OTSUS
Tallinn 12.05.17 nr 1-10/17-173
Hoonestusloa andmine
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS)
paragrahvidele 226-2216 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa
andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle.
1. Asjaolud ja menetluskäik
Agro marine OÜ (registrikood 12157112, aadress Kanali tee 6, Tallinn10112) esitas
02.09.2016 TJA-le hoonestusloa taotluse sinimerekarbi kasvanduse rajamiseks (lisa 1).
Taotleja plaanib rajada neljale erinevale alale sinimerekarpide kasvanduse, millest igaüks
koosneb 10 – 50 eraldiseisvast paralleelselt jooksvast liinist. Iga liini pikkus on kuni 125 m ja
laius kuni 0,4 m. Liin koosneb plastik torust ehk ujukist, mille külge on kinnitatud kuni 1 cm
läbimõõduga naturaalsest köiest punutud võrk. Võrgu silma orienteeruv suurus on umbes
20x20 cm ja võrgu kõrgus olenevalt mere sügavusest 3 – 3,5 m. Liin ankurdatakse mõlemast
otsast merepõhja teisaldatava betoon ankruga, mille kaaluks on arvestatud 300 – 500 kg.
Ankru liini pikkus sõltub mere sügavusest antud kohas. Lisaks kasutatakse vastavalt
vajadusele ka metallist lisa ankruid. Liinide vahele jäetakse vähemalt 10 m laiune vahe, et
liine oleks võimalik hooldada.
Tulenevalt VeeS § 229 lõikest 3 moodustavad avaliku veekogu koormatava ala ehitise ja selle
teenindamiseks vajalike rajatiste alused pinnad. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste
kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine
vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. Eeltoodu alusel on käesoleva
hoonestusloa koormatava ala suurus 246 113 m2.
Jäävabal perioodil on plastikust torud õhuga täidetud ning ujuvad merepinnal. Talve
perioodiks pumbatakse torudesse vett ning uputatakse need 3 – 3,5 m sügavusele mere
pinnast, kuid nii, et kasvuvõrk ei puutuks kokku mere põhjaga.
Sinimerekarbid kinnituvad köiest võrgule ning üks eeldatav kasvu periood on 3 aastat. Selle
aja jooksul kasvavad karbid eeldatavalt 3 – 4 cm pikkusteks, sõltuvalt kasvanduse asukohast
ning vee soolsusest. Karbid korjatakse spetsiaalselt selleks valmistatud seadmega. Ühe liini
kasvuperioodi eeldatav tootlikkus on 10 – 12,5 tonni sinimerekarpe. Karpidest saadakse
valgurikkaid toidulisandeid loomsele toidule ning maheväetist põllumajandusele.
Lisandväärtusena puhastavad karbid läbi oma toitumise vett reostusest.
VeeS § 227 lg 2 alusel küsitakse asjaomastelt asutustelt seisukoht hoonestusloa menetluse
algatamise või algatamata jätmise kohta. TJA tegi 05.09.2016 kirjaga nr 16-3/16-0833-008
(lisa 2) ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või
algatamata jätmiseks Maaeluministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnaametile,
Veeteede Ametile ja Muinsuskaitseametile.
Arvamuse avaldajad ei näinud hoonestusloa menetlemise algatamist välistavaid asjaolusid
(lisad 3-7), kuid Muinsuskaitseamet seadis taotlejale kohustuseks enne hoonestusloa andmist
läbi viia allveearheoloogilised uuringud planeeritavate kasvanduste alal Abrukast lõunas,
Lõmala sadama lähedal, Soela väinas ja Võirahul. Lähtuvalt eeltoodust algatas TJA
13.12.2016 käskkirjaga nr 16-3/16-473 Agro marine OÜ 02.09.2016 esitatud hoonestusloa
taotluse põhjal hoonestusloa menetluse sinimerekarbikasvanduse rajamiseks koos
kohustusega viia kahe aasta jooksul läbi alleveearheoloogilised uuringud (lisa 7).
29.03.2017 teavitas Muinsuskaitseamet TJA-d kirjaga nr 1.1-7/1816-2 (lisa 9), et taotleja
pöördus 01.12.2016 Muinsuskaitseameti poole küsimusega, kas allveearheoloogilisi uuringuid
oleks võimalik teostada peale testperioodi lõppemist ja sobiva ala väljavalimist.
Muinsuskaitseamet on seisukohal, et hoonestusloa võib väljastada ilma eelneva
allveearheoloogilise uuringu kohustuseta testperioodiks s.o kolmeks aastaks tingimusel, et
igale taotluses näidatud alale paigaldatakse üks testliin, mis on u 40 meetrit pikk ja 0,4 meetrit
lai. Taotlejal tuleb enne testliini paigaldamist saata Muinsuskaitseametile testliini alla jääva
ala koordinaadid ja merepõhja andmed.
Peale testperioodi lõppu tuleb koormataval alal enne hoonestusloa andmist sinimerekarpide
kasvanduse rajamiseks taotluses kirjeldatud mahus teostada allveearheoloogiline uuring.
2. Õiguslikud järeldused
Pädev asutus saab otsustada hoonestusloa andmise, kui puuduvad hoonestusloa andmisest
keeldumise alused.
