Leping

KÄSKKIRI Tartu 15.06.2018 nr 17 RE Instituutide, kolledžite ja asutuste põhikirjade ning tugiüksuste kirjelduste muutmine Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 15 lõike 2 punkti 8, paragrahvi 24 lõike 1, paragrahvi 25 lõike 1, paragrahvi 26 lõike 1ja paragrahvi 28 lõike 2 ning juhindudes rektori 1. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 4 kinnitatud hankekorrast, muudan instituutide, kolledžite ja asutuste põhikirju ning tugiüksuste kirjeldusi järgmiselt. 1. Muudan rektori 28. augusti 2015. a käskkirjaga nr 15 kinnitatud ajaloo ja arheoloogia instituudi põhikirja järgmiselt. 1.1. Muudan punkti 16.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „16.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 1.2. Asendan punkti 16.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 1.3. Lisan pärast punkti 16.6 punktid 16.7 ja 16.8 järgmises sõnastuses: „16.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 16.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 1.4. Lisan pärast punkti 16 punkti 161 järgmises sõnastuses: „161. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 1.5. Tunnistan kehtetuks punktid 16.2 ja 16.3. 2. Muudan rektori 3. septembri 2015. a käskkirjaga nr 35 kinnitatud ja 19. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 58 muudetud arvutiteaduse instituudi põhikirja järgmiselt. 2.1. Muudan punkte 2, 3.2 ja 22 ning asendan nendes sõna „arvutiteaduste“ sõnaga „arvutiteaduse“. 2.2. Muudan punkti 17.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „17.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 2.3. Asendan punkti 17.7 lõpus oleva punkti semikooloniga. 2.4. Lisan pärast punkti 17.7 punktid 17.8 kuni 17.10 järgmises sõnastuses: „17.8. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 17.9. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi. 17.10 Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse teenuste osutamise lepinguid.“. 2.5. Lisan pärast punkti 17 punkti 171 järgmises sõnastuses: „171. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 2.6. Tunnistan kehtetuks punktid 17.2 ja 17.3. 3. Muudan rektori 28. augusti 2015. a käskkirjaga nr 16 kinnitatud eesti ja üldkeeleteaduse instituudi põhikirja järgimiselt. 3.1. Muudan punkti 16.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „16.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 3.2. Asendan punkti 16.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 3.3. Lisan pärast punkti 16.6 punktid 16.7 ja 16.8 järgmises sõnastuses: „16.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 16.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 3.4. Lisan pärast punkti 16 punkti 161 järgmises sõnastuses: „161. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 3.5. Tunnistan kehtetuks punktid 16.2 ja 16.3. 4. Muudan rektori 3. septembri 2015. a käskkirjaga nr 36 kinnitatud Eesti mereinstituudi põhikirja järgmiselt. 4.1. Muudan punkti 15.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „15.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 4.2. Asendan punkti 15.5 lõpus oleva punkti semikooloniga. 4.3. Lisan pärast punkti 15.5 punkti 15.6 järgmises sõnastuses: „15.6. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 4.4. Lisan pärast punkti 15 punkti 151 järgmises sõnastuses: „151. Instituudi direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 4.5. Tunnistan kehtetuks punktid 15.2 ja 15.3. 5. Muudan rektori 31. augusti 2015. a käskkirjaga nr 20 kinnitatud farmaatsia instituudi põhikirja järgmiselt. 5.1. Muudan punkti 17.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „17.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 5.2. Asendan punkti 17.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 5.3. Lisan pärast punkti 17.6 punkti 17.7 järgmises sõnastuses: „17.7. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 5.4. Lisan pärast punkti 17 punkti 171 järgmises sõnastuses: „171. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 5.5. Tunnistan kehtetuks punktid 17.2 ja 17.3. 6. Muudan rektori 28. augusti 2015. a käskkirjaga nr 17 kinnitatud filosoofia ja semiootika instituudi põhikirja järgmiselt. 6.1. Muudan punkti 16.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „16.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 6.2. Asendan punkti 16.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 6.3. Lisan pärast punkti 16.6 punktid 16.7 ja 16.8 järgmises sõnastuses: „16.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 16.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 6.4. Lisan pärast punkti 16 punkti 161 järgmises sõnastuses: „161. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 6.5. Tunnistan kehtetuks punktid 16.2 ja 16.3. 7. Muudan rektori 31. augusti 2015. a käskkirjaga nr 21 kinnitatud hambaarstiteaduse instituudi põhikirja järgmiselt. 7.1. Muudan punkti 18.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „18.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 7.2. Asendan punkti 18.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 7.3. Lisan pärast punkti 18.6 punkti 18.7 järgmises sõnastuses: „18.7. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 7.4. Lisan pärast punkti 18 punkti 181 järgmises sõnastuses: „181. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 7.5. Tunnistan kehtetuks punktid 18.2 ja 18.3. 8. Muudan rektori 1. septembri 2015. a käskkirjaga nr 26 kinnitatud ja 19. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 1 muudetud haridusteaduste instituudi põhikirja järgmiselt. 8.1. Muudan punkti 22.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „22.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 8.2. Asendan punkti 22.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 8.3. Lisan pärast punkti 22.6 punktid 22.7 ja 22.8 järgmises sõnastuses: „22.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 22.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 8.4. Lisan pärast punkti 22 punkti 221 järgmises sõnastuses: „221. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 8.5. Tunnistan kehtetuks punktid 22.2 ja 22.3. 9. Muudan rektori 1. septembri 2015. a käskkirjaga nr 27 kinnitatud ja 7. juuni 2016. a käskkirjaga nr 45 muudetud Johan Skytte poliitikauuringute instituudi põhikirja järgmiselt. 9.1. Muudan punkti 21.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „21.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 9.2. Asendan punkti 21.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 9.3. Lisan pärast punkti 21.6 punktid 21.7 ja 21.8 järgmises sõnastuses: „21.