Keskkonnaamet. Vee erikasutusloa andmine. OÜ Redstorm

KORRALDUS 29. juuni 2017 nr 1-3/17/1756 Vee erikasutusloa andmine I. ASJAOLUD Osaühing REDSTORM (registrikood 11228060, aadress: Tolli 7, Kuressaare linn, Saare maakond 93815) (edaspidi nimetatud ka ettevõte või loa taotleja) esitas Keskkonnaametile (edaspidi nimetatud ka loa andja) vee erikasutusloa taotluse (edaspidi nimetatud ka loa taotluse) Saare maakonnas, Tagalahes (keskkonnaregistri kood VEE3237010) avameresumpades kala kasvatamiseks aastase juurdekasvuga kuni 100 tonni. Vee erikasutusloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.01.2017 numbriga 14-6/17/112 all. VeeS § 229 lg 1 ja 2 kohaselt annab pädev asutus hoonestusloa, kus määratakse hoonestusloa tingimused. Oma 06.10.2016. antud korraldusega nr 329 on Vabariigi Valitsus andnud nõusoleku avaliku veekogu koormamiseks 9030 m2 suurusel alal. Hoonestusloas on määratud koordinaadid kalasumpade rajamiseks Saaremaa põhjarannikule kehtivusega 30 aastat ehk kuni 05.10.2046. Veeseaduse (edaspidi nimetatud VeeS) § 8 lg 2 p 12 ja p 4 alusel peab vee erikasutusluba olema kui kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn ja juhitakse saasteaineid suublasse. Vastavalt VeeS § 9 lg 5 kohaselt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Kuni 30.06.2017 toimub vee erikasutus 09.11.2011 antud vee erikasutusloa nr L.VV/320992 alusel. Loa andja hindas vee erikasutusloa taotluse vastavust Veeseaduse (edaspidi VeeS) ja Keskkonnaministri 26.03.2002. määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi KM määrus nr 18) § 5, § 7 ja § 10 sätestatud nõuetele esitatud andmete õigsust. Keskkonnaamet palus vee erikasutusloa taotluse kohta lisainformatsiooni oma 17.01.2017 kirjaga nr 14-6/17/112-2 ja 09.02.2017 e-kirjaga määrates lisateabe esitamise tähtajaks hiljemalt 20.02.2017. Vee erikasutusloa taotluse täpsustamiseks esitatud andmed saadeti ettevõtte poolt Keskkonnaametile 18.01.2017 (registreeritud kirjana nr 14-6/17/112-3), 30.01.2017 (registreeritud kirjana nr 14-6/17/112-4) ja 10.02.2017 (registreeritud 13.02.2017 kirjana nr 14-6/17/112-7). Lisaks esitatud andmetele palus Keskkonnaamet oma 09.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/112-8 lähtuvalt määruse nr 18 § 5 lg 1 p 10 esitada eksperthinnang hiljemalt 03.04.2017 ning soovis ettevõtte esindajaga ja eksperdiga kohtuda 05.04.2017. Ettevõte esitas 03.04.2017 (registreeritud kirjana nr 14-6/17/112-4) Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt koostatud ekspertarvamuse tähtaegselt. 05.04.2017 toimus Keskkonnaameti spetsialistide kohtumine ettevõtte esindajaga ja eksperdiga, mille kohta koostati protokoll (registreeritud kirjana 14-6/17/112-11). Keskkonnaamet pidas esitatud materjali piisavaks ja teavitas loa taotlejat vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmisest oma 06.04.2017 kirjaga nr 14-6/17/112-10).Vee erikasutusega seotud informatsiooni ja dokumentatsiooni edastatakse ettevõttele elektrooniliselt. II. KAALUTLUSED 2.1 AVALIKUSAMINE JA MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE VeeS § 91 lg 1 kohaselt avaldab vee erikasutusloa andja vee erikasutusloa taotluse saamisest alates 21 päeva jooksul pärast vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmist sellekohase teate veebiväljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade vee erikasutusloa taotlemise kohta avalikustati 06.04.2017, s.t tähtaegselt. Ettepanekuid ja vastuväiteid loa taotluse kohta avalikustamise käigus ei ole esitatud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi nimetatud HMS) § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Käesoleva korralduse eelnõu vee erikasutusloa andmiseks ja vee erikasutusloa eelnõu esitati 13.06.2017 kirjaga nr 14-6/17/112-13 loa taotlejale seisukoha võtuks. Lisaks, kuivõrd VeeS § 9 lg 11 kohaselt kohaldatakse vee erikasutusloa taotlemisele ja väljaandmisele avatud menetluse sätteid, siis lähtudes HMS § 48 avalikustati vee erikasutusloa andmiseks koostatud eelnõud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.06.2017. Vastavalt HMS § 49 lg 2 ei või ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaeg olla lühem, kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Kuna loa taotluse menetlemisel ei ole ilmnenud menetlusosaliste vastanduvaid huve, tegi Keskkonnaamet ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata. Keskkonnaaamet määras märkuste ja vastuväidete esitamiseks kaks nädalat alates eelnõu kättesaamisest. Nimetatud ajaks vastuse mittesaamisel luges Keskkonnaamet, et märkused ja vastuväited menetlusosalistel puuduvad. Kahe nädala jooksul, mil toimus eelnõu avalikustamine, ei ole Keskkonnaametile esitatud kirjalikke ega suulisi vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid loa taotlusele ega koostatud eelnõudele. Seega puuduvad loa andmiseks vastuväited ning täiendavad ettepanekud käesolevale korraldusele ja väljastatavale vee erikasutusloale. 