235 248 Vähese või puuduva alusinfo tõttu ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega kvantifitsee- rida erinevate võimalike tegurite muutust ja mõju, nagu: vibratsioon, müra, veesaaste, ehitusperioodi mõju linnakeskkonnale jms. Samas on keskkonnamõjude hinnangu koha- selt projekteerimisel keskkonnariskide maandamisega piisavalt arvestatud ning mõjud jäävad ka seatud normatiivide piiridesse. Projekti finantsmõju Projekti tasuvusarvutuste teostamiseks koostati rahavoogude prognoos 30-ks aastaks ala- tes ehitusperioodi esimesest aastast ehk aastast 2017. Rahavoo prognoos algab 2 aasta pikkuse ehitusperioodiga, mille jooksul tehakse ära in- vesteeringute kulu (vt järgmist tabelit). Tabel 2 Investeeringute hinnanguline maksumus erinevate variantide korral tuhat eurot V1 V2 V3 V4a V4b 1. Ehitamine (peatöövõtt) 31 791 30 912 28 666 28 286 30 563 2. Maade ost 2 703 2 703 2 703 2 703 2 703 3. Ehituse järelevalve 636 618 573 566 611 4. Teavitamine 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 5. KOKKU 35 133 34 236 31 945 31 558 33 881 sh Käibemaks 5 405 5 255 4 873 4 809 5 196 Investeeringute kavas oli Projekti maksumuseks hinnatud 28 500 960 eurot. Teelõik antakse kasutusse aasta 2019 alguses ning siis tekib linnaeelarvele täiendav koormus hoolduskulude näol, kuna tegemist on uue teelõiguga. Samas võetakse arvesse, et olemasolevate teelõikude (Narva mnt, Tuukri tn jm) remondivajadus liikluskoormuse hajutamise tõttu mõnevõrra väheneb. 5 / 62 Opereerimise perioodil on arvestatud iga-aastaste puhastamise, valgustamise ja hooldus- remondi kuludega ning tsükliliste taastus- ja kapitaalremondi kuludega. Prognoosiperioodi pikkus on valitud selline, et selle jooksul toimub üks kapitaalremont (15a. pärast valmi- mist eh ehk aastal 2033). Kokkuvõte rahavoogude prognoosidest on toodud järgmises tabelis (summad sisaldavad käibemaksu). Tabel 3 Projekti rahavoogude prognoosid perioodiks 2017-2046, tuhat eurot 2021- 2026- 2031- 2036- 2041- 2017 2018 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2046 V1 -18 920 -16 214 -171 -176 -4 784 -5 622 -10 649 -7 090 -8 326 V2 -18 471 -15 765 -162 -167 -5 111 -6 013 -11 514 -7 583 -8 869 V3 -17 326 -14 620 -148 -152 -4 523 -5 317 -10 158 -6 706 -7 850 V4a -17 132 -14 426 -133 -137 -4 466 -5 254 -10 115 -6 626 -7 734 V4b -18 293 -15 587 -147 -151 -5 072 -5 972 -11 519 -7 531 -8 783 Detailsem rahavoogude prognoos on toodud aruande Lisas 1. Kuna Reidi tee projekt ei ole tulu teeniv st teelõiku ei planeerita tasulisena, siis ei saa Pro- jekt olla ka finantsiliselt tasuv. Seega on ka Projekti finantsilise tasuvuse näitajad (nüüdispuhasväärtus ja sisemise tootluse määr) on negatiivsed. Projekti finantseerimine Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ on Projekti eeldatava Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne summa 24 225 816 eurot. Tabel 4 Finantseerimise kava, tuhat eurot V1 V2 V3 V4a V4b Investeeringu kulu kokku 35 133 34 236 31 945 31 558 33 881 sh abikõlblikud kulud 35 133 34 236 31 945 31 558 33 881 Toetuse määr 85% 85% 85% 85% 85% Finantseerimise allikad Toetuse summa 24 226 24 226 24 226 24 226 24 226 Linnaeelarve 10 863 9 966 7 675 7 287 9 610 Arvestades Projekti maksumust on linna kaasfinantseerimise vajadus seega 7 ja 11 miljo- ni euro vahel, mida on linnaeelarve võimalusi arvestades (vt ptk. 4.1) võimalus finantsee- rida kas otse eelarve tuludest, laenuraha kaasates või Tallinna Sadam AS vahendeid kaa- sates. Tallinna Sadam AS kaasfinantseerib Vanasadamat teenindava Reidi tee ehitamist Tallinna Linnavolikogu 19.05.2016 otsuse nr 90 alusel 15.06.2016 sõlmitud ühiste kavatsus- te protokolli punkti 2.4.2 kohaselt 2/3 ulatuses projekti omafinantseeringust e. 10% ula- tuses projekti abikõlblikest kuludest. Sotsiaalmajanduslik tasuvus Projekti sotsiaalmajandusliku tasuvuse hindamisel tehti finantsrahavoogudesse järg- mised korrektuurid ja täiendused: 6 / 62  1. Projektiga seotud finantskulusid (investeeringud, hooldus) korrigeeriti nn fiskaal- ja alternatiivkulude faktoritega. Näiteks võeti kuludes välja otseste ja kaudsete maksude kulud, mis on ühiskonna seisukohalt neutraalse mõjuga. 2. Rahavoogudele lisati nn väliskulud ja ‐tulud, mis tekivad projekti elluviimisel ühiskonnale laiemalt. Töö käigus rahalisse väärtusesse hinnatud välismõjusid on loetletud Tabelis 1. Prog- noosiperioodi lõppu on arvestatud ka rajatise jääkväärtus amortiseeritud taastamismak- sumuse alusel (ptk 6.1). Sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus korrigeeritud tulude ja kulude põhjal arvutati Projekti tasuvusnäitajad: nüüdispuhasväärtus (ENPV), tulude/kulude määr (B/C) ja sisemine tulunorm (ERR). Sotsiaalmajandusliku tasuvuse arvutuse tulemuste kokkuvõte alternatiivide lõikes on toodud järgnevas tabelis. Tabel 5 Projekti alternatiivide sotsiaalmajandusliku tasuvuse näitajad Variant V1 V2 V3 V4a V4b ENPV (mln eurot) 30,0 30,1 31,6 23,2 21,6 ERR 14,8% 15,1% 16,0% 14,0% 13,1% B/C 1,94 1,95 2,08 1,80 1,69 Kõikide tasuvusnäitajate järgi Projekti kõik alternatiivid sotsiaalmajanduslikult tasuvad, sest ENPV>0, ERR>6,5% ja B/C>1. Kõige tasuvamad on variant V3, ehk kus 2+2 rajaga Reidi tee kulgeb Russalka mäles- tusmärgist mandri poolt ning rajatakse kergliikluse tunnelid. Lisaks annab see (tunnelite- ga) variant ka kergliiklejatele olulise ajavõidu. Varianti V3 toetab K-Projekti liiklusekspertide poolt koostatud kvalitatiivne koondhinnang variantidele: Nr. Nimetus V1 V2 V3 V4a V4b 1 Liikluse läbilaskvus + + + - - 2 Hinnang liiklusohutusele + + + - - 3 Maade võõrandamise vajadus - - - - - 4 Hinnang ehituse mahule - - + + + 5 Perspektiivne laiendamisvõimalus - + + 6 Liiklusmüra - - - - - „+“ tähendab positiivset hinnangut ja „-„ negatiivset hinnangut. Variandid 4a ja 4b ei taga liikluse läbilaskvust ning liiklusohutuse tase on neis oluliselt madalam, kui kergliiklustee tunneliga variantides. Eskiisina esitatud variantide hulgas omavad variandid 2 ja 3 seega tugevaid eeliseid. 7 / 62 2. PROJEKTI KONTEKST 2.1. Piirkonna sotsiaalmajanduslik ülevaade Projekti asukoht on küll Tallinna linn, kuid selle mõju on läbi TEN-T võrgustiku rahvusva- heline. Tallinna Vanasadam teenindab lisaks Eesti ja Põhjamaade vahelistele reisijate- ja kaubavoogudele laiemalt ka Kesk-Euroopa (Läti, Leedu, Poola jm) kaubavahetust Soome ja Rootsiga. Kuna Projekti esmane mõjupiirkond on aga Tallinn ja selle lähiümbrus ning teisene Eesti Vabariik, siis annab järgnev lühiülevaade just nende piirkondade sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Pärast suurt langust aastal 2009 (-14%) on Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) pi- devalt kasvanud. Viimastel aastatel on reaalkasvu määrad globaalse majandussurutise mõjul jäänud mõõduka 2% lähedale (vt järgnevat joonist). Eesti SKP inimese kohta lähe- neb kiiresti Euroopa Liidu keskmisele, moodustades sellest aastal 2014 73% (2003a 52%) 1. 0F Lähiaastateks prognoosib Rahandusministeerium SKP reaalkasvu vahemikus 2,8-3,5% aastas. Joonis 1 Eesti valitud makroökonoomilised näitajad 14,0% 1 400 12,0% 1 200 10,0% 1 000 8,0% 800 eurot 6,0% 600 4,0% 400 2,0% 200 0,0% 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 SKP reaalkasv, % Tööpuudus, % Keskmine kuupalk (€) Allikas: Struktuurifondid.ee Vaatamata väikesele majanduskasvule ning madalale inflatsioonile on palgakasv olnud suhteliselt kiire ning aastal 2014 ulatus Eesti keskmine brutokuupalk esmakordselt üle 1000 euro. Tööpuudus on viimastel aastatel olnud pidevas languses ning käesoleva aasta augustis langes töötuse määr alla 6% (2010 aastal veel 16,7%). Euroopa Liidu keskmine oli septembris 2015 9,3% 2. 1F 1 Allikas: Eurostat 2 Allikas: Eurostat 8 / 62  Elanike arv on Eestis pidevalt langenud. Nii oli see 2013. aasta lõpus võrreldes 2000. aas- taga oli üle 5% madalam. Tallinna elanike arv seevastu kavas samal ajavahemikul ligi- kaudu 2%. Veelgi kiiremini on aga kasvanud Harjumaa (sh Tallinn) elanikkond, kus kas- vumääraks oli 6,5% ning kui Tallinna mitte arvestada siis isegi üle 20%. Eelkõige on kas- vanud linna lähivallad, mis näitab valglinnastumise protsessi, kuna töökohad jäävad ikkagi suuresti pealinna. Projekti asukoha tõttu on huvitav Viimsi valla ja Tallinna linna vaheline liikumine. Viimase rahvaloenduse (2011) andmetel on töökoha asukoht Tallinnas 5574-l Viimsi valla elanikul ning töökoha asukoht Viimsi vallas 1642-l Tallinna elanikul. Samal ajal töötas Viimsi vallas kõigest 1668 valla enda elanikest. Tallinna linna võib pidada Eesti majanduse mootoriks, sest linna osakaal Eesti SKP-s oli aastal 2013 50% samas kui osakaal riigi rahvaarvus oli kõigest 31%. Tallinna SKP elaniku kohta on üle 60% kõrgem kui riigi keskmine ning keskmine palk on pealinnas riigi keskmi- sest 15% kõrgem (vt järgnevat tabelit). Tabel 6 Eesti, Harjumaa ja Tallinna valitud sotsiaalmajanduslikud näitajad Eesti Harjumaa Tallinn SKP jooksevhindades, miljonit eurot 18 739 11 487 9 329 Osatähtsus riigi SKP-s, % 100 61 50 SKP elaniku kohta, eurot 14 218 20 152 22 833 Rahvaarv 1 317 997 570 035 408 561 Osatähtsus riigi rahvaarvus % 100 43 31 2.2. Projekti vastavus regulatsioonidele ja strateegilistele dokumentidele Projekti vajalikkus on põhjendatud mitmete strateegiliste dokumentidega. Esmalt toome välja Ühtekuuluvusfondi rakenduskavaga seonduva ning seejärel seose üle-euroopaliste ja piirkondlike/valdkondlike dokumentidega. Vastavus rakenduskavale Majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määrus nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arenda- mine perioodil 2014–2020“ kehtestati „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020” (Rakenduskava) elluviimiseks. Projekt kuulub Rakenduskava prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport” meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ (Meede) alla. Meetme üheks tegevuseks on ka uute teelõikude ehitamine. Projekt täidab Meetme eesmärki, parendada transpordi ühendusi ja elanike liikumisvõima- lusi ning samaaegselt toetada ka ettevõtlust. Projekti tulemusena ehitatakse uus teelõik Tallinna linnas ning parandatakse ühendust Tallinna Vanasadamast TEN-T üld- ja põhivõr- gustikku kuuluvale Tallinna– Narva maanteele. Projekt on lülitatud Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investee- ringute kavva. Vastavaus olulisematele strateegilistele dokumentidele Järgnevalt toome ära kokkuvõtte olulisematest Projektiga seotud strateegilistest doku- mentidest: Dokument Sisu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide üheks 9 / 62 määrus (EL) nr 1303/2013 valdkondlikuks eesmärgiks on säästva transpordi aren- damine ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrval- damine (Art 9). Transpordi valdkonnas põhinevad investeerimiskavad tegelikul ja prognoositaval transpordinõudlusel ning neis tehakse kindlaks puuduvad ühenduslülid ja kitsaskohad, võttes ühtses lähenemisviisis arvesse liidu piiriüleste ühenduste arendamist. Investeeringud piirkondlikesse ühendustesse tervikliku üle-euroopalise transpordivõr- guga (TEN-T) ja TEN-T põhivõrguga peavad tagama, et linna- ja maapiirkonnad saavad kasu suurte võrkude loodud võimalustest. „Transpordi arengukava 2014- Arengukava olulisemate meetmete nimekirja kuulub ka 2020“ Tallinna Vanasadama ja Russalka ristmiku ühendamine ehk Reidi tee ehitus, kuna tegemist on kaubaveoks olu- Majandus- ja Kommunikatsioo- lise taristuga. niministeerium, 2013 Strateegia „Tallinn 2030“ Magistraaltänavate võrgu arendamise vaieldamatud prioriteedid on põhjaväil ja lõunaväil. Tallinna Linnavolikogu 04. no- vember 2010; otsus nr 255 Tallinna tänavavõrgu põhiprobleeme on aastaid olnud selle ida- ja kirdeosas ning lääne- ja lõunaosas paikne- vate linnaosade ühendamine linnakeskust läbimata. Põhjaväila väljaarendamine - mille osaks Projekt on – on kavandatud nii, et see ei takistaks Tallinna avamist merele ja aitaks kaasa ranna-ala paremale avalikule ka- sutamisele. „Tallinna Arengukava 2014- Tallinna transpordivaldkonnas on tähtsaim ühistrans- 2020“ pordi eelisarendamine ning kergliiklusteede arendami- ne. Olulisemateks infrastruktuuriobjektideks on Haa- Tallinna Linnavolikogu 13. juuni bersti ristmiku väljaehitamise kõrval aga ka Põhjaväila 2013; määrus nr 29 (sh Reidi tee) ehitus. Arengukavas tuuakse välja, et põhjaväila rajamine sõl- tub riigi ja Tallinna sadama osalusest selles protsessis ning välisraha saamisest. „Tallinna linna ja lähiümbruse Vastavalt transpordikavale on Tallinna linnakeskuse transpordikava“ üheks möödasõiduteeks planeeritud põhjaväil. See aitab ka suunata transiitliiklust ja raskeveokeid Tallinna üm- Tallinna Linnavalitsus, bersõiduteedele. 08.12.2010 Põhjaväila rajamine lõigus Ahtri tänav - Jõe tänava ristmik kuni Narva maantee - Pirita tee ristmik (Reidi tee) vähendab Viimsist, Piritalt, Lasnamäelt ja Põhja- Tallinnast tulevat liiklusvoogu läbi linnasüdame ning va- bastab ummikutest Narva maantee - Pirita tee ristmiku. Samuti võtab põhjaväil ära liikluskoormust Narva maanteelt lõigul Russalka ristmik-Viru väljak. Tuuakse välja, et tulevikus lisab Reidi teele liikluskoormust Pet- 10 / 62  rooleumi kaubanduskeskuse arendus, Bensiini tänava elamuala arendus ja Tallinna sadama laiendus. „Kesklinna linnaosa arengukava Mugava ning keskkonnasõbraliku ühissõidukite kasuta- aastateks 2012-2016“ mise kõrval peetakse oluliseks vähendada Kesklinna liiklusvoogusid läbi Russalka ristmiku väljaehitamise. Tallinna Linnavolikogu 5. aprilli Arvestades asjaoluga, et transiidikoridorina on põhja- 2012; määrus nr 9 väila infrastruktuuri rekonstrueerimine eelkõige oluline Tallinna Sadama jaoks, peab linn vajalikuks kaaluda põhjaväila rajamist Tallinna Sadama kaasfinantseerimi- sel. Oluliseks eesmärgiks on vähendada transiitliiklust läbi Tallinna kesklinna. 2.3. Tänane olukord Projekti piirkonnas Ülevaade Projekti piirkonna tänasest olukorrast antakse järgnevate teemade kaupa:  Vanasadamaga seotud liikus;  Kesklinna liiklus;  Liiklusõnnetused piirkonnas;  Maakasutus. Joonis 2 Projekti teelõigu asukoha kaart Sadama liiklus Tallinna Vanasadam on turistide tähtsaimaks väravaks Eestisse, seda peamiselt Soome ja Rootsi aga ka Venemaa suunal. Lisaks aastaringsele liinilaevade liiklusele saabub suve jooksul sadamasse üle 200 kruiisilaeva. Aastal 2014 läbis sadamat üle 9 miljoni reisija ja 11 / 62 rohkem kui 1,6 miljonit sõidukit (vt Tabel 12). Suurem osa reisijate ja kauba liiklusest toimub läbi D-Terminali (teenindab peamiselt Tallinki laevu), mis jääb kavandatava Reidi tee vahetusse naabrusse (vaata kaarti üleval). Vanasadamat läbivate veoautode arv ületas aastal 2015 tõenäoliselt 300 tuhande piiri (2015. aasta 10 kuuga 257 tuhat). Linnast väljumiseks kasutavad kaubaveokid täna pea- miselt Narva maanteed, mis on aga ka oluliseks kanaliks kesklinna sisenemisel Piri- ta/Viimsi aga ka Lasnamäe suunalt. Veoautode ligipääs Vanasadamale on keeruline ning koormab Tallinna kesklinna suunalist liiklust (vt pilte allpool). Pilt 1 Sadamast väljuv liiklus laeva saabumise ajal Petrooleumi-Tuukri-Narva mnt ristmikel Pööre Petrooleumi tänavalt Narva maanteele Petrooleumi tn -Tuukri tn ristmiku ületamine Allikas: K-Projekt AS Kaubaveokite juurdepääs Vanasadamale TEN-T võrgustikku kuuluvatelt maanteedelt (Narva, Tartu ja Pärnu suunal) on vaevaline. Tänane olukord tähendab liiklejatele suure- mat ajakulu ja õnnetuste riski ning suuremat keskkonnareostust piirkonnas. Kesklinna liiklus Tallinna tänavavõrgu arendamise põhiülesandeks on ida-lääne suunas väljaveninud linna piirkondade ühendamine ja linnakeskusest transiitliikluse möödajuhtimine. Transiitliikluse protsenti Tallinnas pole uuritud, kuid hinnanguliselt võib see kesklinnas ulatuda kuni 60% 3. Põhjaväil on kavandatud mööduma linnakeskusest põhjaküljelt. 