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 21.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 9.4. Lisan pärast punkti 21 punkti 211 järgmises sõnastuses: „211. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 9.5. Tunnistan kehtetuks punktid 21.2 ja 21.3. 10. Muudan rektori 21. septembri 2015. a käskkirjaga nr 44 kinnitatud keemia instituudi põhikirja järgmiselt. 10.1. Muudan punkti 18.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „18.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 10.2. Asendan punkti 18.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 10.3. Lisan pärast punkti 18.6 punktid 18.7 ja 18.8 järgmises sõnastuses: „18.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 18.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 10.4. Lisan pärast punkti 18 punkti 181 järgmises sõnastuses: „181. Instituudi direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 10.5. Tunnistan kehtetuks punktid 18.2 ja 18.3. 11. Muudan rektori 31. augusti 2015. a käskkirjaga nr 22 kinnitatud ja 16. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 56 muudetud kliinilise meditsiini instituudi põhikirja järgmiselt. 11.1. Muudan punkti 19.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „19.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 11.2. Asendan punkti 19.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 11.3. Lisan pärast punkti 19.6 punkti 19.7 järgmises sõnastuses: „19.7. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 11.4. Lisan pärast punkti 19 punkti 191 järgmises sõnastuses: „191. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 11.5. Tunnistan kehtetuks punktid 19.2 ja 19.3. 12. Muudan rektori 1. septembri 2015. a käskkirjaga nr 34 kinnitatud ja 14. juuli 2017. a käskkirjaga nr 9 muudetud kultuuriteaduste instituudi põhikirja järgmiselt. 12.1. Muudan punkti 16.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „16.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 12.2. Asendan punkti 16.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 12.3. Lisan pärast punkti 16.6 punktid 16.7 ja 16.8 järgmises sõnastuses: „16.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 16.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 12.4. Lisan pärast punkti 16 punkti 161 järgmises sõnastuses: „161. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 12.5. Tunnistan kehtetuks punktid 16.2 ja 16.3. 13. Muudan rektori 31. augusti 2015. a käskkirjaga nr 25 kinnitatud maailma keelte ja kultuuride kolledži põhikirja järgmiselt. 13.1. Muudan punkti 15.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „15.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 13.2. Asendan punkti 15.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 13.3. Lisan pärast punkti 15.6 punktid 15.7 ja 15.8 järgmises sõnastuses: „15.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 15.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 13.4. Lisan pärast punkti 15 punkti 151 järgmises sõnastuses: „151. Direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid kolledžile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 13.5. Tunnistan kehtetuks punktid 15.2 ja 15.3. 14. Muudan rektori 3. septembri 2015. a käskkirjaga nr 37 kinnitatud ning 21. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 71 muudetud matemaatika ja statistika instituudi põhikirja järgmiselt. 14.1. Muudan punkti 18.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „18.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 14.2. Asendan punkti 18.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 14.3. Lisan pärast punkti 18.6 punktid 18.7 ja 18.8 järgmises sõnastuses: „18.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 18.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 14.4. Lisan pärast punkti 18 punkti 181 järgmises sõnastuses: „181. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 14.5. Asendan punktis 19 sõna „direktor“ sõnaga „juhataja“. 14.6. Tunnistan kehtetuks punktid 18.2 ja 18.3. 15. Muudan rektori 17. septembri 2015. a käskkirjaga nr 42 kinnitatud ning 7. juuni 2017. a käskkirjaga nr 7 muudetud molekulaar- ja rakubioloogia instituudi põhikirja järgmiselt. 15.1. Muudan punkti 16.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „16.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 15.2. Asendan punkti 16.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 15.3. Lisan pärast punkti 16.6 punktid 16.7 ja 16.8 järgmises sõnastuses: „16.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 16.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 15.4. Lisan pärast punkti 16 punkti 161 järgmises sõnastuses: „161. Instituudi direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 15.5. Tunnistan kehtetuks punktid 16.2 ja 16.3. 16. Muudan rektori 1. septembri 2015. a käskkirjaga nr 32 kinnitatud Narva kolledži põhikirja järgmiselt. 16.1. Muudan punkti 20.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „20.2. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 16.2. Asendan punkti 20.7 lõpus oleva punkti semikooloniga. 16.3. Lisan pärast punkti 20.7 punktid 20.8 ja 20.9 järgmises sõnastuses: „20.8. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 20.9. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 16.4. Lisan pärast punkti 20 punkti 201 järgmises sõnastuses: „201. Kolledži direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid kolledžile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 16.5. Tunnistan kehtetuks punktid 20.3 ja 20.4. 17. Muudan rektori 1. septembri 2015. a käskkirjaga nr 29 kinnitatud psühholoogia instituudi põhikirja järgmiselt. 17.1. Muudan punkti 21.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „21.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 17.2. Asendan punkti 21.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 17.3. Lisan pärast punkti 21.6 punktid 21.7 ja 21.8 järgmises sõnastuses: „21.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 21.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 17.4. Lisan pärast punkti 21 punkti 211 järgmises sõnastuses: „211. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 17.5. Tunnistan kehtetuks punktid 21.2 ja 21.3. 18. Muudan rektori 31. augusti 2015. a käskkirjaga nr 24 kinnitatud sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi põhikirja järgmiselt. 18.1. Muudan punkti 17.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „17.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsiliste isikutega;“. 18.2. Asendan punkti 17.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 18.3. Lisan pärast punkti 17.6 punktid 17.7 ja 17.8 järgmises sõnastuses: „17.