T nimetus:
Tartu linn kergliiklustee rajamine lıigus
TI
NGM˜RGI
D
Tinter-Projekt O
Emajıe 1A Tel. 7 475 333
Riia tn. kuni Vıru tn.
PUHKEKOHAT PJ S
OONI
pr
oj.ker
gli
i
klust
eeasf
aldis
e r
v pr
oj.ker
gli
i
klust
eeasf
aldkat
end 51008, Tartu
[email protected] T Tellija:
Tartu linnavalitsus
multitud istutusala
pr
oj.peenr
aser
v Amet: Nimi: Allkiri: linnamajanduse osakond
pink pr
oj.sıi
dut
eeasf
aldkat
end
Joonise nimetus:
pr
oj. r
eki
vi Projektijuht: Vello Sova
Kergliiklustee asendiplaan
prgikast pr
oj.al
l
alast
ud r
eki
vi(
0cm) Projekteerija: Arvo Vahtra
t
ugevdat
udal
usegaKLTk
a t
end
Kuupev: Staadium: Mııtkava: T nr:
pr
oj.al
l
alast
ud r
eki
vi(
4cm) Joonis:
par
klaj
ajuurdep suteeonl
ahen dat
ud
3,4 PA
puur
auguor
ient
eer
uvasukoht er
aldipr
ojekt
i
g aE.
Jahhupr
ojekt
br oo 30.09.2016 2-1 PP 1:500 05-16-TP
t n r
.412-16
si
l
it
atavk r
bit
avav
ıragapuu
,5
0
si
l
it
atavpuu po
rj.beo
tonkv
is
itkae
t
8
80
M˜RKUSED:
1,
1,
l
i
kvi
deer
it
avpuuv
ıir
ajat
is proj. haljastus muld + muruklv
1. Haljastatava ala piir on ldjuhul arvestatud 1,5m proj. asfaldi servast vıi klgneva rajatiseni
,7
N
0
pr
oj.mur
uhal
j
ast
usepi
i
r ning nidatud pinnalise tingmrgiga.
pr
oj.val
gust
uspost(
6m)
betoonkivisillutis 2. Joonisel nidatud Eltam O poolt koostatud valgustuse projekt nr. 05506-16.
po
rj.a
radaa
tvaaap
l r
i
i
7 pr
oj.val
gust
uspost(
10m)
po
rj.t mahu
tdeaap
l r
i
i
pr
oj.pi
nkj
aprgi
kastpuhkekohas pr
oj.val
gust
ust
uset
oit
ekaabel
Kırged pıısad: le he tasku Nipponi enelas, 3tk vıi
Lodjap-pıisenelas ’Red Baron’ 3tk
0
5
Madalad pıısad: Vınk-prgenelas ’Crispa’, 4tk
1
3
7
0
0
7
4
a t
s s
eiu
ttusau
lsepaku
s s05
, a
mlu
is0,
0
1Pı ı s
. 8
0
6
0
8
t
li
sga10cmpaku
s e
s .
t
l
3
am nnk
iooe
rmu
=
s
iu
ttusau
l a
sk t
t 6
5
7
X
0
0
Y=
4
5
Sillutise ladumismuster: hallid ja mustad kivid 0
9
6
8
8
Betoonkivina kasutada "Kloostrikivi" h=6cm
2
=
5
6
7
X
4+ 80
0
0017
Y=
4
0
T25
0
6
9
=
5
4+ 6
6
036:
X
Y=
av
0+ 2
3+ 00
5+
i476
Robot
a t n
k
2+ 80
:
d 2t
3+ 20
0
79507
16
1
4+ 4
00
1.
8
0
usel
1
i
2+ 60
spost
3+ 40
1
6
0
i
0
Ri
5
tn
l
:0
.4
0
3+ 60
2+ 40
oona 0
0
544
+0
9
.4
t hi
7
7
8
34
4+ 2
.1
i
5
0
.4
0
0
n
0
60.
59 .
2
6
71
3+ 80
60.31
:0
59
6
2+ 20
a
.0
543
bet
st
4+ 00
0
60.
40 60.
6
13 36
60. 23
a
.
61
6
60. 30
0
0
68 60.
a
6
0
2+ 00
24
59.88
9
5
60.
K
A
Kr 60.
2
t Kr 46
60. 28
3
3
42
60. 59
aa
0
9
59.48
KE
58.12
.20
pl
.8
.6
88
59. 60. 42
60.
MS P
:0
7
.01 64 60.
9
61
tn
00
9
0
60.
1+ 80
.5
33
5
6
8
49
60.
8
05 50
60. 59
0
.
61 60.
0
43
60.
.7
07 .37
6
ia
:0
Kr
9
i
59.
8
97
2
1+ 60
60.
9
56
5
.4
H
.5
R
57.99
4
.2
6
58.08
K
59
3
9
60.
4
.4
0
ga 1 .67
0
i
0
2 n
.5
2
ed
0
.6
1
.5
1.at
6
d k 59.
6
u6
1
t
0
0+ 59.
6
a
5
d
60.11
v 92 73
0
e 0
0
g 0 59. 71
1+ 40
9
0
u
t + 835 5
0
2
6
+92-
4+42
1.
6
9 59 59.
PK1
6
9
R 44,
.9
A
6
t
58.04
o
uk h . .67 59 42
3
60. 7
6
d
ıi
7
9
.
6
s 01
7
40 e 62
.1
l 9 Kr
.5
.9
7
5
77
59.
3
0
60.
58.16
1+ 20
.9
0
1
3
9
96 0
.3
6
Kr 59 835
6
. 59. 59.
.9
5
R 105
60.
9
9
60 03 83 . 91
0
76
7
3
946a
10 50
59.
0
v
5
8 . ıt
.0
61 60
.7
t
0
ama
3
.
8
60.
6
1.
2
9 h 12
6
. ap 59.
.5
0
1+ 00
5 85
0
76 e 76
.6
60. en 59. 72 59.
7
i
a tn
k
6
6
ev
6
83
0
6
ıs
.0
0
t
ee r a 59
1
60
6
8 1
60.9
.9
60.
0+ 80
1 .77
2
6
.1
. . se 20 60.
0
61 ds
57.91
72
0+
u 31
kr
.5
7
3 u
9
A
r
e 59.
6
i
02
0
dp
9
2 80
Ri
18
u
.4
1.
5
udjt . 09 59 76
0
60.
6
.3
172
Kr 6 86 t
aa 60. 60 . .73 .
9
9
6
60
60.04
30
0
l
6
l
es 59
0
0
6
3
3
.9
.2
59.
6
8
6
2
78
.1
13
6
Kr
3
1.
.2
60
.9
58 .
.98
2
.3
R
60.
34
6
60
59
9
Kr
1.
3
06
1.
0
86
0
60. .36 59.
1.
0
R 96,
05
0
8
6
59.
5
.
1.
9
60. 30
13
9
83 75
98
60. 60 89
6
.1
89
6
18
4
6
6
22
4
.5
6
60.
5
57
60.
6
Kr
59.
.
59 .
60.
6
71 30
3
61 82
3
8
1.
60.
0
5 8.
1.
1.
0
60.
0
6
58.000
80
1.
6
5
6
60 59.
d
6
6
6
PA
4
6
543
53 6 88
.2
60.
1
0
n
.
.4
6
0
.4
24
.3
59.
2
.1
.08 40
60.
4
12 61 92
.5
.
6
0
R 40,
5
0
4
5
0
1
k
58.03
.
61
0
50
1
.0
0
57.94
A
.6
1.
60. 9 60
6
8
6
.3
4
0
62.
65
6
kr .
6
.8
0
1.
60.37
6
1
.5
5
6
58
7 62.
8
6
.1
8
0
2
90
6
8.47
7 62. 1
544
.15
5 25
0
5
97
6
6
.6
60. 62
3
22
0
1
2 60.
0
58.
.
4
8
6
03 62.
.9
6
8 95
63.
58.5
6
.17
0
.4
58.6
d
58.09
5
58.009
60
6
7
6
07 62.
1
n
.
61 08 88 62.
a60.93
0
.
61
aal 70 2
5
17 5
PA
.7
k
rl
60
a .0
6
52
ap
7
62. 5
4
k
at
teg .
6101
83
0
k
.9
81
k
.5
0
60.
i
t
7
s
R 7
46
kiu
l
l .
61
6
.1
.67
.
6141
0
60
16
0
82
60.
58.
6
19
.
6
1
3
60
6
2 2
58 .
61.21
1
.12 .
9
61 11 67
6
86 .
14
61
58 .
60. 0 .9
0
3
,
60
1
.4
6
.5
29
8
9
.7
1 2
58.
9
1
9
0
.6
63.
T2
0
13
.8
0
63.
24
2
6
.
6120
9
6
0
1.
8
0
R
6
5
R
PA
0
8
.4
.5
6
0
.6
2
0
6
6
7
3
6
14
1.
63. 62
v
:0
0
3
59
0
1
3
2 1
.8
.
0
61 60
1.
1.
.
1.
41
1.
6
.
a
.87
7
80
6
18
5
pai
g
6
al
dadar
eser
vtor
u1t
kDN160
3
0
ht
4
8
o 60
12
.3
k
6
6
.0
u
n
s
6
aa
6
0
63.
l
il 04 Kr .02
4957.93
s
8
s
1.
1
0
klu
0
i
li
3
63.
04
5
g
57
r
2
58
ke
t
T2
6
9
:0
60
3
6
6
3
. 0
3
750NL
9
187 =6,
5m 14
,
1.
6 .
.7
R 80
47
7
.3
0
2
9
1
1.
6
.9
4
a
0
6
.4
:0
2
62.
i
8
1.
g
i
A
jr 43
0
62.
v
i
6
t
i
9
6
.8
k
0
je
5
0
435
48
2
o
0
r
t
ep
l
l
,
3
6
e
8
5
a
6
7
.2
R
Kr
5
1.
6
0
a
40
.1
.9
15
.8
n
sf
0
9
6
1
0
6
6
0
4
1.
8
:0
7
0
7
6
R
.6
7
17
a
9
5
.7
t
8
61,
Kr
6
5
.1
R 3
1.
5
.2
4
6
0
1.
2
.5
,
R
58
muh
6
5 vh
7
e
a
ndu
58
so
.4
l
ema
2
.8
.76
8
sol
6
eva
2
n
6
0
0
a
62.
6
1.
5
80
40
aat
i
2
57,86
va
0
57.99
6
i
57,93
5
Ka
6
0
61
6
16
6
7
k
a abl
i
ga2
57. 4
9
61,
x ar
57,96
R
7
e
9
n
.5
6,
62.
96
0
v ha
1.
i 35
1.
bet pl
i
t
.8
kr
a k
57.8
seg pe 1
,0
1
mi 61
Mk
i
r rs ll
.6
u e
7
u 62
dp ap
0
4.
un il
l
6
u
6
0
s s
.3
dl
i .
8
88
eo
t 22
6
me
0
l
975
6
s
ie
8
n
.8
974
.03
i
kn PA
58
6
8
A
.3
e
7
e
t 61
.
7
s 53
0
5
0 0,
du
.1
n
1.
.1
1
e
3
62,
h
2
6
1
60
.2
1
2
F
6
8
EVR AS
5
2
6
1
8
23 kaabl 61
6
.
61 i .23
.4
6
6 d
2
1
5
3
,
30
0
0
1.
%
k
a k
suutKPk
a abl
i
tAHXAMK-
6
W3x50+3512-
24kV
.3
.17
2
61
TP
4
:0
84
60. 00
6
2 .
61
6
F 83
60.
2
TP
7
tn
58.00
6
93 2keskpi
nge
kaa
blt
+2k
ont
rol
lka
abl
i
t 52
1.
60. .
61
1
6
,
8
63,
4
3 1
62.5
1
2
.0
9
61
tn
.
6
73
2
0
62.
.5
.8
.5
i
05
63.
7
77
0
.5
:0
.9
n
05
2
0
43
6
2
72
62. 62.
0
6
6
6
a
0
04
62. 72
6
62.
6
5,
st
0%
6
71
62.
a
0
61
.97
i
37
62. 62.
64
5
a
Ri
63,
3
63,
9
R 25
9
5
.4
K
4,
3
1
7
1.
0
77pe
81
2
6
1.
6
5,
6
6
9
0
A
.8
1.
a
57.75
1
l
7
esı i
6
3
5
1.
2+ 40
63,
57.93
2+ 20
2+ 60
57.83
m
6
2 k
0-429,
dupl
2+ 00
a 428,
2+ 80
ag
l
1+ 80
ru
t -V
81
Ta
3+ 00
n 28b //
A
ia t
aadis
Ri
3+ 20
69
3+ 40
6
0092
2,
79506:008:
.6
8
57.93
er
1
0
3
1.
6
v
3+ 60
6
A
8
57,89
57.93
57.76
.6
57.80
57,85
k e
es n
ia
.95
t d e
etge s
mielav
resa
td a
am rtık
9
eve
7
a
k
57,84
5
2
3+
1.
57
6
ır
k a
v k
lasa
v a
v eme
t s
tvn
i
iapu a
utimedega
T nimetus:
Tartu linn kergliiklustee rajamine lıigus
TI
NGM˜RGI
D Tinter-Projekt O
Emajıe 1A Tel. 7 475 333
Riia tn. kuni Vıru tn.
