Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK51)

Riigikogu juhatus Teie 16.11.2023 nr 2-3/15-51 [email protected] Meie 30.11.2023 nr 13-1/2023/4807-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK51) Austatud Riigikogu liige Helmen Kütt Käesolevaga edastan vastused Riigikogu liikme esitatud kirjalikele küsimustele. 1. Kuigi sidevõrkude rajajate omaosalust viimase miili projektides on plaanis vähendada, siis kas see on reaalne lahendus ka hõredamalt asustatud Kagu-Eesti piirkondade jaoks? Kas olete valmis ka muid kriteeriume selle meetme puhul ümber vaatama? Näiteks hajaasustuse spetsiifika arvestamist kiire internetiühenduse rajamise toetamisel? Riik on alates 2018. aastast andnud rahalist abi sidevõrkude rajamiseks, mille toel saavad tarbijad hõlpsamalt juurdepääsu kiirele internetile. Tänaseks on riigi toel rajatud üle 45 tuhande internetiühenduse ja toetatud liitumist 4670 ühendusega. Hetkeseisuga on pooleli umbes 5 300 ühenduse rajamine. Kokku on eri meetmete eelarve alates 2018 koos plaanidega aastani 2030 ligi 99 miljonit eurot. Enamuse meetmete fookus on olnud maapiirkondadel ning kaasatud on otse ka kohalike omavalitsuste (KOV) soove võrkude rajamise eelispiirkondade määramiseks. Kõik rajatavad võrgud on operaatorineutraalsed, milledele on juurdepääsuõigus kõigil sideettevõtetel. Liitumise hind võib tarbijale olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga. Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) elluviidava toetusmeetme omaosaluse suurust vähendati teiseks taotlusvooruks 30 protsendilt 5 protsendile. Vooru tulemused avalikustab Riigi Tugiteenuste Keskus selle aasta lõpuks, kuid juba praegu on teada, et Valga- ja Võrumaal tuli taotlusi kõikidest omavalitsustest. Valga maakonnale ette nähtud umbes 1,17 miljoni euro suurusele eelarvele esitati taotlusi summas ligi 400 000 eurot ja Võru maakonnale ette nähtud 1,64 miljonile eurole esitati taotlusi summas ca 1,25 miljonit eurot. Siiski juhin tähelepanu, et tulenevalt RRF rahastusreeglitest tuleb kõik rahastusotsused teha 2023. aasta lõpuks. Selle RRF meetme eelarve on teise taotlusvooru lõppemisega ammendunud, seega pole plaanis antud meetme muid kriteeriume üle vaadata. Järgmiseks alustame 2024. aastal Euroopa Regionaalarengufondist (ERF) 45 miljoni euroga rahastatava toetusmeetme elluviimist. Paraku on sellel toetusmeetmel tulenevalt Euroopa Liidu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 rahastusreeglitest EL kaasfinantseering maksimaalselt 70%. Kuna praeguse seisuga pole olnud võimalik riigieelarvest kaasfinantseeringut tagada, siis saab toetust jagada taaskord 30 protsendilise omafinantseeringu tingimusega. Selleks, et omafinantseering tuua uuesti näiteks 5 protsendi peale, tuleks ERF eelarvele lisada riikliku kaasfinantseeringuna 17 miljonit eurot. 2. Kas olete kaalunud mõne sihitatud programmi väljatöötamist, et tagada kiire internetiühendus ka hõredalt asustatud turutõrkepiirkondades? RRF toetusmeetme puhul võimaldasime me kohalikel omavalitsustel prioriseerida külasid, kuhu oli võimalik toetuse taotlejatel toetusi küsida – see tähendas, et KOVidel oli võimalik kõikide külade hulgast valida just need, kuhu nemad pidasid prioriteediks esmajärjekorras lairiba võrk ehitada ja need külad lisati majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga kinnitatavasse abikõlblike aadresside loetelusse. KOVid kasutasid seda võimalust erinevalt – oli neid, kes prioriseerisid väga kitsalt ja hajaasustuse külasid, aga oli ka neid, kes prioriseerisid suuremaid alevikke või ei soovinud üldse külade osas eelistusi väljendada. Lisaks KOVide kaasamisele viisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2023. aastal läbi pilootmeetme1, milles said külaseltsid võrgu ehitamiseks toetust taotleda. Meetmeks eraldati vahendeid riigieelarvest. Toetuseks ette nähtud kogusumma oli 800 000 eurot, maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta oli 200 000 eurot ning toetust said 5 küla kokku 100 aadressi ühendamiseks. Selles meetmes sai taotleda maksimaalset 10 000 eurot aadressi kohta ning omaosalus oli maksimaalselt 300 eurot aadressi kohta. Üheks kriteeriumiks oli, et rajatava lairibavõrguga peab liituma vähemalt 50% küla kõikidest aadressidest. Toetust saanud projektid peaksid valmima hiljemalt 2025. aasta suveks. 