KORRALDUS
08. mai 2017 nr 1-3/17/1208
Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara
kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
I. ASJAOLUD
AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Pärnu mnt 463, Nõmme linnaosa,
Tallinn, Harju maakond, 10916) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa
nr Rapm-042 muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
25.07.2016 nr 12-1/16/564-3 all).
AS-le TREV-2 Grupp on antud maavara kaevandamise keskkonnaluba
(edaspidi kaevandamisluba) nr Rapm-042 (kehtivus 29.12.2006 kuni 18.04.2024), mille alusel
kaevandatakse Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Reinu lubjakivikarjäär asub Rapla
maakonnas Rapla vallas Koigi külas eraomandis olevatel kinnistutel Reinu
(katastritunnus 66903:001:0103, omanik Raivo Reinu) ja Reinumetsa
(katastritunnus: 66903:001:0105, omanik Rein Reinu).
Kaevandamisloa nr Rapm-042 täiendava tingimusena on seatud nõue, et kaevandamine on lubatud
tööpäevadel kell 8.00-17.00. Kaevandamisloa muutmise taotluses on välja toodud, et tulenevalt
vajadusest varustada Rapla maakonna maanteede remonti karjääris toodetud ehitusmaterjalidega,
soovib loa omanik pikendada mäetööde tegemist karjääris tööpäevadel kuni kella 20.00-ni. See on
vajalik, et Reinu lubjakivikarjääris toodetud ehitusmaterjaliga oleks võimalik varustada maanteede
remonttöid vastavalt tellija poolt esitatud ajagraafikule (remonttöid maanteedel teostatakse
valdavalt kuni kella 20.00-ni).
Reinu lubjakivikarjäär asub Reinu maardlas (registrikaardi nr 787) ning maardla põhimaavara on
ehituslubjakivi. Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 17,14 ha ja mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 21,21 ha. Mäeeraldiselt kaevandatakse ehituskruusa ja ehituslubjakivi.
Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldise piires on seisuga 01.01.2017 ehituskruusa aktiivset tarbevaru
43,447 tuhat m3 ja ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 2043,299 tuhat m3. Loa muutmise ajaks ei
ole kaevandamise mahu aruannete kohaselt karjäärist maavara kaevandatud. Loale kanda varu
seisuga 01.04.2017.
Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 190 tuhat m3.
Maavara kasutusaladeks on ehituskillustiku tootmine, ehituskivi, kruus teedeehituseks ja
täitematerjalina.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja
muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid,
arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja
muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki,
arvestades MaaPS erisusi.
Kaevandamisloa muutmise taotlus on 11.11.2016 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 11.11.2016 kirjaga nr 12-1/16/564-5 kaevandamisloa
muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lg 1 p-des 1 ja 2
nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatud isikuid ei lisandunud.
Vastavalt MaaPS § 49 lg 7 saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise taotluse ning taotluse
kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile (edaspidi MK)
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.02.2017 nr 12-1/17/2834 all).
Maavarade komisjoni 27.03.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-40 otsustati nõustuda
AS TREV-2 Grupp kaevandamisloa Rapm-042 muutmisega, tingimustel et:
- enne loa muutmist selgitatakse, kas vallavalitsusel on tegevuse lubamiseks vallavolikogu
volitus ning kas ja kuidas on arvestatud Reinu lubjakivikarjääri läheduses asuva kinnistu
omaniku vastuväitega;
- keskkonnaministri 28.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise
uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja
täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise
uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 2 alusel kantakse loa
vormile taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise
kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus. Taotletava mäeeraldise
piires on seisuga 01.01.2017 ehituskruusa aktiivset tarbevaru 43,447 tuhat m3 ja
ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 2043,299 tuhat m3.
Keskkonnaamet on MK tingimustega arvestanud. Nimetatud vastuväide esitati teise menetluse
raames. Maavara varu kogused korrigeeriti korralduses ja kaevandamisloal vahetult enne loa
muutmist.