51008, Tartu
[email protected] T Tellija:
Tartu linnavalitsus
pr
oj.ker
gli
i
klust
eeasf
aldis
e r
v pr
oj.ker
gli
i
klust
eeasf
aldkat
end
Amet: Nimi: Allkiri: linnamajanduse osakond
pr
oj.peenr
aser
v Joonise nimetus:
pr
o Projektijuht: Vello Sova
j.sıi
dut
eeasf
aldkat
end
pr
oj. r
eki
vi Kergliiklustee asendiplaan
Projekteerija: Arvo Vahtra
pr
oj.al
l
alast
ud r
eki
vi(
0cm) t
ugevdat
udal
usegaKLTk
a t
end Kuupev: Staadium: Mııtkava: T nr:
Joonis:
pr
oj.al
l
alast
ud r
eki
vi(
4cm) PP 1:500
30.09.2016 2-2 05-16-TP
PA
puur
auguor
ient
eer
uvasukoht po
rj.haa
j
lsu
tsmud+mu
l u
r v
kl
si
l
it
atavk r
bit
avav
ıragapuu
po
rj.beo
tonkv
is
itkae
t
si
l
it
atavpuu
l
i
kvi
deer
it
avpuuv
ıir
ajat
is pr
oj.pur
ust
atudk
ruusastkat
e
pr
oj.mur
uhal
j
ast
usepi
i
r
t
aast
atavasf
alt
kat
ekaabl
i
kor
idor
is
po
rj.a
radaa
tvaaap
l r
i
i
po
rj.t mahu
tdepr
i
i pr
oj.val
gust
uspost(
6m)
po
rj.pn
i ap
kj rgk
iastpuhkekohas
pr
oj.val
gust
ust
uset
oit
ekaabel
0
59.31
59.36
59.32
59.24
59.18
59.33
59.3
59.19
9
008
r T1
81
1
5+ 20
000
5+ 4
:
N
tn 1
83c
008
kaa
vi
5+ 00
5
:
ar
ki
005
008
06:
tn 1
0
tani
a
MS PK 5+32
ke
:
A
ke k
06:
008
V i
795
59.64
59.7 59.69
Kas
tani
795
06:
5+
3
i
59.5
8
3
5
A
Kas
59.5
005
3
795
V
1
60
389
59.4
5f
:
9
59.1
tn 5
008
42
6
59. 50
59. u
tsega
8
s
59.6
vag
lu
oe
lv s
i
av l M7
5
mas
59.6
soe
l
kr
hnedu
06:
.7
5+
91
59.
7
835
59
0
59.5
59.6
Vı ru
6
5
2
0
.7
59.5
8
0
795
59.5
80
59.8
7
9
59.4
59.9
59.6
9+ 20
71
5
59.
9+ 00
ASUKOHT
8+ 80
L
SKIBI
8+ 60
R 44,
UMI
5
MALKL
I I
IT
8+ 40
V I
59.9
78
7
.
59
8+ 20
59
4
59.6
.
60.1
79
4
8+ 00
1
1
89
1
59.
59.9
6+
59.8
7+ 80
60.2
59.8
A
9
7+ 60
5
84
83
59.6
. 59.
59. 59
60.0
7+ 40
88
59c
7+ 20
92
6
Kr
00
.
59
60.2
7
7+ 00
80 4
59. 2.
d
3
A
005
3
d
59.
5
k n
VV 1
6+ 80
59.9
85
60.9
k n
tn 5
0
59. Kr
D
4
L1
9
6+ 60
61.1
84
7
d
2
3
.9
//
5
6
60.3
6
6+
A
:
P
5
60.0
k n
75
60.2
61.0
6+ 40
59.9
60.9
60.1
59.
9
59.
60.8
99
008
5
60.
07
61
.13 VV21
. TP
59.
5
78
60. D1
9a
88 78 61
20
3
59. 12 59. .22
Vı ru
60.
60.8
88
06:
60.
84 60.
76 63
60. 60. Kr
000
24 90
60.
2
5
0
tn 5
5
9
8
60.0
60.4
4
5
61
.
60.0
78 23
60.1
16 60. 60.
60. 88 82 j
al
gra
59.9
60. t
tah
60.8
ool
dusps
60.6
60. 84
60. tak
K PK 8+14,5
17
795
0:
0
aar
02
60.
60.1
72 61
6
60. .24
3
221 2xh
60.0
oi
u
R 40,
raam
60.2
60.
78
9
7
A 1
L
01
1
75
60. 60.
60.7
61.2
8
5
0
87
Vı ru
e k
0
61.1
009
61
.27
60.2
5
61
6:
v T2
60.9
kr
.32
0
60.9
3
2
8
835
62.6
L2
60.8
7
60.9
60.9
15 300 950
:
6
k
60.9
3
Kr "
2
V i
1. r
3
a
9
Vie
k Ka
-
008
6
60.9
3 L
KIP"
62.6
pl
UHT
60.5
60.7
t na
0 Kr USEJ
60.5
pl
UUSVALGUST
9
VV25
.
435
6
7
6
0
60.5
9
5
1
60.4
06:
60.7
9
D1
60.5
8
4
61.2
61.2
60.4
30 300
8
60.1
1
8
4
8
60.2
61.0
60.0
1
61.1
60.2
60.3
1
59.9
2
2
4
F
60.6
1
6
0
61.2
a
A
60.9
61.1
60.9
62.4
i
62.4
795
9
4
04
9
.
61
Ri
59.
2
PA
.9
F3
60.7
61.0
61.1
59.
4
60
40
4
61.2
45
2
62.7
60.
30-
38
60.
7
3
1
72
60.
45-
0
60.
60.6
Demone
tei
ra
tv kaabei
l
ln
i 44
60.
60.5
61.3
62.8
6 1
9
tVV2. 30 F 2 2
60.6
mass
i
t 61.
1
. L VV3.
1
59.
bel VV3
60.7
6
. Kaa
1
VV2
1
59.
61.0
L1 D1
9
d
81A
2
u
t
60.7
i
9
r
61.2
oe
le
1
D1
974
sa s
di 79
60.
4
ot
61.2
975
975
D1
62.7
l
hal
61.4
1
1
Kaar VV1.
974
61.3
1
008
25 L 69
60.
60.9
.
61 D1
6
64
60.
VV12
.
6
61
tn 1
2 61
60.
61.2
.20 L 54
8
.28 60.
62.5
PA 61 m
:
x4,L=15
61.2
i
ln
i J3
9
3
l D1 NYY- 51
6
a abe 60.
4
vk
4
mone
tei
ra
t VV13
.
DL Pal
upe
008
ra-AAB-1
De
60.4
60.5
61.4
4
0 kV 3x35
60.3
2
61.0
17
435
3 L3 .
61 od
ie
2
L at
0
tap
t umb 26
60.
61.2
D1 lga
r
61.6
a
j
60.7
61.4
4.
VV14
.
6
2
03
0
60.
1
3
tani
60.9
1
06:
61.0
L
61.4
RL Pal
61.4
uper 1
60.9
D1
61.5
a-AAB-1
7
0 kV 3x50
0 0,
abei
l
ln
i
7
a
60.4
mone
tei
ra
tvk L2 84
57.
61.1
De 60.84
i
kaabld
VV15
. 08
58.
6
EVR AS 61
60. 23
58.
795
A
Kas
4
60.3
5
6
44
58.
D1
2
61.4
7
61.3
60.6
64
60. 80
58.
61.2
61.4
.
6108
6
6
muhvhendusol
ema
59. 2l
4o
s e 1
59.0
6
va 36
59. 37
59.
60.3
77
59.
61.0
2
73
59. 63
59. 06
82
59. 59.
61.4
k
a abl
i
g
6
51
60.
a2x 20
60. 08
60. haruraudtee nr80
. 33
59.
77
60.5
59
59. 58.
60.34
1
.
6129 39
60. 59.
81
.
6150 54
60.
60.8
07
60. 31
59.
0
.
6134
B
.
6146 63
59.
60.7
.
6147 .
6143 76
60. 55
60. 77
59. 96
57.
.
6148 .
6136 1
58.2
.
6151 .
6156 .
6104 30 1
60.4
.
6170 60.
.09 81
58.
61 .
6149 .
6184 80
58. 39
58.
7
74
60. .
6150 43 52
59.
48 .
6197 59.
60.6
.
61
A
.
6154
06
62.
.
6149 98
60
.
60.
41 42 77
60.
59 1
62.2 2x470mu 86 60.
5
.
61 usKPk
a abelAHXAMK-
W3x50+ 60. 64
1
3512-
24kV 21
08 .
6121
36
60.
60.7
. 61. 60.
64 64
61
60.6
60. .
60
62.9 Trepp
1
62.9 66 61
550
.
6167 61
.96
.
61 .38
t
or uussi
dekaabelFKKY2,
5x4L=158mpai
gal
dada
u
5
pi
i
reL=
61.8
26 3,
5m c
a0 ,
8m sg avu
0
62. .
6142 sel
e
62.
49
472
62.
A
67
62.
65 muhvh endust
e h60.
ama as
e es
92
2 km ol
ema sol
evakaabl
iga,
29, 62.
91
.
6185
0-4
X= 6
85
428, pui
tpostl
i
kvi
deeri
da 60.
B
6+ 00
0 092 a
: g
l 62.
5+ 80
008
6: u-V
a 89
s
t
audi
7950 Tar
7+ 20
6+ 20
5+ 60
//
tn 28b
l
Ria
i
T nimetus:
Tartu linn kergliiklustee rajamine lıigus
Tinter-Projekt O
TI
NGM˜RGI
D Emajıe 1A Tel. 7 475 333
Riia tn. kuni Vıru tn.
51008, Tartu
[email protected] T Tellija:
Tartu linnavalitsus
pr
oj.ker
gli
i
klust
eeasf
aldis
e r
v Amet: Nimi: Allkiri: linnamajanduse osakond
Joonise nimetus:
Projektijuht: Vello Sova
pr
oj.peenr
aser
v
Kergliiklustee asendiplaan
pr
oj.ker
gli
i
klust
eeasf
aldkat
end Projekteerija: Arvo Vahtra
pr
oj. r
eki
vi
Kuupev: Staadium: Mııtkava: T nr:
Joonis:
pr
oj.al
l
alast
ud r
eki
vi(
0cm) pr
oj.sıi
dut
eeasf
aldkat
end
30.09.2016 2-3 PP 1:500 05-16-TP
pr
oj.al
l
alast
ud r
eki
vi(
4cm)
PA t
ugevdat
udal
usegaKLTk
a t
end
puur
auguor
ient
eer
uvasukoht
7a
si
l
it
atavk r
bit
avav
ıragapuu
1
M˜RKUSED:
000
pr
oj.hal
j
ast
usmul
d+mur
ukl
v
/ 6
si
l
it
atavpuu
me an
dj end a
ek abd
i
l,
:
1.Joons
ieek
l anu
tdpo
rjeke
tei
ru
t a
drude
t e
els d
ıiukoh e
as ad
010
7 /
l
i
kvi
deer
it
avpuuv
ıir
ajat
is po
rj.beo
tonkv
is
itkae
t
ASEesi
tRaude
t i
esde-at
j uv
ranguamei
tt
s a
s adudmae
tra
ji
ldeau
lselt n.
r3011
.6AT
-
06:
6
pr
oj.mur
uhal
j
ast
usepi
i
r
2. a
Ala
ja ır
mak a
v ePK1
l 1+351
-1+85aa
iposd
i
t epag
iad
la s
mielu
tlebeen
levat
lk kk
ıi aabi
l as
j
dv l uf
rd
ia.
n
795
pr
oj.val
gust
uspost(
6m)
u t
r
aadat
avaal
api
i
r
3.Joons
ieek
l anu
t a
t
dEl mO poot
lkoosa
ttu a
dv g
lusu
tsepo
rjektn.
r055061
-6
Vı r
po
rj.pn
i ap
kj rgk
iastpuhkekohas pr
oj.val
gust
uspost(
8m)
N
po
rj.t mahu
tdeaap
l r
i
i pr
oj.val
gust
ust
uset
oit
ekaabel
po
rj.a
rude
t e
es admee
t pr
oj.vır
kaed(
h=2m)
u
jh-
tj o
atie
tkaabd
i
l
0
001
:
3
0
n 6
01
1
1T
06:
u t
001
nav
Vı r
99
795
:
5 9.
001
it
71
10:
6 0.
el
5
Kab
57
1
9
04
60 .
002
2
7
6 0.
29
9
001
6
3
8
60 .
13
7
60.3
9+
60.3
60.3
5
0
1
0
60.3
:
9+
65
60.3
60.3
60.4
.
60.4
24
n 6
12+ 20
0
60
:
1
e
60.
l
01
ıue
001
i tn
e
40
12+ 40
is
60
as
000
75 a
td
u
11
. h
i
kn
u t
06:
60 i
kos
12+
10:
el
35
1:
42 77
67
60.
Vı r
.
i tn
.
56
5
60
Kab
t
ugevdat
udkatendi
ga
60.
0
013
950
9
795
75
00
13+ 40
0
. t 98 l
esıi
dukohtPK1 3+10-
1
7
3+16
15
el
10:
32
60 es
t 57
.
11+ 00
us m
11+ 2
2
60.
03 mh=
0
k . 52
Kab
dL=
13+ 60
:
k
24
8
pi 5 ae
471
k
34
n VV2
11+
a
12+ 80
l
34
p
9
14
i tn
s
795
001
28
uu
60.
m a
60. 60.27
d
10+ 80
8
45 a
60.
t2 t
i
A
60.
0
00 Eh
000
60.
88 5 AR1
,
7,
8
60.
60.8
es
60.8
13+ 80
.
t56.9
1
11+ 4
89
60 e =5 et
17
s
13+ 00
R1
11+ 60
1
el
de 65
0:
D 6 s v s
0
i .
59.
X= 6
10+ 60
p d t
41
ol
ema sol
evatkaa
80
56 bl
i
tkaevat
anii
palj
ulaht
i,
1
d
001
r
:
60.72
ee uu 60.
4 H en
da
25
435
43
60.7
14+ 00
t r 01 11
Kab
2
60.
t
001
75c
t an em
.
1
l , etsaabteha hendusesi
dekaevu
oo as 58 s
221
=0 t l
i tn
istu
13+
09
pl s ne
01
5
i 14
evi
p
94
:
21 t 8. 6
al
14
. m o h
60.
Elion
22
o
79
14+ 20
29
60.
0
61 o
10 t 5
002
10:
59.
35
8
60.
em k
tril
be
.
10+ 4
gu 57
el
ıl L= 70
60.
60.
alm
i .
60.
90
22
A
tn
59
81
m
14+ 40
A
ek
20
Elek
Kabel
e
17
90 l 85
59.