2.2. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL Vee erikasutusluba antakse VeeS § 9 lg 1 p 1 alusel tähtajaliselt, kui seda taotleb vee erikasutaja. Ettevõte on saanud sumpade paigaldamiseks Tagalahte hoonestusloa 30 aastaks ehk kuni 05.10.2046 ning samaks perioodiks on ettevõte taotlenud vee erikasutusloa. Ettevõttele kehtib vee erikasutusluba nr L.VV/320992 kuni 30.06.2017. Seega saab Keskkonnaamet anda vee erikasutusloa kalakasvatamiseks alates 01.07.2017 kuni 05.10.2046. Kalu on kavandatud kasvatada Saare maakonnas Tagalahes perioodil maist detsembrini kuni kolme sumbakomplektiga. Iga sumbakomplekti kuulub kolm sumpa, mille läbimõõt on 20 m ning sügavus kuni 10 m. Sump kujutab endast võrgust kotti, mis on pealt võrguga kaetud. Sumbad on kinnitatud veekogu põhja ankurdatud ujuvale raamile. Talve perioodiks sumbad eemaldatakse. Kasvatatavateks kala liikideks on forell (optimaalne temperatuur on 15 kuni 18 kraadi C), siig (optimaalne temperatuur on 10 kuni 18 kraadi C) ja lõhe (optimaalne temperatuur on 13 kuni 17 kraadi C). Optimaalseks hapniku sisalduseks kasutatavas vees on hinnatud kõigi kalaliikide puhul 9 kuni 10 mg/l. Tagalahe suvine veetemperatuur on hinnatav 18,5–18,8 °C, hapniku sisaldus 8-9 mg/l ning soolsustingimused on stabiilsed. Sügavus 10 m saavutatakse ca 400 m kaugusel kaldast Seega sobib Tagalaht eelpoolmainitud lõhilaste kasvatamiseks, sest tingimused on kalade juurdekasvuks sobivad. Kavandatav sumpade asukoht on lahe läänerannikust 0,7 km kaugusel, lõuna suunal on lähim maismaapunkt 2,45 km ning idas 2,6 km kaugusel. Lähematest Natura 2000 aladest ei ulatu tegevuse mõju Teesu loodusalale, mis on siseriiklikult kaitstud kui Teesu looduskaitseala (hõlmab vaid maismaad Tagalahe edelarannikul) ja Kesknõmme loodusalale, mis on siseriiklikult kaitstud kui Kesknõmme looduskaitseala. Ka Kesknõmme loodusalal puudub mereosa. Merd hõlmavateks aladeks on Tagamõisa Natura 2000 võrgustiku linnuala ja loodusala, mis mh ümbritseb Tagamõisa poolsaare põhjaosa kuni Vaigu rannani ning asub Veere sadamast põhjapool. Tagamõisa linnu- ja 2 (7) loodusala on siseriiklikult kaitse all Tagamõisa hoiualana. Kaugemal (2,4 km) ida suunas asuv Koorunõmme linnu- ja loodusala ulatub samuti merele, ääristades ca 1 km laiuselt Ninase poolsaart. See ala on siseriiklikult kaitstud Koorunõmme hoiualana. Sumpade teenindamiseks kasutatakse Veere sadamat, mis asub Tagamõisa linnu- ning loodusalast 0,3 km kaugusel. Sumpasid teenindades nimetatud Natura alasid ei läbita. Kavandatav tegevus võib mõjutada looduskeskkonda järgmiste teguritega: sumba rajamise etapis, sumba teenindamine (külastamine veesõidukitega, hooldus jms), kalade toitmine, sumba enda ning seal kasvatatavate kalade mõju teistele elusorganismidele. Veere sadam on aktiivselt meresõiduks kasutatav piirkond ning seetõttu sumba külastamine ei mõjuta oluliselt lähedal asuvate piirkondade elustikku. Sumba paigaldamine võib nõrgalt mõjutada veelinde pesitsusperioodil (müra, vibratsioon, häirimine), kuid see mõju ei ole oluline, sest Veere on tegutsev kalasadam ja samuti asub tegevuspiirkond rannikust piisavalt kaugel. Mõju pesitsevatele liikidele erimeetmetega leevendada ei ole vaja. Sumpade paigaldamise käigus võib põhjast üles kerkida setteid, mis teatud oludes võivad jõuda ka läheduses asuva Tagamõisa hoiualani (ja samanimeliste loodus- ja linnualani) ning seeläbi kaitstavaid linnuliike mõjutada – vesi muutub sogaseks ja lindude toitumistingimused halvenevad. Samas on see mõju lokaalne ja eeldatavalt kaitstavaid linnuliikide soodsat seisundit looduskaitseseaduse § 3 lg 1 ja § 32 lg 2 tähenduses ei mõjuta. Samuti ei ole Tagamõisa hoiuala ja samanimelisel loodusala merealal registreeritud kaitstavaid mereelupaigatüüpe, mida sumpade paigaldamine saaks negatiivselt mõjutada. Samadel põhjustel ei oma sumba eemaldamine sügisel olulist negatiivset mõju. Kalade söötmiseks kasutatakse granuleeritud sööta, mille söödakoefitsient on 1, ehk 1 kg kala juurde kasvatamiseks kulub keskmisena kasvatusperioodil 1 kg sööta ehk 100 t kala kasvatamiseks kulub sööta 100 t. Kasutatav söödakogus kasvatusperioodil sõltub kala suurusest ja vee temperatuurist, seega söödatarve on kasvatamisperioodi alguses suurem, kui ajal, mil kala jõuab kaubakaaluni. Reostuskoormuseks on 100 t kalade kasvatamiseks sööda toitainete sisalduse põhjal määratav maksimaalselt 4,5 t üldlämmastiku ja 0,4 t üldfosforit aastas. HELCOM soovituste kohaselt on merekalakasvandustele aasta keskmisena lubatud heite koguseks 1 kg