Regionaalministri määruse „Maaeluministri 10. mai 2022. a määruse nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele“ muutmine“ eelnõu

Maaeluministri 09.05.2022 määrus nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele“ Lisa (Regionaalministri XX.XX.2023 määruse nr XX sõnastuses) TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID 1. Sotsiaalmajanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli vahemikus 1.1 Taotleja tegeleb põllumajandusliku tegevusega 500 000–700 000 eurot 1 700 000,01–900 000 eurot 2 üle 900 000 euro 3 Taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal osalenud kohalikus teadus- ja 2 arendustegevuse projektis2 1.2 Taotleja tegeleb teadus- ja arendustegevusega1 Taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal osalenud rahvusvahelises teadus- ja 3 arendustegevuse projektis3 1 Teadus- ja arendustegevus peab vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatule. Hindepunktid antakse ainult ühe hindamiskriteeriumi täitmise eest. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping. 2 Kohalikuks teadus- ja arendustegevuse projektiks loetakse projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatule ning milles osalevate poolte asukohariigiks on Eesti. 3 Rahvusvaheliseks teadus- ja arendustegevuse projektiks loetakse projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatule ning milles osalevate poolte asukohariigiks on eri riigid. 1  Taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal osalenud arendustegevuses4 või 2 koostööprojektis vähemalt ühes põllumajandusvaldkonnas 1.3 Taotleja panustab põllumajandusvaldkonna arengusse Taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal osalenud arendustegevuses või 3 koostööprojektis rohkem kui ühes põllumajandusvaldkonnas Taotleja on teadus- ja arendusasutus, mille teadus- ja arendustegevus 1.4 2 on evalveeritud5 Sotsiaalmajanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 11 2. Keskkonnaeesmärkide täitmisse panustamise hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 2.1 Taotleja on mahetootja6 või sertifitseeritud seemne tootja7 2 2.2 Taotleja teeb investeeringu sellise kuivati ostmiseks või ehitamiseks Taotleja teeb investeeringu sellise kuivati ostmiseks või või sellise katla või põleti ostmiseks ja paigaldamiseks, mis kasutab ehitamiseks või sellise katla või põleti ostmiseks ja küttena bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid paigaldamiseks, mis kasutab küttena bioloogiliselt 4 energiaallikaid8 taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid 4 Arendustegevuseks põllumajandusvaldkonnas loetakse pikemaajalist projekti, mille keskmes on konkreetne põllumajandusvaldkond ja mille eesmärk on kaasa tuua muutus selles põllumajandusvaldkonnas. Näiteks on tehtud koostööprojekt teraviljakasvatuse või piimatootmise valdkonnas. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping või muu dokument. 5 Haridus- ja teadusministri 1. novembri 2016. a määruse nr 60 „Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja kord“ § 6 lõike 1 kohaselt on kinnitatud korralise evalveerimise otsus evalveerida taotleja teadus- ja arendustegevus vastavas valdkonnas positiivselt. 6 Taotleja ettevõte peab olema tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse alusel, või on taotleja esitanud ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja on alustanud mahepõllumajandusele üleminekut. 7 Sertifitseeritud seemne tootjaks loetakse taotleja, kes on tootnud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaasta jooksul vähemalt ühe sertifitseeritud seemne partii. Käimasoleval kalendriaastal võrreldakse sertifitseeritud seemne partii tootmist taotlusvooru alguspäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga. 8 Vähem CO2-heidet tekitavateks energiaallikateks loetakse bio- ehk rohegaasi (CBM), maagaasi (CNG), vedeldatud maagaasi (LNG) ja vedelgaasi (LPG). 2  Taotleja, kes on sertifitseeritud seemne tootja9, teeb investeeringu sellise kuivati ostmiseks või ehitamiseks või sellise katla või põleti ostmiseks ja paigaldamiseks, 6 mis kasutab küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid Taotleja teeb investeeringu katmikala vee kokkuhoidu ja taaskasutamist võimaldava niisutussüsteemi 3 Taotleja teeb investeeringu katmikala vee kokkuhoiu või energiasäästu ehitamiseks 2.3 parandamiseks10 Taotleja teeb investeeringu katmikala energiasäästu 1 parendamiseks 2.4 Taotleja teeb investeeringu, mis aitab kaasa keskkonna- ja Taotleja teeb investeeringu, mille tulemusena väheneb kliimaeesmärkide täitmisele11 CO2-heide või keskkonnareostuse oht, või hakkab ta investeeringu tulemusena kasutama taastumatu 6 loodusvara asemel taastuvat loodusvara, või aitab investeering kaasa vee kokkuhoiule Keskkonnaeesmärkide täitmisse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 11 3. Majanduslik hindamiskriteerium Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid Taotleja teeb investeeringu elektrigeneraatori ostmiseks 1 Majandusliku hindamiskriteeriumi hindepunktid kokku 1 4. Suuremale koostööle suunatuse hindamiskriteerium Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 9 Sertifitseeritud seemne tootjaks loetakse taotleja, kes on tootnud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaasta jooksul vähemalt ühe sertifitseeritud seemne partii. Käimasoleval kalendriaastal võrreldakse sertifitseeritud seemne partii tootmist taotlusvooru alguspäevale vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga. 10 Parandamiseks loetakse ehitamist ehitusseadustiku § 4 tähenduses. 