60.
r
0:
Kab
57
i
75
0m 21
59.
i
77
e k
. . 60.
48
5
34
60. 60.
60 .
. 83
up
30
60
16
847
56
a5
72
57 60.
r
ek
60 .
i
v
5 9.
or ih=
5 9.
10c
9
k m
60 .
21
u
60.
32
t j 2t
60.
75
10+ 2
60.
1
5 9.
36
28
60.
ga
Vı r
e Y
lu s
32
m s
61.12
mi
7
=65
1
60.
43 i
r
59
u
5
0
m pu
61.0
d
61.15
37
900
60 .
L= 34 a n
07
pag
iad
lad e
arsev
rtou
r kDN1
d3t 10 eg uu
it
847
71 s
mi s
79
1, l
60 .
. i
d
P au
i
r o 0
13
58 t
93
. u
A
e
60.
L3 u e
6 0.
06
21
60 x p
10+ 00
75
36 2 67
60.
24
nd lm
n.PK 1
60.
e
37
u
60.
60 .
77
t
A A
su ns
i
84
59 .
. l n
H
. 60. 60.
22
i i
3 d k
60.
58 a
21
kDN1
2t 60750NL=60
,m o
3.
5 9.
09 a
l
9+ 59 il meet 34
st l
61.25
.
61.33
59 .
17 60. .
np
7 24
e 61
61 VV 1 s
i
4,
R 54,
0 po
9
n
in
19
77 k
. 60. 60.
oo
9 33 60. 23
23
. 80
tu
D da
98
65
24
7%
60 .
60 t 5 59. 28
60. 60.
20 60.
34 60.
82
221
e 06 a
nd i
60.
03
46
31
b
60.
05
m is
. a 5
.
.
61
59.
07
VV6
46
60.
46
435
2
60.
48
57
60.
he l ng mi
60. .
2H 60.
41 94
VV6
40 s
t 60. 1
2+6
60 .
59.
60.
i 22 18
i tn
.
el ui
3
2+71
0
38
60 .
1. 3
0
D1
.
57
23
0
7
ab aı h ım
6
A1
kal
a
i
4
l
.
Te
9
3
t VV6
48
58
84
1.
0
a 60.
60 .
2mk
3
ak ol a
60 .
60.21
ev dad ır
60 .
.
gunev
60.34
60 a ırkaedL
60.
2
D1 =
6
45
60.
m
11
m as i al
5
,
1
aa
6
Kabel
5%
.2
kasv.
0
60 ag PA 1
4
em
.1 .
63
VV6
70
R 56
1. 49
4,
e
58 . 60.
001
A
09 ol
30
ep
L
58
60
.
lu s
0
2
E
11
me
. 6
H L t
a
61.65 A
60 l ll
59.
p
K
59.
o
59 .
am
˜
60 60 sti 75 6
A1 st
id3,0mv a
60.
he
60 .
59.
. 77
ga
I
o
K 59.
70
ai
8
4,
p
61.58
2 51
kr
61.70
60.
4,
5 2 L
73
10,
43
P au
5c
99
:
50
20
ga 1
,
37
L
9
86
5
59.
57
60.
61.1
se
2
59.
24 R 40
1
95 1,
59.
nd.
60 .
.28
6
.
6 0.
i vpa
h
03
28
VV6
09
46
60. e
59.
nd
0.7
n 7
0
u
00
sk
58
i
rm 57
. H PA almi
.69
60 .
60.
s
89
t
61.04
04
2 u D1 1 u
58
60
60 .
u L
. vu
6
pu
28b uedkaa j
7
b a
10:
. l
id h l
g
6
end vr
5 9.
a
90
57 dak VV1
60.
omp a
nd l
e v
3
k
59.
t 43
5
alaj
60. 04
a
07
aa 5F 60. g
61.26
4,
ma 6 aPK1
59
PA
u t
2 s F
aa
DL Pal
60 .
L r
60.43
92
k
60.30
79 ot
57
s
uper
uu a
59.
mu
61.6
a-AAB
hvi
d
4
3+
ea AR1
1
9
61.87
60.
Bet
.
7 bi
l 8
60 .
-10 kV 3
60 s 3.
9
56
60.
5 9.
L1
x35
57
59.
60.
l
3 0,
di
am
9
.
5
VV 1
93 am aa
87 7 p 02
59 .
60 . ai 99
ga 60.
2
3,
o VV6 l
dadaKPk 1
59.
Vı r
61 t
ai
.
20
8.
78
Box
aabel5 EVR Ho
t
VV7
9
EVR AS
ee5 6m mv
04
71
m
. a
59
D r
uga 3
. 1
VV6
60
k kaabl
2
4
as L .
R1
D1 VV7
RL Pal id 09
86
EVR
03
59.
6 0.
v 60.
67
.
7 k
7
m 1
uper 39
60.
D1
5 9.
60.
61.3
59.
, .
kr
a-AAB 9
Elektrilevi
l 68
23a
60.65
15 8
K2
-1
59. ai
se 2x
0 kV 3 95 93
62.
.
3
4 S1
4
59. 59.
D1
59.
62
3.
K x50
60 r
8
I k
i 6
13
t
o
61.14
3. rupi
8
60.2
˜
i
reL
61.6
n t 60.
20
=15,
5
39 98
59.
VV 1
60.3
K
n aa m 60.
5 9.
91
81
60.
ki
E
26
VV 1
8
h a eri 1,
l L
3 3
.
A
A
p 5 D L 04
60. 08
60.
VV7
61.3
59 .
60.
n 7
04
60.
60
L3
12
60.
03
D
. 60.
50
84
oo
9
C
57 FO 60.
44
. 7
.
60.
18
D1
tVV6
61.1
89
et
62.
59.
06
57 k 2
60 .
62.18
62.17
2t L
R
93
62.15
PA
60.
EV
nb L1 si
ts et
tevaau
tst VR
S2 01 17
ol ma
60. 60.
62.26
C Box 07
62.26
2
60.
mk
E .
6101 EVR Ho
t 60.
62.24
l ırg 3
59 .
o e d un
O
o o ab i
ru
t 60.
evırkaedL
F
L 47 07
60. r
a = 6 60. k
e
61
10
.
t ,
89 07
p K e 4,
5
67
l 61
m 1 k
4,
o
.09
i
60.
be s n
88
al
24
di
R 60.
83 a
.
6168 V ni
se
30
PA
s
60.
0
ots a abd
i
l E
lm e 04 15
59.
1
KPk
. 60. 60. 60.
t dp e
3%
em
. 57
sı id u- Pet
60
46
59 me to
60.
3
t
86
06 l t
.86
all
post
id2,5mv 5 di
lsu
mı
.1
s a
A
61
.
vaau
t 60 60.
hega
52
u
88
60.
61.6
e r
22
t
72 .
t
. 61
3
61
59 . e 61
.08 75
60.
oje ndp 44
L
64
77
60 .
60. C
kt
i uu
60. 17
dtee / Tart62.35
60.
5 p
97 FO
r r
imi S3
3. o 73 22
60.
58
1 R .1
jek se
60.
u ko
EV62
t g
59.
60.
i0 a4 57
8
7
60.
195
VV 1
73 .
6146
.
6196
55 8m
49
.96 L2 61.
00 a
KPk abd
i
l
61
.82 62.
16 06-16 ma 46
D
15
60. 23
5 9.
57
62.
h 60.
21 l
v
l
i
a
m vr
k 62.
35
u
ki
ll 62. 16
s
94
5
60.
,
96
k
d2t une2x2 62.
09
t
60 .
53 % ev
rtou
r 2 ır
mk g ki
ll 12
orupi
i
reL
1
62.0
.
62.
1
, dadares k
pkaa =7,
5m
04
62. 88
60.
00 4 l
29
7,
60.
pag
ia bl
i
dpai k
62. 66
60. S4
60.
85 62. 62.
35 gal
dada 36
62. pkaabli
dpa
04 06
62.
429
42 62.
ig
62.
a
e5
62.
=5 l
d
34
62.
36 62.
35 34 62.
30
29
62. ada 03
62.
.
6157
m
62.
v L=6,0 36 27
62.
80
D s DN 160750N
+48 tnavaal
tlb
08
62. 27
62. 89 .
6134 .
6106
1
.
PK1
61
62.
i so
4H
62. 34
p 40 07
oj
a
10+ 40
62. 1
62.2 34
62.
tor
udea
23
62.
uu lt
59. 1
62.2
t
o
60.
25
72
86 rus2xDN1 23 .
6198 .
61
10+ 20
10+ 60
62.
6
FOC
94
01 0
.
61 32
r
.
e
06
62. 1
62.8 61
. tt ,
60. kl
il 62.
09
s
.
6189
l
u
10+ 80
60
1
as
9
undpu
01
62.
10+ 00
=0 m ur
imi
s l
et
l
i
k
6 k
5
,
ki
ll
ee
87
pk .
6181
pl
5
a
1
8 l abl
i
62. 87
.
11+ 00
11+ 40
i d
60.
12 dpai
22 61
/
62.
M
g
11+ 20
EVR 27
dL= aldada
1
62.1
ee e
.
6167
m AS k
ev k
ıra .
6183
EVR
t 62.10
10
11+ 80
01 K
n
aabl 09
l 60.
g
ır u 62.
92
i 62.
r
d
oo a
35
mk u
11+
d
73 EVR 09
L= t
e 62.
60.
2 eal
tlb
T19
i
12+ 00
56 79506:
9+ 8
4
p ega
60.
008:
al
60.
90
,5mvah 62.
48 0092 09
62.
em alp
lostd2
i suundpuur
imis
et EVR
08
62.
ıl t e
Ri e
me l
ia t
da 00
n 28b
R au
5m
60
. m
da m
12+ 20
61
62. // T 9 k
0
FOC
60. 9,
7,
53
l a
av
r
e 61 t
u 2x 2-42
:
ga
i i
ir
93 .62 -Val
ga 428, DN160toru75 9,
a4
0N 0008 ga 42
0
4
pa up
0-429, 21 01:
001
m r j 62. 2 km 09:0 -Val
t n
795 u
58 to 5m
61 37 62.
58 EVR Ho
// T
t
ar kaheaval
i
nes
EVR
t
id
. Box
=1 ,
83
ekana
12+ 40
l
i
s
9+
n 33a atsi
oon2
4L 41 xDN1 00
62.
61 a t
0:
u
61 62
uss
L= i
d
. .75 dl ekaa
x b
09 ar elVMOHBU1
H otBox
EVR Ho A
5
2,
tBox
0x2
li
Y 62.
kaabl
id he
1
KK n
62. 62 EVR FOC
d
EVR Ho
ada mb
60
44
12+ 6
tBox 42
ersi
d
e
57-60. ek
lF e
61 60. aevus
5
be
.94
Kab
l
aa vuse
62.
p
79
k 60. 67 24
62. ol
l
art pik
e r
gli
i
klus
de
62. e
9+
93
ga
EVR
i 03
ss
62.
67
s
50
uu , l
oenduss
e ade 2x10
8m 0
EVR
62.
46
a muu
0 ad
lad sk
434
g
12+
pk
62.
i
0
ca pa X
847
09 62.
aabel VVK. aa
40
72
EVRs d
iek bel
722
EVR m ag
istr .
aal AHXA
5m MK-
W3
00 L=9 t
orupi
i
reL= x
s
t
ieo
trusseD1 19m 50+352
a
k 4kV
80
SISUKORD
I PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTUSED
1. Kooskõlastuste koondtabel
2. Kooskõlastused eraldi lehtedel
II LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS
Tartu LV linnaehituslikud nõuded LEN-15-005 Raudtee tänavale, PTR-14-117
13.11.2015.
Linnaehituslikud nõuded LEN-15-004 kergliiklustee marsruudil Riia tn.-Kase põik-
Kabeli tn.-Ülenurme tn.-Võru tn. rajamiseks, PTR-14-118 20.11.2015.
Elektrilevi OÜ Tartu regioon. Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele nr 238288,
väljastatud 18.02.16;
AS Tartu Veevärk tehnilised tingimuse INF/135 17.03.2016
Telia AS, Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 26008236 väljastatud
22.02.2016;
AS Tartu Keskkatlamaja. Tehnilised tingimused nr. 36/16 Tänavate ja ristmike
projekteerimiseks 02.03.2016;
AS Eesti Raudtee. Tehnilised tingimused nr 4-1.3.1/132-4, väljastatud 19.05.2015;
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
III SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA .............................................................................................................................39
2 OLEMASOLEV OLUKORD ..............................................................................................41
2.1 Kaitsealused objektid ....................................................................................................41
3 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK .............................................................................41
4 GEOLOOGILISED UURINGUD........................................................................................41
5 PROJEKTLAHENDUSE ÜLDOSA ...................................................................................42
5.1 ÜLDISED ......................................................................................................................42
5.2 LIIKLUSKORRALDUS ...............................................................................................42
5.2.1 Liiklusmärgid .........................................................................................................42
5.2.2 Teekattemärgistus ...................................................................................................44
5.3 KONSTRUKTSIOONID ..............................................................................................37
5.3.1 Äärekivid ja liiklussaared .......................................................................................44
6 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS ............................................................45
6.1 VASAKPOOLNE KERGLIIKLUSTEE LÕIGUS RIIA TÄNAV KUNI VÕRU
TÄNAV...................................................................................................................................45
6.1.1 Ratta hoolduspunktid..............................................................................................49
6.1.1 Pink, prügikast ja puhkekoht .................................................................................50
6.1.1 Jalakäijate ja jalgratturite loendusseade .................................................................51
6.1.2 Vertikaalplaneerimine ............................................................................................51
6.1.3 Sademevee ärajuhtimine.........................................................................................52
6.1.4 Kanalisatsiooni ja veetorustik ................................................................................53
6.1.5 Soojatorustik...........................................................................................................53
6.1.6 ELEKTRIVARUSTUS ..........................................................................................54
6.1.7 SIDEVARUSTUS ..................................................................................................55
6.1.8 TÄNAVAVALGUSTUS .......................................................................................56
6.2 KATENDID ..................................................................................................................56
6.2.1 KATENDI ARVUTUS ..........................................................................................57
6.2.2 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID ...................................57
6.2.3 Ehitamise tehnoloogia ............................................................................................58
6.2.4 Nõuded materjalidele .............................................................................................59
6.3 HALJASTUS ................................................................................................................60
6.3.1 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine ...........................................................................62
7 KESKKONNAKAITSE ......................................................................................................62
8 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................................63
Markeeringu spetsifikatsioon 64
Tartu linn jalgratta- ja jalgtee rajamine lõigus Riia tn. kuni Võru tn.