Tulenevalt VeeS § 2210 keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa
taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega
taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; taotletava hoonestusloa tingimused on
vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus
kehtiva planeeringuga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi
julgeolekuhuvidega; esineb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt
vältida ega leevendada; hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust,
laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;
hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; taotletud avaliku
veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole
nõus koormatava ala muutmisega.
Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb
kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut.
Hoonestusloa taotluse läbivaatamisel ja asjaomaste asutuste arvamuse avaldamisel ei
tuvastatud hoonestusloa andmist välistavaid asjaolusid. Lähtuvalt Muinsuskaitseameti seatud
tingimusest tohib taotleja testperioodil kolme aasta jooksul kasutada koormatavat ala osaliselt,
ilma allveearheloogilist uuringut läbi viimata. Enne ala terves ulatuses kasutuselevõttu peab
taotleja esitama Tehnilise Järelevalve Ametile allveearheoloogilise uuringu tulemused ning
taotlema hoonestusloa tingimuste muutmist lähtuvalt VeeS §-st 2212.
Lähtuvalt eeltoodust leiab TJA, et taotlejale tuleb anda hoonestusluba.
Vastavalt VeeS § 229 lg 2 punktidele 1 - 8 määrab hoonestusloa andmisel TJA hoonestusloa
omaja; avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja
suuruse ruutmeetrites; ehitise kasutamise otstarbe; ehitise lubatud maksimaalse kõrguse ja
sügavuse ning muud ehitise olulised tehnilised andmed; ehitiste suurima lubatud arvu ja
suurima lubatud ehitisealuse pinna; hoonestusloa kehtivuse tähtaja; hoonestusloa kasutamise
piirangud; muud vajalikud tingimused.
Vastavalt VeeS § 2217 lõikest 1 tuleb avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt
ühendamata ehitisega ehitise omanikul maksta iga-aastast hoonestustasu. Hoonestustasu
suurus on 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise
väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast
lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa
korralise hindamise tulemuste alusel. VeeS § 2218 kohaselt arvestatakse hoonestustasu alates
hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb
maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis
eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks
tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni.
Hoonestustasu arvestab Tehnilise Järelevalve Amet.
VeeS § 2218 lõike 2 kohaselt tuleb pärast ehitusloa väljastamist kuni ehitise kavandatud
otstarbel kasutamise alguseni maksta hoonestustasu kümme protsenti VeeS § 2217 lõikes 1
sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud
otstarbel kasutamise algusest.
Arvestades Muinsuskaitseameti seatud tingimust koormatava ala kasutuselevõtu osas ja
lähtuvalt eeltoodust leiab TJA, et testperioodi tuleb käsitleda olukorrana, kus sinimerekarpide
kasvandus ei ole veel kasutusel kavandatud otstarbel. Seetõttu tuleb hoonestustasu
arvestamisel (testperioodi) 3 aasta jooksul rakendada VeeS § 2218 lõikes 2 sätestatud
tasumäära.
3. Otsus
Veeseaduse § 229 lõike 1 alusel:
1. Anda hoonestusloa avaliku veekogu koormamiseks sinimerekarpide kasvandusega
ning määrata hoonestusloa omajaks Agro marine OÜ (registrikood 12157112, aadress
Kanali tee 6, Tallinn10112).
2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid on:
Abruka:
X: 6443004.1 Y: 409999.7
X: 6442997.2 Y: 410304.1
X: 6443201.4 Y: 410308.7
X: 6443208.3 Y: 410004.3
Ala suurus 62149,5 m2.
Soela väinast loodes:
X: 6510076.80 Y: 408050.90
X: 6510069.70 Y: 408350.20
X: 6510273.90 Y: 408355.00
X: 6510280.90 Y: 408055.80
Ala suurus: 61235,0 m2.
Lõmala:
X: 6453532.9 Y: 381217.4
X: 6453523.8 Y: 381521
X: 6453727.9 Y: 381527.2
X: 6453737 Y: 381223.6
Ala suurus: 62225,0 m2.
Võirahu:
X: 6545936.4 Y: 432756.4
X: 6545931.3 Y: 433052.9
X: 6546135.5 Y: 433056.4
X: 6546140.6 Y: 432759.9
Ala suurus: 60503,5 m2.
3. Koormatava ala suurus on kokku 246 113 m2.
4. Rajatise kasutamise otstarbeks määrata majandus- ja taristuministri 02.06.2015
määruse nr 51 lisa põhjal 24232 – vesiviljelusehitis.
5. Taotleja tohib kolme aasta jooksul peale hoonestusloa andmist igale käesoleva otsuse
punktis 2 kirjeldatud alale paigutada ühe testliini pikkusega 40 m ja laiusega 0,4 m.
6. Taotlejal tuleb enne testliini paigaldamist saata Muinsuskaitseametile testliini alla
jääva ala koordinaadid ja merepõhja andmed.
7. Taotleja peab enne käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud alade terves ulatuses
kasutuselevõttu teostama aladel allveearheoloogilise uuringu.
8. Hoonestusluba kehtib 50 aastat eeldusel, et taotleja viib enne koormatava ala terves
ulatuses kasutuselevõttu alal läbi allveearheoloogilise uuringu.
