Kirja edastamine

Hr Lauri Läänemets Siseminister Siseministeerium Pikk 61 15065 TALLINN 2. oktoober 2023 nr 5.1-1/103 Pöördumine kõnekaartide isikustamise teemal Suveperioodil ilmus ajakirjanduses mitmeid kajastusi, mille läbi sai Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit teadlikuks riigi soovist asuda kõnekaarte isikustama. Käesoleva aasta 16. augustil toimunud ITL-i ja Siseministeeriumi veebikohtumisel saime kinnitust, et kõnekaartide isikustamist reguleeriv eelnõu on koostamisel. Ühtlasi selgitati meile põgusalt, et kõnekaartide isikustamise eesmärk on võidelda kuritegevusega. Käesoleva pöördumise eesmärgiks on juhtida tähelepanu planeeritava regulatsiooniga kaasnevatele probleemidele ning tagada, et eelnõu koostamisega jätkamisel ei saadetaks seda menetlusse põhjaliku mõjuanalüüsita, millest ilmneb plaanitava meetme mõjusus. Järgnevalt selgitame ITL-i seisukohti kõnekaartide isikustamise teemal. Puudub mõju kuritegevuse vähendamisele, jätkub anonüümne suhtlus Kommunikatsioonitehnoloogia tormiline areng ning suhtluskanalite paljusus välistavad ITL-i hinnangul kõnekaartide isikustamise mõju kuritegevuse vähendamisele. Samale seisukohale on jõudnud Sisekaitseakadeemia nooremteadur Jaanika Puusalu, käsiteldes kõnekaartide isikustamise analüüsis maailmapraktikat.1 2 1 Puusalu, J. 2021. „Ettemakstud kõnekaartide isikustamine: ülevaade maailmatrendidest ning nõude rakendamisega kaasnevatest ootustest ja ohtudest“ Ta on välja toonud, et kogu maailmas puuduvad põhistavad andmed, et kõnekaartide isikustamise abil oleks õnnestunud kuritegevuse ja terrorismiga edukamalt võidelda. Lisaks on tema analüüsi kohaselt mitmed riigid sellest kasu puudumise tõttu hoopiski loobunud. Viidatud analüüsi kohaselt on oluline arvesse võtta, et kõnekaartide isikustamisega võivad ilmneda uued illegaalse tegevuse liigid, sh SIM-kaartide must turg, identiteedivargused, seadmete vargused, SIM-kaartide muukimised ja kopeerimised. Lisame, et kuigi kirjeldatud kuritegelikud tegevused ilmselt kaasneksid, on anonüümne suhtlemine legaalseid viise kasutades edaspidigi äärmiselt lihtne. Nii ei ole võimalik piirata näiteks naaberriikide kõnekaartide kasutamist Eestis. Seejuures tasub rõhutada, et nii Lätis kui ka Soomes on kõnekaardid isikustamata, seega võiksid neist tulevikus hõlpsasti saada piirikaubanduse osa. Eesti riik kaotaks sellega käibemaksult ja tänased arvukad müügipunktid üle Eesti poodidest tanklateni ühe tootegrupi kadumisega kaasnevast käibelangusest. Küll aga tähendaks välisriikide kõnekaartide kasutamine kuritegude uurimise keerulisemaks muutumist, sest Eesti operaatoritelt enam kõnekaartide ostmis-, laadimis- ja kasutamisandmeid ei saaks. Kui kõne toimub rändluses (inglise keeles roaming), liigub kõne nö koduriigist läbi ning Eesti operaatorid neid andmeid ei näe. Lisaks on tehnoloogia areng kaasa toonud võimaluse kasutada kohalikku mobiilsidevõrku e- SIMi vahendusel (tutvuge nt Airalo teenusega). Selliseid veebipõhiseid e-SIMi pakkujaid on üle maailma turule tulnud palju, teenuse kasutamine on lihtne ning võimalik ka Eestis, kuid plaanitav regulatsioon nendeni ei küündiks. Mõju haavatavatele ühiskonnagruppidele Selgitame, et ettemaksu kõnekaartide näol on tegemist selgelt langeva ja võrrelduna lepinguliste liitumistega suhteliselt väikse turuga, ent siiski kasutab Eestis kõnekaarte umbes 150 000 inimest. Kõnekaartide isikustamise üheks tulemiks võib olla, et lõppeb müük edasimüüjate juures, sest neil pole isiku tuvastamise võimekust. Kuna tegemist on langeva ja väikse turuga, on sellesse investeerimine ebaotstarbekas. Praegu kasutusel olevad tuhanded müügipunktid kauplustest-kioskitest bensiinijaamadeni võivad kahaneda vaid operaatorite müügiesinduste arvuni. Arvestades vajalikke investeeringuid kõnekaartide isikustamisesse ja selle võimekuse alalhoidmisesse, ei pruugi olla kahaneva turu tingimustes tagatud ka operaatorite poolt ettemaksu kõnekaartide pakkumisega jätkamine. Seega halveneks kohalike operaatorite kõnekaartide kättesaadavus oluliselt. Välisriikide kõnekaartide hankimine ja välisriigi pakkujate e-SIMi kasutamine oleks kallim alternatiiv, mis ei mõjutaks kurjategijaid, küll aga oleks löök haavatavatele ühiskonnagruppidele, kes on põhilised kõnekaartide kasutajad. Mobiilsideteenus on elutähtis teenus. Igal inimesel on õigus seda teenust kasutada. Eksisteerib aga grupp kasutajaid, kes ei ole krediidikõlbulikud ning neil peab olema võimalus kasutada ettemakstud teenust. Täna on see teenus neile inimestele olemas. Kõnekaartide isikustamine ja selle tulemusena nende võimalik turult kadumine mõjutaks aga teenuse kättesaadavust just nende inimeste jaoks. Seepärast peab plaanitava regulatsiooni mõjuanalüüs arvestama ka selle aspektiga.  3 Eelnevale tuginedes oleme seisukohal, et kõnekaartide isikustamine oleks riigi poolt ühe elutähtsa teenuse tarbimiseks kasutatava toote suretamine ilma igasuguse mõjuta kuritegevuse vähendamisele. Rändlusteenuse, suhtlusrakenduste ja krüpteeritud sõnumite ajastu pakub anonüümseks suhtluseks lihtsaid alternatiive. Palume esitatud argumente seaduse kavandamisel arvesse võtta ning eelnõu mõjuanalüüsis neile põhjalikult vastata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ats Albre President Koopia: - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Justiitsministeerium Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: "Info Aadress" <[email protected]> Saaja: "SiM info" <[email protected]> Teema: Pöördumine kõnekaartide isikustamise teemal Kuupäev: 2023-10-03 07:10 Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 2.10.2023 kirja nr 5.1-1/103 „Pöördumine kõnekaartide isikustamise teemal“. Kirja koopia on edastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.itl.ee/> www.itl.ee