KULULOEND 65
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
IV JOONISED Nr
0 Asukohaskeem 1.1
1 Asendiplaan ja liikluskorraldus M1:500 2.1-2.7
2 Raudteeülekäigu asendiplaan M 1:250 3.1
3 Kergliiklustee vertikaalplaneering M1:500 4.1-4.6
4 Kergliiklustee pikiprofiil M1:1000/1:100 5.1-5.4
5 Ülekäigukohtade pikiprofiilid 5.5-5.7
6 Tänava tüüpristlõiked M1:50 6.1-6.3
7 Eriosade joonised 7.1-7.4
8 Restkaevuühenduse tüüpjoonis. Immutustunneli lõige 8.1
9 Kaevikute taastamise tüüplõiked 8.2
V LISAD
1 Viaplus raudteeülekäik. Kasutus- ja paigaldusjuhend.
LISAD (eraldi kaustas)
1. Tänavavalgustuse projekt Eltam OÜ töö nr. 05506-16
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
III SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA
Käesolev Raudtee tn lõigus Riia tn. kuni Ringtee tn. ja Riia tn. kuni Võru tn. kergliiklusteede
põhiprojekt on koostatud Tartu Linnavalitsuse tellimusel. Projekti koostamisel on aluseks
võetud Tellija poolt väljastatud projekteerimistingimused PTR-14-118, väljastatud 20.11.2015.
Piki raudteemaa serva kulgevate kergliiklusteede ehitamise põhieesmärgiks on jalakäijatele ja
jalgratturitele tänava liiklusest eraldi liikumisvõimaluse tekitamine ning sellega liiklusohutuse
tõstmine. Projekti realiseerimisel on vasakul pool raudteed loodud kergliiklusteede ühendus
Riia tänavast kuni Võru tänavani. Põhiprojekti staadiumis on projekteeritud ristlõige, millega
luuakse jalakäijatele ja jalgratturitele eraldatud rajad tänava sõiduosale ja eraldatakse jalgteed
sõidutee osast äärekiviga. Sealhulgas teostatakse teelõigule uus vertikaalplaneering sajuvee
ärajuhtimiseks teemaa-alalt ja täiendatakse liikluskorraldusvahendid.
NB! Projekti juurde kuuluvad täiendavate lisadena uurimistöö (geoloogia) ja
kommunikatsioonide projekt (tänavavalgustus).
Geodeetiline alusplaan on koostatud Tinter-Projekt OÜ poolt 2016.a. märtsis (töö nr.
04-16 GEO). Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused Balti-77 aasta
süsteemis;
Tänavavalgustuse projekt on koostatud eraldi Eltam Elekter OÜ Töö nr. 05606-16.
Valgustuse osa on paralleelselt välja toodud käesoleva teeprojekti kausta joonistel ja
mahtudes;
Projekti koostamisel on arvestatud varem koostatud planeeringutega:
Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeem. OÜ Hendrikson & Ko 2006;
Tartu linna üldplaneering 06.10.2005;
Tartu Linnavalitsuse poolt kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojekt. V köide:
Vaksali tn lõigus Näituse tn - Riia tn, sadamaraudtee koridor ja Ülenurme tn, Tartu linn.
Tartu Linnavalitsuse poolt kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojekt. IV köide: lõik
Raudtee tn.
Artes Terrae OÜ töö nr. 52KP14 15.12.2014;
Külgnevate alade ja kruntide detailplaneeringud.
Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
Tee projekteerimise normid ja nõuded (RTL 2000, 23, 303);
Linnatänavad. Standard EVS 843:2016;
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Maanteeameti koguleheküljel www.mnt.ee rubriigi Juhendid ja juhised
alarubriikides Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus
toodud juhised, juhendid, nõuded, teede projekteerimisnormide
muudatusettepanekud ja ministri määrused;
EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008;
Teetööde tehnilised kirjeldused: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Juhendid/ehitus/teetoode_tehniline_kirjeldus_19_01_2016kodulehele.
pdf ;
Maanteeameti peadirektori 4. märtsi 2002.a. käskkirjaga nr. 39 kinnitatud „Elastsete
teekatendite projekteerimise juhend 2001-52“ ja Maanteeameti peadirektori
06.05.2004.a. käskkirjaga nr. 72 kinnitatud „Elastsete teekatendite projekteerimise
juhendi 2001-52 muutmine“, Maanteeameti peadirektori veebruar 2009.a.
käskkirjaga kinnitatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52
parandused ja täiendused“;
Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded (RTL 1999, 153, 2156);
Liikluskorraldusnõuded teetöödel (RTL 2003, 54, 779);
Teehoiutööde tehnoloogianõuded (RTL 2004,65,1088);
EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid;
Maanteeameti käskkiri filtratsioonimooduli määramise kohta: Muldkeha ja
dreenkihi projekteerimine; Filtratsioonimooduli määramine (14.02.13 nr 0069).
Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend. Lisa 4
Vormistamisel arvestatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrust nr. 97
„Nõuded ehitusprojektile“.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
2 OLEMASOLEV OLUKORD
Riia tn. ja Võru tn. vaheline koridor
Käsitletaval lõigul puuduvad täielikult kergliiklusteed. Pauluse kalmistu kõrval olevas lõigus
kasutavad jalakäijad ja jalgratturid liikumiseks olemasolevat pinnasteed, Ülenurme tänaval
liigutakse koos sõidukitega samal teel.
Väike-Kaare ülekäigukoha ja Kabeli tänava vahel liiguvad jalakäijad raudtee maal. Aianduse ja
Kopli tn. vahel ületatakse raudteed mitte ettenähtud kohas kuna puudub mugav võimalus
liikuda paralleelselt raudteega lähima ülekäigukohani.
Ülenurme tänava kahel lõigul on õhuliini postide küljes tänavavalgustuse laternad kuid
ebaühtlase vahega.
2.1 Kaitsealused objektid
Projekteeritavale alale ei jää otseselt kaitsealuseid objekte.
Projektlahendus ei puutu otseselt kokku kaitsealuste ehitistega.
3 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK
Käsitletaval lõigul jääb tööde ala lähedale 1 geodeetilise põhivõrgu punkt:
PP 10087 Kopli tn. ääres PK 25+88 vas.
Kuna punkt jääb töömahtude piiridest välja, siis ei vaja see otsest kaitsmist.
Olemasolevad punktid tuleb säilitada ja ehitustööde ajaks kaitsta. Ehitustööde lõpuks tuleb
ehitusalas geodeetiline võrk taastada, vajadusel võib geodeetilisi punkte teisaldada uude
asukohta kooskõlastatult geodeesiateenistusega.
Geodeetilise võrgu taastamisega seotud tööde tegemise õigus on maamõõtjal, kes vastab
ruumiandmete seaduse §-s 35 ära toodud nõuetele. Tööd tehakse vastavalt keskkonnaministri
28.06.2013 määrusele nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise
kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise
kord". Töövõtja sõlmib maamõõtjaga tööde tegemiseks kokkuleppe enne ehitustööde algust
ning teavitab sellest ka Tartu Linnavalitsuse geodeesiateenistust enne kaeveloa taotlemist.
4 GEOLOOGILISED UURINGUD
Käesoleva projekti tarbeks on tehtud eraldi geoloogilised uuringud.
Välitööd toimusid juuni 2016.
Puuraukude sügavus oli kuni 1,75m, ühes kohas kuni 2,75m
Puuraukude asukoht ja puurimisinfo on kantud Geoloogiliste uuringute skeemile (projekti
lisades).
Uuringupiirkond asub Kagu-Eesti lavamaal, devoni platool.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Uuritud sügavuses on välja eraldatud järgmised pinnasekihid:
Muld: 15-35cm, enamasti 15-20cm
Täide: 40-170cm, sisaldab mulda, liiva, kruusa,kive, tellisetükke
Savi- ja liivpinnased: mulla või täitepinnase all alates ca 40cm
Pinnaseveetase: puuritud alal veeküllastunud pinnasekihid ilmnesid üksikutes puuraukudes
erineval sügavusel.
5 PROJEKTLAHENDUSE ÜLDOSA
5.1 ÜLDISED
Tööde teostamisel tuleb juhinduda kehtivatest tee-ehitust reguleerivatest normdokumentidest,
standarditest ning Maanteeameti peadirektori käskkirjadega kinnitatud juhendmaterjalidest.
Juhendmaterjalidega on võimalik tutvuda Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee “Juhendid ja
juhised”; Eesti Asfaldiliidu veebilehel www.asfaldiliit.ee ÕIGUSAKTID ja Eesti
Standardikeskuses. Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste
vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega.
Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele
normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Tehniliste
Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja
kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja
kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad.
Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli,
keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval
maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab saama kõikidelt maaomanikelt
kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul. Tellija, Töövõtja, projekteerija ja
omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja
riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada
ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.
Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest
vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale ehitustööde
lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise, mis peab vastama MKM
määrusele nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“.
5.2 LIIKLUSKORRALDUS
5.2.1 Liiklusmärgid
Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel kuuluvad suurusgruppi I. Projekteeritud liiklusmärgid
jalgratta- ja jalgteedel kuuluvad suurusgruppi 0. Liiklusmärkide alused sõiduteel ning jalgratta-
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
ja jalgteedel valmistada alumiiniumist, paksusega 1,85 mm. Tekstiliste märkide tähekõrgus
150 mm.
Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II- klassi valgustpeegeldavat kilet, jalgratta-
ja jalgteede liiklusmärkidel kasutada I- klassi valgustpeegeldavat kilet.
Projektiga ümber tõstmiseks määratud või ehitustöödele ettejäävad säilivad liiklusmärgid
demonteerida liiklusmärke kahjustamata ning paigaldada tellija poolt ette nähtud kohale. Kui
ümbertõstetavad liiklusmärgid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal kahjustada, tuleb
olemasolevad liiklusmärgid asendada uute liiklusmärkidega.
Liiklusmärkide materjalinõuded:
Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN
12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise
lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN
206-1 nõuetele vastavat betooni C30/37 XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb
esitada vastavussertifikaadid.
Liiklusmärkide postid ja konsoolid:
Postiks tohib kasutada kuum- tsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm
ja seinapaksus 2,2 mm. Kõik postid peavad olema kuum- galvaniseeritud terastorud, mille
mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral.
Postidel kasutada 900 mm kõrgusi betoonvundamente. Jalgratta- ja jalgtee märkidel ning
sõiduteel juhul, kui postile kinnitatakse üks märk ilma lisatahvlita, võib kasutada 680 mm
kõrgusi vundamente.
Liiklusmärkide paigaldamine:
Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/AI:2008
Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.
Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt projektile. Liiklusmärgi serv ei tohi jääda tee servale
(äärekivi) lähemale kui 0,5 m. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud
liiklusmärkide üldine alumise serva kõrgus teekattest 2,5 m ja liiklusmärkide omavaheline
vertikaalne vahe.
Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja
kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks
teostada kaevetöid käsitsi. Ühe posti küljes olevad liiklusmärgid peavad olema selliselt
paigaldatud, et post on liiklusmärkide keskjoonel. Konsoolide paigaldamisel tuleb lähtuda
vastava tootja poolsetest ettekirjutustest ja nõudmistest.
Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärkide
vundamendid ei tohi ulatuda maapinnast kõrgemale. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib
paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.
Võrreldes eskiisprojektiga on antud põhiprojektis tehtus kolm põhimõttelist trassi muudatust.
Jalakäijate ülekäigukohani viiv asfalttee on uuendatud Kabeli tn. Tartu vaksali poolsel küljel
ehk siis põhjapoolsel küljel kuna Pauluse kalmistu poolsel tänavaküljel puudub jalgtee.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Teine muudatus on alajaama juures kus KLT on hoonest mööda viidud raudtee poolsel küljel,
mis on tehtud vastavalt Tellija ja Eesti Raudtee vahelisele kokkuleppele.
Kolmas muudatus on Ülenurme tänava lõigul PK 25+00-28+00 kus eskiislahenduses oli tänav
ja KLT lahendatud ühise liiklumisruumiga. Kuna Heki tn. 13 ehitatakse lähiajal korterelamu ja
seega sõidukite liiklus sellel tänavalõigul kasvab tulevikus on kergliiklejate ohutuse tagamiseks
mõistlik ja otstarbekas need liiklusvood eraldada.
5.2.2 Teekattemärgistus
Sõidutee telgjoon, ristmike ja sõiduradade teekattemärgistus sealhulgas äärejooned kindlustatud
peenral ja äärekivide kõrval teostada termoplastikuga. Märgistuse pinnale peab lisatama
klaaskuule vähemalt 300gr/m2.
Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008 Teemärgised
ja nende kasutamine”.
Kergliiklusteedel telgjoone või liikumissuundade eraldamiseks ja muude markeeringute
tegemisel kasutada selleks sobivat värvi.
Projekteeritud liikluskorraldus on välja toodud joonistel „ Kergliiklustee asendiplaan“.
5.3 KONSTRUKTSIOONID
5.3.1 Äärekivid ja liiklussaared
Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150 x 300 mm) ja jalgtee betoonäärekivi (80x100 mm)
, peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006
„Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele).
Sõidutee äärekivi kõrgus projekteeritud või olemasoleva sõidutee asfaltkatte servast on
üldjuhul 12 cm ja parklate servas 8cm. Kalmistu parkla servas 10cm.