Tulenevalt mäendustingimustest karjääris palus AS TREV-2 Grupp Keskkonnaametil
muuta Reinu lubjakivikarjääri kaevandamisloa nr Rapm-042 korrastamise suund
metsamaa asemel rohumaaks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis
06.04.2017 nr 12-1/17/4556 all). Keskkonnaamet on taotlusega arvestanud.
Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise taotluse ning taotluse
kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse
(edaspidi KOV) üksusele (Rapla Vallavolikogu) (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 07.04.2017 nr 12-1/17/4556-2 all).
KOV üksus nõustus 28.04.2017 otsusega nr 27 kaevandamisloa muutmisega.
Kooskõlas MaaPS § 1 lg-tega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 07.04.2017
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise
korralduse eelnõu ning andis 07.04.2017 kirjaga nr 12-1/17/4556-2 menetlusosalistele teada
haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 ja
KeÜS § 48 lg 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras
Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu
kätte saamisest arvates. Reinu lubjakivikarjääri kaevandamisloa muutmise eelnõu avalikustamise
teade ilmus 12.04.2017 ajalehes Raplamaa Sõnumid.
2 (6)
Avalikustamise käigus ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei esitatud.
HMS § 40 lg 1 kohaselt annab loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse
esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama
paragrahvi lg 3 p 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja
vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Luba muudetakse
vastavalt loa omaja taotlusele, seega ei otsustata asja menetlusosalise kahjuks.
AS TREV-2 Grupp tutvus loa muutmise eelnõuga (edastatud Keskkonnaameti 07.04.2017 kirjaga
nr 12-1/17/4556-2) ning ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei esitanud.
II. KAALUTLUSED
2.1. Õiguslik alus
Vastavalt MaaPS § 66 lg 2 p 5 esitas taotleja kaevandamisloa muutmiseks kaevandamisloa andjale
taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6
ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse
saamiseks kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele ja maavarade komisjonile, kes
teatavad oma arvamusest kirjalikult.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas
andmeid piisavaks loa menetlemiseks.
Maavara kaevandamise loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu andmete
volitatud töötleja (23.08.2016 nr 9-3/16/15873).
Riigilõiv 500 € on tasutud 19.07.2016 riigilõivuseaduse § 123 lg 1 kohaselt.
Vastavalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise
käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole
jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel
lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest. Reinu lubjakivikarjääri
kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti 03.07.2013 korraldusega nr HJR 1-
15/13/493.
Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende
määramise kord“ § 6 p 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks
kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maaregistri andmetel on Reinu
kinnistu (katastritunnus 66903:001:0103) puhul tegemist 20% karjääride maaga ja 80%
maatulundusmaaga ning Reinumetsa kinnistu (katastritunnus: 66903:001:0105) puhul 100%
maatulundusmaaga. Vajalik on muuta katastriüksuse 66903:001:0105 sihtotstarve
mäetööstusmaaks.
2.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1
kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 6 lg 2 p 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru
kaevandamisel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse
nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka kui
3 (6)
KMH) vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”, § 3 p 4 tuleb pealmaakaevandamisel kuni
25 hektari suurusel alal anda KMH vajalikkuse eelhinnang.
Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on maavara kaevandamise loa kohaselt 17,14 ha ning
mäeeraldise teenindusmaa pindala on 21,21 ha.
Lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhinnangu tulemusest (lisa 1) puudub Keskkonnaameti
hinnangul kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju ning KMH-d ei algatata järgmistel
põhjustel:
- kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava
kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid;
- eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi;
- eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega võib kaasneda ülenormatiivne tolm
väljaveoteede ümbruses mitme karjääri koosmõjul;
- eelhindamise tulemusena selgus, et mõningane mürahäiring võib tekkida mitme piirkonnas
olemasoleva ja planeeritava karjääri koosmõjul, kuid mis ei tohi ületada kehtestatud
piirmäärasid;
- eelhindamise tulemusena selgus, et vibratsiooni osas kehtestatud normtasemeid ei ületata;
- kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega.
2.3. Kaalutlused loa muutmisel
Kaevandamisloa muutmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5.
peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja
selgitada, kas konkreetse taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise
aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa
andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja.
MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud
rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete
käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on
kontrollitud menetluse käigus ning AS TREV-2 Grupp ei ole karistusregistrisse kantud
kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 13.02.2017).
Muud MaaPS § 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise alused puuduvad.
2.4. Täiendavate tingimuste seadmine
HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid
subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan
kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes
põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS §-le 56 lg 2 p 5 alusel märgitakse kaevandamisloa
lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude
ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest
ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga
reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning
nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele.
Maavara kaevandamise loal nr Rapm-042 on täiendavate tingimustena märgitud järgnevad
nõuded:
1. Allpool põhjaveetaset kaevandamine on keelatud;
2. Kaevandamisel tuleb valida optimaalne koht sorteerimis-purustussõlmele ning hinnata ning
rakendada meetmeid mürareostuse minimeerimiseks lähimate elumajade juures;
4 (6)
3. Kaevandada tööpäevadel 8.00-17.00;
4. Tolmu leviku vältimiseks teha karjääris vajadusel tolmutõrjet;
5. Karjäärist materjali väljaveoks kasutatavatel teedel tagada elamute lähistel tolmutõrje;
6. Võimalikest lõhketöödest teavitada külaelanikke 3 päeva enne tööde alustamist;
7. Maavaravaru kaevandamisel ja töötlemisel tuleb tagada kehtivatele nõuetele vastavad
ohutus- ja keskkonnakaitse meetmed;
8. Tööd viia läbi vastavalt Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 21.06.2013
kirjaga nr HJR 10-1/13/14164-14 heaks kiidetud seirekavale. Seirekava on loa lahutamatu
osa. Seiretulemused esitada loa andjale;
9. Katastriüksuse Reinumetsa (katastritunnus 66903:001:0105) sihtotstarvete hulka lisatakse
mäetööstusmaa sihtotstarve.
Maavara kaevandamise loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt MaaPS, KeÜS,
keskkonnatasude seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus jt) sätestatud nõuded. Sellest
tulenevalt ei ole tarvidust maavara kaevandamise loal täiendavate tingimuste osas dubleerida
õigusaktidega juba reguleeritut.
Seega ei kanta muudetavale loale täiendavat tingimust nr 7. „Maavaravaru kaevandamisel ja
töötlemisel tuleb tagada kehtivatele nõuetele vastavad ohutus- ja keskkonnakaitse meetmed“.
Kaevandamisloa muutmisel sõnastatakse ümber täiendav tingimus nr 3. „Kaevandada tööpäevadel
8.00-17.00“ järgnevalt „Kaevandamistegevus on lubatud tööpäevadel kl 8.00-20.00“.
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48, KeHJS § 3, § 6 lg 2 p 2 ja lg-d 22, 3 ja 31, § 9,
§ 11 lg-d 2 ja 4, § 12 lg 11 p 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224,
“Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu1”, § 3 p 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306
„Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“
ning tuginedes Rapla Vallavolikogu 28.04.2017 otsusele nr 27, MK 27.03.2017 istungi
protokollilisele otsusele nr 17-40 ja AS TREV-2 Grupp taotlusele otsustan:
3.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine AS TREV-2 Grupp (registrikood
10047362, aadress: Pärnu mnt 463, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10916)
maavara kaevandamise loa muutmise taotluse menetluse raames. Täiendavad
keskkonnauuringud ei ole vajalikud;
3.2. Muuta maavara kaevandamise loale nr Rapm-042 kantud andmeid järgmiselt:
3.2.1.Kanda loa vormile maavara kogus seisuga 01.04.2017; ehituskruusa aktiivne tarbevaru 43,4
m3, millest kaevandatav on 43,4 m3 ning ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 2043,3 tuh m3,
millest kaevandatav on 2043,3 tuh m3;
3.2.2.Lisada loa vormile varasemalt puudunud katendi kogus 16 tuhat m3 ning mulla kogus 1 tuhat
m3 ;
3.2.3. „Metsamaa“ asemel märkida loale kaevandatud maa kasutamise otstarbena „rohumaa“;
3.2.4. Tühistada loale kantud täiendav tingimus: „Maavaravaru kaevandamisel ja töötlemisel tuleb
tagada kehtivatele nõuetele vastavad ohutus- ja keskkonnakaitse meetmed“, kuna see
dubleerib õigusaktidega juba reguleeritut;
3.2.5. Asendada loale kantud täiendav tingimus „Kaevandada tööpäevadel 8.00-17.00“ täiendava
tingimusega „Kaevandamistegevus on lubatud tööpäevadel kl 8.00-20.00“.
