Kiri

EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja detsember 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 7.–8. detsembri 2023. a istungil 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 7.-8. detsembri 2023. a istungil: 1.1 Eesti toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kaupade parandamist edendavate ühiste normide kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ning direktiive (EL) 2019/771 ja (EL) 2020/1828, eelnõu üldisi kestliku tarbimise alaseid ja siseturu edendamise eesmärke, pidades samas silmas tarbijakaitse kõrge taseme säilitamist. 1.2 Eesti peab jätkuvalt oluliseks, et kaupade parandamise eelnõuga hoidutaks praktikas raskesti rakendatavate ja vähese lisaväärtusega meetmete kehtestamisest, samuti ei tohi eelnõus pakutavad meetmed kaasa tuua ebamõistlikku keerukust ei riigile, tarbijale ega kauplejale. 1.3 Eesti kinnitab üle, et ei toeta riikliku veebiplatvormi kehtestamist, vaid eelistab ühtset, mitmekeelset ja liikmesriikide olemasolevate infosüsteemidega ühilduvat Euroopa Liidu ülest platvormi. Samas peame jätkuvalt vajalikuks, et ka Euroopa Liidu veebiplatvormi puhul ei kaasneks riikliku sektsiooni haldamisega seotud kohustustega (näiteks ekspertgrupi liikme ja kontaktpunkti määramisega) liikmesriikidele ebaproportsionaalset halduskoormust. 1.4 Eesti jääb Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste mandaadi kokkuleppimisel erapooletuks ning võib nõukogus eelnõu vastuvõtmisel jääda erapooletuks või hääletada eelnõu vastu, kui ei õnnestu saavutada Eesti seisukohtadele sobivaid tulemusi, eelkõige juhul, kui Euroopa Liidu ülese veebiplatvormi riikliku sektsiooni haldamine on liikmesriikidele ebaproportsionaalselt koormav ja toob liikmesriikidele kaasa täiendavaid kulutusi. Samuti ei ole Eestil jätkuvalt võimalik toetada kohustuslikku parandusteabe vormi, parandamiskohustust ega tarbija valikuvabaduse piiramist viisil, mis ei võta piisavalt arvesse eelnõu keskkonnaalaseid eesmärke ja meetmete praktilist teostatavust (sealhulgas piiriüleste olukordadega kaasnevaid keerukusi). Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  Seletuskiri Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 7.–8. detsembri 2023. a istungil Konkurentsivõime nõukogu siseturu ja tööstusministrite kohtumise eesmärk on saavutada kokkulepe kliimaneutraalse tööstuse algatuse (mille eesmärgiks on tugevdada Euroopa kliimaneutraalsete tehnoloogiatoodete tootmise ökosüsteemi) üldises lähenemisviisis. Eesti toetab kokkuleppe saavutamist, tehnoloogiate nimekirja on lisatud tuumatehnoloogiad. Kavas on ka poliitiline arutelu sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelamise kohta EL turul. Eesti peab oluliseks keelata sunniviisiline töö ja sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine EL turule, EL turul kättesaadavaks tegemine ja eksport EList ning eelistame, et kolmandates riikides läbiviidavates piiriülestes menetlustes oleks juhtroll Euroopa Komisjonil. Ministrite lõunaarutelu keskendub esialgse info kohaselt kliimaneutraalse tööstuse algatuse võimalustele väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE). Muude päevakorrapunktide all tutvustab eesistujariik Hispaania praeguseid seadusandlikke ettepanekuid, sealjuures ülevaadet kaupade parandamisõiguse eelnõu hetkeseisu kohta. Selle eelnõu osas on kavas täpsustada Vabariigi Valitsuse seisukohti, andes muuhulgas selged juhised Eesti käitumiseks kolmepoolsete läbirääkimiste käigus Euroopa Parlamendiga. Praeguseks hetkeks on liikmesriigid alaliste esindajate komitees (Coreperis) kokku leppinud mandaadis läbirääkimiste alustamiseks; Eesti andis teada negatiivsest parlamentaarsest reservatsioonist. Eesti võib eelnõu osas jääda erapooletuks või hääletada sellele vastu, kui ei õnnestu saavutada Eesti seisukohtadele sobivaid tulemusi, eelkõige juhul, kui Euroopa Liidu ülese veebiplatvormi riikliku sektsiooni haldamine on