3. Kas hajaasustatud piirkondadesse kiire internetiühenduse tagamiseks olete kaalunud näiteks Starlink tüüpi satelliitinterneti kasutuse soosimist ja selle finantseerimist? See tagaks internetiühenduse kohtades, kus seda pole muul viisil võimalik teha. Jälgime satelliitinterneti arenguid ja kasutusvõimalusi huviga, kuid praegu pole nende riiklik finantseerimine plaanis. Riiklik tähelepanu on vajalike püsivate taristute rajamise toetamisel turutõrkepiirkondades. Starlinki ja tulevikus ehk ka teiste satelliitsideteenuste pakkujate puhul ei ole riigil taristu toetamine vajalik. Arusaadavalt võivad Starlinki lõppkasutaja seadmete hind ja kuutasu olla madalama sissetulekuga leibkondadele liiga kallid, kuid nende vajaduspõhisel toetamisel oleks kõige paremas rollis KOVid, kes teavad kõige paremini oma elanike vajadusi. 4. Hea ja kiire interneti- ning mobiililevi tagamine Kagu-Eestis vajab riigi jõulisemat toetust. Kas olete hinnanud, kui suur võiks see täiendav lisaressurss olla? 2022. aastal hindasime „Eesti lairiba plaan 2030“ koostamise käigus väga üldisel tasandil olemasolevate aastaringses kasutuses olevate hoonete arvu ning neile valguskaabelvõrguga liitumise loomise hinda. Selgus, et kogu Eesti maapiirkondade ühendamine maksaks suurusjärgus 386 miljonit eurot, millest Kagu-Eestis (Põlva, Valga ja Võru maakond) oleks vaja 62,5 miljonit eurot. Mobiilsidemastide täiendavaks ehitamiseks oleks vaja täiendavalt ca 148 miljonit, millest ca 24 miljonit eurot oleks Kagu-Eesti osa. MKM plaanib läbi viia analüüsi, mis annaks detailsema hinnangu nii kaabel- kui mobiilsidevõrkude täiendavast investeeringuvajadusest. 1 https://ttja.ee/lairiba-neljas-etapp-2023-2025 2 (3)  5. Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud strateegia „Eesti digiühiskond 2030“2 valdkondlikuks eesmärgiks on seatud, et Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid. Milliseid (poliitika) meetmeid kavatsete välja töötada selleks, et 2030. aastaks oleks võimalik saavutada strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ seatud eesmärgid ka Kagu-Eestis? Praeguste rahaliste vahenditega saab ellu viia eelpool mainitud kolm toetusmeedet (RRF, ERF ja külaseltsid). Samas peab tõdema, et nende meetmete kogueelarvega (70 miljonit eurot) ei ole võimalik strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ seatud eesmärki täiel määral saavutada, see eeldab täiendavate riigieelarveliste vahendite eraldamist. Selleks, et aeglane internetiühendus ei takistaks maapiirkondades elavate inimeste juurdepääsu töökohtadele, haridusele, tervishoiuteenustele ja muudele vajalikele teenustele, on vaja jätkata investeeringute tegemist maapiirkondade lairibataristusse. Oleme avanud ka arutelu digiühiskonna arengukava muutmiseks, et tõsta Eesti digitaliseerimise ambitsiooni ja revideerida, millised riigipoolsed tegemised on praktikas teostatavad. 6. Kuidas on Teie erakonna poolt propageeritav personaalse riigi idee teostatav Kagu- Eestis, kus osa elanikkonnast ei saa juba praegu e-teenuseid kasutada elementaarsel tasemel? Personaalse riigi eesmärk on, et riik ja KOVid pakuvad andmepõhise otsustamise tulemusel personaliseeritud avalikke teenuseid kodanikele selliselt, et kodanikel endal oleks asjaajamisel võimalikult vähe lisatööd. Loomulikult on e-riigi toimimise aluseks korras digitaristu ja head ühendused, kuid selles mängib rolli ka küberturvalisuse garanteerimine ja riigiasutuste tehnoloogilise võla likvideerimine. Et meie riigi digiteenused toimiksid tõrgeteta, otsustasime 2024. aasta riigieelarvega suurendada digiriigi ja küberkaitse baasrahastust 67 miljoni euro võrra. Jätkame turutõrke eemaldamiseks investeeringute tegemist maapiirkondade lairibataristusse ja toetusmeetmete elluviimist nii suures mahus, kui riigi eelarvelised võimalused seda lubavad. Lisaks riigile investeerivad turutingimustes oma võrkudesse eraldiseisvalt ka sideettevõtjad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaat: Riigikantselei Raigo Iling 5594 1997 [email protected] 2 https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 3 (3)