5 (6)
3.3. Viia sisse vastavad muudatused internetipõhisesse andmekogusse https://klis2.envir.ee.
3.4. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Maavara kaevandamise luba Rapm-042 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis
https://eteenus.keskkonnaamet.ee.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades
vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Karus
juhataja
Osakond või regioon
Lisad:
1. Eelhinnang
2. Maavara kaevandamise luba nr Rapm-042
Saata: AS TREV-2 Grupp (
[email protected])
Teadmiseks: Rapla Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet
(
[email protected])
Viktoria Burtin
maapõuespetsialist
Maapõuebüroo
6 (6)
MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA
Rapm-042
Keskkonnaamet (registreerimise number)
1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi AS TREV-2 Grupp
1.2. Äriregistrikood 10047362 1.3. Aadress Pärnu mnt 463,
Nõmme linnaosa, Tallinn,
Harju maakond, 10916
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi AS TREV-2 Grupp
2.2. Äriregistrikood 10047362 2.3. Aadress Pärnu mnt 463,
Nõmme linnaosa, Tallinn,
Harju maakond, 10916
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Reinu 3.2. Maardlaosa nimetus
3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara
number 787 ehituslubjakivi
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Reinu lubjakivikarjäär
selle
teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Rapla
maakond, Rapla vald
4.3. Mäeeraldise pindala 17,14 ha
4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 21,21 ha
5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne:
uuring
nimetus „Aruanne Reinu kruusamaardla Reinu kruusa ja lubjakivi
uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.04.2006)“
V. Jürgenson 2006
geoloogiafondi number 7780
varude kinnitamise otsus ja kuupäev 949, 03.08.2006
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus
aktiivne tarbevaru ehituskruus 43,4 tuh m3
aktiivne tarbevaru ehituslubjakivi 2043,3 tuh m3
kaevandatav varu ehituskruus 43,4 tuh m3
kaevandatav varu ehituslubjakivi 2043,3 tuh m3
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.04.2017
7. Katend, Katendi kogus 16 tuh m3, sh mulla kogus 1 tuh m3
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond ehituskillustiku tootmine,
kasutamine ehituskivi, kruus teedeehituseks ja täitematerjalina
8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 190 tuhat m3
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik
8.4. Loa kehtivusaeg alates 29.12.2006 kuni 18.04.2024
9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: rohumaa
10. Täiendavad 1. Allpool põhjaveetaset kaevandamine on keelatud;
tingimused 2. Kaevandamisel tuleb valida optimaalne koht sorteerimis-
purustussõlmele ning hinnata ning rakendada meetmeid mürareostuse
minimeerimiseks lähimate elumajade juures;
3. Kaevandamistegevus on lubatud tööpäevadel kl 8.00-20.00;
4. Tolmu leviku vältimiseks teha karjääris vajadusel tolmutõrjet;
5. Karjäärist materjali väljaveoks kasutatavatel teedel tagada elamute
lähistel tolmutõrje;
6. Võimalikest lõhketöödest teavitada külaelanikke 3 päeva enne tööde
alustamist;
7. Tööd viia läbi vastavalt Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni
juhataja 21.06.2013 kirjaga nr HJR 10-1/13/14164-14 heaks kiidetud
seirekavale. Seirekava on loa lahutamatu osa. Seiretulemused esitada loa
andjale;
8. Katastriüksuse Reinumetsa (katastritunnus 66903:001:0105)
sihtotstarvete hulka lisatakse mäetööstusmaa sihtotstarve.
11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaministeeriumi Raplamaa Keskkonnateenistuse
ja muutmise juhataja 29.12.2006 korraldusega nr 174, muudetud Keskkonnaameti
otsused 14.08.2013 korraldusega nr HJR 1-15/13/604, ümber registreeritud
Keskkonnaameti 19.10.2016 korraldusega nr 1-3/16/2607 ning
muudetud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 08.05.2017 korraldusega
nr 1-3/17/1208.