toodetud kala kohta 7 g fosforit ja kuni 50 g lämmastiku. Kasutatava sööda 1 kg toodetud kala fosfori heitekogus on kuni 4 g ja lämmastiku heitekogus on kuni 37 g. Seega sööda koostise toitelementide heitekogused on vastavuses HELCOM soovitustega. Antud piirkonnas on valdavateks tuulesuundadeks edela- ning läänetuuled, mis tähendab, et toitained võivad sumpadest kanduda Tagamõisa ning Koorunõmme Natura aladele. Kuna tegemist on väikese kalakasvatusega, siis kalakasvatusest toitainete koormus on samuti väike, hinnanguliselt 1/1000 juba veekogumis olemasolevate toitainete kogumist. Keskkonnaamet on seisukohal, et sumbakalakasvatuse puhul esineb paratamatult toitainete ja kalasõnniku jõudmist merekeskkonda. Ka pesitsevate kalatoiduliste loomade (mitmed merikotkad, hallhülged) toitumiskäitumine ei saa muutuda, kuna kasvandusele puudub loomade toitumiseks juurdepääs. Loa taotleja peab tagama sumpade terviklikkuse ja kaetuse kogu kalakasvatusperioodi vältel. Võimalik avariiline sumpade purunemine põhjustab mõningate kalade sumpadest lahkumise, kuid selle mõju on lühiajaline ja ebaoluline kaitstavatele loomaliikidele. Sellise avarii toimumine tavaolukorras on ebatõenäoline. Kuna sumpades kalakasvatamine on hetkel Tagalahes ainuke ja sööda kogused on väikesed, siis Keskkonnaamet leiab, et mõju läheduses asuvatele kaitstavatele aladele ei ole oluline. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 vaatab loa andja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Samuti ei kuulu tegevus Vabariigi Valitsuse 3 (7) 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi VV 29.08.2005 määrus nr 224) § 9 p 10 alusel tegevuste hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. VV 29.08.2005 määruse nr 224 § 9 p 10 alusel peab otsustaja andma eelhinnangu vähemalt 200 tonni sööta aastas kasutatava intensiivkalakasvatuse rajamisel. Tagalahe kalakasvatus on jätkuv tegevus ning söödakasutus on selles jätkuvalt kuni 100 tonni aastas. Kalasumpade paigaldamisest (ja eemaldamisest) ning kasutamisest tulenev mõju lähedal asuvatele linnu- ning loodusaladele on kaudne ning väheoluline. Seetõttu on Keskkonnaamet seisukohal, et Natura 2000 alade terviklikkust ei kahjustata eelhinnangu andmine ei ole vajalik. Tagalaht asub Saaremaa looderannikul Tagamõisa poolsaarest idas ning kuulub Läänesaarte avamere rannikuvee koosseisu (masohaliinne soolsusega 6 kuni 7 psu, lainetusele avatud rannikuvesi). Tagalahe lõunasoppi nimetatakse Pidulalaheks (keskkonnaregistrikood VEE3237020). Tagalahe veepeegli pindala on 0,2918 km2, mis on lainetusele avatud laht. Vee seisundi hindamise ja abinõude planeerimise ning rakendamise eesmärgil on veekogud VeeS §324 lõike 4 alusel jaotatud või liidetud osadeks ehk pinnaveekogumiteks. Tagalaht kuulub Lääne- Eesti vesikonda ning koos Küdema lahega moodustavad ühe veekogumi nimetusega „Soela väina rannikuvesi“ ja koodiga EE_10. Soela väina rannikuvee kogumi pindala on 1208,9 km2, keskmine sügavus 21,3 m, ruumala 25,76 km3. Soela väina rannikuvee veekogum piirneb läänesuunalt Läänemere avaosaga millega toimub intensiivne veevahetus. Pinnavee soolsus jääb vahemikku 6- 7 psu. Saaremaa loodeosas (Küdema ja Tagalaht) on merepõhja kallak suhteliselt järsk, sügavus 10 m saavutatakse ca 400 m kaugusel kaldast. 6-8 m sügavuseni on põhjasubstraadina domineerivad paeplaat ja graniitrahnud, sügavamal muutub järjest suuremaks kruusa ja jämeliiva osatähtsus. Soela väina piirkonnas (Sõru) on rannajoon lauge ja kääruline ning merepõhjas domineerib viirsavi. Soela väina avamere poolne merepõhi sügavneb suhteliselt kiiresti. Umbes 4 km kaugusel Sõru piirkonnast on merepõhja sügavused üle 10 m. Kuni sellise kauguseni on põhjareljeef vahelduva iseloomuga ja selles piirkonnas puuduvad püsivad meresetete kuhjepiirkonnad (Lutt & Raukas, 1993). Siin asuvad peamiselt liivakaid-kruusaseid jäänuksetteid moreenil või viirsavidel. Umbes 10 km kaugusel on meresügavused juba üle 20 m. Veekogumi seisundit hinnatakse „ökoloogilise seisundina“ ja „keemilise seisundina“. Lääne–Eesti veemajanduskavas (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015- 2021) on Soela väina rannikuvee veekogumi koondseisund on 2012.aasta keemilise seisundi seire tulemuste põhjal hinnatud halvaks (elavhõbe kalades üle lubatud piirnormi). Soela väina rannikuvee ökoloogilise seisund on hinnatud kesiseks, kuna fütoplanktoni seisund on olnud Tagalahte mittekuuluvate transektide seireandmete alusel hea seisundi ja kesise seisundi piiril. Täiendava parameetrina on hinnatud toitainete sisaldust veekogumis. Pinnavete seisundite vahehinnangud on tabeli kujul saadaval Keskkonnaagentuuri kodulehel: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-koondseisundid-2014. Veekogumi seisundi hindamiseks ei ole ühegi seirepunkti asukoht Tagalahes. 