-864235 -144145 0 0 OTSUS 17.05.17 nr 1-10/17-180 Kalevipoja Kojutulek MTÜ hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine ja menetluse lõpetamine Tulenevalt Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 taotlusest, arvestades Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi 27.07.2016 hoonestusloa taotlust ning võttes aluseks veeseaduse § 22 8 lõike 1 ja käesoleva otsuse lisas 1 toodud põhjendused : otsustan Keelduda Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 esitatud taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamisest ja menetlus e lõpetada. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001,
[email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post:
[email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak Peadirektor Koostaja: Liis Piper Lisa 1 KINNITATUD Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 17.05.17 käskkirjaga nr 1-10/17-180 Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori otsuse „Kalevipoja Kojutulek MTÜ hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine ja menetluse lõpetamine“ seletuskiri Koostanud: Tehnilise Järelevalve Amet TALLINN 2017 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Asjaolud ja menetluse käik PAGEREF _Toc481574406 \h 4 1.1 Asjaomaste asutuste seisukohad hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta PAGEREF _Toc481574407 \h 4 1.2 Konkureeriv taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks ja asjaomaste asutuste seisukohad selle hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta PAGEREF _Toc481574408 \h 6 1.3 Asjaomaste asutuste täiendavad seisukohad hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta Kalevipoja Kojutulek MTÜ taotluse suhtes PAGEREF _Toc481574409 \h 6 1.4 Kalevipoja Kojutulek MTÜ arvamus ja vastuväited PAGEREF _Toc481574410 \h 8 2 Õiguslikud järeldused PAGEREF _Toc481574411 \h 9 Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 22 6 -22 16 menetleb avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, koormamiseks esitatud hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluse käik Kalevipoja Kojutulek MTÜ esitas TJA-le 18.04.2016 hoonestusloa taotluse (lisa 1) , mille kohaselt taotleja soovib püstitada Tallinna lahte Kalevipoja monumentaalskulptuur i . Skulptuur i aluseks on 900 m 2 suuru ne betoonist plaat ning kõrguseks on 23,6 m. Lisaks peab skulptuuri ümbritsema umbes 3900 m 2 suurusel alal jäätõkke ga . S kulptuur on valgustatud, mille tarbeks paigaldatakse elektrikaabel maismaalt skulptuurini ehitusaluse pin n aga 10 m 2 . E hitusperioodiks on planeeritud rajada ajutine muul maismaalt skulptuurini. 1.1 Asjaomaste asutuste seisukohad hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta Enne hoonestusloa taotlu se suhtes menetluse algatamist t uleb VeeS § 22 7 l g 2 alusel küsida asjaomastelt asutustelt seisukoht hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta . Tulenevalt eeltoodust küsis TJA 06.05. 20 16 kirjaga nr 16-7/16-0695-002 (lisa 2) Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Veeteede Ameti, Muinsuskaitseameti ja Tallinna linna seisukohti 18.04.2016 esitatud hoonestusloa taotlusele. Keskkonnaamet vastas 11.05.2016 kirjaga nr 6-2/16/6006-2 (lisa 3) , et ei esita ettepanekuid ja vastuväiteid hoonestusloa taotluse menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Samuti vastas Veeteede Amet 20.05.2016 kirjaga nr 6-3.-1./1649 (lisa 4) , et on taotluse üle vaadanud veeliiklusohutuse seisukohast ja neil ei ole vastuväiteid ega täiendavaid tingimusi hoonestusloa menetluse algatamiseks. Keskkonnaministeerium vastas 01.06.2016 kirjaga nr 16-3/16/4250-2 (lisa 5) , et nõustub hoonestusloa taotluse menetluse algatamisega, kuid juhtis tähelepanu asjaolule, et menetluse käigus tuleb esmalt hinnata Tallinna lahe setete liikumist. Selle tarbeks peab modelleerima setete liikumise ning leidma sellis e lahendus e , et kavandatud monumentaalskulptuuril ei oleks püsivat negatiivset mõju Tallinna lahe setete liikumise dünaamikale. Kultuuriministeerium vastas 07.06.2016 kirjaga nr 10-8/8-2 (lisa 6) , et soovitab hoonestusloa menetluse jätta algatamata põhjendades oma seisukohta asjaoluga, et Kultuuriministeeriumi hinnangul oleks ehitustegevusel Tallinna lahes otsene mõju 18. sajandist pärinevale merepatarei tsitadellile (kultuurimälestis reg nr 22268, kaitse alla võetud kultuuriministri 24.03.1999 määrusega nr 13 "Kultuurimälestiseks tunnistamine"). Samuti jääks kõnealuse asukoha lähedusse nii kaitsealuseid kui ka arvel olevaid laevavrakke. Kultuuriministeeriumi hinnangul tuleks enne hoonestusloa menetluse algatamist uuesti hinnata kavandatava objekti keskkonnamõju ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ning vaatekoridoride aspektist. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) vastas 21.06.2016 kirjaga nr 4-3/1465-3 (lisa 7) , et skulptuuri, vundamendi ja lainemurdjate näol lisandub Tallinna lahte märgatav kogus vetikatele sobivat substraa ti, mis võib suurendada nende produktsiooni ja selle tulemusena ka rannikul lagunevate vetikate massi. Sellest tulenevalt leia b TLPA , et käesoleva projekti raames tuleb esitada algoloogi eksperthinnang skulptuuri ja ajutise juurdepääsu tammi rajamise mõjust vetikate produktsioonile, ning vajadusel lahendused Tallinna lahe igasuvise lõhnaprobleemi võimaliku süvenemise ennetamiseks. Lisaks palus TLPA teostada keskkonnamõju eelhinnangus nõutud uuring setete reostuse kohta ning esitada eksperthinnang setete ja rannaprotsesside dünaamikast. Muinsuskaitseamet pikendas 01.06.2016 kirjaga nr 1.1-7/1014-1 (lisa 8) vastamise tähtaega ning kutsus taotleja 07.06.2016 toimuvale ehitismälestiste eksperdinõukogu koosolekule. TJA ja taotleja osalesid 07.06.2016 Muinsuskaitseametis toimunud ehitismälestiste eksperdinõukogu koosolekul. TJA tutvustas hoonestusloa menetluse käiku ning taotleja kirjeldas oma kavandatud tegevust. Muinsuskaitseamet vastas 21.06.2016 kirjaga nr 1.1-7/1014-2 (lisa 9) ning teatas, et ei nõustu hoonestusloa menetluse algatami sega. Oma seisukohta põhjendas Muinsuskaitseamet asjaoluga, et skulptuuri kavandatav asukoht jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja looks uue visuaalse dominandi Tallinna vanalinna nö kilukarbivaate ette Pirita teel. Samas viitas Muinsuskaitseamet asjaolule, et kui hoonestusloa menetlus siis ki algatatakse tuleb hinnata keskkonnamõju, eelkõige mõju kultuuripärandile. TJA edastas saabunud arvamused taotlejale 29.06.2016 kirjaga nr 16-0695-013 (lisa 10) . TJA otsustas 06.07.2016 avaldada VeeS § 22 7 lõike 3 kohase teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest Ametlikes Teadaannetes , Eesti Päevalehes ja TJA kodulehel. Teate avaldamisega ant i kõigile huvitatud isikutele võimalus taotluse ja menetluse dokumentidega tutvumiseks , samuti omapool s e hoonestusloa taotlus e esitamiseks samale alale. 25.07.2016 edastas Eesti Kunstimuuseum kirjaga nr 1-11/215 (lisa 11) omapoolse seisukoha, milles teatas, et on vastu Tallinna lahele nii võimsa monumentaalskulptuuri paigutamisele. Oma seiskohta põhjendas Eesti Kunstimuuseum asjaoluga, et uus skulptuur ei anna lisaväärtust praeguseks väljakujunenud rannavaatele, kuid lõhub samal ajal vaate vanalinnale. Oma seisukoha edastas 25.07.2016 ka Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (lisa 12) , kes teatas, et on skulptuuri rajamise vastu, sest on veendumusel, et vaade Pirita teelt merele on esteetiliselt rikkam ja linna elanikele ning külalistele nauditavam ilma kavandatava skulptuurita. Ühing peab oluliseks Tallinna vanalinna silueti puutumatust ning ühtlasi leiab, et kui avalikust huvist lähtuvalt rajada Tallinna lahte skulptuur, siis tuleks selleks korraldada avalik konkurss, mille tulemuse üle otsustaksid kunsti-, arhitektuuri- ja muinsuskaitse eksperdid. Kunsti- ja arhitektuurivaldkonna organisatsioonide ning eri loomevaldkondade eksperdid avaldasid kollektiivselt arvamust oma 26.07.2016 TJA-le edastatud seisukoha s (lisa13) , milles andsid teada, et toetavad Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti seisukohta jätta menetlus algatamata, leides, et hoonestusõiguse seadmise aluseks peaks olema selge avalik vajadus, mille üle tuleks otsustada avalikkust kaasates. Samuti leiavad arvamuse andjad, et planeeritud skulptuur on põhjendamatult kõrge, selle sobivust ei ole hinnanud eksperdid ning skulptuuri edasine ülalpidamine on liialt kulukas. Oma arvamust avaldas 26.07.2016 ka Eesti Kunstiakadeemia (lisa 14) , kes leiab, et kavandatav Kalevipoeg ei vääri toetust ega teostust, sest tegemist on silmatorkava asukohaga avalikus ruumis, kuhu asetatuna pretendeerib rajatav skulptuur Tallinna profiili ja kuvandit kujundama, kuid skulptuuri madal kunstiline kvaliteet kahjustaks oluliselt linna kultuurilist mainet. Samuti tõid arvamuse avaldajad välja, et teos rikub Tallinna vanalinna legendaarselt olulise silueti vaadeldavust. Skulptuuri eskiislahendusest nähtub, et skulptuur ei ole kooskõlas Tallinna linna silueti kaitsmiseks ettenähtud vaatesektorite ja -koridoridega ja häirib seega Tallinna silueti vaadeldavust. Ka skulptuuri valgustus pimedal ajal hakkaks segama Tallinna vanalinna silueti vaadeldavust linna kõige armastatuma promenaadi suunalt. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 8 kohaselt tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaat epunktidest linnas ja vanalinna suunalistelt tänavatelt. Lisaks toodi muuhulgas välja, et teose ettevalmistuste käigus ei ole ära kuulatud huvitatud osapooli. 1.2 Konkureeriv taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks ja asjaomaste asutuste seisukohad selle hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta 26.07.2016 esitas kooskõlas VeeS § 22 7 lõikega 4 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum omapoolse hoonestusloa taotluse, millega taotleb luba Tallinna lahte paigaldatavale skulptuurile „Betooni valatud merelaine“ (lisa 15) . TJA tuvastas, et Kalevipoja ja betooni valatud merelaine taotletavad hoonestusalad kattuvad, mis tähendab, et tegemist on konkureerivate taotlustega VeeS § 22 7 lõike 5 mõistes. Lähtuvalt VeeS § 22 7 lõikest 5 algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Teiste taotluste puhul keeldub pädev asutus menetluse algatamisest. TJA küsis 10.08.2016 kirjaga nr 16-7/ 16-1205-002 (lisa 16) Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Veeteede Ameti ja Tallinna linna seisukohta Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse 26.07.2016 esitatud hoonestusloa taotlusele, et välja selgitada ega esitat ud taotluse puhul ei esine VeeS § 22 10 sätestatud aluseid hoonestusloa andmisest keeldumiseks. Seisukohtade andjad ei tuvastanud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi esitatud taotluse alusel hoonestusloa andmist või hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Samas tõi Muinsuskaitseamet 01.09.2016 vastuskirjas nr 5.1-17.6/148-1 (lisa 17) välja, et juhul kui hoonestusloa menetlus algatatakse betooni valatud merelaine suhtes, siis tule b teostada allveearheoloogiline uuring ning algatada keskkonnamõju hindamine, mille käigus hinnatakse skulptuu ri mõju kultuuripärandile. Muinsuskaitseameti hinnangul võib planeeritavate tegevustega kaasneda negatiivne mõju kultuurimälestistele nr 22268 (Merepatarei "Tsitadell", 18.saj.) ja nr 30299 (laevavrakk). Võimalikule negatiivsele keskkonnamõjule kultuuripärandile viitas oma 21.09.2016 kirjas nr 10-8/14-2 (lisa 18) ka Kultuuriministeerium, kes leiab, et betooni valatud merelaine hoonestusloa menetluse puhul tuleb esmalt läbi viia keskkonnamõju hindamine. Samuti viitas Kultuuriministeerium , et avalikku ruumi rajatava esteetilise ob jekti puhul peaks analüüsima laiemalt teose semantilist tähendust, võimalikke tõlgendusvõimalusi ja sellest tulenevalt monumendi sisulist sobivust avalikku ruumi. See eeldaks ekspertide kaasamist näiteks avaliku konkursi vormis, nagu on kunstiteoste tellimisel heaks tavaks. Asjaomaste asutuste täiendavad seisukohad hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta Kalevipoja Kojutulek MTÜ taotluse suhtes Lähtuvalt Kultuuriministeeriumi 07.06.2016 vastuskirjast nr 10-8/8-2 (lisa 6) Kalevipoja monumentaalskulptuurile palus TJA 19.08.2 016 kirjaga nr 16-7/16-0695-020 (lisa 19) täiendavaid ning täpsemaid selgitusi, kuidas mõjutab skulptuuri rajamine veealuseid kultuurimälestisi ning milles seisneb skulptuuri rajamisega kaasnev otsene mõju kultuurimälestistele nr 22268 (Merepatarei "Tsitadell", 18.saj.) . Samuti küsis TJA, kas Kultuuriministeeriumi hinnangul on Kalevipoja monumentaalskulptuuri rajamisel niisugune oluline mõju kultuuriväärtustele, mis on tuvastatav ilma täiendavaid uuringuid tegemata ehk skulptuuri rajamine oleks VeeS § 22 8 lõike 1 alusel ilmselgelt võimatu. Kultuuriministeerium vastas 22.09.2016 kirjaga nr 10-8/8-4 (lisa 20) , et vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-le 2 1 loetakse keskkonnamõjuks ka mõju kultuuripärandile. Mõju all peetakse silmas, et uus rajatav ehitis ei tohi ehituse käigus ega hiljem kultuurimälestist negatiivselt mõjutada (lõhkuda, takistada ligipääsu jm). Veealuseks kultuuripärandiks loetakse üldjuhul kõik inimese olemasolu kultuurilised, ajaloolised või arheoloogilised jäljed, mis on vee all olnud vähemalt 100 aastat. Tulenevalt KeHJS §-st 2 2 on oluline keskkonnamõju selline, mis võib põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Seetõttu on Kultuuriministeerium seisukohal, et mõju kultuuripärandile tuleks hinnata juba enne hoonestusloa menetluse algatamist ning hinnata kavandatava objekti mõju ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ning vaatekoridoride aspektist. Tallinna vanalinn on rahvusvahelise tähtsusega kultuurimälestis, mis on alates 1997. aastast kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Nimekirja arvamise järel on osalisriigil kohustus tagada objekti säilimine ja efektiivne kaitse. Samuti, lähtudes Muinsuskaitseameti 21.06.2016 antud esimesest seisukohast (lisa 9) Kalevipoja monumentaalskulptuurile, küsis TJA Muinsuskaitseameti täiendavat seisukohta 02.09.20 1 6 kirjaga nr 16-7/16-0695-021 (lisa 21) , milles palus täpsemalt selgitada, kas planeeritav Kalevipoja monumentaalskulptuur looks Tallinna vanalinna kaitsevööndisse sellise visuaalse dominand i, mis on vastuolus kaitsevööndile seatud ülesandega. Samuti, kas Muinsuskaitseamet peab skulptuuri rajamist võimalikuks või on ilma hoonestusloa m enetlust algatamata selge, et 18 .04.2016 esitatud hoonestusloa taotlusesse märgitud Kalevipoja monumentaalskulptuuri ei ole võimalik Tallinna vanalinna kaitsevööndisse ilma muinsuskaitseala ja UNESCO maailmapärandit rikkumata rajada . Muinsuskaitseamet vastas 03.10.2016 kirjaga nr 1.1-7/1794-2 (lisa 22) , et asus Tallinna lahte Tallinna vanalinna kaitsevööndisse kavandatava Kalevipoja monumentaalskulptuuri lubatavuse osas eitavale seisukohale, sest monumentaalskulptuur muinsuskaitseala kaitsevööndis loob uue visuaalse dominandi Pirita teelt avaneva Tallinna vanalinna silueti ette ning oma suuruse (eelkõige kõrguse) tõttu jääks konkureerima ka Orlovi lossi ja Maarjamäe memoriaaliga. Täiendavalt selgitas Muinsuskaitseamet , et muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 4 kohaselt on muinsuskaitseala maa-alal /…/ kinnismälestistest ja teistest asjadest koosnev kultuuriväärtuslik tervik ning selle säilimise tagamiseks näeb seadus ette kitsendused muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis. MuKS § 25 lõike 2 kohaselt kehtestatakse kaitsevöönd muinsuskaitseala vaadeldavuse, sh kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse tagamiseks ning kaitsevööndis tuleb tagada muinsuskaitseala ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Mu KS § 15 alusel kehtestatud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse (edaspidi Põhimäärus) kohaselt koosneb kaitsevöönd mh muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest ja vaatesektoritest. Muinsuskaitsealaga külgnev kaitsevöönd piirneb Põhimääruse § 4 punkti 1 alusel Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega. Pirita teega, /…/ , Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni. Vastavalt Põhimääruse § 6 lõikele 1 on vanalinna silueti vaadeldavuse tagamine üks oluline kaitsevööndi eesmärk. Muinsuskaitseameti selgituste kohaselt kataks skulptuur k avandatud asukohas Pirita teelt vanalinnale suunatud vaates Tallinna vanalinna silueti osaliselt ja läbistaks silueti piirjoone umbes plaanitava Kalevipoja skulptuuri puusakõrgusel. Seetõttu muutuvad - skulptuuriga võrreldes - selle taha taustale jäävad objektid marginaalseks ning Pirita teelt ei oleks vanalinna siluett enam täies ulatuses vaadeldav. Muinsuskaitseamet selgitas täiendavalt , et kuivõrd Tallinna vanalinna muinsuskaitsea la kanti 4.12.1997 UNESCO maailmapärandi nimekirja , oleks Tallinna vanalinna silueti vaadeldavuse rikkumine (häirimine, varjamine) kaitsevööndi kogu ulatuses mõeldav üksnes ülekaaluka avaliku huvi korral. Muinsuskaitseamet leiab, et k una taotleja soovitud eesmärgid võivad realiseeruda muul viisil ning seejuures kultuuripärandit säästvamal moel, ei saa monumentaalskulptuuri püstitamist muinsuskaitseala kaitsevööndisse erandina lubatavaks pidada. Samuti juhtis Muinsuskaitseamet tähelepanu asjaolule, et taotlusega koos esitatud TTÜ Meresüsteemide Instituudi Keskkonnamõjude 2006. aastal koostatud eelhinnangus on lähteülesande andmetena võetud arvesse oluliselt madalama kõrgusega skulptuuri kui seda on 18.04.2016 esitatud hoonestusloa taotluses. Seetõttu leiab Muinsuskaitseamet, et eelhinnangu esitamine eksperdiarvamusena on antud taotluse puhul eksitav. Eelhinnangus on käsitletud skulptuuri 15 meetri kõrgusena, kuid hoonestusloa taotlus on esitatud 23,6 meetri kõrguse skulptuuri kohta. Kokkuvõtvalt asus Muinsuskaitseamet seisukohale, et skulptuuri rajamine merre Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ei ole võimalik, kuna see kahjustaks nii kaitsevööndi koosseisus kaitstavat kaugvaadet vanalinnale kui ka Tallinna vanalinna silueti terviklikku ja häirimatut vaadeldavust selle vaate kaitseks kehtestatud kaitsevööndi alalt. TJA edastas Muinsuskaitseameti 03.10.2016 kirja ta otlejale tutvumiseks 07.10.2016. 