11 Taotleja ei saa hindepunkte selle kriteeriumi eest, kui ta saab hindepunkte hindamiskriteeriumi 2.2 eest. 3  Taotleja kuulub klastrisse või koostöövõrgustikku12 2 Suuremale koostööle suunatuse hindamiskriteeriumi hindepunktid kokku 2 Hindamiskriteeriumide maksimaalne hindepunktide summa 25 Hindamiskriteeriumide minimaalne hindepunktide summa (15% maksimaalsest hindepunktide summast) 4 12 Taotleja on programmiperioodil 2007–2013 kuulunud klastrisse, mis on moodustatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. augusti 2008. a määruse nr 71 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ alusel. Taotleja kuulub programmiperioodil 2014–2020 klastrisse, mis on moodustatud maaeluministri 26. augusti 2015. a määruse nr 84 „Innovatsiooniklastri toetus“ või ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ alusel. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping või muu dokument. 4  SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Maaeluministri 10. mai 2022. a määruse nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määrus „Maaeluministri 10. mai 2022. a määruse nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 132 lõike 2 alusel. Määrus reguleerib „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ raames teadus- ja arendusasutusele antavat põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi toetus). Eelnõuga muudetakse maaeluministri 10. mai 2022. a määrust nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele“ (edaspidi määrus) peamiselt seetõttu, et edaspidi oleks võimalik seda toetust taotleda ka avalik-õiguslikul juriidilisel isikul, kelle eesmärk on edendada väärtusahelapõhiselt biomajandust ning teadus- ja arendustegevust loodusressursside kestliku kasutamise ning maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Teiseks tehakse muudatus toetatava tegevuse elluviimise lõpptähtpäeva kohta. Praegune Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood hakkab lõppema, mistõttu täpsustatakse, et toetuse saaja peab tegevuse ellu viima ja võtma toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse ning esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid hiljemalt 2025. aasta 30. juunil. Lisaks täpsustatakse eelnõuga taotluse hindamise kriteeriume. Edaspidi antakse hindepunkte sellise investeeringu eest, mis aitab kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning sama osakonna peaspetsialist Kai Kruusamäe (625 6527, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6202, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrust muudetakse järgmiselt. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Kehtiva määruse pealkirjast (s.o „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele“) selgub, et toetust antakse üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele, kuid eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muutub see alates 2023. aasta taotlusvoorust. Edaspidi antakse määruse alusel toetust peale Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava riigiasutuse ka teadus- 1 ja arendusasutusele, kes on avalik-õiguslik juriidiline isik ning kelle seadusest tulenev üks eesmärk on edendada väärtusahelapõhiselt biomajandust ning teadus- ja arendustegevust loodusressursside kestliku kasutamise ning maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Uus määruse pealkiri (s.o „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus teadus- ja arendusasutusele“) väljendab täpsemini määruse sisu pärast selle muutmist. Tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ raames teadus- ja arendusasutusele antava põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse puhul on tegemist toetusega, mis on suunatud üksnes teadus- ja arendusasutustele, kes peamiselt tegelevad teadus- ja arendustööga eelkõige põllumajandussektoris, millest tulenevalt toob see kasu kogu põllumajandussektorile laiemalt. Nii Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava riigiasutuse kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul on tegemist teadus- ja arendusasutusega. Seega on uus määruse pealkiri kooskõlas eelnõus tehtavate muudatustega. Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse määruse §-s 1 sätestatud toetuse nime, milleks on „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus teadus- ja arendusasutusele“. Muudatuse vajadust on selgitatud seletuskirja punkti 1 selgitava osa juures. Eelnõu punktidega 3 ja 4 laiendatakse taotlejate sihtgruppi. Muudatuse tulemusel saab edaspidi toetust taotleda ka avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle seadusest tulenev eesmärk on edendada väärtusahelapõhiselt biomajandust ning teadus- ja arendustegevust loodusressursside kestliku kasutamise ning maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades. Arengukava SWOT-analüüsist selgub, et põllumajandustootmisega seotud nõrkused on näiteks: 1) Eesti põllumajandustootjate väike konkurentsivõime võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi EL) keskmisega; 2) väikeste põllumajandustootjate halb kohanemisvõime; 3) põllumajandustootjate ebapiisavad majanduslikud võimalused lisainvesteeringute tegemiseks, muu hulgas keskkonnakaitseinvesteeringute tegemiseks. Seega on väga oluline parandada põllumajandusettevõtjate tulemuslikkust. Üks võimalus, kuidas seda teha, on võimaldada teha suuremamahulisi investeeringuid, mille tegemine avaldab mõju kogu põllumajandussektorile. Selliste suuremahuliste investeeringute tegemine aitab kaasa ka põllumajandusettevõtjate põllumajandusteadmiste suurendamisele. Teadus- ja arendusasutuste tehtavate investeeringute tulemusena saadud teadmised toetavad kogu põllumajandussektori põllumajandustootmise tõhusust ja konkurentsivõimet ning vähendavad põllumajandusest tekkivat keskkonnamõju – tehtava investeeringu tulemusena saadud teadmised edastatakse põllumajandussektorile. Teadus- ja arendusasutuste suuremahulised investeeringud on seotud teadus- ja arendustööga, mis panustavad innovatsiooni, ressursside paremasse vääridamisse, ressursitõhususe suurendamisse, kliimamuutuste leevendamisesse ja kliimamuutustega kohanemisse. Erinevalt põllumajandustootjatest, kes teevad investeeringuid eesmärgiga parandada põllumajandusettevõtte tulemuslikkust ja teenida suuremat tulu, teadus- ja arendusasutuse investeeringuid ei tehta eesmärgiga teenida suuremat tulu, vaid panustada teadus- ja arendustöösse, mis toob kasu tervele põllumajandussektorile. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/20131 artikli 17 kohaselt võib toetada selliseid investeeringuid, mis parandavad põllumajandusliku majapidamise üldist tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning kui sellise investeeringu puhul ei ole kasusaaja üksnes toetuse saaja ise (teadus- ja arendusasutus), vaid kasu saavad ka põllumajandusettevõtjad, siis on samas artiklis 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548). 2 sätestatud nõue täidetud ehk paraneb põllumajanduslike majapidamiste üldine tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus. Jätkuvalt jääb kehtima nõue, et taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu peab olema taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot, millega tagatakse, et toetatakse üksnes neid teadus- ja arendusasutusi, kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse, keda loetakse üheks isikuks toetuse andmise tingimuste täitmise kontrollimise korral. Selle määruse kohaselt loetakse avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema valitseva mõju all olevad isikud üheks isikuks. Eespool nimetatud isikud loetake üheks isikuks tulenevalt sellest, et teadus- ja arendusasutuste puhul on tavaline, et teadustöö huvides tegeletakse põllumajandusliku majandustegevusega teiste üksuste või avalik-õigusliku juriidilise isiku kontrolli alla olevate juriidiliste isikute kaudu. Läbi erinevate üksuste või juriidiliste isikute on teadus- ja arendusasutuse jaoks lihtsam oma tegevusi eristada ja osutada ühiskonnale ka muid avalikke teenuseid, kuid tervikuna on teadus- ja arendusasutuste fookus endiselt teadustööl. Kuna on tavapärane, et teadus- ja arendusasutustel on erinevad üksused, mis on loodud erinevate eesmärkide saavutamiseks, siis toetuse saamiseks esitatud tingimuste täitmisel võetakse arvesse nii avalik-õigusliku juriidilise isiku kui ka tema valitseva mõju all olevate isikute tegevus. Eelkõige on see tingimus tähtis, et kontrollida taotleja ja taotluse järgmistele nõuete vastavust: 1) § 2 lõige 1 − müügitulu nõue ehk omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot; 2) § 2 lõige 3 − sama kulu kohta ei saadud varem toetust; 3) § 3 lõiked 2 ja 3 – maa ja ehitise kasutamise õiguslik alus investeeringu tegemiseks; 4) § 3lõige 4 − toetatava tegevusega alustamise keeld enne taotluse esitamist; 5) § 7 punkt 7 – tasu nii taotleja enda kui ka tema valitseva mõju all oleva isiku töötaja tehtud töö eest;6) § 8 lõige 3 – toetuse maksimaalse suurus taotleja ja tema valitseva mõju all oleva isiku kohta kokku; 7) § 16 − toetuse saaja kohustused. Valitsevat mõju käsitatakse konkurentsiseaduse tähenduses. Konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4 