AS TREV-2 Grupp keskkonnaloa nr Rapm-069 andmine

KORRALDUS 05.10.2023 nr DM-124739-18 AS TREV-2 Grupp keskkonnaloa nr Rapm-069 andmine 1. OTSUS Lähtudes TREV-2 Grupp AS esitatud taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40, § 46, jäätmeseaduse § 1 lg 4 ja 41, § 73 lg 2 p 2, § 76 lg 1 ning § 81, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1, § 58 otsustan: 1.1. Muuta TREV-2 Grupp AS (registrikood 10047362; aadress: Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond) keskkonnaluba nr Rapm-069, vastavalt esitatud taotlusele nr T/KL-1019088 alljärgnevalt: 1.1.1. lisada lubatavaks tegevuseks jäätmete taaskasutamine (ladustamine – R13, jäätmete taaskasutamine tagasitäitena - R5t, jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine - R12s) aadressidel Kutseri (katastritunnus: 66901:001:0776) ja Veere (katastritunnus: 66901:001:0377) Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond vastavalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 73 lg 2 p-le 2. 1.2. Maavarade kaevandamise osas jätta andmed muutmata. 1.3. Jätta muutmata loa kehtivusaeg 30.06.2009 - 10.03.2031. 1.4. Määrata keskkonnaloa nr Rapm-069 tabelis J6 tegevusele esitatavad keskkonnakaitsenõuded ning tabelis J7 jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavad keskkonnakaitsemeetmed. 1.5 Määrata keskkonnaloale nr Rapm-069 kõrvaltingimus, mille kohaselt peab ettevõttel keskkonnaloa nr Rapm-069 kehtivuse ajal olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne garantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue garantii, esitades eelnevalt kooskõlastamiseks uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastava jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabeli. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr Rapm-069 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr Rapm-069 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. 1.6. Avalikustada TREV-2 Grupp AS keskkonnaloa nr Rapm-069 muutmise teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.7. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest TREV-2 Grupp AS-le. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine TREV-2 Grupp AS (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond) (edaspidi ettevõte) esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) keskkonnaloa (Rapm-069) muutmise taotluse (edaspidi taotlus). Taotlus on Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) registreeritud 09.05.2023 nr DM-124739- 1. Keskkonnaloa taotlusele andis 11.05.2023 kirjaga nr 9-3/23/8002-2 (registreeritud KOTKAS 11.05.2023 numbriga DM-124739-2) vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lg 2 arvamuse maavarade registri vastutav töötleja, Maa-amet. Ettevõttele on väljastatud keskkonnaluba nr Rapm-069 maavara kaevandamiseks Purila kruusakarjääris kehtivusajaga 30.06.2009 - 10.03.2031. Keskkonnaloa muutmist taotletakse seoses jäätmete taaskasutusega kaevandatud maa-ala korrastamiseks Purila kruusakarjääris vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 59 ja § 41 lg-le 3 ning jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 2. Keskkonnaloa kehtivusaega ei soovita muuta. Purila kruusakarjäär asub aadressidel Kutseri (katastritunnus: 66901:001:0776) ja Veere (katastritunnus: 66901:001:0377) Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond. KeÜS § 41 lg 1 ja lg 4 kohaselt annab keskkonnaluba isikule õiguse teha ühte või mitut tegevust, sealhulgas maavarade kaevandamist ja jäätmete käitlemist. Kui nimetatud tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg 1 ja § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti muutmise haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine muutmise ajal. KeÜS § 41 lg 5, MaaPS § 48 ja JäätS § 76 lg 1 kohaselt annab keskkonnaloa eelnimetatud tegevusteks Keskkonnaamet. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaametil õigus ettevõtte keskkonnaluba muuta. Keskkonnaluba muudetakse vastavalt KeÜS § 50 ja § 59. 2.2 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja teavitas 21.06.2023 ettevõtet ja menetlusosalisi keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest (21.06.2023 nr DM-124739-5) ning küsis Rapla Vallavalitsuselt arvamust keskkonnaloa taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (21.06.2023 nr DM-124739-6). 2(8) Rail Baltic Estonia OÜ esitas arvamuse 29.06.2023 (registreeritud 14.09.2023 nr DM-124739- 9), kus teatas, et soovib olla kaasatud keskkonnaloa muutmise menetlusse. Rapla Vallavalitsus esitas arvamuse 04.09.2023 kirjaga nr 5-1/2023/2493-2 (registreeritud 05.07.2023 nr DM-124739-7). Rapla Vallavalitsus nõustus Purila kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr Rapm-069 muutmisega. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Loa andja teavitas 21.06.2023 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Loa andja teavitas 20.09.2023 keskkonnaloa nr Rapm-069 andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1). Eelnõule esitas arvamuse Maa-amet. Esitatud arvamusega arvestamist on põhjendatud korralduse peatükis 3.4. 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23), kuna tegemist on uue jäätmekäitluskoha rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 10 p 1). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisatud), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: - Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. - Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ega vibratsiooni osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. - Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti 3(8) avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). 3.2 Kaalutlused keskkonnaloa andmisel KeÜS § 52 lg-s 1 ja JäätS § 83 lg-s 1 on sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise alused. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseid. Korralduse ja keskkonnaloa nr Rapm-069 muutmisel on võetud aluseks HMS, JäätS, KeÜS ja selle alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõuded. Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 antav keskkonnaluba nr Rapm-069 annab ettevõttele aadressidel Kutseri (katastritunnus: 66901:001:0776) ja Veere (katastritunnus: 66901:001:0377) Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond asuvas Purila kruusakarjääris õiguse alljärgnevaks: - jäätmete taaskasutamiseks (ladustamine – R13, jäätmete taaskasutamine tagasitäitena - R5t, jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine - R12s) (JäätS § 73 lg 2 p 2) Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa taotluses ja selle lisades. Keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena. 3.2.1 Jäätmete käitlemine Taotluse kohaselt soovitakse Purila kruusakarjääri piires saada õigust tavajäätmete taaskasutamiseks karjääri korrastamiseks. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt (MaaPS § 81 lg 1). Täitmisel lähtutakse kaevandatud maa korrastamise projektist "Kaevandatud maa korrastamise projekt. Purila kruusakarjäär (Rapm-069)" (Mäebüroo Nord OÜ, Töö nr 22PR-539). Projekti järgsel korrastamisel on vaja mäeeraldisel täitmisel täitepinnast vähemalt 228 tuh m³. Lisaks katendile on vaja kasutada korrastamisel inertset saastumata pinnast karjääris pindade kujundamiseks. See pinnas on vaja kaevandajal hankida ja karjääri sisse tuua. Minimaalselt on vaja ala korrastamiseks sisse tuua täitepinnast 168 tuh m³. Karjääri maapinna kujundamise eesmärgil on projektiga ette nähtud korrastamisel taaskasutada jäätmeid koodidega 17 01 01 (betoon), 17 01 02 (tellised), 17 05 04 (kivid ja pinnas) ja 17 05 06 (süvenduspinnas). 3.2.2 Nõuded jäätmete käitlemisele Vastavalt JäätS § 81 lg 2 p-le 3 on loa andjal õigus keskkonnaloaga määrata tegevusele esitatavad keskkonnanõuded, lähtudes keskkonnaloa taotlusest, esitatud lisateabest, JäätS-st ja selle alamaktidest, samuti võttes arvesse teised keskkonnaalased õigusaktid. Loa andja kandis 4(8) keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ning tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kohta. Käitluskohas tohib vastu võtta vaid jäätmeid, mida saab kasutada maa-ala (karjääri) täitmiseks. Täitmiseks võib kasutada vaid purustatud püsijäätmeid. Püsijäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel ei tohi olla klaasi, plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt jäätmehierarhiale eelistada ringlussevõttu uute toodete valmistamisel. Võõriste osakaal ei või olla jäätmetes suurem kui 3% massist. Jäätmete purustamine tekitab müra ning võib tekitada tolmuhäiringuid. Jäätmeid võib purustada kui tegevusega ei ületata keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Maksimaalselt jäätmetega asendatav kogus ei tohi ületada korrastamiseks vajaliku täitepinnase kogust ilma mullata ehk 211 tuh m³. Ettevõte soovib keskkonnaloa taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 8500 tonni (5320 m3) jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis keskkonnaloa nr Rapm-069 tabelisse J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete koguse vastavalt taotlusele. Ettevõte peab oma jäätmekäitusalases tegevuses lähtuma jäätmeseadusest ja selle alamaktidega kehtestatud nõuetest ning teistest keskkonnaalastest õigusaktidest. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Keskkonnakaitseloa omaja meelespea". 3.3 Kõrvaltingimuste seadmine Isik, kes taotleb keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (JäätS § 983 lg 1). Keskkonnaamet loeb finantsgarantiiks ka ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode koosseisu pangakontole (edaspidi deposiitkonto) kantud summat, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Finantstagatise puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3). Ettevõte on Keskkonnaametile esitanud JäätS § 98 3 lg-s 1 nimetatud dokumendid. Esitatud 5(8) dokumentide kohaselt on finantsgarantii kehtiv kuni 05.06.2029. Kuivõrd keskkonnaluba nr Rapm-069 kehtib kuni 10.03.2031, peab loa omajal kogu loa kehtivusaja jooksul olema kehtiv finantsgarantii, mis tagab ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmise. Finantsgarantii puudumisel ei ole ettevõttel õigust jäätmete ladustamiseks. Et Keskkonnaametil oleks vajaduse tekkimisel piisavalt aega ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning käitluskulude sisse nõudmiseks, tuleb uuendatud finantsgarantii esitada hiljemalt 1 kuu enne eelmise finantsgarantii kehtivuse lõppu. Keskkonnaametil on õigus finantsasutusele esitada nõue garanteeritud summa väljamaksmiseks enne finantsgarantii kehtivuse lõppu. Seega leiab Keskkonnaamet, et jäätmete ladustamise lubatavus tuleb siduda uue finantsgarantii olemasolu tõendamisega. Kuivõrd loa andjal on õigus keelduda jäätmete ladustamiseks keskkonnaloa andmisest kui ettevõttel puudub finantsgarantii, peab loa andja põhjendatuks tulenevalt HMS § 53 lg 1 p-st 4 seada keskkonnaloale nr Rapm-069 kõrvaltingimus, mille kohaselt lõppeb jäätmete ladustamise õigus 1 kuu enne finantstagatise kehtivuse lõppu. Juhul kui ettevõte esitab uued finantstagatist tõendavad dokumendid, pikeneb jäätmete ladustamise õigus samadel tingimustel automaatselt. Lisaks leiab Keskkonnaamet, et jäätmete ladustamine on vältimatult seotud muu plaanitava jäätmekäitlusega ning ladustamise õiguse lõppemisel ei ole võimalik ettevõttel jätkata ka muude käitlustoimingutega. Seetõttu seab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr Rapm-069 täiendava tingimuse, mille kohaselt on loa andjal õigus tunnistada keskkonnaluba nr Rapm-069 ladustamise õiguse lõppemisel kehtetuks. Seetõttu kannab loa andja keskkonnaloa nr Rapm-069 tabelisse J6 nõude, mille kohaselt peab ettevõttel loa kehtivuse ajal olema kehtiv finantsgarantii, millega on tagatud üheaegselt ladustada lubatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantsgarantii olemasolu tõendavad dokumendid. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantsgarantii lõppemist uut finantsgarantii olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr Rapm-069 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr Rapm-069 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. 3.4 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa andja teavitas 20.09.2023 keskkonnaloa nr Rapm-069 andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1). Maa-amet esitas arvamuse 22.09.2023 kirjaga nr 9-3/23/8002-5 (registreeritud 27.09.2023 nr DM-124739-14). Maa-ameti arvamusele esitas omapoolse seisukoha TREV-2 Grupp AS (registreeritud 02.10.2023 nr DM-124739-17). Maa-ameti vastus TREV-2 Grupp AS-ile on registreeritud 28.09.2023 nr DM-124739-15. Maa amet: Märgime, et keskkonnaloa eelnõu vormil on plokkide varu kogused märgitud seisuga 31.03.2022, kuid Maa-ametile on 2023.a esitatud uued muudetud deklaratsioonid 2021. a IV kv ja 2022. a I kv kaevandatud koguste kohta. Kaevandatud mahu aruandluses on tekkinud tulemus, mille kohaselt on seisuga 30.06.2023 Purila kruusakarjääriga seotud täiteliiva aktiivse 6(8) tarbevaru 3 ploki varu negatiivne -0,239 tuh m³. Kuna 3 plokis arveloleva varu jääk ei saa olla negatiivne ja selline olukord viitab veale, palus Maa-amet Keskkonnaametile edastatud kirjas 21.09.2023 nr 9-3/23/8002-5 teavitada loa omanikku, et vajalik on muuta kaevandatud mahu aruandlust. Enne loa välja andmist tuleks 3 ploki jääk saada positiivseks tagasi ehk tuleks korrigeerida kaevandatud mahtu selles