Vastus

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teie 11.10.2023 nr 14-1/1044 Meie 17.11.2023 nr 1.1-14/2023/3644-4 Ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050" lähteseisukohade ja mõjude hindamise programmi eelnõule Tunnustame Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhjaliku ja kaasava töö eest üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi eelnõu (edaspidi eelnõu) ettevalmistamisel. Eesti jaoks nii olulise dokumendi veelgi kvaliteetsemaks muutmiseks teeme järgmised kommentaarid ja ettepanekud. Oleme seisukohal, et ettevõtlus väärib üleriigilises planeeringus kesksemat käsitlemist. Hetkel on ettevõtlust kajastatud küllaltki pealiskaudselt asustuse alamteemana. Inimeste toimetulek ning elatustase sõltub paljuski ettevõtluse arengutest ning seetõttu peab üldplaneering panustama suuremal määral ettevõtluseks soodsate olude loomisesse. Palume eelnõu selles osa täiendada. Eelnõu lk 12 on välja toodud, et Eestis on väga vähe piiranguteta alasid. Juhime tähelepanu, et liigne piirangute rohkus võib mõjuda negatiivselt majanduse paindlikkusele ning pidurdada majanduskasvu, mis omakorda võib saada takistuseks nii Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ kui ka teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) eesmärkide täitmisel. Seetõttu soovitame pöörata rohkem tähelepanu sellele, kuidas saaks suurendada piirangutevabade alade hulka. Maavarad on kaetud eelnõus eraldi jaotuses, kuid eelnõu ulatusest on välja jäänud muud loodusvarad nagu mets. Kui me soovime liikuda fossiilkütustel põhinevalt majanduselt rohelisema majanduse poole, siis mets on üks olulisi toormeallikaid. Peame väärtuslikuks, et kvaliteetse ruumi lahtikirjutuses rõhutatakse teiste tunnuste seas ka ligipääsetavat ja kõigile ühiskonnagruppidele võrdseid võimalusi pakkuvat ruumi. Et need vajadused oleksid läbivamalt eelnõus kaetud, rõhutame oma eelmises tagasisideringis öeldut, et eelnõu läbivates põhimõtetes peaks kajastuma sooline võrdsus ja võrdsete võimaluste tagamine kõigile ühiskonnagruppidele, kuna see on eelnõu ühe eesmärgi ehk sotsiaalse sidususe osa. Lisaks eeltoodule palume arvestada ka järgmiste mõnevõrra detailsemate ettepanekutega:  Eelnõu punktis 2.2 „Elukeskkonna parendamine ja kvaliteetne ruum“ tuuakse välja, et ehitatud keskkond peab toetama erineva sotsiaalse taustaga inimeste omavahelist suhtlust. Siin palume viidata ka Torremolino harta põhimõttele, et planeerimine peab soodustama ka eluaseme, töö, kultuuri, vaba aja veetmise ja ühiskondlike suhete kvaliteedi paranemist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Üleriigilise planeeringu ettevalmistamise igas etapis on oluline arvestada nii Eesti vähemusrühmade kui ka kõigi erinevate elanike gruppidega. Sellele palume viidata punktis 2.9 „Huvide tasakaalustamine ja lõimimine“.  Eelnõu punktis 3.2.3.2 „Linnaline ruum“ välja toodud viies ülesandes on oluline läbivalt arvestada elanikkonna mitmekesisusega ning luua võimalusi kõigile elanikegruppidele (designing for diversity).  Eelnõus tuleb läbivalt tähelepanu pöörata ligipääsetavusele. Seda samuti teenuste võrgustikus (punktis 3.2.3.7), kus tuleb läbi mõelda teenuste kättesaadavus ja kvaliteedi tagamine ka erivajadustega inimestele. Ligipääsetavuse tagamine on oluline ka kriisisituatsioonides, mida avatakse punktis 3.2.2.2 „Turvalisus“. Samuti tuleks tagada ligipääsetavus erivajadustega inimestele liikuvustaristu planeerimisel (punkt 3.2.3.3 „Elukeskkond maalistes piirkondades“), eluasemevaldkonna poliitikates (punkt 3.2.3.5 „Eluasemevaldkond“) ning arvestada jäätmejaamade ligipääsmatusega kui probleemiga jäätmete liigiti kogumisel (punkt 3.2.4.4 „Jäätmevaldkond“). Ligipääsetavus on oluline ka digilahenduste juures. Digitaalsete teenuste ligipääsetavana disainimine on oluline eelnõu punktis 3.2.4.3 „Sidevõrgustik“ välja toodud ülesannetes. Selgitame, et ligipääsetavuse all mõistetakse kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavuse all võib mõista füüsilise ruumi, info ja teenuste ligipääsetavust. 2019. a loodud ligipääsetavuse rakkerühm kaardistas oma töö käigus olulisemad valdkondlikud probleemid ligipääsetavusega ja tegi ettepanekud nende probleemide lahendamiseks. Palume ka läbivalt arvestada ligipääsetavuse rakkerühmas kokku lepitud lahendusettepanekutega ning neid edasises tööprotsessis selgesõnaliselt kajastada. Rakkerühma lõppraport on kättesaadav siit: https://riigikantselei.ee/ligipaasetavus. Palume täiendada eelnõu lisa 1 „Ülevaade arengudokumentidest ÜRP teemade lõikes“ alapeatükki 5.7 „Heaolu arengukava 2023-2030“ viitega arengukava alaeesmärgile nr 5 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kohta, mille all on tegevussuunana välja toodud ligipääsetavuse parandamine kõigi inimeste iseseisva elu ja täieliku osalemise tagamiseks, kuna ligipääsetavus on üks olulisi põhimõtteid planeeringute koostamisel.  