Kiri

Taotlus Sihtasutuselt Ida-Viru Investeeringute Agentuur EASi ja Kredexi ühendasutusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele Narva Tööstusinkubaatori rajamiseks raha eraldamise kohta Taotleja nimi: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur ( IVIA ) Projekti nimetus: Narva Tööstusinkubaator i rajamine Projekti üldmaksumus : 8 463 725 eurot Omafinantseering: 0 eurot K aasfinantseering : 0 eurot Projekti toimumise aeg : 15.11. 20 23 - 31 .1 2 .202 5 Taotleja andmed Juriidiline nimetus: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Postiaadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531 Taotleja suurus: suurettevõte Kodulehekülje aadress: www.ivia.ee Käibemaksukohustuslase number: EE101370875 Pangakonto andmed: SEB Pank Pangakonto number (IBAN): EE391010220109173019 SWIFT kood: EEUHEE2X Kontaktisikute andmed 1. Teet Kuusmik 2. Mihhail Bedjuhhov Lisateave Riigiabi reeglite rakendamine: E uroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 a rtikkel GBERi artikli 56 lõige 5 Vastavus t GBER artikli 6 lõige 3 punkt b) kinnitame alljärgnevaga L isas 1 „Narva Tööstusinkubaatori rajamine“ . P rojekti eesmärk, tegevused , tulemused (lühike kirjeldus) IVIA rajab Narva Tööstuspargi Kulgu territooriumile tööstusinkubaatori (Narva Tööstusinkubaator) investoritele, kelle ambitsioonideks on lähitulevikus maa ostmine ja oma tootmishoone ehitamine, kuid kes algstaadiumis soovivad hakata arendama oma äri- või tootmistegevust üüripinnal. Narva Tööstusinkubaatori p rojekti elluviimisega kõrvaldatakse kitsaskoht , mis seisneb puuduolevates investeeringutes piirkonna üüripindadesse tootmissektoris . Selleks kavatseb IVIA ehitada 2024. aasta lõpuks Narvas Kulgu Tööstuspargi territooriumile 6 658 m² pindalaga kaasaegsete tootmis- ja büroopindadega hoone koos soft-landing tugiteenus t osutava büroo ga . Narva Tööstusinkubaatori taristut hakatakse välja üürima tööstusinvestoritele, kelle ambitsioonideks on lähima 3-5 aasta jooksul tegevuse laiendamine ja oma tootmishoone ehitamine. IVIA ehitab Ida-Virumaale esimese kaasaegsete tootmis-, büroo- ja abiruumidega hoone, mis on mõeldud väljaüürimiseks tööstusettevõtetele. Hoone üldpind on 6 658 m² ( s uletud netopind ) . Hoonesse mahub korraga kuni 10 tööstust ja kuni 5 äriteenindusettevõtet . Projekti üldeesmärgid Laiendada kuni 202 5 . aasta lõpuni IVIA taristu võimaluste spektrit uute konkurentsivõimeliste töötleva tööstuse tootmisettevõtete tekkeks regioonis, luues selleks Ida-Virumaa esimese tööstusinkubaatori raames kaasaegsed tööstuskinnisvara üüripinnad ja pakkudes ärinõustamise tugiteenuseid. Projekti konkreetsed eesmärgid Ehitada 202 5 . a lõpuks valmis Narva Tööstusinkubaatori hoone pindalaga 6 658 m² ( suletud netopind ) . Hakata hiljemalt 202 5 . a lõpus teenindama N arva Tööstusinkubaatori kliente T egevuse tulemused Narva Tööstuspargi Kulgu territooriumile on 2024 lõpuks : rajatud tööstusinkubaatori hoone pindalaga 6 658 m² aadressil Tehase tn 47 ja Tehase tn 51. Hoone koosneb 1korruselisest tootmiskorpusest ja 3korruselisest administratiivkorpusest rajatud hoone toimimiseks vajalikud kommunikatsioonid , sh liitumised elektrivõrguga , vee- ka kanalisatsioonitrass , sidevõrk , soojatrass ( gaas ). rajatud tööstusinkubaatori kinnistule sõiduteed ja parkla 75 sõiduautole , sh 4 elektriautole . Projekti tulud ja kulud Oodatav mõju ja tulemused Oodatav tulemused : 202 5 . aasta lõpuks luuakse Narvas ja Ida-Virumaal esimene kaasaegne tootmis- ja kontoritaristu, mis võimaldab käivitada korraga kuni 8 tootmisettevõtet, 5 äriteenindusettevõtet. 2034. a lõpuks on tänu Narva Tööstusinkubaatori tegevusele Ida-Virumaal: asutatud ja tegutseb LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R53C16" \a \t \* MERGEFORMAT 15 uut tootmisettevõtet , kellest kaheksa on selleks ajaks teostanud ka jätkuinvesteeringud tootmise laiendamisse ; loodud LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R48C16" \a \t \* MERGEFORMAT 5 50 - 600 uut töökohta; kaasatud ligikaudu LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\ Пилотные разработки \\ Производственный инкубатор \\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R62C36" \a \t \* MERGEFORMAT 58 LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Puhastuluanaluus.xlsx" "B_Косвенный эффект!R56C16" \a \t \* MERGEFORMAT mln eurot uusi erainvesteeringuid. Mõju : Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale, meelitades ligi uusi ekspordile orienteeritud kõrge lisandväärtuse ja kasvuambitsioonidega tootmisettevõtteid. Sellised ettevõtted on kohalikele elanikele olulised tööandjad ja toovad uut maksutulu . Nende ettevõtete tegevus annab olulise tõuke regiooni ekspordikasvule ja erasektori otseinvesteeringute voolule piirkonna majandusse . Selle tulemusel laekub 10 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R42C36" \a \t 50 miljonit eurot, sealhulgas: s otsiaalmaks LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R43C36" \a \t 17,1 mln eurot; t ulumaks LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R44C36" \a \t 6,3 mln eurot; sh KOV eelarvetesse LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R45C36" \a \t 3,7 mln eurot; k äibemaks LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R46C36" \a \t 22,9 mln eurot. Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: Picture false T aotleja kinnitus Allkirjaga kinnitan järgnevat: -kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; -taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; -taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses; - taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €; - taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; - taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitm ata kohustusi; - taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti kaasfinantseeringu tagamiseks; - projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks ; tehniline projektdokumentatsioon (eelprojekti staadium) on leitavad ja allalaetavad lingilt: https://drive.google.com/fi l e/d/1SGG1LyHRSos091IzLcrV1yJXkqZypsoI/view?usp=share_link Allkirjaõigusliku isiku ees- ja pere konna nimi : Teet Kuusmik, juhatuse liige TASUVUS- JA TEOSTATAVUSANALÜÜS NARVA TÖÖSTUSINKUBAATOR 202 3 NARVA SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc146548457 \h 4 2. PROJEKTI ELLUVIIV ORGANISATSIOON PAGEREF _Toc146548458 \h 5 2.1. Üldinfo PAGEREF _Toc146548459 \h 5 2.2. Juhtimine PAGEREF _Toc146548460 \h 6 2.3. Ressursid PAGEREF _Toc146548461 \h 6 2.4. Taristu PAGEREF _Toc146548462 \h 7 2.5. Saavutused PAGEREF _Toc146548463 \h 9 2.6. Probleemide kirjeldus PAGEREF _Toc146548464 \h 10 3. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS PAGEREF _Toc146548465 \h 11 3.1. Tegevuspiirkond PAGEREF _Toc146548466 \h 11 3.2. Narva eelised tootmisettevõtete investeeringute sihtkohana PAGEREF _Toc146548467 \h 12 3.3. Tööstuskinnisvara turg PAGEREF _Toc146548468 \h 13 3.3.1. Pakkumine kinnisvaraturul PAGEREF _Toc146548469 \h 13 3.3.2. Sihtrühmade vajadused üüripindade järele PAGEREF _Toc146548470 \h 16 3.4. Rahvusvaheliste tööstusinvesteeringute peamised tendentsid PAGEREF _Toc146548471 \h 17 4. TÖÖSTUSINKUBAATORI KONTSEPTSIOON PAGEREF _Toc146548472 \h 20 4.1. Üldkontseptsioon PAGEREF _Toc146548473 \h 20 4.2. Projekti üldeesmärgid PAGEREF _Toc146548474 \h 20 4.3. Projekti konkreetsed eesmärgid PAGEREF _Toc146548475 \h 20 4.4. Oodatavad tulemused PAGEREF _Toc146548476 \h 21 5. PROJEKTI OBJEKTI KIRJELDUS PAGEREF _Toc146548477 \h 22 5.1. Asukoht PAGEREF _Toc146548478 \h 22 5.2. Hoone ja ruumid PAGEREF _Toc146548479 \h 24 5.3. Juhtimine PAGEREF _Toc146548480 \h 26 6. TEENUSED PAGEREF _Toc146548481 \h 27 6.1. Teenuste kirjeldus PAGEREF _Toc146548482 \h 27 6.2. Teenuste osutamise põhimõtted PAGEREF _Toc146548483 \h 27 6.3. Teenuste maksumus PAGEREF _Toc146548484 \h 27 6.4. Teenuste arendamine PAGEREF _Toc146548485 \h 29 7. TURUNDUS PAGEREF _Toc146548486 \h 30 7.1. Visioon, missioon ja positsioneerimine PAGEREF _Toc146548487 \h 30 7.2. Sihtrühmad PAGEREF _Toc146548488 \h 30 7.3. Turunduskanalid PAGEREF _Toc146548489 \h 31 7.4. Eelarve PAGEREF _Toc146548490 \h 32 8. TEGEVUSKAVA PAGEREF _Toc146548491 \h 33 9. FINANTSMAJANDUSLIK PÕHJENDUS PAGEREF _Toc146548492 \h 34 9.1. Projekti finantsmudel PAGEREF _Toc146548493 \h 34 9.2. Investeeringud PAGEREF _Toc146548494 \h 35 9.3. Tasuvusanalüüs PAGEREF _Toc146548495 \h 36 9.4. Kasumianalüüs avaliku sektori jaoks PAGEREF _Toc146548496 \h 38 9.5. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc146548497 \h 39 9.6. Projekti jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc146548498 \h 39 10. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU PAGEREF _Toc146548499 \h 39 11. FINANTSEERIMINE PAGEREF _Toc146548500 \h 41 12. RISKID PAGEREF _Toc146548501 \h 42 13. LISAD PAGEREF _Toc146548502 \h 44 KOKKUVÕTE Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) on avaliku sektori organisatsioon, mis on loodud Ida-Virumaale välisinvesteeringute toomiseks ja kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamiseks kõrge lisandväärtusega töökohtade loomise eesmärgil, mitmekesistades seeläbi kohalikku majandus- ja ettevõtluskeskkonda ning parandades regiooni sisest rändesaldot. IVIA strateegiliseks eesmärgiks on tööstusparkide ettevõtluseks vajaliku taristu väljaarendamine, (välis)investorite toomine regiooni ja neile soft-landing tugiteenuste osutamine. IVIA pakub investoritele võimalust omandada taristuga varustatud arendusvalmis kinnistuid, mis võimaldab saavutada häid tulemusi investorite piirkonda toomisel. Viimastel aastatel on inves toritel tekkinud vajadus üürida kaasaegseid tootmisruume selleks, et vähendada oma investeerimisriske juba ettevõtlusega alustamise etapis. Samas puudub piirkonnas pakkumine kaasaegsete tootmispindade üüri miseks tööstuskinnisvara eraomanikelt. Narva Tööstusinkubaatori p rojekti elluviimisega kõrvaldatakse kitsaskoht , mis seisneb puuduolevates investeeringutes piirkonna üüripindadesse tootmissektoris . Selleks kavatseb IVIA ehitada 2024. aasta lõpuks Narvas Kulgu T ööstuspargi territooriumil e 6 658 m² pindalaga kaasaegsete tootmis- ja büroopindadega hoone koos soft-landing tugiteenus t osutava büroo ga . Narva Tööstusinkubaatori taristut hakatakse välja üürima tööstusinvestoritele, kelle ambitsioonideks on lähima 3-5 aasta jooksul tegevuse laiendamine ja oma tootmis hoone ehitamine. Projekt ei too objekti omanikele kasumit ega ole seetõttu eraarendajate jaoks atraktiivne, kuid sellel on suur regionaalne sotsiaalmajanduslik mõju tänu ekspordile orienteeritud uute kõrget lisandväärtust loovate ja kasvuambitsiooniga tootmisettevõtete kaasamisele, kes loovad märkimisväärse hulga töökohti, sealhulgas kõrgepalgalisi. Samuti annab projekt olulise panuse ka Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisse. Projekti elluviimise tulemusena on 10 aasta jooksul pärast tööstusinkubaatori kä ivitamist Ida-Virumaal järgmine olukord : s iia tule b ja ava b oma tootmisettevõtte vähemalt LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R53C36" \a \t 15 uut investorit, kelles t LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R54C36" \a \t 8 on selleks tähtajaks oma tootmise laiendamisprojekti juba teostanud; l uuakse LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R48C36" \a \t 5 50 - 600 uut töökohta ; k aasatakse erainvesteeringuid, mille suurus on ligikaudu LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R62C36" \a \t 58 mln eurot ; t ekib täiendavalt ligikaudu LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R42C36" \a \t 50 mln eurot maksutulu . Projekti maksumus on LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "1. Projekti elluviimise kulud!R41C10" \a \t 8 463 725 eurot ( ilma käibemaksuta ). P rojekti finantseeritakse õ iglase ülemineku fondi meetmest „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja -taristu ” . PROJEKTI ELLUVIIV ORGANISATSIOON Üld info Ärinimi Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) Varasem ärinimi: Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Registreerimisnumber 90003841 Registreerimiskuupäev 24.05.2010 Juriidiline aadress Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41595 Käibemaksukohustuslase registreerimisnumber EE101370875 Käibemaksukohustuslase registreerimiskuupäev 26.05.2010 Juhtkond Teet Kuusmik, Juhatuse liige Kontaktid +372 5114685, [email protected] SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur i asutasid ühiselt Jõhvi, Kiviõli (pärast 2017 . aasta haldusreformi Lüganuse vald), Kohtla-Järve, Narva omavalitsused ning Eesti riik ( omanikuõiguste teostaja alates asutamisest Majandus- ja Kom munikatsiooniministeerium , alates 2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ). IVIA tegeleb (välis) investeeringute kaasamisega Ida-Virumaale ja kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisega. Senise tegevuse käigus on välja arendatud tööstusalad Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis . IVIA missiooniks on : IVIA aitab klientidel käia kaasas maailma muutuvate oludega ning pakub lahendusi läbi klientide ärimudelite kohandamise. Selleks teeb IVIA: t ootmis- ja ärikinnisvara arendust ; p akub klientidele nende Ida-Virumaale tulekut toetavaid konsultatsiooni- ja inkubatsiooniteenuseid ; t egeleb piirkonna promotsiooniga . IVIA visiooniks on : Kõrgepalgalisi töökohti loovate välisinvesteeringute kaasamise kaudu kaotada Ida-Virumaal turutõrge tööstusliku kinnisvara valdkonnas ja seeläbi mitmekesistada ettevõtlusstruktuuri majandustsüklite silumiseks . Visiooni saavutamisel: Sõlmida aastaks 2024 kokku 50 lepingut investoritega, kelle keskmine töötasu on kõrgem sektori keskmisest Eestis. IVIA tegevuse toel kaob 10 aastases perspektiivis tööstusliku kinnisvara valdkonnas turutõrge, mis seni Ida-Viru maakonnas eksisteerib. Tööstusliku kinnisvara hind muutub turupõhiseks ning arendusprojektide elluviimine muutub võimalikuks äriliselt ilma toetusmeetmeteta. IVIA kompetentse saab kasutada muudes Eesti piirkondades, kus sarnane probleem eksisteerib. 