liikmesriikidele ebaproportsionaalselt koormav ja toob liikmesriikidele kaasa täiendavaid kulutusi. Samuti ei ole Eestil jätkuvalt võimalik toetada kohustuslikku parandusteabe vormi, parandamiskohustust ega tarbija valikuvabaduse piiramist viisil, mis ei võta piisavalt arvesse eelnõu keskkonnaalaseid eesmärke ja meetmete praktilist teostatavust (sh piiriüleste olukordadega kaasnevaid keerukusi). Lisaks tutvustab Euroopa Komisjon muude päevakorrapunktide all 2023 VKE saadikute võrgustiku raportit, samuti tutvustab komisjon Euroopa haldusruumi teatist ning annab infot Euroopa Ühtse Digivärava kohta ja Belgia delegatsioon annab info oma eeloleva 2024. I poolaasta EL nõukogu eesistumise plaanide kohta. Lisaks tutvustavad Taani, Prantsusmaa ja Saksa delegatsioonid halduskoormuse vähendamise plaane ettevõtjatele ning Taani, Eesti, Soome, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Läti, Leedu Luksemburgi, Sloveenia ja Rootsi delegatsioonid Ühtse Patendikohtu tööleasumist. Kosmoseministrite kohtumisel soovitakse heaks kiita nõukogu järeldused EL kosmoseliikluse korraldamise kohta ning toimub mõttevahetus EL kosmosepoliitika tuleviku üle. Muude päevakorrapunktide all annab eesistujamaa Hispaania ülevaate üritustest ja tegevustest oma eesistumisajal ning Belgia delegatsioon tutvustab oma eeloleva 2024. I poolaasta EL nõukogu eesistumise plaane. Pikemalt on käsitletud arutelupunkte. Kohtumisel esindab Eestit Marten Kokk, Eesti alalise esinduse EL juures asejuht. Ülevaate on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Tõnisson ([email protected], 625 6353) ning innovatsiooni ja targa majanduse osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias ([email protected], 625 6341). Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sandra Särav ([email protected], 639 7617). Seletuskiri on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga. SISETURG, TÖÖSTUS 1. Euroopa Liidu kliimaneutraalse tööstuse algatus Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldine lähenemisviis 1 16. märtsil 2023. a esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) ettepaneku määruse kohta, millega kehtestatakse meetmeraamistik Euroopa kliimaneutraalsete tehnoloogiatoodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse algatus). Ettepanekuga suunatakse poliitiline fookus meetmete loomiseks kaheksa võtmetähtsusega EL kliimaneutraalse tehnoloogia arendamiseks. Komisjoni valitud kliimaneutraalsete tehnoloogiate hulgas on kaheksa tehnoloogiat: fotogalvaanilised päikeseenergia ja päikesesoojusenergia tehnoloogiad, maismaa- ja avamere taastuvenergia tehnoloogiad, aku- ja salvestustehnoloogiad, soojuspumbad ja geotermilise energia tehnoloogiad, elektrolüüsijad ja kütuseelemendid, säästev biogaas ja biometaan, süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiad ning võrgutehnoloogiad. Algatusega toetatakse EL 2030. aasta eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55% võrra ja saavutada ELi kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Kliimaneutraalse tööstuse määruse eesmärk on tagada juurdepääs turvalisele ja kestlikule kliimaneutraalsete tehnoloogiate tarnele, mis tagab EL energiasüsteemi vastupidavuse ja uued töökohad ning seetõttu käsitletakse järgmisi stiimuleid kliimaneutraalse tehnoloogia tootmisse investeeringute tegemiseks: - investeerimiskindluse, poliitilise rõhuasetuse ja koordineerimise parandamine selgete eesmärkide ja järelevalvemehhanismide kasutusele võtmisega; - kliimaneutraalse tehnoloogia tootmisprojektide arendamisest tekkiva halduskoormuse vähendamine, sealjuures haldusnõuete tõhustamine, lubade väljastamise lihtsustamine, õiguskeskkonna testkeskkondade loomine ja teabele juurdepääsu tagamine; - turulepääsu lihtsustamine avaliku sektori nõudlusega seotud konkreetsete meetmetega riigihankemenetluste ja enampakkumiste ning tarbijate nõudlust erasektoris toetavate kavade