Allveearheoloogiline uuring tuleb läbi viia hiljemalt kolme aasta jooksul peale
käesoleva otsuse jõustumist.
9. Agro marine OÜ-l tuleb maksta iga-aastast hoonestustasu 4% ehitise kasutamise
otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast,
mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. Hoonestustasu on
10 730,53 € aastas (tootmismaa keskmine väärtus Eestis on 1,09 €/m2 x 246 113 m2 x
4%).
Hoonestustasu arvestamise aluseks oleva maa keskmine väärtus tuleneb maa
hindamise seaduse §-s 61 sätestatud maa korralise hindamise tulemustest.
Hoonestustasu suurus arvestatakse ümber, kui maa korralise hindamise tulemusel
kehtestatakse uued vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel
arvutatud hinnad.
10. Lähtuvalt VeeS § 2218 lõikest 2 maksab taotleja 3-aastasel testperioodil (so
maksimaalselt kolme aasta jooksul) hoonestustasu 10% punktis 9 kirjeldatud
hoonestustasu suurusest ehk 1073,05 €.
11. Agro marine OÜ-l tuleb hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks
osaks olev ehitis avalikust veekogust eemaldada.
12. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud
hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks.
13. Käesolev otsus teha teatavaks Agro marine OÜ-le.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest,
esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667
2001,
[email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post:
[email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
Peadirektor
Lisad:
1. Agro marine OÜ 02.09.2016 hoonestusloa taotlus;
2. TJA 05.09.2016 kiri nr 16-3/16-0833-008;
3. Maaeluministeeriumi 07.09.2016 vastuskiri nr 6.1-1/7341-1;
4. Keskkonnaministeeriumi 04.10.2016 vastuskiri nr 16-3/16/8081-2;
5. Keskkonnaameti 05.10.2016 vastuskiri nr 14-3/16/587-3;
6. Veeteede Ameti 05.10.2016 vastuskiri nr 6-3.-1./3094;
7. Muinsuskaitseameti 07.10.2016 vastuskiri nr 1.1-7/1816-1;
8. Hoonestusloa menetluse algatamise käskkiri 13.12.2016 nr 16-3/16-473;
9. Muinsuskaitseameti 29.03.2017 kiri nr 1.1-7/1816-2.
Koostaja: Liis Piper
-864235 -144145 0 0 Veeteede Amet Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Muinsuskaitseamet 05.09.16 nr 16-3/ 16-0833-008 Seisukoha küsimine hoonestusloa taotlustele Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) paragrahvidele 22 6 -22 16 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise samuti loa tingimuste muutmise üle. Agro Marine OÜ esitas 02.09.2016 TJA- le neli hoonestusloa taotlust, mille eesmärgiks on rajada merre sinimerekarpide kasvandus. Taotleja esitas taotluse d nelja erineva ala kohta eesmärgiga välja selgitada , milline ala on Eesti vetes sinikarpide kasvatamiseks sobivaim. Selle tarbeks soovib taotleja kõigile neljale alale esmalt paigutada testliinid ning kui on selgunud, milline ala (või alad) on karpide kasvatuseks sobiv, siis rajada sinna juba taotluses kirjeldatud mahus sinikarbi kasvandus. VeeS § 22 7 lõike 1 kohaselt otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TJA pärast asjaomaste lt asutustelt arvamuse saamist. Eelnevast tulenevalt teeme Teile ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma v astuses palume käsitleda veeseaduse § 22 7 lõikes 7 toodud tingimusi ning samuti, kas teie hinnangul esineb kõnealuse taotluse puhul VeeS §-s 22 8 kirjeldatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid . Põhistatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ametile 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Taotleja esitas neli taotlust aladele: Abruka, Lõmala , Soela ja Võirahu. Palume võimalusel käsitleda neid kui ühte taotlust. Taotlused koos täpsema kirjelduse ja joonistega on lisatud käesoleva kirja juurde. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahto Tuuling Ehitus- ja elektriosakonna juhataja Lisa: Neli hoonestusloa taotlust aladele Abruka, Lõmala , Soela ja Võirahu. Liis Piper 667 2004
[email protected]
Ahto Tuuling Teie: 05.09.2016
Tehnilise Järelevalve Amet nr 16-3/16-0833-008
[email protected]
Meie: 07.09.2016
nr 6.1-1/7341-1
Arvamus Agro Marine OÜ hoonestusloa taotlusele
Austatud härra Tuuling
Maaeluministeerium edastab seisukoha Agro Marine OÜ hoonestusloa taotlusele, mille
eesmärgiks on rajada merre sinimerekarpide kasvandus. Vastavalt Teie soovile, käsitleme
Agro Marine OÜ nelja hoonestusloa taotlust, kui üht terviklikku taotlust.
Lähtudes Agro Marine OÜ esitatud planeeritava tegevuse koordinaatidest, peab arvestama
asjaoluga, et Agro Marine OÜ kavandatav tegevus hakkaks toimuma Eesti Vabariigi
territoriaalvetes määratletud väikestes püügiruutudes 271, 293 ja 327. Juhime siinjuures
tähelepanu asjaolule, et tegemist on väga aktiivsete kalapüügipiirkondadega.