Loa andja nimi ja amet
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Karus
juhataja
Maapõuebüroo
Kuupäev: 08.05.2017
2 (2)
Lisa 1
EELHINNANG
Kui kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatute hulka, peab otsustaja (Keskkonnaamet) vastavalt
KeHJS § 6 lg 2 p-le 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
“Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 3 p-le 4 andma eelhinnangu selle kohta, kas maavara
kaevandamisel on oluline keskkonnamõju.
Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6 lg 3 sätestatud kriteeriumitest.
1.Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused
1.1.Maakasutus
Reinu lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas eraomandis olevatel
kinnistutel Reinu (katastritunnus 66903:001:0103) ja Reinumetsa (katastritunnus:
66903:001:0105). Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 17,14 ha ja mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 21,21 ha. Mäeeraldiselt kaevandatakse ehituskruusa ja
ehituslubjakivi.
Reinu maardla (registrikaart nr 787) paikneb kõrgendikul, mille absoluutkõrgus on 80...82 m,
jalami absoluutkõrgus on 65...67 m. Maardlast põhja ja ida suunas laiub Kõnnu raba, maapinna
absoluutkõrgusega ligikaudu 67 m.
Reinu lubjakivikarjääri teenindusmaa loodenurka läbib Elektrilevi OÜ 1-20 kV elektriõhuliin
(VID kood K4024191) kaitsevööndiga 10 m mõlemale poole piki liini telge, mäeeraldis kattub
kaitsevööndiga ~6,5 m ulatuses. Kaevandajal on olemas liini haldaja kooskõlastus
elektripaigaldise kaitsevööndis tööde läbiviimiseks.
1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning
looduskeskkonna vastupanuvõime
Reinu lubjakivikarjäär hõlmab Reinu lubjakivimaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1, 2, 3
ja 4 plokki ning ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 5 ja 6, mäeeraldise lamamis paiknevad
ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 11 ja 12 plokk. Seisuga 31.06.2016 oli Reinu
lubjakivikarjääriga seotud ja keskkonnaregistris arvel olevate plokkide jääkvaru järgmine:
1 plokk (ehituskruus) –0 tuh m3,
2 plokk (ehituskruus) – 0 tuh m3,
3 plokk (ehituskruus) – 0 tuh m3,
4 plokk (ehituskruus) – 43,447 tuh m3,
5 plokk (ehituslubjakivi) – 862,398 tuh m3,
6 plokk (ehituslubjakivi) – 1194,517 tuh m3.
Seisuga 01.01.2017 on mäeeraldise piires ehituskruusa aktiivset tarbevaru 43,447 tuhat m3 ja
ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 2043,299 tuhat m3.
Mäeeraldiselt on katend kooritud ning väljatud on suurem osa ehituskruusast. Jätkatakse
peamiselt ehituslubjakivi kaevandamisega.
Kruus ja lubjakivi on taastumatud loodusvarad. Enne maavara kaevandamise keskkonnaloa
(edaspidi kaevandamisluba) kehtivusaja lõppemist tuleb mäeeraldis ning selle teenindusmaa
korrastada. Kaevandamisloa nr Rapm-042 kaevandatud maa kasutamise otstarve oli algselt
metsamaa. Seoses mäeeraldise mäenduslike tingimustega palus AS TREV-2 Grupp
Keskkonnaametil kaevandamisloa muutmise raames muuta kaevandatud maa kasutamise
otstarve rohumaaks.
1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide,
sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime
Mäeeraldise teenindusmaal ja lähiümbruses puuduvad märgalad, rannad, kaldad ja
pinnavormid.
Mäeeraldisega külgnevatel aladel on metsa, kuid karjääri tegevus seda ei mõjuta.
Mäeeraldise teenindusmaale ega selle lähiümbrusesse ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega
Natura 2000 võrgustiku alasid.
Rabivere maastikukaitseala (keskkonnaregistri nr KLO1000246) asub mäeeraldisest ca 850 m
kaugusel idas.