1.4 Kalevipoja Kojutulek MTÜ arvamus ja vastuväited Lähtudes Kalevipoja Kojutulek MTÜ taotluse suhtes asjaomastelt asutustelt saadud seisukohtadest, koostas TJA Kalevipoja Kojutulek MTÜ-le hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse kavandi. Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. TJA edastas Kalevipoja Kojutulek MTÜ-le hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse kavandi koos selgituste ja põhjendustega 21.10.2016 kirjaga nr 16-0695-026 (lisa 23). TJA andis 21.10.2016 kirjaga taotlejale võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 21.11.2016. Taotleja vastas TJA kirjale 10.11.2016 (lisa 24) ning palus hoonestusloa menetluse peatamist kolmeks kuuks. Menetluse peatamise vajadust põhjendas taotleja asjaoluga, et on tellinud juriidilise analüüsi nii Muinsuskaitseameti, Kultuuriministeeriumi kui ka Mu insuskaitse nõukogu arvamustele, samuti nende seisukohale, et vanalinna vaatekoridorides kehtivad tingimused laienevad automaatselt kogu kaitsevööndile. Samuti andis taotleja teada, et soovib saada Muinsuskaitseametilt vastust, kuidas kahjustab Kalevipoeg, Tallinna silueti vaadeldavust samas, kui Admiraliteedi basseini äärde ehitatud ning otse vaatesek torisse jäävad suured hooned seda ei tee. TJA selgitas 11.11.2016 kirjas nr 16-0695-028 , et loeb 10.11.2016 esitatud taotluse vast amistähtaja pikendamise taotluseks. Samuti selgitas, et lähtuvalt asjaolust, et samale alale on esitatud ka teine hoonestusloa taotlus, pikendame 21.10.2016 edastatud hoonestusloa menetluse algatamata jätmise otsuse projektile arvamuse ja vastuväidete esit amise tähtaega kuni 12.01.2017 ehk kaks kuud (lisa 25) . Taotleja küsis 18.11.2016 Muinsuskaitseametilt 03.10.2016 seisukohale nr 1.1-7/1794-2 (lisa 22) täpsemaid selgitusi (lisa 26). Muinsuskaitseamet vastas taotlejale 05.12.2016 kirjaga nr 1.1-7/1794-2 (lisa 27) ning selgitas, et k aitsev öönd ei ole ehituskeeluala ning selle sse ehitamise võimalikkus on igal üksikjuhul kaalutlusotsus, mis lähtub MuKS-s ja P õhimääruses sätestatud eesmärkidest . Põhimõtteliselt on kaitsevööndis linnaliku asustusstruktuuri laiendamine lubatud, uue hoonestuse kõrguste ja asetuse kavandamisel tuleb arvestada Vanalinna vaadeldavusega. Kõrghoonete kavandamine selliselt, et need võimalikult vähe mõjutaks Vanalinna siluetti, on reguleeritud teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas.“ Suuremahuline monumentaalskulptuur Tallinna lahes väljapakutud asukohas on Muinsuskaitseameti hinnangul kaugvaates kindlasti oluliselt rohkem domineeriv ja endale tähelepanu tõmbav objekt kui tavapärase linnalise hoonestusstruktuuri jätkamine . Keskkonnaamet väljastas 09.01.2017 taotlejale Kalevipoja monumentaalskulptuuri ehitusajaks rajatavale kaldaga püsivalt ühendatud ajutisele muulile vee erikasutusloa nr L.VV/328631 (lisa 28). Muul rajataks ajutiselt monumenta alskulptuuri ehituseks vajalike materjalide transportimiseks . Peale monumentaalskulptuuri püstitamist tuleb muul eemaldada. Vee erikasutusloa menetluse käigus andis Keskkonnaamet k avandatava tegevuse keskkonnamõ ju olulisuse eelhinnangu lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumitest. Eelhinnangus kirjeldas Keskkonnaamet, et a jutise muuli ehitamine Tallinna lahte ei ohusta muinsuskaitse väärtuste säilimist ega nähtavust ruumilises kontekstis, küll aga võib vastavat mõju avaldada Kalevipoja monument, mille tarbeks ajutine muul soovitakse ehitada. Lähtuvalt eelnevast seadis Keskkonnaamet tingimuse, et m uuli ehitamist ei tohi alustada enne, kui Kalevipoja monumendi rajamiseks on antud hoonestusluba ning muud vajalikud load ja nõusolekud. Taotleja vastas ärakuulamisõigusele 11.01.2017 (lisa 29). Oma vastuses selgitab taotleja, et Muinsuskaitseameti seisukohad tulenevad seaduse suvalisest interpreteerimisest ning ametnike kaalutlustest. Taotleja palub TJA-l jätkata hoonestusloa taotluse menetlust, sest taotleja hinnangul ei ole hoonestusloa menetluse algatamiseks ühtki seadusest tulenevat takistust. TJA pöördus 23.02.2017 kirjaga nr 16-7/16-0695-032 (lisa 30) MKM-i poole ning tegi ettepaneku selgitada välja riigi huvi Tallinna lahe plane erimisel kuivõrd leidis, et ei saa hinnata teoste kunstilist väärtust ja piirkonda sobivust . MKM vastas TJA-le 31.03.2017 kirjaga nr 1.10-13/17-0251/17-2849 (lisa 31) ning selgitas, et pädev asutus otsustab j a põhjendab, kas hoonestusloa menetluse algatamine on võimal ik, olukorras, kus on teada Muinsuskaitseameti seisukoht kavandatava ehitise osas. Asjaomane asutus, kelle poole arvamuse saamiseks pöörduda, peab muuhulga s lähtuma sellest, et VeeS § 22 8 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Järelikult tuleb arv amuse andjal lähtuda VeeS § 22 10 toodud alustest, millal pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest. Selle paragrahvi punkti 5 kohaselt on üheks hoonestusloa andmata jätmise aluseks olulise negatiivne keskkonnamõju esinemine, mida ei ole võimalik piisavalt vä ltida ega leevendada. KeHJS § 2 1 järgi on kesk konnamõju kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Olulise negatiivse ja mitteleevendatava mõju korral, mh kultuuripärandile, hoonestusluba ei anta. Õiguslikud järeldused VeeS § 22 6 lõike 1 ja § 22 7 lõi gete 1 ja 2 kohaselt otsustab TJA hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist . Hoonestusloa menetluse algatamisest tuleb keelduda, kui esineb vähemalt üks VeeS § 22 8 sätestatud alustest. Tulenevalt peab TJA keelduma hoonestusloa menetluse algatamisest, kui : hoonestuslo a andmine on ilmselgelt võimatu, taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võ imalik anda teist hoonestusluba, taotletaval alal on algatatud planeering ja plan eerimismenetlus ei ole lõppenud või kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. Lisaks eeltoodule sätestab VeeS § 22 7 lõige 5, et k ui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu ala kohta esitatud mitu hoonestusloa taotlust, mille puhul puu duvad VeeS §-s 22 10 sätestatud alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule . TJA-le on 18.04.2016 ja 26.07.2016 esitatud kaks konkureerivat hoonestusloa taotlust Tallinna lahe koormamiseks mere põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Taotlused on esitatud alale: Kalevipoja monumentaalskulptuur: 6591067.15 545735.29 6591055.29 545762.85 6591082.85 545774.71 6591094.71 545747.15 6591067.15 545735.29 6591082.85 545774.71 6591110.41 545786.56 6591138.07 545722.26 6591069.18 545692.62 6591053.37 545729.36 6591094.71 545747.15 6591082.85 545774.71 Betooni valatud merelaine: 6591107.20 545734.30 6591107.20 545734.40 Taotlustes esitatud alad kattuvad (lisa 32, joonis) . Mõlema taotluse osas on hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks võetud vastavalt VeeS § 22 7 lõikele 2 seisukohad asjaomastelt asutustelt. Kuivõrd taotlustega kavandatavad rajatised omaks laiemat kui üksnes ehitustehnilist laadi mõju, siis on asjaomastelt asutustelt saadud seisukohad TJA-le siduvad. Kokkuvõtvalt võib TJA-le esitatud arvamuste alusel asuda seisukohale, et Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule vastab enim 26.07.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi taotlus Tallinna lahte skulptuuri „Betooni valatud merelaine“ püstitamiseks. Esitatud arvamustest nähtub asjaolu, et Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 esitatud hoonestusloa taotluses näidatud skulptuur varjaks osaliselt Tallinna vanalinna silueti vaated, mille lubamine on vastuolus MuKS § 15 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud Põhimääruse § 6 lõikega 1 ning MuKS § 25 lõikega 2. MuKS § 25 lõike 1 kohaselt kehtestatakse k innismälestise ja muinsusk aitseala kaitseks kaitsevöönd , mille ülesandeks on MuKS § 25 lõike 2 alusel kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus e , sealhulgas kaugvaadete säilimis e ja silueti nähtavus e tagamine, samuti kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtusli ke struktuurielementide säilimis e tagamine ruumilises kontekstis. Põhimääruse § 6 lõige 1 sätestab, et m uinsuskaitseala eesmärgiks on muinsuskaitseala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, kultuurikihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ja temale avanevate kaug- ning sisevaadete säilitamine. Põhimääruse § 8 kohaselt tuleb muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Vastavalt Põhimääruse § 8 lõikele 2 on Muinsuskaitseameti loata muinsuskaitseala kaitsevööndis keelatud: 1) ehitiste, mis välismõõtmete tõttu häirivad muinsuskaitseala siluetti või varjavad kaugvaateid muinsuskaitsealale, püstitamine kaitsevööndi vaatesektoritesse või vaatekoridoridesse; 2) muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes mastaapidelt mittesobivate ehitiste püstitamine. MuKS § 25 lõike 10 alusel kehtestatud määruse „Ü ldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kord “ § -s 3 on sätestatud nõuded üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel esitatakse üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes nõuded planeeringu koostamisel muinsuskaitseala ning seal paiknevate kinnismälestiste ja teiste kultuuriväärtuslike objektide säilitamise ja vaadeldavuse tagamiseks ning kaitsevööndi eesmärgi täitmiseks, sealhulgas vaatesektorid ja vaatekoridorid, ehituskeelualad ning tingimused ehitiste kõrgustele ja mahtudele. Tallinna Volikogu 11.01. 