2002. aastast pärinevad viimased andmed Tagalahe asunud seirepunktidest, mil TÜ Eesti Mereinstituudi poolt viidi läbi seire, milles määrati merevee toitainete ja hapniku sisaldus, läbipaistvus, põhjaloomastiku ja põhjataimestiku kooslused („Tagalahe keskkonnaseisundi seire kalakasvatuse mõju hindamiseks“, töö L48/02). Tulemused näitasid toiteainete madalaid kontsentratsioone ning vaatama kalakasvatusele olemasolule ei täheldatud Tagalahe eutrofeerumise ilminguid. Kõik uuritavad parameetrid olid iseloomulikud Läänemere avaosa idapiirkonnale. Soela väina rannikuvee veekogumi halva seisundi põhjused ei ole selged ning veekogum vajab täiendavaid uuringuid. Lääne-Eesti veemajanduskava meetmeprogramm nimetab veekogumit mõjutatavaks koormuste allikaks piirkonnas asuvaid sadamaid, laevatehaseid, hajukoormust kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. Veekogumiga seotud probleemistiku tuleb arvestada ka nende koormuste puhul, mis, ei ole veemajanduskavade koostamise käigus kaardistatud. 4 (7) Meetmeprogrammis on Soela väina rannikuvee veekogum märgitud veekogumiks, millele koormust saasteainetest tuleb piirata ja vältida. Vältida tähendab, et uute koormuste lisandumine peaks üldjuhul olema keelatud. Erandina saab kõne alla tulla juhused, kui veekasutus ei too kaasa negatiivselt mõju veekogumile või on tühine. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt 2017.aastal koostatud ekspertarvamus peab kalakasvatusest lähtuvat toitaineta voogu veekogumis juba olemasolevate toitainete koguste suhtes tühiseks. Ekspertarvamus toob välja Soela väina rannikuveekogumi toitainete hetkeseisu, mis lähtub HELCOM indikaatori aruandest Läänemere avaosa kohta (http://helcom.fi/Documents/Baltic%20sea%20trends/Eutrophication/Nutrient%20concentrations %20in%202003-2007.pdf). Üldlämmastiku sisaldus on 0,14 mg/l ning üldfosfori sisaldus 0,015 mg/l. Arvestades veekogumi suurust on Soela väina rannikuveekogumis lahustunud kujul 3606,4 t lämmastiku ja 386,4 t fosforit. Kalakasvandusest, mille kalade juurdekasv on kuni 100 t, lähtuvaks reostuskoormuseks on sööda toitainete sisalduse järgi määratav 4,5 t lämmastiku ja 0,4 t fosforit aastas. Seega kalakasvandusest lisanduva toitainete kogus aastas on umbes 1/1000 juba veekogumis olemasoleva toitaineta kogumist. Lisaks tühisele toitainete lisandumisele on veevahetus Läänemere teiste osadega arvestatav ning ekspert toob välja asjaolu, et ainevood ületavad sadu kuni tuhandeid kordi kalakasvatusest lisanduva ainete koguseid. Samas ekspert möönab, et antud hinnang on ligikaudne ning samuti ei saa välistada lokaalseid mõjusid kalakasvatuse lähiümbruses. Taotluse kohaselt ei kasutata kalakasvatamisel Tagalahes kemikaale, kasvatatavad kalad on enne sumpadesse viimist vaktsineeritud. Söödatarve on kasvatamisperioodi alguses suurem ning see langeb kokku fütoplanktoni ja veetaimestiku intensiivse kasvuaja algusega, seega on tõenäoline, et intensiivsemal söötmisperioodil kasutatakse veekokku jäävad toitained ära vee elustiku poolt. Ettevõte on kavandanud lisaks sellele, et kasutatakse optimaalset sööta veel lisameetmeid toitainete reostuskoormuse suurenemise vältimiseks Soela väina rannikuveekogumis. Kompenseerivateks meetmeteks kasutatakse ümarmudila püüki ja söödava rannakarbi kasvatuse rajamist kalasumpade lähedusse. Kuna veekogumi piirid on looduses hajusad, siis on mõistlik arvestada kompenseeriva meetmena ümarmudila püüki nii Soela väina rannikuveekogumis kui ka Soela väina rannikuveekogumiga piirnevates rannikuveekogumites (Kassaari-Õunaku lahe rannikuvee kogumis ja Kihelkonna lahe rannikuvee kogumis). Söödava rannakarbi kasvatuse meetod on ekspertarvamuse alusel kõige efektiivsem, kuna see võimaldab akumuleerida toitaineid kalakasvandusele kõige lähemal. Kuna Eestis hetkel puudub kompleksne tehnoloogia karbikasvatuseks, siis on ettevõte valmis seda meedet rakendama alates 2019. aastast. Loa andja seab loas nõude kooskõlastada kasutatav tehnoloogia ja karbikasvatuse täpne asukoht Keskkonnaametiga hiljemalt 01.10.2018. Arvestades, et kõige efektiivsemat kompenseerivat meedet (söödava rannakarbi kasvatamine) saab kasutama hakata alates 2019.aastast, siis ka kalade kasvatamist taotletud mahus (juurdekasvuga 100 t) saab samuti teostada alates 2019.aastast. Arvestades, et Soela väina rannikuveekogumi Tagalahe osa kohta puuduvad täpsemad seireandmed lahe seisundi kohta on ettevõte pidanud mõistlikuks 2017. aastal kasvatada kala juurdekasvuga kuni 40 t ühe sumbaga. Samas seatakse loaga nõue kompenseeriva meetmena ümarmudila väljapüük vastavalt kasvatava kala kogusele. 