Rabivere maastikukaitseala kaitse eesmärk on:
1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute
(3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude
(6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode
(7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste
metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning
siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica)
kaitse;
2) soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja
säilitamine.
Kaevandamistegevusega ei mõjutata eeldatavalt nimetatud kaitse-eesmärkide saavutamist.
1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud
Teadaolevalt ei ole alal õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud.
1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime
2 (7)
Mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle piires puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alad, mistõttu kaevandustegevusel neile mõju puudub.
2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase
Kaevandamise mäenduslikud tingimused Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldisel on soodsad.
Mäeeraldisele on hea juurdepääs, karjäärist Koigini ja sealt edasi Hagudini. Põhjavee tase
maardlal on maapinnast keskmiselt 13,5 m sügavusel.
Lubjakivi lasumis esinev kaasnev maavara, ehituskruus on enne lubjakivi kaevandamist
valdavalt ammendatud. Lubjakivi raimatakse. Ehituskruusa kihi paksus oli keskmiselt 2,11 m.
Mäeeraldise põhja- ja lõunaosas on moreenne katend kooritud ning säilitatakse vallidena
mäeeraldise teenindusmaal. Mäeeraldisel esinevast katendist vastab mulla nõuetele keskmiselt
0,1 m. Muld koguses 1 tuh m3 on kooritud ja ladustatakse eraldi vastavalt mullale esitatavatele
nõuetele ning kasutatakse hiljem bioloogilisteks korrastamistöödeks. Lubjakivi täielikuks
paljandamiseks on kooritud moreenseid setteid koguses 16 tuh m3.
Lubjakivi keskmine paksus mäeeraldisel on 12,1 m. Tulenevalt kasuliku kihi paksusest
raimatakse lubjakivi mitme astmega. Lubjakivi kobestamiseks kasutatakse puurlõhketöid.
Lõhketöid tehakse alltöövõtu korras. Kobestatud maavara laadimiseks kasutatakse
frontaallaadurit või pöördkoppekskavaatorit. Kobestatud lubjakivi laaditakse 27…40 t
kandevõimega kalluritele, millega kaevis veetakse karjääri paigutatud purustussõlme
vastuvõtupunkrisse. Maardlal esinev lubjakivi on merglirikas, kuid kasutades kaasaegseid sõelu
on võimalik toota kvaliteetset killustikku. Karjääris killustiku pesemist ei planeerita.
Valmistoodangu transpordiks tarbijani kasutatakse autotransporti. Killustiku vedu toimub
mööda olemasolevat teed karjäärist Koigi külani ja sealt edasi Hagudini.
Veepealse lubjakivi kaevandamisega põhjaveetaset ei alandata ning perioodiline vee juurdevool
karjääri tuleneb sademeteveest, sh kevadisest sulaveest. Vesi infiltreerub pragude ja lõhede
kaudu kiiresti.
Mäetööde tegemiseks Reinu lubjakivikarjääris on koostatud kaevandamise projekt ja mäetööde
arengukava.
2.1. Loodusvarade kasutamine
Maavara kasutusaladeks on ehituskillustiku ja ehituskivi tootmine. Kruusa kasutatakse
teedeehituseks ja täitematerjalina.
2.2. Jäätme- ja energiamahukus
Reinu lubjakivikarjääris võib lähtudes jäätmeseaduse § 71 lg 1 kaevandamisjäätmena käsitleda
maavaral lasuvat katendit, mis kooriti enne kaevandamise alustamist ja ei ole taotletud
(oodatud) lõpp-produkt. Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ja seda
kasutatakse karjääri korrastamisel. Maavara töötlemisel tekkinud sõelmed turustatakse
kogumahus. Mehhanismidest ja seadmetest tekkivad jäätmed kogutakse kokku ning antakse üle
jäätmekäitlemislube omavatele jäätmekäitlejatele. Reinu lubjakivikarjääri
kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti 03.07.2013 korraldusega nr HJR 1-
15/13/493.