plokis. Keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõus on küll märgitud, et maavarade kaevandamise osas jätta andmed muutmata, kuid palume siiski loa vormil olevate plokkide varu koguseid korrigeerida. TREV-2 Grupp: Informeerime, et oleme tellinud Purila kruusakarjääri mõõdistuse ja teeme ettepaneku varu plokid korrigeerida vastavalt mõõdistusele. Välitöö toimub 5. oktoobril ja paar nädalat läheb aega ka arvutuste tegemiseks. Siis saame teile anda juba õiged mahud. Praegu on meil vaja vaid jäätmeosa juurde lisamist, ning kaevandamise osa loas ei avata. RB on oma kooskõlastusega andnud meile väga lühikese aja akna (mis on I kvartal 2024) Purila kruusakarjääri selle osa tagasitäitmiseks, mis on vajalik ökodukti rajamiseks. Nende tööde tegemiseks vajame aga juba väga kiirelt jäätmeluba. Maa-amet: Arvestades, et praegu taotletakse muudatusi Purila kruusakarjääri keskkonnaloa jäätmeosal ja maapõue osa ei ole plaanis loal muuta, ning et loa taotleja on informeerinud, et soovib varude deklaratsioone parandada peale markšeiderimõõdistust, mis on tellitud toimumisajaga oktoobris, siis Maa-ametil ei ole märkusi loal jäätmeosa muutmise kohta. Maa- amet nõustub, et kaevandatud koguste deklaratsioonide parandamine on otstarbekas läbi viia peale markšeiderimõõdistusega tegeliku olukorra tuvastamist. Keskkonnaamet: Nõustume loa väljastamisega. Peale mõõdistust tuleb loa omanikul üle vaadata deklareeritud mahud ja neid vastavalt mõõdistuses toodule korrigeerida. 3.5 Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõtte peab järgima KeÜS, JäätS ja nende alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 7(8) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. EELHINNANG TREV-2 Grupp AS.pdf 3. Lisa 3 Purila_jaatmete_ladustamise_asukoha_plaan.pdf Teadmiseks: Edelaraudtee aktsiaselts, Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, osaühing Rail Baltic Estonia, Rapla Vallavalitsus, Transpordiamet Grethel Parman 5471 0167 [email protected] 8(8)  Keskkonnaluba Loa registrinumber Rapm-069 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp Registrikood / Isikukood 10047362 Tegevuskoha andmed Nimetus Purila kruusakarjäär Aadress Kutseri, Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 66901:001:0776, 66901:001:0377 Territoriaalkood EHAK 7255 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise 05.10.2023 kuupäev Lõppemise kuupäev 10.03.2031 Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Purila kruusakarjäär Keskkonnaregistrikood JKK7000180 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Rapla maakond, Rapla vald, Röa küla, Kutseri 3210548 66901:001:0776 X: 6550179, Y: 545851 Veere, Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3183042 66901:001:0377 X: 6549941, Y: 545867 Plaan või kaart Lisa 1: Purila_kruusakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Purila kruusakarjäär Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 17 01 01 - Betoon 75 000 75 000 75 000 R5t 75 000 R12s 17 01 02 - Tellised 75 000 75 000 75 000 R5t 75 000 R12s 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 75 000 75 000 75 000 R5t 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 75 000 75 000 75 000 R5t J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 2/7 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Karjääri R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse Täitmisel lähtutakse kaevandatud maa korrastamise projektist "Kaevandatud maa korrastamise projekt. Purila 150 000 korrastamiseks maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks kruusakarjäär (Rapm-069)" (Mäebüroo Nord OÜ, Töö nr 22PR-539). Projekti järgsel korrastamisel on vaja tagasitäitmine mäeeraldisel täitmisel täitepinnast vähemalt 228 tuh m³. Lisaks katendile on vaja kasutada korrastamisel inertset saastumata pinnast karjääris pindade kujundamiseks. 2. Jäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, Jäätmete taaskasutamisele eelnev purustamine, sortimine või teatud komponentide eraldamine, kui see on 150 000 taaskasutamisele millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, vajalik mehhaanilise töötlemise protsessis. Jäätmekäitluseks kasutatakse ainult tehniliselt korras ning Euroopa eelnev sortimine demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad Liidus ja Eestis kehtivatele nõuetele vastavat tehnikat. uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Purila kruusakarjäär Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil või L-EST97 Iseloomustus, vastavus Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise Üheaegne ladustamise Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne ladustamise kaardil koordinaadid keskkonnanormidele aeg kogus materjal kogus Tonni m³ Tonni m³ 1 X: 6550361, Y: Jäätmed taaskasutatakse kaevandamisloa 6 000 3 800 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud Ei 5 000 3 150 545799 kehtivusaja jooksul koodinumbriga 17 05 03* 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud Ei 1 000 650 koodinumbriga 17 05 05* 2 X: 6550133, Y: Jäätmed taaskasutatakse kaevandamisloa 500 320 17 01 02 - Tellised Ei 500 320 545847 kehtivusaja jooksul 3 X: 6550077, Y: Jäätmed taaskasutatakse kaevandamisloa 2 000 1 250 17 01 01 - Betoon Ei 2 000 1 250 545847 kehtivusaja jooksul Seotud failid Failid Lisa 2: Purila_jaatmete_ladustamise_asukoha_plaan.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 3/7 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded liigid Kirjeldus Rakendamine Jäätmete Ettevõttel peab keskkonnaloa nr Rapm-069 kehtivuse ajal olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate Jäätmete ladustamine pidevalt ladustamine jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne garantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue garantii, esitades eelnevalt kooskõlastamiseks uuendatud peab vastama lisatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastava jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabeli. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu käitluskoha plaanile. tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr Rapm-069 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr Rapm-069 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Jäätmete Tegevusega ei ole lubatud ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra Jäätmete käitlemisel pidevalt käitlemine normtasemeid. Kaebuste esinemise korral teostada müratasemete mõõtmisi. tuleb vältida jäätmete lendumist ja tolmu teket. Vajadusel tuleb jäätmeid enne purustamist kasta. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Purila kruusakarjäär Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Jäätmekäitluse Pärast jäätmetega tagasitäitmise lõpetamist viiakse lõpule karjääri korrastamine. Vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile muudetakse kaevandatud maa Jäätmekäitluse Lisa 3: Purila_kruusakarjaar_bioloogilise_korrast lõpetamine taas kasutuskõlblikuks maatulundusmaana (rohumaana). lõpetamisel amise_plaan.pdf J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Jrk Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti Seirepunkti nr number koordinaadid L-EST97 1. Jäätmete Korrastatavale alale on lubatud suunata vaid sellised koormad, mille jäätmevaldaja kinnitab nende sobivust tagasitäiteks ning mida vastuvõtja on põhjalikult kontrollinud ja igakordsel 1 X: 6549958, Y: 545923 vastavuse kontroll veendunud, et koorem sisaldab vaid korrastamiseks sobilikke jäätmeid. vastuvõtul J9. Prügila või jäätmehoidla liik Vorm ei ole asjakohane J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Vorm ei ole asjakohane J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Vorm ei ole asjakohane J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog 4/7 Vorm ei ole asjakohane Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 826 Maardla nimetus Purila Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Purila kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 8.15 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 8.67 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 60 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 17 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 45 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid 5/7 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 17.21 tuh m³ 31.03.2022 2 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 3.618 tuh m³ 31.03.2022 3 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 0.031 tuh m³ 31.03.2022 4 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 63 tuh m³ 31.03.2022 5 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 111 tuh m³ 31.03.2022 6 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 28 tuh m³ 31.03.2022 7 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 25 tuh m³ 31.03.2022 8 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 28 tuh m³ 31.03.2022 9 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 34 tuh m³ 31.03.2022 10 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 53 tuh m³ 31.03.2022 11 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 16 tuh m³ 31.03.2022 12 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 51 tuh m³ 31.03.2022 13 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 21 tuh m³ 31.03.2022 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Kruus, ehituskruus 2022 2031 tuh m³ 40.423 tuh m³ Liiv, ehitusliiv 2022 2031 tuh m³ 218.484 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2022 2031 tuh m³ 118.581 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Kruus, ehituskruus 2022 2031 0668 Rapla vald Liiv, täitepinnas 2022 2031 0668 Rapla vald Liiv, ehitusliiv 2022 2031 0668 Rapla vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Raplamaa Purila kruusa uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.05.2007) Geoloogiafondi number 7861 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KKM käskkiri nr 954 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.08.2007 Kõrvaltingimused 6/7 1. Tahkete peenosakeste leviku vähendamiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada (kuiva) purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ja platse ning alandada karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust piirkiiruseni 30 km/h. 2. Mürahäiringu vähendamiseks ja müra piirväärtuste tagamiseks tuleb lähimate majapidamiste ja kaitseala suunal rajada müratõkkevall. 3. Purustus-sorteerimissõlme kasutamisel paigutada see karjääris sellisesse kohta, kus müra levik lähedalasuvate elamuteni ja kaitsealale oleks maksimaalselt takistatud. 4. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 8.00-20.00, arvestades kaasatava kaitsealuste liikide eksperdi soovitustega. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. 5. Mitte kahjustada Tallinn-Rapla-Türi maantee (T-15) kilomeetritel 36,6 kuni 37,1 olevat vallseljakut (vaatepanoraami). 6. Kaevandamise mahu aruannete esitamisel 1., 2. ja 3. plokist kaevandamisel, pidada kinni maavara kasutusalade protsentuaalsest jaotusest ehituskruus 83 %, ehitusliiv 8% ja täiteliiv 9%. 7. Purila kruusakarjäär tuleb korrastada kogu oma endises ulatuses, sealhulgas Leida katastriüksusel (katastritunnus 66901:001:0777) paiknenud osa. 8. Enne veealuse varu kaevandama asumist tuleb mõõta järgmiste kinnistute kaevude veetase ja kvaliteet (näitajad vt eelhinnangust): Liivaku (katastritunnus 66903:002:0121), Riisika (katastritunnus 66903:002:0117) ja Aru (katastritunnus 66903:002:0176). Kaevuomanike kontaktid küsida kohalikult omavalitsuselt. Mõõtmistulemused edastada Keskkonnaametile. Juhul kui ühelt või mitmelt nimetatud kinnistu omanikult laekub kaebus veetaseme ja/või kvaliteedi halvenemise kohta kaevus, tuleb pöörduja kaevus teha esimesel võimalusel uus mõõtmine. Töö karjääris võib jätkuda kui mõõtmistulemused ei ületa lubatud piire ja tehakse kindlaks, et võimalikud muutused ei ole karjääri tööst põhjustatud. Kordusmõõtmised ei ole vajalikud kui kaebusi ei laeku. Kaevandatud maa kasutamise otstarve maatulundusmaa Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 7/7  LISA EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht TREV-2 Grupp AS (registrikood 10047362, edaspidi ettevõte) kavandatavaks tegevuseks on jäätmete taaskasutamine - kaevandatud maa-ala korrastamine kasutades tagasitäitena jäätmeid. Käitluskoht asub aadressidel Kutseri (katastritunnus: 66901:001:0776) ja Veere (katastritunnus: 66901:001:0377) Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond. Ettevõtte aastane käitluskogus on 150000 t/a ja ladustamiskogus on kuni 8500 tonni. Ettevõtte tegevus seisneb jäätmete sortimises – R12s, ladustamises – R13 ja jäätmete taaskasutamises tagasitäitena - R5t. Taotluse kohaselt soovitakse Purila kruusakarjääri piires saada õigust tavajäätmete taaskasutamiseks karjääri korrastamiseks. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt (MaaPS § 81 lg 1). Täitmisel lähtutakse kaevandatud maa korrastamise projektist "Kaevandatud maa korrastamise projekt. Purila kruusakarjäär (Rapm-069)" (Mäebüroo Nord OÜ, Töö nr 22PR-539). Projekti järgsel korrastamisel on vaja mäeeraldisel täitmisel täitepinnast vähemalt 228 tuh m³. Lisaks katendile on vaja kasutada korrastamisel inertset saastumata pinnast karjääris pindade kujundamiseks. See pinnas on vaja kaevandajal hankida ja karjääri sisse tuua. Minimaalselt on vaja ala korrastamiseks sisse tuua täitepinnast 168 tuh m³. Karjääri maapinna kujundamise eesmärgil on projektiga ette nähtud korrastamisel taaskasutada jäätmeid koodidega 17 01 01 (betoon), 17 01 02 (tellised), 17 05 04 (kivid ja pinnas) ja 17 05 06 (süvenduspinnas). 