Maaeluministeerium pooldab Agro Marine OÜ hoonestusloa menetluse algatamist, kuid
siinjuures on väga oluline, et antud piirkondade ruumilisel planeerimisel arvestataks kutselise
kalapüügi olukorraga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Olavi Petron
Kalanduspoliitika ja
välissuhete asekantsler
Eduard Koitmaa
+372 625 6233
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Hr Ahto Tuuling Teie 5.09.2016 nr 16-3/16-0833-008
Tehnilise Järelevalve Amet
Meie 4.10.2016 nr 16-3/16/8081-2
Seisukoha küsimine hoonestusloa taotlustele
Austatud härra Tuuling
Esitasite Keskkonnaministeeriumile dokumendid seisukoha saamiseks seoses Agro Marine OÜ
hoonestusloa taotlusega.
Esitatust selgub, et kavandatava tegevuse käigus toimub tahkete ainete uputamine merre. Vastavalt
veeseaduse § 8 lg 2 p 7 on selliseks tegevuseks vajalik vee erikasutusluba. Kaldaga püsivalt
ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel ning Peipsi, Lämmi- ja
Pihkva järvel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium.
Meie hinnangul ei kujuta tegevus, mille jaoks Keskkonnaministeerium loa väljastab, endast olulist
mõju merekeskkonnale, mistõttu ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Lisaks ei
näe me vajadust täiendavateks uuringuteks. Seega pole esitatud materjalide põhjal hoonestusloa
andmist välistavaid asjaolusid kavandatavaks tegevuseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Harry Liiv
Asekantsler
Rene Reisner
626 2855,
[email protected]
Narva mnt 7a
[email protected] Registrikood 70001231
15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802
Ahto Tuuling Teie 05.09.2016 nr 16-0833-008
Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected] Meie 05.10.2016 nr 14-3/16/587-3
Seisukoht hoonestusloa taotlustele
Austatud hr Ahto Tuuling
Tehnilise Järelevalve Amet esitas Keskkonnaametile 05.09.2016 kirjaga nr 16-3/16-0833-008
Osaühingu Agro marine (registrikood 12157112) poolt esitatud hoonestusloa taotlusele
seisukoha andmiseks. Osaühingu Agro marine soovib rajada karbikasvatuse katseliinid 4 paigas
rannikumeres. Katseliinide rajamine ei kahjusta kuidagi vee-elustikku, kuid projekti edukuse
suhtes on väga suured kahtlused. Soovitakse hakata kasvatama sinimerekarpe. Ilmselt peetakse,
selle nime all silmas söödavat rannakarpi (Mytilis trossulus), kes meie rannikumere soolsuse
juures ei saa kuidagi kasvada 3-4 cm pikkuseks. Reeglina jäävad meie rannikumeres antud liigi
esindajad 2-3 cm pikkusteks. Katseliinide rajamisel peab silmas pidama, et söödav rannakarp
on toiduks paljudele meie mereliikidele ning on oht, et karbikasvandus saab toitealaks osadele
linnuliikidele (nt hahk) ning ka karbist toituvatele kaladele (nt ümarmudil). Ümarmudil on küll
põhjaeluviisiga kala, kuid tema noorjärgud toituvad ka kõrgemates veekihtides. Eriti rohkesti
on viimasel ajal täheldatud ümarmudila levikut Abruka ümbruses.
1. Abruka
Ala Abrukast lõunas jääb Kura kurgu hoiualale (Keskkonnaregistri kood KLO2000316), mis
on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli
2006. a määruse nr 176 “Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine“. Ala
kuulub ka Natura 2000 alade võrgustikku Kura kurgu linnualana (VV 05.08.2004 vastu võetud
määrus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“).
Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas
nimetatud seitsme elupaigatüübi ning ühe imetajaliigi kaitse, samuti nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ (linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide (kokku 33 liiki) elupaikade kaitse.
Kõnealusel mere alal on registreeritud Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud
mereelupaigatüübi veealused liivmadalad (nn Natura kood 1110) esinemine. Tegemist ei ole
Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud kooslusega. Samas on piirkond oluline kõnealuse
hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud lindude talvitumis- ja toitumisalana.
2. Lõmala
Asub meres Karala-Pilguse külade lähedal. Lähimad kaitstavad looduskaitselised objektid on
Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310; Nautra 2000 võrgustiku Karala-Pilguse loodus- ja
linnuala) 2,2 km kaugusel ja Riksu ranniku hoiuala (KLO2000327; Natura 2000 võrgustiku
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Riksu ranniku loodus- ja linnuala) 3,3 km kaugusel. Tegemist on rändlindude toitumis- ja
talvitumisalaga.
3. Soela
Esitatud koordinaatide alusel asub see ala hoopis Hiiu maakonnas Kärdla lähedal Tareste lahes.
Seega mitte Saaremaal Soela lahes. 04.10.2016 kirjaga nr 14-9/16/587-2 edastatud täpsustatud
asukoha järgi asub ala Soela väinast loodes. Soovitud ala asub väljaspool kaitstavaid
loodusobjekte, kuid jääb Väinemere hoiuala (moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007
määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a. määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla
võtmine Saare maakonnas“ muutmine“) ja samades piirides Väinamere loodus- ja linnuala
(Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura
2000 võrgustiku alade nimekiri“) vahetusse lähedusse. Läheduses on ka Selgarahu hallhülge
püsielupaik, ca 4 km.