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu peatükis 10 on kirjeldatud, et m uinsuskaitseala ümbritsevas kaitsevööndis tuleb jälgida, et vastavad ehitised mitte ainult kõrguselt, vaid ka mastaabilt, vanalinnale teravat kontrasti ei tekitaks. Kaitsevööndis tuleb vältida monotoonsete hiigelhoonete teket ja leida ruumi vanalinna teenindavate autoparklate, rekreatsioonirajatiste ning haljasalade tarbeks. Kaitsevööndi eesmärgiks on tagada vanalinna üha parem eksponeerimine. Tallinna vanalinna vaadeldavuse küsimust on käsitletud ka Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus, mis on kehtestatud Tallinna volikogu 9.12. 2004 määrusega nr 54 . Kõnealuse planeeringuga on kehtestatud ranna-ala vaatesektor Maarjamäelt suunaga vanalinnale. Planeeringus kirjeldatakse, et Tallinna v analinn on UNESCO M aailmapärandi Nimistusse kuuluv Tallinna linna tähtsaim kultuurimälestis ja mu insuskaitseala. Vanalinna säilimise eest terve linna arhitektuurse d ominandina tuleb hoolitseda nii m ajanduslikel kui kultuurilistel kaalutlustel. Selle tagamiseks tuleb jälgida, et projekteerit av kõrghoonestus ei varjaks ega rikuks vaateid vanalinnale ja v analinnast. Vaated merelt on peamised v analinnale av anevad vaated. Linna ajalooline siluett avaneb Tallinna lahelt, seda raamivad kahel pool Paljassaare poolsaar ja Viimsi poo lsaar. Planeeringus on võetud iseloomulikeks vaatepunktideks Katariina kai, Maarj amäe memoriaal, Pirita kai ning lisaks neile veel üle lahe Merivälja muul. Lisaks neile valitud vaatepunktidele ava neb kauneid vaateid vanalinnale ka mujalt. Nende vaadete kaitseks on keh testatud vanalinna vaadeldavuse tsoon kaitsevöön dina v analinna muinsuskaitseala ümber. Kavandatava Kalevipoja monumentaalskulptuuri kõrguseks on planeeritud 23,6 m ning see on kavas paigutada 900 m 2 suurusele alusele. Võttes aluseks Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsuse ga nr 77 vastu võetud Tallinna kõrghoonete paiknemise teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3 kirjeldatu, võib planeeritavat monumentaalskulptuuri oma kõrguselt võrrelda 5-8 korruselise hoonega, mida vastavalt teemaplaneeringule loetakse keskmise kõrgusega hooneks. Ka 23,6 m kõrguse ehitise paigutamine kaitsevööndisse varjab osaliselt vaated merelt Tallinna vanalinnale. Tulenevalt eeltoodust on Tallinna lahte Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 taotluses näidatud skulptuur i püstitamine vastuolus MuKS § 25 lõikega 2, Põhimääruse §-dega 6 ning 8, Tallinna linna üldplaneeringuga ning Paljassaare ja Russalka va helise ranna-ala üldplaneeringuga. Kuivõrd Muinsuskaitseamet on käesolevas menetluses asunud seisukohale, et Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 taotluse osas tuleb keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest ning arvestades asjaolu, et Põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt vajaks kõnealuse monumentaalskulptuuri püstitamine ka Muinsuskaitseameti vastavat luba, välistab menetluse algatamise ka VeeS § 22 8 lõige 1. TJA jätab rahuldamata Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 esitatud taotluse anda hoonestusluba Tallinna lahte Kalevipoja monumentaalskulptuuri püstitamiseks kuivõrd leiab, et Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt samale alale esitatud konkureeriv hoonestusloa taotlus vastab enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Lisad: Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 hoonestusloa taotlus; TJA 06.05.2016 kiri nr 16-7/16-0695-002; Keskkonnaameti 11.05.2016 vastuskiri nr 6-2/16/6006-2; Veeteede Ameti 20.05.2016 vastuskiri nr 6-3.-1./1649; Keskkonnaministeeriumi 01.06.2016 vastuskiri nr 16-3/16/4250-2; Kultuuriministeeriumi 07.06.2016 vastuskiri nr 10-8/8-2; Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.06.2016 vastuskiri nr 4-3/1465-3; Muinsuskaitseameti vastamise pikendamine 01.06.2016, kiri nr 1.1-7/1014-1; Muinsuskaitseameti 21.06.2016 vastuskiri nr 1.1-7/1014-2; Arvamuste edastamine 29.06.2016 kirjaga nr 16-0695-013; Eesti Kunstimuuseumi 25.07.2016 arvamus nr 1-11/215; Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu 25.07.2016 arvamus; Kunsti- ja arhitektuurivaldkonna organisatsioonide ning eri loomevaldkondade ekspertide kollektiivne 26.07.2016 arvamus; Eesti Kunstiakadeemia 26.07.2016 arvamus; Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi 26.07.2016 hoonestusloa taotlus; TJA 10.08.2016 kiri nr 16-7/16-1205-002; Muinsuskaitseameti 01.09.2016 vastuskiri nr 5.1-17.6/148-1; Kultuuriministeeriumi 21.09.2016 vastuskiri nr 10-8/14-2; TJA 19.08.2016 kiri nr 16-7/16-0695-020 Kultuuriministeeriumile; Kultuuriministeeriumi 22.09.2016 vastuskiri nr 10-8/8-4; TJA 02.09.2016 kiri nr 16-7/16-0695-021 Muinsuskaitseametile; Muinsuskaitseameti 03.10.2016 vastuskiri nr 1.1-7/1794-2; TJA ärakuulamisõigus taotlejale, 21.10.2016 kiri nr 16-0695-026; Taotleja 10.11.2016 vastus TJA kirjale; Ärakuulamisõiguse tähtaja pikendamine 11.11.2016 nr 16-0695-028; Taotleja 18.11.2016 kiri Muinsuskaitseametile; Muinsuskaitseameti 05.12.2016 vastus nr 1.1-7/1794-2 taotlejale; Keskkonnaameti poolt 09.01.17 antud vee erikasutusluba nr L.VV/328631; Taotleja vastus ärakuulamisõigusele 11.01.201 7; TJA 23.02.2017 kiri MKM-le; MKM 31.03.2017 vastuskiri ; Joonis .
OTSUS
17.05.17 nr 1-10/17-180
Kalevipoja Kojutulek MTÜ hoonestusloa
menetluse algatamisest keeldumine ja
menetluse lõpetamine
Tulenevalt Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 taotlusest, arvestades Eesti Kaasaegse
Kunsti Muuseumi 27.07.2016 hoonestusloa taotlust ning võttes aluseks veeseaduse § 228 lõike
1 ja käesoleva otsuse lisas 1 toodud põhjendused:
otsustan
1. Keelduda Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 esitatud taotluse alusel hoonestusloa
menetluse algatamisest ja menetluse lõpetada.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest,
esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667
2001,
[email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post:
[email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
Peadirektor
Koostaja: Liis Piper
2
Lisa 1
KINNITATUD
Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektori 17.05.17
käskkirjaga nr 1-10/17-180
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori otsuse „Kalevipoja Kojutulek MTÜ
hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine ja menetluse
lõpetamine“ seletuskiri
Koostanud:
Tehnilise Järelevalve Amet
TALLINN
2017
3
Sisukord
1. Asjaolud ja menetluse käik.................................................................................................. 4
1.1 Asjaomaste asutuste seisukohad hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata
jätmise kohta ............................................................................................................................... 4
1.2 Konkureeriv taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks ja asjaomaste
asutuste seisukohad selle hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta .... 6
1.3 Asjaomaste asutuste täiendavad seisukohad hoonestusloa menetluse algatamise või
algatamata jätmise kohta Kalevipoja Kojutulek MTÜ taotluse suhtes ....................................... 6
1.4 Kalevipoja Kojutulek MTÜ arvamus ja vastuväited ............................................................ 8
2 Õiguslikud järeldused ........................................................................................................ 10
4
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(edaspidi MKM) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi
VeeS) paragrahvidele 226-2216 menetleb avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt
ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, koormamiseks esitatud
hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise
üle.