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 17.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 18.4. Lisan pärast punkti 17 punkti 171 järgmises sõnastuses: „171. Instituudi juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 18.5. Tunnistan kehtetuks punktid 17.2 ja 17.3. 19. Muudan rektori 29. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 24 kinnitatud Tartu observatooriumi põhikirja järgmiselt. 19.1. Muudan punkti 20.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „20.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 19.2. Asendan punkti 20.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 19.3. Lisan pärast punkti 20.6 punkti 20.7 järgmises sõnastuses: „20.7. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 19.4. Lisan pärast punkti 20 punkti 201 järgmises sõnastuses: „201. Direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 19.5. Tunnistan kehtetuks punktid 20.2 ja 20.3. 20. Muudan rektori 3. septembri 2015. a käskkirjaga nr 38 kinnitatud tehnoloogiainstituudi põhikirja järgmiselt. 20.1. Muudan punkti 16.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „16.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 20.2. Asendan punkti 16.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 20.3. Lisan pärast punkti 16.6 punktid 16.7 ja 16.8 järgmises sõnastuses: „16.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 16.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 20.4. Lisan pärast punkti 16 punkti 161 järgmises sõnastuses: „161. Instituudi direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 20.5. Tunnistan kehtetuks punktid 16.2 ja 16.3. 21. Muudan rektori 28. augusti 2015. a käskkirjaga nr 18 kinnitatud usuteaduskonna põhikirja järgmiselt. 21.1. Muudan punkti 18.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „18.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 21.2. Asendan punkti 18.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 21.3. Lisan pärast punkti 18.6 punktid 18.7 ja 18.8 järgmises sõnastuses: „18.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 18.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 21.4. Lisan pärast punkti 18 punkti 181 järgmises sõnastuses: „181. Usuteaduskonna juhataja õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid usuteaduskonnale vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 21.5. Tunnistan kehtetuks punktid 18.2 ja 18.3. 22. Muudan rektori 17. septembri 2015. a käskkirjaga nr 41 kinnitatud ning 7. juuli 2016. a käskkirjaga nr 47 ja 14. juuli 2017. a käskkirjaga nr 9 muudetud Viljandi kultuuriakadeemia põhikirja järgmiselt. 22.1. Muudan punkti 20.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „20.2. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 22.2. Asendan punkti 20.8 lõpus oleva punkti semikooloniga. 22.3. Lisan pärast punkti 20.8 punktid 20.9 ja 20.10 järgmises sõnastuses: „20.9. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 20.10. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 22.4. Lisan pärast punkti 20 punkti 201 järgmises sõnastuses: „201. Direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid kolledžile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 22.5. Tunnistan kehtetuks punktid 20.3 ja 20.4. 23. Muudan rektori 1. septembri 2015. a käskkirjaga nr 30 kinnitatud õigusteaduskonna põhikirja järgmiselt. 23.1. Muudan punkti 27.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „27.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 23.2. Asendan punkti 27.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 23.3. Lisan pärast punkti 27.6 punktid 27.7 ja 27.8 järgmises sõnastuses: „27.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 27.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 23.4. Lisan pärast punkti 27 punkti 271 järgmises sõnastuses: „271. Direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid õigusteaduskonnale vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 23.5. Tunnistan kehtetuks punktid 27.2 ja 27.3. 24. Muudan rektori 3. septembri 2015. a käskkirjaga nr 39 kinnitatud ökoloogia ja maateaduste instituudi põhikirja järgmiselt. 24.1. Muudan punkti 16.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „16.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 24.2. Asendan punkti 16.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 24.3. Lisan pärast punkti 16.6 punktid 16.7 ja 16.8 järgmises sõnastuses: „16.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 16.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 24.4. Lisan pärast punkti 16 punkti 161 järgmises sõnastuses: „161. Instituudi direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid instituudile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 24.5. Tunnistan kehtetuks punktid 16.2 ja 16.3. 25. Muudan rektori 1. septembri 2015. a käskkirjaga nr 31 kinnitatud ja 7. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 7 muudetud ühiskonnateaduste instituudi põhikirja järgmiselt. 25.1. Asendan punkti 17.6 lõpus oleva punkti semikooloniga. 25.2. Lisan pärast punkti 17.6 punktid 17.7 ja 17.8 järgmises sõnastuses: „17.7. õppelepinguid välismaale õppima siirduvate üliõpilaste ja väliskõrgkoolidega; 17.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 26. Muudan rektori 29. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 22 kinnitatud genoomika instituudi põhikirja järgmiselt. 26.1. Muudan punkti 11.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „11.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks füüsilistele isikutele;“. 26.2. Asendan punkti 11.10 lõpus oleva punkti semikooloniga. 26.3. Lisan pärast punkti 11.10 punkti 11.11 järgmises sõnastuses: „11.11. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 26.4. Lisan pärast punkti 11 punkti 111 järgmises sõnastuses: „111. Asutuse direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid asutusele vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 26.5. Tunnistan kehtetuks punktid 11.2 ja 11.4. 27. Muudan rektori 10. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 7 kinnitatud ning 14. augusti 2015. a käskkirjaga nr 14 ja 7. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 6 muudetud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia põhikirja järgmiselt. 27.1 Asendan punkti 9.5 lõpus oleva punkti semikooloniga. 27.2. Lisan pärast punkti 9.5 punkti 9.6 järgmises sõnastuses: „9.6. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 28. Muudan rektori 10. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 6 kinnitatud ning 14. augusti 2015. a käskkirjaga nr 14 ja 7. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 6 muudetud Tartu Ülikooli muuseumi põhikirja järgmiselt. 28.1 Asendan punkti 7.5 lõpus oleva punkti semikooloniga. 28.2. Lisan pärast punkti 7.5 punkti 7.6 järgmises sõnastuses: „7.6. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 29. Muudan rektori 10. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 5 kinnitatud ja 14. augusti 2015. a käskkirjaga nr 14 muudetud Tartu Ülikooli raamatukogu põhikirja järgmiselt. 29.1. Muudan punkti 10.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „10.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks;“. 29.2. Loen punkti 10.61 punktiks 10.7. 29.3. Asendan punktide 10.6 ja 10.7 lõpus oleva punkti semikooloniga. 29.4. Lisan pärast punkti 10.7 punkti 10.8 järgmises sõnastuses: „10.8. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 29.5. Lisan pärast punkti 10 punkti 101 järgmises sõnastuses: „101. Direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid raamatukogule vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 29.6. Tunnistan kehtetuks punkti 10.2. 30. Muudan rektori 29. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 75 kinnitatud ja 7. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 16 muudetud teaduskooli põhikirja järgmiselt. 30.1. Muudan punkti 8.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.1. teenuste osutamise lepinguid teenuste osutamiseks;“. 30.2. Asendan punkti 8.4 lõpus oleva punkti semikooloniga. 30.3. Lisan pärast punkti 8.4 punkti 8.5 järgmises sõnastuses: „8.5. toetuslepinguid Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu, kohalike omavalitsuste ja nende liitudega ning sellega seoses allkirjastada esitatavaid taotlusi ja muid dokumente, sh aruandeid ja maksetaotlusi.“. 30.4. Lisan pärast punkti 8 punkti 81 järgmises sõnastuses: „81. Direktori õigus sõlmida ülikooli nimel lepinguid teaduskoolile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 30.5. Tunnistan kehtetuks punkti 8.2. 31. Muudan rektori 29. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 20 kinnitatud ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse kirjeldust ning lisan pärast punkti 3 punkti 31 järgmises sõnastuses: „31. Tugiüksuse juhataja õigus sõlmida lepinguid tugiüksusele vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 32. Muudan rektori 29. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 19 kinnitatud grandikeskuse kirjeldust ning lisan pärast punkti 2 punktid 21–23 järgmises sõnastuses: „21. Tugiüksuse juhatajal on õigus ülikooli nimel 21.1. esitada ülikooli teadus-, arendus-, õppe- ja muu tegevuse rahastamiseks taotlusi, sõlmida lepinguid ja allkirjastada sellega seotud dokumente; 21.2. esitada hankepakkumusi; 21.3. sõlmida riigi, kohalike omavalitsuste ja nende asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, mittetulundusühingute ja sihtasutustega teadusmahuka teenuse osutamiseks lepinguid ning allkirjastada sellega seotud dokumente. 22. Tugiüksuse juhataja õigus sõlmida lepinguid tugiüksusele vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras. 23. Tugiüksuse juhatajat asendab tema äraolekul teadusprorektori korralduse alusel üks tugiüksuse töötajatest.“. 33. Muudan rektori 27. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 2 kinnitatud hankeosakonna kirjeldust ning lisan pärast punkti 3 punkti 31 järgmises sõnastuses: „31. Tugiüksuse juhatajal on õigus esindada ülikooli Rahandusministeeriumi juures asuvas vaidlustuskomisjonis riigihangete kohta esitatud vaidlustuste menetlemisel. Nimetatud volitus on antud edasivolitamise õigusega.“. 34. Muudan rektori 11. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 24 kinnitatud infotehnoloogia osakonna kirjeldust ja lisan pärast punkti 4 punkti 41 järgmises sõnastuses: „41. Infotehnoloogia juhi õigus sõlmida lepinguid infotehnoloogia osakonnale vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 35. Muudan rektori 11. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 25 kinnitatud kantselei kirjeldust ning lisan pärast punkti 2 punktid 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „21. Kantselei juhataja õigus sõlmida lepinguid kantseleile vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras. 22. Kantselei juhatajat asendab tema äraolekul kantsleri korralduse alusel üks kantselei töötajatest.“. 36. Muudan rektori 11. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 26 kinnitatud ning 1. augusti 2016. a käskkirjaga nr 50 ja 29. augusti 2016. a käskkirjaga nr 51 muudetud personaliosakonna kirjeldust järgmiselt. 36.1. Lisan pärast punkti 3 punkti 31 järgmises sõnastuses: „31. Osakonna juhataja õigus sõlmida lepinguid osakonnale vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 36.2. Tunnistan kehtetuks punkti 3.2. 37. Muudan rektori 11. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 20 kinnitatud ning 29. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 61 ja 29. septembri 2017. a käskkirjaga nr 14 muudetud rektoraadi büroo kirjeldust ning lisan pärast punkti 2 punktid 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „21. Rektoraadi büroo juhataja õigus sõlmida lepinguid rektoraadi büroole vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras. 22. Rektoraadi büroo juhatajat asendab tema äraolekul arendusprorektori korraldusel üks rektoraadi büroo töötajatest.“. 38. Muudan rektori 11. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 28 kinnitatud turundus- ja kommunikatsiooniosakonna kirjelduse punkti 3 ja sõnastan selle järgmiselt: „3. Osakonna juhataja õigus sõlmida lepinguid osakonnale vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 39. Muudan rektori 29. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 60 kinnitatud ja 29. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 21 muudetud õppeosakonna kirjeldust järgmiselt. 39.1. Asendan punkti 3.5 lõpus oleva punkti semikooloniga. 39.2. Lisan pärast punkti 3.5 punktid 3.6–3.8 järgmises sõnastuses: „3.6. sõlmida üliõpilastega stipendiumilepinguid riiklike, Euroopa Liidu või muude rahastamisprogrammide raames sõlmitud partnerluslepingute täitmiseks; 3.7. sõlmida sihtstipendiumilepinguid ingliskeelsete õppekavade alusel immatrikuleeritud üliõpilastega; 3.8. esitada ametiasutustele üliõpilaste andmed, sh ülikooli õppima asuvate välismaalaste töö- ja elamisloa taotlemiseks.“. 39.3. Lisan pärast punkti 3 punktid 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „31. Punktides 3.7 ja 3.8 nimetatud volitus on antud edasivolitamise õigusega.  