40 t kalakasvatamisel tuleb välja püüda 16 tonni ümarmudilat. Lähtuvalt 05.04.2017 toimunud arutelu tulemusena on 2018. aastal lubatud kala kasvatada juurdekasvuga kuni 80 t kala ning kompenseeriva meetmena tuleb välja püüda kuni 32 tonni ümarmudilat. Keskkonnaametile tuleb esitada jooksva aasta kohta ümarmudila esmase kokkuostu andmed sh lepingud sõlmitud lepingud kokkuostu õiguse kohta üks kord aastas hiljemalt 31.detsembriks. Arvestades 2017.aastal antud eksperthinnangut on Keskkonnaamet seisukohal, et loa taotleja tegevusest lähtuv koormus võib olla tühine ning koos kompenseerivate meetmete kasutamisega ei halvenda ettevõte tegevus Soela rannikuveekogumi seisundit. 5 (7) Võimalike keskkonnahäiringute ja reaalse reostuskoormuse selgitamiseks seatakse vee erikasutusloas nõue Tagalahe seireks. Lähtuvalt eksperdi soovitustest tuleb hinnata merevee toitainete sisaldust 4 punktis 0 kuni 10 m integreeritud proovis üks kord kuus. Merevee hapnikusisaldust, temparatuuri, pH, elektrijuhtivust pidevalt kalakasvanduse vahetus läheduses tuleb hinnata pidevalt. Lisaks tuleb hinnata merepõhja olukorda üks kord aastas, kas sukeldumise või allveevideo teel ning määrata merepõhja elustiku struktuur ja liigiline koosseis neljas punktis 500-700 m kaugusel kalakasvatusest – kvantitatiivne proov 1 kord aastas (suve teine pool). Veeproovide võtja peab olema atesteeritud ning lähtuma VeeS § 121 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 06.05.2002 määrusest nr 30 "Proovivõtumeetodid" ning kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid, analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laborites. Merepõhjaga seotud seire tuleb vastama riiklikus rannikumere seires kasutatavale metoodikale. Vee erikasutusloaga määratud seiretulemused tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas hiljemalt 01.detsembriks. Juhul, kui selgub, et vee erikasutus avaldab negatiivset mõju, siis on vee erikasutusloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või tunnistada luba kehtetuks. Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse rakendatakse keskkonnatasude seadus (edaspidi nimetatud KeTS) § 17. Vastavalt KeTS § 31 lg 1 on keskkonnatasu arvutamise kohustus loodusvara kasutajal. Arvutustes tuleb lähtuda KeTS § 32 lg-st 6, mille kohaselt saastetasu arvutatakse mõõdetud või arvutatud saasteainete koguste järgi. Saastetasu arvutamisel võetakse aluseks suublasse juhitud saasteainete kogused. Vee erikasutusluba ei anna õigusi ehitusseadustiku kohasteks tegevusteks ega asenda muid tegevuseks vajalikke lubasid. Ettevõttele rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Keskkonnakaitseloa omaja kohustused" aadressiga: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/vesi/vee_erikasutusloaga_kaasnevad_uldised_ kohustused1_0.pdf III. OTSUSTUS Vee erikasutusluba nr L.VV/329075 annab Osaühingule REDSTORM õiguse vee erikasutuse korras Saare maakonnas, Tagalahes (keskkonnaregistri kood VEE3237010) avameresumpades kala kasvatamiseks aastase juurdekasvuga kuni 100 tonni. Vee erikasutusluba antakse VeeS § 9 lg 1 p 1 alusel kuni 05.10.2046. Loaga kehtestatakse Tagalahes asuvate sumpade koordinaat, lubatud saasteainete kogused, meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju veekogule ja nende täitmise tähtajad, seirenõuded ja nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale. Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju, siis on vee erikasutusloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või tunnistada luba kehtetuks. VeeS § 8 lg 2 p 4 ja p 12, § 9 lg 5, § 9 lg 1 p 1, KM määrus nr 18 § 16 ja tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 18.07.2016 käskkirja nr 1-1/16/287 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisaga 2 kinnitatud Lääne regiooni põhimääruse punktidest 2.1 ja 3.5.8 ning tulenevalt ettevõtte taotlusest ja käesolevas korralduses esitatud kaalutlustest otsustan: 1. Anda Osaühingule REDSTORM (registrikood 11228060, aadress: Tolli 7, Kuressaare linn, Saare maakond 93815) vee erikasutusluba nr L.VV/329075 kehtivusega kuni 05.10.2046. 2. Kala on lubatud kasvatada: 2.1 2017. aastal juurdekasvuga kuni 40 t, kompenseeriva meetmena on nõutav ümarmudila väljapüük kuni 16 t (kogus vastavalt kasvatatavale kalakogusele). 6 (7) 2.2 2018. aastal juurdekasvuga kuni 80 t kompenseeriva meetmena on nõutav ümarmudila väljapüük kuni 32 t (kogus vastavalt kasvatatavale kalakogusele). 2.3 2019. aastal juurdekasvuga kuni 100 t, kompenseeriva meetmena on nõutav söödava rannakarpide kasvatamist ja vajadusel ümarmudila püük (kogus vastavalt kasvatatavale kalakogusele) 2.4 Võimalike keskkonnahäiringute ja reaalse kalakasvandusest lähtuva reostuskoormuse selgitamiseks on nõutav teha alates 2017.aastast merekeskkonna seiret 3. Vee erikasutusluba nr L.VV/329075 koos tingimustega on lisatud käesolevale korraldusele. 