4. Võirahu
Rajatakse eelmise kasvanduse lähedale, kuid Väinemere hoiualale.
Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas
nimetatud 23 elupaigatüübi ning kokku viie taime- ja loomaliigi (sh hallhülge (Halichoerus
grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica)) kaitse, samuti nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ (linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide (kokku 33 liiki) elupaikade kaitse.
Kaalumise alused
Sinimerekarpide kasvatus rajatakse Kura kurgu ja Väinamere hoiualadele, samuti soovitakse
neid rajada peamiselt Riksu ranniku, Karala-Pilguse, Väinamere hoiualade lähedusse. Seega
tuleb seisukoha võtmisel kaaluda, kas kavandatud tegevus võib kahjustada hoiuala kaitse-
eesmärke ja samuti Natura 2000 ala.
Hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi
tagamiseks ning seal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja
kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,
samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
LKS § 70 kohaselt on Natura võrgustikku kuulvate alade eesmärk loodusdirektiivi I lisas
nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa
seisundi säilitamine või taastamine.
LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad,
mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle
pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt
toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on
soodus.
Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas
tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi
looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja
tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
Seisukoha võtmisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 32 lg-st 2, mis sätestab, et hoiualal on
keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala
2 (3)
moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Võimalikud mõjud
1. Linnud – mõju lindudele ei ole eeldada, sest linnud kasutavad seda ala toitumiseks. Merre
rajatakse köis, mis teoorias võib lindude surmasid põhjustada (kinni jäämine), aga
arvestades seda, et köis on 1 cm paksune ja tugevast materjalist (jäik) silma suurusega 20
cm, siis on see ebatõenäoline. Linnud märkavad seda takistust ega uju sinna sisse. Pigem
võib see parandada hoopis lindude toitumistingimusi, sest osad linnud toituvad karpidest ja
karbid puhastavad merevett.
2. Hülged – mõju tõenäoliselt ei ole, kui jälgida, et paigutatava kasvatusvõrgu silma
küljepikkus ei oleks suurema suurusega kui 200 mm. Suurem silmasuurus (küljepikkus)
võib ohtlikuks saada hüljestele, kes võivad võrkudesse takerduda ja hukkuda. Kui selgub,
et tekib probleem hüljeste hukkumisega tuleks paigaldada katseala lähedusse hülgepeletid.
3. Elupaigatüüpe kavandatud tegevus ei mõjuta, sest Kura kurgu ja Väinamere hoiualadel
kaitse-eesmärgiks olevat mere elupaigatüüpi registreeritud ei ole ning ei ole ette näha
mõjusid läheduses asuvatele hoiualadele.
4. Karbikasvandusel on kindlasti positiivne mõju rannikumere puhastamise osas, sest karbid
oma elutegevusega filtreerivad veest välja toitaineid ning läbi selle puhastavad
rannikumerd.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Padjus
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Lääne regioon
Helena Vipre 680 7430
[email protected]
3 (3)
-864235 -144145 0 0 Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet info@tja .ee Teie: 05.09. 20 16 nr 16-3/16-0833-008 Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 6-3-1/ 3094 Agro Marine OÜ h oonestusloa taotlus Lugupeetud Ahto Tuuling Veeteede Amet on läbi vaadanud Teie poolt edastanud Agro Marine OÜ hoonestusloa taotluse , mille eesmärgiks on rajada merre sinimerekarpide kasvandus . Täiendavalt on 04. 10 .2016 hoonestusloa taotleja oma kirjaga täpsustanud Soela vä inast loodesse jääva ala koordinaate . Oleme taotluse läbi vaadanud veeliik luseohutuse tagamise seisukohalt ning teatame, et meil ei ole vastuväiteid taotluses esitatud ala de le esmalt t estliinide paigutamise osas ja ühtlasi hoonestuslao menetluse algatamisele. Juhime tähelepanu, et hoonestusloa taotleja peab alad e tähistuse kooskõlastama Veeteede Ametiga, esitades selleks navigatsioonimärgistuse projekt i vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrusele nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest tea vitamise nõuded ning kord“ . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Katus h üdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja asetäitja Kert Süsmalainen 620 5683
[email protected]
Hr Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet Teie 05 .0 9 .16 nr 16-3/16-0 833 -00 8
[email protected] Meie 6 . 10 .2016 nr 1.1-7/ 1816 -1 Vastus hoonestusloa taotlusele Agro Marine OÜ esitas neli hoonestusloa taotlust, mille eesmärgiks on rajada merre sinimerekarpide kasvandus. Taotluses näidatud asukoh t a des ei paikne kultuurimälestisi . Kasvanduse rajamisel tuleb arvestada seni veel teadmata kultuuriväärtusega asjadega. Planeeritavad kasvanduste alad asuvad kohtades, kus ei ole teostatud merepõhja mõõdistustöid. Seni teostatud süstemaatiliste arhiiviuuringute tulemusena on tegemist piirkondadega, kus on toimunud mitmeid laevahukke (register.muinas.ee, vrakiregister). Hoonestusloa menetluse algatamisel on vaja lik määrata allveearheoloogilis e uuringu kohustus planeeritavate kasvanduste alal Abrukast lõunas, Lõmala sadama lähedal, Soela väinas ja Võirahul . Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine. Kultuuripärandi kaardistamine ja väljaselgitamine on kalakasvanduse ala määramise seisukohalt oluline asjaolu ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse läbiviimisel merepõhjas tagamaks olemasoleva, kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimist. Allveearheoloogilis e uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringuks väljastab Muinsuskaitseamet. Eelnevad allveearheoloogilised uuringud kultuuriväärtusega objektide kindlaks tegemiseks ennetavad mainitud leidude kahjustamist või hävitamist juba alanud tööde käigus ning samuti tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu korral kasvanduse rajamise järgus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Roio Veealuse pärandi vaneminspektor
[email protected] 640 30 64
OTSUS
Tallinn 13.12.16 nr 16-3/16-473
Hoonestusloa menetluse algatamine
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS)
paragrahvidele 226-2216 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa
andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle.
