Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE)

Vabariigi Valitsus .09.2023 nr 1-1/15-292/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 25. septembril algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel 2) seletuskiri viiel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks eelnimetatud institutsioonide valimistel e-hääletamise võimalus. Ehk lõpetatakse Eestis e-valimised. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu lähtub eesmärgi st tagada valimiste usaldusväärsus ja vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga lõpetatakse Eestis e-hääletus. Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi (International IDEA) andmetel kasutatakse Euroopa riikidest elektroonilist hääletust (e-hääletust) Albaanias, Belgias, Bulgaarias, Prantsusmaal ja Venemaal. Varem on kasutatud mingis vormis e-hääletust, kuid sellest on loobutud Hollandis, Iirimaal, Norras, Rumeenias, Saksamaal, Soomes ja Šveitsis. Suuremas osas Euroopa riikidest pole e-hääletust kunagi kasutatud, küll aga uuritakse mitmes riigis võimalusi, mis garanteeriksid e-hääletuse puhul nende salajasuse ja vaadeldavuse. E-hääletust kasutatakse mitme erineva meetodiga. Üldreeglina on teistes riikides tegemist statsionaarsete hääletuspunktidega, kuhu tuleb füüsiliselt kohale minna ning kus hääletamise salajasus on tagatud. E-hääletuse veebipõhist süsteemi ehk internetihääletust kõigile valijatele pakub Euroopa riikidest vaid Eesti. Eesti Vabariigi p õhiseaduse paragrahv 60 sätestab, et Riigikogu valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane. Veebih ääletuse puhul salajasus tagatud ei ole. Sellega vastandub e-hääletamine Eestis nii valimiste üldkehtivale põhimõttele kui otseselt Eesti põhiseadusele. Tagatud ei ole ka Eesti põhiseaduses nõutud ühetaolisus, kuna e-hääletuse viis Eestis erineb paberhääletamise viisist. Selleks, et valimistulemus oleks usaldusv äärne, peab olema tagatud selle kontrollitavus kahel viisil: valija peab saama kontrollida, et tema antud hääl laekus ning valimiste vaatlejad peavad saama kontrollida, kas kõik laekunud hääled loeti õigesti. Eesti e-hääletuse puhul ei ole valijal ilma eriteadmisteta v õimalik kontrollida, et tema hääl laekus õigesse kohta . Samuti puudub universaalne kontrollitavus. See tähendab, et valimiste vaatleja ei saa kontrollida, kas kõik valijate antud hääled loeti korrektselt kokku. E-h ääletust, aga eriti internetihääletust ei kasutata enamikus maades just seetõttu, et tagatud ei ole salajasus ning kodanikele arusaadav kontrollitavus ja läbipaistvus. Kodanikul peab olema võimalik usaldusväärselt ja ilma eriteadmisteta kontrollida valimistoimingu ja tulemuste väljaselgitamise olulisi samme. Näiteks Saksamaal on seetõttu valimistel keelatud igasuguste arvutusseadmete kasutamise. Internetih ääletust pole paljudes riikides rakendatud ka küberjulgeolekuprobleemide tõttu. Näiteks pole internetihääletust kõigile kodanikele kasutatud just seepärast Prantsusmaal. Usutakse, et veebihääletus muudab võltsimise liiga lihtsaks ja see võib süvendada usaldamatust. Samas ei ole e -hääletamisel erilisi positiivseid omadusi: selle kasutuselevõtt ei ole oluliselt mõjutanud valimistel osalejate arvu. Küll aga võib e-valimine tekitada usaldamatust valimistulemuste vastu, kahtlusi riigivõimu legitiimsuses ja riigi institutsioonidest võõrdumist. Eestis on e-h ääletust kasutatud alates 2005. aastast ning Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti e-hääletus üleriigilistel valimistel kasutusele. Praeguseks on aga selgunud, et Eesti e-hääletuse süsteem ei ole teistele riikidele eeskujuks, seda pole mujal kasutusele võetud või on selletaolistest loobutud just arusaadavuse, universaalse kontrollitavuse ja salajasuse puuduse tõttu, mis teeb veebivalimised ebausaldusväärseks. Ka Eesti valijate seas ei ole piisavat usaldust e-valimiste vastu. Kui juba üle kolmandiku valijatest arvab, et e-valimised ei olnud või pigem ei olnud ausad, on tegemist legitiimsusprobleemiga, mis võib laieneda kõigile valitavatele institutsioonidele. Lisaks ei võimalda kehtiv regulatsioon kaebeõiguse tõhusat kasutamist valimiste õiguspärasuse kontrollimiseks. Riigikohtu esimees Villu Kõve kirjutas 30. märtsil oma arvamuses Eesti e-valimiste kohta: „ Valimised aga mitte üksnes ei pea olema ausad, vaid ka näima ausad ning kaebajate väidete kontrollimiseks peaks olema