on sätestatud, et valitsevat mõju omavad ettevõtjad on sellised tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsiseaduse sama paragrahvi sama lõike tähenduses valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Eelnõu punktidega 5, 6, 7 ja 11 täpsustatakse nõudeid toetatavale tegevusele, kui toetust taotleb avalik-õiguslik juriidiline isik. Tehtav muudatus on seotud eelnõu punktis 3 tehtava muudatusega, mida on selgitatud seletuskirja punktide 3 ja 4 selgitava osa juures. Kui toetust taotleb avalik- õiguslik juriidiline isik ning investeeringuobjekt on ehitis või niisutussüsteem, siis investeeringuobjekt ja sellealune maa peavad olema avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis. Kui investeeringuobjekt on masin või seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab ehitis olema avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis, või on tema kasuks seatud kasutusvaldus või on temaga sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt viieks aastaks arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Nende nõuetega tagatakse, et investeeringuobjekti (ehitist, niisutussüsteemi, masinat või seadet) kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. 3 Kavandatava investeeringu nõuetekohasuse tõendamiseks peab avalik-õiguslik juriidiline isik esitama kirjaliku üüri- või rendilepingu või kasutusvalduse lepingu ärakirja, kui investeeringuobjekt on masin või seade. Ka selle nõudega tagatakse, et investeeringuobjekti (masinat või seadet) kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Eelnõu punktis 8 sätestatakse, kuidas arvestatakse toetuse määr ja kui suure osa investeeringu abikõlbliku kulu maksumusest võib toetus moodustada. Kui toetust taotleb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus võib abi osakaal moodustada kuni 100% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, sest selle taotleja puhul on tegemist riigiasutusega, kelle tegevusi rahastatakse 100% riigieelarvest ja sellest tulenevalt ongi avaliku sektori osakaal kavandatavast investeeringust igal juhul 100%. Kui toetust taotleb avalik- õiguslik juriidiline isik, siis võib abi osakaal moodustada kuni 70% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, sest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt on selle toetuse puhul maksimaalseks toetuse määraks 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, mida artikli 17 lõike 3 ja II lisa kohaselt võib II lisas toodud üldist määra suurendada 20% võrra, kui investeering tehakse artiklis 32 nimetatud looduslikust ja muus eripärast tingitud piirangutega alal. Eesti kuulub tervikuna selle piirkonna alla. Seega võttes arvesse, et selle taotleja poolt tehtavad investeeringud toovad kasu kogu põllumajandussektorile laiemalt, sest teadus- ja arendusasutuse investeeringute tulemusena saadud teadmised toetavad kogu põllumajandussektori põllumajandustootmise tõhusust ja konkurentsivõimet ning vähendavad põllumajandusest tekkivat keskkonnamõju – teadus- ja arendusasutuse poolt tehtavate investeeringute tulemusena saadud teadmised edastatakse põllumajandussektorile, siis võimaldataksegi taotleda toetust kuni 70% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, mis on maksimaalne võimalik abi määr. Eelnõu punktidega 9 ja 10 täpsustatakse, kuidas tõendatakse, et taotleja on saanud omatoodetud põllumajanduslike toodete müügist tulu. Kui taotleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus, siis peab ta jätkuvalt esitama raamatupidamisprogrammi SAP aruandluskeskkonna BO väljatrüki. SAP aruandluskeskkonna BO väljatrükk esitatakse määruse § 2 lõikes 1 sätestatud toetuse saamiseks esitatava nõude (taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot) kui ka hindamiskriteeriumi 1.1 („Taotleja tegeleb põllumajandusliku tegevusega“) täitmise tõendamiseks. Kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava riigiasutuse puhul on tegemist riigiasutusega, kes kasutab ühist raamatupidamisprogrammi SAP, siis selle aruandluskeskkonna BO väljatrükk on piisav, et tõendada omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu. Kui taotleja on avalik-õiguslik juriidiline isik, siis esitab ta määruse § 2 lõikes 1 sätestatud nõude kui ka hindamiskriteeriumi 1.1 täitmise tõendamiseks avaliku sektori saldoandmiku ärakirja. Kuna avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul on tegemist avaliku sektori asutusega, siis on ta kohustatud rahandusministri 11. detsembri 2003. aasta määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ kohaselt koostama ja Rahandusministeeriumile esitama konsolideeritud saldoandmiku, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelisi varasid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on eemaldatud, siis on saldoandmiku ärakiri piisav omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu tõendamiseks. Eelnõu punktiga 12 täpsustatakse määruse § 15 sõnastust, mille