Sõidutee madaldatud äärekivide kõrgus mahasõitude juures kinnistule on valitud 4 cm
(plaanil tähistatud rohelise punktiiriga).
Sõidutee madaldatud äärekivide kõrgus teeületuskohtade ja ülekäiguradade juures on
valitud 0 cm (plaanil tähistatud lilla punktiirjoonega).
Äärekividega lõikude algustes ja lõppudes viia äärekivid kahe kivi ulatuses projekteeritud
kõrguselt 0 cm kõrgusele.
Üleminekud 12 või 8 cm kõrguselt äärekivilt madaldatud äärekivi kõrgusele teha kahe kivi
ulatuses.
Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada
kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Ristmiku eraldus ja ohutussaared on projekteeritud halli betoonkivi kattega (h=6 cm).
6 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS
6.1 VASAKPOOLNE KERGLIIKLUSTEE LÕIGUS RIIA TÄNAV KUNI
VÕRU TÄNAV
Kergliiklustee PK 0+13 kuni ülekäigukoht
Trassi alguses on projekteeritav kate kokku viidud Kauburi kõrval oleva olemasoleva
asfaltplatsiga.
Kergliiklustee paiknemine piki raudteemaa piiri arvestab perspektiivse parklaga mille asukoht
jääb vahemikku PK 0+40-1+60.
Vahemikus PK 2+00-3+10 läbib projekteeritud trass olemasolevat vana perrooni jaoks ehitatud
muldkeha. Nõlvade kaldeks on arvestatud 1:2.
PK 4+44 ja 5+32 asuvatele ülesõidukohtadele on KLT-le arvestatud tugevam konstruktsioon ja
äärekivid mõlemasse serva kuna kõrvaloleval krundil paiknevad tänavahooldusmasinad.
Ülesõidukohas peab äärekivi olema tõstetud 4cm olemasolevast katte pinnast arvestades.
PK 4+38-5+49 on KLT-le projekteeritud sõidutee äärekivist serv kuna see külgneb vahetult
olemasoleva tänavaga.
Ülekäigukoht sadamaraudtee harust PK 9+77,5
Vastavalt Eesti Raudtee tingimustele on kergliiklustee jaoks sadamaraudtee harule
projekteeritud uus ülekäigukoht, mille laius on 4m. Projektis on arvestatud ülekäigukoha
ehitamine eelnevalt tehases valmistatud betoondetailidest (Viaplus). Sellega on tagatud toote
sobivus ja kõik vajalikud kinnitusdetailid.
Plaadid paigaldatakse risti raudtee teljega. KLT on projekteeritud 87 kraadise kaldega relsi
teljest mõõdetuna.
Rööbastee keskel kasutada kahte betoonplaati 2,0x1,37m ja välimiste plaatidena 2,0x1,16m
betoonplaate mõlemal pool. Lisaks tuleb välimisest plaadist jätkata asfaltkattega horisontaalosa
0,84m nii et kokku oleks 2m rööpa servast.
Keskmised plaadid toetuvad liipritele, välimised plaadid toetuvad ühe servaga liipritele ja
ülejäänud osas tihendatud killustikalusele. Kuna olemasolev raudtee ballast on
graniitkillustikust, siis tuleb ka välimiste plaatide alus teha granitkillustikust.
Ülekäigukohas rööpmete vahel asuv betoonelement on 0% kaldega, rööpmest väljapoole jäävad
elemendid tuleb paigaldada 1,5% kaldega raudteest eemale. Jalgteele moodustatakse põikkalle
2% 2,5m lõigus alates betoonplaadi servast. Betoonelementidel põikkallet ei ole.
Raudtee ületusel rööpmest väljaspool asuv ülekäigukoha betoonelemendi pind peab olema ühel
kõrgusel rööpa pealispinnaga, rööpmete vahel asuva katte pind aga rööpa pealispinnast 10-
13mm võrra kõrgem.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Ületuskoha betoonplaatide paigaldus ja hooldusjuhend antakse tootja poolt kaasa aga on
informatiivsuse mõttes lisatud projekti lisade juurde. Betoonplaatide paigaldust illustreerivad
allolevad pildid.
Foto 1.
Foto 2
Kuna olemasoleva maapinna ja rööbste kõrguse vahe on üsna suur (1,97-2,11m) siis tuleb
mõlemale poole rajada kaldteed koos horisontaalosaga. Panduste pikikalded on ühel pool 4,5 ja
4,7% ja teisel pool 4,3 ja 4,1%. Kaldosade pikkused võivad olla maksimaalselt 30m,
horisontaalosa pikkused on 2m . Kaldteede ulatuses on mõlemale poole projekteeritud kahe
toruline torupiire. Näitelahendusel joonis 7.3 on piirde kõrgus 0,73m. Maksimaalselt võib
torupiirde kõrgus olla 1m. Torupiirde kõik maapealsed metallosad peavad olema musta värvi.
Lisaks on mõlemale poole ülekäiku projektis ette nähtud paigaldada risti teega 2m pikkused ja
1m kõrgused suunavad torupiirded, mis takistavad jalakäijal või jalgratturil otse rööbastele
liikumise. Enne torupiirdeid paigaldada mõlemale poole märgid 432. Tõkestavate piirete
värvitooniks peab olema must ja helkurribad selle küljes valgete kleebistena.
Paigaldada vahetult enne raudtee ületuskohta raudtee ülekäigu tähis “Ülekäik” (mõlemale poole
raudteed).
Kuna mõlemal pool raudteetammi on kraavid tuleb KLT alla paigaldada DN500 plasttruubid.
Andmed truupide kohta on näidatud asendiplaanil joonis 3-3 ja pikiprofiilil joonistel 5-2, 5-5
ning truubi tüüpjoonisel 7-2.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Raudtee ülekäigust Aardla tänavani kulgev kergliiklustee
Kergliikluste lõik on 4,0 m laiune jalakäija ja jalgratturi ühise liiklusruumiga. Kabeli 17 elamut
ümbritsev betoonpostidega aed tuleb raudtee poolsel küljel enamuses lammutada. Samuti tuleb
lammutada piki raudteetammi kulgev vana betoonpostidega võrkaed. KLT ja raudtee vahelised
puud ja põõsad on ette nähtud maha võtta. Vastavalt kokkuleppele Kabeli 17 elanikega on
mahtudesse lisatud puidust aiamaja teisaldamine maja hoovi. Asukoht lepitakse kokku ehituse
alguses.
Vahetult jalgtee serva ehitada uus 2m kõrgune plankaed (min 1,0 m katte servast). Postid
paigaldada puurimise teel, nii et võimalikult vähe kahjustada kõrvalolevaid põõsaid. Uus aia
asend on näidatud asendiplaani joonistel.
PK 11+48-11+85 kulgeb KLT trass EVR-i alajaama kõrvalt mööda. KLT on eraldatud alajaama
ümbritsevast asfaltplatsist 4cm kõrguse äärekiviga.
PK 10+15 kuni 12+55 on kergliiklustee kõrvale projekteeritud võrkaed kõrgusega 2m, postide
vahega 3m. PK 11+48 juurde on projjekteeriud autode läbipääsuks värav laiusega 2x2,5m.
Värava tiivad peavad avanema ligi 180 kraadi ja KLT-st eemale. Võrkaiaga on ühendatud
paralleelselt Kabeli tn. jalgteega kulgev torupiire kuni ülekäigukohani.
Selles ulatuses kus kalmistu parkla kõrval KLT ulatub raudteemaa sisse on ette nähtud võrkaia
rajamine 30m ulatuses.
Lõigus PK 16+54 kuni 18+29 kus KLT ulatub raudtee maale on ette nähtud 2m kõrguse võrkaia
rajamine. Aia minimaalne kaugus asfaltkatte servast on 0,5m. Võrgu materjaliks on tsingitud
metall.
Aia asukoht on näidatud asendiplaani joonistel 3-3 ja 3-4.
PK 17+82-18+27 on vasakule poole ette nähtud autoliiklust tõkestavad pollarid kuna jalgtee
läheb selles lõigus kokku olemasoleva isetekkelise pinnasteega, mida seni on kasutatud
kalmistu värava juurde sõiduks. Kalmistule juurdepääsuks on projektis näidatud kergliiklustee
kõrvale perspektiivne teekoridor PK 16+20-18+38, mis lahendatakse eraldi projektiga.
Pauluse kalmistu parkla
Parkla asetus on projekteeritud olemasoleva ruumi järgi, mis jääb kalmistu aia ja kergliiklustee
vahele peale viimase nihutamist raudtee maale. Sellise paigutusega tekib neli pikiparkimise
kohta.
Kergliiklusteelt ja parklast kogunev sademevesi on ette nähtud juhtida restkaevu D560/500 ja
sealt edasi immutuselementidesse kuna lähialal puudub sademevee eesvool.
Parkla serva on projekteeritud pingi ja prügikastiga puhkekoht. KLT ja raudtee vahele on
projekteeritud lõik 2m kõrgust piirdeaeda ulatuses kus KLT paikneb raudtee maal.
Ülenurme tänavaga külgnev kergliiklustee
Projektis on arvestatud kergliiklustee sidumine olemasoleva tänava asfaldiga samal kõrgusel.
Autoliikluse eraldamiseks paigaldatakse tänava serva katendi külge kollased betoonpätsid
h=15cm L=100cm omavahelise kaugusega 2m. 15m järel paigaldada pätside vahele plasttorust
tähispostid.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Uue asfaldi sidumiseks tuleb olemasolevat freesida servast 50-60 cm ja teha ühtne ülekate koos
KLT-ga. KLT katendi laius koos eralduspätsidega on 3,7m kuna AS Eesti Raudtee nõudel
peavad ka valgustuspostid olema linna transpordi maa sees.
Külgneval lõigul kasvavad erinevad puud ning põõsad. PK 19+07-19+78 paikneb vahetult
sõidutee kõrval tihe sarapuupõõsaste rida. Kuna ca pool põõsastest jääb ette KLT rajamisele,
siis on ette nähtud kogu põõsastiku mahavõtmine ja uue viirpuuheki rajamine 56m ulatuses.
Kasutada viirpuu sorti, mis kasvab vähemalt 3m kõrguseks. Istutuse kaugus KLT servast 1,5m.
PK 19+78-22+20 vahemikus on projekteeritava KLT kõrval põõsaste vahel ehitusmahtude piiril
4-5 kaske mis tuleb säilitada, seetõttu on vaja mullatööd nende läheduses teha käsitsi.
Säilitatavad puud märgib ära linna arborist, kes tuleb enne tööde algust kohale kutsuda.
PK 22+40 kuni Võru tn
Projekteeritud trassi kõrgus on kokku viidud olemasoleva ülekäigukoha katendi kõrgusega PK
22+42 juures.
Olemasolevate soojatrassi drenaazikaevude kohal on trassi mõnevõrra tõstetud nii, et kaevu
luuke pole vaja palju langetada. Olemasolevad vanad luugid tuleb ümber vahetada ujuvate
vastu.
PK 22+47-23+16 ehitada krundi piirile uus keevispaneelidest aed. Kasutada standardseid poste
koos kinnituselementidega. Keevisplaneelide kõrgus peab olema 1,5m. Olemasolev
raudpostidega võrkaed tuleb lammutada ca 91m ulatuses.
Uue aia ja KLT vahele jäävate puude mahavõtmiseks kutsuda kohale linna arborist kes otsustab
millised puud kuuluvad säilitamisele.
PK 25+05 kuni PK 25+85 on olemasolev katend Ülenurme tänaval lagunenud seoses torustike
ehitusega. Seetõttu on KLT mahtudesse arvestatud antud lõigus tänavale täiskonstruktsiooni
ehitamine. PK 25+85-27+77 tuleb tänavale täiskonstruktsioon ehitada katendi laienduste alla.
Ülejänud osas on mahtudesse arvestatud ülekatte tegemine PK 25+85 kuni 27+75.
KLT eraldatakse sõiduteest katendi külge kinnitatud 1m pikkuste ja 15cm kõrguste
betoonpätsidega.
Juurdepääsud AS Eesti Raudtee-le kuuluvatele kruntidele.
Vastavalt kooskõlastamise protsessis tehtud täiendusettepanekutele on projektis arvestatud
raudteed teenindava transpordi juurdepääsudega raudteemaa kinnistu eraldiseisvatele osadele.
Juurdepääsu kohtades on jalgteele projekteeritud tugevam katendikonstruktsioon kus asfaldikiht
on 6cm ja killustikalus 25cm. Enne ja peale KLT asfalti paigaldatakse purustatud kruusast
üleminekud h=15cm, mille all liivalus 20cm. Raudtee poolsel küljel märgitakse ülesõidukohad
kahe mahasõidu tähispostiga.
Ülesõidukohad paiknevad järgmiselt: PK 1+96 parkla servas, PK 4+42 kus on samaaegselt ka
teine juurdepääs Kastani tn. 181a krundile, PK 11+48 alajaama kõrval kus paikneb ühtlasi ka
autoväravaga sama alajaama teeninduskäik ning PK 13+13, PK 18+33, PK 19+69, PK 25+09,
PK 25+92 ja PK 28+88 juurde.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
6.1.1 Ratta hoolduspunktid
Vastavalt tingimustele on Väike-Kaare tn. otsa lähedale projekteeritud manuaalne jalgrataste
hoolduspüstak (www.bfix.fi). Püstak sisaldab jalaga käitavat rattapumpa ning põhilisi tööriistu
hoolduse või paranduse tegemiseks. Püstak ankurdatakse katendi sisse valatud 500mm
diemeetriga betoonvundamendi külge. Paigaldus toimub tootja poolt antud juhendi järgi.
Asukohad näidatud asendiplaani joonistel.
Foto 3.
Hoolduspüstaku juurde on projekteeritud kaks jalgratta hoiuraami.
Paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta puhkekoha laiendusele, mis asub Väike-Kaar
tänava otsa lähedal. Kasutada roostevabast terasest toodet.