5 aastases perspektiivis valmistab IVIA ette pehme maandumise tulevase majanduslanguse saabumisel Ida-Virumaa tööstuse- ja logistikavaldkonnas. Mitmekesisem majanduskeskkond võimaldab maakonnale pehmemat reageerimist maailma majanduse tsüklilisusele. Organisatsiooni tasandil kogutakse piisavalt kapitali langusfaasi läbimiseks ja uue kasvufaasi alguse hoogsamateks investeeringute kaasamiseks. IVIA tegevus mitmekesistab Ida-Virumaa majanduskeskkonda, vähendab maakonna majanduse sõltuvust nafta maailmaturu hindadest, ning loob soodsa keskkonna (hinnaliste töökohtade ja karjäärivõima l uste valik ning olemasolevast kõrgemad palgad) maakonnast väljarände vähendamiseks ning sisserände suurendamiseks. Juhtimine IVIA juhtorganid on nõukogu ja juhatus. Nõukogusse kuuluvad esindajad järgmistest üksustest: Majandus- ja Kommunikatsioonim inisteerium Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Narva Linnavalitsus Jõhvi Vallavalitsus Kohtla- Järve Linnavalitsus Lüganuse Vallavalitsus Juhatus koosneb ühest liikmest : Tee t Kuusmik Ressursid Kompetents Oma tegutsemisaastate jooksul on IVIA omandanud oskused võita ettevõtja usaldus tänu oma aja- ja asjakohastele teadmistele nii otsesest tegevusvaldkonnast kui ka turundusest. Sihtasutus suudab adekvaatselt hinnata klientide vajadusi ning leida neile sobivaid lahendusi. IVIA-s osatakse nõustada kliente äri planeerimisel, pakkuda konsultatsioone, ette valmistada ja viia läbi üritusi. IVIA suudab juhtida planeeringute koostamise ja infrastruktuuri ehitamise protsesse. IVIAL-l on positiivne kogemus EL struktuurivahendite taotlemises, lepingute sõlmimises, projektide juhtimises ja aruandluse korraldamises. Organisatsioonis osatakse teha promotsiooni ja kohaturundust, suudetakse juhtida organisatsioonisiseseid protsesse, teostada finantsarvestust ja - a nalüüsi. Samuti on IVIA-s välja kujunenud läbirääkimise- ja müügioskused . Protsessid IVIA käivitas ning hoiab käigus klienditeeninduse pipeline´i, mis kirjeldab kliendi teekonda ettevõttes. Protsessina saab käsitleda toote loomist (maaküsimuste lahendamine, planeeringute koostamine, projekteerimine, taristu ehitamine). Eraldi protsessiks on finantseerimise tagamine oma projektidele, mis hõlmab rahastamisallikate leidmist, taotlemisprotsessi ning positiivse otsuse korral aruandluse korraldamist. Organisatsioonis toimivad sihtasutuse enda käigushoidmiseks vajalikud protsessid (finantsjuhtimine, personalijuhtimine jne.). Oluliseks rõhuasetuseks tulevikus on uue turundusprotsessi kirjeldamine, rakendamine ning käigushoidmine. Varad IVIA-s käsitl e takse varana organisatsioonis hõivatud inimesi, IVIA kliente, kinnisvara (sh planeeringud), rajatud infrastruktuuri, IVIA mainet, kliendiandmebaasi ja kontaktvõrgustikke. Intellektuaalne omand Sihtasutusel on copyright´iga kaitstud foto- ja videokogud. Organisatsioon haldab 3 kodulehte ( www.ivia.ee , https://balticchemicalpark.com/ ja https://entrypoint.ee/ ) . Taristu IVIA on rajanud reformimata riigi maadele viis tööstus/äriparki neljas Ida-Virumaa omavalituses (Narva, Kohtla-Järve ja Kiviõli linnas ja Jõhvi vallas ) , alates detailplaneeringu algatamisest tehnilise avaliku taristu ehitamise ning esimeste erainvesteeringute käivitamiseni . Rajatud tööstusparkide kogupindala on ligikaudu 300 ha. Tööstuspargid on spetsialiseerunud järgmiselt: Narva Tööstuspark – töötlev tööstus ; Kohtla-Järve Tööstuspark – rohetehnoloogiad ; Jõhvi Äripark - äri teenindusettevõtted ( regionaalsed esindused ), logistika ja väiketootmine Kiviõli Äripark – väiketootmine . P rojekti objekt rajatakse Narva Tööstusparki töötleva tööstuse sektori ettevõtete tugimiseks. IVIA-l on Narvas kaks tööstusparki - Kadastiku ja Kulgu territooriumil, kummagi üld pindala on 65 ha, kokku 130 ha. I VIA arendas välja Kadastiku territooriumil asuva tööstuspargi 20 12. aastal, kus on praktiliselt kõik krundid võõrandatud era investoritele. Tööstuspark Kulgu territooriumil rajati hiljem, 2019 . aastal. Tööstuspark on aktiivses müügiprotsessis, ,kuid IVIA poolt rajatavale tööstusinkubaatorile sobivad krundid on planeeritava investeeringu teostamiseks broneeritud . Järgnevalt üksikasjalikum info mainitud kinnistute kohta. Joonis SEQ Рисунок \* ARABIC 1 Kulgu T ööstuspark on jagatud 39 krundiks, millest 22 on TTA koostamise hetkeks vabad. Krunte pindalaga 3 000 m² kuni 20 000 m² on võim a lik ühendada /jagada . Iga krundini on rajatud veetorustik u , kanalisatsioon i , gaas i ja valguskaabl i trassid liitumispunktidega krunt i de piiril. Kaugküte kulgeb piki tööstuspargi territooriumi keskosa põhjast lõunasse, kruntide 31 ja 32 vahel ning piki 15. krundi piire (vt joonis 1). Vajadusel on tehniliselt võimalik liituda keskküttetoruga. Kaugküttega liitumise maksumus sõltub krundi kaugusest keskkütte trassist ja selle ligikaudne hind on 300 eurot jooksva meetri kohta. Territoorium on varustatud elektriga. Kogu tarbimisvõimsus on 12 MW. Toitepinge on 10 kV. Tööstuspargi territooriumile on rajatud kolm elektrialajaama, mis võimaldavad vähendada/ alandada toitepinget 0,4 kV-ni. Tööstuspargi territooriumile on rajatud valgustatud teede võrk, mis ühendab krundid linna ja maanteega. Kulgu T ööstuspargi taristu võimsused : Tabel SEQ Таблица \* ARABIC 1 Ressursid Võimsus Gaas kuni 150 m³ / h iga krundi kohta Keskküte kogusoojusvõimsus kuni 5 MW/h kogu territooriumile Side valguskaabel kuni 100 Mbit/s Vesi ja kanalisatsioon kuni 50 m³ tunnis igal krundil, kokku 250 m³ / h kogu tööstuspargi kohta Elekter maksimaalne võimsus 12 MW kogu territooriumil K äivad läbirääkimised Ee sti Energiaga 1 MW võimsusega otseliini rajamise teemal. Seda liini läbiv elekter peab pärinema Eesti Energia poolt loodavatest erinevatest allikatest, sh taastuvatest, elektrienergiat tootvast integreeritud süsteemist. See võimaldab tööstuspargi klientidel saada spetsiaalse hinnakujunduse valemi järgi roheelektrit ilma võrgutasuta. Maaressursid võimaldavad arendada sellel territooriumil alternatiivseid elektri- ja soojusenergi a allikaid nagu päikeseenergia, tuuleenergia, maa soojuspumbad. Kulgu territooriumil loodud taristu ja maaressursid võimaldavad siin asuvatel ettevõtetel valida endale sobivaima kütte- ja elektrivarustuse liigi, kohati isegi kombineerida mitut erinevat liiki, mis on oluline energiaressursside ettearvamatute hindade kontekstis. Tulevikus kavatseb IVIA luua Narvas veel ühe tööstuspargi, mille pindala on 80 ha ja mis ühendab olemasolevad Kulgu ja Kadastiku tööstuspargid üheks suureks alaks koos loodavaga . Saavutused IVIA on Ida-Virumaa ja Eesti edukaim organisats ioon välisinvestorite toomisel regiooni . Investoritele pakutakse kompleksteenust: soft-landing tugiteenused ja avaliku taristuga varustatud krundid tööstusobjektide rajamiseks. Alates organisatsiooni asutamisest 2010 on tööstusparkide territooriumil omandanud kinnistud kokku 40 ettevõtet, kellest 16 on tänaseks oma tootmis- ja äriobjektid täielikult välja ehitanud ja käivitanud. Nendes ettevõtetes töötab ligikaudu 1000 inimest ja investeeringute kogumaht on ligi 100 mln eurot. Uute erai nvestorite aktiivne otsimine toimub sihipärase ja järjepideva tegevusena . Sihtturgudel kasutatakse erinevaid turunduskanaleid: reklaam sotsiaalmeedia kaudu, tele marketing , ärifoorumi korraldamine, uudiskirjade levitamine e-posti teel jms . Igal aastal luuakse kontakte umbes 30 potentsiaalse investoriga. Isegi COVID-19 pan deemia põhjustatud riigiüleste liikumispiirangute ajal jätkas IVIA aktiivset koostööd välisinvestoritega, kasutades kõiki kättesaadavaid kaugturunduse ja -müügi vorme. Selle tulemusena sõlmiti aastatel 2020-2021 maa ostu-müügitehingud kaheksa investoriga. IVIA-l on pikaajalised kogemused tööstusinvestorite jaoks kruntide ettevalmistamisel, mis hõlmab muuhulgas detailplaneeringute koostamist, greenfield arendamist, valiku tehnilise taristu projekteerimist ja ehitamist. Alates 2010. aastast on ehitusvalmis krunte loodud 250 ha suurusel territooriumil, valmistatud ette ehitusvalmis maa, taristusse investeeritud üle 10 mln eurot. Probleemide kirjeldus Täna kuulub IVIA omandisse kinnisvaras ainult tootmis/ärimaa, varasemalt välja arendatud ja üürirahavooga tagatud hooned on IVIA võõrandanud erainvestoritele. IVIA pakub investoritele kommunikatsio onide liitumispunktidega krunte, kuhu ettevõte rajab ise oma tootmise, logistikakeskuse või äriteenindushoone . Potentsiaalsete investorite hulgas, kellega IVIA on pidanud läbirääkimisi, on alati olnud rühm ettevõtjai d, kes soovivad enne tootmise rajamist või paralleelselt selle ehitamisega alustada Eestis ettevõtlustegevust rendipindadel, kuna: algstaadiumis äritegevus ei ole oma hoone ehitamiseks piisavalt mastaapne; ettevõttel on ettevaatlik sisenemisstrateegia - s oov testida turgu enne suurte investeeringute tegemist; ettevõttel on so ov alustada kiiresti müügitegevusega, kuna on piisavas mahus tellimusi. Viimastel aastatel on selliste potentsiaalsete klientide rühma osakaal hakanud tõusma seoses pankade poliitika karmistumisega välisinvestorite suhtes, kes soovivad Eestis uusi tootmisprojekte käivitada . Probleemid, mis on esile kerkinud: raskused arvelduskonto avamisel; püsiv arvelduskonto sulgemise oht isegi juba tegutseva ettevõtte korral n ing sellest tulenevalt ka teostatud investeeringute kaotamise oht; juurdepääs finantseerimisele on võimalik alles pärast ettevõtte tegevuse alustamist ja teatud müüginäitajate saavutamist (pärast investeeringu algstaadiumit või b selleks kuluda 2-3 aastat ). Sellised potentsiaalsed kliendid jäidki enamikul juhtudel Eestisse tulemata, kuna neid ei rahuldanud rendipakkumised Ida-Virumaa tööstus kinnisvara pakkujatelt , enamik pakutavast on ehitatud nõukogude ajal. Nende ruumide tüüpilised probleemid on madal energiatõhusus ja ebaratsionaalne planeering, mis suurendavad tegevuskulusid. E namikul juhtudel on põhiprobleemiks ruumide lagunenud ja mitteesinduslik seisukord, mis ei võimalda arvestada rahvusvaheliste klientide tellimustega, kuna neil on tavaks kontrollida oma tarnijate tootmispindade kvaliteeti ja vastavust kulutõhususele. IVIA hinnangul ei tulnud Ida-Virumaale viimase viie aasta jooksul kaasaegsete tööstuskinnisvara üüri pindade puudumise tõttu ligi 15 välisinvestorit, kellest viis olid kasvuambitsioonidega, sealhulgas oma tootmispindade ehitamise kavatsusega. Arvestades globaalse ebastabiilsuse kasvu, võib prognoosida nõudluse kasvu tootmispindade rentimise järele ( tootmistegevuse alustamiseks vähem riskantse m). Inves teeringute toomisel regiooni kavatseb IVIA antud kitsaskoha kõrvaldamiseks: realiseerida 2024. aasta lõpuks Narva tööstusinkubaatori rajamise projekt, mis võimaldab pakkuda kaasaegse id tootmisruume ettevõtetele üürile andmiseks tootmiste kiireks või ettevaatlikuks käivitamiseks, pärast mida ehitavad ettevõtted välja isiklikud tootmispinnad või võtavad pikaajalisele rendile Narvas olemasolevad tootmisruumid. arendada tulevikus ise või koostöös erainvestoritega arendusprojekte, mille eesmärgiks on pakkuda tootmisettevõtetele pikaajaliseks üüriks kaasaegseid tootmisruume. K aasa jastatud üüri ruumide pakkumine regioonis suurendab võimalusi tööstusesse suunatud otseinvesteeringute kaasamiseks Ida-Virumaale. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS Tegevuspiirkond Geograafiline asukoht Ida-Virumaa on Eesti kõige kirdepoolsem maakond, mis asub Euroopa Liidu ja Venemaa piiril, piirilinnaks on Narva. Ida- Virumaad läbib Tallinn-Narva raudtee ja maantee. Sillamäel tegutseb EL-i idapoolseim sadam - Sillamäe sadam. Narva elektrijaamades toodetakse umbes 80% Eesti elektrienergiast. Ida-Virumaa tööstuslinnad asuvad maakonna põhjaosas läänest itta suund uvas koridoris Tallinn-Narva maantee ja raudtee vahetus läheduses. Maakonnakeskuseks on Jõhvi linn, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel. Maakonna pindala on 3364 km², mis moodustab 7,4% riigi pindalast. Elanikkond Ida-Virumaa on üks linnastunumaid maakondi Eestis – umbes 80% elanikest elab linnades. Seisuga 31. detsember 2021 elas Ida-Virumaal 132 736 inimest, mis moodustas 9,97% Eesti rahvastikust (allikas: Statistikaamet). Rahvaarvult on Ida-Virumaa Harjumaa ja Tartumaa järel kolmandal kohal. Probleemiks on rahvastiku vähenemise ja selle vananemise pidev negatiivne dünaamika. V iimase 30 aasta jooksul on piirkonna rahvaarv vähenenud 40%, mis on riigis suurim rahvastiku vähenemine. See on omakorda kaasa toonud tööealise elanikkonna vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu suurenemise. Seega eristub Ida-Virumaa teistest Eesti piirkondadest kõige kehvemate sotsiaalmajanduslike näitajate (nt suhteline vaesus, ebavõrdsus tervise ja sotsiaalse kuuluvuse seisukohast – sugu, vanus, puue jne alusel) poolest. Tööhõive Alates 1990. aastatest on töötuse määr Ida-Virumaal olnud peaaegu alati kõrgem kui teistes Eesti maakondades. Kui Ida-Virumaa töötuse määr oli 31.10.2022 seisuga 10,8%, siis Eesti keskmine oli 7,4% (allikas: Eesti Töötukassa). Samas oli Ida-Virumaa palgatase Eesti keskmisest oluliselt madalam. Nii oli Ida-Virumaa keskmine palk 2022. aasta III kvartalis statistikaameti andmetel 1383 eurot bruto, mis oli 17,6% väiksem riigi keskmisest (1679 eurot bruto) ja 24% väiksem Harjumaa tasemest (1826 eurot bruto). Majandus Ida-Viru maakond annab küllaltki olulise panuse riigi SKPsse ja eksporti. 2020. aasta andmete põhjal annab Ida-Virumaa 5,8% Eesti SKPst ning 11,9% tööstus- ja ehitusvaldkonna SKPst. Ekspordimahu poolest oli Ida-Virumaa 2022. aastal Eestis kolmandal kohal, jäädes alla vaid Harju- ja Tartumaale, kusjuures maksebilanss oli nendest kahest maakonnast parem (173 miljonit eurot perioodil jaanuar-oktoober 2022). Ida-Virumaa on pikaajaliste tööstustraditsioonidega maakond. Esimene tööstusinvestor asutas Narvas juba 1857. aastal Kreenholmi Manufaktuuri. Sellest ajast peale on töötleva tööstuse sektor olnud piirkonna majandusstruktuuris alati olulisel kohal. Statistikaameti 2020. aasta andmetel oli Ida-Virumaa tööstustoodangu mahu poolest Eestis teisel kohal, jäädes alla vaid Harjumaale. Tööstustoodete peamised rühmad Ida-Virumaal on: kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (201,9); toiduainete tootmine (65,2); metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (32,4); puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine (30,2); rõivatootmine (17,7); mööblitootmine (19,1). Ligikaudu ühe sajandi jooksul on piirkonnas arendatud põlevkivisektorit, millest sai juba alates 1920. aastast Eesti majanduse strateegiliselt oluline sektor. P õlevkiviettevõtted on olnud Ida-Virumaa majanduse selgroo ks , seda nii käibe kui ka mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. See sektor on ka piirkonna suurim tööandja. Kui 2021. aasta jaanuari seisuga töötas selles sektoris 4737 inimest (13% kõigist töötajatest), siis erinevatel hinnangutel sõltus põlevkivisektorist 6158-18 474 töökohta teistes sektorites ehk 20% kuni 42% kõigist Ida-Virumaa töötajatest. Väljakutsed Kahjuks on põlevkivisektor ka Eesti suurim kasvuhoonegaaside tekitaja. Seetõttu on seoses Euroopas elluviidava kliimapoliitikaga, mis näeb ette 2050. aastaks järkjärgulist üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, tulevikus oodata põlevkivisektoris olulisi ümberstruktureerimisi ja kärpeid. Selleks et elanike heaolu, omavalitsuste ja riigi toimimine säiliks Ida-Virumaal kliimaneutraalsele majandusele üleminekul võimalikult kõrgel tasemel, viiakse alates 2021. aastast Euroopa Liidu toel ellu õiglase ülemineku tegevusi. See protsess hõlmab nii põlevkivisektori ümberkorraldamist kui ka kogu maakonna majanduse mitmekesistamist, sealhulgas innustades ettevõtjaid leidma ja realiseerima uusi ärivõimalusi. Õ iglase ülemineku territoriaalne kava määratleb õiglase ülemineku peamise ülesandena Ida-Vi rumaa majanduse ümberkujundamist eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti ning üheks peamistest potentsiaalsetest valdkondadest selle eesmärgi saavutamiseks majanduse ümberkujundamisel on Ida-Virumaal kaasaegse töötleva tööstuse arendamine. Üheks võimaluseks ergutada Ida-Virumaal kaasaegse töötleva tööstuse arengut on laiendada avaliku sektori poolt loodud ettevõtlustaristu spektrit, mis stimuleeriks töötleva tööstuse ettevõtjate tulekut teistest riikidest ja teistest Eesti piirkondadest. IVIA on juba loonud Ida-Virumaal võimalusi erainvesteeringute teostamiseks töötleva tööstuse sektoris , kuid kaasaegsete tootmispindade välja üürimiseks võimalusi veel loodu d pole. Narva eelised tootmisettevõtete investeeringute sihtkohana Narva kui tootmise lokaliseerimise asukoht omab mitmeid eeliseid võrreldes nii teiste lähiriikide kui teiste Eesti piirkondadega. T ootmisettevõtete seisukohast on Eesti peamisteks eelisteks investeeringute tegemisel : mugav ja tõhus ärikeskkond; konkurentsivõimeline maksusüsteem; rikaste Põhjamaade lähedus ning nendega võrreldes madalam ressursside maksumus. Eesti teiste linnade ja piirkondadega võrreldes on Narval tootmisettevõtete asukohana järgmised eelised: Vajalike elektrivõimsuste olemasolu Eesti Energia elektritootmisvõimsuste lähedus võimaldab Narvas pakkuda Eesti üht parimat lahendust. Eesti Energia arendab aktiivselt alternatiivseid energiaallikaid ja seega säilivad elektritootmisvõimsused ka tulevikus. Aastatel 2021-2022 tekkinud energiaressursside defitsiidi pretsedent muutub ELis suure tõenäosusega püsivaks pikaajaliseks elektridefitsi idi trendiks . Teguriks, mis võib tulevikus elektridefitsiiti veelgi suurendada, võib olla Eesti lahkumine 2025. aastal BRELLi (Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu) energiaringist. Selline olukord sunnib investoreid eelistama elektrivarustuskindlust odavamale hinnale, kui hinnavahe pole väga suur ning otsima stabiilse elektrivarustuskindlusega asukohti. Eriti kehtib see ettevõtete kohta, kelle tootmisprotsess nõuab katkematut tööd ja on seisakute suhtes kriitiliselt tundlik. Energiaturu seaduse tingimused võimaldavad Enefitil varustada tarbijaid elektrienergiaga ilma võrgutasuta 6 km raadiuses otseühenduste kaudu. See raadius hõlmab peaaegu kõiki IVIA tööstusparke, mis võimaldab neil asuvatel ettevõtetel elektrikulusid vähendada võrgutasu puudumise tõttu. Madalad kommunaalkulud Ettevõtjate jaoks üha teravamaks probleemik s muutuva soojusvarustus kulude ja muude kommunaalteenuste kallinemise taustal suureneb Narva eelis kohana , kus on Eesti madalaimaid soojus - ja veevarustuse/kanalisatsiooni teenuse hinnad. 30.11.2022 seisuga oli Narvas keskkütte hind 39 eurot/MWh. Isegi vaatamata kavatsusele tõsta 2023. aastal toasooja hind tasemele 60 eurot/MWh, jääb see Narvas siiski oluliselt madalamaks kui praegune kaugkütte hind Tallinnas, mis on 90 eurot/MWh. Tallinnas ja kogu Eestis populaarne tööstuskinnisvaraobjektide kütmine gaasiga on veelgi kallim - 2022. aastal oli see 150-300 eurot/MWh. Alternatiivne soojuspumba tehnoloogia on samuti kallim kui Narva keskküte ja maksab keskmiselt 210 eurot /MWh. Narvas oli veevarustuse teenuse hind 30.11.2022 seisuga 0,9 eurot/m³, kanalisatsiooniteenus 1,0 eurot/m³. Tallinnas oli vee maksumus samal ajal 1,82 eurot/m³, kanalisatsiooniteenus 1,75 eurot/m³. Rahastamine õ iglase ülemineku fondist Alates 2022. aastast rakenduvad kogu Ida-Virumaal ja seega ka Narvas õiglase ülemineku fondi toetusprogrammid juba tegutsevatele/piirkonda tulevatele ettevõt jatele. Toetuse kogusumma meetmes „Ettevõtluse mitmekesine ja nutikas arendamine” on kuni 20 29. aastani 273 miljonit eurot. Tööstuskinnisvara turg Pakkumine kinnisvaraturul Narva Praegu on Narvas peaaegu kogu tööstuskinnisvara renditurg esindatud amortiseerunud ja mittefunktsionaalsete tootmis pindadega. Suurem osa neist on koondunud eratööstusparkidesse: Nakro, Narva-Gate, Narova. Üüri h indade tase : 1-3 eurot/ m² . Keskmisel tasemel renoveeritud vanade hoonete hinnatase on 4-5 eurot/m² . Peamised puudused: r uumide madal soojustõhusus, mis toob kaasa kõrged küttekulud. Lisaks puudub osades ruumides keskküte ja neid köetakse praeguse aja kontekstis hinnavolatiilsete soojuskandjatega: gaas, elekter. Sellest tulenevalt kujunes Narvas 2022. aasta jaanuarikuu erinevate üürnike andmetel kütte hind 1 m² üüri kohta: keskküttega ruumidele: 0,75-1,54 eurot/kuus; gaasiküttega ruumidele: 6 eurot/kuus; elektriküttega ruumidele: 13,5 eurot/kuus. Võrdluseks oli Narvas IVIA tööstuspargi uutes keskküttega tööstushoonetes sama perioodi küttekulude tase 0,5 eurot /kuus 1 m² kohta . hoonete amortisatsioon - a variide, tootmisprotsessi katkemise jm ohud. m itteesinduslikkus; e bamugavad töötingimused; r uumide ebaratsionaalne paigutus; r oheenergia puudumine. Eesti populaarseimate kinnisvaraportaalide www.kv.ee ja www.city24.ee andmetel on Narvas hetkel 12 pakkumist enam kui 400 m² suuruse tööstuspin na välja üürimiseks . Kõik pakkumised on seotud kasutatud ruumidega, millest kinnisvaraportaali mõistes on: 1 – „valmis” ; 4 – „kosmeetiline remont” ; 3 – „vajab kosmeetilist remonti” ; 3 – „renoveeritud”. Pakutavate ruumide üldpind on 37 500 m² . Suhteliselt kaasaegseid, tööstuslik uks kasutamiseks sobivaid ruume pakub Narvas aeg-ajalt vaid laokompleks Na rva Logistics (hoone ehitatud 2011. aastal). Ettevõte pakub vaid siis, kui nende põhitegevus seda võimaldab või kui ta vajab ajutiselt allüürnikku . Seal saadaval olevad ruumid on mõeldud eelkõige la opindadeks, mis on kõrgete lagedega ega sobi kaugeltki mitte kõikidele tootmisettevõtetele. Ida-Virumaa teised piirkonnad Lisaks Narvale pakutakse Ida-Virumaa teistes piirkondades tootmistegevuseks ainult kolme ruumi, millest kaks on Jõhvis ja üks Kohtla-Järvel. Üldpind on umbes 11 000 m². Kõik kolm tootmi s pin da on kasutatud. Hinnatase : 1,5-3 eurot/m² . Harjumaa Harjumaa tööstuskinnisvara üüri turg on Eestis kõige arenenum ning eriti kaasaegsete pindade segmendis on see eeskujuks nii teenuste kvaliteedi, trendide kui ka hinnataseme poolest. Kaasaegsete tootmispindade segmendis on viimase 10 aasta jooksul populaarsust kogunud stock-office kontseptsioon, mis võimaldab paindlikult kombineerida esindus-, büroo-, lao- ja/või tööstuspindasid . Kontseptsioon on eriti kasulik väikese ja keskmise suurusega kasvavatele ettevõtetele, et optimeerida oma tööd ja piirata kulusid, koondades kõik tööprotsessid ja töötajad ühe katuse alla. Tööstuskinnisvara väljarentimisele spetsialiseerunud konsultatsioonifirma Colliers äripindade valdkonna juhi Tarmo Kalviste sõnul püsib nõudlus stock-office tüüpi pindade järele kõrge: „Vabade pindade osakaal on selles sektoris alla 4%. See näitab selgelt, et nõudlus ületab pakkumise ning 90% ehitatavatest hoonetest leiab rentnikud juba enne kasutusse andmist“. Colliersi andmetel on Tallinna regioonis ehitatud tänaseks üle 200 000 m² stock-office tüüpi pinda sid . Sellise hoone keskmine suurus on 3000 m², seal on 7-8 üürnikku ning üür on olenevalt asukohast 6-13 eurot ruutmeetri eest. Kinnisvaraportaalide www.kv.ee ja www.city24.ee andmetel on Harjumaal 175 tootmispindade üüri pakkumist, millest portaali www.kv.ee klassifikatsiooni kohaselt on : „Uusarendus” - 2. Hinnavahemik: 9-10 eurot/m², keskmine hinnatase 9,5 eurot/m²; „Uus” – 82. Hinnavahemik: 5-11,5 eurot/m², keskmine hinnatase 6,5 eurot/m². Suurem osa neist pakkumistest on teinud mitmed tööstuspargid või üksikud stock-office projektid: Tähetorni Tehnopark, Tänassilma Business Park, Silikaattehnopark, Ringtee Äripark, Iru Ärikeskus, R1 Stock, Rukki tee 11 stock-office . Info baseerub umbes 15 asukoha teabel ; „Renoveeritud ” – 9. Hinnavahemik: 1-7 eurot/m², keskmine hinnatase 5,5 eurot/m²; „Heas seisukorras” – 18. Hinnavahemik: 2,7-8 eurot/m², keskmine hinnatase 5,0 eurot/m²; „Keskmine” – 18. Hinnavahemik: 1-5,5 eurot/m², keskmine hinnatase 4,5 eurot/m²; „Vajab sanitaarremonti” – 1. Hind: 3,46 eurot/m². Rohkem kui 90% kõigist rühma „Uus” kuuluvatest pakkumistest osutuvad põhjalikumal süvenemisel arendusprojektideks. See tähendab, et need on tulevikuprojektid, mida maaklerid pakuvad ette juba enne objekti ehitamist. Kuulutustes avaldatud teabe kohaselt on enamik neist projektidest eskiisi või projekteerimisstaadiumis, ehitus pidi algama 2022. aasta lõpus ja kasutusse andmine on planeeritud 2023/2024. Võttes arvesse seda, et need projektid käivitati 1-2 aastat tagasi, kui majanduskeskkonna tingimused olid teistsugused, siis on väga tõenäoline, et majanduses toimunud muutuste tõttu projekt i valmimine viibib. Enamik neist projektidest näeb ette maagaasi kasutamist soojusallikana, kuid 2022. a kogemus näitas, et seda tüüpi küttega tööstuspinnad võivad kõrgete gaasihindade tõttu olla rentnikele liiga kallid. Mõned projektid on välja kuulutatud kui build to suit . See tähendab seda, et need ehitatakse välja alles pärast strateegilise rentniku leidmist ja temaga pikaajalise lepingu sõlmimist. Tö östuskinnisvara ebasoodsad üüri hinnad Harjumaal võivad stimuleerida uute ettevõtete tulemist Ida-Virumaale, kui siia ehitatakse ka asaegsed tööstuskinnisvara üüri pinnad. Enamikku tulevikku kavandatud kaasa egsetest tootmiskinnisvara üüri pindadest iseloomustavad järgmised omadused: Stock office kontseptsioon. Asukoht olemasolevates tööstusparkides või mastaapsed eraldiseisvad projektid suurele hulgale rentnikele. Kõrge energiatõhususe klass (A, B). Osades projektides alternatiivsete allikate kasutamine täiendava energiaallikana (katustel päikesepaneelid, soojuspumbad). Palju lao