kaudu; - süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide soodustamine ja edendamine; - innovatsiooni toetamine, näiteks regulatsiooni testkeskkondade abil; - oskuste edendamine kvaliteetsete töökohtade loomiseks kliimaneutraalsete tehnoloogiate valdkonnas; - kliimaneutraalse tööstuse partnerluste koordinatsioon. Üleminek kestlikule majandusele ja sellele vastav energiasüsteemi uuendamine pakuvad märkimisväärseid võimalusi kliimaneutraalsete tehnoloogiasektorite arendamiseks ning kvaliteetsete töökohtade ja majanduskasvu loomiseks. Peamiste masstoodetud kliimaneutraalsete tehnoloogiate ülemaailmne turg peaks 2030. aastaks kolmekordistuma, selle aastaseks väärtuseks on kujunemas ligikaudu 600 miljardit eurot. EL partnerid ja konkurendid soovivad seda võimalust ära kasutada ja rakendavad ambitsioonikaid meetmeid (muuhulgas ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku kaalutlustel), et kindlustada märkimisväärne osa sellest uuest turust. Eelnõu vastab Eesti seisukohtadele. Eesti sai 24.11.2023 Alaliste Esindajate Komitees (Coreper) strateegilise tehnoloogiate nimekirjadega nõustuda, sealjuures lisati ka tuumatehnoloogiad. Peame oluliseks, et lubade menetluse protsess on maksimaalses kooskõlas kriitiliste toorainete algatuse menetlusega. Ka turulepääsu sätetega saime üldiselt nõustuda- on toimunud muutus paremuse poole, eelistame ühte rakendusakti ning jätkame tööd sõnastuse parendamisega. Samuti on riigihangete alane sõnastus paremini kooskõlas Eesti seisukohtadega. Poliitiline arutelu nõukogus peaks eeldatavasti keskenduma kahele poliitilisele küsimusele: 1) kliimaneutraalse tööstuse algatuse strateegiliste tehnoloogiate rahastamine (Artikkel 3b lg 3) EL eelarvest ja EIB kaudu ning 2) oksjonid taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks (Artikkel 20). Alusdokument hetkel puudub. Eesti seisukoht Toetame kokkuleppe saavutamist üldises lähenemisviisis. Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest: Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse algatuse kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 27. juuni 2023.a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni 7. juuli 2023. a istungil); Täiendatud Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta (heaks kiidetud 19. oktoobri 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil). 2 2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanek, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arutelu Euroopa Komisjon esitas 14.09.2022 määruse eelnõu, et keelata sunnitöö tulemusena valminud tooted ELi turul. Eelnõuga keelatakse ettevõtjatel lasta müügile või teha EL turul kättesaadavaks sunniviisilise tööga valmistatud tooted: nii neid, mis on valmistatud ELis sisetarbimiseks või ekspordiks kui ka ELi imporditud kaupu. Sunnitöö definitsiooni puhul lähtutakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioonist nr 29, mille Eesti on ratifitseerinud ning konventsiooni mõistes tähendab sunniviisiline või kohustuslik töö igasugust tööd, mida nõutakse mistahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Statistika kohaselt Eestis sunniviisilise töö juhtumeid teadaolevalt ei esine, kuid peamiselt on eelnõu fookus kolmandates riikides sunniviisilise tööga toodetud kaupade turult kõrvaldamisele. Eelnõu näeb ette, et komisjon loob andmebaasi, kus hakkab olema info piirkondade ja toodete kohta, mille puhul on risk, et nende tootmisel kasutatakse sunnitööd. Liikmesriigid peavad määrama pädeva(d) asutuse(d), kelle ülesanne on teha kindlaks, kas mõnes toote valmistamise etapis on kasutatud sunniviisilist tööd ja vajadusel tooted turult eemaldada. Eestis teostab toodete nõuete üle järelevalvet TTJA, Terviseamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ning Ravimiamet. Tööinspektsiooni pädevuses on siseriiklikult töötingimuste rikkumise juhtumite tuvastamine. Maksu- ja Tolliametil tuleb tooted tollis kinni pidada vastavalt pädevate asutuste