Foto 4.Jalgrattahoidja „Kaar1000“
Fotol toodud näide võimalikust tüübis. Kasutada kas sellist või analoogset raami kinnitusega
hoidjat.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
6.1.1 Pink, prügikast ja puhkekoht
Projektis on välja pakutud vähe hooldust vajavad ning üsna vandaalikindlad metallpingid ning
prügikastid.
Puhkekohad on üldjuhul planeeritud kohtadesse kuhu on projekteeritud juurdepääsuteed KLT-
le ning algusesse ja lõppu.
Pingi ja prügikasti tüüp ning värv samad, mis on välja pakutud parempoolsel trassil Riia tn.
kuni Ringtee tn ehk siis ümara ristlõikega metallvarbadest istumisosa ja metallist käetoed ja
jalad. Kõik terasosad värviga RAL9005. Pink peab olema 3 kohaline laiusega vähemalt 1,8m.
Pink kinnitatakse katendi külge ankrutega.
Foto 5. Illustreerivaks näiteks on toodud metallpink „Preva Urbana“.
Prügikast- pulbervärviga kaetud kuumtsingitud korpus. Prügikasti maht vähemalt 75L ja ette
avanev ning sellel peab olema spetsiaalne võru prügikoti kinnitamiseks või sisemine
metallkonteiner ning prügiava kate . Prügikast kinnitatakse maasse betoneeritava posti külge.
Kõrgus maast 1000mm, värvitoon RAL7016 või must RAL9005.
Foto 6. Illustreerivaks näiteks on toodud „Vandal 75" prügikast
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Puhkekohad on üldjuhul trapetsikujulised mõõtudega 3,4 ja 7,0m ning sügavus 1,8m. Jalgratta
hoolduspüstakuga puhkekoha mõõdud on 10,2 ja 6,6m, sügavus 1,8m. Igasse puhkekohta
istutada 3 kõrgemat ja 4 madalamat pöösast. Liigiline kooseis on antud seletuskirja haljastuse
alajaotuses. Puhkekoha katendiks on kahevärviline (must ja valge) betoonkivi „Kloostrikivi“.
Istutusskeem ja kivilaotis näidatud asendiplaani joonisel 2-1.
Puhkekohtade asukohad on näidatud asendiplaanilisetel joonistel 2-1 kuni 2-7.
6.1.1 Jalakäijate ja jalgratturite loendusseade
Loendusseade paigaldada Väike-kaar tänava otsa lähedale KLT äärde. Ühe sobiliku variandina
on projektis välja pakutud pollar tüüpi post, mille sisse integreeritakse loendur. Salvestatud
andmeid peab saama lugeda GSM ühenduse abil otse töökoha arvutist. Tootjal on seadme
juurde pakkuda ka andmete töötlemise tarkvara. Loendur peab eristama jalgratturite ja
jalakäijate liiklust.
Foto 7.
Seade on sõltumatu vooluvõrgust kuna toite tuleb akudelt. Veekindlus vastab normile IP 66
ning töötemperatuuri vahemik on -40-+50 kraadi. Posti materjaliks on alumiinium ja PVC.
Tugev kinnitus pinnases ja vastupidav korpus annavad ka vandaalikindluse.
6.1.2 Vertikaalplaneerimine
Jalgtee välimised servad tuleb haljastada ja korrastada vähemalt 1,5 m laiuses või siis
kahjutatud ala järgi. Asendiplaanil on haljastatavad alad näidatud rohelise viirutusega. Oluliselt
laiemalt on vaja maapinda planeerida ja haljastada kahe raudtee vahelisel alal PK 9+30-10+60.
Kergliiklusteele on antud üldjuhul ühepoolne põikkalle 2,0% vastavalt ümbritsevale
situatsioonile kas paremale või vasakule.
KLT nõlvad enne ja pärat ülekäigukohta on projekteeritud nõlvusega 1:1,5 kuna vahetus
läheduses on krundi piirdeaed ja kulgevad kõrgepingekaablid.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
KLT pikikalle enne ülekäigukohta on 4,5 ja 4,7% ja peale seda 4,3 ja 4,1%. Normide järgi
kaldosa pikkus ei tohi ületada 30m, seetõttu on kahe panduse vahele ette nähtud 2m pikkune
horisontaalosa.
Kuna Ülenurm tänava katendit ei uuendata lõigus PK 18+72-22+45, siis ei muutu ka selle
põik- ning pikikalded ning kergliiklustee viiakse kokku olemasoleva asfaldiga arvestades
säiluvaid pikikaldeid. Selles lõigus on KLT-le antud ühepoolne põikkalle sõiduteest eemale
1,5% haljasala poole. Parklates ja keerulisemates kohtades esineb põikkallet 1,0 -3,0%.
Haljastusega eraldusribadele on antud 2,0 - 4,0 % põikkalle või siis vastavalt olukorrale kalle
kuni 1:2.
0,2m laiuste tugipeenarde põikkalle on 4%. Kõrguste erinevusel viia mulde nõlvad olemasoleva
maapinnaga kokku 1:2 kaldega.
KLT pikikalded jäävad vahemikku 0,3 kuni 6,0%. Pandustel ja mahasõitudel on jälgitud, et
pikikalle oleks 6%piires.
Projekteeritud püstkõverate raadiused jäävad vahemikku 100 m kuni 2500 m.
Projekteeritud vertikaalplaneerimine on välja toodud projekti joonistel
4-1 kuni 4-13„Kergliiklustee vertikaalplaneering”.
Projekteeritud põikkalded on välja toodud projekti joonistel 6-1 – 6-6 „Tüüpsed ristlõiked“ ja
tööristlõigetel.
6.1.3 Sademevee ärajuhtimine
Eraldi sadevee torustiku projekteerimist ei ole antud tööga ette nähtud. Praktiliselt kogu
ulatuses on KLT-lt valguv sademevesi juhitud haljasaladele või olemasolevatesse kraavidesse.
Trassi alguses asub olemasoleva parkla servas sademevee torustik koos kahe restkaevuga.
Üks restkaev (PRK 1) jääb kergliiklustee alale ja tuleb lammutada ning paigaldada uus kaev
äärekivi serva. Mahtudesse on lisatud uue restkaevu paigaldus.
Töömahtude piiridesse jääb veel üks restkaev Ülenurme ja Aianduse tn. ristmikul, mis tuleb
tõsta projekttasapinda. Kaks restkaevu on Ülenurme tn. lõigul PK 26+40 ja 27+45 kus tehakse
projekti järgi ülekate. Need tuleb tõsta projekti tasapinda.
Kalmistu parkla rajamisel on vajalik lokaalselt sadmevee ärajuhtimine ja immutamine
kõrvaloleva haljasala alla kuna lähialal puudub eesvool.
Selleks tuleb paigaldada üks restkaev D560/500 ja ühendada see immutuskambritega Dn160
torudega.
Immutuselementide arv (11tk) on võetud 20 minutilise valingvihma veekoguse järgi. Pind koos
projekteeritud asfaldi ja külgneva haljasalaga kokku on ca 700m2.
Projektis on näitena toodud variant, kus maa sisse paigaldatakse 600 L Graf Twin elemente 10
tk. Nende elementide paigaldamisel lähtuda tootja poolt antud juhistest. Täiendava
imbumisvõimaluse tekitamiseks on projektis ette nähtud tunnelist kahele poole paigaldada
geotektiiliga (2.klass) ümbritsetud killustikpadi mõõtudega 0,8m lai ja 1m kõrge. Eelnevalt
tuleb ka immutustunnel ümbritseda 2. klassi geotektiiliga. Kasutada jämedat killustiku (fr.32-
64). Immutustunneli paigalduslõige on näidatud joonisel 5-4.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
KLT ületus mahasõiduga PK 29+89 juures on sõidutee pinna suhtes tõstetud 10cm. Sellega
tekib vajadus künnise taha kogunev sademevesi ära juhtida restkaevu abil. Olemasolevast
DN200 sademeveetorust on projekteeritud kahe D400/315 vaatlukaevuga ja D560/500
restkaevuga sademevee äravool.
Ühendustoru kaevude vahel on DN160 SN8.
Kõik olemasolevad vaatlus- ja restkaevud tuleb tõsta projekttasapinda.
Projekteeritud sadevee immutussüsteem on näidatud teeprojekti joonisel 4-10 „Kergliiklustee
vertikaalplaneering“.
6.1.4 Kanalisatsiooni- ja veetorustik
Olemasolevad töömahtude alasse jäävad kanalisatsiooni vaatluskaevude ja veekaevude luugid
ning veekraanide kaped tuleb tõsta või langetada projekttasapinda.
PK 21+17 asuv maapealne hüdrant tuleb asendada maa-aluse soojustatud hüdrandiga.
Olemasolev hüdrant tuleb lahti kaevata ja demonteerida. Uus hüdrant paigaldada olemasoleva
äärikliitmiku (DN100) külge. Paigaldamisel järgida tootja juhendeid.
Töömahtudesse on lisatud olemasoleva De200 malmtoru väljavahetamine De225 plasttoruga
uuendatava asfaltkatte ulatuses 11m pikkuselt Kopli-Ülenurme tn. ristmikualas. Veekaevu sisu
tuleb välja vahetada. Paigaldada DN200 äärikutega rist. Igale kaevu sisenevale torule tuleb
paigaldada sulgaratuur. De225 plasttoru ja siibri ühendamiseks kasutada süsteem2000
tõmbekindlaid äärikuid. Kaevu skeem näidatud joonisel 4-6.
Kuna kergliiklustee kaevetööde mahud ei ulatu muudes kohtades olemasolevate torustikeni,
seetõttu pole ka planeeritud nende ümberehitust ega tõstmist.
AS Tartu Veevärgi poolt väljastatud tingimustes on viidatud vajadusele Kabeli tänava ja Kabeli
15 lõigus välja vahetada vana kanalisatsioonitorustik. Seoses Eesti Raudtee nõudmisega trassi
asukohta muuta, ei jää see torustik enam kergliiklustee ehitusalasse ja seega pole ka projektis
näidatud selle torustiku uuendamist.
6.1.5 Soojatorustik
Käesolev projekt ei nõua soojatorustike ümberehitust. Olemasolevat maapinda
soojatorustikukohal ei langetata. Kõik soojatrassid tuleb alal hoida.
PK 12+77-13+07 jääb projekteeritava ala piiresse paigaldatud soojatorustik ja kaks maakraani
ning sidekaev.
KLT projekti mahtude ulatusse jäävad soojakambri kaaned (4 tk) PK 26+02 ning mitmed
soojatorustiku drenaazikaevud (24 tk) vahemikus PK 23+18-28+06. Kõik soojakambrite ja
drenaazikaevude luugid tuleb tõsta või langetadaa projekttasapinda. PK 24+30 juures on
drenaazikaevude ümber maapinda tõstetud ca 30 cm ja PK 28+02 juures ca 40-50cm. Nendes
kohtades tuleb betoonrakked sobival kõrgusel madalamaks lõigata
Töömahtude alasse jäävad vanad luugid, mis vajavad vertikaalsuunas seadistamist, tuleb
vahetada ujuvate luukide vastu.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Soojaktorustiku drenaazi lähedale projekteeritud valgustuspostide kannud PK 23+15, 24+04 ja
27+96 tuleb paigaldada ettevaatlikult väikeste mehhanismide abil.
6.1.6 ELEKTRIVARUSTUS
Projekteeritava kergliiklustee töömahtude piiridesse jäävad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 0,4 kV
maakaabelliinid, 0,4 kV õhuliinid ning kõrgepinge maakaablid samuti AS-le Eesti Raudtee
kuuluvad maakaablid.
Ehitustööde käigus täpsustada jõukaablite asukohad trassil. Elektrikaablite paiknemise vähim
sügavus sõidutee pinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase
külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1,0 meetrit.
Vähim sügavus jalgtee pinnast ja haljasalal peab olema 0,7m.
Tööde tsoonis kommunikatsioonide rajamisel tuleb vajadusel olemasolevad elektrikaablid
kaitsta lõhestatud toruga De110. Kaablite kaitsmise vajadus otsustada kaabli omanikuga
ehitustööde käigus.
Kaablitega ristumiste kõrvale on projekteeritud reservtorud vastavalt DN110 keskpingekaablile
ja DN160 750N kõrgepingekaablile.
PK 28+56-29+00 paiknevad projekteeritava KLT kohal Elering OÜ-le kuuluvad kõrgepinge
õhuliinid. Liini kõrgus maapinnast ca 11,9m.
AS Eesti Raudteele kuuluva kõrgepingekaabli rekonstrueerimine
PK 3+20-8+09 on projekti mahtudesse arvestatud kahe AS Eesti Raudtee-le kuuluva
kõrgepingekaabli (RL Palupera-AAB-10 kV 3x50 ja DL Palupera-AAB-10 kV 3x35)
asendamine ja paigaldamine uude kohta kuna olemasolev jääb mitmes kohas kergliiklustee alla
ja samuti tuleb olemasoleva kaabli vahetusse lähedusse paigaldada uued valgustuspostid ning
nende toitekaabel. Selle tööga viiakse kaablid linna transpordimaalt välja, nii et tulevikus ei
toimu enam uusi ristumisi. Paigaldatava kaabli mark AHXAMK-W 3x50+35 kV. Uued kaablid
ühendada olemasolevatega jätkumuhvide abil.
PK 12+57-13+40 tuleb asendada olemasolevad kaks kõrgepinge kaablit (RL Palupera-AAB-10
kV 3x50 ja DL Palupera-AAB-10 kV 3x35) kuna need jäävad kergliiklustee ja külgneva parkla
alla.
Kaks uut kaablit paigaldada paralleelselt alates olemasolevast kõrgepinge postist kuni Kabeli
tn. kõrval haljasalal oleva komplektalajaamani. Paigaldatav kaabel ühendada
komplektalajaamas otsamuhvide abil. Raudtee ja Kabeli tn. alt tuleb kaablid paigaldada
suundpuurimise meetodil. Paigaldatava kaabli mark AHXAMK-W 3x50+35 kV. Kaablile tuleb
alajaama juures jätta 5m varu.
KLT-ga ristuva kaabli kõrvale või selle lähedale on projekteeritud reservtorud.