32. Õppeosakonna juhataja õigus sõlmida lepinguid õppeosakonnale vajalike vallasasjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras.“. 39.4. Tunnistan kehtetuks punktid 3.2–3.5. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnu Lehtsaar rektori kohusetäitja, professor  KÄSKKIRI Tartu 29.12.2017 nr 19 RE Grandikeskuse kirjeldus Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 15 lõike 2 punkti 8 ning paragrahvi 28 lõike 2, kinnitan grandikeskuse kirjelduse. 1. Tugiüksuse andmed: 1.1. nimi: grandikeskus, inglise keeles Grant Office; 1.2. koht organisatsioonis: teadusprorektori vastutusala; 1.3. juht: grandikeskuse (edaspidi: tugiüksus) juhataja; 1.4. põhiülesanne: teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse parandamiseks tugiteenuste osutamine ning panustamine Eesti ja rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse poliitika kujundamisse. 2. Tegevused 2.1. teadus- ja arendustegevuse seireks ning aruandluseks vajalike analüüside tegemine; 2.2. Eesti ning rahvusvahelise, eeskätt Euroopa Liidu suunalise teadus- ja arendustegevuse poliitika väljatöötamises osalemine; 2.3. Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) teadus- ja arendustegevuse korralduse arendamine; 2.4. teadus- ja arendustegevuse aruandlus ja evalveerimise korraldamine; 2.5. raha ülikooli toomise võimekuse suurendamine: 2.5.1. rahastamisvõimaluste otsimine, analüüsimine ja suunatud vahendamine teadlastele, kasutades tänapäevaseid digitaalseid võimalusi ning masinõppele tuginevaid lahendusi; 2.5.2. akadeemiliste töötajate projektitaotluste koostamise võimekuse arendamine; 2.5.3. projektitaotluste koostamine ja teadlaste abistamine nende koostamisel; 2.6. teadus- ja arendustegevuse ning õppe- ja muude arendusprojektide koordineerimine; 2.7. hankepakkumuste koostamise korraldamine; 2.8. avaliku ja mittetulundussektori juriidiliste isikutega teadusmahuka teenuse osutamiseks sõlmitavate lepingute menetlemine, sh lepingueelsete läbirääkimiste pidamine, lepingute vormistamine, nende üle arvestuse pidamine ja järelevalve lepingute täitmise üle; 2.9. Eesti Teadusinfosüsteemi administreerimine ülikoolis; 2.10. arendusprojektide menetlemise digitaalse keskkonna arendamine ja administreerimine; 2.11. ülikooli inimuuringute eetika komitee asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine; 2.12. muud tugiüksuse põhiülesande täitmiseks vajalikud tegevused. 3. Käskkiri jõustub 1. jaanuaril 2018. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnu Lehtsaar Rektori kohusetäitja, professor  Hanke „Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine“ lähteülesande kirjeldus 1. Hanke taust Valdkondliku arengukava, Eesti digiühiskond 2030, kohaselt tuleks aastaks 2030 teha kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete abil ning rakendada tehisintellekti ehk kratte, et saavutada uus tõhusushüppe. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 seab omakorda eesmärgiks tõsta ettevõtluse rahvusvahelist konkurentsivõimet, luua kõrgemat lisandväärtust ning suurendada ekspordivõimekust. Üks oluline TAIE eesmärk on andmevaldkonna arendamine, et andmed aitaksid ühiskonnas paremaid otsuseid teha (teadmuspõhine otsustusprotsess), hoida kokku ressursse (aeg, töömaht, raha) ning parendada suhtlust ja koostööd osapoolte vahel. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline tagada andmete kättesaadavus ja kvaliteet. Samas andmete kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamine nõuab märgatavaid investeeringuid ja haldusvõimekust. Selleks, et tagada ressursside efektiivne kasutamine on oluline metoodiliselt mõõta andmete kasutamisest tekkivat lisaväärtust. Andmete väärtuse metoodiline ja üheselt mõõtmine on seega vajalik, et hinnata andmete valdkonnaga seotud meetmete ja tegevuste kasusid ja kahjusid majanduses tervikuna kui ka sektoriaalselt. Euroopa andmeportaali avaldatud mõjuhinnangu kohaselt oli üksnes avaandmete mõju Eesti majandusele aastal 2021 334 miljonit eurot. Antud uuring viidi läbi juhutööna Eestile väliste partnerite poolt, mistõttu jääb turuväärtuse täpne suurus ja kasv või kahanemine teadmata. Euroopa Komisjoni läbiviidud uuringu põhjal hinnati Eesti andmemajandust Euroopas suurimaks, kuid andmemajanduse täpne ulatus, valdkonnad ja nende mõju andmemajandusele, samuti uuringu metoodika uuringu kordamiseks on teadmata. „Eesti 2035“ strateegia üheks põhiliseks sambaks on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus. Samas ei ole andmemajandus kui väga uuenduslik valdkond, Eestis väga laialdast kõlapinda leidnud ning selle turuväärtuse hindamiseks puudub Eestis ja väga väikeste ja tihtilugu mittekohaldavate eranditega mujal Euroopas metoodika. Digitehnoloogiate levik kõigisse eluvaldkondadesse on kaasa toonud üleilmse andmete tähtsuse kasvu majanduste ja ühiskondade jaoks. Eesti saaks selles valdkonnas Euroopa Liidus olla teerajaja, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035”. Selleks, et hinnata poliitikakujundamise mõju, hinnata andmete valdkonna hetkeseisu majanduses nii tervikuna kui ka sektoripõhiselt ning tulemuslikumalt tegevusi ja investeeringuid juhtida, on oluline luua metoodika andmemajanduse turuväärtuse ja hetkeolukorra hindamiseks Eestis. Metoodika peaks võimaldama andmemajanduse mahu hindamist, et saada tervikpilt Eesti andmemajandusest koos potentsiaalsete arengusuundade ja võimalustega ning toetada andmete valdkonda majanduses nii tervikuna kui ka sektoripõhiselt, arvestades nende võimaliku mõjuga. Läbi Eesti andmemajanduse mahu hindamise oleks võimalik loodud metoodika valideerida. Tellitava rakendusuuringu tulemused (edaspidi Töö) on olulised, et anda sisend Eesti majanduse ja andmepoliitika teadlikule kujundamisele ning suunata valdkonnaga seotud initsiatiive ja investeeringuid. 2. Töö (rakendusuuring) teostamisel tuleb järgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi ja kriteeriume1: 2.1 Uudsus – rakendusuuringu raames luuakse metoodika andmemajanduse turuväärtuse hindamiseks. Tänaseks selline metoodika Eestis kui ka rahvusvaheliselt puudub. Käesolevalt puudub andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika, läbi on viidud rahvusvaheliselt kitsastes valdkondades mõjuhinnanguid (näiteks avaandmete mõjuhinnangu vaatest), samas puudub terviklik lähenemine mõjuhinnangu läbiviimiseks. Valdkondlikult on tehtud kitsamal määral metoodika loomisi kuid laiapõhjalist ja korratavat metoodikat väljatöötatud ei ole. 2.2 Loomingulisus – rakendusuuring peab olema läbiviidud, toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme. Metoodika peab sisaldama uusi käsitlusi ja ideid, mis panustaks andmemajanduse turuväärtuse metoodika loomisesse. Rahvusvahelisi mõjuhinnanguid ei ole olnud võimalik Eestis rakendada. 