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Ettevõtte tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki. Ettevõtte kavandatav tegevus on kooskõlas Rapla valla jäätmekavaga. Rapla valla jäätmekava aastateks 2023-2027 kohaselt on eesmärk suunata liigiti kogutuid jäätmeid rohkem taaskasutusse või ringlusse. Ettevõtte kavandatav tegevus ja tegevuse asukoht ei ole vastuolus kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga. Maa-alad on mäetööstusmaa maa-alad (95% ja 100%), kus on muuhulgas lubatud ka jäätmekäitlusega tegeleda. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika ja inimtööjõud. Energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Põhjavesi on antud piirkonnas osaliselt nõrgalt kaitstud ja osaliselt keskmiselt kaitstud vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000). Lähim puurkaev asub kinnistust ca 150 m kaugusel (PRK0052776). Korrastamisel kasutatakse inertset saastumata pinnast pindade kujundamiseks Tavajäätmete kasutamine võimaldab korrastamisel asendada väärtuslikuma täitepinnase keskkonnale ohutute jäätmetega. Veeseaduse § 180 lõige 1 kohaselt võib sama paragrahvi lõige 2 kohaste nõusolekute olemasolul põhjavette paigutada jäätmeid, mille mõju vees ei tekita keskkonnaohtu. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Käitluskohas tohib vastu võtta vaid jäätmeid, mida saab kasutada maa-ala (karjääri) täitmiseks. Täitmiseks võib kasutada vaid purustatud püsijäätmeid. Transpordil ja mehaanilisel töötlemisel ei teki eeldatavalt müra, mis ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Eeldatavalt on ettevõte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Ettevõte tegeleb jäätmete taaskasutamisega, kasutades jäätmeid tagasitäiteks karjääri maa-ala korrastamisel. Tegevuse tulemusel eeldatavalt jäätmeid ei teki. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud suurõnnetuse või katastroofi oht on väike, sest käitluskoht ei asu üleujutataval alal ega ühegi suure veekogu lähedal, kus saaks veetase ohtlikult tõusta. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Käitluskoht asub aadressidel Kutseri (katastritunnus: 66901:001:0776) ja Veere (katastritunnus: 66901:001:0377) Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond. Kutseri kinnistu on 100 % mäetööstusmaa ning kuulub ettevõttele TREV-2 Grupp AS. Veere kinnistu 95% mäetööstusmaa ja 5% maatulundusmaa ning kuulub riigile. Käitluskoht on ümbritsetud transpordi- ja maatulundusmaadega, lähimad elamud asuvad ligikaudu 150 m kaugusel idasuunas. Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Keskkonnaregistri kohaselt ettevõtte territooriumil ei esine loodusvarasid. Põhjavesi on antud piirkonnas osaliselt nõrgalt kaitstud ja osaliselt keskmiselt kaitstud vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000). Lähim puurkaev (PRK0052776) asub umbes 150m kaugusel idasuunas. Käideldavad jäätmed ning käitlustoiminguid ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust, sest käideldakse ainult mitteohtlikke jäätmeid, mille mõju vees ei tekita keskkonnaohtu. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. Kinnistust umbes 250 m kaugusel läänesuunas algab Rabivere looodusala (Natura 2000). Ettevõtte territooriumil ei paikne olulisi märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu oluliselt mõjutatud. Ettevõtte kavandatav tegevus (jäätmete ringlussevõtt) ei mõjuta kaitsealuseid liike. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Maa-ameti kaardirakenduse alusel ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused kinnistutel teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Ettevõtte käitluskoht asub hajaasustuspiirkonnas. Kavandataval tegevusel puudub otsene mõju inimese tervisele ja heaolule. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda vibratsioon ja müra masinate töötamise ajal, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Samuti ei kaasne tegevusega heidet õhku või pinnasesse. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel mõju inimestele, nende tervisele, heaolule ning varale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Tööde ajal esineb vähene müra ja vibratsioon seoses masinate tööga, kuid mõju on lühiajaline ning kestab tööde teostamise ajal. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku ega põhjavette, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse- eesmärkide saavutamist. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • Jäätmekäitluskohal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. • Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.  • Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).  Leida Y=546000 66901:001:0777 Ra 10 66903:002:0150 64 5 6 15 Tal X=6550400 66903: 9 l inn- Rapl 65 002: ASUKOHA SKEEM a- 0138 Kohi T r M 1:50 000 l 11 it a ee 1 7 17 05 04 17 05 06 Purila kruusamaardla Purila kruusakarjr 6 6 67 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2023. Kaardilehe nr: 6332 A 68 M˜EERALDISE PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID Piiri- Koordinaadid punkti nr X Y 69 1 6549908.74 545787.18 2 6549911.27 545787.01 3 6549919.05 545786.68 4 4 6549969.18 545806.86 8 5 6549967.38 545784.53 70 6 6549969.86 545784.36 7 6550102.59 545779.07 15 Tal 8 6550243.07 545759.31 66903: 9 6550397.59 545751.75 l inn- 10 6550399.24 545802.77 Rapl 002: 11 6550364.65 545937.62 a- 12 6549980.62 545948.54 1220 T r 13 6549980.62 545940.10 it 14 6549908.21 545940.43 ee Meeraldise pindala: 8.15 ha Kutseri M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 66901:001:0776 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID Piiri- Koordinaadid punkti nr X Y 8 km 1 6549908.80 545769.28 53, 2 6549966.02 545767.66 7- 0049 nu 40, 3 6549982.33 545767.09 2 002: 4 6550243.07 545759.31 P r 17 01 02 5 6550397.59 545751.75 66903: e- 6 6550399.24 545802.77 Lell 7 6550364.65 545937.62 nn- 8 6549980.62 545948.54 l Tali 9 6549980.62 545944.01 7 10 6549940.09 545944.76 11 6549908.19 545945.78 A Meeraldise teenindusmaa pindala: 8.67 ha TP 3 17 01 01 LEPPEM˜RGID 3 Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 3 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 65 Kutseri 66901:001:0776 Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 65 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m Tee kaitsevnd Raudtee kaitsevnd Elektripaigaldise kaitsevnd 13 12 Sideehitise kaitsevnd 3 62.43 Veetase, m 9 8 18.04.2019 Mııdistamise kuupev 6 2 5 4 70 1 65 Jtmete ladustamise ala, ladustamiskoha 17 05 04 