1. Asjaolud ja menetluse käik
Kalevipoja Kojutulek MTÜ esitas TJA-le 18.04.2016 hoonestusloa taotluse (lisa 1), mille
kohaselt taotleja soovib püstitada Tallinna lahte Kalevipoja monumentaalskulptuuri. Skulptuuri
aluseks on 900 m2 suurunebetoonist plaat ning kõrguseks on 23,6 m. Lisaks peab skulptuuri
ümbritsema umbes 3900 m2 suurusel alal jäätõkkega. Skulptuur on valgustatud, mille tarbeks
paigaldatakse elektrikaabel maismaalt skulptuurini ehitusaluse pinnaga 10 m2.
Ehitusperioodiks on planeeritud rajada ajutine muul maismaalt skulptuurini.
1.1 Asjaomaste asutuste seisukohad hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata
jätmise kohta
Enne hoonestusloa taotluse suhtes menetluse algatamist tuleb VeeS § 227 lg 2 alusel küsida
asjaomastelt asutustelt seisukoht hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise
kohta. Tulenevalt eeltoodust küsis TJA 06.05.2016 kirjaga nr 16-7/16-0695-002 (lisa 2)
Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Veeteede Ameti,
Muinsuskaitseameti ja Tallinna linna seisukohti 18.04.2016 esitatud hoonestusloa taotlusele.
Keskkonnaamet vastas 11.05.2016 kirjaga nr 6-2/16/6006-2 (lisa 3), et ei esita ettepanekuid ja
vastuväiteid hoonestusloa taotluse menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Samuti
vastas Veeteede Amet 20.05.2016 kirjaga nr 6-3.-1./1649 (lisa 4), et on taotluse üle vaadanud
veeliiklusohutuse seisukohast ja neil ei ole vastuväiteid ega täiendavaid tingimusi hoonestusloa
menetluse algatamiseks.
Keskkonnaministeerium vastas 01.06.2016 kirjaga nr 16-3/16/4250-2 (lisa 5), et nõustub
hoonestusloa taotluse menetluse algatamisega, kuid juhtis tähelepanu asjaolule, et menetluse
käigus tuleb esmalt hinnata Tallinna lahe setete liikumist. Selle tarbeks peab modelleerima
setete liikumise ning leidma sellise lahenduse, et kavandatud monumentaalskulptuuril ei oleks
püsivat negatiivset mõju Tallinna lahe setete liikumise dünaamikale.
Kultuuriministeerium vastas 07.06.2016 kirjaga nr 10-8/8-2 (lisa 6), et soovitab hoonestusloa
menetluse jätta algatamata põhjendades oma seisukohta asjaoluga, et Kultuuriministeeriumi
hinnangul oleks ehitustegevusel Tallinna lahes otsene mõju 18. sajandist pärinevale merepatarei
tsitadellile (kultuurimälestis reg nr 22268, kaitse alla võetud kultuuriministri 24.03.1999
määrusega nr 13 "Kultuurimälestiseks tunnistamine"). Samuti jääks kõnealuse asukoha
lähedusse nii kaitsealuseid kui ka arvel olevaid laevavrakke. Kultuuriministeeriumi hinnangul
tuleks enne hoonestusloa menetluse algatamist uuesti hinnata kavandatava objekti
keskkonnamõju ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ning vaatekoridoride aspektist.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) vastas 21.06.2016 kirjaga nr 4-3/1465-3
(lisa 7), et skulptuuri, vundamendi ja lainemurdjate näol lisandub Tallinna lahte märgatav kogus
vetikatele sobivat substraati, mis võib suurendada nende produktsiooni ja selle tulemusena ka
rannikul lagunevate vetikate massi. Sellest tulenevalt leiab TLPA, et käesoleva projekti raames
5
tuleb esitada algoloogi eksperthinnang skulptuuri ja ajutise juurdepääsu tammi rajamise mõjust
vetikate produktsioonile, ning vajadusel lahendused Tallinna lahe igasuvise lõhnaprobleemi
võimaliku süvenemise ennetamiseks. Lisaks palus TLPA teostada keskkonnamõju
eelhinnangus nõutud uuring setete reostuse kohta ning esitada eksperthinnang setete ja
rannaprotsesside dünaamikast.
Muinsuskaitseamet pikendas 01.06.2016 kirjaga nr 1.1-7/1014-1 (lisa 8) vastamise tähtaega
ning kutsus taotleja 07.06.2016 toimuvale ehitismälestiste eksperdinõukogu koosolekule.
TJA ja taotleja osalesid 07.06.2016 Muinsuskaitseametis toimunud ehitismälestiste
eksperdinõukogu koosolekul. TJA tutvustas hoonestusloa menetluse käiku ning taotleja
kirjeldas oma kavandatud tegevust.
Muinsuskaitseamet vastas 21.06.2016 kirjaga nr 1.1-7/1014-2 (lisa 9) ning teatas, et ei nõustu
hoonestusloa menetluse algatamisega. Oma seisukohta põhjendas Muinsuskaitseamet
asjaoluga, et skulptuuri kavandatav asukoht jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
kaitsevööndisse ja looks uue visuaalse dominandi Tallinna vanalinna nö kilukarbivaate ette
Pirita teel. Samas viitas Muinsuskaitseamet asjaolule, et kui hoonestusloa menetlus siiski
algatatakse tuleb hinnata keskkonnamõju, eelkõige mõju kultuuripärandile.
TJA edastas saabunud arvamused taotlejale 29.06.2016 kirjaga nr 16-0695-013 (lisa 10).
TJA otsustas 06.07.2016 avaldada VeeS § 227 lõike 3 kohase teate hoonestusloa menetluse
algatamise kavatsusest Ametlikes Teadaannetes1, Eesti Päevalehes ja TJA kodulehel. Teate
avaldamisega anti kõigile huvitatud isikutele võimalus taotluse ja menetluse dokumentidega
tutvumiseks, samuti omapoolse hoonestusloa taotluse esitamiseks samale alale.
25.07.2016 edastas Eesti Kunstimuuseum kirjaga nr 1-11/215 (lisa 11) omapoolse seisukoha,
milles teatas, et on vastu Tallinna lahele nii võimsa monumentaalskulptuuri paigutamisele. Oma
seiskohta põhjendas Eesti Kunstimuuseum asjaoluga, et uus skulptuur ei anna lisaväärtust
praeguseks väljakujunenud rannavaatele, kuid lõhub samal ajal vaate vanalinnale.
Oma seisukoha edastas 25.07.2016 ka Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (lisa 12), kes
teatas, et on skulptuuri rajamise vastu, sest on veendumusel, et vaade Pirita teelt merele on
esteetiliselt rikkam ja linna elanikele ning külalistele nauditavam ilma kavandatava
skulptuurita. Ühing peab oluliseks Tallinna vanalinna silueti puutumatust ning ühtlasi leiab, et
kui avalikust huvist lähtuvalt rajada Tallinna lahte skulptuur, siis tuleks selleks korraldada
avalik konkurss, mille tulemuse üle otsustaksid kunsti-, arhitektuuri- ja muinsuskaitse
eksperdid.
Kunsti- ja arhitektuurivaldkonna organisatsioonide ning eri loomevaldkondade eksperdid
avaldasid kollektiivselt arvamust oma 26.07.2016 TJA-le edastatud seisukohas (lisa13), milles
andsid teada, et toetavad Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti seisukohta jätta
menetlus algatamata, leides, et hoonestusõiguse seadmise aluseks peaks olema selge avalik
vajadus, mille üle tuleks otsustada avalikkust kaasates. Samuti leiavad arvamuse andjad, et
planeeritud skulptuur on põhjendamatult kõrge, selle sobivust ei ole hinnanud eksperdid ning
skulptuuri edasine ülalpidamine on liialt kulukas.
Oma arvamust avaldas 26.07.2016 ka Eesti Kunstiakadeemia (lisa 14), kes leiab, et kavandatav
Kalevipoeg ei vääri toetust ega teostust, sest tegemist on silmatorkava asukohaga avalikus
1
Teade kättesaadav: https://ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=976444
6
ruumis, kuhu asetatuna pretendeerib rajatav skulptuur Tallinna profiili ja kuvandit kujundama,
kuid skulptuuri madal kunstiline kvaliteet kahjustaks oluliselt linna kultuurilist mainet. Samuti
tõid arvamuse avaldajad välja, et teos rikub Tallinna vanalinna legendaarselt olulise silueti
vaadeldavust. Skulptuuri eskiislahendusest nähtub, et skulptuur ei ole kooskõlas Tallinna linna
silueti kaitsmiseks ettenähtud vaatesektorite ja -koridoridega ja häirib seega Tallinna silueti
vaadeldavust. Ka skulptuuri valgustus pimedal ajal hakkaks segama Tallinna vanalinna silueti
vaadeldavust linna kõige armastatuma promenaadi suunalt. Tallinna vanalinna
muinsuskaitseala põhimääruse § 8 kohaselt tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus
olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Lisaks toodi muuhulgas
välja, et teose ettevalmistuste käigus ei ole ära kuulatud huvitatud osapooli.