Palume kujundada eelnõu lk 37 kolmanda lõigu lause „Peamiseks väljakutseks…“ selgemaks. Praeguses sõnastusest jääb segaseks, kas probleem on levi puudumine äärealadel või selles, et kui tahetakse levi teatud kohtades tagada, siis riigikaitselisest vaates ei ole see soositud.  Palume täiendada eelnõud Eestit külastavate (välis)turistide (edaspidi turistid) vaatega, praegu on see eelnõus puudu. Turiste käib Eestis igal aastal rohkem kui on Eestis elanikke, näiteks 2022. aastal 3,5 miljonit turisti, koroonaeelsel tippaastal ehk 2019. a aga isegi üle 6 miljoni. Turistidel on väga oluline mõju nii transpordile, looduskeskkonnale, elukeskkonnale kui ka julgeolekule ja kliimale. Paljudes turismipiirkondades ei oleks võimalik pakkuda samal tasemel teenuseid (näiteks Muhu saare Liiva pood, Kihnu või Ruhnu või Prangli poed, enamik muuseume ja külastuskeskusi, tasuvuseks suuremat publiku arvu vajavad kultuurisündmused) ega hoida ülal infrastruktuuri (näiteks saarte parvlaevaühendused või lennujaama tramm) ilma turistide poolt lisanduva nõudluseta. Samas võib turistide nõudlus ajuti või piirkonniti vähendada teenuste ja infrastruktuuri kättesaadavust püsielanikele (näiteks lühiajalisele rendile antud korterid ei ole samal ajal püsielanikkonna kasutada, laevapileteid müües tuleb broneerida kohti saarte püsielanikele) või tekitada teatud piirkondadele (näiteks Tallinna vanalinna või Viru raba või Laulasmaa rand või Keila-Joa park) kasutuse ülekoormust. Seega tuleb üleriigilist planeeringut ja selle mõju hinnangut koostades arvestada ka turistide vajaduste ja mõjuga, samuti siseturismi tekitatava moonutusega tavapärase elus- ja tehiskeskkonna toimimisel – näiteks üleujutuste aegne lisakoormus Soomaal, suvine lisakoormus saartel, Lääne- ja Pärnumaa rannikualadel, Laulasmaa-Klooga piirkonnas jne. Teisalt pakub turism alternatiivset teenistust maapiirkondade elanikele põllumajanduse, 2 (3)  metsamajanduse, vesiviljeluse ja tootmise kõrval, mis võimaldab säilitada ja pakkuda alternatiivset kasutust looduskeskkonnale. Tasub analüüsida ka kliimamuutuste mõju inimeste liikumisele nii turismi (kui Lõuna-Euroopa suved muutuvad liiga kuumaks) kui parema elukeskkonna otsimise eesmärgil. Turismi vaate kajastamise olulisust üleriigilises planeeringus kinnitab ka see, et peaaegu kõikides maakondlikes arengukavades on käsitletud turismi või külastuskeskkonna aspekte.  Seotud arengudokumentide loetelu palume täiendada Turismistrateegiaga 2022-2025 (kättesaadav siit: https://mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/turism/turismistrateegia). Juhime siinjuures tähelepanu, et oleme alustanud turismi pika vaate 2035 väljatöötamist (kättesaadav siit: https://www.mkm.ee/turism2035), millele viitamine ja millega arvestamine on asjakohane. Täpsema sisendi saamiseks soovitame tutvuda ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA turismiosakonna uuringutega, näiteks väliskülastaja uuring (kättesaadav siit: https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-statistika/valiskulastajate- uuring).  Eelnõu kaardivaatega tutvumisel ei ole üheti arusaadav kultuuriasutuse mõiste ja seetõttu palume seda täiendada selgitusega, kas kultuuriasutuse all on mõeldud vaid teatreid, muuseumeid ja kultuurikeskuseid. Juhul, kui kultuuriasutuse mõiste ei hõlma kultuuri- ja sporditeenuseid osutavaid külamaju, siis palume need kaardirakendusele samuti lisada.  Eelnõu kaardivaatele võiks lisada täiendavaid kihte, mis loovad terviklikumat vaadet kajastavate valdkondade kohta. Näiteks võiksid olla kaardil lisaks toidupoodidele kajastatud ka toitlustusasutused, samuti lisaks Riigimetsa Majandamise Keskuse aladele ka spordi- ja mänguväljakud, spordihallid, väliujumiskohad, atraktsioonid (näiteks Lottemaa või Rummu karjäär on väga olulised piirkonna elu- ja looduskeskkonna mõjutajad), aga miks mitte ka majutusasutused, mis samuti omavad olulist mõju ümbritsevale keskkonnale näiteks juurdepääsuteede, parkimiskorralduse, jäätmemajanduse vaatest. Transpordi alamlehe all puhul tekib küsimus, miks on kaardil raudteejaamad, aga mitte sadamad (sealhulgad väikesadamad), bussijaamad ja -peatused, samuti lennujaamad. Tasub vaadata, mis andmeid saaks kasutada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA Puhka Eestis kaardirakenduselt: https://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-kaart?selected_entry=1754. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Natalja Zinovjeva 58851182 [email protected] 3 (3)