Kiri

Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: o C-11/22: Est Wind Power (eelotsus – taastuvenergia toetamine) o T-769/20: Ryanair vs. komisjon (tühistamishagi – riigiabi) o T-62/22: Eesti vs. komisjon (tühistamishagi – otsetoetused veisekasvatussektoris) o C-437/22: Eesti Vabariik (PRIA) (kohtujuristi ettepanek – alusetult makstud summade tagasinõudmine juriidilise isiku esindajatelt) o C-670/22: Staatsanwaltschaft Berlin (kohtujuristi ettepanek – Euroopa uurimismäärus) Olulisemad EL Kohtu lahendid: o C-219/22: QS (eelotsus – tingimisi karistuse täitmisele pööramine teises liikmesriigis) o C-565/22: Sofatutor (eelotsus – veebiplatvormi tasulised teenused pärast esialgset tasuta vahemikku) o C-21/22: OP (eelotsus – pärimisasjades kohaldatav õigus) o C-286/22: KBC Verzekeringen NV (eelotsus – jalgratas ei ole „sõiduk“) o C-307/22: FT (eelotsus – patsiendi tervisetoimiku koopia) oopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: ———————————————————————————————— C-11/22: Est Wind Power (eelotsus – taastuvenergia toetamine) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 12. oktoobril 2023 Est Wind Power OÜ esitas Elering ASile taotluse hinnangu saamiseks Päite-Vaivinasse rajatava tuulepargi investeerimisprojekti vastavuse kohta tingimustele, mille täitmise korral on taotlejal õigus saada toetust. Elering leidis, et tingimused toetuse saamiseks pole täidetud, mistõttu pöördus Est Wind Power Tallinna Halduskohtusse, kes omakorda esitas küsimused Euroopa Kohtule. Küsimused puudutasid Euroopa Komisjoni riigiabi otsuse ja suuniste tõlgendamist seoses „olemasoleva energia- tootja“ mõistega. Euroopa Kohus analüüsis kõigepealt mõistet „tööde algus“ Euroopa Komisjoni suuniste ja riigiabi otsuse tähenduses ja jõudis seisukohale, et sellega peetakse silmas tööde sellist arenguetappi, mis võimaldab arendajat pidada taastuvenergia olemasolevaks tootjaks. Järelikult saab selles kontekstis mõiste „tööde algus“ hõlmata üksnes kohustust, millega investeerimisprojekt oli 1. jaanuari 2017. aasta seisuga viidud sellisesse „arenguetappi“, et see „oleks väga suure tõenäo- susega lõpetatud“, ning et projekt oli seega sisuliselt muutunud pöördumatuks. See tähendab, et kõik ettevalmistustööd on lõpetatud ning võetud kohustus on oma laadi ja maksumuse poolest piisavalt oluline, võrreldes asjaomase investeerimisprojekti kogumahuga. Kuigi seda peab hindama riigisisene kohus, siis Euroopa Kohtu meelest viitab nende käsutuses olev teave sellele, et käesoleval juhul ei tähenda tuulemõõdumastide ja liitumispunkti ehitamine sellist „tööde algust“, mis võimaldaks pidada Est Wind Powerit taastuvenergia „olemasolevaks tootjaks“, sest sellise staatuse võib talle anda üksnes taastuvenergiat tootvate tuulegeneraatorite ehitustöödega alustamine või isegi pöördumatu kohustus, mis on seotud tuulegeneraatoritega, mis näivad olevat kõige olulisem osa investeerimisprojektist. Kohus analüüsis seejärel, kuidas tuleks riigisiseselt hinnata „tööde alustamise“ tuvastamist ja leidis, et pädev asutus peab juhtumipõhiselt kontrollima, kas projekt oli 1. jaanuari 2017. aasta seisuga sellises arenguetapis, et see oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud. Sellist hinnangut ei saa aga anda puhtformaalselt ja see võib sõltuvalt juhtumist nõuda põhjalikku majanduslikku analüüsi. Viimasena hindas kohus „riikliku loa“ mõistet, mida tuleb tõlgendada lähtuvalt riigisisesest õigusest. Kuna kohus juba leidis, et kui tööd on sellises arenguetapis, et investeerimisprojekt oleks väga suure tõenäosusega lõpetatud, mistõttu projekt oli sisuliselt pöördumatu ja võimaldas seega pidada arendajat taastuvenergia „olemasolevaks tootjaks“, siis ka nõutud loa liik peab võimaldama asuda seisukohale, et selle kuupäeva seisuga oli väga tõenäoline, et projekt viiakse lõpule, ja seega võimaldama pidada arendajat taastuvenergia „olemasolevaks tootjaks“. Eesti õiguse kohaselt ei võimalda ainuüksi planeerimisdokumendid põhikohtuasjas arutusel olevaid tuulegeneraatorite ehitustöid teha, vaid nende tööde tegemiseks on vaja saada veel lõplik riiklik luba ehk ehitusluba, 2  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium mistõttu just seda luba tuleb pidada vajalikuks „riiklikuks loaks“. Seda peab aga hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus, kelle käsutuses on ainsana kõik asjakohased andmed. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— T-769/20: Ryanair vs. komisjon (tühistamishagi – riigiabi) ———————————————————————————————— Üldkohtu otsus, 18. oktoobril 2023 Euroopa Komisjon tegi 11. augustil 2020. aastal otsuse, millega kiitis heaks Eesti riigiabi Nordicale (aktsiakapitali suurendamine ja laenu andmine kogusummas 30 miljonit eurot), et kõrvaldada COVID-19 pandeemia põhjustatud tõsine häire majanduses. Ryanair esitas Üldkohtusse hagi selle otsuse tühistamiseks ja väitis, et komisjon kohaldas riigiabi norme vääralt ning rikkus riigiabi erisätteid, liidu õiguse põhimõtteid ja põhjendamiskohustust. Eesti selgitas Üldkohtule, et Nordica on Eesti riigile oluline ettevõte, sest tagas enne pandeemia algust suure arvu edasi-tagasi lende Tallinnast, mõjutab positiivselt Eesti SKPd ning pakub tööd kodumaise haridusega lennundusekspertidele. Üldkohus jättis Ryanairi hagi rahuldamata. Üldkohus leidis, et komisjoni otsus oli põhjendatud, sest riigiabi aitas leevendada pandeemia tagajärgi Eesti majanduses. Üldkohus kinnitas, et Nordica oli oluline tööandja Eesti lennundussektoris ning riigiabi andmine oli seetõttu sobilik meede nimeta- tud eesmärgi saavutamiseks. Lisaks selgitas Üldkohus, et liidu õiguse põhimõtetest (diskrimineeri- mise keeld, teenuste osutamise ja asutamisvabadus) ei tulenenud Eestile kohustust anda riigiabi kõigile Eestist lennuühendusi pakkuvatele lennuettevõtetele. Üldkohtu otsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Euroopa Kohtusse. Kohtuotsus on inglise keeles kättesaadav siit. ———————————————————————————————— T-62/22: Eesti vs. komisjon (tühistamishagi – otsetoetused veisekasvatussektoris) ———————————————————————————————— Üldkohtu otsus, 25. oktoobril 2023 Euroopa Komisjon kohaldas Eesti suhtes finantskorrektsiooni suuruses 635 980,42 eurot, sest leidis, et otsetoetuste maksmine veisekasvatussektoris ei olnud Eestis aastatel 2017–2019 kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega. Eesti esitas selle otsuse peale hagi Üldkohtule hagi, paludes tühistada finantskorrektsioon summas 634 057,30 eurot. Üldkohus otsustas hagi tervikuna rahuldamata jätta. 3  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kõigepealt märkis Üldkohus, et komisjon ei pea ammendavalt tõendama, et liikmesriigi ameti- asutuse tehtavad kontrollid on ebapiisavad või nende edastatud arvandmed on ebaõiged. Piisab sellest, kui komisjon esitab tõendid tõsise ja põhjendatud kahtluse kohta. Täielik ülevaade on liikmes- riigil, kes peab esitama võimalikult üksikasjalikud ja täielikud tõendid. Üldkohus leidis, et ehkki Eesti elektrooniline andmebaas tõepoolest sisaldab loomade kohta käivaid andmeid, ei sisalda see siiski teavet, mis täpsustaks loomad, kelle eest vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetust taotletakse. Nimelt ei ole võimalik tuvastada mingit seost taotluse ja iga üksiku looma individuaalse identifitseerimiskoodi vahel. Järelikult ei