4. Avalikustada vee erikasutusloa nr L.VV/329075 väljastamise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 5. Korraldus jõustub alates 01.07.2017 Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale HMS seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Lääne regioon Saata: Osaühing REDSTORM Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon Melika Paljak veespetsialist Lääne regioon 7 (7)  Keskkonnaministri 2002. a 26. märtsi määruse nr 18 "Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid" lisa 5 [RT I, 01.11.2012, 21 – jõust. 01.01.2013] KALAKASVATAMISE VEE ERIKASUTUSLOA VORM VEE ERIKASUTUSLUBA nr L.VV/329075 1. Vee erikasutaja: 1.1. Ärinimi või nimi Osaühing REDSTORM 1.2. Äriregistrikood või isikukood 11228060 1.3. Aadress Tolli 7, Kuressaare 93815 1.4. Vastutava isiku nimi Riho Kilumets 1.5. Aadress Tolli 7, Kuressaare 93815 1.6. Kontaktinfo Telefoni number 5017378 Faksi number E-posti aadress [email protected] 1.7. Kood 1 08-kalakasvatus sumpades 1.8. Vee erikasutuse piirkond (maakond, vald, linn, Saare maakond, Tagalaht alev, küla) 1.9. Tegevusala kood (EMTAK) 2 0321: Mere-vesiviljelus 1.10. Tegevuse iseloomustus Mere-vesiviljelus 1 vee erikasutaja koodi omistab vee erikasutusloa andja 2 tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber 2. Vee erikasutusloa andja: 2.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Vee erikasutusloa koostanud ametniku nimi Melika Paljak 2.5. Ametikoht vee spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 452 7763 Faksi number 452 7770 E-posti aadress [email protected] 3. Vee erikasutusloa: 3.1. Väljaandmise kuupäev 29.06.2017 3.2. Andja (esindaja) Nimi/Allkiri Sulev Vare (allkirjastatud digitaalselt) 1(7)  Ametinimetus Keskkonnaameti Lääne regiooni juhataja 3.3. Saaja (vee Nimi Riho Kilumets erikasutusloa omaniku Ametinimetus Juhatuse liige esindaja) 3.4. Vee erikasutuse iseloomustus Kalakasvatamine avameresumpades aprillist novembrini aastase juurdekasvuga kuni 100 t 3.5. Kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev (vee 01.07.2017 – 05.10.2046 erikasutusloaga lubatud tegevuse alguse ja lõpu kuupäev) 3.6. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Vee erikasutusloa andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Keskkonnaameti 29.06.2017 korralduses nr 1- 3/17/1756"Vee erikasutusloa andmine". Nimetatud korraldus on vee erikasutusloa lahutamatu osa. 3.7. Muutmise, sh pikendamise kuupäev ---------------------------------------------------------------- 3.8. Muutja Asutuse nimi ---------------------------------------------------------------- 3.9. Muutja (esindaja) Nimi/Allkiri ---------------------------------------------------------------- Ametinimetus ---------------------------------------------------------------- 3.10. Vee erikasutusloa Nimi ---------------------------------------------------------------- muutmise, sh pikendamise Ametinimetus koostanud ametnik E-posti aadress 3.11 Saaja (vee Nimi ---------------------------------------------------------------- erikasutusloa omaniku esindaja) Ametinimetus ---------------------------------------------------------------- 3.12. Pikendatud vee erikasutusloa kehtivuse lõpu kuupäev 3.13. Muutmise, sh pikendamise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) 3.14. Vaidlustamine Käesolevat vee erikasutusluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel järjenumbriga 4.A.; 4.B. jne 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel järjenumbriga 5.A.; 5.B. jne 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 6. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 1 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 2(7)  7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Tagalahe kalasumbad 7.2. Väljalaskme kood 2 ------------------------------------------------------------------------------------------------ 7.3. Reoveekogumisala ------------------------------------------------------------------------------------------------ 7.4. Suubla nimetus Tagalaht 7.5. Suubla kood 3 VEE3237010 7.6. Väljalaskme X: 6481316.4 koordinaadid (L-Est Y: 387063.5 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk ------------------------------------------------------------------------------------------------ aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I ------------------------------------------------------------------------------------------------ kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk ------------------------------------------------------------------------------------------------ II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk ------------------------------------------------------------------------------------------------ III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk ------------------------------------------------------------------------------------------------ IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga ------------------------------------------------------------------------------------------------ mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille ------------------------------------------------------------------------------------------------ keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille ------------------------------------------------------------------------------------------------ keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus %4 (mg/l) 2046 Püld ----------- ----------- 0 0,11 0,17 0,055 0,34 2046 Nüld ----------- ----------- 0 1,29 1,92 0,65 3,86 2019 - 2045 Püld ----------- ----------- 0 0.11 0.17 0.11 0.4 2019 - 2045 Nüld ----------- ----------- 0 1.29 1. 92 1.29 4,5 2018 Püld ----------- ----------- 0 0.091 0.14 0.091 0.32 2018 Nüld ----------- ----------- 0 1,02 1.54 1,02 3,58 2017 Püld ----------- ----------- -------- -------- 0.068 0.046 0.11 2017 Nüld ----------- ----------- -------- -------- 0.77 0.51 1.29 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 3(7)  8. Väljalaskme seire nõuded 8.1. Proovivõtunõuded ---------------------------------------------------------------------------------------- 8.2. Analüüsinõuded ---------------------------------------------------------------------------------------- 8.3. Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme Proovi Proovi Seiratav kood 1 koordinaadid võtmise liik võtmise näitaja (L-Est sagedus süsteem) 8.4. Täiendavad nõuded väljalaskme ---------------------------------------------------------------------------------------- seire läbiviimiseks 1 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 9. Reoveepuhasti reostuskoorumuse määramine 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja 10. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja 11. Suubla seire nõuded 11.1. Proovivõtunõuded Proov tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale (seiremetoodika peab vastama riiklikus rannikumere seires kasutavale metoodikale) 0-10 m sügavuselt võetud integreeritud proov ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. 11.2. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed 11.3. Suubla nimetus 1 Suubla Proovivõtukoh Proovivõtukoha Seiratavad Proovi Proovi kood 2 a nimetus koordinaadid näitajad võtmise võtmise (L-Est) sagedus aeg Tagalaht VEE3237010 Kalasumpade X: 6481316.4 Lahustunud pidev Kalakas- vahetult Y: 387063.5 hapnik vatus- piirnev ala (O2), perioodil elekrijuh- tivus, pH, Temperatuur Tagalaht VEE3237010 Kalakasvatuss X: 6481324.9 Läbipaist- üks kord Kalakas- umpadest W- Y: 386397.7 vus kuus vatus- suunas 500 Secchi perioodil kuni 700 m ketta meetodil, Ammoo- nium (NH4), Fosfaadid, Nitraat (NO3), Nitrit (NO2), Üldfosfor (P-üld), Üldläm- mastik (N-üld) Tagalaht VEE3237010 Kalakasvatuss X: 6480625.3 Läbipaist- üks kord Kalakas- umpadest S- Y: 387113.3 vus kuus vatus- suunas 500 Secchi perioodil kuni 700 S ketta meetodil, Ammoo- nium (NH4), Fosfaadid, Nitraat 4(7)  (NO3), Nitrit (NO2), Üldfosfor (P-üld), Üldläm- mastik (N-üld) Tagalaht VEE3237010 Kalakasvatuss X: 6481318.6 Läbipaist- üks kord Kalakas- umpadest E Y: 387816.1 vus kuus vatus- suunas 500 Secchi perioodil kuni 700 m ketta meetodil, Ammoo- nium (NH4), Fosfaadid, Nitraat (NO3), Nitrit (NO2), Üldfosfor (P-üld), Üldläm- mastik (N-üld) Tagalaht VEE3237010 Kalakasvatuss X: 6482029.8 Läbipaist- üks kord Kalakas- umpadest N- Y: 387080.1 vus kuus vatus- suunas 500 Secchi perioodil kuni 700 m ketta meetodil, Ammoo- nium (NH4), Fosfaadid, Nitraat (NO3), Nitrit (NO2), Üldfosfor (P-üld), Üldläm- mastik (N-üld) 11.4. Täiendavad nõuded Hinnata merepõhja olukorda järgmiste parameetrite osas: suubla seire läbiviimiseks a) kahjustatud merepõhja pindala sumpade all – üks kord aastas, kas sukeldumise või allveevideo teel. b) merepõhja elustiku struktuur ja liigiline koosseis neljas punktis 500-700 m kaugusel kalakasvatusest – kvantitatiivne proov 1 kord aastas (suve teine pool). 1 mitme suubla ja seirepunkti olemasolul võib kvaliteedinäitajad esitada suublate ja proovivõtukohtade kaupa 2 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 12. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja ning tabelit võib anda iga aasta kohta eraldi 2 ohtliku aine ohtlikkus veeseaduse alusel (ohtlik aine, prioriteetne aine, prioriteetne ohtlik aine) 3 Chemical Abstract Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number (CAS) 4 vastavalt veeseadusega sätestatule 13. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 5(7) 14. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 14.1. Sööta iseloomustavad meetmed Kasutada spetsiaalseid Loa kehtivusaeg (maksimaalne kogus, maksimaalne forellikasvandusele toodetud sööta, lämmastiku ja fosforisisaldus, kulu mille fosfori sisaldus ei ületa 0,9 % ja juurdekasvuühikule jms) valgusisaldus 43 %. Söödakulu kalade juurdekasvu kohta on kuni üks kg sööta ühe kg kala juurdekasvu kohta. (söödakoefitsient on 1,0). Kasutatava sööda koguenergia (MJ/Kcal) 24/5724 kuni 25,1/5988, seeduv energia (MJ/Kcal) 21,6/5171 kuni 22,6/5411. 2017. aastal võib kasvatada kalu juurdekasvuga kuni 40 t. 2018. aastal kuni 80 t ja alates 2019.aastast kuni 100 t. Sööda valikul lähtuda keskkonnasäästlikkuse printsiibist ja vältida ülesöötmist. Söödakoguse suurendamisel on vaja taotleda loa muutmist. 14.2. Kalade pidamisega seotud meetmed Kasvatada võib vikerforelli, siiga ja Loa kehtivusaeg lõhe kuni kolme sumbakomplektiga, millest igasse sumbakomplekti kuulub kolm sumpa. Iga sumba diameeter on 20 m ning sügavus 10 m, mis paigaldatakse 17 m sügavusel merealal. Sumbakomplektiala hõlmab 9030 m2. Sumbad tuleb ankurdada ning katta pealt tugeva võrguga. Surnud kalad eemaldada koheselt ja anda üle vastavat käitlusõigust omavale ettevõttele. Vältida sumbakalade sattumist Tagalahte. Ravimite kasutamine on lubatud veterinaararsti loal, kasutatud ravimite ja nende koguste kohta pidada arvestust. Kemikaalide kasutamine ei ole lubatud. Erakorraliste meetmete rakendamisest teavitada Keskkonnaametit. 14.3. Suubla mõjutuste leevendamise 1. Sumbad on lubatud hoida meres meetmed, sh saasteainete ja kemikaalide alates maist novembri lõpuni. suurim lubatud kogus 2. Kalakasvatuse tsükli lõppedes tuleb sumbad teisaldada maale ja puhastada. 3. Pidada kasutatud söödakoguste kohta päevikut, kus sisestada sööda nimetus ja kasutatud sööda kogused kuus. 4. Ümarmudila väljapüük on nõutav Soela veekogumist ja Soela veekogumiga piirnevatest veekogumitest 2017.aastal vähemalt 16 t ja 2018. aastal vähemalt 32 t. 5. Alates 2019.aastast on nõutav kompenseeriva meetmena karbikasvatuse rajamine Tagalahte sumpade vahetusse lähedusse. Lisameetmena võib vajadusel 6(7)  rakendada ümarmudila püüki ( kuni 40 t). 14.4. Nõutav kalakasvandusest ärajuhitava ----------------------------------------------- vee puhastusviis 14.5. Reoveesette käitluse ja kasutamise ------------------------------------------------ nõuded 14.6. Põllumajanduslikud ------------------------------------------------ veekaitsemeetmed 14.7. Toimingud avarii korral Vastavalt kehtestatud korrale 14.8. Parim võimalik tehnika 1 --------------------------------------------- 14.9. Muud asjakohased meetmed ----------------------------------------------- 1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemas 15. Nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 15.1. Meetmete rakendamise teave 1. Esitada Keskkonnaametile jooksva 1. Üks kord aastas, aasta kohta ümarmudila esmase hiljemalt 31.detsembriks kokkuostu andmed sh lepingud sõlmitud lepingud kokkuostu õiguse kohta. 2. Enne karbikasvatuse rajamist 2. Peale tehnoloogia Tagalahte esitada selle tehnoloogia (sh selgumist, hiljemalt maht, pindala, asukoht) 01.10.2018 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. 3. Kui vee erikasutusloas toodud 3. loa kehtivusaeg meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita või on kavandatud teisi meetmeid, tuleb sellest loa andjat kirjalikult teavitada. 15.2. Seireandmed Vee erikasutusloa punkti 11alusel Üks kord aastas, tehtud kalakasvatusperioodil tehtud hiljemalt 1.detsembriks seireandmed koos koostatud aruandega. 15.3. Saasteasu ja vee erikasutusõiguse Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse üks kord kvartalis tasu teave ja keskkonnatasu makstakse kehtivate õigusaktide kohaselt. 15.4. Teave kasutatava sööda näitajate ja Pidada arvestust kasutatud söötade ja Üks kord aastas koguse kohta nende koguste kohta kuude lõikes, märkides ära kasutatud koguse iga söödaliigi kohta eraldi. Andmed esitada veekasutuse aastaaruandes koos sööda näitajatega (fosfori ja lämmastiku sisaldus) . 15.5. Teave kasutatavate kemikaalide ja Kasutatud ravimite ja nende kasutatud ravimite kohta koguste kohta pidada arvestust. Kemkaalide kasutamise vajadusel tuleb taotleda vee erikasutusloa muutmist. 15.6. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Ohtlike ainete veekeskkonda heitmise vajadusel taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusloa muutmist. 15.7. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada Üks kord aastas elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale 15.8. Muu vajalik teave ---------------------------------------------- 7(7)