ruume/rajatisi (kõrged laed, transpordi- ja laotaristu). Kõige populaarsemad on 400-500 m² suurused ruumid. Juhul, kui ehitusega pole veel alustatud, valmisolek sobiva suurusega ruumide kujundamiseks. Sihtrühmade vajadused üüri pindade järele Tuginedes IVIA koostöökogemusele investoritega, kes on otsinud võimalusi ruumide üürimiseks (viimase 3 aasta jooksul umbes 80 sooviavaldust), samuti Narva turul tegutsevate maakleritega peetud konsultatsioonide põhjal saab välja tuua järgmised tegurid, mis on tootmisettevõtjale olulised ruumide rentimisotsuse tegemisel (eelisjärjekorras): Ruumi suurus. Kõige sagedasem number on 500 m², variatsioonidega 400 m² kuni 800 m² (umbes 70% taotlustest). Ülejäänud 15% soovib 200 m² (mikroettevõtted, kellel puudub suur kasvupotentsiaal) ja 15% soovib 2000 m². Kommunaalkulude tase (1 m² kohta); Mugav juurdepääs; Laadimissillad . Kui neid ei ole, siis veose laadimisvõimalus üüri ruumi kõrval või veoautoga otse ruumi sõitmise võimalus; Esimene korrus; 3-5 tonnise tõstevõimega kraana olemasolu; Eraldi väravad; Riietusruumid ja kontor tootmishoone kõrval; Riietusruumide, tualettide, personaliruumide se isukord – see on eriti oluline L ääne ettevõtete jaoks; Põrandate seisukord (sile betoonpõrand); Vajaliku elektrivõimsuse olemasolu. Mitte kõik rendipindade omanikud ei oma piisavalt palju vaba elektrivõimsust. Kuni 100 kW võib kergesti leida, alates 150 kW on raske leida, 500 kW on väga raske leida. Lääne ettev õtjatest tööstuskinnisvara üüri pind ade rentnike eelistused IVIA rahvusvaheliste kinnisvar amesside külastuste kogemuse põhjal aastatel 2020- 202 22: Roheenergia tarbimise võimalus , mis võimaldab panna oma tootele märgis e „ CO2 free energy “ . Ettevõtete t arnijat e hindamissüsteemid, milles on oluline keskkonnasõbralikkus, sh tootmispindade madalad s oojuskaod; Skandinaavia trend on tootmispindade kasutamise intensiivistamine (rohkem toodet pinnaühiku kohta), selleks tootlikumate seadmete kasutamine (rohkem masinaid, vähem inimesi). Rahvusvaheliste tööstusinvesteeringute pe amised tendentsi d Tuginede s IVIA kogemusele ja rahvusvaheliste trendide analüüsile, on alljärgnevalt välja toodud peamised suundumused tööstusinvesteeringute turul, mis kõige suuremal määral mõjutavad IVIA tegevust ja tema uusi taristuprojekte. Tehnoloogiate kiire areng ja turuolukorra kiire muutumine sunnib tööstusettevõt teid käivitama uusi tootmisvõimsusi, et tuua oma arendused kiiresti turule, enne kui need jõuavad aeguda. Paljude ettevõtete jaoks saab projekti realiseerimise kiirus peamiseks argumendiks selle teostamiseks vajaliku asukoha valikul. Bürokraatia vohamine kõigis valdkondades ning kruntide omandiõiguse vormistamise ja ehituslubade saamisega seotud tähtaegade venimine. Eelkõige puudutab tähtaegade venimine detailplaneeringuga seotud küsimuste lahendamist ja maaomanike poolt müügiotsuse vastuvõtmise kiirust . Seal juures tuleb aga arvestada sellega, et IVIA poolt planeeritavates arendustes on maaomanikeks enamasti omavalitsused või riik. Näiteks viimastel aastatel on Eestis detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise keskmine periood pikenenud kahelt aastalt neljale aastale ning samad trendid on täheldatavad nii naaberriikides kui ka EL-is tervikuna. Juba k ehtestatud detailplaneering ning kinnisvara omaniku otsuse tegemise läbipaistvad ja kiired protseduurid muutuvad oluliseks konkurentsieeliseks. IVIA kogemus näitab, et paljud investorid valisid oma ettevõtte asukohaks IVIA tööstuspargi just seetõttu, et IVIA krundid oli investeerimis tegevuseks valmis ning tehingu ettevalmistamise ja teostamise protseduur oli kiire ja läbipaistev. Rohetehnoloogiate sektori kasv. Rohetehnoloogiad on m aailmamajanduse üks kiiremini kasvav ja perspektiivse i m sektor. Prognooside kohaselt kasvab ülemaailmne rohetehnoloogia turg 2016. aasta 3,2 triljonilt eurolt 2025. aastaks 5,9 triljoni euroni. Sektori keskmine aastane kasvumäär on 6,9% aastas. Paljud selle sektori ettevõtted on ener giamahukad ettevõtted - n äiteks erinevate elektri tootmis- ja energiasalvestus- ning jaotusseadmete komponentide (akud, magnet id, salvestusseadmed, Smart grid jm ) , sh kiiresti kasvavale elektrisõidukite tootmise sektorile tarnitavate komponentide tootjad. Sek tori kasv võimaldab investeeringute suunamist uute tööstusharude väljaarendamisse. Samas ei ole investoritel, kelleks on tavaliselt kiiresti arenevad noored ettev õtted või idufirmad, tugev at side t päritolumaaga ning nad otsivad aktiivselt soodsamaid asukohti laienemiseks või oma uue äriideega alustamiseks. „Roheline” surve traditsioonilistele kaupadele ja tehnoloogiatele. Paljud traditsioonilised tootmissektorid on oma tehnoloogias suurte muutuste künnisel keskkonnasurve ja vajaduse tõttu vähendada süsinik u jalajälge. See tähendab, et on oodata olulisi tehnoloogilisi nihkeid ja ulatuslikku üleminekut uut tüüpi seadmete kasutamisele. Pideva tootmisprotsessiga ettevõtete jaoks (kas tehnoloogiliste iseärasuste või suure nõudluse tõttu nende toodetele) võib loogiliseks lahenduseks olla uute tehaste käivitamine pideva tootmisprotsessi tagamiseks. Sellisel juhul hakkavad ettevõtjad paratamatult kaaluma uute asukohtade teemat ja nii mõnegi jaoks muutuvad Ida-Virumaa eelised oluliseks. Suundumus eranditult "rohelise" energia kasutamisele ja toorme ringlussevõtule. Vaatamata sellele, et kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks on olemas seadustega sätestatud tähtajad, on mõn es ärisektoris suundumus võtta ambitsioonikamaid kohustusi ja kiirendada nende eesmärkide saavutamist ning minna seetõttu üle alternatiivsetele energiaallikatele . Ilmekas näide on andmekeskuste sektor, mis on märkimisväärne elektritarbija. 2021. aasta jaanuaris käivitasid andmetöötluskeskuste operaatorid ja valdkonna haruliidud Euroopas Kliimaneutraalsete andmetöötluskeskuste pakti , mis hõlmab kohustust muuta andmekeskused 2030. aastaks kliimaneutraalseks ning millel on vahe-eesmärgid energiatõhususe ja süsinikuvaba energia osas aastaks 2025 . Praktiliselt kõik ülemaailmsed ICT-hiiud deklareerivad sarnaseid eesmärke. Nii teatasid Google ja Microsoft plaanidest pakkuda 2030. aastaks ööpäevaringselt ja ilma puhkepäevadeta süsinikdioksiidi nullemisiooniga katkematut elektrivarustust. Seejuures on ettevõtete kodulehtedel avaldatud programmilistes dokumentides tehtud panus tuule- ja päikeseenergia kasutamisele. Paljud tööstuslikud kaubamärgid püüavad võita tarbijate lojaalsust märgistega, et nende tooted on valmistatud 100% rohelisest energiast ja/või suures osas taaskasutatud toorainest. Sellest tulenevalt laienevad need nõuded kogu väärtuse loomise ahelale. Elektrienergia iseseisev tootmine ettevõtete poolt. Ettevõtjate seas on suurenevaks trendiks elektrienergia hajatootmise ehk väikeenergeetika kontseptsiooni populaarsuse kasv, mille all mõeldakse elektrienergia kompaktse suuruse või mobiilse konstruktsiooniga energiaallikate ja jaotusvõrkudega ehitamist tarbijate poolt, tootes elektrit nende enda vajadusteks ja ülejää v elekter suunatakse üldvõrku. Tööstusettevõtete robotiseerituse taseme tõus Robotite kasutamine tootmisprotsessides algas juba eelmise sajandi 60ndatel ning kõige massilisemalt hakati roboteid kasutama autotööstuses. Viimastel aastatel on ka teistes arenenud riikides töötleva tööstuse sektorites robotite kasutamine tootmises võrreldav uue tööstusrevolutsiooniga. Üldist trendi kinnitab ligi 6-kordne tööstusrobotite müügi kasv aastatel 2009-2020 ning vaatamata müügi vähenemisele alates 2019. aastast, mille põhjustas Covid pandeemia ja USA-Hiina vaheline kaubandussõda, on väljavaated sektori edasiseks arenguks väga head . Joonis SEQ Рисунок \* ARABIC 2 732838 2753839 Allikas: IRF, 2021 Allikas: IRF, 2021 Kõige massilisemalt kasutatakse roboteid lisaks autotööstusele nüüd ka elektroonika/elektrotehnika sektorites, plasttoodete tootmises, keemiatoodete tootmises, metallurgias ja toiduainete tootmises. Krediidiressursside piirangud välisinvestoritele. Pärast mitmeid rahapesuskandaale Eesti pangandussektoris on pangad muutunud Ees ti mitteresidentide suhtes ülemäära ettevaatlikuks. Praegu on välisinvestoritel väga raske avada Eestis pangakontot ja saada juurdepääs krediidiressurssidele. Kasvav nõudlus ladude järele. Üheks COVID-19 pandeemia poolt tekitatud tagajärjeks ülemaailmsele tööstussektorile on tõrked ülemaailmsetes tarneahelates, mis on toonud kaasa ulatusliku tooraine, materjalide ja kaupade defitsiidi. Seetõttu on paljude ettevõtete tarnekontseptsioon radikaalselt muutunud „täpselt õigel ajal” süsteemist pikaajaliste laovarude olemasolu süsteemiks, mille tulemusena on suurenenud nõudlus laopindade järele. Ettevõtete kasv sõjalises sektoris ja kõigis selle ala sektorites Ukraina sõja tagajärjel on 2022. aastal saanud uueks võimsa ks trendiks kõigi sõjalise varustusega seotud sektorite märgatav kasv . Lisaks relvatootjatele on nendeks ka arvukad horisontaalsed ala sektorid (logistika, tagalavarustus, inseneritehnika, meditsiinikaubad jne) ja vertikaalsed sektorid (metallitöötlemine, masinaehitus, aparaadiehitus jne). TÖÖSTUSINKUBAATORI KONTSEPTSIOON Üldkontseptsioon IVIA rajab Narva Tööstuspargi Kulgu territooriumil e tööstusinkubaatori (Narva Tööstusinkubaator) investoritele , kelle ambitsioonideks on lähi tulevikus maa ostmine ja oma tootmis hoone ehitamine, kuid kes algstaadiumis soovivad hakata arendama oma äri- või tootmistegevust üüri pinnal. IVIA ehit a b Ida-Virumaale esimese kaasaegsete tootmis-, büroo- ja abiruumidega h oone, mis on mõeldud väljaüürimiseks tööstusettevõtetele. Hoone suletud netopind on 6 658 m². Hoonesse mahub korraga kuni 10 tööstust ja kuni 5 äriteenindusettevõtet. Hoone konstruktsioon võimaldab paindlikult muuta ruumide konfiguratsiooni vastavalt konkreetse rentniku vajadustele nii Narva Tööstusinkubaatorisse sisenemisel kui ka tootmismahu muutumisel i nkubaatoris viibimise ajal . Inkubantide arvu suurenemise korral võimaldab hoone konstruktsioon sellele täiendavaid tootmismooduleid juurde ehitada. Narva Tööstusinkubaatori hoone ehitamisel rakendatakse kaasaegseid energiasäästlikke tehnoloogiaid ja kasutatakse tööstuspargi taristu võimalusi, mille tulemusena on kommunaalkulude tase tööstusettevõtte jaoks üks madalamaid Eestis. IVIA tööstusinkubaatori kontseptsioon näeb ette ettevõtete ajutise paiknemise üüri pindadel (mitte üle 5 aasta), mida reguleeritakse hinnapoliitikaga. Algusperioodil (1-2 aastat) on üürihind võrdne turuhinnaga Ida-Virumaal , seejärel kerkib see järkjärgult, kuni on viiendaks aastaks turuhinnast märgatavalt kõrgem. Ettevõtjal on võimalik ruume üürida lühikeseks perioodiks. Ettevõtjale sobivaks perioodiks 1-5 aastat, millist soodustust ei võimalda üüritingim used erasektori arendaja poolt. IVIA pakub Narva Tööstusinkubaatoris ruumide üürilepingu alusel tegutsevatele inkubantidele soft landing tuge, mehitades oma soft landing teenuste büroo hoone administratiivkorpusesse. Teenuse eest IVIA tasu ei küsi , see on tervikteenuse juurde käiv tugi, osa inkubatsioonipinnale kolimise tingimustest . Osa administratiivkorpuse büroopindadest üürivad äriteenindusettevõtted (raamatupidamisteenused, õigusteenused, insenerfirmad jt). Kaasaegse ettevõtlustaristu koondamine ühte keskusesse suurendab oluliselt potentsiaali uute konkurentsivõimeliste, kaasaegse lähenemise ja kõrget lisandväärtust loovate ettevõtete tekkimiseks Ida-Virumaal. Sellised tingimused investorile soodustavad ettevõtlusega alustamist ning julgustab arendama oma tootmisprojekti võimekuseni rajada isiklik tootmishoone. IVIA jaoks tähendab üürnike ajuti se tegutsemise ja inkubatsioonist väljuvate üürnike uutega asendamise kontseptsioon seda, et Narva Tööstusinkubaator ist kujuneb uute investorite kaasamise allikas ja nende arengu kiirendamise tööriist regioonis . Projekti üldeesmärgid Laiendada kuni 202 5 . aasta lõpuni IVIA taristu võimaluste spektrit uute konkurentsivõimeliste töötleva tööstuse tootmisettevõtete tekkeks regioonis, luues selleks Ida-Virumaa esimese tööstusinkubaatori raames kaasaegsed tööstuskinnisvara üüri pinnad ja pakkudes ärinõustamise tugiteenuseid. Projekti konkreetsed eesmärgid Ehitada 2024. a lõpuks valmis Narva Tööstusinkubaatori hoone, pindalaga 6 658 m² . Hakata hiljemalt 202 5 . a lõpus teenindama Narva Tööstusinkubaatori kliente. Oodatavad tulemused 202 5 . aasta lõpuks luuakse Narvas ja Ida-Virumaal esimene kaasaegne tootmis- ja kontoritaristu, mis võimaldab käivitada korraga kuni 8 tootmisettevõtet, 5 äriteenindusettevõtet. 