2F Suur osa Tallinnas liiklevatest autodest koondub äripäevadel kesklinna. Autode arvukuse suurenemise ja liiklusummikute tõttu halveneb linnaõhu kvaliteet. Liiklusseisakute tõttu muutub liiklus närviliseks 4. 3F Tallinna liikluse kohta on võimalik saada andmeid Tallinna Seiresüsteemist, milles on täna 11 püsiloenduspunkti. Reidi teele lähim püsiloenduspunkt on seiresüsteemi punkt 6 „Pronksi – Narva - Jõe“. Järgneval joonisel on välja toodud 2015 aasta nädalate keskmised ööpäevased liiklussa- gedused nimetatud ristmikul. Graafik näitab, et liiklusmahud kukuvad oluliselt suvepe- rioodil. 3 Eelnev: Tallinna Transpordikava 2030; 4 Tallinna Kesklinna Arengukava 2012-2016. 12 / 62 Joonis 3 Nädalate keskmiste liiklussagedus Narva mnt-Jõe tn/Pronksi tn ristmi- kul 2015 aastal 60000 1,20 55000 1,10 50000 45000 1,00 40000 35000 0,90 30000 0,80 25000 20000 0,70 15000 10000 0,60 2015 - 02 2015 - 03 2015 - 04 2015 - 05 2015 - 06 2015 - 07 2015 - 08 2015 - 09 2015 - 10 2015 - 11 2015 - 12 2015 - 13 2015 - 14 2015 - 15 2015 - 16 2015 - 17 2015 - 18 2015 - 19 2015 - 20 2015 - 21 2015 - 22 2015 - 23 2015 - 24 2015 - 25 2015 - 26 2015 - 27 2015 - 28 2015 - 29 2015 - 30 2015 - 31 2015 - 32 2015 - 33 2015 - 34 2015 - 35 2015 - 36 2015 - 37 2015 - 38 2015 - 39 2015 - 40 2015 - 41 2015 - 42 2015 - 43 Nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus Nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus võrreldes 2015 aasta keskmise nädala ööpäevase liiklussagedusega Aastakeksmine ööpäevane liiklussagedus 2015. aasta 40-nda nädala andmetest selgub, et hommikusel tipptunnil oli maksimaalne liiklussagedus nädala jooksul 3898 sõidukit tunnis ja õhtusel tipptunnil 4145 sõidukit. Hommikusel tipptunnil toimub tööpäevadel keskmiselt 7,46% kogu ööpäevasest liiklu- sest ja õhtusel tipptunnil 7,86% ööpäevasest liiklusest. Andmetest selgub samuti, et 2015. aasta jooksul on keskmiselt 26% kogu ööpäevasest Jõe tn liiklusest pööranud vasakule Narva mnt-le ehk Russalka ristmiku suunas. Kui võrrelda selle ristmiku ööpäevaseid liiklusmahte riigimaanteede liiklusmahtudega selgub, et ristmiku igas lõikes liigub ööpäevas rohkem sõidukeid, kui näiteks Tallinna ringteel. K-Projekt korraldas liiklusuuringu raames 2015. aasta oktooberi alguses videoloendused järgnevatel ristmikel: 1. Ahtri tn – Jõe tn – Tuukri tn 2. Narva mnt – Pirita tee 3. Narva mnt – Bensiini tn 4. Narva mnt – Filmi tn 5. Narva mnt – Petrooleumi tn 6. Petrooleumi tn – Tuukri tn Ülevaade tipptunni liiklusest ristmikel on toodud järgnevas tabelis. Tabel 7 Tipptunni liiklus Reidi tee mõjupiirkonna ristmikel 01-02.10.2015 Ristmik Tipptunni liiklus Hommik Õhtu Ahtri tn – Jõe tn – Tuukri tn 3278 4086 Narva mnt – Pirita tee 4343 4741 13 / 62 Narva mnt – Bensiini tn 524 444 Narva mnt – Filmi tn 384 636 Narva mnt – Petrooleumi tn 1137 1283 Petrooleumi tn – Tuukri tn 1419 1892 Seejuures suundus Narva mnt - Pirita tee (Russalka) ristmikule hommikul Pirita suunalt 2298 ja Narva mnt suunalt 709 sõidukit. Õhtul aga kesklinna suunalt 2681 sõidukit. Täna on Narva maantee kesklinna piirkonna ainus ühendustee kesklinnast Pirita ja Viimsi poole ning oluline ka Lasnamäe suunalisele liiklusele. Võimalused kesklinna suunal liiku- miseks Narva maantee suunalt hakkavad ammenduma (osalt on ka jõudnud juba läbi- laskvuse piirini). Suur liikluskoormus põhjustab ka sagedasema remondivajaduse, kuid alternatiivsete kanalite vähesuse tõttu on remonte keerulisem korraldada. Liiklusõnnetused Projekti mõjupiirkonnas – Narva mnt Russalka ristmikust kuni Jõe tänavani, Tuukri tn, Petrooleumi tn, Nafta tn, Uus-Sadama tn – toimus perioodil 2010-2015 84 inimkannata- nutega (hukkunud, vigastatud) liiklusõnnetust, milles hukkus 2 inimest. Mõlemad hukku- nud olid põhjustatud liiklusvahendi ja jalakäija kokkupõrkest. Viimane on ka enim õnnetu- si tekitanud õnnetuse liik (vt järgnevat tabelit). Tabel 8 Vigastatute ja hukkunute arv projekti piirkonnas 2010-2015 2010 2011 2012 2013 2014 2015 KOKKU Kokkupõrge jalakäijaga 4 5 6 3 6 4 28 Kokkupõrge sõidukiga küljelt 3 2 7 4 0 5 21 Kokkupõrge vastutuleva sõi- dukiga 5 1 1 2 0 0 9 Kokkupõrge ees liikuva sõidu- kiga 0 0 0 5 0 0 5 Muud liiklusõnnetused 1 2 7 5 4 2 21 KOKKU 13 10 21 19 10 11 84 Allikas: Maanteeamet; Õnnetuste arv kokku oli 70 ning seega oli iga õnnetuse kohta 1,2 vigastatut või hukkunut. Kogu Tallinna linnas hukkus aastatel 2010-2014 liikluses keskmiselt 10 ja sai vigastada keskmiselt 485 inimest aastas. Projekti piirkonnas toimub aastas seega ligikaudu 3% Tal- linna linna inimkannatanutega liiklusõnnetustest. Liikluskindlustuse Fondi andmetele tuginedes toimus projekti mõjupiirkonnas perioodil 2010-2014 keskmiselt üle 200 liiklusõnnetuse aastast. Statistika järgi oli rohkem kui 5% õnnetustest inimkannatanutega, mis on mõnevõrra kõrgem kui Harjumaal keskmiselt (3,0-3,5%). 14 / 62 Maakasutus Maa-ala Tallinna Kesklinna linnaosas, mis piirneb Lootsi-Tuukri-Nafta tänavatega ning põhja poolt merega on täna kaootilises kastutuses või üldse kastutusest väljas (vt ka järgnevat pilti). Pilt 2 Aerofoto Reidi tee piirkonnast Kesklinna lähedus muudab selle piirkonna arendamise seisukohalt atraktiivseks, samas on üheks kitsaskohaks puudulik juurdepääs. Piirkonna arendajate/maaomanike hinnangul sõltub Reidi tee ehitusest paljuski, kas ja millisel kujul piirkonda arendama hakatakse ning selle avamine linnaruumile. 15 / 62 3. PROJEKTI EESMÄRGID Strateegilised eesmärgid Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korraldusega nr 93 on perioodi 2014–2020 transpordi inf- rastruktuuri arendamise investeeringute kavasse kinnitatud Ühtekuuluvusfondi projekt “Reidi tee ehitus Tallinnas“. Projekti tulemusena ehitatakse uus teelõik Tallinna linnas ning parandatakse ühendust Tallinna Vanasadamast TEN-T üld- ja põhivõrgustikku kuuluvatele maanteedele number E67 (Tallinn – Pärnu – Ikla) ja maanteele E20 (Tallinn – Narva). Projekt panustab sellega „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” priori- teetse suuna „Jätkusuutlik transport” meetme „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ eesmärki, parendada transpordi ühendusi ja elanike liikumisvõimalusi ning samaaegselt toetada ka ettevõtlust. Projekti eesmärgid, mis seovad EL-i ja kohaliku tasandi (Tallinna linn ja selle lähiümbrus) vajadused ühtseks tervikuks on järgmised:  TEN-T üld- ja põhivõrgustikku kuuluva Tallinn- Narva maantee lõigu (Tallinna sa- damate ja E20 tee) uuendamine sh teede ehitamine ja rekonstrueerimine, kuna selle tee kaudu toimub rahvusvaheline liiklus ja kaubavedu;  pääsu sadamatest põhimaanteede E67 – Tallinn – Pärnu – Ikla maanteele ja E20 - Tallinn – Narva maanteede, parandamine ehk kitsaskoha likvideerimine piiriüleses liikluses;  jalg- ja jalgrattateede rajamine negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks;  tänavate keskkonnaohutuse suurendamine muutes autotranspordi liikluse sujuva- maks, mis aitab vähendada heitgaasidest tulenevat keskkonnasaastet;  parandada liiklusohutust so vähendada liiklusõnnetuste riski ja arvu Reidi tee piir- konnas. Otsesed eesmärgid Projekti otsene eesmärk on 2+2 või 3+3 sõidureaga Reidi tee ehitamine kesklinna linna- tänavana, jalakäijate fooride, ülekäiguradade ja tänavahaljastusega. Sellega rajatava taristu mahtu iseloomustab järgmine tabel. Tabel 9 Rajatava taristu pinnad erinevate alternatiivide lõikes, ruutmeetrit V1 V2 V3 V4a V4b Sõidutee 72 316 79 419 69 833 70 310 80 297 Kergliiklusteed 37 592 30 459 28 641 28 283 29 538 Haljastus 88 346 44 917 54 287 53 383 44 858 Projekti eeldatud ja hinnatud mõjude kohta liiklusohutusele, õhusaastele, liiklejate ajaku- ludele jms vaata Tabelit 1 ning analüüsi sotsiaalmajandusliku mõjude peatükki (ptk 5.2). 16 / 62 4. ELLUVIIJA VÕIMEKUS JA MÕJUD 4.1. Projekti elluviija võimekus Projekti elluviijaks on Tallinna linn. Projekti eduka elluviimise seisukohalt on olulised järgmised kriteeriumid: 1. Rahaliste vahendite piisavus investeeringute teostamiseks; 2. Projekti teostamise institutsionaalne võimekus; 3. Võimekus rajatud teelõigu hilisemaks hooldamiseks. Investeeringute finantseerimine Tallinna linna eelarve tulud on pärast 2009. kriisiaastat pidevalt kasvanud ning ulatuvad aastal juba 2015 500 miljoni euro lähedale (vt tabelit). Linna finantstegevuse tulem on perioodil 2010-2015 olnud pidevalt suurem kui 20 miljonit eurot aastas (vt järgnevat ta- belit). Tabel 10 Ülevaade Tallinna linna eelarvest miljonit eurot 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Tulud kokku 452,8 397,3 403,4 431,9 464,9 471,5 477,9 496,9 Tulem enne amortisat- siooni 31,3 1,7 25,6 36,8 52,6 33,7 24,6 26,5 Teede-majanduse kulud 25,2 24,4 20,8 24,0 23,6 27,5 26,9 27,9 Teedeehituse investee- ringud 30,1 29,4 16,0 27,2 42,7 39,7 20,7 20,1 Allikas: Tallinna linnavalitsus; Kuna investeerimistegevus on oma olemuselt tsükliline, siis puudub teede investeeringute valdkonnas kindel trend. Teede valdkonna investeeringute mahud olid perioodil 2004- 2015 keskmiselt 37 miljonit eurot aastas. Reidi tee projekti eelarvestatud maksumus on sõltuvalt alternatiivist 29-38 miljonit eurot, mis jaguneb kahe aasta pikkuse ehitusperioodi peale. Toetuse summaks on investeeringu- te kavas planeeritud 24 miljonit eurot, seega oleks linna osalus ligikaudu 5-14 miljonit eu- rot ehk 2,5-7 miljonit eurot aasta peale. Tavapäraselt kaasab linn investeeringute finantseerimisse ka laenuraha või sihtotstarbelisi eraldisi. Linna krediidivõimekust hindas 2013. aastal reitinguagentuur Fitch, kes omistas linnale kõrgetasemelise krediidireitingu tasemel A, stabiilse väljavaatega. Reitingu määramisel on reitinguagentuurid läbi aastate positiivsena välja toonud mitmeid faktoreid, millest oluli- semad on:  linna kõrgetasemeline finantshaldus;  Linna piisavalt suur põhitegevuse tulem, mis katab laenu teenindamise kulud;  mõõdukas otsene võlakoormus. 17 / 62 Reitinguagentuur Moody's poolt antud krediidireiting linnale on A3 ning väljavaade stabiil- ne. Eesti riigile antud reiting on A1. Tallinna linna reiting on näiteks samal tasemel Läti riigi omaga. Linna netovõlakoormus oli 2013. aasta lõpu seisuga 221 miljonit eurot. Eelarvestrateegia kohaselt kaasatakse investeeringute finantseerimiseks täiendavalt finantsvahendeid ning 2018. aasta lõpuks kasvab netovõlakoormus 289 miljoni euroni. Netovõlakoormus oli 2013. aasta lõpu seisuga oli 51% põhitegevuse tuludest ning see tõuseks 2018 aasta lõ- puks eeldatavalt 54,1%-ni. Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse kohaselt võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60%-ni vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Seega, arvestades Projektist tekkivat koormust linnaeelarvele ning linna finantsseisu, on linn võimeline tagama Projekti finantseeringu omaosaluse. Taristu hooldus Projekti teelõigu puhastuse ja valgustuse kuludeks aastal 2019 on hinnatud 270 tuhat eu- rot ning see kaetakse Tallinna linna eelarvest. Tallinna linna kohustuseks on linnasiseste teede ja tänavate korrashoid ning ehitus. Linna tänavavõrgu pikkus on üle 1000 kilomeetri 5. Kergliiklusteede pikkus oli aasta 2013 lõpus 4F 251 kilomeetrit ning see on kasvanud kümne aastaga 3,6 korda. Teede ja tänavate kor- rashoiu summad lähenevad 30 miljoni euroni aastas (vt Tabel 10), mis jagunevad korras- hoiu (hooldusremont), puhastamise ja valgustuse tootegruppide vahel. Projekti teelõigu poolt tekitatav täiendav hoolduskulu on hinnanguliselt vähem kui 1% Tal- linna linna teede ja tänavate korrashoiu mahust. Institutsionaalne võimekus Tallinna linna poolt vastutab Projekti teostamise eest Kommunaalamet. Kommunaalametis on ligikaudu 50 töötajat ning ametil on pikaajaline kogemus teeprojekti läbiviimisel. Tee- projektide toetamiseks on linnal sõlmitud pikaajaline koostööleping Teede Projektijuhtimi- se AS-iga, kes viis näiteks läbi ka Projekti projekteerimistööde hanke. Reidi tee ehituse projekteerijaks valiti riigihankega K-Projekt AS, kes omab suurt koge- must teede projekteerimisel Tallinna linnas. Järgnevalt on kirjeldatud Tallinna Linna poolt läbi viidud olulisemaid tee-ehituse ja re- konstrueerimise projekte. Ülemiste liiklussõlm Projekteerija: AS K-Projekt Peatöövõtjad: AS Merko Ehitus, Lemminkäinen AS Maksumus: 72,8 miljonit eurot Valmimine: 2013 Põhimahud: Uue tee pikkus 7,5 km, 2 tunnelit, 1 viadukt, uued kergliiklusteed pikkusega 5,3 km. 5 Aastal 2013 1017 kilomeetrit; 18 / 62 Projekti eesmärgiks on Ülemiste liiklussõlme väljaehitamine koos sellega seonduvate te- gevustega. Ülemiste liiklussõlm on Tallinna üheks olulisemaks transpordisõlmeks, kus ris- tuvad Tartu maantee, Peterburi tee, Suur-Sõjamäe tänav, Järvevana tee ning lisaks veel raudtee. Lisaks erinevate linnaosade ühendamise funktsioonile läbib Ülemiste ristmikku transiitliiklus, mis on eriti suure osakaaluga Tartu maanteel ja Peterburi teel, ühendades Tallinna muude Eesti piirkondadega. Selle ristmiku kaudu toimub ka ühendus Tallinna len- nujaamaga. Ehitati 7,5 km uusi teid ja rekonstrueeriti 1,2 km. Rajati 2 tunnelit ja 1 viadukt. Ehituse abikõlblikke kulusid finantseeriti 75% ulatuses Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Tartu maantee (Liivalaia tänav – Masina tänav) rekonstrueerimine Töövõtjad: Skanska EMV AS, AS Talter & AS ASPI Ehitusmaksumus: 13,6 miljonit eurot Valmimise aeg: 2006 Rekonstrueeritava lõigu pikkus. 1,1 km Tartu maantee rekonstrueeriti Liivalaia tn ja Masina tänava vahelises lõigus. Tööde mahus laiendati sõidutee 2+2 rajaliseks, trammitee tõsteti ühele poole teeserva, millega kaasnes uue betoonaluse ehitus ja kontaktvõrgu rajamine, uuendati kõnnitee kate, rajati uus tä- navavalgustus, rekonstrueeriti kanalisatsiooni kollektor ning tõsteti ümber muud tänava laiendusele ettejäävad tehnovõrgud. Lammutati Tartu mnt 40, 44 ja 46 ettejäävad hoo- ned. Uued foorid paigaldati Kreutzwaldi tn ja Tartu mnt ristmikule, Torupilliotsa ja Tartu mnt ristmikule, Laulupeo ja Tartu mnt ristmikule ning Lubja tn ja Tartu mnt ristmikule. Smuuli tee lõigus (Peterburi tee – Suur Sõjamäe tee) ehitus Peatöövõtjad: AS Merko Ehitus & Tallinna Teede AS Projekteerija: AS K-Projekt Maksumus: 5,6 miljonit eurot Valmimine: 2007 Põhimahud: tee pikkus 1,8 km, sh. viadukt pikkusega 370m; sõidutee pind 17700m², kergliiklustee pind Smuuli tee ehitamise eesmärgiks oli vähendada liikluskoormust Ülemiste liiklussõlmes ning luua alternatiivne võimalus raudtee ületamiseks lisaks Tartu mnt-le ja Tallinna ring- teele. Oluliselt paraneb seeläbi Suur Sõjamäe tänaval paiknevate ettevõtete transpordi- ühendus linnaga. Suur Sõjamäe tänava rekonstrueerimise töid alustati 2005. aastal Tartu maantee poolse lõigu ehitamisega 2+2 rajaliseks. 2006. aastal teostati taastusremonti Kesk Sõjamäe tn ja J.Smuuli tee vahelises lõigus. 