3 (7)
2.3. Lähipiirkonna teised tegevused
Peamised tegevusalad ümbruskonnas on metsa- ja põllumajandus ning maavara kaevandamine.
Idas külgneb Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldis Osaühingule REDOIL antud Reinu IV
kruusakarjääri mäeeraldisega (kaevandamisluba nr Rapm-046; kehtivusaeg 04.11.2016 kuni
03.11.2031). Mäeeraldisest ca 100 m kaugusel läänes asuvalt Põllu kinnistult (katastritunnus:
66903:001:0751) on katend kooritud ning seal asuvad purustus-sorteerimissõlm ning laoplatsid.
Kinnistule on esitatud maavara kaevandamise loa taotlus Reinu II lubjakivikarjääri rajamiseks
(taotletava mäeeraldise pindala on 5,05 ha ja taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on
samuti 5,05 ha). Seoses ehituslubjakivi varustuskindluse tagatusega rohkem kui 10 aastaks
potentsiaalse mäeeraldise teeninduspiirkonnas ei ole Keskkonnaamet Reinu II lubjakivikarjääri
rajamiseks kaevandamisluba andnud. Lisaks on Keskkonnaametile esitatud maavara
kaevandamise loa taotlus Vahi kinnistule (katastritunnus: 66903:001:0058) Reinu III
lubjakivikarjääri rajamiseks (ca 220 m kaugusel lõunas Reinu lubjakivikarjäärist, taotletava
mäeeraldise pindala on 14,89 ha ja taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,73 ha).
Kaevandamisloa taotlusele Reinu III lubjakivikarjääris algatati Keskkonnaameti 07.02.2014
kirjaga nr HJR 10-5/13/16911-16 keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH). KMH aruande
avalik arutelu toimus 02.03.2017 Tallinna mnt 14, Rapla, ruumis 405.
3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed
3.1. Vesi ja pinnas
Maardlal kaevandamisega kujunenud veerežiimi ei muudeta, kuna kaevandamine toimub
ülalpool põhjaveetaset. Perioodiline vee juurdevool karjääri tuleneb sademeteveest, sh
kevadisest sulaveest. Vesi infiltreerub pragude ja lõhede kaudu kiiresti.
On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli
või kütus sattuda karjääri põhjale ja sealtkaudu vette. Karjääri teenindavad masinad peavad
olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui
ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja
kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris
kohustuslik. Võimaliku reostuse vältimiseks tehnika remonte karjääris ei teostata. Masinaid
tangitakse ja hooldatakse vastavalt kohandatud platsidel.
3.2 Õhu saastatus
Maavara kaevandamise ja töötlemisega kaasneb tolm. Kobestatud lubjakivi ja ehituskruus
sisaldavad looduslikus olekus piisavalt niiskust, mistõttu kaevandamisel ja laadimisel
märkimisväärselt tolmu ei eraldu. Autoteedel ja maavara purustamisel võib tekkida kuival ajal
tolmu. Tolmu teket on võimalik minimeerida purustatava toorme ja teede ning platside
niisutamisega ning purustus-sorteerimissõlme konveierliinide katmisega. Tolmu levimist
takistab masinate ja mehhanismide paiknemine karjäärisüvendis ning karjääri ümbritsev mets.
Piirkonnas olemasolevate ja tulevaste karjääride mõju tolmu osas ning ka koosmõju on
analüüsitud Reinu III lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise aruandes (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.01.2017 nr
6-3/16/3191-12 all). Aruande kohaselt võib ülenormatiivne tolm levida karjääride ühise
väljaveotee ümbruses, eriti selle kruuskattega lõigul.
4 (7)
Transpordist põhjustatud tolmu leviku vähendamiseks on aruandes välja toodud järgmised
levinumad meetmed:
- Teede niisutamine ja töötlemine kloriidiga, efektiivsus kuni 90%;
- Koormate niisutamine ja katmine;
- Väljaveotee katmine kõvakattega, efektiivsus üle 90%;
- Rataste pesu (toimib ainult kõvakattega tee korral);
- Kiiruse vähendamine.