1.2 Konkureeriv taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks ja asjaomaste
asutuste seisukohad selle hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta
26.07.2016 esitas kooskõlas VeeS § 227 lõikega 4 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum omapoolse
hoonestusloa taotluse, millega taotleb luba Tallinna lahte paigaldatavale skulptuurile „Betooni
valatud merelaine“ (lisa 15).
TJA tuvastas, et Kalevipoja ja betooni valatud merelaine taotletavad hoonestusalad kattuvad,
mis tähendab, et tegemist on konkureerivate taotlustega VeeS § 227 lõike 5 mõistes. Lähtuvalt
VeeS § 227 lõikest 5 algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam
vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi
strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Teiste taotluste puhul keeldub
pädev asutus menetluse algatamisest.
TJA küsis 10.08.2016 kirjaga nr 16-7/16-1205-002 (lisa 16) Keskkonnaameti,
Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Veeteede Ameti ja
Tallinna linna seisukohta Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse 26.07.2016 esitatud hoonestusloa
taotlusele, et välja selgitada ega esitatud taotluse puhul ei esine VeeS § 2210 sätestatud aluseid
hoonestusloa andmisest keeldumiseks.
Seisukohtade andjad ei tuvastanud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi esitatud taotluse alusel
hoonestusloa andmist või hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Samas tõi
Muinsuskaitseamet 01.09.2016 vastuskirjas nr 5.1-17.6/148-1 (lisa 17) välja, et juhul kui
hoonestusloa menetlus algatatakse betooni valatud merelaine suhtes, siis tuleb teostada
allveearheoloogiline uuring ning algatada keskkonnamõju hindamine, mille käigus hinnatakse
skulptuuri mõju kultuuripärandile. Muinsuskaitseameti hinnangul võib planeeritavate
tegevustega kaasneda negatiivne mõju kultuurimälestistele nr 22268 (Merepatarei "Tsitadell",
18.saj.) ja nr 30299 (laevavrakk).
Võimalikule negatiivsele keskkonnamõjule kultuuripärandile viitas oma 21.09.2016 kirjas nr
10-8/14-2 (lisa 18) ka Kultuuriministeerium, kes leiab, et betooni valatud merelaine
hoonestusloa menetluse puhul tuleb esmalt läbi viia keskkonnamõju hindamine. Samuti viitas
Kultuuriministeerium, et avalikku ruumi rajatava esteetilise objekti puhul peaks analüüsima
laiemalt teose semantilist tähendust, võimalikke tõlgendusvõimalusi ja sellest tulenevalt
monumendi sisulist sobivust avalikku ruumi. See eeldaks ekspertide kaasamist näiteks avaliku
konkursi vormis, nagu on kunstiteoste tellimisel heaks tavaks.
1.3 Asjaomaste asutuste täiendavad seisukohad hoonestusloa menetluse algatamise või
algatamata jätmise kohta Kalevipoja Kojutulek MTÜ taotluse suhtes
7
Lähtuvalt Kultuuriministeeriumi 07.06.2016 vastuskirjast nr 10-8/8-2 (lisa 6) Kalevipoja
monumentaalskulptuurile palus TJA 19.08.2016 kirjaga nr 16-7/16-0695-020 (lisa 19)
täiendavaid ning täpsemaid selgitusi, kuidas mõjutab skulptuuri rajamine veealuseid
kultuurimälestisi ning milles seisneb skulptuuri rajamisega kaasnev otsene mõju
kultuurimälestistele nr 22268 (Merepatarei "Tsitadell", 18.saj.). Samuti küsis TJA, kas
Kultuuriministeeriumi hinnangul on Kalevipoja monumentaalskulptuuri rajamisel niisugune
oluline mõju kultuuriväärtustele, mis on tuvastatav ilma täiendavaid uuringuid tegemata ehk
skulptuuri rajamine oleks VeeS § 228 lõike 1 alusel ilmselgelt võimatu.
Kultuuriministeerium vastas 22.09.2016 kirjaga nr 10-8/8-4 (lisa 20), et vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-le 21
loetakse keskkonnamõjuks ka mõju kultuuripärandile. Mõju all peetakse silmas, et uus rajatav
ehitis ei tohi ehituse käigus ega hiljem kultuurimälestist negatiivselt mõjutada (lõhkuda,
takistada ligipääsu jm). Veealuseks kultuuripärandiks loetakse üldjuhul kõik inimese olemasolu
kultuurilised, ajaloolised või arheoloogilised jäljed, mis on vee all olnud vähemalt 100 aastat.
Tulenevalt KeHJS §-st 22 on oluline keskkonnamõju selline, mis võib põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Seetõttu on Kultuuriministeerium seisukohal, et mõju kultuuripärandile tuleks hinnata juba
enne hoonestusloa menetluse algatamist ning hinnata kavandatava objekti mõju ka Tallinna
vanalinna muinsuskaitseala ning vaatekoridoride aspektist. Tallinna vanalinn on rahvusvahelise
tähtsusega kultuurimälestis, mis on alates 1997. aastast kantud UNESCO maailmapärandi
nimekirja. Nimekirja arvamise järel on osalisriigil kohustus tagada objekti säilimine ja
efektiivne kaitse.
Samuti, lähtudes Muinsuskaitseameti 21.06.2016 antud esimesest seisukohast (lisa 9)
Kalevipoja monumentaalskulptuurile, küsis TJA Muinsuskaitseameti täiendavat seisukohta
02.09.2016 kirjaga nr 16-7/16-0695-021 (lisa 21), milles palus täpsemalt selgitada, kas
planeeritav Kalevipoja monumentaalskulptuur looks Tallinna vanalinna kaitsevööndisse sellise
visuaalse dominandi, mis on vastuolus kaitsevööndile seatud ülesandega. Samuti, kas
Muinsuskaitseamet peab skulptuuri rajamist võimalikuks või on ilma hoonestusloa menetlust
algatamata selge, et 18.04.2016 esitatud hoonestusloa taotlusesse märgitud Kalevipoja
monumentaalskulptuuri ei ole võimalik Tallinna vanalinna kaitsevööndisse ilma
muinsuskaitseala ja UNESCO maailmapärandit rikkumata rajada.
Muinsuskaitseamet vastas 03.10.2016 kirjaga nr 1.1-7/1794-2 (lisa 22), et asus Tallinna lahte
Tallinna vanalinna kaitsevööndisse kavandatava Kalevipoja monumentaalskulptuuri
lubatavuse osas eitavale seisukohale, sest monumentaalskulptuur muinsuskaitseala
kaitsevööndis loob uue visuaalse dominandi Pirita teelt avaneva Tallinna vanalinna silueti ette
ning oma suuruse (eelkõige kõrguse) tõttu jääks konkureerima ka Orlovi lossi ja Maarjamäe
memoriaaliga.
Täiendavalt selgitas Muinsuskaitseamet, et muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 4
kohaselt on muinsuskaitseala maa-alal /…/ kinnismälestistest ja teistest asjadest koosnev
kultuuriväärtuslik tervik ning selle säilimise tagamiseks näeb seadus ette kitsendused
muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis. MuKS § 25 lõike 2 kohaselt kehtestatakse kaitsevöönd
muinsuskaitseala vaadeldavuse, sh kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse tagamiseks ning
kaitsevööndis tuleb tagada muinsuskaitseala ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike
struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. MuKS § 15 alusel kehtestatud Tallinna
vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse (edaspidi Põhimäärus) kohaselt koosneb kaitsevöönd
mh muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest ja vaatesektoritest. Muinsuskaitsealaga külgnev
kaitsevöönd piirneb Põhimääruse § 4 punkti 1 alusel Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna
piirist alates), Merivälja teega. Pirita teega, /…/ , Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle
8
pikendusega Tallinna laheni. Vastavalt Põhimääruse § 6 lõikele 1 on vanalinna silueti
vaadeldavuse tagamine üks oluline kaitsevööndi eesmärk.
Muinsuskaitseameti selgituste kohaselt kataks skulptuur kavandatud asukohas Pirita teelt
vanalinnale suunatud vaates Tallinna vanalinna silueti osaliselt ja läbistaks silueti piirjoone
umbes plaanitava Kalevipoja skulptuuri puusakõrgusel. Seetõttu muutuvad - skulptuuriga
võrreldes - selle taha taustale jäävad objektid marginaalseks ning Pirita teelt ei oleks vanalinna
siluett enam täies ulatuses vaadeldav. Muinsuskaitseamet selgitas täiendavalt, et kuivõrd
Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kanti 4.12.1997 UNESCO maailmapärandi nimekirja,
oleks Tallinna vanalinna silueti vaadeldavuse rikkumine (häirimine, varjamine) kaitsevööndi
kogu ulatuses mõeldav üksnes ülekaaluka avaliku huvi korral. Muinsuskaitseamet leiab, et kuna
taotleja soovitud eesmärgid võivad realiseeruda muul viisil ning seejuures kultuuripärandit
säästvamal moel, ei saa monumentaalskulptuuri püstitamist muinsuskaitseala kaitsevööndisse
erandina lubatavaks pidada.