1. Asjaolud ja menetluskäik
Agro marine OÜ (registrikood 12157112, aadress Kanali tee 6, Tallinn10112) esitas 02.09.16
TJA-le hoonestusloa taotluse sinimerekarbi kasvanduse rajamiseks (lisa 1). Taotleja soovib
rajada kasvanduse neljale erinevale alale, mis asuvad Saaremaa ja Hiiumaa lähiümbruses:
1) Abrukast lõunas – suurusega 62149.50 m2;
2) Soela väinast loodes – suurusega 61235 m2, taotlust täpsustatud koordinaatide osas
04.10.16;
3) Võirahu – suurusega 60503.50 m2;
4) Lõmala sadama lähedal – suurusega 62225 m2.
Taotluse kohaselt plaanib taotleja rajada neljale erinevale alale sinimerekarpide kasvanduse,
millest igaüks koosneb 10 – 50 eraldiseisvast paralleelselt jooksvast liinist. Iga liini pikkus on
kuni 125 m ja laius kuni 0,4 m. Liin koosneb plastik torust ehk ujukist, mille külge on
kinnitatud kuni 1 cm läbimõõduga naturaalsest köiest punutud võrk. Võrgu silma orienteeruv
suurus on umbes 20x20 cm ja võrgu kõrgus olenevalt mere sügavusest 3 – 3,5 m. Liin
ankurdatakse mõlemast otsast merepõhja teisaldatava betoon ankruga, mille kaaluks on
arvestatud 300 – 500 kg. Ankru liini pikkus sõltub mere sügavusest antud kohas. Lisaks
kasutatakse vastavalt vajadusele ka metallist lisa ankruid. Liinide vahele jäetakse vähemalt 10
m laiune vahe, et liine oleks võimalik hooldada.
Jäävabal perioodil on plastikust torud õhuga täidetud ning ujuvad merepinnal. Talve
perioodiks pumbatakse torudesse vett ning uputatakse need 3 – 3,5 m sügavusele mere
pinnast, kuid nii, et kasvuvõrk ei puutuks kokku mere põhjaga.
Sinimerekarbid kinnituvad köiest võrgule ning üks eeldatav kasvu periood on 3 aastat. Selle
aja jooksul kasvavad karbid eeldatavalt 3 – 4 cm pikkusteks, sõltuvalt kasvanduse asukohast
ning vee soolsusest. Karbid korjatakse spetsiaalselt selleks valmistatud seadmega. Ühe liini
kasvuperioodi eeldatav tootlikus on 10 – 12,5 tonni sinimerekarpe. Karpidest saadakse
valgurikkaid toidulisandeid loomsele toidule ning maheväetist põllumajandusele.
Lisandväärtusena puhastavad karbid läbi oma toitumise vett reostusest.
Lähtuvalt Veeteede Ameti poolt kehtestatud vesiviljelus alade märgistamise nõudest
varustatakse kasvandus lippude ja märgistega, mis tagab kasvanduse nähtavuse. Ehitise
maksimaalne kõrgus mere pinnast on seega 2 – 3 m.
Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.
Lähtuvalt VeeS § 227 lõikest 2 peab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamise
otsustamist küsima seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise
kohta asjaomastelt asutustelt.
TJA küsis 05.09.16 kirjaga nr 16-3/16-0833-008 (lisa 2) seisukohta Veeteede Ametilt,
Keskkonnaametilt, Keskkonnaministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt ja
Muinsuskaitseametilt.
Maaeluministeerium vastas 07.09.16 kirjaga nr 6.1-1/7341-1 (lisa 3), et pooldab Agro marine
OÜ hoonestusloa menetluse algatamist. Samas märgib Maaeluministeerium, et piirkonnas
toimub ka kutseline kalapüük ning piirkonna ruumilisel planeerimisel tuleks arvestada ka
kutseliste kalurite tegevusega.
Keskkonnaministeerium selgitas oma 04.10.16 vastuskirjas nr 16-3/16/8081-2 (lisa 4), et
hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid ei esine ning kavandatud tegevuse
puhul ei ole Keskkonnaministeeriumi hinnangul tarvis läbi viia keskkonnamõju hindamist ega
teha täiendavaid uuringuid. Küll aga märgib Keskkonnaministeerium, et lisaks hoonestusloale
tuleb kavandatud tegevuse elluviimiseks taotleda ka vee erikasutusluba vastavalt VeeS § 8 lg
2 punktile 7.