tagatud tõhus ja mõistlik menetluskord. » Seega on õige Eestis e-valimised lõpetada vähemalt niikauaks, kui töötatakse välja usaldusväärne ja põhiseadusele vastav viis nende läbiviimiseks . Eelnõuga muudetakse Riigikogu valimiste seaduse paragrahve 9, 15 ja 37, eemaldades osad, mis puutuvad elektroonilisse hääletusse. Eeln õuga tunnistatakse kehtetuks Riigikogu valimiste seaduse peatükk 7 1 (paragrahvid 48 2 –48 8 ), Riigikogu valimiste seaduse 49 lõike 5 punkt 8 ja Riigikogu valimiste seaduse paragrahv 60 1 . Eeln õuga muudetakse Riigikogu valimiste seaduse paragrahvi 61 lõiget 1, eemaldades sealt osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eeln õuga tunnistatakse kehtetuks Riigikogu valimiste seaduse paragrahvi 77 1 lõige 2, paragrahv 78, paragrahv 85 1 ja paragrahv 85 2 . Eelnõuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 12 lõiget 2 punkti 3, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eeln õuga tunnistatakse kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 12 lõike 2 punkt 4. Eeln õuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 19 lõike 1 punkti 1, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eeln õuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 43 lõiget 1, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eeln õuga tunnistatakse kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse peatükk 7 1 (paragrahv 53 2 ). Eeln õuga tunnistatakse kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahv 54 2 . Eeln õuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 55 lõiget 1, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eeln õuga tunnistatakse kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 70 2 lõige 2. Eeln õuga muudetakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 8 lõike 2 punkti 3, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eeln õuga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 8 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks . Eeln õuga muudetakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eeln õuga muudetakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 36 lõiget 1, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eeln õuga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi valimise seaduse peatükk 7 1 (paragrahv 47 2 ), paragrahvi 48 lõike 6 punkt 7 ja paragrahv 59 1 . Eeln õuga muudetakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 60 lõiget 1, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eeln õuga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 77 1 lõige 2 ja paragrahv 78. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Muudatus mõjutab positiivselt usaldust valimistulemuste ja riigivõimu teostamise vastu üldisemalt . Mõju valdkond: sotsiaalne mõju – oluline Muudatuse mõju võib hinnata positiivseks. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule – keskmine Muudatused vähendavad riske riigi julgeolekule. Mõju valdkond: mõju riigi välissuhetele – puudub Mõju valdkond: majanduslik mõju – väike Muudatus vähendab valimiste korraldamise kulu elektroonilise hääletuse lõpetamise tõttu, ent suurendab mõnevõrra koormust valimisjaoskondades. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – oluline Muudatus suurendab usaldust valitavate institutsioonide vastu. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse muudatusega kaasnevad teavituste ning uuenduste läbiviimise kulud on võimalik kanda vastavate valitsusasutuste eelarvetest. Eeldatavad kulud ei ole suured. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisega ei kaasne rakendusaktide muutmise ega kehtestamise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 25.09.2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadus § 1. Riigikogu valimise seaduse muutmine Riigikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse paragrahvi 9 lõike 2 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, vallas, linnas, valimisringkonnas või riigis kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt;“ ; 2) seaduse paragrahvi 9 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks ; 3) seaduse paragrahvi 15 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) tagada valimiste seadusekohane korraldamine;“ ; 4) seaduse paragrahvi 37 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon.“ ; 5) seaduse peatükk 7 1 (paragrahvid 48 2 –48 8 ) tunnistatakse kehtetuks ; 6) seaduse paragrahvi 49 lõike 5 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks ; 7) seaduse paragrahv 60 1 tunnistatakse kehtetuks ; 8) seaduse paragrahvi 61 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kõigilt valla- ja linnasekretäridelt laekunud valla ja linna hääletamistulemuste protokollide, väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste protokollide ja alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.“ ; 9) seaduse paragrahvi 77 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ; 10) seaduse paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks ; 11) seaduse paragrahv 85 1 tunnistatakse kehtetuks ; 12) seaduse paragrahv 85 2 tunnistatakse kehtetuks . § 2. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse paragrahvi 12 lõiget 2 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas või riigis kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt;“ ; 2 ) seaduse paragrahvi 12 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks ; 3) seaduse paragrahvi 19 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) tagada valimiste seadusekohane korraldamine;“ ; 4) seaduse paragrahvi 43 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon.“ ; 5) seaduse peatükk 7 1 (paragrahv 53 2 ) tunnistatakse kehtetuks ; 6) seaduse paragrahv 54 2 tunnistatakse kehtetuks ; 7) seaduse paragrahvi 55 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide, eelhääletamisel väljaspool valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste protokolli, valijate nimekirja ning hääletamissedelite arvestuslehtede alusel teeb valla või linna valimiskomisjon iga valimisringkonna kohta kindlaks hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel.“ ; 9) seaduse paragrahvi 70 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks . § 3. Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmine Euroopa Parlamendi valimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse paragrahvi 8 lõike 2 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas või valimisringkonnas kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt;“ ; 2) seaduse paragrahvi 8 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks ; 3) seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tagada valimiste seadusekohane korraldamine;“ ; 4 ) seaduse paragrahvi 36 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon.“ ; 5) seaduse peatükk 7 1 (paragrahv 47 2 ) tunnistatakse kehtetuks ; 6) seaduse paragrahvi 48 lõike 6 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks ; 7) seaduse paragrahv 59 1 tunnistatakse kehtetuks ; 8) seaduse paragrahvi 60 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kõigilt valla- ja linnasekretäridelt laekunud valla ja linna hääletamistulemuste ning välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemuste protokolli ja valijate nimekirja alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.“ ; 9) seaduse paragrahvi 77 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ; 10) seaduse paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks . § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, “…”, ………………… 2023. a Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 25.09.2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvöte Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnöuga tunnistatakse kehtetuks eelnimetatud institutsioonide valimistel e-hääletamise vöimalus. Ehk löpetatakse Eestis e-valimised. 1.2. Eelnou ettevalmistaja Eelnöu ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon. 2. Eelnöu eesmärk Eelnöu lähtub eesmärgist tagada valimiste usaldusväärsus ja vastavus Eesti Vabariigi pöhiseadusele. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis Eelnöuga löpetatakse Eestis e-hääletus. Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi (International IDEA) andmetel kasutatakse Euroopa riikidest elektroonilist hääletust (e-hääletust) Albaanias, Belgias, Bulgaarias, Prantsusmaal ja Venemaal. Varem on kasutatud mingis vormis e-hääletust, kuid sellest on loobutud Hollandis, lirimaal, Norras, Rumeenias, Saksamaal, Soomes ja Sveitsis. Suuremas osas Euroopa riikidest pole e-hääletust kunagi kasutatud, kuli aga uuritakse mitmes riigis vöimalusi, mis garanteeriksid e-hääletuse puhui nende salajasuseja vaadeldavuse. E-hääletust kasutatakse mitme erineva meetodiga. Oldreeglina on teistes riikides tegemist statsionaarsete hääletuspunktidega, kuhu tuleb fuusiliselt kohale minna ning kus hääletamise salajasus on tagatud. E-hääletuse veebipöhist susteemi ehk intemetihääletust köigile valijatele pakub Euroapa riikidest vaid Eesti. Eesti Vabariigi pöhiseaduse paragrahv 60 sätestab, et Riigikogu valimised on uldised, uhetaolisedja otsesed ning hääletamine on salajane. Veebihääletuse puhui salajasus tagatud ei ole. Sellega vastandub e-hääletamine Eestis nii valimiste uldkehtivale pöhimöttele kui otseselt Eesti pöhiseadusele. Tagatud ei ole ka Eesti pöhiseaduses nöutud uhetaolisus, kuna e-hääletuse viis Eestis erineb paberhääletamise viisist. Selleks, et valimistulemus oleks usaldusväärne, peab olema tagatud selle kontrollitavus kahel viisil: valija peab saama kontrollida, et tema antud hääl laekus ning valimiste vaatlejad peavad saama kontrollida, kas köik laekunud hääled loeti öigesti. Eesti e-hääletuse puhui ei ole valijal ilma eriteadmisteta vöimalik kontrollida, et tema hääl laekus oigesse kohta. Samuti puudub universaalne kontrollitavus. See tähendab, et valimiste vaatleja ei saa kontrollida, kas köik valijate antud hääled loeti korrektselt kakku. E-hääletust, aga eriti internetihääletust ei kasutata enamikus maades just seetöttu, et tagatud ei ole salajasus ning kodanikele arusaadav kontrollitavus ja läbipaistvus. Kodanikul peab olema vöimalik usaldusväärselt ja ilma eriteadmisteta kontrollida valimistoimingu ja tulemuste väljaselgitamise olulisi samme. Näiteks Saksamaal on seetöttu valimistel keelatud igasuguste arvutusseadmete kasutamise. Internetihääletust pole paljudes riikides rakendatud ka kuberjulgeolekuprobleemide tottu. Näiteks pole internetihääletust köigile kodanikele kasutatud just seepärast Prantsusmaal. Usutakse, et veebihääletus muudab völtsimise liiga lihtsaks ja see vöib suvendada usaldamatust. Samas ei ole e-hääletamisel erilisi positiivseid omadusi: selle kasutuselevött ei ole oluliselt möjutanud valimistel osalejate arvu. Kull aga vöib e-valimine tekitada usaldamatust valimistulemuste vastu, kahtlusi riigivöimu legitiimsuses ja riigi institutsioonidest vöördumist. Eestis on e-hääletust kasutatud alates 2005. aastast ning Eesti on esimene riik maailmas, kus vöeti e-hääletus uleriigilistel valimistel kasutusele. Praeguseks on aga selgunud, et Eesti e- hääletuse susteem ei ole teistele riikidele eeskujuks, seda pole mujal kasutusele vöetud voi on selletaolistest loobutud just arusaadavuse, universaalse kontrollitavuse ja salajasuse puuduse töttu, mis teeb veebivalimised ebausaldusväärseks. Ka Eesti valijate seas ei ole piisavat usaldust e-valimiste vastu. Kui juba ule kolmandiku valijatest arvab, et e-valimised ei olnud voi pigem ei olnud ausad, on tegemist legitiimsusprobleemiga, mis vöib laieneda köigile valitavatele institutsioonidele. Lisaks ei voimalaa kehtiv regulatsioon kaebeöiguse töhusat kasutamist valimiste öiguspärasuse kontrollimiseks. Riigikohtu esimees Viilu Köve kirjutas 30. märtsil oma arvamuses Eesti e- valimiste kohta: »Valimised aga mitte uksnes ei pea olema ausad, vaid ka naima ausad ning kaebajate väidete kontrollimiseks peaks olema tagatud töhus ja möistlik menetluskord. » Seega on öige Eestis e-valimised löpetada vähemalt niikauaks, kui töötatakse väljä usaldusväärne ja pöhiseadusele vastav viis nende läbiviimiseks. Eelnouga muudetakse Riigikogu valimiste seaduse paragrahve 9, 15 ja 37, eemaldades osad, mis puutuvaa elektroonilisse hääletusse. Eelnöuga tunnistatakse kehtetuks Riigikogu valimiste seaduse peattikk 71 (paragrahvid 482- 488), Riigikogu valimiste seaduse 49 loike 5 punkt 8 ja Riigikogu valimiste seaduse paragrahv Eelnöuga muudetakse Riigikogu valimiste seaduse paragrahvi 61 löiget l, eemaldades sealt osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eelnöuga tunnistatakse kehtetuks Riigikogu valimiste seaduse paragrahvi 771 löige 2, paragrahv 78, paragrahv 851ja paragrahv 852. Eelnöuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 12 löiget 2 punkti 3, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eelnöuga turunistatakse kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 12 löike 2 punkt 4. Eelnöuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 19 löike l punkti l, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eelnöuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 