taga Eesti süsteemi ülesehitus kontrollide usaldusväärsust ja tulemuslikkust. Seejärel leidis Üldkohus, et Eesti süsteem kohustab tegema liiga laiaulatuslikku kontrolli, mis viib karistuse määramiseni isegi siis, kui põllumajandustootjal oleks pidanud olema võimalus karistusest hoiduda. Seega ei saa Eesti süsteem tagada piisavat usaldusväärsust võrreldes taotluse süsteemiga, milles toetustaotlusega hõlmatud veised on täpselt identifitseeritud, või võrreldes taotlusteta süsteemiga, milles taotlust taotletakse kõigi põllumajandusettevõttes olevate toetuskõlblike veiste eest. Seetõttu ei võimalda see süsteem tagada kontrollide nõuetekohast läbiviimist, rääkimata liidu finantshuvide kaitsest. Eesti süsteem toimib üksnes siis, kui taotleja nõuetele mittevastavaid loomi ei pea. Põllumajandus- tootjat võidakse niisiis karistada nõuetele mittevastavate loomade eest isegi siis, kui ta ei soovinud nende eest toetut taotleda, sest Eestis toimivas süsteemis ei ole tal võimalik seda oma taotluses eraldi märkida. Järelikult Eesti süsteem ei võimalda tagada kontrollide usaldusväärsust ja tulemuslikkust, kuna omamata teavet konkreetse identifitseeritud loomade ja nende liikumiste kohta, ei saa haldus- kontrolli viia läbi täies ulatuses. Viimasena ütles Üldkohus esiteks, et määruse nr 640/2014 artikli 30 lõige 2 saab olla komisjoni seisukoha aluseks. Teiseks leidis Üldkohus, et kui määruses on nimetatud pidamisperioodi kui toetuskõlblikkuse kriteeriumi, siis peab see olema täidetud iga üksiku looma puhul. Kuna Eesti rakendas seda karjapõhiselt, ei ole see kriteerium täidetud. Üldkohtu otsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-437/22: Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) (kohtujuristi ettepanek – alusetult makstud summade tagasinõudmine juriidilise isiku esindajatelt) ———————————————————————————————— Kohtujuristi ettepanek, 26. oktoobril 2023 Äriühing sai valeandmete esitamise tõttu PRIA-lt Euroopa Liidu rahastatavaid põllumajandustoetusi. Nimetatud äriühing aga ühines teise äriühinguga, mistõttu esimene kustutati registrist. Samas polnud teisel äriühingul piisavalt vahendeid, et ta oleks saanud alusetult makstud toetused tagasi maksta. Seetõttu esitati nõue äriühingu esindajatele, kes aga esitasid selle peale kohtule kaebuse. Riigikohus esitas kaks küsimust Euroopa Kohtule. 4  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kohtujurist Pitruzzella vastas Euroopa Kohtu palvel vaid ühele küsimusele, milleks on, kas EL õiguse alusel võib alusetult saadud toetuse tagasimaksmist nõuda mitte ainult toetusesaajalt, vaid ka isikutelt, kes ei ole küll ametlikult toetusesaajad, kuid osalesid sellise eeskirjade eiramise toimepanemises, mille tulemusel toetus alusetult välja maksti. Kohtujurist märkis sissejuhatuseks, et ühist põllumajanduspoliitikat rakendatakse liikmesriikide ja liidu koostöös ning liidu rahalised vahendid makstakse lõplikele toetusesaajatele välja liikmesriikide kaudu. Liikmesriik peab tõhusalt kaitsma liidu finantshuve, tagades, et liidu vahenditest rahastatakse ainult liidu õigusega kooskõlas olevaid tehinguid. Liikmesriikidel on tegelikult parimad võimalused eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult makstud summade tagasinõudmiseks ja kõige sobivamate meetmete kindlaksmääramiseks. Seega on eelkõige liikmesriigi ametiasutuste ülesanne valida õiguskaitsevahendid, mida nad peavad kõnealuste summade tagasinõudmiseks kõige sobiva- maks. Alusetult makstud summade tagasinõudmine on liikmesriikide konkreetne kohustus, mille eesmärk on tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse. Vastuseks küsimusele jõudis kohtujurist järeldusele, et