2007. aastal rekonstrueeriti Suur-Sõjamäe tänav Lõõtsa tä- nava ja Kesk Sõjamäe tn vahelises lõigus. Maanteeameti tellimusel alustati 2007. aastal Suur Sõjamäe tee rekonstrueerimist linna piiri ja Tallinna ringtee vahelises lõigus. Merivälja tee (Randvere tee – Ranna tee) rekonstrueerimine Peatöövõtja: AS ASPI 19 / 62  Objekt: Merivälja tee rekonstrueerimine lõigus Randvere tee kuni Ranna tee Valmimine: 2007 Projekteerija: AS K-Projekt Lõigu pikkus 1,85 km Tööde kogumaksumus 5,2 miljonit eurot Tööde mahus ehitati sõidutee ümber 2+2 rajaliseks, millele lisandusid eraldi pöörderajad. Parem-poolsesse teeserva rajati kergliiklustee. Foorid paigaldati järgmistele ristmikele:  Mähe tee ja Merivälja tee ristmik  Lehiku tee ja Merivälja tee ristmik  Ranniku tee ja Merivälja tee ristmik  Ranna tee ja Merivälja tee ristmiku piirkonda jalakäijate ülekäigukoha foorid. 4.2. Projekti mõjud Tasuvusanalüüsi käigus hinnati, kvantifitseeriti ja anti rahaline väärtus järgmistele Projek- ti eeldatavatele mõjudele: 1. Ajavõit reisijate ja kaubaveos: Projekti tulemusena vähenevad ummikud – näiteks Piri- ta teel hommikusel ajal – Reidi tee mõjupiirkonnas. Oluliselt lihtsustub juurdepääs Va- nasadamale, kuhu aastas suundub üle 300 tuhande raskeveoki. 2. Õhusaaste ja kütusekulu vähenemine: sujuvam liiklus ning ka teekonna lühenemine Vanasadamast Narva maanteele vähendab heitmeid väliskeskkonda ning parandab õhu kvaliteeti Tallinna kesklinna piirkonnas. Sujuvam liiklus vähendab ka kütusekulu ning sellega liiklejate kulutusi. 3. Õnnetuste arvu vähenemine: liikluse hajutamine vähendab hinnanguliselt 20% liiklus- õnnetuste toimumise riski Projekti mõjupiirkonnas. 4. Maa väärtuse kasv: täna on Projekti piirkonnas suured maa-alad majanduslikult kasu- tamata või kastutuses ainult väikese intensiivsusega. Reidi tee parandab ligipääsu piirkonna kinnistutele ning mõjutab positiivselt eelkõige äriotstarbeliste kinnistute väärtust. Järgnevas tabelis on tasuvusanalüüsi käigus prognoositud mõjud Projekti esimese valmi- mise järgsel aastal (2019). Tabel 11 Projekti prognoositud mõjud aastaks 2019 Ühik V1 V2 V3 V4a V4b Maa väärtuse kasv mõjupiirkonnas mln EUR 6,11 6,11 6,11 6,11 6,11 Ajavõit reisijateveos tuh h 76,2 76,2 74,1 56,6 58,7 Ajavõit kaubaveos tuh h 18,6 18,6 18,5 16,3 16,4 CO2 emissiooni vähenemine tonni 681 681 652 538 567 Nox emissiooni vähenemine tonni 7,98 7,98 7,64 6,30 6,64 Õnnetuste kahju vähenemine mln EUR 0,20 0,20 0,20 0,18 0,18 20 / 62 Kütuse tarbimise vähenemine tuh liitrit 297 297 285 235 248 Vähese või puuduva alusinfo tõttu ei olnud võimalik kvantifitseerida järgnevate võimalike tegurite muutust ja mõju:  Vibratsioon;  Kergliiklejate liikumiskiirus;  Müra;  Veesaaste;  Ehitusperioodi mõju linnakeskkonnale. 21 / 62 5. NÕUDLUS, ALTERNATIIVID JA KESKKONNAMÕJUD 5.1. Nõudluse analüüs Aastal 2007 inseneribüroo Stratum koostatud prognoosis kasutaks 2025. aastal Reidi teed hommikusel tipptunnil mõlemas suunas kokku üle 4000 sõiduki tunnis. 2015. aasta oktoobri alguses läbi viidud liiklusloenduse näitas, et Reidi tee lõpp-punkti – Pirita tee ja Narva mnt ristmikku – läbid hommikusel tipptunnil üle 4000 auto (vt järg- nevat joonist), millest ka Reidi tee valmimise järel jääb teatud osa Narva maanteele. Joonis 4 Loendatud hommikuse tipptunni liiklussagedused Pirita tee-Narva mnt ristmikul HOMMIK Füüsiline Liiklussagedus, a/h 3-HARULINE RISTMIK Tänava nimi Tänava nimi Narva mnt Pirita tee 2526 n5 1960 2298 n4 338 1336 n2 806 n3 530 949 n7 n9 566 143 868 709 Tänava nimi Liiklussagedus, a/h Narva mnt 4343 Allikas: K-Projekt AS; Arvestades linnaruumilist olukorda ja liiklusvoogude prognoositud jagunemist kavanda- tud tänavavõrgul, on Reidi tee ette nähtud rajada reguleeritava liiklusega jaotusitänava- na. Projekti teelõiguga seotud liikluse saab suures plaanis jagada neljaks: 1. Vanasadamaga seotud liiklus; 2. Transiitliiklus; 3. Kesklinna teenindav liiklus; 4. Kohalik teenindav liiklus. 22 / 62 Sadama liiklus Tallinna Vanasadamat läbib aastas üle 1,6 miljoni sõiduki ning nende arv kasvab (vt järg- nevat tabelit). Tallinna kesklinnas asuvat sadamat läbivate sõiduautode arv läheneb 1,3 miljonile ning veoautode arv on juba 0,3 miljoni ligidal. Tabel 12 Sõidukite liiklus Tallinna Vanasadama kaudu, masinat aastas Kogus 2011 2012 2013 2014 2015 10k Sõiduautod 1 102 671 1 166 655 1 194 954 1 260 263 1 086 622 Veoautod 243 915 263 804 256 542 278 446 257 918 Bussid 26 573 28 469 29 632 27 507 21 010 Muud* 46 339 42 832 39 796 44 880 34 288 KOKKU 1 419 498 1 501 760 1 520 924 1 611 096 1 399 838 * mootorrattad, treilerid/haagised jm Allikas: Tallinna Sadam AS Suurem osa väljumisi (Tallink) toimub täna sadama D terminaalist, mis on vahetult põh- javäila läheduses. Kui Tallinna Sadama kaubamahud on viimastel aastatel pigem kahane- nud siis reisijate arvud näitavad stabiilset kasvu (9,6 miljonit reisijat 2014 vs 7,9 miljonit 2010). Kasv on toimunud ka veoautode liikluses, mis on vähem mõjutatud Venemaa majandu- sest. Täna ei ole veel ette näha trendimuutust Vanasadamaga seotud liiklusmahtudes ning seega on sadamale autortranspordiga ligipääsu lihtsustamine olulise tähtsusega transpor- diküsimus. Reidi tee on oluliseks kanaliks, mis suunab Vanasadama liikluse riigisisesele ja rahvusva- helisele (T-TEN) teede võrgustikule. Transiitliiklus kesklinnas Reidi tee on strateegiliselt suure tähtsusega möödasõidutee kesklinnast. Projekt peaks oluliselt leevendama olukorda Narva maanteel – selle piirkonna ainsal ühendusteel kesk- linnast Pirita-Viimsi ja Lasnamäe poole. Reidi tee avab uue võimaluse linnasüdamest põhja poolt mööduda. Aastal 2015 avatud Kalaranna tee leevendab kesklinna põhjapoolset möödasõitu ja liikumist Kalamaja ja Kopli suunal. Lähiaastatel on plaanis ka Põhja puiestee laiendamine ja uue ühenduse loomine Rannamäe teele. Reidi tee on üheks oluliseks puuduvaks lüliks põhjaväila välja- ehitamisel ida suunal. Arvestades planeeritavat liiklussagedust leevendab Reidi tee ehitus liiklusolukorda Narva maanteel – selle piirkonna ainsal ühendusteel kesklinnast Pirita-Viimsi ja Lasnamäe suundadel. Kesklinna liiklus Reidi tee olulisus tulevikus kasvab ka seoses nn „Tallinna peatänav“ projektiga. Sellega seoses väheneb oluliselt või kaob täielikult võimalus kasutada autoliikluseks Narva ja Pärnu maantee algust (alates Viru väljakust). Kesklinna suundumisel peab peamiseks vahendiks saama ühistransport. Põhjaväil kulgeb linnasüdame vahetus läheduses ning li- 23 / 62 saks põhjapoolsele möödasõidule südalinnast toimiks see ka juurdepääsuna kesklinnale erinevatest suundadest. „Tallinna peatänav“ projekti visioonikonkursi võitja selgus märtsis 2016. Maakasutus Tallinna Vanasadamast Pirita poole, vahetult mere lähedusse jääv ala on täna kas suuresti hoonestamata ja kasutuseta või kasutuses väikeäride (tootmine ja teenused) poolt, tihti- lugu amortiseerunud ja linnaruumi vähe sobivatel pindadel. Juba täna toimub piirkonnas ka aktiivne elamuehitus (Filmi, Tuukri, Pikksilma tänavatel), kuid piirkonna üheks prob- leemiks on puudulik juurdepääs. Reidi tee mõjupiirkonnas on kehtestatud või kehtestamisel terve rida detailplaneeringuid (vt Tabel 13), milles on juba arvestatud ka Reidi tee rajamisega. K-Projekti hinnangul võib järgnevalt toodud arendusmaht piirkonda lisada üle 3000 elaniku ning 12000-18000 töö- kohta. Tabel 13 Reidi tee äärsete planeeringutega planeeritud hoonete brutopinnad ELAMU- ÄRI- KOKKU Arenguala nimetus PINNAD PINNAD DP STAATUS BRUTO BRUTO BRUTO Narva mnt 67 (Tivoli) 51 400 7 000 58 400 Kehtestatud Tuukri tn 1, 1a ja 1b 28 500 17 500 46 000 Kehtestatud Laeva tn, Lootsi tn, Ahtri tn ja Paadi 810 81 110 83 044 Kehtestatud tn vaheline kvartal Narva mnt 108 2 701 675 3 376 Kehtestatud Narva mnt 116 ja Oru tn 2 820 1 020 1 840 Kehtestatud Joa tn 1 ja 3 2 969 156 3 125 Kehtestatud Uus-Sadama tn 20 980 980 1 960 Kehtestatud Ahtri tn 8, 10, 12, Narva mnt 11A, Osaliselt kehtesta- 4 762 38 068 42 830 11B, 11C ja 11F (WTC) tud Kokku 92 942 146 509 240 575 Tuukri, Jõe ja Karu tänavate vahelise 12 879 11 676 24 555 Algatatud kvartaliosa Tallinna Lauluväljak ja lähiala 750 1 800 19 380 Vastuvõetud Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kinnis- tu, Petrooleumi tn 8 kinnistu, Bensiini 3 984 105 196 110 180 Vastuvõetud tn 9 kinnistu, Bensiini tn 9a kinnistu ja lähiala Kokku 17 613 118 672 154 115 Tuukri tn 17, Tuukri tn 19, Tuukri tn 19a, Tuukri tn 19b, Uus-Sadama tn 17 292 30 997 48 289 Algatamisettepanek 11a, Tuukri tn 21, Uus-Sadama tn 26 kinnistute ja lähiala Vanasadama kaguosa 29 400 29 400 Algatamisettepanek Vanasadama D terminal 37 000 37 000 Algatamisettepanek KOKKU 17 292 97 397 114 689 Brutopindade summad kokku 127 847 362 578 509 379 Allikas: K-Projekt AS; 24 / 62 Piirkonda kavandatavad mahud on väga suured. Täna on lähipiirkonnas arendushoo sisse saanud Admiraliteedi basseini ümbrus (vt järgnevat pilti), mida on suuresti tühjalt seisnud viimased 25 aastat. Näiteks on palju meediakajastust saanud Porto Franco arenduse ko- gumaht ca 120 000m2 ehk enam kui 4 korda väiksem kui Reidi tee vahetusse lähedusse planeeritud töömaht. Pilt 3 Arendusprojektid Tallinnas Admiraliteedi basseini läheduses Allikas: Postimees Admiraliteedi basseini ümbruse aktiivne arendamine vähendab ühest küljest nõudlust Reidi tee äärsete alade arenduspindadele ning aeglustab selle väljaarendamist, kuid tei- sest küljest nihutab see linnasüdame sadama poole, mis peaks Reidi tee piirkonnale po- sitiivselt mõjuma. Üks suurem arendaja piirkonnas on Tallinna Sadam AS, millele kuulub suur osa tulevase Reidi tee ja Vanasadama vahelisest alast. Järgnevalt jooniselt on näha, kuidas Tallinna Sadam on oma plaanitavas kinnisvaraarenduses arvestanud Reidi tee kulgemisega (sini- ne ala). 25 / 62  Joonis 5 Vanasadama ümbruse perspektiivsed arenduspiirkonnad koos Reidi teega Allikas: Tallinna Sadam AS; Reidi tee parandab seega oluliselt juurdepääsu Kadrioru mereäärse ala ja Vanasadama ümbruse arendusprojektidele. Piirkonna teenindamiseks on oluline uue teelõigu lülitami- ne linna ühistranspordi skeemi. 5.2. Alternatiivide kirjeldus ja maksumused Reidi tee rajatakse Jõe tänava ja Russalka ristmiku vahelisel alal Tallinnas. Linnalisse piir- konda tänava rajamisel rajatakse ühendused olemasolevate tänavatega ning luuakse juurdepääsud seni halvasti ligipääsetavatele piirkondadele Tallinna kesklinnas. Russalka liiklussõlm ja Reidi tee projekteeritakse 2+2 sõidureaga, ilma eraldusribata kesk- linna linnatänavana, jalakäijate fooride, ülekäiguradade ja tänavahaljastusega. Seega la- hendatakse ristmikud foor-reguleerimise teel. Projekti tasuvusanalüüs viidi läbi viiele alternatiivile. Alternatiivide peamine erinevus seis- neb Narva maantee-Pirita tee ristmiku (Russalka ristmiku) lahenduses. Järgnevalt on lühi- dalt ära toodud Russalka ristmiku erinevate lahenduste kirjeldused: VARIANT 1 Ühetasandiline Russalka ristmik, liiklus viiakse Russalka mälestus- märgist mere poole (vt järgnevat joonist). Reidi tee on 3+3 sõidura- jaga. Reidi teest on pea- ning Narva mnt jaotusmagistraal. Antud liiklusla- henduse puhul moodustub kaks ristmiku: Narva mnt – Reidi tee rist- mik ja Narva mnt – Pirita tee ristmik. 26 / 62  Jalakäijatele on ettenähtud eritasandiline ülekäik tunneliga. Joonis 6 Liikluse viimine Russalka mälestusmärgist mere poole (joonis on illust- ratiivne) VARIANT 2 Russalka ristmiku liiklus jääb Russalka mälestusmärgist mandri poole. Reidi tee on lahendatud 3+3 läbiva sõidurajaga magistraaltänavana. Reidi tee eraldusriba on valdavalt 9 m laiune, mis võimaldab ristmikel eraldusriba arvelt rajada vasakpöörderadasid ning jalakäijate teeüle- tamiseks liiklussaari laiusega 3 m. Ristmike vahelisel alal saab eral- dusribale istutada puid. Lisaks on puid võimalik istutada sõidutee ja rattatee vahelisele haljasalale, mille tulemusel saab kujundada Reidi teest puiestee. Reidi tee äärde linna siseneval suunal on enne ja pärast Petrooleumi ristmiku kavandatud tellija soovil parklad. Parklate rajamine magist- raaltänavale ei ole kooskõlas tänava funktsiooniga. Russalka ristmikul on kujundatud ümber Narva mnt suund nii, et pea- suund tekiks Reidi tee ja Narva mnt Lauluväljaku poole suunduva osa sihis. Jalakäijate turvalise teeületamise tagamiseks on projekteeritud 2 kergliiklustunnelit. Jalakäijate ülekäikude lahendamine eri tasapinnas suurendab Russalka ristmiku läbilaskvust ning parandab liiklusohutu- se taset. 27 / 62 Joonis 7 Ühetasandiline Russalka ristmik koos tunnelitega (variandid V2 ja V3) VARIANT 3 Russalka ristmiku liiklus jääb Russalka mälestusmärgist mandri poole. Variant 3 puhul on Reidi tee lahendatud 2+2 läbiva sõidurajaga ma- gistraaltänavana. Selline lahendus ei ole kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga ning on koostatud Telli- ja soovist tulenevalt. Reidi tee eraldusriba on 15,5 m laiune. Russalka ristmik on lahendatud sarnaselt variandile nr 2, kus jalakäi- jate ülekäik ristmikul on lahendatud tunnelite abil, mis tagab ristmiku maksimaalse läbilaskvuse ja jalakäijate ohutuse. VARIANT 4a Russalka ristmiku liiklus jääb Russalka mälestusmärgist mandri poole. Sarnane variant nr 3-le ainult Russalka ristmikul on jalakäijate tunne- lid asendatud jalakäijate samatasandiliste reguleeritud ülekäikudega. Russalka ristmikule on projekteeritud jalakäijate reguleeritud ülekäi- gurajad. Selline lahendus vähendab oluliselt liiklussõlme läbilaskvust ja on ohtlikum, kui tunneliga variant. Jalakäijate teeületamise aeg venib väga pikaks, mis võib tingida punase tulega teeületamisi. Tule- nevalt ristmiku geomeetriast ja teede lõikumise nurgast, on jalakäija- te teeületus üle ristmiku väga ebamugav – palju liiklussaarte ületami- si, diagonaalsed liikumisteed. VARIANT 4b Russalka ristmiku liiklus jääb Russalka mälestusmärgist mandri poole. Reidi tee lahendus on variant 2 järgi (3+3 läbivat sõidurada). Russalka ristmikul on jalakäijate tunnelid asendatud jalakäijate sama- tasandiliste reguleeritud ülekäikudega. Puudused on sarnased, mis variant V4a korral. Oluline on D-terminali sisse- ja väljasõitude lahendus (kaasa arvatud sõiduautod), mis on K-Projekti töös viidud Bensiini tänava pikenduse juurde. Sellega eraldatakse jalakäijate ja busside terminal sõidukite väljapääsust. Vähendatakse oluliselt jalakäijate ja sõidukite va- helisi konflikte ning liikluslahendus muutub terviklikult ohutumaks. 28 / 62 Kavandatud Reidi tee lahendus Bensiini, Petrooleumi ja Uus-Sadama tänavate ristmikel on skemaatiliselt kujutatud järgneval joonisel. Joonis 8 Reidi tee lahendus D-terminali piirkonnas Joonis 9 Reidi tee ristumine Jõe, Lootsi, Tuukri ja Ahtri tänavaga Variantide ehitusmaksumuste hindamisel lähtuti ühikumaksumustest. Tee parameetrite alusel tehtud arvutuste tulemused on toodud järgnevas tabelis. Tabel 14 Variantide ehitusmaksumuste arvutus aasta 2015 hindades Ühiku Komponent hind Ehitusmaksumus*, tuh. eurot eurot/m2 V1 V2 V3 V4a V4b Sõidutee 240 17 356 19 061 16 760 16 874 19 271 Jalgrattatee 144 4 272 3 148 2 886 2 834 3 015 Kõnnitee 144 1 141 1 238 1 238 1 238 1 238 29 / 62  Haljastus 19 1 696 930 1 247 1 226 925 Kergliikluse tunnel 0 422 422 0 0 Puude istutamine (tükk, EUR) 240 576 576 576 576 576 Kaldakindlustus (EUR/jm) 2 750 3 630 2 846 2 846 2 846 2 846 Tugimüür (EUR/jm) 2 600 3 120 2 691 2 691 2 691 2 691 KOKKU 31 791 30 912 28 666 28 286 30 563 * sh käibemaks; Projekti kogumaksumuse saamiseks lisanduvad ehitusmaksumusele maade ostuga, ehitu- se järelevalve ja teavitusega seotud kulud. Reidi tee ehitamiseks vajalikud maad on tänaseks valdavalt Tallinna linna omandis. Välja- töötatud variantide korral on vajalik ainult Lootsi tn 1 kinnistu (1869m2) omandamine, mille omanik täna on AS Statoil Eesti. Omaniku küsitud hind on 2,66 miljonit eurot. Lisaks tuleb merre ehitamisel arvestada Veeseaduse §2: „(1) Avaliku veekogu koormamisel kal- daga püsivalt ühendatud ehitisega, kui sellega kaasneb kaldajoone muutumine ja kalda- kinnisasja pindala suurenemine, peab kaldakinnisasja omanik maksma riigile ühekordset tasu, mille suurus on 1/2 juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast. Juurde tekkinud maismaa maksustamishinna arvutamise aluseks on kaldakinnisasja maksustamishind.