Samuti juhtis Muinsuskaitseamet tähelepanu asjaolule, et taotlusega koos esitatud TTÜ
Meresüsteemide Instituudi Keskkonnamõjude 2006. aastal koostatud eelhinnangus on
lähteülesande andmetena võetud arvesse oluliselt madalama kõrgusega skulptuuri kui seda on
18.04.2016 esitatud hoonestusloa taotluses. Seetõttu leiab Muinsuskaitseamet, et eelhinnangu
esitamine eksperdiarvamusena on antud taotluse puhul eksitav. Eelhinnangus on käsitletud
skulptuuri 15 meetri kõrgusena, kuid hoonestusloa taotlus on esitatud 23,6 meetri kõrguse
skulptuuri kohta.
Kokkuvõtvalt asus Muinsuskaitseamet seisukohale, et skulptuuri rajamine merre Tallinna
vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ei ole võimalik, kuna see kahjustaks nii
kaitsevööndi koosseisus kaitstavat kaugvaadet vanalinnale kui ka Tallinna vanalinna silueti
terviklikku ja häirimatut vaadeldavust selle vaate kaitseks kehtestatud kaitsevööndi alalt.
TJA edastas Muinsuskaitseameti 03.10.2016 kirja taotlejale tutvumiseks 07.10.2016.
1.4 Kalevipoja Kojutulek MTÜ arvamus ja vastuväited
Lähtudes Kalevipoja Kojutulek MTÜ taotluse suhtes asjaomastelt asutustelt saadud
seisukohtadest, koostas TJA Kalevipoja Kojutulek MTÜ-le hoonestusloa menetluse
algatamisest keeldumise otsuse kavandi.
Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist
andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja
kohta oma arvamus ja vastuväited. TJA edastas Kalevipoja Kojutulek MTÜ-le hoonestusloa
menetluse algatamisest keeldumise otsuse kavandi koos selgituste ja põhjendustega 21.10.2016
kirjaga nr 16-0695-026 (lisa 23).
TJA andis 21.10.2016 kirjaga taotlejale võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks
hiljemalt 21.11.2016. Taotleja vastas TJA kirjale 10.11.2016 (lisa 24) ning palus hoonestusloa
menetluse peatamist kolmeks kuuks. Menetluse peatamise vajadust põhjendas taotleja
asjaoluga, et on tellinud juriidilise analüüsi nii Muinsuskaitseameti, Kultuuriministeeriumi kui
ka Muinsuskaitse nõukogu arvamustele, samuti nende seisukohale, et vanalinna
vaatekoridorides kehtivad tingimused laienevad automaatselt kogu kaitsevööndile. Samuti
andis taotleja teada, et soovib saada Muinsuskaitseametilt vastust, kuidas kahjustab Kalevipoeg,
Tallinna silueti vaadeldavust samas, kui Admiraliteedi basseini äärde ehitatud ning otse
vaatesektorisse jäävad suured hooned seda ei tee.
9
TJA selgitas 11.11.2016 kirjas nr 16-0695-028, et loeb 10.11.2016 esitatud taotluse
vastamistähtaja pikendamise taotluseks. Samuti selgitas, et lähtuvalt asjaolust, et samale alale
on esitatud ka teine hoonestusloa taotlus, pikendame 21.10.2016 edastatud hoonestusloa
menetluse algatamata jätmise otsuse projektile arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega
kuni 12.01.2017 ehk kaks kuud (lisa 25).
Taotleja küsis 18.11.2016 Muinsuskaitseametilt 03.10.2016 seisukohale nr 1.1-7/1794-2 (lisa
22) täpsemaid selgitusi (lisa 26). Muinsuskaitseamet vastas taotlejale 05.12.2016 kirjaga nr 1.1-
7/1794-2 (lisa 27) ning selgitas, et kaitsevöönd ei ole ehituskeeluala ning sellesse ehitamise
võimalikkus on igal üksikjuhul kaalutlusotsus, mis lähtub MuKS-s ja Põhimääruses sätestatud
eesmärkidest. Põhimõtteliselt on kaitsevööndis linnaliku asustusstruktuuri laiendamine
lubatud, uue hoonestuse kõrguste ja asetuse kavandamisel tuleb arvestada Vanalinna
vaadeldavusega. Kõrghoonete kavandamine selliselt, et need võimalikult vähe mõjutaks
Vanalinna siluetti, on reguleeritud teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas.“
Suuremahuline monumentaalskulptuur Tallinna lahes väljapakutud asukohas on
Muinsuskaitseameti hinnangul kaugvaates kindlasti oluliselt rohkem domineeriv ja endale
tähelepanu tõmbav objekt kui tavapärase linnalise hoonestusstruktuuri jätkamine.
Keskkonnaamet väljastas 09.01.2017 taotlejale Kalevipoja monumentaalskulptuuri ehitusajaks
rajatavale kaldaga püsivalt ühendatud ajutisele muulile vee erikasutusloa nr L.VV/328631 (lisa
28). Muul rajataks ajutiselt monumentaalskulptuuri ehituseks vajalike materjalide
transportimiseks. Peale monumentaalskulptuuri püstitamist tuleb muul eemaldada.
Vee erikasutusloa menetluse käigus andis Keskkonnaamet kavandatava tegevuse
keskkonnamõju olulisuse eelhinnangu lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumitest. Eelhinnangus
kirjeldas Keskkonnaamet, et ajutise muuli ehitamine Tallinna lahte ei ohusta muinsuskaitse
väärtuste säilimist ega nähtavust ruumilises kontekstis, küll aga võib vastavat mõju avaldada
Kalevipoja monument, mille tarbeks ajutine muul soovitakse ehitada. Lähtuvalt eelnevast
seadis Keskkonnaamet tingimuse, et muuli ehitamist ei tohi alustada enne, kui Kalevipoja
monumendi rajamiseks on antud hoonestusluba ning muud vajalikud load ja nõusolekud.
Taotleja vastas ärakuulamisõigusele 11.01.2017 (lisa 29). Oma vastuses selgitab taotleja, et
Muinsuskaitseameti seisukohad tulenevad seaduse suvalisest interpreteerimisest ning ametnike
kaalutlustest. Taotleja palub TJA-l jätkata hoonestusloa taotluse menetlust, sest taotleja
hinnangul ei ole hoonestusloa menetluse algatamiseks ühtki seadusest tulenevat takistust.
TJA pöördus 23.02.2017 kirjaga nr 16-7/16-0695-032 (lisa 30) MKM-i poole ning tegi
ettepaneku selgitada välja riigi huvi Tallinna lahe planeerimisel kuivõrd leidis, et ei saa hinnata
teoste kunstilist väärtust ja piirkonda sobivust.
MKM vastas TJA-le 31.03.2017 kirjaga nr 1.10-13/17-0251/17-2849 (lisa 31) ning selgitas, et
pädev asutus otsustab ja põhjendab, kas hoonestusloa menetluse algatamine on võimalik,
olukorras, kus on teada Muinsuskaitseameti seisukoht kavandatava ehitise osas. Asjaomane
asutus, kelle poole arvamuse saamiseks pöörduda, peab muuhulgas lähtuma sellest, et VeeS §
228 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui
hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Järelikult tuleb arvamuse andjal lähtuda VeeS §
2210 toodud alustest, millal pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest. Selle paragrahvi
punkti 5 kohaselt on üheks hoonestusloa andmata jätmise aluseks olulise negatiivne
keskkonnamõju esinemine, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. KeHJS § 21
järgi on keskkonnamõju kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
10
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Olulise
negatiivse ja mitteleevendatava mõju korral, mh kultuuripärandile, hoonestusluba ei anta.
2 Õiguslikud järeldused
VeeS § 226 lõike 1 ja § 227 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab TJA hoonestusloa menetluse
algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist.
Hoonestusloa menetluse algatamisest tuleb keelduda, kui esineb vähemalt üks VeeS § 228
sätestatud alustest. Tulenevalt peab TJA keelduma hoonestusloa menetluse algatamisest, kui:
hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu,
taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel
antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele
alale võimalik anda teist hoonestusluba,
taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või
kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering.
Lisaks eeltoodule sätestab VeeS § 227 lõige 5, et kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu
ala kohta esitatud mitu hoonestusloa taotlust, mille puhul puuduvad VeeS §-s 2210 sätestatud
alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti
ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele
arengukavadele ning piirkonna planeeringule.
TJA-le on 18.04.2016 ja 26.07.2016 esitatud kaks konkureerivat hoonestusloa taotlust Tallinna
lahe koormamiseks merepõhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud
kaldaga. Taotlused on esitatud alale:
1) Kalevipoja monumentaalskulptuur:
6591067.15 545735.29
6591055.29 545762.85
6591082.85 545774.71
6591094.71 545747.15
6591067.15 545735.29
6591082.85 545774.71
6591110.41 545786.56
6591138.07 545722.26
6591069.18 545692.62
6591053.37 545729.36
6591094.71 545747.15
6591082.85 545774.71
2) Betooni valatud merelaine:
6591107.20 545734.30
6591107.20 545734.40
Taotlustes esitatud alad kattuvad (lisa 32, joonis).
11
Mõlema taotluse osas on hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise
otsustamiseks võetud vastavalt VeeS § 227 lõikele 2 seisukohad asjaomastelt asutustelt. Kuivõrd
taotlustega kavandatavad rajatised omaks laiemat kui üksnes ehitustehnilist laadi mõju, siis on
asjaomastelt asutustelt saadud seisukohad TJA-le siduvad.