2.3 Ettemääramatu tulemus – rakendusuuringu lõpptulemust ette ei ole täpselt teada, parim võimalik metoodika andmemajanduse turuväärtuse hindamiseks kujuneb rakendusuuringu raames. Rakendusuuringu II etapis toimub metoodika valideerimine läbi andmemajanduse hetkeseisu hindamise, mis aitab anda hinnangu metoodika tulemuslikkusele ning edasisele rakendatavusele. Käesolevalt puudub teadmine, kas metoodikat on võimalik luua, milline on selle saavutamise kulu ja millised on planeeritud tegevused selle loomiseks. 2.4 Süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile. Rakendusuuring peab olema süsteemselt tegevuste ja etappidena läbi mõeldud ja planeeritud ja dokumenteeritud, mis võimaldab tegevuste iteratiivsust ja korratavust. Loodav metoodika on turul täiesti uudne, mistõttu kaasatakse regulaarselt teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda põhjaliku teadusliku rakendusuuringuga parimate tulemusteni ning aitavad valideerida metoodikat kõige sobivamal viisil. 2.5 Ülekantavus ja korratavus – loodud metoodika andmemajanduse turuväärtuse hindamiseks peab olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste projektide käigus ning mh ka erinevate valdkondade andmemajanduse turuväärtuse hindamisel, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Metoodika peab olema rakendatav nii sektorite kui ka võimalusel piiriüleselt. Rakendusuuringu tulemuste avaldamine võib toimuda nt teadusvaldkonda puudutavates erialakirjanduses või/ja teaduskonverentside raames. Tulemus peaks olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad. Teadus- ja arendustegevuse teenuste tulemustest peavad saama kasu ka teised turuosalised ning tulemused peavad olema avaldatud ka teistele, mitte üksnes teadus- ja arendustegevuse teenuste tellijale või teadus- ja arendustegevuse tegevuste läbiviijale; sealjuures teadus- ja arendustegevuse tulemuste avaldamine võib toimuda nt teadusvaldkonda puudutavates erialaajakirjanduses või teaduskonverentside raames. 3. Rakendusuuringu eesmärk on uudse metoodika loomine andmemajanduse mahu hindamiseks ning loodud metoodika valideerimine, katsetades metoodika sobivust Eesti andmemajanduse hetkeseisu hindamisel. Hanke eesmärkide saavutamiseks hangib Tellija järgnevat: 3.1 Andmemajanduse hindamise metoodika väljatöötamine, mille põhjal on võimalik hinnata andmemajanduse hetkeseisu tervikuna ning ka eraldiseisvalt valdkondade ja suundade lõikes. 3.1.1 Metoodika peab olema uudne ning hõlmama ja kirjeldama olulisemaid näitajaid, mida tuleb jälgida, et saada ülevaade andmemajanduse hetkeolukorrast, valdkonna arengust ja suundumustest. Metoodika abil saadud andmemajanduse hindamise tulemused peavad olema kasutatavad andmete valdkonna arengu 1 kättesaadavad: Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“, https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf  kujundamiseks valdkondade üleselt kogu riigis, investeeringute suunamiseks ning võimaliku mõju hindamiseks. Näitajate valik koos hindamismetoodikaga peab olema lahti seletatud ja põhjendatud. 3.1.2 Loodud metoodika abil peab Tellija ning teised metoodika kasutajad saama vajaliku ja sobiva regulaarsusega hinnata andmemajanduse turuväärtust, jälgida vastava valdkonna arengut, mõjusid ja trende ning kohandada tegevusplaane, algatada uusi koostööprojekte või rahastada olulisi valdkondi (nt ettevõtluskeskkond, rohemajandus või keeletehnoloogia), kus andmete avalikustamine ja/või loomine on eriti oluline ja pakub suurt lisandväärtust. Andmemajanduse hindamise metoodika peab olema süsteemselt ja terviklikult dokumenteeritud, et seda saaks ka teiste osapoolte poolt tulevikus korrata. Valdkonna hetkeseisust ülevaate saamiseks tuleb luua juhtimislaud, mille tehnoloogiline lahendus, disain ja vaated peavad olema kooskõlastatud Tellijaga. Juhtimislaud peab olema juurdepääsetav ning täitma WCAG 2.2 taseme AA nõuded. Juhtimislaua arendamisel lähtutakse avatuse ja vaba lähtekoodi põhimõttest. 3.2 Loodud andmemajanduse hindamise metoodika valideerimine läbi Eesti andmemajanduse hetkeseisu hindamise ja kirjeldamise: 3.2.1 Katsetades andmemajanduse hindamise metoodikat, tuleb välja selgitada andmete valdkonna majanduslik ja sotsiaalne mõju ühiskonnale. Selle raames on oluline määrata, millised suunad ja tegevused kuuluvad andmete valdkonna mõju hindamise alla. Näiteks tuleks kaaluda andmete tootmise, kvaliteedi tõstmise ja avaldamise kulusid ning andmepõhistest ärimudelitest tulenevaid tulusid, muuhulgas, mis tulenevad tehisintellekti, andmepõhise otsustustoe ja analüütika rakendamisest ning andmete avalikustamise ja taaskasutuse aspektidest, sealhulgas avaandmetest, nõusolekuteenusest, reaalajamajandusest ja põhiandmetest. 3.2.2 Andmemajanduse hindamise metoodika valideerimise käigus tuleb hinnata Eesti andmemajanduse kogumahu ja turuväärtuse ning selle osakaalu suhtena ülejäänud majandusse. Hinnata andmemajanduse kasvu stsenaariume ja potentsiaali võrrelduna ülejäänud majandusega. Tuleb teha järeldused valdkonna hetkeseisust, potentsiaalist, tasuvusest ja võimalustest. 3.2.3 Valideerimise käigus tuleb anda ülevaade andmete kasutusaladest koos ülevaatega valdkondadest, kus andmed loovad kõige suuremat majanduslikku ja sotsiaalset väärtust. 3.2.4 Valideerimise käigus tuleb välja selgitada sektorid ja valdkonnad, kus riigi täiendav sekkumine ja tugi võiksid tuua suurimat lisandväärtust ja kasu. 3.2.5 Valideerimise käigus tuleb kaardistada ja hinnata õiguslike muudatuste positiivset ja negatiivset mõju andmemajandusele. 3.2.6 Metoodika valideerimine peab võimaldama ära näidata, võimalikud riiklikud sekkumised koos nende mõjuga andmemajanduse suurendamiseks ja toetamiseks. 3.2.7 Tuleb visualiseerida Eesti andmemajanduse hetkeseis punktis 3.1.2 loodud juhtimislaual. 4. Uuringu alustamiseks on vajalik kohtumine tellijaga, et täpsem ülesannete kaardistus paika panna. Uuringu tulemus esitatakse kahes osas: 1) vaheraport, millele tuginedes saab tellija esitada täpsustavaid küsimusi ja vajadusel suunda korrigeerida; 2) lõppraport, mis kajastab uuringu tehnilises kirjelduses väljatoodud küsimusi, valdkonna hetkeolukorda ja teekaardina soovitusi poliitikakujundamiseks ning rakendamise toetamiseks, vajadusel lisada ettepanekud õigusruumi muudatusteks. 5. Töö tulemused ja selle põhjal valminud lõppraport tuleb esitada Tellijale eestikeelsena. Lõppraportist tuleb teha eesti ja inglise keelne lühikokkuvõte. 