“ Arvestades maa maksustamishinda Projekti piirkonnas on lisanduv kulu arvestuslikult 44 tuhat eurot. Kuna maa võõrandamise osas ei ole tänase omanikuga veel siduvat kokkulepet sõlmitud siis on toodud hind esialgne ning väljendab eelduslikult maksimaalset võimalikku maa soetamise kulu. Ehitusjärelevalve kuludeks on projekteerija kogemuse põhjal hinnatud 2% ehitusmaksu- musest. Ühtekuuluvusfondist toetatud projektide juures nõutud teavituskulu on hinnatud linna senise praktika põhjal. Projekti erinevate alternatiivide investeeringute maksumuste hinnangud on toodud järg- nevas tabelis. Tabel 15 Projekti investeeringu kogumaksumus erinevate alternatiivide korral, tuhat eurot V1 V2 V3 V4a V4b 1. Ehitamine 31 791 30 912 28 666 28 286 30 563 2. Maa ost 2 703 2 703 2 703 2 703 2 703 3. Ehituse järelevalve 636 618 573 566 611 4. Teavitamine 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 5. KOKKU 35 133 34 236 31 945 31 558 33 881 sh Käibemaks 5 405 5 255 4 873 4 809 5 196 Eraldi on välja toodud käibemaks, mis ei ole tagastatav ning on seega abikõlblik kulu Üh- tekuuluvusfondi toetuse seisukohalt. 5.3. Keskkonnamõju Järgnevalt on välja toodud keskkonnamõjude hinnangu (KMH) koostamisel käsitletud olu- lisemaid aspekte. 30 / 62 Maismaa laiendamisest merre Kadrioru park, sealhulgas selle mereäärne lahustükk, on kaitsealune park Looduskaitse- seaduse mõistes. Kujundamaks kõnealusesse väärtuslikku ja multifunktsionaalsesse linnaruumi sobivat ja vajadustele vastavat infrastruktuuri (autoteed, kergliiklusteed, nende vahelised rohelised puhvrid jms) ning säilitamaks maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku rohe- ala/rohekoridori ja rannakasutusvõimalusi, tegi KMH töögrupp ettepaneku ja töötas välja lahenduse olemasoleva rannajoone mõningaseks korrigeerimiseks, uue kaldakindlustuse rajamiseks ning tee rajamiseks süvendisse. Rannapromenaadi kujundamiseks soovitati rajada merre kaldakindlustus maksimaalselt ca 35 meetri kaugusele olemasolevast tavalisest rannajoonest maksimaalse tänase sügavu- seni ca 1 meeter. Kaldakindlustusest maapoolne osa täidetakse täitepinnasega ja sellele rajatakse prome- naad jalakäijatele ja teistele kergliiklejatele, roheline puhvervööd eraldamaks kergliikle- jaid uuest rajatavast autoteest. Kaldakindlustus rajatakse mere poole laugena, mis aitab summutada tormilainetust. Kal- dakindlustuse kõrgus promenaadil on kavandatud 2,87 meetrit, kuid pisut maismaa pool paiknev rattatee asub 3,55 meetri kõrgusel, mis vähendab veelgi üleujutuste riski ka pi- kaajalises perspektiivis. Kõrgeimad meretasemed Tallinnas on registreeriti jaanuaris 2005 (149 cm) ja novembris 2001 (135 cm). Mereuuringute andmetel eeldatakse, et ekstreem- sete tormide korral võib veetase Pärnus küündida isegi kuni 3,5 meetrini (senine rekord +2,75), kuid Tallinnas ja mujal Soome lahes on veetaseme maksimaalne tõus oluliselt madalam (maksimaalselt 2,1-2,5 m). Kavandatav kaldakindlustuse rajamine ja mereala täitmine toimub Tallinna lahe kõige lõunapoolsemas lahepäras. Tegemist on madala (5 meetri sügavusjoon asub 250- 600 meetri kaugusel) liivarannaga, kus domineerivad kuhjelised protsessid, kuid rannik on tormipurustustele mõõdukalt avatud. Veekvaliteet piirkonnas on viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud ja seetõttu on muutunud liigirikkamaks ka mereelustik. Maismaaks kujundatava senise mereala pindala on ca 1,5 hektarit. Senist mereala täide- takse maksimaalselt kuni sügavuseni ca 1 meeter ning paigutatava pinnase maht allpool tänast 0 merepinna tasandit on umbes 8000 m³ ning ülalpool 0 merepinna tasandit ca 35 000 m³ (täidetakse kõrguseni kuni ca 2,9 m). Tänase projekteerimistäpsuse andmetel merepõhja ei süvendata ega olemasolevat põhja- reljeefi täidetava ala naabruses ei muudeta. Täitepinnaseks kasutatakse saastamata pin- nast. Jäätmete kasutamist täitematerjalina ei kavandata. Rohekoridor ja kaitsealused alad KMH töögrupp ja haljastusspetsialistid tegid tee projekteerimise erinevates etappides mitmeid ettepanekuid säilitamaks maksimaalselt olemasolevaid väärtuslikke puid – ena- mikke neid ettepanekuid võimalusel ka arvestati. Kergliiklusteed ja jalakäijate teeületusvõimalused KMH töögrupp lõi aktiivselt kaasa kergliiklusteede lahenduse väljatöötamisel tagamaks selle maksimaalne toimivus (näiteks autotee ja kergliiklustee vahelise vahemaa kujunda- 31 / 62  misel, kergliiklustee sujuvate trajektooridele tähelepanujuhtimine, kergliiklusteede oma- vaheline seotus tekitamaks kergliikluse funktsionaalse süsteemi jms). Teelõigus oli üheks oluliseks ja alternatiive sisaldavaks teemaks ohutute ja mugavate tee- ületusvõimaluste loomine, et rajatav tee ei muutuks barjääriks linnaruumis. Kergliiklusteede projekteerimisel teadvustati ja järgiti eesmärki vältida asjatult puude raiumist. Paljudes kohtades on see ka õnnestunud, kuid mitte igal pool (põhjuseks erine- vad olemasolevad ja uued trassid ja liinid ning tõsiasi, et ka rattatee ei tohiks olla liiga käänuline). Miljööväärtus ja kvaliteetne linnakeskkond KMH töögrupp juhtis tähelepanu sellele, et rajatav tee (sealhulgas lisaks autoteele ka kergliiklustee ja haljastus) peab olema maksimaalselt heatasemelise tänavadisaini ja teh- nilise lahendusega, tagamaks väga väärtusliku linnaruumi (eeskätt teelõigu idapoolne osa) mitteraiskav kasutamine ning sobitumaks olemasolevaga (Kadrioru park). Alternatii- vide üle arutades rõhutati vajadust luua maksimaalselt funktsionaalset ja visuaalset sidet merega. Müra KMH raames teostatud müraprognoos näitas küll kujuneva olukorra vastavust kehtiva seadusandlusega, kuid siiski soovitati uued ja renoveeritavad hooned tee lähedases tsoo- nis (eeskätt tänavapoolsed fassaadid) ehitada arvestades müra suhteliselt kõrget taset. Kaldakindlustus ja mereala kasutamine teena Kujundamaks väärtuslikku ja multifunktsionaalsesse linnaruumi sobivat ja vajadustele vastavat infrastruktuuri (autoteed, kergliiklusteed, nende vahelised rohelised puhvrid jms) ning säilitamaks maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku roheala/rohekoridori (sh kaitse- alust Kadrioru parki) ja rannakasutusvõimalusi, tegi töögrupp ettepaneku ning töötas väl- ja lahenduse olemasoleva rannajoone mõningaseks korrigeerimiseks ning uue kaldakind- lustuse rajamiseks. Selline põhimõtteline lahendus on kajastatud ka Paljassaare-Russalka üldplaneeringus. Russalka mälestussammas Russalka mälestussamba lähedase tee ja liiklussõlme projekteerimisel kaaluti teemaa laiendamist kas rohkem Russalka poole või Kadrioru pargi Narva maanteest lõunapoolsele alale. Leiti et arukam on teostada tee laiendamine pigem Kadrioru pargi Narva maanteest lõuna poole jäävale osale ja seeläbi tagada avaram ruum Russalkale. 5.4. Ajakava Reidi tee projekteerimistööd lõpevad vastavalt projekteerijaga (K-Projekt AS) sõlmitud le- pingule oktoobri lõpus aastal 2016. Selleks ajaks peab olema väljastatud ka ehitusluba. Ehitushanke väljakuulutamine on planeeritud 2016. aasta IV kvartalis ning aasta 2016 lõ- puks on plaanide kohaselt sõlmitud vastav hankeleping. Ehitustööde põhimahu teostamise eeldatav algusaeg on seega 2017. aasta algus. Kuna ehitusperiood kestab arvestuste kohaselt 2 aastat on tee käiku andmine planeeritud aasta 2019 alguseks. 32 / 62 6. FINANTSANALÜÜS Finantsanalüüs käesolevas tasuvusanalüüsis on teostatud diskonteeritud rahavoogude meetodiga, mis on kooskõlas Komisjoni määruse nr 480/2014 III jaos (arvutusmeetod diskonteeritud puhastulu meetodiga) sätestatuga. Finantsanalüüsi läbiviimisel on järgitud Euroopa Komisjoni juhendit “Guide to cost-benefit analysis of investment projects” (Ju- hend) 6. 5F Koostatud on erinevate alternatiivide finantsmõju hinnangud, mis hõlmab kolme projekti- ga (V1, V2, V3) ja ühte projektita (V0) alternatiivi. Igale alternatiivile tehti rahavoo prog- noos. Selleks arvutati Projekti infrastruktuuri investeeringu- ja hoolduskulud vastavalt projekt- lahendustele, arvestades nende tehnilisi erinevusi ning võrreldi projektiga (V1, V2, V3) alternatiive projektita (V0) alternatiiviga ehk olukorraga, kus tänane olukord jätkuks. Ra- havood arvestati seega nn juurdekasvulisel meetodil. 6.1. Peamised eeldused Üldised eeldused Olulisemad metoodilised eeldused on järgmised:  Rahavoogude mudel on nominaalmudel ehk rahavoo näitajad on arvestavad eel- datava inflatsiooniga. Kuigi Juhendis eelistatakse reaalmudelit on siiski mõlemad lubatud. Nominaalmudel on valitud esiteks seetõttu, et oleks lihtsam arvesse võtta erinevate sisendite suhtelisi muutusi. Näiteks kasvavad palgad kiiremini kui tee- nuste ja kaupade kulu ning hilisemas sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis on mitmed tegurid seotud SKP kasvuga. EL Struktuuritoetuste kodulehelt oli võimalik leida vajalikke prognoose, mis katsid käesoleva analüüsi prognooside ajahorisondi. Teiseks on linnaeelarve prognoosid koostatud nominaalväärtustes ning seetõttu on Projekti mõju linnaeelarvele selgem hinnata nominaalväärtusi kasutades. Kolman- daks tuleb Ühtekuuluvusfondi toetuse arvutamisel lähtuda nominaalsetest väärtus- test.  Prognoosis esitatud rahavood on koos käibemaksuga, kuna Tallinna linn ei ole õi- gustatud käibemaksu tagastusele. Projekti investeeringutest ei ole käibemaksu li- satud maa hinnale, sest maatehingutes on see vabatahtlik (poolte kokkuleppel), rakendades käibemaksuseaduse § 411 lg 2 p 1 erikorda. Järgmises tabelis on toodud finantstasuvuse arvutustes kasutatud üldised eeldused. Tabel 16 Finantstasuvuse analüüsi üldised eeldused Nimetus Väärtus Selgitus Diskontomäär 6,5% Juhend soovitab perioodi 2014-2020 reaaldiskon- tomääraks 4%. Sellest erinevat määra tuleb põh- jendada. Kuna käesolevas analüüsis on kasutatud nominaalmudelit (st inflatsiooniga indekseeritud) siis on reaalmäärale liidetud eeldatav pikaajaline inflatsioonimäär (2,5%). 6 kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studies/pdf/cba_guide.pdf. 33 / 62 Ajahorisont 25-30 aastat Teeprojektide soovituslik prognoosiperioodi pik- kus on 25-30 aastat, mis peaks katma uue tee elutsükli. Käesolevas analüüsis on kasutatud 30 aasta pikkust prognoosiperioodi. Inflatsioonimäär 2,1%-2,9% Inflatsioonimäärana kasutati SKP deflaatorit, mis aastas näitab tootjahindade kasvu Eestis. Informatsioon pärineb Euroopa Liidu Struktuuritoetuste kodule- helt (struktuurifondid.ee). Ehitusperioodi 2016 a. IV algus kvartal/2017 a. I kvartal Haldamisperioodi 2019 a. algus algus Investeeringu maksumus ja ajakava Investeeringu maksumuse kujunemist on selgitatud peatükis 5.2.Ülevaade eelar- vestatud investeeringu kuludest alternatiivide lõikes on toodud ka järgnevas tabe- lis. Tabel 17 Projekti investeeringute eelarve, tuhat eurot V1 V2 V3 V4a V4b Ehitamine 31 791 30 912 28 666 28 286 30 563 Maa ost 2 703 2 703 2 703 2 703 2 703 Ehituse järelevalve 636 618 573 566 611 Teavitamine 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 KOKKU 35 133 34 236 31 945 31 558 33 881 sh Käibemaks 5 405 5 255 4 873 4 809 5 196 Maade ost on täies mahus abikõlblik kuna ei ületa 10% investeeringu kogumaksu- musest. Investeeringute kavas oli projekti abikõlblike kulude maksumuseks hinnatud 28,5 miljonit eurot, seega on projekteerimise käigus hinnatud maksumused mõnevõrra kõrgemad. Ehituse kulud on eelarvestatud projekteerimistööde käigus ning see arvestab Pro- jekti mahtude ja eripäradega. Ehituse järelevalve kuludeks on eelarvestatud ligi 2% ehitusmaksumusest. Summa sisse on arvestatud ka maade ostuga seotud kulud, mille abikõlblik osa ei tohi ületada 10% projekti abikõlblikest kuludest. Kuna maade ostuga seotud kulu jääb kõikide alternatiivide puhul väiksemaks kui 10% on maa ostuga seotud kulud täies mahus abikõlblikud. Maade ostuga seotud kulude hinnang põhineb Lootsi tn1 kinnistu omaniku poolt (peamiselt Statoil Eesti AS) esitatud hinnangul. 34 / 62 Rahavoo prognoos on koostatud eeldusel, et ehitustööd algavad põhimahus 2017 aasta I kvartalis ning ehitusperiood on 2 aastat. Investeeringu rahavoogude jaotuse näide aastate peale on toodud järgnevas tabe- lis. Tabel 18 Variant V4a investeeringu rahavoogude ajaline jaotus, eurot KOKKU 2017 2018 Maade ost 2 703 455 2 703 455 Ehitustööd 28 286 092 14 143 046 14 143 046 Ehituse järelevalve 565 722 282 861 282 861 Teavitamine 2 500 2 500 Investeeringu kulu kokku 31 557 768 17 131 861 14 425 907 Maade ostu osas on eeldatud, et ostusumma maaomanikele kantakse üle hiljemalt 2017 aasta esimeses kvartalis. Hoolduskulud Projekti tulemusena ehitatakse Tallinna linnas uus teelõik, mis toob kaasa ka täien- davad hoolduskulud linnale tulevikus. Hooldustegevused saab jagada kolme kate- gooriasse:  Remont  Puhastus  Valgustus Remondikulude arvestuse alusteks olid Teede Tehnokeskus AS-i (TTK) poolt 2013 aastal teostatud Tallinna tänavate seisundi ja remondivajaduse uuring 7 ning 2015 6F aasta Tallinna linna poolt korraldatud taastusremondi hangetel kujunenud tegelikud hinnad. Puhastuskulude ja tänavavalgustuse kulude osas olid aluseks Tallinna linna võrrel- davate tänavate puhastus- ja valgustuskulude tase vastavalt linna poolt koostatud analüüsile. Järgnevas tabelis on toodud ülevaade remondi ja puhastuskuludest, kus arvestuse aluseks on tee üldpinna ruutmeeter. Tabel 19 Tänavate remondi ja puhastuskulude tase Tallinna kesklinnas Aastas re- Remondi- Kulu 2015 monditav tsükkel Kululiik Ühik a. hindades pinnaosa (aastat) Remondid Hooldusremont EUR/m2 23 3,0% Kapitaalremont EUR/m2 40 20,0% 5 Taastusremont EUR/m2 77 6,67% 15 Puhastus Sõidutee puhastus EUR/m2 1,41 100% 7 Kättesaadav: http://uuringud.tallinnlv.ee/document.aspx?id=11479 35 / 62 Kõnnitee puhastus EUR/m2 2,40 100% Jalgrattatee puhastus EUR/m2 0,84 100% Teemaa haljastus EUR/m2 0,32 100% Valgustuse kuluks eelarvestati 15,5 eurot tee jooksva meetri kohta. Remondikulude eelarvestamisel on eeldatud, et Reidi tee kuulub kõrgemasse (kol- mandasse) seisunditaseme kategooriasse, mille puhul on kapitaal- ja taastusre- mondi tsükkel kõige lühem. Projekti teelõigu poolt otseselt mõjutatud tänavad jäävad kasutusse ning võib eel- dada, et puhastuse ja valgustuse kulud nendel tänavatel ei muutu. Samas väheneb nende tänavate liikluskoormus, mistõttu võib eeldada remondigraafikute pikene- mist. Oluliselt mõjutab remondivajadust sadamasse suunduv raskeveokite liiklus. Täpset liikluse vähenemise mõju suurust remondikuludele on keeruline hinnata, seetõttu on vähenemise suuruseks hinnatud konservatiivsed 15% võrreldes V0 al- ternatiiviga. Linnaeelarvele lisanduvate (st juurdekasv) hoolduskulude prognoosid sõltuvalt al- ternatiivist on toodud järgnevas tabelis. Tabel 20 Hoolduskulude lisandumine linnaeelarvesse pärast Reie tee valmimist, tuhat eurot 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2030 2034 2040 2045 V1 - V0 171 176 181 186 191 3 968 259 4 509 9 392 370 412 V2 - V0 162 167 171 176 180 4 329 255 4 919 10 277 363 405 V3 - V0 148 152 156 161 165 3 812 230 4 331 9 044 327 365 V4a - V0 133 137 141 145 148 3 820 213 4 341 9 083 303 338 V4b - V0 147 151 155 159 163 4 357 238 4 951 10 366 339 378 Kulud sisaldavad käibemaksu ja on indekseeritud inflatsiooniindeksiga. Suuremad kulud tekivad taastus- ja kapitaalremondi tsüklite ajal. Esimene taastusremont uuel teel toimuks aastal 2024 ja ainuke kapitaalremont aastal 2034. Hooldusremondi vajadust pole ette nähtud esimese 5 aasta jooksul pärast tee valmimist. Kuna Projekti ei ole tulu teeniv, siis finantseeritakse tulevasi hoolduskulusid Tallin- na linna eelarvest. Jääkväärtus Tulu mitteteenivate taristute jääkväärtuseks on amortiseeritud jääkmaksumus. Teeprojektide elueaks on vastavalt Juhendile 25-30 aastat. Jääkväärtuse arvutami- sel eeldati, et täies mahus kapitaalremondiga on võimalik tee viia sisuliselt uue tee seisundiga samale tasemele. Kapitaalremondi käigus toimub teekatte ja aluste ehk teekatendi põhjalik uuenda- mine. Remondiga kaasnevad kommunikatsioonide (maapealsete ja maa-aluste) va- jalikud ümberehitustööd. Tööde käigus remonditakse kõnniteed ja liikluskorraldus- vahendid. Seega võib eeldada, et juhul kui vajadus Reidi tee koridori järele püsib kauem kui 30 aasta perspektiivis, omab rajatud trassikoridor väärtust ka prognoo- siperioodi lõpus. 