juhistele. Sunnitööga valminud toodete määrus aitab kaitsta inimõigusi ja vähendada ebaausat konkurentsi. Sunnitööd kasutavad ettevõtted saavad ebaõiglase palgamaksmise ja töötingimuste puudumise tõttu toota kaupasid odavamalt kui ettevõtted, kes maksavad õiglast palka ja panustavad inimväärsete töötingimuste loomisesse. Ministrite arutelu suunamiseks on ettevalmistatud järgmised küsimused:  Euroopa Liidu siseturul müüdavate sunniviisilise töö tulemusel valmistatud toodete probleemi lahendamiseks ja esimese eesistujariigi kompromissteksti alusel, kas nõuate komisjoni suuremal või vähemal määral kaasamist kõigis või mõnes sunniviisilise töö keelamise määruse etapis (teabe kogumine, eeluurimine, uurimine, otsus, rakendamine ja sanktsioonid)? Eesti seisukoht Eesti põhisõnumites keskendume järgmistele seisukohtadele:  Eesti toetab direktiivi üldist eesmärki keelata sunniviisiline töö ja sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine Euroopa Liidu turule, Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemine ja eksport Euroopa Liidust.  Eesti on seisukohal, et määrus peab olema õigusselge ja üheselt mõistetav. Määrusest peab selguma piisavalt täpselt, kuidas jõutakse järeldusele, et toode on toodetud sunniviisilist tööd kasutades ning see, millised on määruse rakendamisega ettevõtetele ja riigisektorile kaasnevad kohustused. Eelistame, et kolmandates riikides läbiviidavates piiriülestes menetlustes oleks juhtroll Euroopa Komisjonil. Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest: Eesti seisukohad määruse eelnõu, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul, kohta (heaks kiidetud 19. oktoobri 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 10. novembri 2023. a istungil). 3. Lõunaarutelu 3 Lõunaarutelu keskendub esialgse info kohaselt kliimaneutraalse tööstuse algatuse võimalustele väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, alusdokument hetkel puudub. Eesti lähtub aruteludes järgmistest seisukohtadest ja materjalidest:  Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023–2025 (heaks kiidetud 22. juuni 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil);  Täiendatud Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta (heaks kiidetud 19. oktoobri 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil). 4. Muud päevakorrapunktid a) Praegused seadusandlikud ettepanekud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaupade parandamist edendavate ühiste normide kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ning direktiive (EL) 2019/771 ja (EL) 2020/1828, eelnõu Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: teave eeistujariigilt Euroopa Komisjon esitas 22.03.2023 direktiivi eelnõu, millega kehtestatakse kaupade parandamist edendavad ühised normid (edaspidi parandamisõiguse algatus). Eelnõu eesmärgiks on muuta tarbijate jaoks kaupade parandamine lihtsamaks ja kulutõhusamaks ning see peaks motiveerima tootjaid ja müüjaid arendama jätkusuutlikumaid ärimudeleid. Tarbijatele kehtestatakse uus nõudeõigus asja parandamiseks väljapool lepingulisi õiguskaitsevahendeid ja seadusest tulenevat tootegarantiid: tarbijad saaksid tulevikus nõuda toodete, millele EL õigusega on kehtestatud parandatavuse nõuded, parandamist tootjatelt. Direktiiviga soovitakse seega luua tarbijatele lihtsamaid ja odavamaid võimalusi tehniliselt parandatavate toodete parandamiseks. Plaanis on ka tekitada veebipõhine platvorm, mis ühendab tarbija remonditöökodade ja renoveeritud kaupade müüjatega ning Euroopa remonditeabe vorm eesmärgiga hõlbustada remondipakkumiste võrdlemist. Tulevikus suunatakse tarbijaid õiguskaitsevahendina eelistama asja parandamist selle asendamisele, välja arvatud juhul, kui see on asendamisest kallim. Eelnõuga tarbijate jaoks ettenähtavad vahendid: 1) Tarbija saab õiguse nõuda tootjalt toote parandamist, kui see on EL-i õiguse järgi tehniliselt võimalik, näiteks pesumasina või televiisori puhul. Seeläbi saab tekitada tootjates huvi töötada välja kestlikumad ärimudelid. 