2034. a lõpuks on tänu Narva Tööstusinkubaatori tegevusele Ida-Virumaal: asutatud ja tegutseb LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R53C16" \a \t \* MERGEFORMAT 15 uut tootmisettevõtet; loodud LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R48C16" \a \t \* MERGEFORMAT 5 50 - 600 uut töökohta ; kaasatud ligikaudu LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\ Пилотные разработки \\ Производственный инкубатор \\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R62C36" \a \t \* MERGEFORMAT 58 LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Puhastuluanaluus.xlsx" "B_Косвенный эффект!R56C16" \a \t \* MERGEFORMAT mln eurot uusi erainvesteeringuid . PROJEKTI OBJEKTI KIRJELDUS Asukoht Narva Tööstusinkubaator i hoone ehitatakse Narva Tööstuspargi Kulgu t erritooriumile, kus on vabad krundid ja vajalik taristu projekti elluviimiseks. Kulgu territoorium asub Narva linna edelaosas linna ajalooliselt väljakujunenud tööstuspiirkonna ja Balti Elektrijaama vahel. Kaugus lähima Narva elamurajoonini on 2 km. Kaugus Balti Elektrijaamani on 0,5 km. Id apoolsest küljest piirneb tööstuspark Evmet-Mehaanik OÜ valutehase ja endise Kreenholmi viimistlustehase vanade tootmishoonetega, mis kuuluvad praegu Narva-Gate tööstuspargi koosseisu. Joonis SEQ Рисунок \* ARABIC 3 3082290 1198245 K ulgu K ulgu 2482215 17145 Kadastiku Kadastiku Tööstuspargi kaugus peamistest taristu sõlmpunktidest: Sillamäe sadamast 32 km; Tallinna lennujaamast 212 km; Euroopa Liidu/Venemaa piirist – 3-4 km; Helsingist – 297 km (maismaatransport + praam) Tallinn- Narva maanteest – 1-2 km; Tallinn- Narva raudteest – 0-1,5 km. Narva Tööstusinkubaator hakkab paiknema kahel omavahel ühendatud kinnistul aadressil Tehase tn 51/ Tehase tn 47 (katastritunnus 51101:001:0794/ 51101:001:0793, IVIA kruntide numbrid kaardil – nr 39 ja nr 38). Joonis SEQ Рисунок \* ARABIC 4 Kruntidele on kehtestatud detailplaneering. Krundi omadused vastavalt detailplaneeringule: Tabel SEQ Таблица \* ARABIC 2 Tehase tn 51 Tehase tn 47 Kokku Krundi suurus : 14 380 m² 11 761 m² 26 141 m² Sihtotstarve: tootmistegevus 90% /äritegevus 10% tootmistegevus 90% /äritegevus 10% tootmistegevus 90% /äritegevus 10% Ehitiste maks kõrgus: 40 m 40 m 40 m Korruste arv : 4 4 4 Hoonestusala suurus : 12500 m² 10000 m² 22 500 m² Hoonete arv 5 5 10 Krundid asuvad soodsalt Elektrijaama tee ääres, mis ühendab Narva elurajoonid ja Eesti Energia suured tootmisobjektid: Balti Elektrijaam, Auvere Elektrijaam, vana ja uus põlevkiviõlitehas. Iga päev sõidab mööda seda teed üle 1000 auto. Sealhulgas sõidavad mööda teed ka paljud Eesti Energia kohalikud ja rahvusvahelised äripartnerid. Narva Tööstusinkubaatori hoone on maanteel sõitv atele sõidukitele hästi nähtav. Kruntide territoorium võimaldab: rajada transpordi jaoks mugava planeeringuga sissesõiduteed, kohad tagasipööramiseks, maha laadimiseks ja parkimiseks. r ajada vajadusel juurdeehitus, + 60% mahtu esimesele etapile. p aigaldada kahele krundile roheenergia tootmisvõimsused, et varustada Narva Tööstusinkubaatorit odava ning keskkonnasõbraliku elektri ja soojusega. Lõunapiiril asuvat naaberkrunti Vana-Joala tee T7 (katastritunnus 51101:001:0801) saab samuti kasutada roheenergia tootmisvõimsuste rajamiseks, et varustada Narva Tööstusinkubaatorit täiendava elektrienergiaga. Hoone ja ruumid Narva Tööstusinkubaatori hoone arhitektuurse ja tehnilise lah enduse väljatöötamisel lähtuti eesmärgist luua tootmisettevõtete st üürnike jaoks Ida-Virumaa moodsaim, efektiivseim ja mugavaim keskkond ettevõtete igapäevaste tootmis-, juhtimis- ja muude äriprotsesside läbiviimiseks. Sellise lahenduse oluliseks komponendiks on stock-office kontseptsiooni kasutamine, mis tähendab, et üürnikul on võimalik ühendada kõik oma äriüksused (tootmine, ladu, kontor, esindus) ja abiruumid (garderoob, kohvik , puhkealad) ühe katuse alla, hoides samal ajal kokku kulude pealt logistikale, ajale ja ühendustele ning viibides samal ajal mugavas tööruumis. Tehniliselt realiseeritakse antud kontseptsiooni järgmiselt . Narva Tööstusinkubaator i hoone, mille suletud netopind on 6 658 m² , koosneb kahest omavahel ühendatud osast: t ootmis korpus ( üldpind 5917,20 m² ) ; administratiivkorpus ( 540,30 m² ) . Joonis SEQ Рисунок \* ARABIC 5 Tootmis kor p us on 90 m x 60 m mõõtmetega ühekorruseline ehitis, milles asuvad: Kümme tootmis- ja laoruumi. Ruumid paiknevad 432 m² ja 648 m² suuruste kaksikplokkidena. Kokku on viis järjestikust kaksikplokki. Ruume on võimalik muuta 200 m² kuni 2000 m² suuruseks või veel suuremaks, nihutades siseseinu ja/või luues seintesse täiendavaid tehnoloogilisi läbikäike. Lagede kõrgus on 9,2 meetrit. Kaheksa ruumi on mõeldud tootmisettevõtetest üürnikele. Igas tootmisruumis on kahekorruseline umbes 100 m² suurune haldus- ja olmeplokk, mis koosneb kontorist ( 50 m²) tootmisjuhtide le , riietus - ja duširuumidest ning sansõlmedest tööliste le . Tootmisruumide planeerimisel võeti arvesse tootmispindade üürnike olulisemaid vajadusi, mis selgusid IVIA varasemate arvukate kontaktide käigus antud sihtrühma esindajatega: s tandardsed ruumid kõige populaarsema suurusega (400-600 m²), mida saab muuta suuremaks või väiksemaks; e raldi väravad; m ugavad juurdepääsuteed, veoauto sisenemise võimalus ruumidesse ; 5-tonnise tõstevõimega kraana olemasolu; i deaalselt siledad põrandad kandevõimega vähemalt 3 t/m²; s ammaste puudumine; k ütte reguleerimine igas ruumis; s oojustagastusega ventilatsioon; e lektrivõimsus igas ruumis kuni 150 kW (keskmine tarbimine 60-70 kW). Vajadusel saab lisatasu eest võimsusi suurendada; p rogrammeeritavad juurdepääsu- ja turvasüsteemid; e nergiasäästlik LED-valgustus; k aasaegsed kõrge resolutsiooniga videovalvekaamerad hoone välisperimeetril. Haldus korpus on 3 -korruseline ja sinna tuleb bürootaristu, mida saavad kasutada tootmispindade ja äriteenindusfirmade üürnikud: s isustatud kontorid , 8 tk ; koosoleku ruum , 1 tk; seminari ruum, 1 tk (50 in ) ; k ontoritehnikaga bürookeskus; kohvik koos köögiseadmetega (kuni 50 kohta) ; s an sõlmed ; puhkeruumid ülemisel korrusel Koosolekuruume saab muuhulgas kasutada ka koolituste läbiviimiseks personali väljaõppe ja ümberõppe eesmärgil. Hoones osutatakse ka IVIA soft-landing büroo tugiteenuseid ja võimalikud on ka muud ettevõtlust toetavad struktuurid. Antud bürootaristu koos kaasaegsete tootmisruumide ja Narva Tööstusinkubaatoris asuvate tugistruktuuridega võimaldab luua inkubant-ettevõtetele tõhusa ning kvaliteetse äri- ja töökeskkonna. Üldnõuded hoonele ja ruumidele: Kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine. Kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Elektrooniline juurdepääsusüsteem ruumidesse sisenemiseks. Ühistaristu ja -objektide kasutamise korraldamine. Varustamine võrgutaristuga, mis võimaldab üürnikel oma ruumides: rakendada tootmise kaugjuhtimist ja -kontrollimist (veebikaamerad, andurid seadmetel jne); ERP installeerida ja kasutada ERP-süsteeme; realiseerida „nutika tehase” ja Industry 4.0 kontseptsioone ja/või rakendada nende elemente. Oluline insenerilahendus, mida kavatsetakse Narva Tööstusinkubaatori hoones rakendada, on kombineeritud küttesüsteemi loomine, mis tugineb keskküttel, kuid millel on gaasile ja soojuspumbale ümberlülitamise võimalus. See annab Narva Tööstusinkubaatorile olulise konkurentsieelise, kuna kütteks saab kasutada just antud ajahetkel kõige soodsamat ressurssi. Territooriumile rajatakse autode ja jalgrataste parkimiskohad ning elektrisõidukite laadimispunktid. Juhtimine IVIA on Narva Tööstusinkubaatori hoone omanik ning haldab ja opereerib selle tegevust. IVIA loob üürisuhete korraldamiseks ning IVIA hoone vara ja tehnosüsteemide haldamiseks haldusjuhi ametikoha (0,5 töö koormusega) . Töökohta rahastab IVIA omavahenditest. Soft-landing teenuse konsultant ( 1 täiskoormusega) Osutab Narva Tööstusinkubaatori inkubantidele (töötleva tööstuse ettevõtted) Eestis soft-landing teenust – abi Eesti ettevõtluskeskkonda integreerumisel, ettevõtte käivitamisega seotud abi, tootmis- haldus- ja abirendipindade pakkumine, nõustamine ettevõtete arendusprojektide ettevalmistamise, rajamise ja käivitamise staadiumides, after care jätkuinvesteeringute tegemisel. Turundusjuht (0,5 töökoormusega) Planeerib ja viib läbi turundustegevusi töötleva tööstuse inkubantide leidmiseks Narva Tööstusinkubaatorisse, peamiselt rahvusvaheline turundus. Soft-landing teenuse konsultandi ning turundusjuhi personalikulud kaetakse ÕÜF-st. Kohviku tegevuse juhtimiseks leitakse avaliku konkursi korras selle valdkonna ettevõtete seast operaator-ettevõte, kes hakkab Narva Tööstusinkubaatoris tegutsema üüritingimuste l . TEENUSED Teenuste kirjeldus Narva Tööstusinkubaator pakub oma klientidele kompleksset inkubatsiooniteenust, mis sisaldab: ettevõtlustegevuseks sobivate kaasaegsete ruumide ja nendega seotud kontoritaristu kasutamise võimalust üüritingimusel ; soft-landing tugiteenust. Ettevõtlustegevuseks sobivate kaasaegsete ruumide ja nendega seotud kontoritaristu kasu tusse andmine. Narva Tööstusinku baator annab ettevõtjatele üürilepingu alusel täiskomplekti kaasaegse id ruume, mis on vajalikud ettevõtte tootmis-, lao- ja juhtimisprotsesside teostamiseks ning samuti esindusfunktsioonide täitmiseks: t ootmis- ja laoruumid; büroo ; ü hine kontoritaristu: koosolekuruumid, seminari- ja konverentsisaalid, puhkeruumid . Soft-landin g tugiteenus (IVIA Soft-landing büroo ). Antud tee nus sisaldab nõustamistuge Ida-Virumaale või välisinvestori puhul Eestisse tulevale investorile ning tema abistamist kohaliku või riikliku partnerlusvõrgustiku loomisel. Teenuse eest eraldi tasu ei ole vaja maksta, see on tervikteenuse juurde käiv tugi, osa inkubatsioonipinnale kolimisest. Teenuste osutamise põhimõtted Tööstusinkubaatori teenuste kasutamise põhitingimuseks on inkubandi staatuse olemasolu, mille annab Narva Tööstusinkubaatori juurde loodud hindamiskomisjon. Peamised kriteeriumid, mida hinnata kse, on järgmised: CO2-neutraalsele majandusele ülemineku eesmärkide täitmine; e ttevõtte elujõulisus, ambitsioonikus ja kasvuvõimalused; t öökohad, töötasufond ; l isandväärtuse tase. Narva Tööstusinkubaatori tootmis- ja/või kontoritaristu teenuste kasutamise tingimuseks on, et inkubandil on leping inkubaat ori mistahes ruumide üürimiseks. Inkubantidega sõlmitakse üüri leping kuni viieks aastaks. Inkubandi staatuseta äriteenindusettevõtted saavad rentid a kontoriruume alaliselt, juhul kui Narva Tööstusinkubaatori inkubandid kasutavad nende teenuseid. Teenuste maksumus Narva Tööstusinkubaatori hinnapoliitika näeb ette inkubaatoris tegutsemise ajal hinnamuutust viie aasta jooksul, Algusperioodil (1-2 aastat) on üürihind võrdne turuhinnaga Ida-Virumaal , seejärel kerkib see järkjärgult, kuni on viiendaks aastaks turuhinnast märgatavalt kõrgem. Nii luuakse perspektiivsetele ettevõtetele soodsad tingimused nende tegevuse algusfaasis, kuid samas stimuleeritakse inkubaatorist lahkuma selleks ajaks, kui nad on kasvuks valmis. Kaasaegsete tootmisruumide üüri turu puudumise tõttu Ida-Virumaal on õ iglaseks turuhinna tasemeks võetud selles segmendis hinnavahemiku alumine piir T allinna turul, mis on hetkel 5 eurot m². See hind on ligi 1,5-2 korda kõrgem kasutatud pindade üürihinnast Ida-Virumaal, kuid arvestades Narva Tööstusinkubaatori hoone tunduvalt kõrgemat energiatõhusust, on selle üüri- ja kommunaalkulud kokku võrreldavad kasutatud tootmisruumide vastavate kuludega. Teenuste arendamine IVIA kaalub tulevikus võimalust iseseisvalt või koostöös eraarendajatega realiseerida Narva Tööstusinkubaatori lähistel tööstusparki ärikinnisvara rajamise projekt i neile ettevõtetele, kes pärast inkubaatoris tegutse mist soovivad oma tegevust üüri pindadel jätkata. Samuti on võimalik teostada Build-to-Suit tüüpi projekte, mis tähendab hoone ehitamist konkreetsele kliendile ja selle kas utusse andmist pikaajalise üürilepingu alusel . TURUNDUS Visioon, missioon ja positsioneerimine Missioon Aidata kaasa uute kõrget lisandväärtust loovate ettevõtete tekkele Ida-Virumaal, vähendades nende investeerimisriske tegevusega alustamisel ning luues neile efektiivse, kaasaegse ja mugava tootmis- ja ärikeskkonna. Visioon Narva Tööstusinkubaator on ainulaadne ettevõtlustugimise ressurss Ida-Virumaal, mis pakub ettevõtetele üüritaristu kompleksi parimaid võimalusi, tehnilist ja nõustamistuge, ärikeskkonna sünergiat ning on olulisim tööriist vajalike tingimuste loomisel selleks, et Ida-Virumaal alustaksid tegevust uued, kaasaegses formaadis tootmisettevõtted, mis loovad uusi kõrgepalgalisi töökohti ja mitmekesistavad kohalikku majanduskeskkonda. Positsioneerimine Narva Tööstusinkubaator on tööstus ettevõtete jaoks kõige kaasaegsem ja mugavam tegutsemiskeskkond Ida-Virumaa l oma igapäevaste tootmis- ja juhtimisprotsesside teostamiseks. Sihtrühmad Narva Tööstusinkubaatori peamisteks sihtrühmadeks on järgmised tegutsevad ja start-up t ootmisettevõtted : v älisinvestorid, eelkõige Põhja-Euroopa riikidest ja Läänemere regioonist; i nvestorid Eesti teistest piirkondadest. Mõlemas sihtrühmas on soovitud kliendiprofiil: kõrge lisandväärtusega „puhtad tootmised“ töötleva tööstuse erinevates valdkondades, nagu näiteks: masinaehitus, aparaadiehitus, metallitöötlemine, plastide töötlemine, mööbli, interjööridetailide ja keemiliste kiudude tootmine; orienteeritus eksporditurgudele; kõrge robotiseerituse ja automatiseerituse tase või soov selles suunas liikuda; soov kasutada kõrgtehnoloogilisi kõrgjõudlusega seadmeid väikese, kuid kõrgepalgalise personaliga; kasvuambitsioonid 3-6 aasta perspektiivis . Peamised müügiargumendid valitud sihtrüma jaoks : n ende jaoks, kes valivad Ida-Virumaa, on see ainus koht regioonis, kus saab üürida kaasaegseid tootmisruume; pakutavad s oft-landing