36 / 62  Jääkväärtuse arvutamiseks lahutati täismahus tee-ehituse ühikuhinnast (240 EUR/m2) täismahus kapitaalremondi ühiku maksumus (210 EUR/m2) ja tulemus (40 EUR/m2) korrutati tee ruutmeetrite arvuga. Jääkväärtus viidi prognoosiperioodi lõppu SKP deflaatoril põhinevat hinnaindeksit kasutades. 6.2. Rahavoo prognoosid Kuna Projekt ei ole tuluteeniv, siis on kogu prognoosiperioodi rahavoog alates aastast 2017 – so ehituse algusaastast – negatiivne. Projekti positiivne rahavooline mõju avaldub ainult olemasoleva teedevõrgu remondikulude mõningases vähenemises, mis aga ei kaalu üles lisanduvaid kulusid. Järgmises tabelis on toodud kokkuvõte rahavoo prognoosidest alternatiivide lõikes. Tabel 21 Kokkuvõte finantsrahavoo prognoosidest alternatiivide lõikes, tuhat eu- rot 2021- 2026- 2031- 2036- 2041- Summa 2017 2018 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2046 V1 -65 812 -18 920 -16 214 -171 -176 -4 784 -5 622 -10 649 -7 090 -8 326 V2 -66 911 -18 471 -15 765 -162 -167 -5 111 -6 013 -11 514 -7 583 -8 869 V3 -60 870 -17 326 -14 620 -148 -152 -4 523 -5 317 -10 158 -6 706 -7 850 V4a -60 053 -17 132 -14 426 -133 -137 -4 466 -5 254 -10 115 -6 626 -7 734 V4b -66 237 -18 293 -15 587 -147 -151 -5 072 -5 972 -11 519 -7 531 -8 783 Detailsemad rahavoo prognoosid alternatiivide lõikes on toodud aruande Lisas 1. 6.3. Finantseerimise kava Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ on Projekti eeldatava toetuse maksimaalne summa 24 225 816 eurot, kuid see ei saa ületada 85% investeeringu tegelikest abikõlbli- kest kuludest. Projekti investeeringute kulud on plaanis katta kahest allikast: lisaks Ühtekuuluvusfondi toetusele ka linnaeelarvest, mida kaasfinantseeritakse sihtotstarbelistest eraldistest. Fi- nantseerimise jaotumine allikate järgi on toodud järgnevas tabelis. Tabel 22 Finantseerimise jaotus alternatiivide lõikes tuhat eurot V1 V2 V3 V4a V4b Investeeringu kulu kokku 35 133 34 236 31 945 31 558 33 881 sh abikõlblikud kulud 35 133 34 236 31 945 31 558 33 881 maksimaalne toetuse määr 85% 85% 85% 85% 85% Finantseerimise allikad Toetuse summa 24 226 24 226 24 226 24 226 24 226 Linnaeelarve 10 907 10 010 7 720 7 332 9 655 Odavaima alternatiivi (V4a) korral tuleks linnaeelarvest seega katta investeeringu kulusid vähem kui 7,7 miljoni euro ulatuses, mis teeb 3,85 miljonit eurot aasta kohta. 37 / 62 6.4. Finantsanalüüsi tulemused Projekti tasuvusnäitajatest arvutati ainult nüüdispuhasväärtus (FNPV). Tavapäraselt in- vesteerimisprojektide tasuvuse mõõdikutena kasutatavaid sisemise kasuminormi ehk si- semise tootluse määra (FRR) ning investeeringute tasuvusaega ei ole Projekti finantsta- suvuse hindamisel tehniliselt võimalik kasutada, kuna tegemist ei ole tulu teeniva projek- tiga. Nüüdispuhasväärtuse leidmiseks diskonteeriti Projekti rahavood 2017 aasta algusesse 6,5% suurust diskontomäära kasutades. FNPV leiti seejuures kogu Projektile (FNPC(C)) ja linna kaasfinantseerimise osale (FNPV(K)). Tulemused on välja toodud järgnevas tabelis. Tabel 23 Projekti nüüdispuhasväärtused alternatiivide lõikes, tuhat eurot tuhat eurot FNPV (C) FNPV (K) VARIANT 1 -43 453 -21 347 VARIANT 2 -43 383 -21 275 VARIANT 3 -39 905 -17 793 VARIANT 4a -39 397 -17 284 VARIANT 4b -42 946 -20 837 Kuna Projektil puuduvad tulud, siis on diskonteeritud rahavoo väärtus kõigil juhtudel ne- gatiivne. Kõige väiksema finantsilise kulu tekitab linnale seega alternatiiv V4a. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus haldamise perioodil on tagatud Tallinna linna poolse fi- nantseerimisega. Tallinna linna võimekust kulude katmisel on analüüsitud analüüsi peatü- kis 4.1. 38 / 62 7. SOTSIAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS 7.1. Lähenemine Kui finantsanalüüsis käsitleti Projekti mõjusid otsese finantsmõju seisukohast, siis sotsiaalmajanduslikus analüüsis vaadeldakse mõjusid ühiskonna kui terviku seisuko- hast. Kuludele, mis investeering kaasa toob, lisatakse laiemalt ühiskonna liikmetele tekkivad tulud ja kulud, et leida Projekti panus üldisesse heaolusse. Sellest põhimõt- test lähtuvalt tehakse sotsiaalmajanduslikus analüüsis võrreldes finantsanalüüsiga järgmised muudatused ja täiendused: 1. Projektiga seotud finantstulud ja ‐kulud korrigeeritakse nn fiskaalfaktorite- ga, et neis ei sisalduks maksud (käibemaks, aktsiis, tulumaks) ja subsiidiu- mid, mis kujutavad endast ühiskonnasiseseid ülekandeid, mitte tulu või kulu ühiskonna kui terviku jaoks. Samuti korrigeeritakse kulusid-tulusid juhul, kui vastava kulu või tuluga seotud ressursi hind ei vasta selle eeldatavale sotsiaal- sele väärtusele ehk alternatiivkulule (ingl. keeles: opportunity cost); 2. Rahavoogudele lisatakse nn väliskulud ja ‐tulud, mis tekivad projekti ellu- viimisel ühiskonnale laiemalt. Väliskulude alla kuuluvad nt keskkonnamõjud, ummikute kulu jm, välistulud on investeeringu tulemusel tekkiv aja‐ ja tege- vuskulude sääst võrreldes baasstsenaariumiga. Sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus korrigeeritud tulude ja kulude põhjal arvutati Projekti sotsiaalmajanduslik nüüdispuhasväärtus (ENPV – economic net present value), tulude/kulude määr (B/C) ja sisemine tulunorm (ERR – economic rate of return). 7.2. Finantsrahavoo korrigeerimine Fiskaalseid mõjud Kuna Tallinna linnale sisendkäibemaksu ei tagastata, siis on Projekti finantsrahavood pro- jekteeritud koos käibemaksuga. Teine oluline fiskaalkorrektsioon tehti mootorkütuse kulu- dele, mille hinnas moodustab kütuseaktsiis suhteliselt suure osa. Samuti võeti arvesse elektriaktsiisi. Impordi tollimaks – mis teoreetilisel moonutab sisendite maksumust – on Eestis margi- naalne, mistõttu selle mõju pole otstarbekas ja võimalik eraldi välja tuua. Korrektsioonide tegemisel oli vaja eristada käibemaksuga maksustatavad kulud ning hin- nata kütusekulude osakaalu investeeringu- ja hoolduskuludes. Fiskaalkorrektsiooni tege- misel kasutatud eeldused on kirjeldatud järgnevas tabelis. Tabel 24 Fiskaalkorrektsiooni tegemisel kasutatud eeldused Positsioon Väärtus Selgitus Ehitus- ja hooldusteenuste käibemaksu määr Käibemaksu määr 20% Eestis Kütuseaktsiisi määr (EUR/l) 0,40 Bensiini ja diiselkütuse keskmine aktsiisimäär Kütuse hind (EUR/l) 0,92 Bensiini ja diisli jaehind ilma käibemaksuta Aktsiisi osakaal 43,6% Aktsiisi osakaal kütuste jaehinnas Kütusekulu osakaal investee- 6,0% Kütuste osakaal teede ehituse valdkonnas vasta- 39 / 62 ringu ja hoolduskuludes valt Statistikaameti andmetele (tabel EM001) Elektriaktsiis (€/kWh) 0,00447 Arvestatakse valgustuskuludelt hooldusperioodil Fiskaalkorrektsioonide järel vähenes Projekti kulu oluliselt, nende mõju rahavoogude nüü- disväärtustele on toodud järgnevas tabelis. Tabel 25 Rahavoogude nüüdisväärtused enne ja pärast fiskaalkorrektsiooni NPV enne tuhat eurot (FNPV(C)) NPV pärast VARIANT 1 -43 453 -35 548 VARIANT 2 -43 383 -35 474 VARIANT 3 -39 905 -32 674 VARIANT 4a -39 397 -32 260 VARIANT 4b -42 946 -35 116 Seega vähendab kaudsete maksude väljavõtmine Projekti kulu ühiskonnale keskmiselt 7-8 miljoni euro võrra, sõltuvalt alternatiivist. Fiskaalkorrektsioon tööjõukuludele tehakse ana- lüüsi järgmises lõigus. Tööjõukulude korrigeerimine Vajadus korrigeerida tööjõukulusid tuleneb asjaolust, et tööturul on erinevate riiklike toe- tuste ja regulatsioonide tõttu töötasu kõrgem kui on tööjõu nn sotsiaalne kulu, st ilma fis- kaalsete moonutusteta oleksid inimesed valmis töötama madalama töötasu eest. Lisaks toetustele mõjutab tööturgu, eriti madalama haridustasemega inimesi, ka varimajandus – töötasu ametlikus sektoris peab konkureerima maksudeta töötasuga varimajanduses. Korrigeerimistegur töötasudele tuletatakse järgmisest valemist: SW = W (1-u)(1-t) kus SW on sotsiaalne palgatase, W turupalk, u on piirkonna töötuse määr ning t sotsiaal- maksu määr. Kordajat t kasutatakse seejuures ainult madalama haridustasemega tööjõu- ga seotud kulude korrigeerimiseks. Lisaks võetakse tööjõukuludest välja tulumaks, mis on ühiskonnasisene ülekanne ning pole seega sotsiaalne kulu. Samas ei võeta kuludest maha sotsiaalmaksu osa, mida peetakse nn edasilükatud sissetulekuks (vt Juhend, lk 55). Septembris 2015 oli Eesti tööpuudus 5,2%, pikaajaliselt eeldatakse Rahandusministee- riumi poolt töötuse kasvu 7% lähedale. Tallinnas on töötuse määr olnud mõnevõrra mada- lam kui Eestis keskmiselt. Käesolevas mudelis kasutati pikaajalise töötuse määrana Tal- linnasse eeldatud 6%. Korrektsioonikordajate arvutus tööjõukuludele on toodud järgnevas tabelis. Tabel 26 Tööjõukulude korrektsioonikordajate arvutus Kõrgema kvalifi- Madalama kvali- katsiooniga fikatsiooniga Osakaal tööjõus 45% 55% Pikaajaline töötuse määr (u) 6,0% 6,0% 40 / 62  Kõrgema kvalifi- Madalama kvali- katsiooniga fikatsiooniga Tööpuuduse korrektsioonikordaja (1-u) 0,94 0,94 Sotsiaalmaksu määr (t) NA 35,0% Sotsiaalmaksu korrektsioonikordaja (1-t) 1.00 0,65 Üldine korrektsioonikordaja 0.94 0.61 Korrektsioonikordajad kasutati nii investeeringukulude kui hoolduskulude korrigeerimi- seks. Selleks:  Määrati tööjõukulude eeldatav osakaal teede ja raudteede ehituse sektori kulu- struktuuri põhjal;  Madalama kvalifikatsiooniga tööjõu osakaal leiti Statistikaameti tööturu statistika põhjal. Otsene tööjõukulu moodustab ehituskuludes hinnanguliselt 30% ja hoolduskuludes 40%, mis on leitud Rahvamajanduse arvepidamise sisend-väljund raamistiku andemetele tugi- nedes (Statistikaamet, tabel RAT004). Tööjõukulude korrektsiooni mõju rahavoogude nüüdisväärtusele on toodud järgnevas ta- belis. Tabel 27 Rahavoogude nüüdisväärtused enne ja pärast rahavoogude korrekt- siooni Tuhat eurot NPV enne NPV pärast VARIANT 1 -35 548 -31 810 VARIANT 2 -35 474 -31 712 VARIANT 3 -32 674 -29 246 VARIANT 4a -32 260 -28 877 VARIANT 4b -35 116 -31 392 Seega vähendab tööjõukulude korrektsioon Projekti kulu ühiskonnale keskmiselt 3-4 mil- joni euro võrra, sõltuvalt alternatiivist. 7.3. Välistulud ja -kulud Projekti analüüsi käigus tuvastati järgmised kvantifitseeritavad ja rahas hinnatavad välis- mõjud: 1. Liiklejate ajakulu muutus 2. Liiklusõnnetuste muutus 3. Õhusaaste muutus 4. Maa väärtuse muutus Vähese või puuduva alusinfo tõttu ei olnud võimalik kvantifitseerida mitmete tegurite või- malikku muutust, nagu vibratsioon, müra, veesaaste ja ehitusperioodi mõju linnakesk- konnale. Järgnevalt kirjeldatakse täpsemalt väliskulude arvutuskäike. 41 / 62 Liiklejate ajakulu Liiklejate ajakulu – nii inimeste kui kaupade liikumine – võit on tihtilugu teeprojektide olu- lisim sotsiaalmajanduslik mõju. Linna tingimustes on ajavõitu keeruline hinnata, kuna ühe teelõigu kordategemine või juurde ehitamine mõjutab liikluskäitumist laiemalt. Inseneribüroo Stratum aastal 2007 tehtud liiklusprognoosis leiti, et suurem osa liiklusest Pirita teelt ja Narva maanteelt läheb uude kanalisse (vt järgnevat joonist). Joonis 10 Keskmise õhtuse tipptunni liikluse prognoos aastaks 2025, autot/h Allikas: Inseneribüroo Stratum, 2007; Liiklejate ajakulu arvutused tehti Projekti mõjuala neljal lõigul. Valitud lõigud koos kasuta- tud eelduste kirjeldustega on toodud järgnevalt: Pirita tee: Pirita jõe Liiklusummikud tekivad hommikusel tipptunnil 8. 2015a oktoobri 7F sild – Russalka alguses toimunud loenduse ajal oli hommikusel tipptunnil sõiduki- ristmik te arv ligikaudu 2300. Teelõigu pikkus on 3,4 kilomeetrit ning tipptunnil pikeneb selle läbimise aeg 15 minutini või isegi üle sel- le (takistusteta liikluse korral 4-4,5 minutit). Siiski on ka tipptun- nil liikumise kiirus päevade lõikes erinev, mis näitab liikluse tund- likkust suhteliselt väikestele muutustele. Tasuvusanalüüsis on eeldatud, et uue lahenduse (Reidi tee) baasmõjuks 3 minutit sõiduki kohta tipptunnil. See on 3+3 sõidu- radade ja ilma jalakäijate tunnelita alternatiivide korral (V4b). 