2) Tootjal on kohustus teavitada tarbijat sellest, milliseid tooteid on tootja kohustatud parandama. 3) Luuakse veebiplatvorm, et viia tarbijad kokku nende kodukohas tegutsevate parandajate ja taastatud kaupade müüjatega. Platvormil saab otsida tooteid asukoha ja seisukorra järgi, mis aitab tarbijatel leida häid pakkumisi ja suurendab parandajate nähtavust. 4) Kehtestatakse Euroopa parandusteabe vorm, mida tarbija saab nõuda parandajalt, et tagada parandamistingimuste ja -hinna läbipaistvus ning et tarbijal oleks lihtsam paranduspakkumisi omavahel võrrelda. 5) Töötatakse välja Euroopa parandusteenuste kvaliteedistandard, et tarbijal oleks võimalik teha kindlaks, millised parandajad kohustuvad pakkuma paremat kvaliteeti. Selle standardiga saavad ühineda kogu EL-i parandajad, kes on valmis järgima näiteks parandatud toodete vastupidavusel või kättesaadavusel põhinevat kvaliteedi miinimumstandardit. Eelnõu arutelud olid tarbijakaitse töörühmas üsna pingelised, kuid parandamisõiguse algatust menetleti kiires tempos ja 22.11 lepiti ajasurve tõttu Coreperis kokku EL nõukogu poolne Euroopa Parlamendiga läbirääkimistesse astumise mandaat, mis sai laialdase liikmesriikide toetuse. Eelnõule ei andnud oma toetust 1 liikmesriik ja 6 liikmesriiki küll toetasid mandaadi heakskiitmist, kuid avaldasid lootust, et kolmepoolsetel läbirääkimistel on võimalik leida teistsugune lahendus. Teisalt oleksid 3 liikmesriiki soovinud ambitsioonikamat lähenemisviisi. Kuigi eelnõu sisu on läbirääkimiste käigus paremaks ja Eesti seisukohtade vaatest sobivamaks muutunud, ei saanud praeguste Eesti seisukohtade põhjal siiski nõukogu mandaati toetada. Seetõttu esitas Eesti 22.11 Coreperis negatiivse parlamentaarse reservatsiooni, et seejärel saada Vabariigi Valitsuselt ja Riigikogult täpsem mandaat. 4 Eesti jaoks positiivsed arengud on olnud esiteks see, et loobuti riigisisestest veebiplatvormidest ning otsustati EL-i ülese veebiplatvormi kasuks, samuti on kaotatud tarbija valikuvabaduse piirang (s.t tarbija saab valida parandamise ja asendamise vahel). Seevastu sisaldub läbirääkimiste mandaadis endiselt kohustuslik parandusteabe vorm ning parandamiskohustus, samuti on ka EL-i ühtse veebiplatvormi puhul liikmesriikidel lasuv halduskoormus ebaproportsionaalselt suur, kuna liikmesriik peab ise tagama oma parandajate kohta info kättesaadavuse ja ajakohasuse. Kuigi EL-i ühtse veebiplatvormi loomise eest vastutaks Euroopa Komisjon, kaasneksid liikmesriikidele kontaktpunkti tegevusega, sh registreerimise ja kaebuste menetlemisega märkimisväärsed administratiivsed kulud. Seevastu platvormist saadav lisandväärtus ei ole meie hinnangul sedavõrd suure halduskoormuse õigustamiseks piisav, kuna on kaheldav, kas keskmine tarbija kasutaks platvormi parandajate leidmiseks, kui juba praegu on piiramatu ligipääs erinevatele otsingumootoritele. Eesti eesmärgiks on parandamisõiguse algatuse puhul olnud leida eesmärgipärased ja lisandväärtust omavad meetmed, mis toimiksid praktikas tõhusalt. Eesti ei toeta parandamiskohustuse kehtestamist, kuna see ei ole kooskõlas Eesti võlaõiguses olulise lepinguvabaduse põhimõttega, kuna sisuliselt sunnib isikuid lepinguid sõlmima. Selle asemel eelistame tootjate kohustust tagada suurem ligipääs varuosadele ja parandusjuhenditele, et nii parandajad kui ka lõppkasutajad saaks neid kasutada ja tooteid parandada. Toodete parandatavuse nõudeid reguleeritakse juba algatuse teises lisas nimetatud kehtivates EL määrustes ja hetkel veel menetletavas ökodisaini määruse eelnõus ning nimetatud õigusaktides on üldjoontes kehtestatud tootjatele ka kohustus tagada varuosadele ja parandusjuhenditele ligipääs. Teadaolevalt soovib ka Euroopa Parlament kehtestada tootjatele täiendavaid kohustusi, et tarbijatele oleks tagatud parem juurdepääs varuosadele ja parandusjuhistele. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste mandaadi ning eelnõu nõukogus vastuvõtmise osas: 1.1 Eesti toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kaupade parandamist edendavate ühiste normide kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ning direktiive (EL) 2019/771 ja (EL) 2020/1828, eelnõu üldisi kestliku tarbimise alaseid ja siseturu edendamise eesmärke, pidades samas silmas tarbijakaitse kõrge taseme säilitamist. 1.2 Eesti peab jätkuvalt oluliseks, et kaupade parandamise eelnõuga hoidutaks praktikas raskesti rakendatavate ja vähese lisaväärtusega meetmete kehtestamisest, samuti ei tohi eelnõus pakutavad meetmed kaasa tuua ebamõistlikku keerukust ei riigile, tarbijale ega kauplejale. 1.3 Eesti kinnitab üle, et ei toeta riikliku veebiplatvormi kehtestamist, vaid eelistab ühtset, mitmekeelset ja liikmesriikide olemasolevate infosüsteemidega ühilduvat Euroopa Liidu ülest platvormi. Samas peame jätkuvalt vajalikuks, et ka Euroopa Liidu veebiplatvormi puhul ei kaasneks riikliku sektsiooni haldamisega seotud kohustustega (näiteks ekspertgrupi liikme ja kontaktpunkti määramisega) liikmesriikidele ebaproportsionaalset halduskoormust. 1.4 Eesti jääb Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste mandaadi kokkuleppimisel erapooletuks ning võib nõukogus eelnõu vastuvõtmisel jääda erapooletuks või hääletada eelnõu vastu, kui ei õnnestu saavutada Eesti seisukohtadele sobivaid tulemusi, eelkõige juhul, kui Euroopa Liidu ülese veebiplatvormi riikliku sektsiooni haldamine on liikmesriikidele ebaproportsionaalselt koormav ja toob liikmesriikidele kaasa täiendavaid kulutusi. Samuti ei ole Eestil jätkuvalt võimalik toetada kohustuslikku parandusteabe vormi, parandamiskohustust ega tarbija valikuvabaduse piiramist viisil, mis ei võta piisavalt arvesse eelnõu keskkonnaalaseid eesmärke ja meetmete praktilist teostatavust (sealhulgas piiriüleste olukordadega kaasnevaid keerukusi). Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:  Eesti seisukohad Euroopa Liidu parandamisõiguse ettepaneku kohta (heaks kiidetud 22. juuni 2023.a Vabariigi Valitsuse ja 21. juuli 2023.a ELAKi istungil).  Eesti täiendatud seisukohad kaupade parandamist edendavate ühiste normide direktiivi kohta (heaks kiidetud 13. septembri 2023.a Vabariigi Valitsuse istungil). 5 KOSMOS 5. Nõukogu järeldused: EL kosmoseliikluse korraldamine: hetkeseisu ülevaade Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: heaks kiitmine Nõukogu järeldustes rõhutatakse, et kiiresti tuleb välja töötada ELi kosmoseliikluse korraldamise lähenemisviis, mis aitab kaasa kosmose ohutusele, kestlikkusele ja julgeolekule. Samuti tervitatakse esialgseid edusamme, mida on tehtud peamistes tegevussuundades, mis on määratletud komisjoni ning EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatises "ELi lähenemisviis kosmoseliikluse korraldamisele – ELi panus üleilmsete probleemide lahendamisse". Järeldustes rõhutatakse ühisteatist "EL kosmosestrateegia julgeoleku ja kaitse jaoks" ja märgitakse, et selles tehakse ettepanek katseprojekti kohta, mis keskendub koostoimele kosmoseprogrammi kosmose jälgimise ja seire (SST) ELi alakomponendiga, et pakkuda kosmosevaldkonna teadlikkuse suurendamise teenuseid toetamaks ELi reageerimist kosmoseohtudele. Samuti tuuakse välja, et on oluline võtta arvesse nii tsiviil- kui ka sõjalisi kosmoseliikluse korraldamise nõudeid, tagades, et kaitse- ja julgeolekuaspekte võetakse nõuetekohaselt arvesse. Selleks peavad komisjon ja Euroopa välisteenistus töötama Euroopa Kaitseagentuuri toel ja koos liikmesriikidega selle eesmärgi saavutamiseks kosmoseliikluse korraldamise sidusrühmade mehhanismi raames, tagamaks, et ELi kosmoseliikluse korraldamise lähenemisviisis võetakse arvesse kõigi Euroopa osalejate vajadusi, ELi kosmoseprogrammide poliitilisi eesmärke ja juhtimist. Eesti seisukoht Toetame nõukogu järelduste vastu võtmist. Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:  Eesti seisukohad Euroopa Liidu turvalise ühenduvuse programmi määruse kohta (heaks kiidetud 28. aprilli 2022. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 10. mai 2022. aasta ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 16. mai 2022. a istungil);  Eesti kosmosepoliitika ja programm aastateks 2020-2027 (kinnitatud 20. aprillil 2020. a väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga). 6. EL kosmosepoliitika tulevik muutuvas maailmas Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: Mõttevahetus Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on EL kodanike ja majanduse jaoks asendamatud. Kosmosevaldkond on teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja innovatsiooni liikumapanevaks jõuks, luues töökohti ja majanduskasvu, suurendades Euroopa konkurentsivõimet, toetades kaksikpööret (digi- ja rohepööre), kaitstes ELi ja selle kodanikke ning suurendades ELi vastupanuvõimet ja julgeolekut. Tänases geopoliitilises kontekstis on esile kerkinud mitmeid riske, mistõttu tuleb kaitsta ELi kosmosevarasid ja säilitada kosmosepõhised teenused, mis tagavad meie kollektiivse julgeoleku ja on ELi strateegilise autonoomia nurgakivid täna ja pikas perspektiivis. Kosmosetegevuse kasv, eelkõige Maa-lähedasel orbiidil, ja selle mõju keskkonnale ohustavad kosmose pikaajalist kestlikkust. ELi lähenemisviis kestlikkusele peab viima lahenduste väljatöötamiseni, millega lahendatakse kosmose kasutamisega seotud konkreetseid probleeme, sealjuures näiteks kosmoseprügi koguse hüppeline kasv, ülisuured satelliidikogumid, sageduste piiratud kättesaadavus ja astronoomiliste vaatluste häirimine. See tugevdab ELi positsiooni arengu kujundamisel ja ülemaailmsete standardite väljatöötamise edendamisel. Kosmosest on saanud majanduskasvu oluline võimaldaja nii Euroopa ühiskonna ja majanduse kui ka julgeoleku ja kaitse seisukohast. Nõukogu poolt esitati 2022. aasta märtsis heaks kiidetud strateegilises kompassis ühine strateegiline visioon ELi rollist julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas. ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna 6 kosmosestrateegiat käsitleva 2023. aasta märtsi teatise eesmärk on aidata ELil kujundada ühtne arusaam kosmosega seotud riskidest ja ohtudest. Piiratud juurdepääs kosmosevaldkonnas kriitilise tähtsusega materjalidele ja tehnoloogiale ning globaalse väärtusahela häired, mida tugevdavad geopoliitilised pinged, on ohuks ELi strateegilisele autonoomiale ning kosmosele juurdepääsule ja kosmose kasutamisele. Liikmesriigid peavad seetõttu oluliseks tugevdada ELi kosmosevaldkonna väärtusahelate tehnoloogilist suveräänsust, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet varustuskindluse ja kosmose puhul kriitilise tähtsusega tehnoloogiale piiranguteta juurdepääsu kaudu, jätkates koostööd samameelsete partneritega. Samuti seisab Euroopa täna silmitsi kriisiga, mis on tingitud autonoomse juurdepääsu puudumisest kosmosele. Ariane 5 operatsioonide lõpetamine, Vega C rakettide kasutamise peatamine ja viivitused Ariane 6 arendamisel piiravad ELi suutlikkust rakendada ja täiendada EL kosmosevaldkonna juhtalgatusi, sh Galileo ja Copernicuse programme ning tulevast satelliitide kogumit IRIS2. EL autonoomne, usaldusväärne ja kulutõhus juurdepääs kosmosele tuleb tagada Euroopa lahendustele tuginedes. EL kui Euroopa kanderaketiteenuste esimene institutsionaalne klient ja Euroopa kriitilise tähtsusega kosmosevarade programmijuht ning uute ja mitmekesiste stardilahenduste innovatsiooniinkubaator peaks tugevdama koostööd liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuriga (edaspidi ESA). Ministritel palutakse arutelul keskenduda järgmistele strateegilistele küsimustele: 1. Milline on Teie arvates ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia mõju ELi tulevasele kosmosepoliitikale? Kuidas saaks tulevikus hõlmata julgeoleku- ja kaitseaspekte ELi kosmoseprogrammi