6. Töö tuleb teostada 2 (kahes) etapis järgmiselt: 6.1 I etapp - andmemajanduse hindamise metoodika väljatöötamine, mille põhjal II etapis on võimalik hinnata andmemajanduse hetkeseisu tervikuna ning ka eraldiseisvalt valdkondade ja suundade lõikes. I etapp lõpeb vaheraporti esitamisega. Vaheraporti vastuvõtmisel ja vastava akti vormistamisel Töövõtjale tasutakse 70% Töö kogumaksumusest. I etapp peab valmis saama hiljemalt 27. detsember 2023. Kui rakendusuuringu käigus selgub, et vaheraportis analüüsitud osasid tuleb täiendada peale vaheraporti üleandmist ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia lõppraportis. 6.2 II etapp- loodud andmemajanduse hindamise metoodika valideerimine läbi andmemajanduse hetkeseisu hindamise koos ettepanekute/soovituse ja juhtimislaua realiseerimise ning valideeritud metoodika kirjeldamine (vastavalt rakendusuuringu tulemile Tellijaga kooskõlastatult). II etapp lõpeb lõppraporti esitamisega. Lõppraporti vastuvõtmisel ja vastava akti vormistamisel Töövõtjale tasutakse ülejäänud 30% töö kogumaksumusest II etapp peab valmis saama 8 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 6.3 Töö teostamise algusajaks on hiljemalt 7 (seitse) päeva pärast hankelepingu sõlmimist. 7. Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskava (projektiplaan ja ajakava) vajadusel täpsustada tingimusel, et lõpptähtaeg ja tegevuskavas toodud tegevused ei muutu, muutuda võivad tegevuste vahetähtajad kui see on vajalik hankega püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Sellisel juhul esitab Töövõtja 3 tööpäeva jooksul peale avakoosolekut täpsustatud aja- ja tegevuskava tingimusel, et töö tulemi saavutamise lõpptähtajad ja nimetatud vahetähtajad punktis 6 ei muutu. 8. Metoodika valik Metoodika loomisel tuleb arvestada Eesti konteksti ja omapärasid, näiteks andmevahetuskihi X-tee, standardite ja andmehalduse olemasolu. Hetkeolukorra süsteemseks hindamiseks tuleb kaasata erinevate sihtrühmade esindajaid, et saada ülevaade nende vajadustest, probleemidest ja ootustest andmemajanduse valdkonnas. Süvaintervjuud annavad väärtuslikku teavet ja sisendit metoodika täiustamiseks. Metoodika loomisel tuleb pöörata erilist tähelepanu selle usaldusväärsusele, võrreldavusele ja korratavusele. See peab hõlmama selget dokumentatsiooni metoodika kohta, juhiseid andmete kogumiseks ja analüüsimiseks ning teiste osapooltega kooskõlastamist ja tagasisidet. Metoodika loomisel peab uurima ja kaardistama rahvusvahelisi metoodikaid, mida teised riigid on kasutanud andmemajanduse hindamisel, mille kaudu jõudma Eestile sobiva metodoloogilise hindamisraamistiku väljatöötamiseni. Metoodika peaks võimaldama võrrelda Eesti andmemajandust teiste riikidega ning saada inspiratsiooni ja parimaid tavasid. Metoodika kavandit tuleb valideerida sihtrühmadega, sealhulgas valdkonna ekspertide, ettevõtjate, teadlaste ja ametnikega tagamaks metoodika rakendatavus Eesti kontekstis. Täpsema metoodika pakub välja pakkuja. Esitatud metoodika kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt pakkumuste hindamismetoodika dokumendis toodud punktile 2.1.3. 9. Töökorraldus 9.1 Töövõtja üheks oluliseks Tööks on projekti käigus Töö tulemite dokumenteerimine. Dokumentatsioon peab sisaldama projekti oodatavaid tulemusi: töö käigus kokkulepitud vaheetappide tulemusena valminud protokolle, memosid, aruandeid, raporteid ja muud olulist dokumentatsiooni. 9.2 Dokumentatsioon vormistatakse ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja eesti keeles ning salvestatakse tellijaga kokkulepitud keskkonda nt MKM Confluence või Jira. 9.3 Töökeel on eesti keel, esitused ja dokumentatsioon on eestikeelsed.  9.4 Töövõtja annab tellijale teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste (ka vahetulemuste) kohta. Teavet edastatakse iganädalaste koosolekute ja ühise sõnumikanali kaudu. Üldjuhul toimuvad koosolekud Tellija füüsilises või virtuaalses ruumis. 9.5 Tööülesanded ja töötundide raporteerimine toimub Tellija keskkonnas. 9.6 Koosolekute protokollid koostab Töövõtja ja laeb üles vastavalt MKM Confluence või JIRA keskkonda vastavalt Tellija poolt antud juhistele. 9.7 Edukale pakkujale antakse peale hankelepingu sõlmimist vajalikud ligipääsud tellija keskkondadele. 9.8 Töövõtja esitab projekti käigus vaheraporti ja lõppraporti koos Töö tulemitega, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise akti vormistamise aluseks mõlemal raporti puhul. 9.9 Töövõtja viib läbi tööde ülendamise ja metoodika tutvustuse andmete võrgustikus. 9.10 Töövõtja tagab, et Töö teostamine on hanke nõuete kohaselt dokumenteeritud ja üle antud. 10. Töövõtja meeskond 10.1 Pakkuja peab hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks moodustama teadusvõimekuse ja -kogemusega ekspertidest koosneva meeskonna, milles on esindatud läbiviimise pädevused ja eelnevad kogemused. 10.2 Meeskonda peavad kuuluma liikmed, kellest igaüks eraldi peab vastama vastavale liikmele sätestatud nõuetele ning kelle pädevused kokku peavad katma uuringu olulisemateks ülesanneteks vajalikud oskused vähemalt järgmiselt: 10.2.1 Projektijuht: 10.2.1.1 Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 3- aastast projektijuhtimise kogemust; 10.2.1.2 Peab olema juhtinud hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt 3 uuringu läbiviimist projektijuhi rollis, mis hõlmas ka uuringu metoodika loomist. 10.2.2 Andmeanalüütik: 10.2.2.1 Omab vähemalt bakalaureusekraadi või sellega võrdsustatud haridustasemega keeleteaduse, statistika, matemaatika, informaatika või muus sarnases reaalteaduse valdkonnas või vähemalt 3-aastast töökogemust andmeanalüütiku või andmeteadlase rollis; 10.2.2.2 Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 3- aastast töökogemust andmeanalüütiku või andmeteadlasena, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) projektis, mille sisuks on statistiliste mudelite rakendamine, kus on kasutatud Pythonit või R’i; 10.2.2.3 Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 36 kuu jooksul teinud töid vähemalt 5 (viies) projektis, mille osaks on andmete visualiseerimine. 10.2.3 Majandusanalüütik: Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 3-aastast töökogemust majandusanalüütikuna, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) projektis, mille sisuks on majandus ja/või maksualased analüüsid ja mille töömaht on olnud vähemalt  900 (üheksasada) töötundi projekti kohta. Vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 100 (ühesaja) töötunni ulatuses. 