tugiteenused; soodsad tingimused ruumide kasutamise perioodi osas ; elektrivarustus kindlus ; kõige madalam kommunaalmaksete tase Eestis. Oluliselt soodsamad üüri - ja kommunaalkulud kui Tallinnas (peamine konkureeriv piirkond); t ehniline ja tehnoloogiline sünergia. Täiendavaks sihtrühmaks on kohalikud ja piirkondlikud äriteenindusettevõtted, kes on huvitatud Narva Tööstusinkubaatori tootmisettevõtete ja tervikuna Narva Tööstuspargi ettevõtete teenindamisest. Sellesse rühma kuuluvad: r aamatupidamis- ja õigusabifirmad; l ogistikud ja tollimaaklerid; inseneri , projekteerimisfirmad, tööstusrobotite integraatorid, automatiseerimisteenuseid osutavad, tehnilist kontrolli ja hooldust teostavad ettevõtted, ERP-süsteemide pakkujad; seadmete ja kulumaterjalide tarnijad; tööjõu koolitamise ja ümberõppega tegelevad organisatsioonid. Sellise sihtgrupi ettevõtete motiiv iks on olla kliendile lähemal, mistõttu on nad tõenäoliselt huvitatud Narva Tööstusinku baatori büroopindade üürimisest inkubaatoris. Turundus kanalid Välisinvestorite segmendis plaanitakse turundustegevust läbi viia IVIA tavaturunduse raames, kasutades juba väljakujune nud kanaleid välisturgudel : r eklaamimine sotsiaalvõrgustikes (Facebook, LinkedIn, Youtube); i nvesteerimisseminarid sihtturgudele; v eebileht www.ivia.ee (hakkab sisaldama teavet Narva Tööstusinkubaatori teenuste kohta), kodulehe reklaamimine Internetis; o salemine rahvusvahelistel sektori messidel ja tööstusliku allhanke näitustel (näiteks Alihankinta, Tampere; Elmia Subcontractor Jönköping); r eklaam sihtturgude äriajakirjanduses; k ontekstreklaam Interneti otsingumootorites; „Agendid” riigi tasandil, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, erialaliidud, välisriikide saatkonnad ja majandusesindused; IVIA partnerite pidev teavitamine Narva Tööstusinkubaatori projektist ja selle arengust välisinvesteeringute kaasamisega seotud riiklike tugistruktuuride (EAS ja selle allüksused - Välisinvesteeringute keskus ja EASi välisesindused; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) kaudu; IVIA info - ja reklaambrošüürid (hakkavad sisaldama teavet Narva Tööstusinkubaatori teenuste kohta). IVIA turundus meetmete üldeesmärk on tuua Ida-Virumaa piirkonda uus i investor eid, toimides järgmiselt : l eida potentsiaalne investor; „ m üüa” investorile Ida-Virumaa piirkond ; s elgitada välja investori vajadused asukohaga seoses; p akkuda investorile tema vajadustele vastavat asukohta ja lokaliseerimisvormi IVIA võimaluste laiast spektrist. Narva Tööstusinkubaator on eeldatavasti parim valik: e ttevõtete jaoks, kes vajavad kaasaegset tootmiskeskkonda, kuid kes pole valmis lühikeses ja/võ i keskmises perspektiivis teostama investeeringu või peavad riskantseks oluliste investeeringute tegemist ehitusse; e ttevõtete jaoks, kes peavad kiiresti alustama toodete tootmist, ootamata ära projekteerimis- ja ehitusprotsessi lõppu ; ettevõtete jaoks, kellele on oluline olla vähemalt reguleerimise ja to otmisprotsessi käivitamise alguses tihedas kontaktis robootika, automaatika ja mehhatroonika valdkonna spetsialistidega. Turundustegevused Eesti teistest regioonidest pärit investorite segmendis , samuti äriteenindusettevõtete segmendis (kontoriruumide täitumiseks) on järgmised : alalised kuulutused Narva Tööstusinkubaato ri tootmispindade väljaüürimise kohta Eesti juhtivates kinnisvaraportaalides www.kv.ee ja www.city24.ee ; reklaamtahvli paigaldamine Elektrijaama tee tänavale, mis kulgeb otse Narva Tööstuspargi Kulgu territooriumi kõrval . Seda teed mööda liigub iga päev suur hulk ettevõ tjaid, sealhulgas potentsiaalsed sihtrühma esindajad või nende äripartner id ; perioodilised reklaamid kohalikes ja piirkondlikes meediaväljaannetes eesmärgiga leida äriteenindusettevõtteid. Samuti hakatakse levitama nendes kliendisegmentides infot IVIA üldiste PR-ürituste kaudu: artiklite avaldamine Eesti majandusajakirjanduses; IVIA esindajate sõnavõtud kohalikus ja vabariiklikus meedias; osalemine ärifoorumitel; Narva Tööstusinkubaatori projekti kohta teabe levitamine läbi ettevõtluse toetamise ja aren damisega seotud kohalike ja r iiklike struktuuride partner võrgustiku s (Kaubandus- Tööstuskoja esindus; Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet) Eelarve Narva Tööstusinkubaatori turundusmeetmete maksumus on LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R18C3 \a \t 13 920 eurot ja see summa sisaldab järgmisi kulusid: r eklaamkuulutused portaalides www.kv.ee ja www.city24.ee - LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Fin_prognoos.xlsx" Расходы!R39C5 \a \t 1 920 eurot aastas ; r eklaamkuulutused kohalikes ja regionaalsetes meediaväljaannetes - LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Fin_prognoos.xlsx" Расходы!R40C5 \a \t 3 000 eurot aastas ; turundus välisturgudel - LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "Kulud!R42C5" \a \t 9 000 eurot aastas . Eeltoodud kulud kaetakse Narva Tööstusinkubaator i tegevusest saadud tulude arvel t . TEGEVUSKAVA Tabel SEQ Таблица \* ARABIC 3 Tähtajad Tegevus 01. -05.2023 Ehituse eelprojekti koostamine 0 9 .2023 Ehitusluba 11 .-1 2 .2023 Hoonekompleksi rajamise riigihanke läbiviimine 02 .2023 – 02 .202 5 Hoonekompleksi e hitamine ja sisustamine 03 .202 5 Hoonekompleksi kasutusloa saamine 0 4 .2025 Tööstusinkubaatori tegevuse käivitamine FINANTSMAJANDUSLIK PÕHJENDUS Projekti finantsmudel Projekti tasuvuse, majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks koostati projekti üldine finantsmudel. Mudel koostati 15 -aastaseks perioodiks, millest esimesed kaks aastat on investeerimisstaadium ja 13 aastat tegevusstaadium. Tegevusstaadiumi tähtaja valimisel lähtuti seda tüüpi taristu normaalsest elueast, tingimusel, et tugiinvesteeringute maht on suhteliselt väike. Projekti finantsmudel on esitatud lisades 1-5 ja sisaldab: p rojekti elluviimise kulude prognoosi; p rojekti jooksvate tulude, kulude ja kasumi prognoosi; r ahavoogude prognoosi; s otsiaalmajandusliku mõju prognoosi; i nvesteeringute tasuvuse prognoosi avaliku sektori jaoks. Peamised sisendand med , mida finantsmudeli koostamisel kasutati: Tabel SEQ Таблица \* ARABIC 4 Andmete tüüp Põhjendused väärtuste valimiseks finantsmudelis Tegevustulu d Üüri hind Keskmine üürihind 5 aastaks iga inkubandi kohta on 5 eurot/m². Antud hinnatase lähtub turutasemest ja see on konkurentsivõimeline kommunaalkulusid arvestades. Vastavalt Stock office kontseptsioonile on büroopindade üürihind sama suur nagu tootmispindadel. Täituvusprotsent Tulenevalt Narva Tööstusinkubaatori kui ajutise asukoha kontseptsioonist, võib eeldada, et täielikku täituvust on raske saavutada, kuna: jäädakse ilma suurest arvust potentsiaalsetest üür nikest, kes on huvitatud pikaajalisest üüri lepingust ; inkubantide vahetumise protsessis kerkib alati esile probleem, et vabanevad ruumid ei sobi antud aj ahetkel potentsiaalsele üürnikule ning läheb aega, et leida ettevõte, kellele vastava suurusega ruum sobib. Kinnisvaraspetsialistidega peetud konsultatsioonide põhjal on realistlik keskmine täituvustase LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Sisendandmed!R3C3 \a \t 50% . Tegevuskulud Hoone kasutuskulud Tuginedes Narva Kadastiku tööstuspargi territooriumile rajatud sarnase suurusega kaasaegsete tootmis- ja laoruumide opereerimise kogemusele. Kasutuskulude konkreetsed väärtused on esitatud finantsmudeli lisades. Kommunaalkulud Võttes aluseks andmed : kommunaalressursside tarbimiskulud Narva Kadastiku tööstuspargi territooriumile rajatud sarnase suurusega kaasaegsete tootmis- ja laoruumide pinnaühiku kohta. kommunaalteenuste osutajate ajakohased hinnad Narvas. Erandiks on kaugkütte hind, mille finantsmudelis se kandmisel on arvesse võetud Narva Soojusvõrgu plaan i tõsta 2023. aastal tariif seniselt 39,83 EUR/MW tasemele 60 EUR/MW. Konkreetsed hinnad ja kommunaalkulude mahud on esitatud finantsmudeli lisades. Tööjõukulud Põhineb IVIA töötajate Narva Tööstusinkubaatori tegevuses osalemise kaval ja nende palgamääradel. Tööjõukulude konkreetne suurus on esitatud finantsmudeli lisades. Amortisatsioonikulud Lähtudes Eestis üldtunnustatud amortisatsiooninormidest projekti raames soetatud varale. Amortisatsioonikulude konkreetsed väärtused soetatud põhivara liikide lõikes on toodud finantsmudeli ja tegevuseelarve lisades jaot is es 9.3. Investeerimiskulud Lähtudes esialgsest plaanist hoone parameetrite järgi ja konsultatsioonidest ehitusorganisatsioonide, projekteerijate, teiste spetsialiseerunud spetsialistide, seadmete ja mööbli tarnijatega. Investeerimiskulude konkreetsed suurused on esitatud finantsmudeli lisades ja jaotises 9.2. Inflatsioon Prognoosi koostamisel pole arvesse võetud inflatsiooni, kuna seda on viimasel ajal raske ennustada, kuid eeldades, et inflatsiooni muutus mõjutab kõiki subjekte - nii vastavalt ressursiturul kui ka müügiturul, mõjutab inflatsiooni muutumine võrdselt nii projekti kulusid kui ka tulusid. Hoone ehitusega kaasnevad jooksvad kulud (nt ehituse ajal kasutatav elektrienergia) sisalduvad ehituslepingus ja neid rahastatakse 100% ÕÜF vahenditest. IVIA peamised kulud algavad 2025. aastal pärast hoone kasutuselevõttu. Investeeringud Esialgsete arvestuste kohaselt on projekti teostamiseks vajaliku investeeringu kogumaht LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "1. Projekti elluviimise kulud!R41C10" \a \t 8 463 725 mln eurot ( ilma käibemaksuta ). Tabel SEQ Таблица \* ARABIC 5 LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!Investeeringud!R3C1:R22C6" "" \a \p Tasuvusanalüüs Jooks vad tulud Narva Tööstusinkubaator hakkab saama tulu : r uumide välja üürimisest , LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R6C4 \a \t 70% . t ulud est, mis laekuvad inkubantidelt nendega jagatud kulu arvete (ühisruumid) tasumise eest , LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R7C4 \a \t 30% . Jooks vad kulud Jook svate kulude struktuuris moodustab valdava osa vara amortisatsioon ( LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R29C4 \a \t 65% ), tegevuskulud moodustavad LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R25C4 \a \t 35% . Peamisteks tegevuskuludeks on (% kõigist tegevuskuludest ) : k ommunaalkulud , LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R14C5 \a \t 27% ; t ööjõukulud , LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R15C5 \a \t 34% ; r emonditööd , LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R16C5 \a \t 7% ; h ooldus ( territoorium ) , LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R20C5 \a \t 7% . Muud kulud, mille osa kaal tegevuskulude struktuuris on alla 7 % : turundus, hooldus (administratiivkorpus ), kindlustus, t ehnohooldus , v alve ja muu. Tegevuseelarve Allpool on esitatud Narva Tööstusinkubaatori tegevuseelarve prognoos planeeritud LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Sisendandmed!R3C3 \a \t 50% täituvuse korral. Tabel SEQ Таблица \* ARABIC 6 LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!Eelarve!R3C1:R39C5" "" \a \p Tasuvus Vastavalt k oostatud tegevuseelarve le on Narva Tööstusinkubaatori iga-aasta sed tulu d LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Sisendandmed!R3C3 \a \t 50% täituvustaseme korral ≈ LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R9C7 \a \t 263 tuhat eurot/aastas, iga- aastased kulud koos amortisatsiooniga ≈ LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R35C7 \a \t 756 tuhat eurot/aastas, EBITDA ≈ LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R27C7 \a \t 0 tuhat eurot /aastas, puhaskasum negatiivne LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Eelarve!R38C7 \a \t -493 tuhat eurot/aastas. Nende näitajate põhjal ei ole projekt kasumlik ega tasu end ära, mistõttu ei ole see äriprojektina eraarendajate jaoks atraktiivne. Kasumianalüüs avaliku sektori jaoks Ülaltoodud tasuvusanalüüs (puhastulu) näitab, et projekt ei too tulu, kui seda käsitleda ärilise arendusprojektina. Kuid projektil on suur sotsiaalmajanduslik mõju nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. See teeb selle realiseerimise avaliku sektori jaoks majanduslikult kasulikuks. Avaliku sektori jaoks tasuvuse hindamiseks viidi läbi majandusanalüüs, kus võrreldi avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringu i d avaliku sektori tuludega, mis tekkisid projekti sotsiaalmajandusliku mõjumehhanismi tule musena (vt lisa 4). Analüüs viidi läbi üldtunnustatud investeeringute tulemuslikkuse hindamise meetodil diskonteeritud rahavoo alusel. Vastavalt metoodikale võrreldi projektist tulenevaid lisatulusid ja -kulusid, võrreldes eeldusega, et projekt ei realiseeru. Projekti lisatuluks on uute Narva Tööstusinkubaatori ettevõtete tegevusest tulenev täiendav m aksutulu, mis tekib inkubaatorist lahkunud, sh tegevust laiendanud ettevõtete tegevuse tulemusena. Projekti lisatuluks on õ iglase ülemineku fondi meetme „ Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja -taristu ” toetus. Üksikasjalikumalt on andmed projektiga seotud avaliku sektori täiendavate tulude ja kulude arvestuste kohta esitatud lisas 4. Seejärel diskonteeriti projekti tuvastatud täiendavad tulud ja kulud vastavalt diskontomäärale 4%. Saadud diskonteeritud rahavoogu analüüsiti investeeringute absoluutse ja suhtelise tootluse kriteeriumide alusel. Allpool on esitatud avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringute tulususe ja tasuvuse näitajad läbilõikes: Tabel SEQ Таблица \* ARABIC 7 LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!Link tabel!R3C1:R8C6" "" \a \p Otsese ja kaudse mõju analüüsi tulemused näitavad, et projekt on avalikule sektorile keskmises ja pikas perspektiivis väga tulus: raha ajaväärtust arvestades tasub investeering ära LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "Link tabel!R6C4" \a \t 7 aasta jooksul (DPP näitaja), mis on seda tüüpi taristuprojekti puhul aktsepteeritav periood. Seejuures tuleb arvestada sellega, et iga LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "Link tabel!R8C4" \a \t 5 aasta tagant kasvab rahavoog järsult inkubantide rotatsiooni tõttu ; projekti tulemusena on avaliku sektori puhas nüüdisväärtus (NPV näitaja ) tänu täiendavate le maksu laekumistele LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "Link tabel!R5C4" \a \t 49 miljonit eurot ( raha väärtus 202 3 . aastal ), mis on alginvesteeringust oluliselt suurem ; investeeringu diskonteeritud tasuvusindeks (näitaja PI) on LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "Link tabel!R6C4" \a \t 7 . See tähendab seda, et iga projekti investeeritud ühe euro pealt saab avalik sektor tuluna tagasi LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R95C6" \a \t eurot (raha väärtus 202 3 . aastal ; näitaja IRR ( LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "Link tabel!R7C4" \a \t 37% ) ületab hinnangulist diskontomäära (4%) LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "Link tabel!R5C9" \a \t 9 korda, mis tähendab projekti suure varuga turvamarginaali. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus Projekt on rahaliselt jätkusuutlik, kuna igal finantsmudelis määratud ajaperioodil kaetakse projekti kogumaksumus järgmiste allikate kombinatsioonist: fonditoetus, projektiteenuste müük, kaasfin antseering (vt lisa 3). P rojekti jätkusuutlikkus Narva Tööstusinkubaatori kontseptsioonist tulenev alt (tootmispindade lühiajaline üürimine koos perspektiiviga tootmise laiendamisele isiklikele pindadele Narva Tööstuspargis) loob projekt IVIA -le eeldused maa müügist laekuva t ulu saamiseks . Maa müügist saadud tulu on plaanis kasutada muuhulgas inkubaatori hoone hilisemaks renoveerimiseks, tagades nii p rojekti jätkusuutlikkuse ja rahalise sõltumatuse avaliku sektori abist. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamis es se ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale, meelitades ligi uusi ekspordile orienteeritud kõrge lisandväärtuse ja kasvuambitsioonidega tootmisettevõtteid. Sellised ettevõtted on kohalikele elanikele olulised tööandjad ja toovad uut maksutulu. Nende ettevõtete tegevus annab olulise tõuke regiooni ekspordikasvule ja erasektori otseinvesteeringute voolule piirkonna majandusse. Projekti realiseerimise tulemusena on Ida-Virumaal 10 aasta jooksul pärast tööstusinkubaatori k äivitamist : rajanud oma tootmisettevõtte vähemalt LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R53C36" \a \t \* MERGEFORMAT 15 uut investorit, kellest kaheksa on selleks ajaks teostanud ka jätkuinvesteeringud tootmise laiendamisse ; loodud LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R48C36" \a \t 5 50 - 600 uut töökohta ; k aasatud erainvesteeringuid suurusjärgus LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R62C36" \a \t 58 LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Puhastuluanaluus.xlsx" Link!R6C2 \a \t mln eurot . Selle tulemusel laekub 10 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R42C36" \a \t 50 miljonit eurot, sealhulgas: s otsiaalmaks LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R43C36" \a \t 17,1 mln eurot ; t ulumaks LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R44C36" \a \t 6,3 mln eurot ; sh KOV eelarvetesse LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R45C36" \a \t 3,7 mln eurot ; k äibemaks LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" "SM moju!R46C36" \a \t 22,9 mln eurot . Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: Tabel SEQ Таблица \* ARABIC 8 LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!Link tabel!R12C1:R22C8" "" \a \p FINANTSEERIMINE Võttes arvesse projekti suur t sotsiaalmajanduslikku mõju Ida-Virumaale, rahastatakse pr ojekti summas LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx" Investeeringud!R22C5 \a \t 8 463 725 eurot õiglase ülemineku fondi meetmest „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja -taristu” , mis avatakse 2023. aastal. RISKID Tabel SEQ Таблица \* ARABIC 9 Risk Riski realiseerumise tagajärjed Riski ärahoidmise või selle tagajärgede vähendamise meetmed Risk IVIA jaoks Välisettevõtted ei soovi Narva investeerida Venemaa vahetu läheduse tõttu Potentsiaalsete klientide arvu vähenemine Turundustegevuste suunamine ka nende riikide sihtgruppidele, kellel on samuti riigipiir Venemaaga ja on sellele riskile vähemtundlikumad – Soome, Läti, Leedu Majanduskriis Euroopas Paljude ettevõtete ja tervete sektorite majanduslik olukord halveneb Kasvavate sektorite otsimine ja t urundus nendes sektorites. Pakkud a valmistingimusi kiireks laienemiseks Narvas. Sihtrühmale langevates sektorites – müüa „majanduspiirkonda” Energiakriis Euroopas Ettevõtted, kes võiksid olla inkubaatori potentsiaalsed kliendid , lõpetavad tegevuse elektrienergia defitsiidi või selle äärmiselt kõrge hinna tõttu . Koostöö arendamine Eesti Energiaga, e t saavutada inkubaatori ja Narva Tööstu spargi varustamiskindlus erihinnaga elektrienergia . S ihtturgude ettevõtete energiaprobleemile lahenduse pak kumine tegevuse alustamisel inkubaatoris ja jätkamisega Narva Tööstuspargi Kulgu territooriumil . Energiakandjate hinnatõus Tühjade ruumide kütmisega seotud ebaproduktiivsete kulude kasv . Viia ehitusprojekti sisse ruumide kaupa juhitava küttesüsteemi projekteerimine . Temperatuuri alandamine tühjades ruumides. Üü rnike väljavahetamise kontseptsioon ja rendipinna paindlik muutumine ei võimalda IVIA-l inkubaatori p indu 100% ulatuses välja üürida Inkubaatori tegevuse kahjumlikkus, jätkusuutmatus ja projekti sulgemine. Jah, selline risk on olemas ja IVIA on algselt planeerinud, et ruumide täituvus ei ületa 70%. IVIA taotleb projekti suurt sotsiaalmajanduslikku tähtsust silmas pidades projekti finantseerimiseks riigilt rahastust. Se e võimaldab katta hoone ülejäänud ülalpidamiskulud 50% täituvuse juures. Samuti võimaldab kavandatav infrapun a gaasiküttesüsteem kütta ainult kasutuses olevaid ruume ja kulutada kasutamata ruumidele minimaalselt vahendeid. Risk investori jaoks Investor alustas tegevust inkubaatoris , tekkis ambitsioon tootmishoone ehitamiseks, kuid äritegevust ei õnnestunud laiendada. Samas inkubaatori hinnapoliitika sunnib teda inkubaatorist lahkuma. I nvestori ettevõtte likvideerimine Investor hakkab üürima turul pakutavaid vanu tööstusruume. Kindlasti halvendab see tema tootmistingimusi, kuid võimaldab siiski edasi tegutseda. Pandeemia, piiride sulgemine. Investorid ei soovi või ei saa Ida-Virumaal tegutseda IVIA on kohandanud oma turundus- ja müügiprotsessi d selliselt, et tegevused uute välisinvestorite leidmiseks toimuvad edukalt ka pandeemia tingimustes, mil riikide piirid on suletud . Üürnik e jaoks luuakse võimalikult head tingimused oma ettevõtte tõhusaks kontrollimiseks ja juhtimiseks distantsilt . IVIA on valmis osutama investeerimisstaadiumis investoritele tugiteenuseid kohapealt . LISAD P rojekti realiseerimiskulude prognoos . Jooksva perioodi tulude, kulude ja kasumi prognoos . Müügi ja kulud e sisendandmed Tulud-kulud prognoos Rahavoogude prognoos . Sotsiaalmajandusliku mõju prognoos . Avaliku sektori jaoks tehtud investeeringute tasuvuse prognoos. LISA 1. PROJEKTI REALISEERIMISKULUDE PROGNOOS LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!1. Projekti elluviimise kulud!R2C1:R44C15" "" \a \p LISA 2. JOOKSVA PERIOODI TULUDE, KULUDE JA KASUMI PROGNOOS Lisa 2.1. M üügi ja kulud e sisendandmed LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!Sisendandmed!Область_печати" "" \a \p LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!Eeldused_muugi!R1C1:R38C18" "" \a \p LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!Eeldused_muugi!R39C1:R78C18" "" \a \p Lisa 2.2. Tulud-kulud prognoos LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!2. Tulud-kulud projektiga!R3C1:R119C18" "" \a \p LISA 3. RAHAVOOGUDE PROGNOOS LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!6. Rahavood!R3C1:R39C17" "" \a \p *Muu toetus (nimetage) – ÕÜF meede „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja –taristu“ (TUGITEENUSED) LISA 4. SOTSIAALMAJANDUSLIKU MÕJU PROGNOOS LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!SM moju!R2C1:R62C32" "" \a \p LISA 5. AVALIKU SEKTORI JAOKS TEHTUD INVESTEERINGUTE TASUVUSE PROGNOOS LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!SM moju!R2C1:R3C32" "" \a \p LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!SM moju!R66C1:R89C32" "" \a \p LINK Excel.Sheet.12 "C:\\IVIA\\Пилотные разработки\\Производственный инкубатор\\TTA\\Tuguteenused finatsalüüs NTI.xlsx!Link tabel!R3C1:R8C6" "" \a \p Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm Projekti nimi: Narva tööstusinkubaator Hindamise aruande koostamise kuupäev: 20.03.2023 Hindaja nimi: Sirli Pehme Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi juht 1. osa Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik projekti Jah Ei „Ei“ korral põhjendus põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Narva tööstusinkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. 1 Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldas ka kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav. Vee ja mereressursside kestlik X Veekasutus on seostatav eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega kasutamine ja kaitse tööstusinkubaatori ruumi rentnike poolt, kelle tegevus ei näe ette mahukat veetarvet ning ei põhjusta märkimisväärset riski vee ja mereressurssidele. Veevarustuse ja olmereovee üleandmiseks sõlmitakse leping Narva Veega. Sadevesi juhitakse läbi olemasolevate sademeveesüsteemide Narva jõkke. Hoone ning ruumide projekteerimisel on üldnõueteks seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Näiteks on kavas varustada joogivee kraanid liikumisanduritega, et vähendada veekulu. Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit. Ringmajandus, sealhulgas X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne. jäätmetekke vältimine ja Ehituses kasutatava materjali valikul ja hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse jäätmete ringlussevõtt ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikkusele, ettevõtete vahelisele koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamiseks, vara kasutusaja pikendamisele. 2  Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete lammutamisel tekkinud jäätmeid. Ruumide sisustamisel eelistatakse taaskasutatud materjale. Narva tööstusinkubaatori ehituse järgselt kogutakse jäätmed nõuetekohaselt kokku ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Taristu rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega seoses mõjusid ei ole ette näha. Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on koondada ettevõtteid, kes tegelevad jätkusuutlikku arengut toetavate aladega. Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi jäätmeliikide teke. Tööstusinkubaatori kasutusel robootika ja mehhatroonika keskuse poolt võib tekkida mingil määral ka eelnevalt nimetamata jäätmeid. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning antakse üle jäätmekäitluseks luba omavale ettevõttele, lähtudes seejuures kohalikus omavalitsus kehtestatud korrast. Kokkuvõttes projekt ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju. Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse X Narva tööstusinkubaatori ehitus ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette vältimine ja tõrje või pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid ning vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus tolmutõrjeks. Tööstusinkubaatori soojustarve toimub keskkütte süsteemist, seega otsest heidet põhjustavat lokaalset kütteseadet ei rajata. Riiklikult ning regionaalselt on võetud suund soojuse tootmisel liikuda kliimaneutraalsetele lahendustele. Elektritarve kaetakse võrgust ning lokaalsetest taastuvenergia allikatest. Taristu lähedale on kavas rajada päikesepark, mis võimaldab taastuvenergia tootmisüksusega otseühendust. Projektiga kaasneb vähesel määral liiklusintensiivsuse kasv. Samas arvestades, et hoone hakkab asuma aktiivselt kasutuses oleval tööstusalal, siis lisanduva transpordi mõju on marginaalne ning ei tekita olulist keskkonnamõju. 