EL õiguse alusel võib pettuse teel saadud ja ELi põllumajandusfondist rahastatud toetuse tagasimaksmist nõuda juriidilisest isikust toetusesaaja esindajatelt, kes esitasid toetuse saamiseks tahtlikult valeandmeid. Liidu õiguse kohaselt vastutavad isikud, kes osalesid eeskirjade eiramise toimepanemises, iure proprio põllu- majanduse rahastamise raames õigusvastaselt makstud summade tagastamise eest, kui on tuvastatud, et rahastamise tehnilises tähenduses on võimatu toetusesaajalt abi tagasi nõuda. Liikmesriigi kohtu ülesanne on kontrollida, ega toetust saanud äriühing või äriühing, kellele selle õigused ja kohustused üle läksid, ei saa alusetult makstud toetusraha tagasi maksta ja kas liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse isikut, kellelt tagasimaksmist nõutakse, „isikuks, kes eiramises osales“, „isikuks, kes vastutab eiramise eest“, või „isikuks, kes peab tagama, et eiramisi ei toimuks“. Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv. Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-670/22: Staatsanwaltschaft Berlin (kohtujuristi ettepanek – Euroopa uurimismäärus) ———————————————————————————————— Kohtujuristi ettepanek, 26. oktoobril 2023 Prantsusmaa uurimisasutused kuulasid pealt krüpteeritud EncroChati telefone, mida kasutasid narkootikumide müümisega seotud isikud. Osa neist isikutest paiknes Saksamaal. Seetõttu palus Saksamaa prokuratuur Euroopa uurimismäärusega Prantsusmaa asutustelt luba kasutada nende kogu- tud andmeid kriminaalmenetluses. Eelotsusetaotluse esitanud Saksamaa kohus küsis, kas direktiivi 2014/41 (Euroopa uurimismäärus) kohaselt oleks sellise Euroopa uurimismääruse pidanud prokuröri asemel tegema kohtunik ja kas selline ulatuslik pealtkuulamine oli vajalik ja proportsionaalne. Samuti soovis Saksamaa kohus teada, kas Prantsusmaa oleks pidanud Saksamaa ametiasutusi pealtkuula- misest teavitama. 5  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kohtujurist Ćapeta selgitas esmalt, et eristada tuleb, kas Euroopa uurimismäärus koostati uute tõendite kogumiseks või kogutud tõendite üleandmiseks. Direktiivi järgi peab Euroopa uurimis- määruse koostama samadel tingimustel nagu sarnases riigisiseses asjas. Kuna praegusel juhul koostati Euroopa uurimismäärus kogutud tõendite üleandmiseks, siis tuleb kontrollida, kas ja millistel tingi- mustel võimaldavad Saksamaa õigusnormid side pealtkuulamise teel kogutud tõendeid riigisiseselt kriminaalmenetluste vahel üle anda. Kui riigisiseselt võib sellise taotluse koostada prokurör, siis ei ole ka Euroopa uurimismääruse koostamisel vajalik kohtu luba. Kohtujurist kinnitas, et taotlev asutus peab veenduma, et Euroopa uurimismäärus on vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse nii põhiõiguste riive ulatust kui ka avalikku huvi kuritegude lahendamise vastu. Seejuures märkis kohtujurist, et põhiõiguste riive tase, mis tingis Euroopa Kohtu järeldused kohtuotsuses C‑746/18 (sideandmete kasutamine kriminaalmenetluses), ei ole sama, mis käesolevas asjas. EncroChati telefone kasutati valdavalt süütegude toimepanekuks, mistõttu nende telefonide pealtkuulamine ei ole kohtujuristi sõnul võrreldav elanikkonna massilise jälgimisega. Lõpuks leidis kohtujurist, et Prantsusmaa oleks pidanud käesoleval juhul Saksamaad pealt- kuulamisest teavitama. Selle teate oleks Prantsusmaa võinud esitada mis tahes asutusele, sest pealt- kuulamist korraldav liikmesriik ei saa teada, milline teavitatud liikmesriigi organ on pädev niisugust teadet saama. Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv. Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit. 6  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Olulisemad EL Kohtu lahendid: ———————————————————————————————— C-219/22: QS (eelotsus – tingimisi karistuse täitmisele pööramine teises liikmesriigis) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 5. oktoobril 2023 QS on Rumeenia kodanik, kellele Rumeenia kohus mõistis kuriteo eest tingimisi vangistuse. Katse- ajal pani QS Bulgaaria territooriumil toime uue kuriteo. Eelotsusetaotluse esitanud Bulgaaria kohus soovis sisuliselt teada, kas raamotsus 2008/675 (EL liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtu- otsuste arvessevõtmine uutes kriminaalmenetlustes) lubab liikmesriigi kohtul teises liikmesriigis tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pöörata. Euroopa Kohus selgitas, et raamotsuse 2008/675 eesmärk ei ole viia liikmesriigis täide teistes liikmesriikides tehtud otsuseid. Raamotsuse eesmärk on tagada, et isiku suhtes alustatud uues krimi- naalmenetluses võetakse teises liikmesriigis tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse sellises ulatuses, nagu riigisiseselt tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, andes neile samaväärse õigusliku toime. Seejuures ei luba raamotsus teises liikmesriigis tehtud varasemaid süüdi- mõistvaid kohtuotsuseid läbi vaadata. Euroopa Kohus lisas, et vabadusekaotuslikku karistust tingimisi ette nägeva lõpliku kohtuotsuse edastamist teisele liikmesriigile ja selle kohtuotsuse tunnustamist reguleerib raamotsus 2008/947 (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes). Seetõttu jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et raam- otsus 2008/675 lubab liikmesriigi kohtul varem teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistuse täitmisele pöörata üksnes tingimusel, et see süüdimõistev kohtu- otsus on kooskõlas raamotsusega 2008/947 edastatud liikmesriigile, kus toimub uus kriminaal- menetlus, ja seda on seal tunnustatud. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-565/22: Sofatutor (eelotsus – veebiplatvormi tasulised teenused pärast esialgset tasuta vahemikku) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 5. oktoobril 2023 Sofatutor pakub Austrias õpilastele mõeldud veebipõhiseid õppeplatvorme. Sofatutori tüüptingimu- sed näevad ette, et platvormi saab tasuta testida 30 päeva, mille jooksul võib lepingu mis tahes ajal etteteatamiseta üles öelda. Pärast 30 päeva möödumist muutub teenus tasuliseks. Kui tellimust 30 päeva jooksul üles ei öelda, hakkab kulgema tellimuse tegemisel kokku lepitud tasulise tellimuse tähtaeg. Austria tarbijate teavitamise ühing esitas Sufatutori vastu hagi, paludes kohustada Sofatutorit 7  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium andma tarbijatele selgel ja arusaadaval viisil teavet kauglepingust taganemise õiguse kasutamise tingimuste, tähtaegade ja korra kohta. Austria kõrgeim üldkohus küsis Euroopa Kohtult, kas direktiivi 2011/83 (tarbija õiguste kohta) koha- selt on sellise lepingu puhul, mis käsitleb teenuste osutamist ja näeb tarbijale ette esialgse tasuta aja- vahemiku, millele järgneb juhul, kui tarbija ei ole lepingut sellel ajavahemikul üles öelnud või sellest taganenud, tasuline ajavahemik, mis pikeneb teatavaks ajaks automaatselt, kui lepingut ei öelda üles, tarbijal ainult üks kord õigus kauglepingust taganeda, või on tarbijal taganemisõigus igas lepingu muutmise ja pikendamise etapis. Euroopa Kohus tuletas meelde taganemisõiguse eesmärki ja koguhinna kohta teabe esitamise põhi- mõtteid ning selgitas, et direktiivi 2011/83 artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et lepingu puhul, mis käsitleb teenuste osutamist ja näeb tarbijale ette esialgse tasuta ajavahemiku, millele