10.2.4 Jurist: Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 3-aastast töökogemust õiguseksperdina, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) projektis, mille sisuks on IT-õigusega seotud küsimused ja mille töömaht on olnud vähemalt 600 (kuussada) töötundi projekti kohta. Vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 100 (ühesaja) töötunni ulatuses. 10.2.5 Metoodik: Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 3-aastast töökogemust metoodikuna, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) projektis, mille sisuks on uuringute läbiviimise metoodika välja töötamine ja mille töömaht on olnud vähemalt 500 (viissada) töötundi projekti kohta. Vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 100 (ühesaja) töötunni ulatuses; 10.2.6 Vähemalt ühel alapunktides 10.2 nimetatud meeskonnaliikmel peab olema vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja ta peab olema varasemalt osalenud vähemalt 1 majanduse või andmete valdkonnas uut teadmist loonud teadus-arendusprojektis (Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes), kus tal oli määrava tähtsusega roll (projektijuht, peaekspert vms). Uut teadmist mõistetakse siin teadus- ja arendustegevuse kontekstis, kus on rakendatud teaduslikke metoodikaid2. Pakkuja kirjeldab nimetatud isiku CV-s, milles väljendus määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse saavutamisel ning esitab teabe projekti kohta. Määrava tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist projektis rollis, millega ei kaasnenud sisulist panust (nt projekti elluviimist toetavad korralduslikud või muud tugitegevused). Projekti teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus teadmine), aega, viidet projekti elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta, sh riigihanke korral riigihanke viitenumber; projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis vm). 10.3 Pakkuja esitab pakkumuses punkti 10.2 alapunktides nimetatud pädevuste ja kogemusega kasutatavate meeskonnaliikmete nimekirja koos projektimeeskonna liikmete CV-dega, milles on selgelt ja üheselt tuvastatavad tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed. CV-de esitamisega pakkuja ühtlasi kinnitab, et vastavad meeskonnaliikmed on andnud nõusoleku töö teostamisel osalema. 10.4 Üks isik võib täita ka mitut rolli (nt projektijuht-metoodik), kuid sellisel juhul peab antud isik täitma igale antud rollile esitatud nõudeid. 10.5 Juhul, kui pakkuja nimetab meeskonna koosseisu täiendavaid liikmeid, keda pole nõutud või kellele pole seatud tingimusi (nt assistent), siis nende meeskonnaliikmete osas nõuetele vastavust ei kontrollita. 2 Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused (sh uudsus) on kirjeldatud OECD Frascati käsiraamatu (2015) 2. peatükis, eestikeelsena kättesaadav aadressil https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf 11. Projektiplaan ja ajakava 11.1 Pakkuja esitab pakkumuses projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult, mis sisaldab muuhulgas tööde teostamist tutvustavat ülevaadet, tulemeid, riskide haldamise meetmeid, mille koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja lähteülesande kirjeldusest. Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (s.o töö teostamise projektiplaan ja ajakava), mis peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 11.1.1 Pakkuja esitab teostatava Töö kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks. Iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis. 11.1.2 Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab meeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. 11.1.3 Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks koostatavad dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted. 11.1.4 Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud teostatud Töö Hankijale esitamise tähtpäevadega. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. 11.1.5 Pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. 11.2 Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt pakkumuste hindamismetoodika dokumendis toodud punktile 2.1.2. 12. Pakkumise sisu 12.1 Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 12.1.1 Töö teostamise projektiplaan ja ajakava. 12.1.2 Koostatava metoodika kirjeldus. 12.1.3 CV-d, millest nähtub meeskonna vastavus punktis 10 toodud nõuetele ja võimaldab hankijal seatud tingimuste täitmist kontrollida. 12.1.4 Pakkumuse maksumus (töö teostamise kogumaksumus eurodes ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga). 12.2 Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates.  TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/23-576-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, mida esindab volituse alusel Grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus (lähteülesanne) on esitatud lepingu lisas 1. 2.2. Leping sõlmitakse Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine hanke tulemusena, mis on korraldatud riigihangete seaduse (RHS) erandi1 alusel ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) lisas 1 „Lähteülesanne“ (edaspidi lähteülesanne) toodud 2 etapi kaupa vastavalt lähteülesandes toodud etappide tähtaegadele 8 kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. 2.4. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates esmase vahe- ja lõppraporti esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. 2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 128 500 eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks. 3.2. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt: 3.2.1. I etapi tööde eest 70% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas 89 950 eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks. 1 RHS § 11 lg 1 p 19 ning MKM-i hankekord § 12; https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated  3.2.2. II etapi tööde eest 30% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas 38 550 eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Sofia Paes, telefon 639 7627, e-post [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Siim Espenberg, telefon 526 2195, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. – lähteülesanne 5.1.2. Lisa 2. – üleandmise-vastuvõtmise akt, 5.1.3. Lisa 3. - TÜ 29. 12 2017. a käskkiri nr 19 ja 15.06.2018 käskkiri 17 RE (p 32) 5.1.4 Lisa 4. – töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist); 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  Lisa 2 Rakendusuuringu „Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine“ üleandmise/ vastuvõtmise akt Tallinn (kuupäev) Lepingu number: Töövõtuperiood: Tehtud tööde loend: Töö teostamise Töö Töö kokkuvõte Töö teostamiseks kuupäev teostaja kulunud aeg (h) Kokku: {digitaalselt allkirjastatud Tellija ja Täitja poolt}