eri osadega, mis jääksid tsiviiljuhtimise alla? 2. Milline võiks pikas perspektiivis olla ELi roll (lisaks kliendi rollile) liidu autonoomse juurdepääsu tagamisel kosmosele? Eesti põhisõnumid 1. Toetame ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia eesmärke, mis aitab kaasa tulevase kosmosepoliitika väljaarendamisele. Kaitsevaldkond, sealjuures küberturve, peaks saama EL kosmosepoliitika oluliseks osaks. Innovatiivsete lahenduste väljatöötamine läbi avaliku- ja erasektori koostöö jääb võtmeks tuleviku läbimurdeliste lahenduste leidmisel ja regiooni kaitsevõime suurendamisel. EL peab liikuma taristu omajast PPP ja teenuse ostmise peale, et globaalses konkurentsis püsida. Selgitus: EL võiks oma tegevustes lähtuda EL julgeoleku- ja kaitse kaalutlustest, sealhulgas küberturve. Kosmoseliikluse korraldus ja kosmose jälgimise ja seire teenuste edasiarendamine on autonoomse ligipääsu tagamise kestlikkusel võtme tähtsusega. Koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) on alguse saanud erinevad küberturbeprojektid, mis on aidanud ka Eesti majandusüksustel oma tehnoloogiaid kosmosevaldkonda eksportida ja kommertsialiseerida. Kaitsevaldkonna kosmosestrateegia mõjutab positiivselt Euroopa kosmoseprogramme, muutes olemasolevad programmid turvalisemaks ja tugevdab tehnoloogiatööstust Euroopas. Täna käivad mõned kaitsevaldkonna teemad läbi Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA) CASSINI programmist ja see on hea praktika tulevikuks. Eraettevõtete kaasamine ka IRIS2 arendamisse on positiivne. Teadusarendus, tehnoloogiaarendus, innovatsioon ja uudsete rakenduste loomine on osad, mis jääksid ilmselt ka tulevikus tsiviiljuhtimise alla. Strateegia täitmise edukus sõltub kõikidest osapooltest – et liikmesriigid, komisjon, ESA ja tööstus mõistaksid oma rolli ning mandaati ja sünkroniseeriks oma tegevusi vastavalt. Kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kaudu 7 siseneksid kosmosevaldkonda uued osalejad (nt Eesti kosmoseküberjulgeoleku ja -õiguse poolelt), mis tugevdavad Euroopa tehnoloogiasektorit, loovad uusi tipptasemel tooteid ja teenuseid. Eesti vaatest on uus strateegia hea ja viib Euroopat edasi. Küsimus on aga detailides ja programmi elluviimises. 2. EL peaks olema pikas perspektiivis kosmosesektori ankurklient ja looma Euroopa kosmosevaldkonnale uusi turge, kiirendamaks kasvu ja viimaks Euroopa kosmosevaldkonnas juhtivale kohale. Euroopa Liit peaks panema tugevamat fookust kommertsialiseerimisele ja era- ning avaliku sektori koostööle. Selgitus: Eesti huvides ei ole EL sekkumine kanderakettide arendusse. Kanderakettide TA tegevused ja nende ehitamine on 100% liikmesriikide, sealjuures ESA (hankeagentuurina) ja ettevõtluse, vaheline otsus. Eesti lähtub arutelul järgmisest seisukohtadest:  Eesti seisukohad Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta (heaks kiidetud 15. juuni 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 22. septembri 2023. a istungil);  Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ kohta (heaks kiidetud 27. mai 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 14. juuni 2021. a istungil);  Eesti kosmosepoliitika ja programm aastateks 2020-2027 (kinnitatud 20. aprillil 2020. a väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga). 8  Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 28.11.2023 nr 2-6/2023/4909 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 7.–8. detsembri 2023. a istungil Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 7.–8. detsembri 2023. a istungiks Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2023. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) Protokollilise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 7.-8. detsembri 2023. a istungil“; 2) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 7.-8. detsembri 2023. a istungil“. Evelin Tõnisson 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158