järgneb juhul, kui tarbija ei ole lepingut sellel ajavahemikul üles öelnud või sellest taganenud, tasuline aja- vahemik, mis pikeneb teatavaks ajaks automaatselt, kui lepingut ei öelda üles, on tarbijale tagatud ainult üks kord õigus kauglepingust taganeda, tingimusel et lepingu sõlmimisel teavitab kaup- leja tarbijat selgelt, arusaadavalt ja ühemõtteliselt, et pärast esialgset tasuta ajavahemikku muutub teenuste osutamine tasuliseks. Austria kõrgeimal üldkohtul tuleb kontrollida, kas Sofatutor edastas tarbijatele õppeplatvormi teenuste koguhinna kohta selge, arusaadava ja ühemõttelise teabe. Kui lepingu sõlmimise ajal ei ole sellist teavet läbipaistvalt edastatud, tuleks pärast tasuta proovi- perioodi tunnustada uut taganemisõigust. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-21/22: OP (eelotsus – pärimisasjades kohaldatav õigus) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 12. oktoobril 2023 Ukraina kodanikule, kes elab Poolas, kuulub seal kinnisasja kaasomand. Ta palus notaril koostada notariaalselt tõestatud testamendi, mis sisaldab tingimust, et tema pärimisasjale kohaldatakse Ukraina õigust. Notar keeldus seda tegemast, sest leidis, et määruse nr 650/2012 (mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamise ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist) kohaselt saavad kohaldatavat õigust valida vaid liidu liikmesriikide kodanikud ning Poola ja Ukraina kahepoolne leping sätestab, et kinnisvara puhul kohaldub selle riigi õigus, kus vara asub. Poola kohus pöördus seoses määruse nr 650/2012 tõlgendamisega seetõttu Euroopa Kohtu poole. Euroopa Kohus märkis, et määrus nr 650/2012 viitab igale „isikule“, tegemata vahet liidu liikmes- riikide kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel. Niisuguse isiku valikuvabaduse ainus piirang on see, et ta saab valida üksnes selle riigi õiguse, mille kodanik ta on, sõltumata sellest, kas tegemist on liidu liikmesriigiga või mitte. Sellist grammatilist tõlgendust toetavad selle määruse muud sätted, milles samuti viidatakse liidu suhtes kolmanda riigi õigusele. Järelikult liidu liikmesriigis elav kolmanda riigi kodanik võib pärimisasjale kui tervikule kohaldatavaks õiguseks valida selle kolmanda riigi õiguse. 8  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kui liikmesriik on sõlminud kolmanda riigiga kahepoolse lepingu, siis määrus nr 650/2012 ei piira selle kohaldamist. Euroopa Kohus on juba varem leidnud, et kui liidu seadusandja näeb ette, et määruse kohaldamine „ei mõjuta“ kehtivaid rahvusvahelisi konventsioone, siis määruse sätetest erineva normide kollisiooni korral kohaldatakse neid konventsioone. Seega, kui liikmesriik on enne määruse nr 650/2012 jõustumist kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse lepingu osaline ja kui see kahepoolne leping sisaldab sätteid, mis näevad ette pärimisasjadele kohaldatavad normid, tuleb üld- juhul kohaldada just neid sätteid, mitte neid, mis on selles valdkonnas ette nähtud määruses nr 650/2012. Kuna liidu seadusandja otsesõnu soovis järgida teatavatel erijuhtudel pärandi jagune- mise mudelit, mida võib rakendada suhetes teatavate kolmandate riikidega, siis määruse süsteemiga ei ole vastuolus see, kui kahepoolse lepingu kohaselt ei ole kolmanda riigi kodanikul õigust oma pärandiasjale kohaldatavat õigust valida. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-286/22: KBC Verzekeringen NV (eelotsus – jalgratas ei ole „sõiduk“) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 12. oktoobril 2023 Elektrilise jalgrattaga üldkasutataval teel liigelnud BV-le sõitis otsa sõiduauto, mis oli kindlustatud KBC juures. Kannatanu sai viga ja suri. Kindlustusvaidluses tekkis küsimus, kas jalgratast, millel on abimootor, saab pidada „mootorsõidukiks“ ja kannatanut mootorsõiduki juhiks. Vaidlust lahendanud Belgia kohus soovibki teada, kas direktiivi 2009/103 (mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutus- kindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohutuste täitmise kohta) mõistes tuleb pedaal-elektri- jalgratast, mis vajab liikumiseks mootori ja lihasjõu koostoimet ja millel on funktsioon, millega kiirendatakse jalgratas ilma pedaalimiseta kiiruseni 20 km/h, kuid mida saab käivitada siiski üksnes lihasjõudu kaustades, on „mootorsõiduk“ nimetatud direktiivi tähenduses. Euroopa Kohus meenutas, et liidu õiguse tõlgendamisel tuleb lisaks sätte sõnastusele arvesse võtta ka konteksti ning eesmärke, mida konkreetse õigusaktiga soovitakse saavutada. Kohus märkis, et mõiste „mootorsõiduk“ tavatähendus viitab selele, et tegemist on masinaga, mis on ette nähtud liiku- miseks maismaal mootori abil toodetud jõuga, mitte inim- või loomajõuga. Siiski ei tulene sõnastusest selgelt, kas mehaaniline jõud peab mängima sõiduki toimimises ainsat rolli. Seetõttu tulebki hinnata direktiivi üldist konteksti, mis viitab sellele, et nimetatud sõidukid liiguvad üksnes mehaanilise jõu abil. Lisaks viitab direktiiv isikutele, kellel on sõiduki juhiluba, ning juhiloa kohustus on ikkagi vaid selleks, et juhtida teel oma jõuallika abil iseliikuvat sõidukit. Viimasena märkis Euroopa Kohus, et direktiivi eesmärk on tagada sõidukite põhjustatud õnnetustes kannatanute kaitse ning kannatanute kaitse-eesmärki on pidevalt tugevdatud. Niisugused masinad, mis ei liigu edasi vaid mehhaanilise jõuga ja ei saa edasi liikuda ilma lihasjõudu kasutamata, ei tekita oma raskust või suurust arvestades isikutele samaväärset isikukahju või materiaalset kahju kui maismaal liiklevad sõidukid (mootorrattad, sõiduautod, veoautod), mis liiguvad edasi üksnes mehhaanilise jõuga. Järelikult ei nõue direktiiviga 2009/103 taotletav õnnetuses kannatanute kaitse-eesmärk, et kõnealused elektrilised jalgrattad kuuluksid mõiste „sõiduk“ alla. Kokkuvõttes 9  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium tuleb seega järeldada, et pedaal-elektrijalgratas, mille mootor ainult abistab pedaalimist ja mis vajab liikumiseks mootori ja lihasjõu koostoimet ning millel on funktsioon, millega kiirendatakse jalgratas ilma pedaalimiseta kiiruseni 20 km/h, kuid mida saab käivitada siiski üksnes lihasjõudu kasutades, ei ole sõiduk nimetatud direktiivi tähenduses. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ———————————————————————————————— C-307/22: FT (eelotsus – patsiendi tervisetoimiku koopia) ———————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 26. oktoobril 2023 Patsient pöördus hambaarsti poole, et taotleda oma tervisetoimiku esimest koopiat tasuta, kuna kahtlustas, et tema ravis on tehtud vigu. Hambaarst keeldus talle tasuta koopiat väljastamast, sest riigisisese õiguse kohaselt võib patsient saada selle tingimusel, et ta hüvitab sellega kaasnevad kulud tervishoiuteenuse osutajale. Saksamaa kohtul tekkis seetõttu küsimus, kas selline riigisisene säte on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (määrus 2016/679, IKÜM) ja kui põhjalikke andmeid patsiendi ravi kohta tervisetoimiku koopia sisaldama peaks. Euroopa Kohus leidis, et arsti, kes teeb IKÜMis nimetatud toiminguid oma patsientide andmetega, tuleb pidada IKÜM tähenduses „vastutavaks töötlejaks“, kellel on sellest staatusest tulenevad kohus- tused, eelkõige kohustus tagada andmesubjektide taotlusel juurdepääsu isikuandmetele. Seejuures ei sea IKÜM kohustust esimese