number ja ladustatavate jtmete jtmekoodid 10 Veere 66901:001:0377 3 2 11 1 1 14 OBJEKTI ASUKOHT X=6549900 Rapla maakond, Rapla vald Y=545800 62.42 18.04.2019 OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mebroo Nord O +372 613 9810 Prnu mnt 232/4 [email protected] PURILA KRUUSAKARJ˜˜R Knka 11314 Tallinn www.maeburoo.ee M˜RKUSED: 66903:002:0170 J˜˜TMETE LADUSTAMISE ASUKOHA PLAAN 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 62.43 23PR-593 03.05.2023 1 2. Kasutatud: 18.04.2019 A KOOSTAS TELLIJA MTKAVA - Keskkonnaloa Rapm-069 graafilised lisad. Margus Kukk Rapl 66 AS TREV-2 Grupp 1:1000 Harju maakond, Tallinn, 3. Maavaravaru plokkide, katastriksuste ja kitsenduste andmed: Maa-amet, november 2022. a. VORMISTAS 0 5 10 20m 64 a Priit Koppel Teemeistri tn 2, 10916 LISA EELHINNANG Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht TREV-2 Grupp AS (registrikood 10047362, edaspidi ettevõte) kavandatavaks tegevuseks on jäätmete taaskasutamine - kaevandatud maa-ala korrastamine kasutades tagasitäitena jäätmeid. Käitluskoht asub aadressidel Kutseri (katastritunnus: 66901:001:0776) ja Veere (katastritunnus: 66901:001:0377) Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond. Ettevõtte aastane käitluskogus on 150000 t/a ja ladustamiskogus on kuni 8500 tonni. Ettevõtte tegevus seisneb jäätmete sortimises – R12s, ladustamises – R13 ja jäätmete taaskasutamises tagasitäitena - R5t. Taotluse kohaselt soovitakse Purila kruusakarjääri piires saada õigust tavajäätmete taaskasutamiseks karjääri korrastamiseks. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt (MaaPS § 81 lg 1). Täitmisel lähtutakse kaevandatud maa korrastamise projektist "Kaevandatud maa korrastamise projekt. Purila kruusakarjäär (Rapm-069)" (Mäebüroo Nord OÜ, Töö nr 22PR-539). Projekti järgsel korrastamisel on vaja mäeeraldisel täitmisel täitepinnast vähemalt 228 tuh m³. Lisaks katendile on vaja kasutada korrastamisel inertset saastumata pinnast karjääris pindade kujundamiseks. See pinnas on vaja kaevandajal hankida ja karjääri sisse tuua. Minimaalselt on vaja ala korrastamiseks sisse tuua täitepinnast 168 tuh m³. Karjääri maapinna kujundamise eesmärgil on projektiga ette nähtud korrastamisel taaskasutada jäätmeid koodidega 17 01 01 (betoon), 17 01 02 (tellised), 17 05 04 (kivid ja pinnas) ja 17 05 06 (süvenduspinnas). 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Ettevõtte tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki. Ettevõtte kavandatav tegevus on kooskõlas Rapla valla jäätmekavaga. Rapla valla jäätmekava aastateks 2023-2027 kohaselt on eesmärk suunata liigiti kogutuid jäätmeid rohkem taaskasutusse või ringlusse. Ettevõtte kavandatav tegevus ja tegevuse asukoht ei ole vastuolus kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga. Maa-alad on mäetööstusmaa maa-alad (95% ja 100%), kus on muuhulgas lubatud ka jäätmekäitlusega tegeleda. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatud tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata. 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika ja inimtööjõud. Energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Põhjavesi on antud piirkonnas osaliselt nõrgalt kaitstud ja osaliselt keskmiselt kaitstud vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000). Lähim puurkaev asub kinnistust ca 150 m kaugusel (PRK0052776). Korrastamisel kasutatakse inertset saastumata pinnast pindade kujundamiseks Tavajäätmete kasutamine võimaldab korrastamisel asendada väärtuslikuma täitepinnase keskkonnale ohutute jäätmetega. Veeseaduse § 180 lõige 1 kohaselt võib sama paragrahvi lõige 2 kohaste nõusolekute olemasolul põhjavette paigutada jäätmeid, mille mõju vees ei tekita keskkonnaohtu. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Käitluskohas tohib vastu võtta vaid jäätmeid, mida saab kasutada maa-ala (karjääri) täitmiseks. Täitmiseks võib kasutada vaid purustatud püsijäätmeid. Transpordil ja mehaanilisel töötlemisel ei teki eeldatavalt müra, mis ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Eeldatavalt on ettevõte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Ettevõte tegeleb jäätmete taaskasutamisega, kasutades jäätmeid tagasitäiteks karjääri maa-ala korrastamisel. Tegevuse tulemusel eeldatavalt jäätmeid ei teki. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud. Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemSis defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral). Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud suurõnnetuse või katastroofi oht on väike, sest käitluskoht ei asu üleujutataval alal ega ühegi suure veekogu lähedal, kus saaks veetase ohtlikult tõusta. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Käitluskoht asub aadressidel Kutseri (katastritunnus: 66901:001:0776) ja Veere (katastritunnus: 66901:001:0377) Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond. Kutseri kinnistu on 100 % mäetööstusmaa ning kuulub ettevõttele TREV-2 Grupp AS. Veere kinnistu 95% mäetööstusmaa ja 5% maatulundusmaa ning kuulub riigile. Käitluskoht on ümbritsetud transpordi- ja maatulundusmaadega, lähimad elamud asuvad ligikaudu 150 m kaugusel idasuunas. Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Keskkonnaregistri kohaselt ettevõtte territooriumil ei esine loodusvarasid. Põhjavesi on antud piirkonnas osaliselt nõrgalt kaitstud ja osaliselt keskmiselt kaitstud vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000). Lähim puurkaev (PRK0052776) asub umbes 150m kaugusel idasuunas. Käideldavad jäätmed ning käitlustoiminguid ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust, sest käideldakse ainult mitteohtlikke jäätmeid, mille mõju vees ei tekita keskkonnaohtu. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. Kinnistust umbes 250 m kaugusel läänesuunas algab Rabivere looodusala (Natura 2000). Ettevõtte territooriumil ei paikne olulisi märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu oluliselt mõjutatud. Ettevõtte kavandatav tegevus (jäätmete ringlussevõtt) ei mõjuta kaitsealuseid liike. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Maa-ameti kaardirakenduse alusel ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused kinnistutel teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Ettevõtte käitluskoht asub hajaasustuspiirkonnas. Kavandataval tegevusel puudub otsene mõju inimese tervisele ja heaolule. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda vibratsioon ja müra masinate töötamise ajal, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Samuti ei kaasne tegevusega heidet õhku või pinnasesse. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist. Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel mõju inimestele, nende tervisele, heaolule ning varale. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Tööde ajal esineb vähene müra ja vibratsioon seoses masinate tööga, kuid mõju on lühiajaline ning kestab tööde teostamise ajal. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku ega põhjavette, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse- eesmärkide saavutamist. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • Jäätmekäitluskohal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. • Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.  • Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). Leida Y=546000 66901:001:0777 Ra 10 66903:002:0150 64 5 6 15 Tal X=6550400 66903: 9 l inn- Rapl 65 002: ASUKOHA SKEEM a- 0138 Kohi T r M 1:50 000 l 11 it a ee 1 7 17 05 04 17 05 06 Purila kruusamaardla Purila kruusakarjr 6 6 67 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2023. Kaardilehe nr: 6332 A 68 M˜EERALDISE PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID Piiri- Koordinaadid punkti nr X Y 69 1 6549908.74 545787.18 2 6549911.27 545787.01 3 6549919.05 545786.68 4 4 6549969.18 545806.86 8 5 6549967.38 545784.53 70 6 6549969.86 545784.36 7 6550102.59 545779.07 15 Tal 8 6550243.07 545759.31 66903: 9 6550397.59 545751.75 l inn- 10 6550399.24 545802.77 Rapl 002: 11 6550364.65 545937.62 a- 12 6549980.62 545948.54 1220 T r 13 6549980.62 545940.10 it 14 6549908.21 545940.43 ee Meeraldise pindala: 8.15 ha Kutseri M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 66901:001:0776 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID Piiri- Koordinaadid punkti nr X Y 8 km 1 6549908.80 545769.28 53, 2 6549966.02 545767.66 7- 0049 nu 40, 3 6549982.33 545767.09 2 002: 4 6550243.07 545759.31 P r 17 01 02 5 6550397.59 545751.75 66903: e- 6 6550399.24 545802.77 Lell 7 6550364.65 545937.62 nn- 8 6549980.62 545948.54 l Tali 9 6549980.62 545944.01 7 10 6549940.09 545944.76 11 6549908.19 545945.78 A Meeraldise teenindusmaa pindala: 8.67 ha TP 3 17 01 01 LEPPEM˜RGID 3 Meeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 3 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 65 Kutseri 66901:001:0776 Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 65 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m Tee kaitsevnd Raudtee kaitsevnd Elektripaigaldise kaitsevnd 13 12 Sideehitise kaitsevnd 3 62.43 Veetase, m 9 8 18.04.2019 Mııdistamise kuupev 6 2 5 4 70 1 65 Jtmete ladustamise ala, ladustamiskoha 17 05 04 number ja ladustatavate jtmete jtmekoodid 10 Veere 66901:001:0377 3 2 11 1 1 14 OBJEKTI ASUKOHT X=6549900 Rapla maakond, Rapla vald Y=545800 62.42 18.04.2019 OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mebroo Nord O +372 613 9810 Prnu mnt 232/4 [email protected] PURILA KRUUSAKARJ˜˜R Knka 11314 Tallinn www.maeburoo.ee M˜RKUSED: 66903:002:0170 J˜˜TMETE LADUSTAMISE ASUKOHA PLAAN 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 62.43 23PR-593 03.05.2023 1 2. Kasutatud: 18.04.2019 A KOOSTAS TELLIJA MTKAVA - Keskkonnaloa Rapm-069 graafilised lisad. Margus Kukk Rapl 66 AS TREV-2 Grupp 1:1000 Harju maakond, Tallinn, 3. Maavaravaru plokkide, katastriksuste ja kitsenduste andmed: Maa-amet, november 2022. a. VORMISTAS 0 5 10 20m 64 a Priit Koppel Teemeistri tn 2, 10916 Keskkonnaluba Loa registrinumber Rapm-069 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp Registrikood / Isikukood 10047362 Tegevuskoha andmed Nimetus Purila kruusakarjäär Aadress Kutseri, Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond Katastritunnus(ed) 66901:001:0776, 66901:001:0377 Territoriaalkood EHAK 7255 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise 05.10.2023 kuupäev Lõppemise kuupäev 10.03.2031 Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Purila kruusakarjäär Keskkonnaregistrikood JKK7000180 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Rapla maakond, Rapla vald, Röa küla, Kutseri 3210548 66901:001:0776 X: 6550179, Y: 545851 Veere, Röa küla, Rapla vald, Rapla maakond 3183042 66901:001:0377 X: 6549941, Y: 545867 Plaan või kaart Lisa 1: Purila_kruusakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Purila kruusakarjäär Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 17 01 01 - Betoon 75 000 75 000 75 000 R5t 75 000 R12s 17 01 02 - Tellised 75 000 75 000 75 000 R5t 75 000 R12s 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 75 000 75 000 75 000 R5t 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05* 75 000 75 000 75 000 R5t J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 2/7 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Karjääri R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse Täitmisel lähtutakse kaevandatud maa korrastamise projektist "Kaevandatud maa korrastamise projekt. Purila 150 000 korrastamiseks maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks kruusakarjäär (Rapm-069)" (Mäebüroo Nord OÜ, Töö nr 22PR-539). Projekti järgsel korrastamisel on vaja tagasitäitmine mäeeraldisel täitmisel täitepinnast vähemalt 228 tuh m³. Lisaks katendile on vaja kasutada korrastamisel inertset saastumata pinnast karjääris pindade kujundamiseks. 2. Jäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, Jäätmete taaskasutamisele eelnev purustamine, sortimine või teatud komponentide eraldamine, kui see on 150 000 taaskasutamisele millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, vajalik mehhaanilise töötlemise protsessis. Jäätmekäitluseks kasutatakse ainult tehniliselt korras ning Euroopa eelnev sortimine demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad Liidus ja Eestis kehtivatele nõuetele vastavat tehnikat. uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Purila kruusakarjäär Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil või L-EST97 Iseloomustus, vastavus Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise Üheaegne ladustamise Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne ladustamise kaardil koordinaadid keskkonnanormidele aeg kogus materjal kogus Tonni m³ Tonni m³ 1 X: 6550361, Y: Jäätmed taaskasutatakse kaevandamisloa 6 000 3 800 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud Ei 5 000 3 150 545799 kehtivusaja jooksul koodinumbriga 17 05 03* 17 05 06 - Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud Ei 1 000 650 koodinumbriga 17 05 05* 2 X: 6550133, Y: Jäätmed taaskasutatakse kaevandamisloa 500 320 17 01 02 - Tellised Ei 500 320 545847 kehtivusaja jooksul 3 X: 6550077, Y: Jäätmed taaskasutatakse kaevandamisloa 2 000 1 250 17 01 01 - Betoon Ei 2 000 1 250 545847 kehtivusaja jooksul Seotud failid Failid Lisa 2: Purila_jaatmete_ladustamise_asukoha_plaan.