43 löiget l, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eelnöuga tunnistatakse kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse peatukk 71 (paragrahv 532). Eelnöuga tunnistatakse kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahv Eelnöuga muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 55 löiget l, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eelnöuga tunnistatakse kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 70 löige 2. Eelnouga muudetakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 8 löike 2 punkti 3, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eelnöuga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Pariamendi valimise seaduse paragrahvi 8 löike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Eelnöuga muudetakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 10 löike l punkti l, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eelnöuga muudetakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 36 löiget l, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eelnöuga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi valimise seaduse peatiikk 7 (paragrahv 472), paragrahvi 48 löike 6 punkt 7 ja paragrahv 591. Eelnöuga muudetakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 60 löiget l, eemaldades osa, mis puutub elektroonilisse hääletusse. Eelnöuga tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi valimise seaduse paragrahvi 77 löige 2 japaragrahv 78. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidä öigusele Eelnöul ei ole puutumust Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möju Muudatus möjutab positiivselt usaldust valimistulemuste ja riigivöimu teostamise vastu tildisemalt. Möju valdkond: sotsiaalne möju - oluline Muudatuse möju vöib hinnata positiivseks. Möju valdkond: möju riigi julgeolekule - keskmine Muudatused vähendavad riske riigi julgeolekule. Möju valdkond: möju riigi välissuhetele - puudub Möju valdkond: majanduslik möju - väike Muudatus vähendab valimiste korraldamise kulu elektroonilise hääletuse löpetamise töttu, ent suurendab mönevörra koormust valimisjaoskondades. Möju valdkond: möju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele - oluline Muudatus suurendab usaldust valitavate institutsioonide vastu. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse muudatusega kaasnevad teavituste ning uuenduste läbiviimise kulud on vöimalik kanda vastavate valitsusasutuste eelarvetest. Eeldatavad kulud ei ole suured. 8. Rakendusaktid Eelnöujöustumisega ei kaasne rakendusaktide muutmise ega kehtestamise vajadust. 9. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub 2024. aasta l.jaanuaril. Alsatab Efst^Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 25.09.2023 ''Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadus § l. Riigikogu valimise seaduse muutmine Riigikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused: l) seaduse paragrahvi 9 löike 2 punkti 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,3) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, vallas, linnas, valimisringkonnas voi riigis kehtetuks täies ulatuses voi osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine möjutas voi vois möjutada hääletamistulemusi oluliselt;"; 2) seaduse paragrahvi 9 löike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse paragrahvi 15 löike l punkti l muudetaksejasönastataksejärgmiselt: ,,1) tagada valimiste seadusekohane korraldamine;"; 4) seaduse paragrahvi 37 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon."; 5) seaduse peatukk 71 (paragrahvid 482^488) tunnistatakse kehtetuks; 6) seaduse paragrahvi 49 löike 5 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) seaduse paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks; 8) seaduse paragrahvi 61 löiget l muudetaksejasönastataksejärgmiselt: ,,(1) Köigilt väliä- ja liimasekretäridelt laekunud väliä ja linna hääletamistulemuste protokollide, väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste protokollide ja alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavötnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandi daatidele ja erakondadele antud häälte arvu."; 9) seaduse paragrahvi 77 löige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) seaduse paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks; 11) seaduse paragrahv 851 tunnistatakse kehtetuks; 12) seaduse paragrahv 852 tumiistatakse kehtetuks. § 2. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine Riigikogu Kantsejlei Kuupäev ^j~< ^' Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) seaduse paragrahvi 12 löiget 2 punkti 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,3) tunnistadahääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas voi linnas voi riigis 95' kehtetuks tales ulatuses voi osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine möjutas voi vois möjutada hääletamistulemusi oluliselt;"; 2) seaduse paragrahvi 12 löike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse paragrahvi 19 löike l punkti l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,1) tagada valimiste seadusekohane korraldamine;"; 4) seaduse paragrahvi 43 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon."; 5) seaduse peatukk 71 (paragrahv 532) tunnistatakse kehtetuks; 6) seaduse paragrahv 542 tunnistatakse kehtetuks; 7) seaduse paragrahvi 55 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide, eelhääletamisel väljaspool valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste protokolli, valijate nimekirja ning hääletamissedelite arvestuslehtede alusel teeb väliä voi linna valimiskomisjon iga valimisringkonna kohta kindlaks hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavötnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele antud häälte arvu. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ulelugemise teel."; 9) seaduse paragrahvi 702 löige 2 tuimistatakse kehtetuks. § 3. Euroapa Parlamendi valimise seaduse muutmine Euroapa Parlamendi valimise seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) seaduse paragrahvi 8 löike 2 punkti 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,3) tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas voi valimisringkonnas kehtetuks täies ulatuses voi osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine möjutas voi vois möjutada hääletamistulemusi oluliselt;"; 2) seaduse paragrahvi 8 löike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse paragrahvi 10 löike l punkti l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „!) tagada valimiste seadusekohane korraldamine;"; 4) seaduse paragrahvi 36 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Hääletamissedeli vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon."; 5) seaduse peatukk 71 (paragrahv 472) tunnistatakse kehtetuks; 6) seaduse paragrahvi 48 löike 6 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) seaduse paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks; 8) seaduse paragrahvi 60 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Köigilt väliä- ja linnasekretäridelt laekunud väliä ja linna hääletamistulemuste ning välisriigis •>; hääletanud valijate hääletamistulemuste protokolli ja valijate nimekirja alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavötnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatideleja erakondadele antud häälte arvu."; 9) seaduse paragrahvi 77 löige 2 turmistatakse kehtetuks; 10) seaduse paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub 2024. aasta l. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn,"...",..................... 2023.a Algatab Eesti KQnservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 25.09.2023 Eartin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-1276 - Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 4.10.2023 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium Tähtaeg: 19.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c638527-c2a0-4f61-9e92-216e164e30b4 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c638527-c2a0-4f61-9e92-216e164e30b4?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 27.09.2023 / 1-1/15-292/1 ; Riigikantselei / 27.09.2023 / 2-5/23-01879 Resolutsiooni teema: Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide ettepanekud läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 19.10.2023 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek. Tähtaeg: 12.10.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.10.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis ((EIS, toimik nr 23-1276). Kontroll: Andres Kruus Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 04.10.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655