koopia tasuta saamiseks seda soovi põhjendada. IKÜMi eesmärk on tagada liidus füüsiliste isikute järjekindel ja kõrgetasemeline kaitse ning tugevdada ja täpsustada andmesubjektide õigusi. Võttes arvesse seda, kui suure tähtsuse omistab IKÜM õigusele tutvuda töödeldavate isikuandmetega, ei saa selle õiguse kasutamisele seada tingimusi. Mis puudutab Saksamaa sätet, mille eesmärk on kaitsta tervishoiuteenuse osutajate majanduslikke huve, kuid kas see tegelikult ka nii on, peab kontrollima riigisisene kohus. Euroopa Kohtu hinnangul takistab niisugune säte lisaks asjatutele taotlustele ka niisuguste taotluste esitamist, mille eesmärk on õiguspärastel põhjustel saada töödeldud isikuandmete esimene koopia tasuta. Järelikult eirab see põhimõtet, et esimene koopia on tasuta, ning seab seetõttu kahtluse alla andmetega tutvumise õiguse soovitava toime ning seeläbi ja IKÜMiga tagatud kaitse. Kohus leidis, et mõiste „koopia“ ei puuduta mitte dokumenti kui sellist, vaid isikuandmeid, mida see sisaldab ja mida tuleb täiendada. Kuna IKÜMiga tahetakse tugevdada ja täpsustada andmesubjektide õigusi, siis peab õigus andmetega tutvuda võimaldama andmesubjektil veenduda, et teda puudutavad isikuandmed on õiged ja neid töödeldakse seaduslikult. Järelikult peavad need olema taasesitatud võimalikult täielikult ja täpselt, et seda teavet oleks lihtne mõista. Just füüsiliste isikute tervist puudu- tavate andmete tundlikkuse tõttu on oluline, et need oleksid esitatud võimalikult täielikult, täpselt ja arusaadavalt. Seega see õigus hõlmab igal juhul õigust saada koopia oma tervisekaardile kantud 10  Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium andmetest, mis sisaldab sellist teavet nagu diagnoos, arstliku läbivaatuse tulemused, raviarstide hinnangud ning mis tahes teostatud ravi ja sekkumised. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ————————————————————————————————————————————————————————— Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). 11 Saatja: "Merili Kriisa" <[email protected]> Saaja: "Juriidiline osakond" <[email protected]>, "EL kohtu töögrupp" <[email protected]>, "JHA Justice (EE)" <[email protected]>, "Heli Hirsik" <[email protected]> Teema: EL kohtulahendite kokkuvõte: oktoober 2023 Kuupäev: 2023-11-17 08:53 Tere Edastan kokkuvõtte EL õiguse büroo valitud olulisematest Euroopa Liidu Kohtu lahenditest oktoobris 2023. Nagu kõik eelnevad, paneme ka selle kokkuvõtte üles <https://vm.ee/rahvusvaheline-suhtlus-uleilmne-eestlus/eesti-euroopa-liidus/euroopa-liidu-kohus/euroopa-liidu-kohtu-ulevaated-ja-kokkuvotted> Välisministeeriumi kodulehele. Kokkuvõttes on kajastatud järgmised kohtulahendid: Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: * C-11/22: Est Wind Power (eelotsus – taastuvenergia toetamine) * T-769/20: Ryanair vs. komisjon (tühistamishagi – riigiabi) * T-62/22: Eesti vs. komisjon (tühistamishagi – otsetoetused veisekasvatussektoris) * C-437/22: Eesti Vabariik (PRIA) (kohtujuristi ettepanek – alusetult makstud summade tagasinõudmine juriidilise isiku esindajatelt) * C-670/22: Staatsanwaltschaft Berlin (kohtujuristi ettepanek – Euroopa uurimismäärus) Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: * C-219/22: QS (eelotsus – tingimisi karistuse täitmisele pööramine teises liikmesriigis) * C-565/22: Sofatutor (eelotsus – veebiplatvormi tasulised teenused pärast esialgset tasuta vahemikku) * C-21/22: OP (eelotsus – pärimisasjades kohaldatav õigus) * C 286/22: KBC Verzekeringen NV (eelotsus – jalgratas ei ole „sõiduk“) * C-307/22: FT (eelotsus – patsiendi tervisetoimiku koopia) Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). Tervitades Merili Kriisa