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 3/7 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded liigid Kirjeldus Rakendamine Jäätmete Ettevõttel peab keskkonnaloa nr Rapm-069 kehtivuse ajal olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate Jäätmete ladustamine pidevalt ladustamine jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne garantii lõppemist esitama Keskkonnaametile uue garantii, esitades eelnevalt kooskõlastamiseks uuendatud peab vastama lisatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastava jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabeli. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu käitluskoha plaanile. tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr Rapm-069 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr Rapm-069 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Jäätmete Tegevusega ei ole lubatud ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra Jäätmete käitlemisel pidevalt käitlemine normtasemeid. Kaebuste esinemise korral teostada müratasemete mõõtmisi. tuleb vältida jäätmete lendumist ja tolmu teket. Vajadusel tuleb jäätmeid enne purustamist kasta. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Purila kruusakarjäär Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Jäätmekäitluse Pärast jäätmetega tagasitäitmise lõpetamist viiakse lõpule karjääri korrastamine. Vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile muudetakse kaevandatud maa Jäätmekäitluse Lisa 3: Purila_kruusakarjaar_bioloogilise_korrast lõpetamine taas kasutuskõlblikuks maatulundusmaana (rohumaana). lõpetamisel amise_plaan.pdf J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Jrk Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti Seirepunkti nr number koordinaadid L-EST97 1. Jäätmete Korrastatavale alale on lubatud suunata vaid sellised koormad, mille jäätmevaldaja kinnitab nende sobivust tagasitäiteks ning mida vastuvõtja on põhjalikult kontrollinud ja igakordsel 1 X: 6549958, Y: 545923 vastavuse kontroll veendunud, et koorem sisaldab vaid korrastamiseks sobilikke jäätmeid. vastuvõtul J9. Prügila või jäätmehoidla liik Vorm ei ole asjakohane J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Vorm ei ole asjakohane J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Vorm ei ole asjakohane J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog 4/7 Vorm ei ole asjakohane Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 826 Maardla nimetus Purila Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Purila kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 8.15 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 8.67 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 60 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 17 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 45 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid 5/7 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 17.21 tuh m³ 31.03.2022 2 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 3.618 tuh m³ 31.03.2022 3 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 0.031 tuh m³ 31.03.2022 4 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 63 tuh m³ 31.03.2022 5 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 111 tuh m³ 31.03.2022 6 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 28 tuh m³ 31.03.2022 7 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 25 tuh m³ 31.03.2022 8 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 28 tuh m³ 31.03.2022 9 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 34 tuh m³ 31.03.2022 10 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 53 tuh m³ 31.03.2022 11 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 16 tuh m³ 31.03.2022 12 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 51 tuh m³ 31.03.2022 13 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 21 tuh m³ 31.03.2022 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Kruus, ehituskruus 2022 2031 tuh m³ 40.423 tuh m³ Liiv, ehitusliiv 2022 2031 tuh m³ 218.484 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2022 2031 tuh m³ 118.581 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Kruus, ehituskruus 2022 2031 0668 Rapla vald Liiv, täitepinnas 2022 2031 0668 Rapla vald Liiv, ehitusliiv 2022 2031 0668 Rapla vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Raplamaa Purila kruusa uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.05.2007) Geoloogiafondi number 7861 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KKM käskkiri nr 954 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.08.2007 Kõrvaltingimused 6/7 1. Tahkete peenosakeste leviku vähendamiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada (kuiva) purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ja platse ning alandada karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust piirkiiruseni 30 km/h. 2. Mürahäiringu vähendamiseks ja müra piirväärtuste tagamiseks tuleb lähimate majapidamiste ja kaitseala suunal rajada müratõkkevall. 3. Purustus-sorteerimissõlme kasutamisel paigutada see karjääris sellisesse kohta, kus müra levik lähedalasuvate elamuteni ja kaitsealale oleks maksimaalselt takistatud. 4. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-R kell 8.00-20.00, arvestades kaasatava kaitsealuste liikide eksperdi soovitustega. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja toodangu väljavedu keelatud. 5. Mitte kahjustada Tallinn-Rapla-Türi maantee (T-15) kilomeetritel 36,6 kuni 37,1 olevat vallseljakut (vaatepanoraami). 6. Kaevandamise mahu aruannete esitamisel 1., 2. ja 3. plokist kaevandamisel, pidada kinni maavara kasutusalade protsentuaalsest jaotusest ehituskruus 83 %, ehitusliiv 8% ja täiteliiv 9%. 7. Purila kruusakarjäär tuleb korrastada kogu oma endises ulatuses, sealhulgas Leida katastriüksusel (katastritunnus 66901:001:0777) paiknenud osa. 8. Enne veealuse varu kaevandama asumist tuleb mõõta järgmiste kinnistute kaevude veetase ja kvaliteet (näitajad vt eelhinnangust): Liivaku (katastritunnus 66903:002:0121), Riisika (katastritunnus 66903:002:0117) ja Aru (katastritunnus 66903:002:0176). Kaevuomanike kontaktid küsida kohalikult omavalitsuselt. Mõõtmistulemused edastada Keskkonnaametile. Juhul kui ühelt või mitmelt nimetatud kinnistu omanikult laekub kaebus veetaseme ja/või kvaliteedi halvenemise kohta kaevus, tuleb pöörduja kaevus teha esimesel võimalusel uus mõõtmine. Töö karjääris võib jätkuda kui mõõtmistulemused ei ületa lubatud piire ja tehakse kindlaks, et võimalikud muutused ei ole karjääri tööst põhjustatud. Kordusmõõtmised ei ole vajalikud kui kaebusi ei laeku. Kaevandatud maa kasutamise otstarve maatulundusmaa Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 7/7