Paigaldatavad reservtorud kaablitega ristumisel on kas DN 110 või DN 160 750N.
Reservtorude asukohad on näidatud asendiplaanil.
Teeprojekti joonistel on näidatud projekteeritud kaablite asukohad ning mahud lisatud
teeprojekti koondmahtudesse.
Asendiplaani joonistele on kantud ülesõidukoha seadmete ja kaablite asukohad, mis on saadud
Eesti Raudtee side ja turvanguameti poolt koostatud projektist nr. 301.16-AT.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
6.1.7 SIDEVARUSTUS
Peale teetööde teostamist peavad sidetrassid jääma AS Telia nõuetele vastavale sügavusele ning
töötsooni jäävad kaevuluugid tõstetakse kattepinnaga samale tasapinnale.
Projekti mahtudesse on lisatud reservtorud DN110 kohtadesse kus sidekaabel ristub
projekteeritava KLT-ga.
PK 20+41 ja 21+14 jääb projekteeritava trassi ette kaevu kõrval paiknevad olemasolevad
sidekapid, mis tuleb tõsta vastavalt 2,1m ja 1,2m olemasolevast asukohast eemale ehk siis
kergliiklustee kõrvale. Selleks tuleb kaablitele paigaldada muhvidega pikendused.
PK 19+07 kuni PK 21+88 jääb projekteeritava kergliiklustee alla olemasolev sidekanal, sellest
PK 20+80 kuni 21+64 kulgeb kergliiklustee alla paigaldatav valgustuse toitekaabel sidekabnali
kõrval.
PK 25+00 kuni 27+65 kulgeb sidekanal projekteeritava kergliiklustee kõrval. Kuna lähedale
paigaldatakse uued valgustuspostid koos toiteliiniga, tuleb eelnevalt täpselt ära määrata
sidekanali asukoht surfimise teel.
Sidekaabli asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda AS Telia esindaja kaabli asukoha
näitamiseks ja tööde hindamiseks. Tööde teostamine AS Telia sidevõrgu liinirajatiste
kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaablijärelvalve allüksusega.
AS Eesti Raudteele kuuluvad sidekanalid ja kaablid
Tööd Eesti Raudtee AS sidekaablite kaitsevööndis kooskõlastada Side- ja
turvanguametiga tel. 737 3 241.
PK 9+84 ristub projekteeritav KLT raudtee kõrval paikneva side õhuliiniga. Vertikaalne kuja
õhuliiniga ei ole tagatud kuna liini kõrgus olemasolevast maapinnast on ca 2,5m. Seetõttu on
kahe posti vahelisel lõigul ette nähtud õhuliini asendamine maakaabliga SΠPBΥ 4x1 või
FKKY 2,5x4. Uus maakaabel ühendatakse olemasoleva kaabliga muhvühendusega ühes otsas
ja teises otsas postil olemasoleva õhuliiniga. Postile paigaldada tõmmits. Kolm olemasolevat
posti demonteerida koos nendevahelise õhuliiniga. Paigaldatav sidekaabel on näidatud joonistel
3-2 ja 3-3.
Rajatava kergliiklustee alla jäävatele sidekaablitele näha ette poolitatavad kaitsetorud. Kaablite
lõplik sügavus rajatava kergliiklustee kattest peab jääma ~0,7m.
Olemasolev kaablite sügavus ei vähene kuna jalgteed on tõstetud olemasoleva maapinnaga
võrreldes.
Tööde loetelu ja mahud on lisatud teeprojekti koondmahtudesse.
Kõigile olemasolevatele sidekaablite ristumistele kergliiklusteega on projektis ette nähtud
paigaldada reservtorud. Vajadusel tuleb reservtorude asukohti ja arvu ehitustööde käigus
täpsustada.
Kõik olemasolevad ehitusalas olevad sidekanalisatsiooni trassid jäävad töösse ja tuleb alal
hoida.
Sidekanalisatsiooni reservtorudena kasutada A klassi tugevusega torusid De100.
Reservtorud, mida ei ühendata kaevu, tuleb varustada tuvastustraadiga ja otstesse paigaldada
markerpall.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Vastavalt kooskõlastamise tingimustele AS Eesti Raudtee-ga on lõigul PK 12+80-18+43
projekti mahtudesse lisatud kaheavalise sidekanalisatsiooni ehitamine väljaspoole linna
transpordimaad.
Sidekaevudena kasutada tüüpi KKS-2. Sidekanalisatsiooni paigaldada VMOHBU 10x2 kaabel.
Kaabli otstele paigaldada ühendusmuhvid olemasolevate kaablitega ühendamiseks.
Olemasolevad kaablid tuleb nii palju lahti kaevata et ühendused saaks teha otsakaevudes S-1 ja
S-10. Paigaldatav sidekanalisatsioon on näidatud joonistel 3-3 ja 3-4.
Samadele joonistele on kantud ka projekteeritud Kabeli tn. ja Aardla tn. ülesõidukoha
seademete ning kaablite asukohad, mis on saadud Eesti Raudtee side- ja turvanguameti tööst nr.
301.16-AT.
6.1.8 TÄNAVAVALGUSTUS
Tänavavalgustuse projekt on koostatud eraldi OÜ Eltam Elekter poolt. Töö nr. 05506-16
„Tartu-Petseri raudtee äärne kergliiklustee lõigus Riia tn kuni Võru tn põhiprojekt.
Välisvalgustus“.
Vasakul pool raudteed kulgeva kergliiklustee trassi valgustuse projekt lõigus Riia tn.-Kase
põik-Kabeli tn.-Ülenurme tn.-Võru tn. on eraldi kaustas projekti lisas ja on paralleelselt välja
toodud käesoleva teeprojekti kausta joonistel ja mahtudes.
Kogu objektile on üldjuhul projekteeritud 6,0 m kõrgused LED valgustitega tavavalgustid va.
kalmistu parkla ja Ülenurme tänav kuhu on projekteeritud 8m valgustuspostid. Vastavalt linna
AEO ettekirjutusele peavad kõik uued valgustuspostid olema musta värvi.
PK 18+68-22+45 vahelisel lõigul on Ülenurme tänaval olemasolev valgustus puitpostidel.
Nende küljest võetakse maha olemasolevad valgustid ja nende toiteliinid. Uued 8m
valgustuspostid paigaldatakse kergliiklustee serva ja on mõeldud kogu tänavaala
valgustamiseks.
PK 25+38-27+60 võetakse maha olemasolevad valgustid ja paigaldatakse sinna uued
projektijärgsed LED valgustid. Uusi poste pole hetkel võimalik paigaldada kuna KLT servas
paikneb soojatoru drenaaz ja sidekanal. Samuti ei luba AS Eesti Raudtee täiendavate
kommunikatsioonide paigaldamist oma maale.
Valgustuspostide paigaldamisel alates PK 23+13 tuleb arvestada olemasoleva soojatoru
betoonist küna 2m kujaga.
Projekteeritud uus tänavavalgustus on välja toodud asendiplaanilistel joonistel
3-1 – 3-6. Tänavavalgustuse ehituse mahud on kantud ka teeprojekti koondmahtudesse.
6.2 KATENDID
Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend
2001-52“. Katendi arvutamisel on kasutatud KAP (versioon 17.12.2012) katendi arvutamise
programmi.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Katendi kasutusajaks on võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise
juhendile). Kasutusaja algusaastaks on arvestatud 2017. aasta.
Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise
juhendi” tabelist T11.2.
Katendi kontrollarvutused on välja toodud punktis 5.6.
6.2.1 KATENDI ARVUTUS
Projekteeritavale objektile pole tehtud katendiarvutust kuna taastatakse väikesed sõidutee alad.
Parklatele ja platsidele pole tehtud eraldi tugevusarvutust ja konstruktsioonid on seal valitud
varasemalt ehitatud sarnaste objektide järgi.
6.2.2 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID
Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvide ja viirutustega.
Kergliiklusteede ja kõrvalteede katendikonstruktsioonid on valitud vastavalt Maanteeameti
tüüpkatendikonstruktsioonidele või varasemates projektides heakskiidu saanud
katendikonstruktsioonidele.
Raudtee ülekäigu betoonelementideks on võimalik kasutada firmas E-Betoonelement
toodetavaid või analoogseid, mis vastavad Eesti Raudtee tingimustele.
TÜÜP I Kergliiklusteed ja külgnevad krundi mahasõidud
AC 8 surf 5 cm
Killustikalus fr 16/32 kiilutud 8/12 20 cm
Kruusliiv (dreenkiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm
Olemasolev alus või peenliivast täide k≥0,5 m/ööp
TÜÜP II Pauluse kalmistu parkla ja kõrvaltänavate harud
(Ülenurme tn.) ning KLT ülesõidukohad
AC 12 surf 6 cm
Killustikalus fr 16/32 kiilutud 8/12 25 cm
Kruusliiv (dreenkiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm
Olemasolev alus või peenliivast täide k≥0,5 m/ööp
TÜÜP III (Aardla ja Raudtee tn.)
AC 12 surf 4 cm
AC 16 base 5 cm
Killustikalus fr 32/63 kiilutud 16/32+8/12 25 cm
Kruusliiv (dreenkiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Olemasolev alus või peenliivast täide k≥0,5 m/ööp
TÜÜP IV Betoonkivikatend liilussaartel ja puhkekohtades
Betoonkivid (hall) kloostrikivi 6 cm
Peasõelmetest paigalduskiht 3 cm
Killustikalus fr 16/32 kiilutud 8/12 20 cm
Olemasolev tee alus või dreenkiht liivast 20cm
Kuivsegust kiht braikivi alla, muu konstruktsioon sama.
TÜÜP V Munakividest laotis (tardkivi)
Munakivi D=12-15 ilmastikukindla betooniga 12-15 cm
C20/25
Paigalduskiht kuivsegust C8/10 3 cm
Killustikalus fr 16/32 kiilutud 8/12 15 cm
Kruusliiv (dreekiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm
Olemasolev alus või täitematerjal liivast
TÜÜP VI Ülekäigukoha välimised plaadid
Raudbetoonkilp (standardne)
graniitsõelmed tasanduskihiks 2-3cm
graniitkillustik fr 4-8 20 cm
Kruusliiv (dreekiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm
Olemasolev alus või täitematerjal liivast
Rööbastee vahelised betoonplaadid toetuvad täielikult ainult liipritele
TÜÜP VII (jooksurada)
Killustikusõelmed 10 cm
Kruusliiv 20 cm
Haljastus
Muru (klass III) Min 20g/m2
Kasvupinnas 10 cm
Täitepinnas, vajadusel
Aluspinnas
6.2.3 Ehitamise tehnoloogia
Valdavas osas paikneb KLT trass olemasoleval haljasalal või erineva täitega jäätmaal.
Mullakiht tuleb konstruktsiooni alt kogu ulatuses välja kaevata. Kasvukihi väljakaevamise
mahud on arvestatud geoloogilise uuringu põhjal.
Vajadusel kaevatakse välja ka kasvukihi all olev pinnas kui konstruktsiooni sügavus seda
nõuab. Kui konstruktsiooni alla jääb liiv või kruuspinnas siis pole KLT alla vaja uut dreenkihti
paigaldada.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Olemasolev asfaltkate KLT töömahtude ulatuses tuleb freesida või lammutada. Freespuru tuleb
vedada ladustamispaika, mille asukoht kooskõlastada Tartu Linnavalitsusega. Freespuru kuulub
Tellijale.
Olemasolev katendi konstruktsioon tuleb eemaldada projektis ette nähtud sügavuseni.
Katendikonstruktsiooni alla mitte sobiv pinnas tuleb vähemalt 20 cm sügavuselt välja kaevata
ja ära vedada.
Katendi laiendamisel teostatakse väljakaevamine astmetena ning projekteeritud katendi alune
laienduse osa täidetakse vajadusel täitepinnasega k≥0,5 m/ööp.
Mulde laiendustel kasutada täitepinnasena maksimaalselt objektilt saadavat ehituseks sobivat
pinnast, et tagada võimalikult ühtlased katendikonstruktsiooni aluspinnase omadused.
Peale väljakaevamist planeerida ja tihendada kaeviku põhi. Paigaldada vajadusel peenliivast
täitematerjal, mis planeerida projektis ette nähtud laiuselt ja tihendada. Paigaldada kruusliivast
või liivast aluskiht (dreenkiht), mis planeerida projektis ette nähtud laiuselt ja tihendada.
Paigaldada projektis ette nähtud mahus paekivist killustikalus ja tihendada. Killustikalused
ehitada kiilumismeetodil.
Paigaldada asfaltbetoonkatte kihid AC 16 base, AC 12 surf tänavatele, ainult AC 12 surf
parklatesse või ainult AC 8 surf kergliiklusteedele ja sellega külgnevatele mahasõitudele.
Tüüp 2 lahendust kasutada ka asendiplaanil näidatud kergliiklustee lõikudes raudtee
hooldustranspordi pääsuks raudtee maale.
Ülenurme tänava lõigus PK 25+00-28+05 paigaldada kergliiklustee konstruktsiooni alla 3.
Klassi geotekstiil, et ühtlustada vajumist kuna selles lõigus paikneb tänava servas betoonkünaga
soojatorustik. Juhul kui kergliiklustee ehituse alguseks on soojatorustik renoveeritud, pole
sellisel juhul geotekstiili tarvis.
6.2.4 Nõuded materjalidele
Täitepinnasena kasutada peenliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp.
Dreenkiht ehitada kruusliivast või liivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 1,0 m/ööp.
Filtratsioonimooduli määramisel juhinduda Maanteeameti käskkirjast filtratsioonimooduli
määramise kohta: Muldkeha ja dreenkihi projekteerimine; Filtratsioonimooduli määramine
(14.02.13 nr 0069).
Munakivilaotistes kasutatav kivimaterjal peab olema tardkivi.
Sõidutee killustikalustes kasutada paekivikillustikku. Killustikalused ehitada fraktsioneeritud
killustikust kiilumismeetodil.