kohaselt viib toetuse saaja tegevuse ellu ja võtab toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2025. aasta 30. juuniks. Lausesse lisatakse õigusselguse huvides viide, et toetuse saaja 4 peab viima tegevuse ellu ning esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid hiljemalt 2025. aasta 30. juuniks. Toetuse saaja peab endiselt tegevused ellu viima kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid arvestades et praegune EL-i ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood lõppeb 2025. aasta 31. detsembril, lisatakse kohustus, et tegevused tuleb ellu viia hiljemalt 2025. aasta 30. juunil. See tähendab, et edaspidi sätestatakse lõpptähtpäev, mis ajaks peab toetuse saaja hiljemalt tegevused ellu viima, ja seega peab ka määruse §-s 17 sätestatud toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid PRIA-le esitama, olenemata sellest, kas PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest on möödunud kaks aastat: selleks kuupäevaks on 2025. aasta 30. juuni. Programmiperioodi kestuseks on aastad 2014–2020, kuid 2020. aasta 23. detsembril võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/22202 (edaspidi üleminekumäärus), mille artikli 1 lõike 1 kohaselt pikendati Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetatavate programmide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/20133 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 26 lõikes 1 sätestatud 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini kestvat ajavahemikku kuni 2022. aasta 31. detsembrini – see tähendab, et 2021. ja 2022. aasta on uude programmiperioodi ülemineku aastad. Samuti pikenes üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt ühissätete määruse artikli 65 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni 2025. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et ühissätete määruse artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetuse saajal ja need on tasutud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Selleks, et tagada PRIA võime jõuda programmiperioodi lõppu jäävaid makseid teha enne 2025. aasta 31. detsembrit, ja võimaldamaks jätta PRIA-le ka dokumentide menetlemiseks mõistlik aeg, sätestatakse määruse §-s 15 tegevuse elluviimise ja seega ka määruse §-s 17 sätestatud toetatud tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamise tähtpäevaks hiljemalt 2025. aasta 30. juuni. Eelnõu punktiga 13 kehtestatakse määruse lisa uues sõnastuses. Taotluse hindamise kriteeriume täiendatakse hindamiskriteeriumiga 2.4 „Taotleja teeb investeeringu, mis aitab kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele“. Selle hindamiskriteeriumi alusel saab taotleja hindepunkte selle eest, kui ta teeb sellise investeeringu, mille tulemusena väheneb CO2-heide või keskkonnareostuse oht, või kui investeeringu tulemusena hakkab taotleja kasutama taastumatu loodusvara asemel taastuvat loodusvara, või kui kavandatav investeering aitab kaasa vee kokkuhoiule. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohaste dokumentidega, nagu seadme või masina tehniline kirjeldus, kus on esitatud CO2- heite piirmäärad, või täpsem teave selle kohta, kas seade või masin kasutab taastuvaid loodusvarasid. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8524 artikli 9 kohaselt on keskkonnaeesmärgid järgmised: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastatuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine, mille tõttu eelistataksegi just selliste investeeringute tegemist, mis panustavad keskkonnaeesmärkide täitmisse. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43). 5 Kui taotleja saab hindamiskriteeriumi 2.2 „Taotleja teeb investeeringu sellise kuivati ostmiseks või ehitamiseks või sellise katla või põleti ostmiseks ja paigaldamiseks, mis kasutab küttena bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid“ alusel hindepunktid, siis hindamiskriteeriumi 2.4 alusel taotlejale hindepunkte ei anta, sest hindamiskriteeriumi 2.2 alusel juba eelistataksegi neid taotlejaid, kes teevad sellise investeeringu (kuivati ostmine või ehitamine või katla või põleti ostmine), mille tulemusena väheneb CO2-heide. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega, ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29). Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Muudatusel, millega laiendatakse taotlejate sihtgruppi avaldab mõju põllumajandussektorile, sest toetuse abil tehtavad investeeringud aitavad kaasa põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamisele. Täpsemalt teadus- ja arendusasutuste investeeringute tulemusena saadud teadmised toetavad kogu põllumajandussektori põllumajandustootmise tõhusust ja konkurentsivõimet ning vähendavad põllumajandusest tekkivat keskkonnamõju – teadus- ja arendusasutuste poolt tehtavate investeeringute tulemusena saadud teadmised edastatakse põllumajandussektorile. Tehtavad muudatused aitavad kaasa põllumajandustootmisest tekkivate keskkonnamõjude leevendamisele eelkõige nii, et hindamiskriteeriumide kaudu eelistatakse senisest enam selliseid investeeringuid, mis aitavad kaasa järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Arvestades et muud toetuse taotlemise ja investeeringu tegemise tingimused ei muutu ning muudatus, millega täpsustatakse toetatavate tegevuste tegemise ja tõendavate dokumentide esitamise lõpptähtaega, tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist ja on isikutele teada, ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega. 6 Toetuse saaja halduskoormus tehtavate muudatuste tõttu ei suurene. Muudatused on vajalikud ja aitavad saavutada toetuse andmisega soovitud eesmärki. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le. 7  EELNÕU 25.09.2023 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr ….. Maaeluministri 10. mai 2022. a määruse nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 132 lõike 2 alusel. Maaeluministri 10. mai 2022. a määrust nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele“ muudetakse järgmiselt: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus teadus- ja arendusasutusele“; 2) paragrahvis 1 asendatakse sõna „riigiasutusele“ tekstiosaga „teadus- ja arendusasutusele“; 3) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust võib taotleda teadus- ja arendusasutus, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot ning kes on: 1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus või 2) avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle seadusest tulenev ülesanne on edendada väärtusahelapõhiselt biomajandust ning teadus- ja arendustegevust loodusressursside kestliku kasutamise ning maaelu ja maamajanduse arendamisega seotud valdkondades (edaspidi koos taotleja).“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Toetuse saamiseks esitatud tingimuste täitmise korral loetakse avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema valitseva mõju all olevad isikud üheks isikuks.“; 5) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „väljamaksmisest“ tekstiosaga „, kui taotleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus;“; 6) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) investeeringuobjekt ja sellealune maa peavad olema taotleja omandis, kui taotleja on avalik- õiguslik juriidiline isik.“; 7) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui investeeringuobjektiks on masin või seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab see ehitis olema: 1) taotleja valdusesse antud riigimaal, mis on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel, või maal, millele on seatud riigi kasuks hoonestusõigus, või maal, mis on antud üüri- või rendilepingu alusel riigile kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus, või 2) taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on avalik-õiguslik juriidiline isik.“; 8) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele kuni 100 protsenti ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuni 70 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.“; 9) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „Taotleja“ tekstiosaga „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus“; 10) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Avalik-õiguslik juriidiline isik esitab avaliku sektori saldoandmiku ärakirja, mille alusel tõendatakse § 2 lõikes 1 sätestatud toetuse saamise nõude täitmist.“; 11) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui investeeringuobjektiks on masin või seade, esitab taotleja: 1) hoonestusõiguse seadmise lepingu või kirjaliku üüri- või rendilepingu ärakirja, kui taotleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus, või 2) kirjaliku üüri- või rendilepingu või kasutusvalduse lepingu ärakirja, kui taotleja on avalik- õiguslik juriidiline isik.“; 12) paragrahvi 15 täiendatakse pärast sõna „tegemisest“ tekstiosaga „, kuid hiljemalt 30. juunil 2025,“; 13) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid 2  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: 04.10.2023 nr 1.4-3/1011 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Maaeluministri 10. mai 2022. a määruse nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_4_1_1_september_2023; 2. Seletuskiri, SK_4_1_1_september_2023; 3. Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid, Lisa_Hindamiskriteeriumid_september_2023. Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1310 - Regionaalministri määruse „Maaeluministri 10. mai 2022. a määruse nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatavale riigiasutusele“ muutmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48f89418-5c95-4514-bf29-3f9ad5ebae98 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48f89418-5c95-4514-bf29-3f9ad5ebae98?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main