Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 16.11.2023 / 2-3/15-51;
Riigikantselei / 16.11.2023 / 7-1.2/23-02199
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja infotehnoloogiaministrile
(KK 51)
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
juhatusele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 30.11.2023
Lisainfo: Helmen Küti küsimus Kagu- Eesti piirivööndi elanike mobiilside ja internetiühenduste
kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 16.11.2023
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Hr Taimar Peterkop .11.2023 nr 2-3/15-51
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Helmen Küti esitatud kirjaliku küsimuse majandus- ja
infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu kirjalik
digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: Kirjalik küsimus kahel lehel
Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaministe r 11 .202 3 Kirjalik küsimu s Kagu- Eesti piirivööndi elanike mobiilside ja interneti ühenduste kohta Austatud majandus- ja infotehnoloogiaminister Pöördun Te ie poole vastamaks kodanike murelikele küsimustele, kes on minu poole pöördunud M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse puutuvas küsimuses . Olles suhelnud hiljuti Kagu - Eesti piirivööndi s elavate inimestega, siis tõid nad peamiste murekohtadena välja „auklik u “ mobiilsidelevi ning v äga aegla se interneti . Mobiilse interneti levi pidasid nad väga kehvaks. Seetõttu on sealse piirkonna elanike kaugtöö , õppetöö, suhtlus maailmaga, meedia tarbimine ja muude igapäevaliste tegevuste tegemine kohati raskendatud. Väga harvad ei ole ka juhtumid, kus v älisriigi piiri ääres helistamine läheb ootamatult väga kalliks maksm a, kuna telefon lülitub aeg-ajalt automaatselt Venemaa operaatori te võrk u. I nimesed kasutavad välismaiseid operaatorvõrke sageli enda teadmata . Sõnum võrguvahetuse kohta võib küll olla inimesele saadetud, aga oma tavapäraseid igapäeva tegevusi jätkates võib see paraku jääda tähelepanuta. Lõpuks kajastub võõrriigi kasutatud andmeside maht ja hind kuu lõpus kõrgetes telefoniarvetes. Lisaks Kagu-Eesti piirivööndi elanikele puutuvad sama probleemiga kokku ka Narvas ja Peipsi järve piirkonnas elavad inimesed. S ideühenduste nagu mobiili- ja internetilevi parendami ne on Kagu- Eesti piirivööndis elavatele inimestele väga oluline , et võimaldada kohalikele elanikele õppimist , töötamist ja muude igapäevaliste t oimingute sooritamist. Muuhulgas on ka Euroopa Liit seadnud 2030. aastaks eesmärgi, et kõigil oleks juurdepääs gigabiti ühendusele ning kõikjal asustatud piirkondades oleks 5G-leviala. Paraku ei ole ministeeriumi poolt väljatöötatud viimase miili projektid, mida rahastatakse Euroopa Liidu erinevatest rahalistest vahenditest, jõudnud Kagu- Eestisse. Ajakirjandusest võis suvel lugeda, et Valga- ja Võrumaa piirkonnale oli mõeldud kiire interneti viimiseks 2,5 miljonit eurot, aga ühtki kvalifitseeruvat taotlust esimeses voorus ei esitatud. Samas artiklis tõdeti, et asjaolu, mille kohaselt sidevõrkude ehitajad pole valmis kaugematesse Eesti nurkadesse valguskaablit rajama, ei tulnud asjaosalistele erilise üllatusena. Juba varasemalt olid sideoperaatorid juhtinud tähelepanu, et viimase miili toetusmeetme määrusesse kirjutatud 30-protsendiline omaosaluse nõue koos 3000-eurose toetuse ülempiiriga (ühe aadressi kohta) ei pane ehitajaid haja asustuse piirkondadesse sidevõrke rajama . Ettevõtjad pidid tõdema, et maapiirkondades ei tasu see ettevõtmine end äriliselt ära, kuna liitumiskulud ühe ühenduse väljaehitamiseks on liiga suured isegi 70-protsendilise toetusega. V alguskaabli t teistele operaatoritele välja rentides või ise internetiteenust osutades ei ole 30-protsendilist omaosalust võimalik mõistliku ajaga tagasi teenida. Ajakirjandusest võis veel lugeda, et ministeeriumil on plaanis pärast viimase miili taotlusprojekti esimest vooru meetme tingimusi leevendada, kuna valitseb oht, et senisel viisil jätkates võivad Euroopa Liidu vahenditest eraldatud rahad jääda kasutamata. Seetõttu kavatseb ministeerium langetada projektide omaosaluse 30 protsendilt 5 protsendi le . Ministeerium nentis p ärast esimest vooru , et 70-protsendilise toetusega tehti projekte valdavalt tihedama asutustihedusega piirkondades. H õredamatel asustatud aladel, kuhu raha oli mõeldud, ei ole 70 protsendiga võimalik palju ära teha. Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmi sed küsimus : Kuigi sidevõrkude rajajate omaosalus t viimase miili projektides on plaanis vähendada , siis kas see on reaalne lahendus ka hõredamalt asustatud Kagu-Eesti piirkondade jaoks ? Kas olete valmis ka muid kriteeriume selle meetme puhul ümber vaa tama ? Näiteks h ajaasustuse spetsiifika arvestami st kiire interneti ühendus e rajamise toetamisel ? Kas olete kaalunud mõne sihitatud programmi väljatöötamist, et tagada kiire internetiühendus ka hõredalt asustatud t urutõrkepiirkondade s? Kas haja asustatud piirkondades se kiire internetiühenduse tagamiseks olete kaalunud näiteks Starlink tüüpi satelliitinterneti kasutuse soosimist ja selle finantseerimist? See tagaks internetiühenduse kohtades, kus seda pole muul viisil võimalik teha. Hea ja kiire interneti- ning mobiililevi tagamine Kagu-Eesti s vajab riigi jõulisemat toetust. Kas olete hinnanud , kui suur võiks see täiendav lisaressurss olla? Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud strateegia „Eesti digiühiskond 2030“ valdkondlikuks eesmärgiks on seatud, et Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid. Milliseid (poliitika) meetmeid kavatsete välja töötada selleks, et 2030 . aastaks oleks võimalik saavutada strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ seatud eesmärgid ka Kagu-Eestis? Kuidas on Teie erakonna poolt propageeritav personaalse riigi idee teostatav Ka gu- Eestis, kus osa elanikkon nast ei saa juba praegu e-teenuseid kasutada elementaarsel tasemel ? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kütt Riigikogu liige