Sõidutee killustikalustes kasutatava materjali nõuded:
Vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabel 1 positsioon nr 4 nõuetele
AKÖL 20 2500-8000
Jalgratta- ja jalgtee killustikalustes kasutada paekivikillustikku. Killustikalused ehitada
fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Jalgratta- ja jalgtee, sõiduauto parklate killustikalustes kasutatava materjali nõuded:
Vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabel 1 pos. nr 7 nõuetele
AKÖL 20>500.
Nõuded asfaltbetoonsegule Kabeli ja Aardla tn.
AC 12 surf 70/100 (kulumiskihis)
AC 16 base 70/100 (katte aluskihis )
Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 3000≤AKÖL 20>6000.
Nõuded asfaltbetoonsegule kõrvaltänavatel (Ülenurme tn. ja parklates)
AC 12 surf 70/100 (kulumiskihis)
Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 1500≤AKÖL 20>3000.
Nõuded asfaltbetoonsegule AC 8 surf 70/100 (jalgteedel, krundi mahasõitudel)
Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 900≤AKÖL 20>1500.
6.3 HALJASTUS
Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära.
Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi
olla liiga tahkestunud st. peab surumisel kergesti lagunema.
Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui
kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada.
Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel
on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt
kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra)
osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei
tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%.
Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja
juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus.
Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru
vihmaperioodi saabudes tärkab.
Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 20 g/m2. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas
käsitsi või masinaga. Külv tuleb katta 1cm paksuselt mullaga ( nt rehitseda mulda) ja rullida.
Kogu projekteeritaval alal tuleb vanad kännud ja mahavõetavate puude kännud likvideerida või
freesida kohtades, kus ei saa kaevata.
Osaliselt tuleb Ülenurme tn. kõrval PK19+00 – PK22+40 olemasolevate puude võrasid kärpida
kuni 3 m kõrguseni, et kergliiklusteel oleks piisavalt ruumi ka hooldusmasinale.
Haljastamiseks on soovitav kasutada kodumaiseid puu-ja põõsaliike.
Mahavõetavate ja istutavate puude osas on konsulteeritud Tartu LV arboristiga.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Nõuded istikutele:
Haljastamiseks on soovitav kasutada kodumaiseid puu-ja põõsaliike. Istikud peavad vastama
Eesti standardile EVS 778:2001 “Ilupuude ja põõsaste istikud”.
• istikutel ei tohi olla haigusi, kahjureid, kuivanud oksatüükaid, kuivanud oksi, rebendeid,
vigastusi, kuivamistunnuseid;
• istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks
tagatud;
• mullapall ei tohi laguneda pakkematerjali eemaldamisel;
Ülenurme tänava kõrvale heki uusistutuseks on ette nähtud viirpuu, mis kasvab kuni 3-4m
kõrguseks.
Põõsaste istutuse nõuded:
Rajatakse kasvualus paksusega 0,4m.
Istutada ühte ritta vahega 80cm heki korral. Taimede vahekaugused peavad jääma
ühtlased. Istutusaladel puhkekoha taga jätte põõsate vahed 1,5m kuni 2m.
Taimed istutada 3-5cm sügavamale kui nad enne on kasvanud.
Kogu istutusala katta täiendava multšikihiga 8-10 cm paksuselt.
Istutamisel tuleb kasvumuld suruda vastu taime juurestikku ja ümber taime kinni
vajutada. Põõsataimi kasta peale istutamist 20-30 l/m2 kohta.
Puhkekoha eraldamiseks on projektis ette nähtud istutusalad põõsastega. Valitud liikideks on
lodjap põisenelas „Red baron“ ja Nipponi enelas ning madalam põõsas võnk-
pärgenelas“Crispa“. Istutusala kohta on asendiplaani joonisel 2-1 näidatud skeem, mis kehtib
kõikides puhkekohtades. Kõikides puhkekohtades on madalamat põõsast neli tükki. Kõrgemad
vahelduvad liigiliselt üle ühe nii et ühes puhkekohas on nipponi enelas ja järgmises põisenelas.
Põõsastiku istutuse nõuded on samad nagu viirpuuheki korral.
Garantii ja järelhooldus:
Istutuse tegija on kohustatud andma istutusele 2-aastase garantiiaja koos järelhooldusega.
Järelhoolduse käigus kastetakse taimi kasvuperioodil korrapäraselt vastavalt vajadusele.
Taimede ümbrus (kastmisnõgu ja istutusala) hoitakse umbrohuvaba, vajadusel lisatakse multši
ja korrastatakse tugiteibaid.
Pärast garantiiaja lõppu antakse istutus üleandmis-vastuvõtmise aktiga üle töö linnamajanduse
osakonnale. Akti märgitakse esinenud puudused ja tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Garantiiaja
lõpuks peavad taimed olema juurdunud, puudel ja põõsastel peab olema liigiomane võrsete
aastane juurdekasv. Tugiteibad peavad olema eemaldatud ning kastmisvall likvideeritud.
Kui istik kahjustus või hävis garantiiajal, on tellijal õigus nõuda taime asendamist koos uue
garantiiajaga, v.a kui istutuse tegija tõendab, et taim kahjustus või hävis temast sõltumatutel
asjaoludel. Istiku kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga.
Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Olemasolevad
säilitatavad puud tuleb vajadusel ehitustööde vältamise ajaks kaitsta.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
Likvideeritavate puude ja põõsaste kännud freesida. Jäätmete utiliseerimise kohustus
lasub ehitajal.
Haljastuse asetus on näidatud ära asendiplaani joonistel ning mahud aruandes.
6.3.1 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine
Ehitustööde ajal tuleb kaitsta projektialasse jäävate säilitatavate puude võrasid, tüvesid ja
juurestikke.
Juurestike kaitsmiseks tuleb ehitustööde ajaks paigaldada puude ümber puidust kilbid.
Tüved tuleb kaitsta ümber tüve paigaldatava püstlaudisega. Tüve ja laudise vahele tuleb panna
vähemalt 10 cm paksune (nt vahtkummist, autorehvist vms materjalist) pehmenduskiht. Kaitse
peab olema liikumatult ümber puu, samas kahjustamata kinnitustega tüve.
Võra kaitseks tuleb vajadusel siduda ette jäävad oksad kokku neid seejuures murdmata või
tõmmata oksad kokku võrguga.
Juurte kärpimisvajadusel tohib läbi lõigata kuni 2,5 cm jämedused juured. Kasutada teravat
käsisaagi.
Tirimise teel juuri katkestada ei tohi. Ankurjuuri läbi lõigata ei tohi.
Illustratsiooni allikas: Kadi Tuule raamatust „Linnahaljastus”.
7 KESKKONNAKAITSE
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt
esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise
litsentsi omavatele ettevõtetele.
Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
8 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.
Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada
tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema
kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada
kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd
teostada käsitsi.
Ehituskaevik tuleb piirata pideva vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma
koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks
ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika
läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. Aia eemaldamine on lubatud
peale ehituskaeviku tagasitäitmist kuni maapinnani.
Kaevetööd liinirajatiste kaitsetsoonis on lubatud peale kooskõlastamist Elektrilevi AS -ga. Liini
kaitsetsoonis tööde teostamiseks vajaliku loa taotlus tuleb esitada kaablivaldajale 10 päeva enne
tööde algust. Ilma elektrivõrgu poolse loata on jõukaablite kaitsetsoonis töötamine keelatud.
Kabeli ja Aardla tänaval tuleb sõidutee servas äärekivide paigaldus ja saare ehitus korraldada
nii, et poleks takistatud autode ärasõit raudteelt st. töid peab korraldama poole tänava kaupa.
Projekteeritud tee telg, ristmikud ja piirinaabrite piirid märkida välja vastavaid litsentse
omava geodeesia firma poolt.
Töövõtja peab enne tööde alustamist võtma täiendavalt kõik vajalikud kooskõlastused,
sealhulgas erakinnistute omanikelt kui tööde mahud ulatuvad kinnistu piiridesse,
kommunikatsioonivaldajatelt ja omavalitsusest.
Tööde läbiviimisel arvestada “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RTL 2003, 54, 779).
Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab ehitaja. Enne ehitustööde alustamist kohustub
ehitaja koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mis tuleb kooskõlastada Tartu
Linnavalitsuse liikluskorraldusteenistusega.
Ehitaja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad
ehitusobjektiga.
Koostas: Arvo Vahtra Kontrollis: Vello Sova
Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt
T nimetus:
TI
NGM˜RGI
D Tat
r n
i
ul e
nk g
rlk
i
iluse
t a
erja n
mielg
ıius
Tinter-Projekt O
Tel. 7 475 333
at
i
Ri n.kuni ut
Vı r n.
Emajıe 1A
pr
oj.ker
gli
i
klust
eeasf
aldis
e r
v pr
oj.ker
gli
i
klust
eeasf
aldkat
end 51008, Tartu
[email protected] T Tellija:
Tartu linnavalitsus
pr
oj.peenr
aser
v
pr
oj.sıi
dut
eeasf
aldkat
end Amet: Nimi: Allkiri: linnamajanduse osakond
pr
oj.sıi
dut
ee r
eki
vi Projektijuht: Vello Sova Joonise nimetus:
pr
oj.j
al
gtee r
eki
vi t
ugevdat
udal
usegaKLTk
a t
end
Kergliiklustee asendiplaan
Projekteerija: Arvo Vahtra
pr
oj.al
l
alast
ud r
eki
vi(
0cm) Kuupev: Staadium: Mııtkava: T nr:
Joonis:
pr
oj.al
l
alast
ud r
eki
vi(
4cm) pr
oj.hal
j
ast
usmul
d+mur
ukl
v
30.09.2016 2-5 PP 1:500 05-16-TP
PA
puur
auguor
ient
eer
uvasukoht
pr
oj.bet
oonki
vi
stkat
e
si
l
it
atavk r
bit
avav
ıragapuu M˜RKUSED:
si
l
it
atavpuu 1. Lıigus PK 19+00-21+20 ristub paigaldatav valgustuse toitekaabel sidekanaliga neljas kohas.
pr
oj.val
gust
uspost(
6m)
24+
Sidekanali asukohad tuleb enne kaabli paigaldamist vlja surfida.
l
i
kvi
deer
it
avpuuv
ıir
ajat
is
pr
oj.val
gust
uspost(
8m) dpo
rjeke
tei
ru
t a
drude
t e
els d
ıiukoh e
as adme ak
dj aabd
i
l,
2.Joons
ieek
l anu
t
pr
oj.mur
uhal
j
ast
usepi
i
r
80
24+
pr
oj.val
gust
ust
uset
oit
ekaabel ASEesi
tRaude
t i
esde-at
j uv
ranguamei
tt
s a
s adudmae
tra
ji
ldeau
lsel
pr
oj.r
aadat
avaal
api
i
r
N
po
rj.t mahu
tdeaap
l r
i
i 3.Joons
ieek
l anu
t a
t
dEl mO poot
lkoosa
ttu a
dv g
lusu
tsepo
rjektn.
r055061
-6
24+
60
pr
oj.bet
oonpt
sjapl
astthi
spost
po
rj.pn
i ap
kj rgk
iastpuhkekohas
24+
67
40
57.
54
24+
6
57.
20
.55
000
57
:
23+
00
013
23
1
0
57.
34
110
10:
i tn
11
57.
23+
80
57.
62
71,
l
5
57.
647
Kop
R1
9
51
7
60
23+
57.
57.
33
1
=
0
65
57.
X
57.
4.
57.
09
40
0
0
69
68
29
tna k
a abels
o oj
44
v
as er
vaj atr
ass
ial
t
135
aKL
57.
Ts
57.
57.
uj
uvakskok
79
57.
kuvi
imi VV1
11
seksf 50 .
4
66
r
57.
ol
ema sol
e eesi
da
5
1
v
64
ata
1: 0
2a
sf
alt
i5cm sg 00 D1
57.
avu
T1
sel
t Y
000
jate
2:
57.
h =6
: 0
k
o a l
ekat
e Ko 00
.57
osKL
23
Ta 588
647
sf
alt
ee pl 81
/ 2
ri
mi
0
s
57.
e ga 00 25 it
40
n
58
L
56
1
:
av
23+ 00
1b
040
+
63
57.
57.
013
54
57.
46
t n
2 /
20
57.
=
57.
:
22+ 80
46
53
10:
X
0
57.
43
57.
57.
30
59
VV1.
5
1
n 2
57.
59
20+ 00
use
57.
57.
795
D1
20+ 20
22+
58
56.
20+ 40
5
57.
30
20+ 60
1
7
76
52
3
20+ 80
9
t
L
4,
2
n.
21+ 00
001
8
001
57.
d
34
000
56.
1
21+ 20
7
12
13
21+ 40
57.
001
n
22+ 00
3
1
57.
000
026
R5
48
22+ 20
Y
21+ 60
use
69
=6
42
t
57.
21+ 80
61
a
66
002
60
14
588
Ai
enurm e tn.
:
:
22+
10
56.
57.
:
oom i tn.
9
11
57.
46
tn
56.
50
8
010
:
011
tn
011
70
tn
:
23
m
use
9
and
57.
0
d6
001
011
e
1
:
a
4
tn
010
57.
:
k
ır
57.
sv
tn
u es)
t
tn
au VV1
rm e
d
011
i .
57.
l 6
tn
010
d e
56
10:
10:
ta e 67
10:
i n
rm e
rm e
Eh a .
p
67
Ai
k
r
90
ı
40
v
:
10:
s D1
KK PK 22+4
evi 57
10:
rm e
e
and
k
.67
D
m e
3
57.
010
m(
24
57.
rm e
10:
5
57.
0:
rm e
h=1, 52 03
enu
57.
L
5
3
795
5
59
u
59
u
56 .47
r
9
5
9
.
n
Ai
5
90
1
n
:
enu
u
59
7
9
l
tn
e
7
Pl
795
e
enu
59.03
9
59.14
5
.
0
59.12
enu
54
19
l
l
56.
59.14
6,
en
73
57.
7
PA
71
58.84
33
7
79
57.
1
A
l
00