2+2 sõidurajaga variandid (V1, V3 ja V4a) võimaldavad mõnevõr- ra väiksemate läbisõitu ning eeldati, et ajavõit väheneb 10% võr- ra võrreldes baaslahendusega (0,3 minutit). Olulist mõju ristmiku läbilaske suhtes omab olulist erinevust aga jalakäijate tunnelite olemasolu. Variandis, kus jalakäijad on viidud eritasapinda on väiksemad kaitseajad ning seetõttu ka parem lä- bilaskevõime. Lisaks sõidukite läbilaskevõimele on parem ka jala- käijate tee ületus – seda nii ajakulu, kui ka liiklusohutuse aspek- tist. Rismiku läbilaskvus suureneb tunnelite mõjul liiklusekspertide hinnangul 25-30%. Sellest tulenevalt on tunneliga variantide (V2 8 Pirita suund jääb arvutustest välja, sest seda Reidi tee otseselt ei mõjuta; 42 / 62  ja V3) korral ooteagade täiendavaks lühenemiseks hinnatud kon- servatiivsed 20 sekundit. Prognoosi lähtekohaks on 2500 sõidukit hommikusel tipptunnil ning liiklus kasvab 1% aastas. Bussiliiklusele ajavõitu ei ole arvestatud, kuna bussidel on juba täna Pirita teel oma sõidurada. Narva mnt: Russal- Narva maanteel sellel lõigul on liikluses seisakuid nii hommikusel ka – Jõe/Pronksi tn kui õhtusel tipptunnil. Liiklust pidurdavad/rahustavad ka suhteli- ristmik selt arvukad fooridega ristmikud. Liiklusloenduse ajal (oktoober 2015) liikus hommikuse tipptunnil kesklinna suunas üle 2500 sõi- duki ning õhtusel tipptunnil kesklinnast välja ligikaudu 2700 sõi- dukit. Liikluse hajutamisel Reidi tee valmimise järel väheneb liiklus- koormus lõigul ning selle läbimise kiirus kasvab. Tasuvusanalüüsis eeldati, et prognoosiperioodi keskmisena on tipptunnil (õhtul ja hommikul) võiduks 1 minut. Eeldades liikluse vähenemist selles koridoris oli tasuvusanalüüsi lähtekohaks 3000 sõidukit tipptundi- del kokku. Reidi tee: Russalka Reidi tee asendab senist liikumist mööda Narva mnt – Petrooleu- – Ahtri tn mi/Nafta-Tuukri tänavaid Ahtri tänavani jõudmiseks. Uus tee muudab läbimise sujuvamaks ja lühemaks (ca 200m). Tuukri tä- nav on 1+1 sõidurajaga ning täna ka suhteliselt halvas seisukor- ras. Eelduseks võeti, et tänases koridoris Tuukri-Petrooleumi tn kaudu on keskmine kiirus 20 km/h. Tulevasel trassil eeldati kogu tee lä- bimise keskmiseks kiiruseks 30 km/h. Lähtudes kiiruse kasvust ja teekonna lühenemisest tekkis ajavõit ca 77 sekundit. Ühe fooriga ristmiku läbimisele kulub Google’i andmetele tugine- des ca 26 sekundit. Eeldades, et keskmine ajakulu ristmikul jääb samaks, saadi, et ajakulu väheneb ühe fooriga ristmiku vähene- mise tulemusena ca 26 sekundit. Ajavõit kokku seega ca 103 sekundit. Liiklusloenduse andmetel liikus hommikusel tipptunnil Tuukri tä- naval ca 1550 autot ning õhtusel ca 1700. Kuigi uus koridor kii- rendab liiklust ka väljaspool tipptundi võeti täpsema info puudu- misel arvutustes aluseks ainult tipptunni liiklus ehk 3250 sõidukit ning liikluskoormuse kasvuks eeldati 1% aastas. Siia arvestusse ei võetud sadama raskeveokeid, kuna neile tehti eraldi arvestus. Sadama raskeveo- Vanasadamat läbivate veokite arv ületab aastal 2015 esimese 10 kite liiklus kuu andmete põhjal 300 tuhande piiri. Keskmine veokite arvu kasv perioodil 2011-2015 oli 5% ning keskmine kaubakogus veo- kil Tallinna Sadama andmetel 12 tonni. Laevad veokitega väljuvad Vanasadama mõlemast terminalist (A ja D). Tallinki osakaal kaubaühikute veos on ca 65% ning need 43 / 62  toimuvad D-Terminalist – selle vastavalt on eeldatud ka D- Terminali osakaal. A-Terminali suunduva kaubaveo ajavõit on võrdne eelnevalt kir- jeldatud Russalka-Ahtri koridori ajavõiduga ehk 103 sekundit. D-terminalist lähtudes lüheneb teelõik Russalka ristmikuni ca 400 meetrit ning sõiduaja võit on ca 77 sekundit. Ajakulu ristmiku kohta on 33,6 sekundit ning ristmike arv väheneb 3 võrra, millest lisanduv ajavõit on 101 sekundit. Seega on D-Terminalist ajakulu kokkuhoid arvestuslikult 77+101=178 sekundit. Vanasadamat läbib aastal 2015 keskmiselt 850 veoautot ööpäe- vas. Kuni aastani 2020 prognoositi 4% kasvumäära aastas, 2021- 2030 2% ja sealt edasi 1,5%. Toodud kasvumäärad on ligiläheda- sed majanduse reaalkasvule. Ajavõidu rahalise väärtuse arvutamisel eristatakse esmalt reisijate- ja kaubavedu ning reisijateveo osas tööreise ja tööväliseid reise. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks tööle minek ja töölt tulek. Lisaks toob Euroopa Komisjoni poolt finantseeritud HEATCO 9 uuring 8F välja reisijate aja väärtused erinevate sõiduki liikide ja reisi pikkuste lõikes. Eestile arves- tatud aja väärtused HEATCO uuringus on toodud järgnevas tabelis. Tabel 28 Aja rahalised väärtuse reisijate ja kaubaveol Eestis aasta 2002 väärtus- tes Ühik Töö Vaba Reisijateveol Buss EUR/h 10,3 3,01 Sõiduauto EUR/h 12,8 4,18 Kaubaveo tariif EUR/t/h 1,9 Allikas: HEATCO, 2006 Aja väärtuse indekseerimiseks soovitatakse kasutada kohandatud SKP nominaalkasvu määra ning kohanduskoefitsiendina faktorit 0,7. Arvestades eelnevat ning Eesti SKP kas- vumäärasid on 2016 aasta väärtused 2,2 korda kõrgemad, kui tabelis toodud 2002 aasta omad. Täiendavalt eeldati, et reisijate sõitudest 15% on tööreisid, keskmine reisijate arv sõidu- autos on 1,2 ja bussis (valdavalt tipptund) 40. Arvutuste tulemusena leitud aja võidud on aastal 2019 – Reidi tee eeldatav esimene opereerimise aasta – on toodud järgnevas tabe- lis. Tabel 29 Ajavõidu ja väärtuse arvutuse tulemused aastaks 2019 TUHAT TUNDI TUHAT EUROT V1 V2 V3 V4a V4b V1 V2 V3 V4a V4b Sõiduauto 48,7 48,7 46,7 38,5 40,6 697 697 667 551 581 Veoauto 18,6 18,6 18,5 16,3 16,4 1 107 1 107 1 101 972 978 Buss 27,5 27,5 27,5 18,1 18,1 295 295 295 194 194 KOKKU 94,8 94,8 92,6 72,9 75,1 2 099 2 099 2 063 1 717 1 753 9 Developing Harmonised European Approaches for Transport Costing and Project Assessment; 2006 44 / 62 Seal edasi kasvab aja võit liikluse kasvu ja kohandatud SKP nominaalkasvu määrade võr- ra. Õhusaaste muutus Keskkonnasaaste vähendamine on Projekti üks eesmärkidest. Liikluse sujuvamaks muu- tumine vähendab õhuheitmete hulka. Hindamismetoodikas eristatakse kahte liiki emis- sioone:  Kliimamuutust mõjutav emissioon (peamiselt CO2);  Kohalikku elukeskkonda mõjutav emissioon (PM, NOx, väikeosakesed). Saasteainete rahalised väärtused leiti Euroopa Komisjoni poolt tellitud ning Ricardo-AEA poolt teostatud uuringu 10 põhjal. Tasuvusanalüüsis hinnati järgmises tabelis toodud emis- 9F siooniainete väärtusi, mis on aastasse 2015 toodud inflatsiooniindeksit (SKP deflaator) ka- sutades. Tabel 30 Saasteainete ühikuväärtused aasta 2015 väärtustes Aine Kulu (EUR/tonn) P.M.2.5* 236 384 NOx 6 259 CO2 90 Allikas: Ricardo-AEA; * mikroosakesed diameetriga kuni 2,5 mikromeetrit; Emissioonimahtude muutused arvutati lühenenud liiklumise aja põhjal eeldusel, et see te- kib ummikus liikumise (keskmine kiirus sõiduautodel u. 13 km/h) mustri asendumisel ti- heda aga sujuva liikluse olukorraga (37 km/h). Hindamiseks kasutati HBEFA 11 andmebaa- 10F si, mis võimaldab emissioonide arvutamist mitut erinevat faktorit arvestades. Liiklejate ajavõitu ja liikumiskiirusi arvesse võttes leiti distants, milles läbimisel hinnatud ajavõit saavutati. Seejärel kasutati HBEFA andmebaasis toodud emissioonifaktoreid emissiooni- mahtude muutuse arvutamiseks. Emissiooni väärtuste arvutus aastaks 2019 on toodud järgnevas tabelis. Tabel 31 Emissioonide mahtude ja väärtuse arvutuse tulemused aastaks 2019 MAHT (TONNI) VÄÄRTUS (TUH. EUROT) V1 V2 V3 V4a V4b V1 V2 V3 V4a V4b CO2 681 681 652 538 567 68,4 68,4 65,5 54,1 57,0 NOx 7,98 7,98 7,64 6,30 6,64 49,5 49,5 47,4 39,1 41,2 PM 0,035 0,035 0,032 0,031 0,034 10,8 10,8 10,3 8,5 9,0 KOKKU 128,7 128,7 123,2 101,7 107,2 10 Update of the Handbook on External Costs of Transport, 2014 11 HBEFA - The Handbook Emission Factors for Road Transport; vt www.hbefa.net; kasutatud on viimast ver- siooni HBFA 3.2 45 / 62 Sõidukite kulude kokkuhoid Sõidukite kulude kokkuhoiu hindamisel on arvestatud sujuvama liikluse tulemusena vähe- neva kütusekuluga. Reidi tee vähendab ka sõidukite kulu, mis tuleneb uue teelõigu kvaliteedist (näiteks tasa- sus). Seda võimalikku säästu ei ole siiski arvutustesse kaasatud, kuna linnal on võimalus olemasoleva teede võrk Projekti piirkonnas koheselt pärast Reidi tee valmimist renoveeri- da. Sarnaselt emissioonide väärtuse arvutusega kasutati kütusekulude muutuse mõõtmiseks HBEFA andmebaasi, mille abil on võimalik arvutada erinevate liikumismustrite keskmised kütusekulud. Andmebaas annab erinevate transpordiliikide lõikes kaalutud keskmised kü- tusekulu faktorid (g/km). Kaalutud (bensiin ja diisel) kütuse jaehinnaks eeldati 1,1 eurot liitri kohta, millest pärast käibe- ja aktsiisimaksu maha arvamist jäi netokuluks 0,52 eurot liiter. Kütusekulu mahtude ja väärtuste arvutus aastaks 2019 on toodud järgnevas tabelis. Tabel 32 Kütuse mahtude ja kulu muutus aastal 2019 Kogus Kulu (tuhat liitrit) (tuhat EUR) VARIANT 1 297,4 153,7 VARIANT 2 297,4 153,7 VARIANT 3 284,7 147,1 VARIANT 4a 235,0 121,4 VARIANT 4b 247,7 128,0 Liiklusõnnetuste maksumus Andmed liiklusõnnetuste maksumuse kohta ühiskonnale pärinevad Ricardo-AEA raportist 12 1F aastast 2014. Liiklusõnnetuste sotsiaalse kuluna käsitletakse neid liiklusõnnetustega seo- tud kulusid, mida ei kata riski-kindlustuse preemiad 13. Olulisemad kulukomponendid on 12F ravikulud, toodangu kaod, materiaalsed kahjud, administreerimise kulu, moraalne kahju jms. Kuna eelduse kohaselt katab kogu inimkannatanuteta õnnetuste kulu riskikindlustus, siis käsitletakse metoodikas ainult hukkunute ja vigastatutega õnnetusi. Ricardo-AEA raportis on toodud õnnetuste väärtused ka Eesti jaoks aasta 2010 hindades. Need on tänasesse päeva indekseeritud Eesti majanduse nominaalkasvu määradega. Väärtused on toodud järgnevas tabelis. Tabel 33 Inimkannatanutega liiklusõnnetuste tekitatud kahju määrad Eestis tuhat eurot 2010 2016 2017 2018 2019 2020 Indeks 1,00 1,23 1,27 1,32 1,36 1,40 Hukkunuga õnnetus 1 163 1 433 1 482 1 529 1 576 1 624 Tõsine vigastus 156 192 199 205 211 218 Kerge vigastus 11,2 13,8 14,3 14,7 15,2 15,6 Allikas: Ricardo-AEA, Finantsakadeemia arvutus; 12 Vt http://ec.europa.eu/transport/themes/sustainable/studies/doc/2014-handbook-external-costs-transport.pdf 13 Siia alla ei kuulu näiteks solidaarne kindlustussüsteem, nagu riiklik tervisekindlustus. 46 / 62 Ricardo-AEA raportis antakse ka erinevatele analüüsidele viidates hinnang sellele, kuidas kasvab liiklusõnnetuste arv liikluse kasvades. Soovituse kohaselt tuleks kasutada koefit- sienti 0,75 ehk liikluse kasvades ühe protsendi võrra kasvab õnnetuste risk 0,75% võrra. Vähendasime selle 0,5-le arvestades Eesti suhteliselt kõrget liiklusohutuse taset täna ning selle loomulikku paranemisruumi Variandi V0 liiklusprognoosist lähtuvalt hindasime liiklusõnnetuste arvu muutuse Reidi tee mõjupiirkonnas ja õnnetuste kulu ühiskonnale. Tabel 34 Reidi tee mõjupiirkonna liiklusõnnetuste kulu ühiskonnale, versioon V0 korral 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Liikluse kasv 1,5% 1,5% 1,5% 1,5% 1,5% 1,5% Õnnetuste arv Hukkunuga õnnetused 0,33 0,34 0,34 0,34 0,35 0,35 Tõsine vigastus 1,37 1,38 1,40 1,41 1,43 1,45 Kerge vigastus 12,30 12,44 12,58 12,72 12,86 13,01 KOKKU 14,0 14,2 14,3 14,5 14,6 14,8 Kulu ühiskonnale, tuhat eurot Hukkunuga õnnetus 478 500 521 543 566 590 Tõsine vigastus 262 274 286 298 311 324 Kerge vigastus 170 178 185 193 201 210 KOKKU 910 951 993 1 035 1 078 1 123 Inimkannatanutega liiklusõnnetuste hinnanguline kulu ühiskonnale Projekti mõjupiirkon- nas on seega ligikaudu 1 miljonit eurot aastas. Liikluseksperdid hindasid seejärel Projekti erinevate versioonide võimalikku mõju õnnetus- te arvule. Liikluse hajutamine, jalakäijate tunnel Narva mnt - Pirita tee ristmiku läheduses ning valgustuse ja ülekäigukohtade kvaliteedi parem tase Reidi teel on peamised tegurid, mis liiklusohutuse seisukohalt välja toodi. Ekspertide hinnangul võib Projekti realiseerimi- se korral liiklusõnnetuste toimumise tõenäoliseks vähenemiseks hinnata 20%. Ilma kerg- liikluse tunnelita variantide korral on vähenemine eelduslikult mõnevõrra väiksem. Kuna Russalka ristmiku osakaal liiklusõnnetuste arvus on suhteliselt väike (10-15%) siis eeldati tunneli mõju suhteliselt väikseks ning tunnelita (V4a, V4b) variantidele eeldati 17,5% suurust õnnetuste riski vähenemist. Seega väheneb liiklusõnnetuste tekitatud kulu ühiskonnale esimestel aastatel ligikaudu 150-200 tuhande euro võrra aastas. Edasistel aastatel kasvab kokkhoid liikluse kasvu ja inflatsiooniindeksi (SKP nominaalkasv) mõjul. Maa väärtuse muutus Reidi tee parandab oluliselt juurdepääsu selle mõjualasse jäävate kinnistuteni. Juurdepääs on üks kinnistute ärilise kasutuse väärtust mõjutav tegur. Reidi tee ehitamisega loodava väärtuse leidmiseks on vaja hinnata selle mõjusfääris ole- vate kinnistute eeldatav turuväärtus enne ja pärast Projekti valmimist. Väärtuse muutu- seni jõudmiseks hinnati esmalt kinnistute tänane väärtus 14 ning seejärel rakendati leitud 13F 14 Õigem oleks öelda, et väärtus juhul kui teatatakse Reidi tee mitte ehitamisest, sest tänastes planeeringutes on Reidi tee juba sisse projekteeritud. 47 / 62 väärtusele paranenud juurdepääsu kohandust. Sellise lähenemise analoogia on kasutuses kinnisvara väärtuse hindamisel võrdlusmeetodi kasutamise korral. Vastavalt kinnisvara hindamise standardile 15 nimetatakse kohanduseks võrdluselemendi 14F teisendus, mis lähtub konkreetse elemendi erinevusest võrdlusobjekti ja hinnatava objekti vahel. Antud juhul võrreldakse ühe ja sama objekti tänast ja tulevast seisundit ning võrd- luselemendiks on juurdepääs. Standardi kohaselt ei ole aga Eesti kinnisvaraturu mahtu- dest tulenevalt võimalik rakendada väga üksikasjalikke kohandusi ning aktsepteeritav on kohandused 5% täpsuse sammuga. Kuna vastavad üldisemad analüüsid puuduvad ning keeruline on eristada ühe kriteeriumi (antud juhul juurdepääs) mõju kinnistute väärtusele siis ei olnud võrdlusandmeid võimalik kasutada. Maa väärtusele mõju hindamiseks viidi läbi järgmised sammud: 1. Kinnistute pii- Reidi tee mõjub linnalisele arengule laiemalt ning seega on võima- ritlemine lus käsitleda mõju maa väärtusele väga laiades piirides. Käesolevas analüüsis on välja jäetud eeldatavalt marginaalsema mõjuga alad ning piirdutud üksnes piirkonnaga, mis on vahetult Reidi tee ääres. Valik tehti arendusaladest, mis on loetletud Tabel 13. Välja võeti Russalka ristmikust Pirita ja Lasnamäe poole jäävad alad, kuhu on juba täna juurdepääs piisavalt hea ning samal põhjusel ka WTC keskuse piirkond (Ahtri tn ja Narva mnt vahel). Lisaks võeti välja elamuarenduse maad, kuna nelja-realise magist- raaltänava rajamine elamute lähedusse ning merekaldale juurde- pääsu piiravalt omab ka negatiivset mõju. Arvestati seega ainult ärilise otstarbega ning vajadusel võeti arves- tusse kogu maa-alast ärilise proportsiooniga osa. 2. Skaala ulatuse Juurdepääs on ainult üks väärtust mõjutav kriteerium ning selle määramine võimalikku mõju on lihtne ülehinnata. Antud juhul tuleb arvestada asjaoluga, et Reidi tee piirkonnas on ka täna teataval tasemel juur- depääs võimalik sisuliselt kõikjale ning kinnistute arendajatel on kohustus ühendada arenduspiirkond linna tänavavõrguga. Lisaks võib eeldada, et teatava piirkonna atraktiivsust tõstvad tegevused – eelkõige mõeldud rannapromenaadi rajamist – teostataks ka sõl- tumata Reidi tee ehitusest. Keerulisemaks võiks hinnata näiteks juurdepääsu Vanasadama arendusalale (D-Terminali naabruses). Hindasime, et Reidi tee maksimaalne mõju võiks siin on 15% võrreldes tänase olukorraga. Teistel arendusaladel on positiivse mõju ulatus olenevalt tänasest seisust kas 5% või 10%. 3. Hinnati kate- Kõigile arendusaladele hinnati juurdepääsu kvaliteet täna ja pärast gooriad ja väär- Reidi tee valmimist skaalal 1 kuni 4. Seejuures eeldati, et Reidi tee tuse kasvu prot- tagab kõikidele aladele maksimaalse juurdepääsu taseme. Hinnatud sent tulemuste vahe korrutati 5%-ga ning saadi eeldatav arendusala väärtuse kasv pärast Reidi tee valmimist (vt Tabel 37). 15 EVS 875-11:2009, Vara hindamine, Osa 11: Võrdlusmeetod; 48 / 62 4. Hinnati maade Tehingute arv hoonestamata maaga Kesklinna linnaosas on väike tänane väärtus ning tehingute hinnad kõiguvad suures ulatuses. Maa-ameti hinna- info kasutamine muudab asjaolu, et Reidi tee piirkonnas on tege- mist väga suure territooriumiga (hindamisse kaasati üle 22 ha), te- hinguid tehakse aga kõige sagedamini 1000-3000 ruutmeetri suu- ruste maatükkidega. Seetõttu vaadati ka täna pakkumisel olevaid kinnistuid. Sobiva suu- rusega (13 ha), koos kehtiva detailplaneeringuga, oli ainult üks kinnistu Veerenni tänaval. Selle ruutmeetri hind oli 137 eurot. Olu- liselt väiksem kinnistu (5000 m2) Juhkentali tänaval on müügis ruutmeetrihinnaga 216 eurot. Arvestades käesoleva töö eesmärke, on oluline määrata vaadeldava ala ligilähedane väärtus. Arvestades asukohta (parem kui Veerenni kinnistu) ja planeeringute olemasolu (valdavalt), hindasid töö teos- tajad, et 200 eurot ruutmeetri kohta väljendab seda piisavalt täpselt. 