Kokkuvõtvalt võib TJA-le esitatud arvamuste alusel asuda seisukohale, et Eesti ühiskonna kui
terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning
piirkonna planeeringule vastab enim 26.07.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi taotlus
Tallinna lahte skulptuuri „Betooni valatud merelaine“ püstitamiseks.
Esitatud arvamustest nähtub asjaolu, et Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 esitatud
hoonestusloa taotluses näidatud skulptuur varjaks osaliselt Tallinna vanalinna silueti
vaated, mille lubamine on vastuolus MuKS § 15 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud
Põhimääruse § 6 lõikega 1 ning MuKS § 25 lõikega 2.
MuKS § 25 lõike 1 kohaselt kehtestatakse kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks
kaitsevöönd, mille ülesandeks on MuKS § 25 lõike 2 alusel kinnismälestise ja muinsuskaitseala
vaadeldavuse, sealhulgas kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse tagamine, samuti
kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike
struktuurielementide säilimise tagamine ruumilises kontekstis.
Põhimääruse § 6 lõige 1 sätestab, et muinsuskaitseala eesmärgiks on muinsuskaitseala kui
ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste,
plaanistruktuuri, kultuurikihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ja temale avanevate kaug-
ning sisevaadete säilitamine. Põhimääruse § 8 kohaselt tuleb muinsuskaitseala kaitsevööndi
hoonestamisel vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult
selle piiri ääres ning tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja
vanalinnasuunalistelt tänavatelt.
Vastavalt Põhimääruse § 8 lõikele 2 on Muinsuskaitseameti loata muinsuskaitseala
kaitsevööndis keelatud:
1) ehitiste, mis välismõõtmete tõttu häirivad muinsuskaitseala siluetti või varjavad kaugvaateid
muinsuskaitsealale, püstitamine kaitsevööndi vaatesektoritesse või vaatekoridoridesse;
2) muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema
välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes mastaapidelt mittesobivate ehitiste
püstitamine.
MuKS § 25 lõike 10 alusel kehtestatud määruse „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu
muinsuskaitse eritingimuste kord“ §-s 3 on sätestatud nõuded üldplaneeringu muinsuskaitse
eritingimustele. Nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel esitatakse üldplaneeringu
muinsuskaitse eritingimustes nõuded planeeringu koostamisel muinsuskaitseala ning seal
paiknevate kinnismälestiste ja teiste kultuuriväärtuslike objektide säilitamise ja vaadeldavuse
tagamiseks ning kaitsevööndi eesmärgi täitmiseks, sealhulgas vaatesektorid ja vaatekoridorid,
ehituskeelualad ning tingimused ehitiste kõrgustele ja mahtudele.
Tallinna Volikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu
peatükis 10 on kirjeldatud, et muinsuskaitseala ümbritsevas kaitsevööndis tuleb jälgida, et
vastavad ehitised mitte ainult kõrguselt, vaid ka mastaabilt, vanalinnale teravat kontrasti ei
tekitaks. Kaitsevööndis tuleb vältida monotoonsete hiigelhoonete teket ja leida ruumi vanalinna
teenindavate autoparklate, rekreatsioonirajatiste ning haljasalade tarbeks. Kaitsevööndi
eesmärgiks on tagada vanalinna üha parem eksponeerimine.
12
Tallinna vanalinna vaadeldavuse küsimust on käsitletud ka Paljassaare ja Russalka vahelise
ranna-ala üldplaneeringus, mis on kehtestatud Tallinna volikogu 9.12.2004 määrusega nr 54.
Kõnealuse planeeringuga on kehtestatud ranna-ala vaatesektor Maarjamäelt suunaga
vanalinnale. Planeeringus kirjeldatakse, et Tallinna vanalinn on UNESCO Maailmapärandi
Nimistusse kuuluv Tallinna linna tähtsaim kultuurimälestis ja muinsuskaitseala. Vanalinna
säilimise eest terve linna arhitektuurse dominandina tuleb hoolitseda nii majanduslikel kui
kultuurilistel kaalutlustel. Selle tagamiseks tuleb jälgida, et projekteeritav kõrghoonestus ei
varjaks ega rikuks vaateid vanalinnale ja vanalinnast.
Vaated merelt on peamised vanalinnale avanevad vaated. Linna ajalooline siluett avaneb
Tallinna lahelt, seda raamivad kahel pool Paljassaare poolsaar ja Viimsi poolsaar. Planeeringus
on võetud iseloomulikeks vaatepunktideks Katariina kai, Maarjamäe memoriaal, Pirita kai ning
lisaks neile veel üle lahe Merivälja muul. Lisaks neile valitud vaatepunktidele avaneb kauneid
vaateid vanalinnale ka mujalt. Nende vaadete kaitseks on kehtestatud vanalinna vaadeldavuse
tsoon kaitsevööndina vanalinna muinsuskaitseala ümber.
Kavandatava Kalevipoja monumentaalskulptuuri kõrguseks on planeeritud 23,6 m ning see on
kavas paigutada 900 m2 suurusele alusele. Võttes aluseks Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009
otsusega nr 77 vastu võetud Tallinna kõrghoonete paiknemise teemaplaneeringu seletuskirja
punktis 3 kirjeldatu, võib planeeritavat monumentaalskulptuuri oma kõrguselt võrrelda 5-8
korruselise hoonega, mida vastavalt teemaplaneeringule loetakse keskmise kõrgusega hooneks.
Ka 23,6 m kõrguse ehitise paigutamine kaitsevööndisse varjab osaliselt vaated merelt Tallinna
vanalinnale.
Tulenevalt eeltoodust on Tallinna lahte Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 taotluses
näidatud skulptuuri püstitamine vastuolus MuKS § 25 lõikega 2, Põhimääruse §-dega 6 ning 8,
Tallinna linna üldplaneeringuga ning Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala
üldplaneeringuga. Kuivõrd Muinsuskaitseamet on käesolevas menetluses asunud seisukohale,
et Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 taotluse osas tuleb keelduda hoonestusloa menetluse
algatamisest ning arvestades asjaolu, et Põhimääruse § 8 lõike 2 kohaselt vajaks kõnealuse
monumentaalskulptuuri püstitamine ka Muinsuskaitseameti vastavat luba, välistab menetluse
algatamise ka VeeS § 228 lõige 1.
TJA jätab rahuldamata Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 esitatud taotluse anda
hoonestusluba Tallinna lahte Kalevipoja monumentaalskulptuuri püstitamiseks kuivõrd leiab,
et Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt samale alale esitatud konkureeriv hoonestusloa
taotlus vastab enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele,
riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule.
Lisad:
1. Kalevipoja Kojutulek MTÜ 18.04.2016 hoonestusloa taotlus;
2. TJA 06.05.2016 kiri nr 16-7/16-0695-002;
3. Keskkonnaameti 11.05.2016 vastuskiri nr 6-2/16/6006-2;
4. Veeteede Ameti 20.05.2016 vastuskiri nr 6-3.-1./1649;
5. Keskkonnaministeeriumi 01.06.2016 vastuskiri nr 16-3/16/4250-2;
6. Kultuuriministeeriumi 07.06.2016 vastuskiri nr 10-8/8-2;
7. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.06.2016 vastuskiri nr 4-3/1465-3;
8. Muinsuskaitseameti vastamise pikendamine 01.06.2016, kiri nr 1.1-7/1014-1;
9. Muinsuskaitseameti 21.06.2016 vastuskiri nr 1.1-7/1014-2;
13
10. Arvamuste edastamine 29.06.2016 kirjaga nr 16-0695-013;
11. Eesti Kunstimuuseumi 25.07.2016 arvamus nr 1-11/215;
12. Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu 25.07.2016 arvamus;
13. Kunsti- ja arhitektuurivaldkonna organisatsioonide ning eri loomevaldkondade
ekspertide kollektiivne 26.07.2016 arvamus;
14. Eesti Kunstiakadeemia 26.07.2016 arvamus;
15. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi 26.07.2016 hoonestusloa taotlus;
16. TJA 10.08.2016 kiri nr 16-7/16-1205-002;
17. Muinsuskaitseameti 01.09.2016 vastuskiri nr 5.1-17.6/148-1;
18. Kultuuriministeeriumi 21.09.2016 vastuskiri nr 10-8/14-2;
19. TJA 19.08.2016 kiri nr 16-7/16-0695-020 Kultuuriministeeriumile;
20. Kultuuriministeeriumi 22.09.2016 vastuskiri nr 10-8/8-4;
21. TJA 02.09.2016 kiri nr 16-7/16-0695-021 Muinsuskaitseametile;
22. Muinsuskaitseameti 03.10.2016 vastuskiri nr 1.1-7/1794-2;
23. TJA ärakuulamisõigus taotlejale, 21.10.2016 kiri nr 16-0695-026;
24. Taotleja 10.11.2016 vastus TJA kirjale;
25. Ärakuulamisõiguse tähtaja pikendamine 11.11.2016 nr 16-0695-028;
26. Taotleja 18.11.2016 kiri Muinsuskaitseametile;
27. Muinsuskaitseameti 05.12.2016 vastus nr 1.1-7/1794-2 taotlejale;
28. Keskkonnaameti poolt 09.01.17 antud vee erikasutusluba nr L.VV/328631;
29. Taotleja vastus ärakuulamisõigusele 11.01.2017;
30. TJA 23.02.2017 kiri MKM-le;
31. MKM 31.03.2017 vastuskiri;
32. Joonis.