Keskkonnaamet vastas 05.10.16 kirjas nr 14-3/16/587-3 (lisa 5), et sinimerekarbi kasvanduse
alad soovitakse rajada Kura kurgu ja Väinamere hoiualadele, samuti Riksu ranniku ja Karala-
Pilguse hoiualade lähedusse. Seetõttu kaalus Keskkonnaamet, kas kavandatud tegevus võib
kahjustada hoiuala kaitse-eesmärke ja Natura 2000 ala.
Keskkonnaamet selgitas, et hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja
seenestiku soodsa seisundi tagamiseks ning seal on keelatud nende elupaikade ja
kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate
liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja
kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Keskkonnaamet leidis, et kavandatud sinimerekarbi kasvandus ei oma negatiivset
keskkonnamõju lindudele ning samuti ei kujuta karbikasvanduse liinidel kasutatavad võrgud
ohtu hüljestele. Pigem leidis Keskkonnaamet, et kavandatud tegevusel on positiivne mõju
parandades lindude toitumistingimusi. Samuti tõi Keskkonnaamet välja, et karbikasvandusel
on kindlasti positiivne mõju rannikumere puhastamise osas, sest karbid filtreerivad oma
elutegevusega veest välja toitaineid ning läbi selle puhastavad rannikumerd.
Veeteede Amet vastas oma 5.10.16 kirjas nr 6-3.-1./3094 (lisa 6), et on taotluse läbi vaadanud
veeliiklusohutuse tagamise seisukohalt ning vastuväiteid taotluses esitatud aladele
hoonestuslao menetluse algatamisele ei ole.
Samas juhtis Veeteede Amet tähelepanu asjaolule, et hoonestusloa taotleja peab alade
tähistuse kooskõlastama Veeteede Ametiga, esitades selleks navigatsioonimärgistuse projekti
vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 2.12.2002 määrusele nr 18
„Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise,
järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“.
Muinsuskaitseamet teatas 07.10.16 kirjas nr 1.1-7/1816-1 (lisa 7), et hoonestusloa taotluses
näidatud asukohtades ei paikne kultuurimälestisi, kuid kasvanduse rajamisel tuleb arvestada
seni veel teadmata kultuuriväärtusega asjadega. Planeeritavad kasvanduste alad asuvad
kohtades, kus ei ole teostatud merepõhja mõõdistustöid, kuid seni teostatud süstemaatiliste
arhiiviuuringute tulemusena on tegemist piirkondadega, kus on toimunud mitmeid
laevahukke.
Seetõttu peab Muinsuskaitseamet vajalikuks hoonestusloa menetluse algatamisel määrata
allveearheoloogilise uuringu kohustus planeeritava kasvanduse aladel Abrukast lõunas,
Lõmala sadama lähedal, Soela väinas ja Võirahul. Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on
veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine,
dokumenteerimine ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine.
Taotleja ise ei ole taotluses lisauuringute tegemist ette näinud.
TJA edastas 11.10.16 e-kirjaga nr 16-0833-015 (lisa 8) taotlejale ametiasutustelt saabunud
arvamused ning küsis, viidates allveearheoloogiliste uuringute tegemise vajadusele, kas
taotleja on jätkuvalt hoonestusloa taotlemisest huvitatud.
Taotleja vastas TJA-le 24.10.16 e-kirjaga (lisa 9) ning teavitas, et soovib jätkata hoonestusloa
taotlemist ning asub täpsustama uuringute tegemisega seonduvat.
Lähtuvalt Maaeluministeeriumi 07.09.16 kirjast nr 6.1-1/7341-1 kaalus TJA võimalust
kaasata menetlusse piirkondade kutselised kalurid, et anda täiendav võimalus sinimerekarbi
kasvanduse alade valikul kaasa rääkimiseks.
VeeS § 227 lõige 3 näeb ette kohustuse avaldada enne hoonestusloa menetluse algatamise
otsustamist väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes
ja pädeva asutuse kodulehel teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse kohta. Teates
avaldatakse andmed hoonestusloa taotleja ja tema taotluse kohta ning antakse asjast huvitatud
isikutele võimalus esitatud taotlusega tutvuda ning esitada omapoolne hoonestusloa taotlus
samale alale.
TJA avaldas VeeS § 227 lõike 3 kohase teate 26.10.16 Ametlikes Teadaannetes (lisa 10) ning
TJA kodulehel ja 27.10.16 ajalehes Postimees.
Teisi hoonestusloa taotluseid samale alale VeeS § 227 lõikes 4 nimetatud 20-päevase tähtaja
jooksul peale teate avaldamist ei esitatud, samuti ei avaldanud ükski asjast huvitatud isik
taotluse kohta omapoolset arvamust. Lähtuvalt eelnevast leidis TJA, et kutseliste kalurite
täiendav kaasamine kõnealuse hoonestusloa menetlusse ei ole põhjendatud.