5. Hinnati maade Kasutades sammude 3. ja 4. tulemusi leiti mõjutatud maade väär- väärtus pärast tused pärast Reidi tee valmimist. Eelduse kohaselt pole maa väär- Reidi tee valmi- tustel olulist erinevust projektiga versioonide (V1, V2, V3) realisee- mist. rumisel. Vahe tekib ainult võrreldes tänase olukorraga (V0). 6. Väärtuse Nii arengualade väärtus tänase juurdepääsuga kui ka Projekti val- muutuse arvu- mimise järel indekseeriti tulevikku 2,5% suurust kinnisvara hindade tamine pikaajalist kasvumäära eeldades. Maa väärtusest projektiga versioonide korral lahutati väärtus pro- jektita versiooni korral ning leiti väärtuse muutus. Tabel 35 Hindamisse kaasatud arengualad, pindalad ja kohandusfaktorid Hinnangu juurde- Kinnistu pääsule Ärimaa Mõju Arenguala nimetus pindala, Ilma Pärast osa, m2 väärtusele m2 Reidi Reidi tee teeta valmimist Narva mnt 67 (Tivoli) 48 900 5 861 2 4 10% Tuukri tn 1, 1a ja 1b 25 000 9 511 2 4 10% Laeva tn, Lootsi tn, Ahtri tn ja Paa- 46 600 45 515 3 4 5% di tn vaheline kvartal Uus-Sadama tn 20 1 420 710 3 4 5% Tuukri, Jõe ja Karu tänavate vaheli- 9 200 4 375 3 4 5% se kvartaliosa Nafta tn 1 // Petrooleumi tn 6 kin- nistu, Petrooleumi tn 8 kinnistu, 55 700 53 180 2 4 10% Bensiini tn 9 kinnistu, Bensiini tn 9a kinnistu ja lähiala 49 / 62  Tuukri tn 17, Tuukri tn 19, Tuukri tn 19a, Tuukri tn 19b, Uus-Sadama 31 300 20 092 3 4 5% tn 11a, Tuukri tn 21, Uus-Sadama tn 26 kinnistute ja lähiala Vanasadama kaguosa 60 000 60 000 1 4 15% Vanasadama D terminal 27 900 27 900 3 4 5% KOKKU 306 020 227 144 Järgnevast tabelist on näha, et peamine väärtuse kasv tekib Projekti valmimise aastal, milleks on plaanide kohaselt 2019. Siis ulatub väärtuse kasv 6 miljoni euro lähedale, sealt edasi on kasvu seotud väärtuste indekseerimisega (vaata tabeli viimast rida). Tabel 36 Reidi tee hinnanguline mõju arendusalade maade väärtusele miljonit eurot 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kasvuindeks (2015=1,00) 1,05 1,08 1,10 1,13 1,16 1,19 Ärimaa väärtus V0 46,56 47,73 48,92 50,14 51,40 52,68 V1/V2/V3/V4 46,56 47,73 55,03 56,40 57,81 59,26 Väärtuse vahe 0,00 0,00 6,11 6,26 6,41 6,58 VÄÄRTUSE VAHE MUUTUS 0,00 0,00 6,11 0,15 0,16 0,16 Nii nagu sai välja toodud, ei ole eelneva arvutuse juures tegemist kinnisvara hindamisega vastavalt üldlevinud hindamise standarditele. 7.4. Sotsiaalmajanduslik rahavoog ja tasuvus Sotsiaalmajandusliku rahavoo leidmiseks korrigeeriti Projekti finantsrahavoogusid punktis 7.2 kirjeldatud fiskaalmõjudega ning lisati peatükis 7.3 kirjeldatud väliste mõjude rahali- sed väärtused. Rahavoo arvutuse koondtabelid on toodud aruande lisas 2. Järgnevas tabelis on toodud ühe tulemusmõõdiku – nüüdispuhasväärtuse (NPV) – kujunemine, kusjuures diskonto- määrana on kasutatud sama määra, mis oli kasutuses finantsanalüüsis (6,5%). Tabel 37 Sotsiaalmajandusliku nüüdispuhasväärtuse arvutus alternatiivide lõikes tuhat eurot V1 V2 V3 V4a V4b Finantsrahavoo NPV -43 453 -43 383 -39 905 -39 397 -42 946 Finantsrahavoo NPV pärast korrektuure -31 810 -31 712 -29 246 -28 877 -31 392 Liiklusõnnetuste kahjude vähenemine 2 841 2 841 2 841 2 486 2 486 Ajavõit reisijate- ja kaubaveol 48 694 48 694 47 919 40 032 40 807 Kinnisvara väärtuse muutus mõjupiirkonnas 7 090 7 090 7 090 7 090 7 090 Liiklejate kulu (kütus) 1 684 1 684 1 612 1 331 1 403 Emissioonid 1 494 1 494 1 430 1 181 1 245 Sotsiaalmajandusliku rahavoo NPV kok- ku 29 994 30 092 31 647 23 242 21 638 50 / 62  Tabelist on näha, et kõikide variantide korral on lõpptulemus positiivne, kuid alternatiiv V3 korral see kõige kõrgem, ehk see alternatiiv on kõige tasuvam. Toome järgnevalt ära kõikide tasuvusmõõdikute kirjeldused ning seejärel ka tulemused. Majanduslik Saadakse rahalisse väärtusesse arvestatud projekti laiemate nüüdispuhasväärtus ehk majandusmõjude diskonteerimisel. Analüüsis on eeldatud, et ENPV sotsiaalne diskontomäär võrdub finantsilisega ehk on 6,5%. Projekt on tasuv siis, kui sotsiaalmajanduslik rahavoo dis- konteeritud väärtus on positiivne. Majanduslik sisemise On diskontomäär, millega diskonteerides projekti sotsiaal- tootluse määr ehk ERR majanduslike rahavoogude nüüdisväärtus on null. Projekt on tasuv siis kui ERR on kõrgem, kui sotsiaalne dis- kontomäär ehk antud juhul 6,5%. Tulu-kulu määr ehk B/C Saadakse projekti diskonteeritud tulude jagamisel diskon- teeritud kuludega. Projekt on tasuv siis kui B/C on suurem kui 1. Projekti alternatiivide tasuvusnäitajad alternatiivide lõikes on toodud järgnevas tabelis. Tabel 38 Projekti tasuvuse mõõdikud Alternatiiv V1 V2 V3 V4a V4b ENPV (mln. EUR) 30,0 30,1 31,6 23,2 21,6 ERR 14,8% 15,1% 16,0% 14,0% 13,1% B/C 1,94 1,95 2,08 1,80 1,69 Seega on kõikide näitajate järgi Projekt sotsiaalmajanduslikult tasuv, sest ENPV>0, ERR>6,5% ja B/C>1. Kõige tasuvam alternatiiv on versioon 3, ehk 2+2 rajaga ning kerg- liikluse tunnelitega lahendus, kus tee kulgeb Russalka mälestusmärgist mandri poolt. 7.5. Projekti mõju tööhõivele Tööhõive ehitus ja hooldusperioodil Projekti otsene mõju tööhõivele tekib uue teelõigu ehitamisest ning hilisemast hooldami- sest. Vastavalt peatükis 7.2 väljatoodule moodustab otsene tööjõukulu ehituskuludes hinnan- guliselt 30% ja hoolduskuludes 40%. Tööjõukulude summast lähtuvalt arvutati keskmise palgaga töökohtade arv. Tulemused on toodud järgnevas tabelis. Tabel 39 Aasta keskmine otseste töökohtade arv ehitus ja hooldusperioodil V1 V2 V3 V4a V4b Ehitusperiood 207,1 186,0 170,4 168,0 183,7 Hooldusperiood 9,1 9,5 8,4 8,4 9,6 51 / 62 Ehitusperioodil püsivad töökohad kahe aasta jooksul. Hooldusperioodil on suurem tööhõi- ve tõus taastus- ja kapitaalremondi toimumise ajal. Lisaks otsestele töökohtadele tekib ehitusest ja hooldusest kaudseid töökohti läbi vahe- tarbimise so vajalike teenuste ja materjalide ostmise kaudu. Nii tekitab vastavalt rahva- majanduse sisend-väljund raamistikule 1 euro suurune müügitulu muutus ehituses ma- janduses rohkem kui 2 euro suuruse (2,07 eurot) müügitulude muutuse kõikides mõjuta- tud sektorites kooku. Kaudne mõju tööhõivele Vastavalt peatükis 5.1 toodud hinnangule võib Reidi tee mõjupiirkonnas realiseeritav arendusmaht piirkonda lisada 12000-18000 töökohta 16. 15F Piirkonna detailplaneeringute kohaselt võib piirkonda lisanduda üle 500 000 ruutmeetri hoonete pinda, mis tänaseid ehitushindu arvestades võib hinnanguliselt tähendada ligi 500 miljoni euro suurust ehitusmahtu. Tööjõukulude osakaalu ehituses ja keskmise palgaga arvestades tähendaks see ligikaudu 8000 töökohta, mis jaguneks küll pikema (kuni 20 aastat) perioodi peale ning eeldaks kavandatud ehitusmahu realiseerumist. 16 Neid töökohti ei saa lugeda Projekti tulemusena loodud töökohtadeks. 52 / 62 8. TUNDLIKKUSANALÜÜS Tundlikkusanalüüsi käigus mõõdeti olulisemate sisendite mõju Projekti sotsiaalmajandusli- ku tulemuslikkuse mõõdikutele – ENPV ja ERR. Projekti meeskonna hinnangul on kriitili- semad sisendandmed, mille prognoositud väärtused on seotud suurema ebakindlusega ning mille mõju Projekti tasuvusele on suuremad, järgmised: 1. Ehitusmaksumus; 2. Hoolduskulude tase; 3. Aja kokkuhoid. Järgnevatel joonistel on esitatud Projekti ENPV ja ERR muutus erinevate kriitiliste sisend- näitajate muutmise korral, koos lühikese kommentaariga. Arvutused on tehtud variant V3 kohta. Ehitusmaksumus Projekti ehitusmaksumus selgub lõplikult alles pärast hangete läbiviimist. Ekspertide hinnatud investeeringu maksumus on 29 miljonit eurot ning tööd teostatakse aasta- tel 2017-2018. Joonis vasakul näitab lineaarset seost in- vesteeringu maksumuse ja tulemusnäita- jate vahel. Juhul kui Projekt kallineb näi- teks 25% võrra (7,6 miljonit eurot), vähe- neb ENPV ligikaudu17% ehk 4,5 miljoni euro võrra. Seega jääb ka märkimisväärse kallinemise korral Projekti sotsiaalmajandusli- kult tugevalt kasumlikuks. Hoolduskulude tase Hoolduskulusid lisandub linna- eelarvesse keskmiselt 140 tu- hande eurot ligidal aastas. Taastus- ja kapitaalremondi aastatel on see aga oluliselt suurem. Tundlikkusarvutus näitas, et ju- hul kui hoolduskulude tase osu- tub 25% kõrgemaks eelarvesta- tust, väheneb Projekti NPV 2 miljoni euro ehk 7,6% võrra. Seega ei ole Projekti tasuvus kuigivõrd tundlik hoolduskulude muutuse suhtes. 53 / 62 Sõitjate aja kokkuhoid Sõitjate aja kokkuhoid on suu- rima majandusliku mõjuga tu- lemus, mis Projekti teostami- sel saavutatakse. Samas on linnaliikluse tingimustes aja- võidu hindamine seotud suure ebakindlusega. Tundlikkusarvutus näitas, et ajavõidu vähenemisel 1% võr- ra, väheneb Projekti NPV baastasemelt -1,6% võrra. Seega omab aja kokkuhoiu muutus olulist mõju Projekti tulemustele, kuid nagu on näha eelnevalt jooniselt jäävad Projekti tasuvusnäitajad ka aja kokkuhoiu vähenemisel 25% võrra tugevalt positiivseks. Riskistsenaarium Riskistsenaarium on koostatud eelnevalt toodud parameetrite kombinatsioonina. Koosta- sime negatiivse stsenaariumi, mille korral kõikide kriitiliste parameetrite väärtusi muudeti halvemuse suunas 20% ulatuses. Teised Projekti parameetrid jäid muutmata. Tulemused varianti V4a arvestades on toodud järgnevas tabelis: Väärtuse Projekti Projekti Näitaja muutus ENPV ERR Investeeringu maksumus +20% 12,7 mil- Hoolduskulud -20% 10,6% jonit eurot Aja kokkuhoid -20% Seega on riskistsenaariumi korral Projekti ENPV positiivne ligikaudu 13 miljoni euro ula- tuses. Kuigi ENPV väärtus väheneb, on Projekt ka riskistsenaariumi korral tasuv. 54 / 62 9. FINANTSEERIMISVÕIMALUSED JA MÕJU MAJANDUSELE Finantseerimisalternatiivid Projekti investeeringute finantseerimiseks on mitmeid teoreetilisi võimalusi, mida tutvus- tame järgnevas tabelis: EL fondid/ riigieel- Kuna Projekt on lülitatud perioodi 2014-2020 investeeringute arve kavva, siis on finantseerimise allikana võimalik kasutada Ühte- kuuluvusfondi vahendeid, mis antakse linna käsutusse läbi rii- gieelarve. Kuna EL-i fondide finantseeringul ei ole tagastamiskohustust, siis on see finantseerimisallikas Projekti teostaja (Tallinna linn) seisukohalt kõige soodsam ja eelistatum. Tagastamiskohustus võib tekkida ainult juhul, kui Projekti elluviimine ei toimu nõue- te kohaselt. Tasuline tee Teekasutamise tasustamist kasutatakse peamiselt linnavälistel kiirteedel. Teemaksu kehtestamine linnas asuvale ühele ristmikule ei ole otstarbekas. Ühest küljest on see tehniliselt keeruline ning tei- seks võib see tekitada ettearvamatuid muutusi liikumisteede valikul, mille tulemusena võivad jääda saavutamata peamised eesmärgid – liikluse sujuvus, keskkonnasääst, liiklusohutus. Suurtes linnades kasutatakse autoliiklejatelt tasude kogumi- seks näiteks ummikumaksu – eesmärgiks on kesklinna liikluse leevendamine. See on aga kompleksne lahendus, mida ei saa siduda äärelinnas rekonstrueeritava ühe ristmikuga. Tallinna linnas ei ole seni ummikumaksu kehtestamist otstar- bekaks peetud. Laen Projekti teostajal on võimalus ehitust finantseerida laenu abil või otse eelarve vahenditest. Kui projekt ei ole tulu teeniv, siis ei ole võimalik kasutada nn projektifinantseerimise lähenemist, kus laenumakseid (põhiosa, intress) finantseeritakse projekti rahavoogudest. Haabersti ristmiku projektis on laenu võtmine võimalik nn lin- naeelarve laenuna. Linna laenuvõimekust on käesolevas ana- lüüsis eelnevalt käsitletud. PPP (Public- Tavapärase PPP projekti korral antakse ehituse, finantseerimise Private ja hoolduse kohustus konkursil valitud erapartnerile. PPP-d võib Partnership) kombineerida tasulise või tasuta teenusega (teega). Viimase korral on avaliku sektori üksuse kohutuseks lepinguperioodi jooksul erapartnerile nn valmisolekumaksete tasumine, mille sisse kuuluvad investeeringu põhiosa, tootluse (intressi) ja hoolduse komponendid. Positiivset mõju oodatakse PPP korral ehituse-finantseerimise- hoolduse kombineerimisest ja eelnevast läbimõtlemisest era- 55 / 62  partneri poolt ning talle põhjendatud riskide ülekandmisest. Arvestades PPP hanke ettevalmistamise keerukust ja protsessi pikkust on üldjuhul PPP-ks sobivamad suuremad projektid. Lin- nas asuva teeprojekti PPP kaudu teostamist ei peeta üldiselt otstarbekast, kuna linnas on objekti keeruline piiritleda (näiteks hoolduskohustus suhteliselt väikesel teelõigul) ning tekitab ris- ke, mille ülekandmine erapartnerile ei ole põhjendatud (liiklus- voogude prognoosimatus, vajaduste muutus, kommunikatsioo- nid teede all jms). Haabersti ristmiku projekti võib pidada PPP lahenduseks ka lii- ga väikeseks. Seetõttu ei kaalutud PPP lahendust tõsise alter- natiivina toetuse ja linnaeelarve kaudu finantseerimisele. PPP projektide kombineerimisel Euroopa Liidu toetusega nimetatakse ka hübriid PPP-ks. See lahendus on küll Euroopa Liidu poolt põhimõtteliselt soositud aga selleks peab olema praktiline põhjendatus. Hübriid PPP tähendaks kahe suhteliselt keerulise finantseerimisla- henduse kombineerimist, mis muudab lähenemise veelgi keerukamaks kui tavapärane PPP. Kokkuvõtteks võib välja tuua, et sobivaim lahendus Projekti finantseerimiseks on EL-i abi- rahade kombineerimine linnaeelarve vahenditega. Mõju eesti majandusele Projekti ehitusmaksumus jääb ka kõige kallima variandi (V1) korral alla 40 miljoni euro, mis langeb ühele aastale. Eesti tee-ehituse ettevõtete müügitulu lähenes aastal 2013 600 miljonile eurole (vt järgnevat joonist). Töötajate arv tegevusala ettevõtetes kokku oli aas- tal 2013 üle 4500, Projekti mõjul tekib ehitusperioodil aastas keskmiselt alla 200 töökoha. Eelnevast võib järeldada, et Projekt eraldiseisvana ei oma olulist mõju Eesti tee-ehituse turule (hindade kallinemine, tähtaegse valmimise risk jms). Joonis 11 Tee- ja raudtee-ehituse ettevõtete müügitulud ja töötajate arv 2010- 2013 700 5 000 4 500 600 4 000 500 miljonit eurot 3 500 3 000 inimest 400 2 500 300 2 000 200 1 500 1 000 100 500 0 0 2010 2011 2012 2013 Müügitulu, miljonit eurot Tööga hõivatud isikute arv Allikas: Statistikaamet; Tee-ehituse valdkonnas jagatakse kulud kolme suuremasse gruppi: tööjõud, materjali ja masinad/seadmed. Väliskaubanduse seisukohalt võib esiteks eeldada, et tee-ehituseks ei 56 / 62 ole vaja tööjõudu sisse tuua (teenuse import). Materjalide osa kasutatakse tee-ehituses valdavalt kohalikku toorainet, olulisemaks impordiartikliks on graniitkillustik. Imporditakse ka asfalti peamised koostisosad. Kasutatavad seadmed on eelduslikult valdavalt impordi- tud. Seadmete kulu kajastub ettevõtete kasumiaruandes läbi kulumi. Tee-ehituse ettevõ- tete kulum moodustas aastal 2013 kõigest 3,4% müügituludest. Kütused, mis on Eestis samuti valdavalt imporditavad, moodustasid koos energiaga samal aastal 4,6%. Kokkuvõttes või eeldada, et ehitusmaksumusest vähem kui 20% moodustavad otseselt või kaudselt imporditavad kaubad. 