Kaevandamisloaga on võimalik reguleerida vaid mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal
läbiviidavaid tegevusi. Vajadusel võivad loa omanik ja kohalik omavalitsus väljaveoteedega
seonduvates küsimustes sõlmida omavahelisi kokkuleppeid.
3.3 Müra
Lubjakivi kaevandamise ja töötlemisega kaasneb müra. Peamised müra tekitajad on karjääris
töötavad kaevandamismasinad ning purustus- ja sorteerimissõlm. Tehnika poolt tekitatud müra
on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide töötamisel ehitusobjektidel, teede
ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks mets ja karjääri
seinad, sest kaevandamine toimub süvises. Kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel töö ajal,
mitte hilistel õhtutundidel, siis karjääritehnika poolt tekitatud müra ei ületa 04.03.2002
sotsiaalministri määrusega nr 42 (edaspidi määrus nr 42) segaalal (elamud, ühiskondlikud
hooned ja tootmisettevõtted) lubatud mürataset (maksimaalne müratase 60 dBA) ja pole olulise
negatiivse mõjuga keskkonnategur.
Mürahäiring võib tekkida mitme piirkonnas olemasoleva ja planeeritava karjääri koosmõjul.
Karjäärid hakkavad tõenäoliselt kasutama ühist väljaveoteed. Karjääride koosmõju on
analüüsitud Reinu III lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise aruandes (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.01.2017 nr
6-3/16/3191-12 all). Ülenormatiivse müra vältimise abinõuna on välja toodud katendist
müratõkkevallide rajamist mäeeraldiste nendesse osadesse, mis paiknevad müratundlikele
objektidele (elamutele) lähemal. Väljaveoteedel ei tohi ületada määrusega nr 42 kehtestatud
piirmäärasid.
Kaevandamisloaga on võimalik reguleerida vaid mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal
läbiviidavaid tegevusi. Vajadusel võivad loa omanik ja kohalik omavalitsus väljaveoteedega
seonduvates küsimustes sõlmida omavahelisi kokkuleppeid.
3.4 Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Reinu lubjakivikarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskonda.
3.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
5 (7)
4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli
või kütus sattuda karjääri põhjale ja sealtkaudu vette. Karjääri teenindavad masinad peavad
olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui
ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja
kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris
kohustuslik. Võimaliku reostuse vältimiseks tehnika remonte karjääris ei teostata. Masinaid
tangitakse ja hooldatakse vastavalt kohandatud platsidel.
5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Mäeeraldise teenindusmaale ega selle lähiümbrusesse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid.
Seega kavandataval tegevusel Natura 2000 võrgustiku aladele mõju puudub.
5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile
Mäeeraldise teenindusmaale ega selle lähiümbrusesse ei jää kaitstavaid loodusobjekte.
Rabivere maastikukaitseala (keskkonnaregistri nr KLO1000246) asub taotletavast
mäeeraldisest ca 850 m kaugusel idas. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt mõju
kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisele.
6. KeHJS § 6 lõike 3 punktides 1-41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest
ulatusest, kestusest, sagedusest, pöörduvusest ja toimest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene
mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus
Visuaalselt võib tegevuse kestel olla maastikupilt häiritud. Kaevandamisega rikutud maa on
kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega.
Hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt ei ulatu mõju väljapoole mäeeraldise piire, kuna
kaevandamine toimub ülevalpool põhjavee taset.
Muus osas ei ulatu kaevandustegevuse mõju Reinu lubjakivikarjääri piiridest väljapoole või on
väheoluline.
Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta.
Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta.
Teave vajalike keskkonnauuringute kohta.
Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
Kokkuvõte ja lõppjäreldus
- kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava
kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid;
- eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi;
6 (7)
- eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega võib kaasneda ülenormatiivne tolm
väljaveoteede ümbruses mitme karjääri koosmõjul;
- eelhindamise tulemusena selgus, et mõningane mürahäiring võib tekkida mitme
piirkonnas olemasoleva ja planeeritava karjääri koosmõjul, kuid mis ei tohi ületada
kehtestatud piirmäärasid;
- eelhindamise tulemusena selgus, et vibratsiooni osas kehtestatud normtasemeid ei
ületata;
- kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega.
Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju.
7 (7)