2. Õiguslikud järeldused
Vastavalt VeeS § 227 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise Tehnilise
Järelevalve Amet. Sama seaduse § 227 lõike 7 punktide 1–4 järgi tuleb hoonestusloa
menetluse algatamisel määrata isik, kelle taotluse alusel menetlus läbi viiakse, KMH
algatamine või algatamata jätmine ning vajadusel täiendavad uuringud, mida hoonestusloa
andmise otsustamiseks on vaja teostada, samuti ka muud tingimused.
Menetluse algatamise otsustamiseks tuleb tuvastada, kas võivad esineda menetluse algatamist
välistavad asjaolud. VeeS § 228 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse
algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu ja lõike 2 kohaselt siis, kui
taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on
algatatud planeering ja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud.
Taotleja hoonestusloa taotluse läbivaatamisel ja asjakohastelt asutustelt arvamust küsides ei
ole tuvastatud menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, samuti ei ole samale alale esitatud
teisi hoonestusloa taotluseid.
Lähtuvalt eelnevast leiab TJA, et tuleb algatada hoonestusloa menetlus ning kuna kavandatud
tegevusel ei ole eeldatavat negatiivset keskkonnamõju, siis tuleb jätta keskkonnamõju
hindamine algatamata.
3. Otsus
Veeseaduse § 227 lõigete 1 ja 7 alusel:
1. Algatada hoonestusloa menetlus Agro marine OÜ 02.09.16 esitatud hoonestusloa
taotluse põhjal sinimerekarbikasvanduse rajamiseks;
2. Jätta keskkonnamõju hindamine algatamata;
3. Kohustada taotlejat läbi viima allveearheoloogilised uuringud aladel Abrukast lõunas,
Lõmala sadama lähedal, Soela väinas ja Võirahul.
Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastada Muinsuskaitseametiga,
samuti taotleda Muinsuskaitseametilt luba uuringu läbi viimiseks.
4. Allveearheoloogilised uuringud läbi viia kahe aasta jooksul.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest,
esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667
2001,
[email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post:
[email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
Tööstusohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja
Koostaja: Liis Piper
Lisad:
1. Agro marine OÜ 02.09.16 hoonestusloa taotlus;
2. TJA 05.09.16 kiri nr 16-3/16-0833-008 ametiasutustele seiskohaküsimiseks;
3. Maaeluministeeriumi 07.09.16 vastuskiri nr 6.1-1/7341-1;
4. Keskkonnaministeeriumi 4.10.16 vastuskiri nr 16-3/16/8081-2;
5. Keskkonnaameti 5.10.16 vastuskiri nr 14-3/16/587-3;
6. Veeteede Ameti 5.10.16 vastuskiri nr 6-3.-1./3094;
7. Muinsuskaitseameti 07.10.16 vastuskiri nr 1.1-7/1816-1;
8. TJA 11.10.16 e-kirjag nr 16-0833-015 taotlejale;
9. Taotleja 24.10.16 vastus TJA-le;
10. Link Ametlikes Teadaannetes:
https://ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1037444
Hr Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet Teie 05 .0 9 .16 nr 16-3/16-0 833 -00 8
[email protected] Meie 29 . 03 .201 7 nr 1.1-7/ 1816-2 Hoonestusloa taotlusest Agro Marine OÜ esitas neli hoonestusloa taotlust, mille eesmärgiks on rajada merre sinimerekarpide kasvandus. Muinsuskaitseamet esitas arvamuse hoonestusloa taotlusele 6.10.2016 nr 1.1-7/1816-1, mille kohaselt tuleb h oonestusloa menetluse algatamisel määrata allveearheoloogilise uuringu kohustus planeeritavate kasvanduste alal Abrukast lõunas, Lõmala sadama lähedal, Soela väinas ja Võirahul. Agro Marine OÜ esitas taotlused nelja erineva ala kohta eesmärgiga välja selgitada, milline ala on Eesti vetes sinikarpide kasvatamiseks sobivaim. Selle tarbeks soovib taotleja kõigile neljale alale esmalt paigutada testliinid ning kui on selgunud, milline ala (või alad) on karpide kasvatuseks sobiv, siis rajada sinna juba taotluses kirjeldatud mahus sinikarbi kasvandus. Agro Marine OÜ pöördus 1.12.2016 Muinsuskaitseameti poole küsimusega, kas allveearheoloogilisi uuringuid oleks võimalik teostada p eale testperioodi lõppemist ja sobiva ala väljavalimist. Oleme kohtunud Agro Marine OÜ esindajatega, et välja selgitada testliinide paigaldamisega seotud tegevusi ja tehnilisi asjaolusid. Muinsuskaitseamet on seisukohal, et hoonestusluba võib väljastada ilma eelneva allveearheoloogilise uuringu kohustuseta testperioodiks s.o kolmeks aastaks tingimusel, et igale taotluses näidatud alale paigaldatakse üks testliin, mis on u 40 meetrit pikk ja 0,4 meetrit lai. Taotlejal tuleb enne testliini paigaldamist saata Muinsuskaitseametile testliini alla jääva ala koordinaadid ja merepõhja andmed. Peale testperioodi lõppu tuleb koormataval alal enne hoonestusloa andmist sinimerekarpide kasvanduse rajamiseks taotluses kirjeldatud mahus teostada allveearheoloogiline uuring. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Roio Veealuse pärandi vaneminspektor
[email protected] 640 3064