57 / 62 LISAD Lisa 1 Finantsrahavoo prognoosid, tuhat eurot Variant 1 2021- 2031- 2036- 2041- tuhat eurot 2017 2018 2019 2020 2025 2026-2030 2035 2040 2045 2046 Investeeringud -18 920 -16 214 0 0 0 0 0 0 0 0 Puhastus 0 0 -232 -239 -1 293 -1 471 -1 661 -1 859 -2 074 -442 Valgustus 0 0 -54 -56 -302 -343 -388 -434 -484 -103 Remondid 0 0 115 118 -3 189 -3 808 -8 600 -4 797 -5 348 125 Tunneli hooldus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Jääkväärtus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 141 Rahavood kokku -18 920 -16 214 -171 -176 -4 784 -5 622 -10 649 -7 090 -7 906 5 720 Variant 2 2021- 2031- 2036- 2041- tuhat eurot 2017 2018 2019 2020 2025 2026-2030 2035 2040 2045 2046 Investeeringud -18 471 -15 765 0 0 0 0 0 0 0 0 Puhastus 0 0 -209 -215 -1 163 -1 323 -1 495 -1 673 -1 866 -398 Valgustus 0 0 -54 -56 -302 -343 -388 -434 -484 -103 Remondid 0 0 115 118 -3 567 -4 257 -9 530 -5 363 -5 980 114 Tunneli hooldus 0 0 -14 -15 -79 -89 -101 -113 -126 -27 Jääkväärtus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 744 Rahavood kokku -18 471 -15 765 -162 -167 -5 111 -6 013 -11 514 -7 583 -8 455 6 330 KOOSTAJA: FINANTSAKADEEMIA OÜ 23.02.2016 Variant 3 2021- 2031- 2036- 2041- tuhat eurot 2017 2018 2019 2020 2025 2026-2030 2035 2040 2045 2046 Investeeringud -17 326 -14 620 0 0 0 0 0 0 0 0 Puhastus 0 0 -195 -200 -1 085 -1 234 -1 394 -1 560 -1 740 -371 Valgustus 0 0 -54 -56 -302 -343 -388 -434 -484 -103 Remondid 0 0 115 118 -3 057 -3 651 -8 275 -4 599 -5 127 128 Tunneli hooldus 0 0 -14 -15 -79 -89 -101 -113 -126 -27 Jääkväärtus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 930 Rahavood kokku -17 326 -14 620 -148 -152 -4 523 -5 317 -10 158 -6 706 -7 477 5 557 Variant 4a 2021- 2031- 2036- 2041- tuhat eurot 2017 2018 2019 2020 2025 2026-2030 2035 2040 2045 2046 Investeeringud -17 132 -14 426 0 0 0 0 0 0 0 0 Puhastus 0 0 -194 -200 -1 082 -1 230 -1 390 -1 555 -1 735 -370 Valgustus 0 0 -54 -56 -302 -343 -388 -434 -484 -103 Remondid 0 0 115 118 -3 083 -3 681 -8 338 -4 637 -5 170 127 Tunneli hooldus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Jääkväärtus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 971 Rahavood kokku -17 132 -14 426 -133 -137 -4 466 -5 254 -10 115 -6 626 -7 388 5 625 59 / 62 Variant 4b 2021- 2031- 2036- 2041- tuhat eurot 2017 2018 2019 2020 2025 2026-2030 2035 2040 2045 2046 Investeeringud -18 293 -15 587 0 0 0 0 0 0 0 0 Puhastus 0 0 -208 -214 -1 157 -1 316 -1 486 -1 664 -1 855 -396 Valgustus 0 0 -54 -56 -302 -343 -388 -434 -484 -103 Remondid 0 0 115 118 -3 614 -4 313 -9 645 -5 433 -6 058 113 Tunneli hooldus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Jääkväärtus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 819 Rahavood kokku -18 293 -15 587 -147 -151 -5 072 -5 972 -11 519 -7 531 -8 397 6 433 Lisa 2 Sotsiaalmajandusliku rahavoo prognoosid, tuhat eurot Variant 1 2021- 2026- 2031- 2036- tuhat eurot ENPV 2017 2018 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2041-… Finantsrahavoog pärast korrektuure -31 810 -14 544 -11 839 -119 -122 -3 356 -3 944 -7 478 -4 974 301 Liiklusõnnetuste kahjude vähenemine 2 841 0 0 205 212 1 187 1 183 1 315 1 494 2 024 Ajavõit reisijate- ja kaubaveol 48 694 0 0 2 099 2 261 13 798 19 773 26 614 34 339 53 511 Kinnisvara väärtuse muutus mõjupiirkonnas 7 090 0 0 6 106 153 822 930 1 053 1 191 1 638 Liiklejate kulu (kütus) 1 684 0 0 154 152 751 740 742 748 907 Emissioonid 1 494 0 0 129 123 594 602 678 785 1 103 Sotsiaal-majanduslik rahavoog kokku 29 994 -14 544 -11 839 8 572 2 778 13 797 19 285 22 924 33 583 59 484 60 / 62 Variant 2 2021- 2026- 2031- 2036- tuhat eurot ENPV 2017 2018 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2041-… Finantsrahavoog pärast korrektuure -31 712 -14 217 -11 511 -113 -116 -3 586 -4 219 -8 086 -5 321 523 Liiklusõnnetuste kahjude vähenemine 2 841 0 0 205 212 1 187 1 183 1 315 1 494 2 024 Ajavõit reisijate- ja kaubaveol 48 694 0 0 2 099 2 261 13 798 19 773 26 614 34 339 53 511 Kinnisvara väärtuse muutus mõjupiirkonnas 7 090 0 0 6 106 153 822 930 1 053 1 191 1 638 Liiklejate kulu (kütus) 1 684 0 0 154 152 751 740 742 748 907 Emissioonid 1 494 0 0 129 123 594 602 678 785 1 103 Sotsiaal-majanduslik rahavoog kokku 30 092 -14 217 -11 511 8 579 2 785 13 567 19 010 22 316 33 236 59 706 Variant 3 2021- 2026- 2031- 2036- tuhat eurot ENPV 2017 2018 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2041-… Finantsrahavoog pärast korrektuure -29 246 -13 380 -10 675 -103 -106 -3 173 -3 730 -7 132 -4 704 425 Liiklusõnnetuste kahjude vähenemine 2 841 0 0 205 212 1 187 1 183 1 315 1 494 2 024 Ajavõit reisijate- ja kaubaveol 47 919 0 0 2 063 2 223 13 571 19 456 26 194 33 805 52 690 Kinnisvara väärtuse muutus mõjupiirkonnas 7 090 0 0 6 106 153 822 930 1 053 1 191 1 638 Liiklejate kulu (kütus) 1 612 0 0 147 146 719 709 710 716 869 Emissioonid 1 430 0 0 123 117 569 577 649 752 1 056 Sotsiaal-majanduslik rahavoog kokku 31 647 -13 380 -10 675 8 541 2 746 13 696 19 124 22 789 33 253 58 702 61 / 62 Variant 4a 2021- 2026- 2031- 2036- tuhat eurot ENPV 2017 2018 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2041-… Finantsrahavoog pärast korrektuure -28 877 -13 239 -10 533 -93 -95 -3 133 -3 686 -7 102 -4 648 547 Liiklusõnnetuste kahjude vähenemine 2 486 0 0 179 186 1 039 1 035 1 151 1 307 1 771 Ajavõit reisijate- ja kaubaveol 40 032 0 0 1 717 1 852 11 315 16 245 21 894 28 276 44 111 Kinnisvara väärtuse muutus mõjupiirkonnas 7 090 0 0 6 106 153 822 930 1 053 1 191 1 638 Liiklejate kulu (kütus) 1 331 0 0 121 120 593 585 586 591 717 Emissioonid 1 181 0 0 102 97 469 476 536 620 872 Sotsiaal-majanduslik rahavoog kokku 23 242 -13 239 -10 533 8 132 2 312 11 106 15 586 18 118 27 338 49 655 Variant 4b 2021- 2026- 2031- 2036- tuhat eurot ENPV 2017 2018 2019 2020 2025 2030 2035 2040 2041-… Finantsrahavoog pärast korrektuure -31 392 -14 087 -11 381 -102 -105 -3 559 -4 190 -8 089 -5 284 658 Liiklusõnnetuste kahjude vähenemine 2 486 0 0 179 186 1 039 1 035 1 151 1 307 1 771 Ajavõit reisijate- ja kaubaveol 40 807 0 0 1 753 1 890 11 542 16 562 22 314 28 811 44 931 Kinnisvara väärtuse muutus mõjupiirkonnas 7 090 0 0 6 106 153 822 930 1 053 1 191 1 638 Liiklejate kulu (kütus) 1 403 0 0 128 127 625 617 618 623 756 Emissioonid 1 245 0 0 107 102 495 502 565 654 919 Sotsiaal-majanduslik rahavoog kokku 21 638 -14 087 -11 381 8 171 2 352 10 964 15 456 17 611 27 302 50 672 62 / 62 7 .5 15 4+ LP-PA2 G .00 rid 00 ile 4+ tre & va .00 10 % 85 9 0 2.9 .390.0 a, 85 138+8 %s 83 e 5.5 84 ute 15 s 0 ää 0 ep 2.0 0lm urd .00 5 10 ju 60 3.7 LP-PA1 lne :1 G o 20 3+ .75 po r1 23 hja 3 .17 21 Põ 86 in 0 1.5 22 PA5G 5 Ka 6 3.7 23 5 3.7 24 ava 0 1.5 25 4 .00 5,4 Pik 0 40 26 4m 4.0 75 ks 3+ 87 ava 22.3 ilm 27 5 4.0 4 0 a tn 5,1 4.0 0 28 0m PA3G juu ava 0 6 29 4.0 rd 5,1 ep 30 0m 9 0 ää 7.0 951 4.0 .00 su 82 31 PA2G ava LP-PA3 88 20 23 7 tee 0 .17 32 G 3+ 4.0 8,5 951 0 33 m 0 74 4.0 PA1G; 34 KP1G PA4G PRE DER 4.5 OR 0 rongi 4.0 0 951 d5: 1 m -IN raja100 sadulauto .00 0 4.0 00 koht check 3+ galdus 6 Veokite 951 0 eri pai 4.0 ontein 6 prügik K5 600 l 0 PRE R 4.0 ORDE 13e10 m² r hoon 0 20 4.0 951 . Pre-O rde 21 persp 22 0 4.0 951 23 .00 24 73 80 94 14.82 25 2+ 0 3 4.0 .06 26 PRE R e 12 ORDE 27 te 91 .00 su 0 95 28 K4 16.00 10 4.0 ää 1 29 951 951 ep 95 30 5.10 0 rd 14 4 4.0 31 juu 17.20 0 37 23.52 32 0.2 lne951 K3 33 01.63 oo 0.50 34 35 36 p 1 hja 9.50 ): 784m 5.2 d (132-1 13 PRE DER 1 Põ 3.003.0 OR in raja 0 K2 6 0.0 14 check 2+ 32 33 34 78 04 03.00 35 36 37 ote- ja 12 951 74 er o K1 = Pre-ord ±0.00 3.0 8.00 954 951 . 13 abs.k 951 74 74 2.40 -376: m 03.00 tot 11 72 jad 29 5988 sõiduau 14 29 30 31 5 isala ra 1.00 03.003.0 12 e 951 ute Kogum 33 34 74 s 10 ää 13 3.50 ep .00 27 0 28 74 74 rd 40 3.003.0 u 2+ 11 e ju 951 30 31 32 3.50 3.5 11.25 o ln 40.86 9 po 12 11 18.00 hja 74 74 77 11 250 26 Põ 951 3.50 10 0 11 951 76 8.0 5 21.35 951 3.5 11 11 8 0 3.50 89 28 29 4 74 74 20.00 95 21 22 4.25 4.25 88: m 951 9 d 24-247 15.50 23 24 7 3.50 3.5 949d 14.80 71 la raja -1140:5 m .00 10 67.78 07 02 20 rajad 11 17 umisa 2+ 1.00 6 26 27 951 951 Kog 1 eck-IN d (1-1645):4 m 8 95 3.50 19 20 3.50 3.50 1.50 .00 äsla ch 9 ja 1 951 10 3.50 Pea951pä ääsla ootera 95 4.0 6 7 5: 5 90 7.0 74 0 11 0 63 24 25 18.75 16.30 0 3.50 3.5 nr 955 0 3.50 Peap 11 4.10 74 8 15.20 i 951 Ka Pik 12.00 0 4 .0 06 0 3.5 70 k 00 .90 74 16 17 0 3.50 4.10 silm 0 16 1.20 3.50 3.50 7 2+ 8.0 15 50.00 951 a tn 5 22 23 3.50 3.5 74 01 juu 3 18 3.60 6 38 rd ep 1 rid 74 15.50 95 14 5.00 951 ää 14 15 4.00 3.5 4 3.0 si 0 3.50 .0 ile 21 20 21 su .00 8.7 0 3.50 0 3.0 tee 1 2 1.50 5 80 tre 5 1+ 15.00 1.00 im 3.50 3.5 % 0 3.50 16.00 951 3 0 3.5 Vi irita 2.0 ,5 22 23 12 13 0 3.50 4.00 1 05 95 15 03 958bx 58 .2 va 4 18 19 0 1 5 95 3.50 3.5 74 ta 957a 4 15 15.50 3.50 5% 95 951 10.25 P oh 1 2 .0 0 1.20 1 74 1 95 36 20 21 0 k ,2 95 .0 3): 15.00 -2213:02 m 3.50 3.5 3 60 e2d 3.50 17 1.00 1+ sa 20 jad 10 943 74 gis 0 3.50 951 % 5.0 isala ra 14.00 0 3.50 aa .50 15 16 0 70 74 2 17 11 Kogum 3.50 (h 10 0 3.5 951 18 19 9 10 8.5 hta .5 tod7: ko lm 14 s3 27 0 3.5 0 0 Geor au Sõidu .00 ad 0 0 00 po Luba ariga 3.50 3.5 1 8 3.5 4 4 95 tuv eema tud on ain astatud 3.50 3.5 15 27 la 13 14 1 põhja ldamine ult olema kaitsea 1 95 rk 21.70 95 7 3.5 16 17 9.0 28.88 , ka lun 3: st sü Pa so .00 18 19 gava evetööd leva as e laeva ava 1,0 0 vrakk 40 0 mal fal on ke olemaso di nr 1+ 1.00 11 74 6 3.5 j1 . 14.00 15.00 .8 elatud leva 28 3.50 6 i asfal 0m . Ka 11 12 0 19 di 74 5 3.5 8.5 13 14 15 16 17 3.50 0 0 Haag 39 74 74 4 3.5 2.20 4 95 3.50 10 0 ava 1,2 1 3 3.5 95 12 13 j2 3.50 2.10 8 9 953 0 62 7m 2 3.5 .00 15.05 tee 20 3.50 7.0 94 asõidu 7.6 1+ 1 0 3.50 3 0 Peavälj 15 42 7 12 11 4 0 3.50 0 3.5 74 74 7 14 3.5 0 4 95 9 10 2.00 953 3.50 8.0 0 3.5 3 PROJEKTEERITUD 94 3 5 6 12 13 1 BUSSIPEATUS 95 41 3.50 25.75 4 0 3.5 74 20.97 5+00.00 43 4+90.00 2 5+10 3.50 18 8 19.49 0 3.5 4+80. 74 943 3 4 11 0 81 2.0 4+70. .00 5+ 6+25. 12.59 0 3.5 74 74 1 955 6+20. 00 7 3.50 20 9 10 4+60. 11 955 1+00. 00 MERRELASK .00 951 stee :20 m 6+10. 00 a ühendu 15 08 951 3.5 955 4+50. jad 12-93kokkmu: 5 6 silm 00 1 2 .00 94 00 44 leumi - Pikk 5+ 00 6+00. 0 3.50 9d Petroo 2.1 951 4+40. isala ra 3.50 30 35486 .0 5+90. 00 0 10.00 Kogum alini nr 22/2 4+30. 951 943a 8 00 3.50 5+80. 00 955 4.00 3.50 4+20. 6.00 3 4 00 a 5+ 00 5.50 rt 5+70. 956 o kuni p 4+10. 943 955 7 00 40 0 5+60. 00 7 1.00 .00 0 3.5 3.50 5+50.00 d1-3 4+00. 00 955 00 5 6 2 951 ja e 3+90. 8 9 isala ra 1 2 duste 00 79 II etapp 0 3.5 xx I etapp Pikksil 951 te öm 961 en 00 16.25 ilma üh 3+80. Kogum 955 ek ah 0 tö ks 1.70 3.5 i - Pik 00 951 23 00 16.66 at tu oleum 0+80. xx 0 3.5 3+70. 4.00 Petro te de 51 3 00 3.50 3 4 PA 1 m ustee 3+60. m 9.00 3.5 ühend 54b 00 a tn ju 7 är piir 74 74 ksilma 3+50. umi - Pik gis 54a 3.50 00 Petroole 2.10 951 3+40. 951urde 5 6 tu 951 e 8.10 00 953 1 2 duste se 953 953 3+30. 3.50 a ühen 4.00 00 ilm 3 8.00 Pikks 3+20. umi - 74 951 951 1.00 4.5 00 3.50 ole 25.75 pääsut Petro 1.50 46 4.00 3+10. dri a 1 3 4 953 5.2 2.00 956 00 74 Ka dam org 4.0 3+00. 0 BUSSIPEATUS 0 04u4: m 00 3.50 0 2+90. 5.0 7 la ko6kk 74 ee 0+60.00 00 15.25 5.25 dea 2+80. 1 2 Sa 3.50 ettean 0 22 5 6 00 9.06 5.0 74 1.90 60 2+70. 26 isala ja 00 3.50 2+60. 0 74 3.50 Kogum 5.0 00 2+50. 10.21 7 951 951 3.50 PA 16 953 1.70 3 4 00 e nr 74 0 3.50 2 5.0 2+40. 74 951 rtaalid 58 m 1.90 5 6 00 26.00 951 2+30. -7 (po te vah5el): 3.50 0 74 4.0 3.50 00 74 rkla: rajad 1 OLEMASOLEV 49 2+20. 953 956 Sõi kite pa 60 3.75 n 0 00 1 2 0+88. deala 25 stoppjoo 3.50 2.00 4.0 R= Laevavrakk TVER kaitsevöönd 2+10. dua 3.50 74 e) veo R300 ì ava 7,9 n Laev 3 4 00 a 4.0 43 12.00 e 2+00. tt utod reg avrakk 4. (tasulin -1,0 E 943 3.50 97 0 22 ja K-Projekt 0+40.00 00 74 AS, töö nr 15130 16.38 nr 27 "T % 1+90. Ajutine 886 ver", 29 8m : ko 1 1 943 00 K-Projekt AS, töö 3.50 1.12 1+80. -2 00 nr 15150 74 e 0+80. ,2 dute 00 3.50 1 2 hta % äljasõi 1+70. PA 2 MERRELASK 3.50 3.50 1.70 1.50 Peav 00 25 74 BUS 1+60. 3.50 Laevavrakk TVER kaitsevöönd R=300 m 1 kohta 4.00 00 5.00 3.50 ni m 1+50. pjoonte70 4.00 74 0 00 61 3.5 1.00 e stop ristm36 1+40. 7.00 951 ikel: 10.00 00 48 00 0+70. eidi951te 1 3.50 1+30. m 5.00 17.3 15.25 11 2 i 11 9. 11.15 jad R Petr951ooleum 00 11 us dusala di 1+20. aa ör 26.99 tö teenin 92 ra 92 3.50 u na 00 id Ladude aa Sõ kr 1+10. a& 15.61 92 dus Asf. pan 00 -2 1 Pikksilm 1 and 2.2 13.6 ,5 PA 50 3.50 1+00. lao põr % 83 83 951 00 00 0 L M-2 81 0+60. 0+90. 92 0 2.5 00 8.50 Kraana 24 0+80. 24 t 16.38 3.50 951 dus 1.70 Petro BUS 00 Asf. panand 2.18 PK 953 1 16.50 0+70. 81 81 lao põr 92 00 81 3.50 0+60. Veo auto oleum 12 m 00 IKU R=540 1094.51 R=320 0+50. 00 PA 4 0+50. 92 00 SLP 1 HV 0+40. 11 1383.435 dus 12.00 00 Asf. panand 1.90 R=540 R=300 i tn ju ava 7,0 0+30. -2,5% KO A 954 951 lao põr 92 00 11 953 10.00 92 D 0+20. 955 11 1315.60 1026.6 3 0 952 IKU 23 M-4 R= 2.5 L 00 LP-PA2 G rid ile tre & va 0 3.0 % 85 0 a, 9.4 5.2 %s 6 15 0lm 1 10 LP-PA1 G 20 1: 23 nr .17 21 i 22 PA5G Ka 23 24 ava 25 4 5,4 26 4m ava 22.3 5 27 5.0 4 4,8 0 28 5m PA3G ava 6 29 4,8 30 8m 9 7.0 31 PA2G LP-PA3 ava 23 7 .17 32 G 8,5 33 0m PA1G; 0 34 5.0 KP1G PA4G K5 20 21 22 23 24 25 .06 26 12 27 in check- 28 K4 Veokite 29 30 17.20 5.10 14 31 37 32 K3 33 .28 34 35 36 16 13 K2 14 32 33 34 35 36 37 12 K1 8.00 13 11 14 30 31 12 28 10 32 33 34 13 28 29 26 27 11 18.25 18.00 9 12 26 27 10 29 30 31 8.00 24 25 21.33 11 8 20.00 24 25 9 14.80 7 10 22 23 6 15.50 8 22 23 9 21 28 4.0 6 7 5: 5 7.0 0 18.75 0 19 20 nr 26 27 20 21 8 12.05 i Ka 4 .90 0 7 8.0 15 24 25 5 22 23 18 11.25 3 18 19 6 16 17 rid 15.50 4 ile 21 1 2 tre 5 16.03 17 19 20 % 15 3 2.0 ,5 22 23 15 16 0 va 4 13 14 14.50 15.50 5% 10.25 1 2 17 18 21 ,2 15.00 13 14 3 9 10 12 sa 19 20 % .50 15 16 70 14.25 11 17 2 10 12 27 lm TALLINNA .00 00 1 17 18 11 5 2.60 3.6 15 14 7 8 21.70 8 9 28.88 3: 18 19 ava 1,0 12 13 nr 11 15 16 j1 15.00 .8 6 i 14.25 0m Ka 5 6 VANASADAMA 6 7 16 17 10 11 14 3 4 ava 1,2 12 13 5 j2 8 9 7m 3 4 D-TERMINAL 7.0 11.25 1 2 8.0 0 14 15 10 11 0 4 7 0 1 2 8.0 PROJEKTEERITUD 5 6 3 12 13 BUSSIPEATUS 25.75 8 9 20.97 19.49 2 10 11 3 4 4.00 12.64 1 7 MERRELASK 15 5 6 1 2 .00 8 9 3 4 5.50 7 5 6 1 2 8 9 II etapp I etapp 16.25 15.92 4.00 3 4 9.00 7 5 6 8.10 1 2 Pikksilm 8 9 e 8.00 1.00 4.5 25.75 te 3 4 a tn BUSSIPEATUS 0 7 15.25 5.25 1 2 A 5 6 9.06 T RI 7 3 4 5 6 26.00 3.75 OLEMASOLEV I 1 2 P ava 7,9 Laev 3 4 12.00 reg avrakk nr 27 "T 886 ver", 8m 1 1 2 15.25 11.15 MERRELASK 26.99 15.61 8.50 16.50 IKU UU HV 12.00 ava 7,0 3 KO A D IKU -4 L 0m LM -8 LM A AL TID -4 L MM-4 AV ALE L S-S PROJEKTEERITUD ava Petro 2 -3 M-4 14.00 U 8,17 9.51 N -13 NM puurkaev LM T m oleum 2.77 6 M-1 i tn L MERRELASK AD -21 AM R5.00 L M -22 -21 L M L M -22 1:2 -21 L M L M -22 II etapp -21 L M I etapp M L -2 2 BUSSIPEATUS 1 -04 LM S-0 S At 5 S-0 6 S-03 S-0 n 1:2 Reid n i tee at L lm ksi 1:2 OO Pik PI BUSSIPEATUS KKSIL T L M-2 3 SI L M-2 3 ne 19/ 42 hoo ada ma tn LOOTSI tn Uus-S 4) tn -00 125 9-1 LA1 e te a rit MA TN Pi mi tn oleu o Petr 1:2 tn "Russalka" reg nr 1307 BUSSIPEATUS monument Fahle aed 1:2 RP 1003 H=2.269 55.0 0 3.47 konsool Projekteeritud trepp, 4 astet; 4.03 aste 410*110 mm 1:5 4.47 UU 1:2 1:5 NARVA S-S Narva mnt mnt AHTRI tn A DA 1:5 BUSSIPEATUS 1:5 MA 1:5 1:5 1:3 1:5 1:5 1:3 tn konsool 1:4 Kadrioru park 1:3 P NAF ETRO 1:3 t mn rva TA n t Na tn BENSIINI tn Am RV OLEU TUUKRI tn NA Kadrioru park MI tn Muudatused: Muudatuste kirjeldus KA RU Geoalus: Koostaja: TT-3996 12.2015 tn FILMI tn K-Projekt Aktsiaselts Novarc Group AS Ahtri tn 6a Tallinn 10155 Eesti Tallinn 10151 Eesti Tallinn 10621 Eesti tel +372 622 8280 tel +372 626 4100 tel +372 626 0000 [email protected] [email protected] [email protected] www.jarelpinge.ee Projektijuht T. Viilep Projekti nimi: Projektijuht J. Reinesberg NARVA mnt KA tn Objekti asukoht: Reidi tee Kesklinn, Tallinn POS Joonise nimi: Tugiplaan nt NARVA m JAAN Faili nimi: Koostatud: 25.04.2017 Staadium: 15150_AS-2 Tugiplaan.dwg 15150 AS-2 1:2000