3  Tööstusinkubaatori ehitus ja kasutus ei suurenda märkimisväärselt vee- ja pinnasesaastest, kuna veetarve on korraldatud Narva tööstuspargi ühise süsteemi kaudu. Õuealal ei toimu kemikaalide hoiustamist, millega kaasneks pinnasereostuse risk. Kokkuvõttes projekti tegevused ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Elurikkuse ja ökosüsteemide X Võttes arvesse tegevuse nii otsest kui ka esmast kaudset mõju on toetataval tegevusel sellele kaitse ja taastamine keskkonnaeesmärgile ebaoluline mõju. Kavandatava projekti alal ning vahetus läheduses puuduvad bioloogilise mitmekesisuse vaatepunktist väärtuslikud kooslused ja ökosüsteemid. Tegevus ei toimu elurikkuse seisukohast tundlikes piirkondades (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) ega nende läheduses. Projekti tegevuskoha kõrval, Kadastiku teeäärsetes kraavides on III kaitsekategooriasse kuuluva rohukonna (Rana temporaria) leiukoht. Tegemist on Narva tööstuspargiga piirneva alaga, mis on tööstuslike ettevõtete tegevuse ja transpordi mõjualas olnud juba pikemat aega. Tööstusinkubaatori kui uue hoone lisandumine ei too kaasa täiendavat märkimisväärset mõju. Projekti tegevus (ettevõtte tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kui olete 1. osa küsimustele märkinud „jah“, palun andke põhjalik hinnang 2. osa küsimustele. 4  2. osa Taotleja peab esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on vajalik (1. osas on keskkonnaeesmärgi puhul vastuseks „Jah“). Palun vastake allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist. Keskkonnaeesmärgid, mille puhul oli 1.osas vastuseks „Ei“, ei ole vajalik uut hindamist läbi viia. Selleks märkida lahtrisse „Ei“ tähistus X ja lisada põhjendusena, et „Põhjendus on esitatud 1.osas“ või muu sarnane viide. Küsimused Ei Jah Sisuline põhjendus Kliimamuutuste leevendamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite? Kliimamuutustega kohanemine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist projektile endale või inimestele, loodusele või varadele? Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt kahjustab a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või b) mereala head keskkonnaseisundit? Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine X Põhjendus on esitatud 1. osas. ja jäätmete ringlussevõtt: Kas projekt eeldatavalt 5  a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või b põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes ) loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju? Saastuse vältimine ja tõrje: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse? Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust? 6 Hindamise järeldus ja kinnitus, kas taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele: Tuginedes eeltoodule vastab käesolev projekt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Hindamise aruande koostaja allkiri: Allkirjastatud digitaalselt 7  NARVA TÖÖSTUSINKUBAATOR Kliimakindluse tagamine Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindajad: Sirli Pehme, Erika Sulg Märts 2023 1 2 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS ......................................................................................... 5 ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT .........................................................................................5 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) .......................................................... 7 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE .....................................................................................7 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE ...............................................................................8 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) ........................... 9 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS ...........................................................................................9 3.2. OHULE AVATUS ...................................................................................................................10 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS ................................................................................................11 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 12 3 SISSEJUHATUS Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) poolt Ida-Viru maakonda Narva linna Kulgu linnaosasse tööstusinkubaatori rajamise projekti kliimakindlust. 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid. Narva tööstusinkubaator on kavas rajada Narva tööstuspargi 2. etapi ehk Kulgu tööstusalale. 14.08.2014 korraldusega nr 97 kehtestas Narva Linnavalitsus Kulgu tööstusala detailplaneeringu. Projektiga kavandatud tööstusinkubaatorile on Rovin OÜ poolt 14.06.2022 koostatud eskiis. Käesolevas aruandes on hinnatud Narva tööstusinkubaatori ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele. 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele. Projekti raames rajatakse Narva ettevõtlusinkubaator eesmärgil meelitada piirkonda tegutsema ettevõtteid, mille tegevusala on suunaga roheliste innovaatiliste tehnoloogiate arendamisele ning rohemajanduse edendamisele. Kavandatud tegevus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaal eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega. ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Projekteeritav tööstusinkubaator hakkab asuma Narva linnas aadressil Kadastiku tn 27a, moodustades osa Narva tööstuspargi Kulgu tööstusalast (vt joonis 1). Projektiga kavandatud taristule on Rovin OÜ poolt 14.06.2022 koostatud eskiis. JOONIS 1 NARVA TÖÖSTUSINKUBAATORI ASUKOHT (ALUSKAART: MAA-AMET) Ida-Viru maakonna pindala on 2972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest, kellest ligi 54 000 moodustavad Narva linna elanikud. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike seas 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Selle põhjusteks on peamiselt negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise 5 käigus muutub maakonna rahvastiku vanuseline koosseis, st vanemaealiste vanusegruppide arvukus kasvab.1 Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Narva on Ida-Virumaa üks suurimaid linnu, mis on ajalooliselt olnud palju mõjutatud tööstusest. Nimelt asub piirkonnas mitmeid põlevkivitööstusega seotud ettevõtteid. Projektiga on kavas rajada tööstusinkubaator ühele Narva tööstuspargi krundile. Kavandatud hoone hakkab asuma elamupiirkonnast eemal ümbritsetult äri- ja tööstusmaaga. Tööstuspargi kruntide juurest kulgeb tee, mis tagab ühenduse Tallinn – Narva maanteega. Narva tööstusinkubaatori rajamiseks võetakse kasutusele krunt pindalaga 24 125 m2, mille kasutusotstarve on äri- ja tootmismaa. Projekteeritav taristu on vastavuses alale kehtestatud detailplaneeringu tingimustega. Projekti raames rajatav hoone on neljakorruseline brutopinnaga 12 045 m2. Selle juurde on kavandatud parka, mis mahutab ligi 160 sõidukit (vt joonis 2). Võimalikult palju säilitatakse olemasolevat haljastust. Hoone ruumidesse on planeeringuga ettenähtud nii büroo- kui tootmispinnad. Lisaks on loodud lisavõimalused tootmisaladele riietus- ja puhkeruumide näol. Hoone planeering näeb ette, et bürookorrustel saab vastavalt rentniku soovidele büroopindade plaanilahendusi ja suurusi varieerida.2 JOONIS 2 NARVA TÖÖSTUSINKUBAATORI VÄLISILME ESKIIS2 1 Statistikaamet, 2023: LINK 2 Rovin OÜ, 2022, IVIA INTUSTRIAL INCUBATOR Kadastiku tn 27a, Narva, eskiis. 6 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“3 kliimamuutuste leevendamine hõlmab kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Narva tööstusinkubaatori projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine. 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on paljuski sõltuvuses põlevkivitööstusest. Narva tööstusinkubaatori arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 4 Narva linna visioon aastaks 2035 on olla roheline tänapäevane linn ida ja lääne piiril. Nähakse, et tulevikus Narva on rohelist eluviisi toetav linn, kus kõigil on hea elada ja töötada. Elanikkonna kahanemine on pidurdunud – linnas elab vähemalt 45 tuhat inimest. Linnaruum on mugav kõigile – nii elanikele kui ka külalistele, sõltumata vanusest ja eripäradest – liikuvat, rohelist ja tervet eluviisi võimaldav.5 Üheks strateegiliseks eesmärgiks on kujundada Narva rohelist eluviisi toetavaks linnaks, mis tähendab muuhulgas järgmist4: • Narva on tugeva rohelise mainega energiasäästlik ja kliimasõbralik linn, mis meelitab roheenergia tootjaid ning keskkonnasõbralikku tööstust. • Rohepööre on toimunud igas valdkonnas, sh elanike mõtteviisis. • Aastaks 2050 on linn süsinikuneutraalne. • Narva on roheenergia tootmise keskuseks ning vastava oskusteabe arendamise kohaks Eestis. • Koostöös on käivitatud Narvas eesrindlikud ja atraktiivsed rohetööstuse, ringmajanduse ja idufirmade pilootprojektid. Investeeringute kaasamisel eelistatakse rohelise profiiliga tänapäevaseid ettevõtteid. Narva tööstusinkubaatori rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega soetud tegevusaladest. 3 Euroopa Komisjon, 2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027: LINK 4 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: LINK 5 Narva linna arengukava 2035: LINK 7 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Narva tööstusinkubaatori rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavatest masinatest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks. Taristu kasutusaegne heide on seotud eelkõige hoone energiatarbega. Rajatav tööstusinkubaator on madalenergiahoone (B-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Narva tööstuspargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldaks lähipiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu. Soojuse tarbimine toimub keskküttevõrgust. Riiklike ja maakondlike strateegiliste suuniste alusel liigub ka soojuse tootmine üha rohkem kliimaneutraalsuse poole. Narva Tööstusinkubaatori projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Ette on nähtud iga ruumi puhul kütte reguleerimise võimalus, soojustagastusega ventilatsioon ja energiasäästlik LED-valgustus. Tööstuspargi taristus ja rajatavas hoones rakendatavate lahenduste tulemusena on kommunaalkulude tase tööstusettevõtte jaoks üks madalamaid Eestis. Eeltoodud andmete põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. 8 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2023. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2073. Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga. 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuobjekti peamisteks kliimaohtudeks on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm), tormid (sh tuul, äike), kuumus (sh temperatuuritõus, põud). Ekstreemsete ilmastikuolude (ekstreemsed sademed sh valingvihmad, lumi, jäävihm, tormid (sh lume- ja äikesetormid) tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Valingvihmad ei kujuta taristuobjektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Hoone konstruktsioonide projekteerimisel võetakse arvesse sademete (lumi ja vihm) ning tuule võimalike mõjusid. Asukohaks on kaasaegne tööstuspark, kus on tagatud pargi kasutajatele ligipääs toimivate kommunikatsioonidele. Arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused likvideeritakse lühikese aja jooksul. Kavandatud taristu asub vahetus läheduses teele, mis loob ühenduse riigimaanteega. Seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline. Hoone projekteerimisel arvestatakse tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Erinevate ekstreemsete ilmastikuolude korral on kliimatundlikkus varade, protsesside, sisendite ja transpordiühenduste osas kavandatava taristuobjekti puhul väike. Tabelis 1 on toodud kliimatundlikkuse analüüsi tulemused. Kokkuvõtvalt on kavandatav taristuprojekt väikese kliimatundlikkusega kõigi kolme teema puhul. 9 TABEL 1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Üleujutused (sh Kuumus (sh põud, Sademed (sh lumi, Tormid (sh tuul, veekogudest, temperatuuri tõus) jäävihm) äike) valingvihmadest) Kohapealsed varad ja Väike Väike Väike Väike protsessid Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike Suurim punktisumma Väike Väike Väike Väike nelja teema puhul 3.2. OHULE AVATUS Narva tööstusinkubaator hakkab asuma Narva linnas aadressil Kadastiku tn 27a, moodustades osa Narva tööstuspargi Kulgu tööstusalast (vt joonis 1). Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022 aastakokkuvõtte6 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6,1 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,5 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 587 mm ning anomaalia 94%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide7 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks). Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 8 Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga 1971-2000 aastateks 2041-2070 järgnevalt: • Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra; • Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%; • Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt; • Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%. • Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuobjekt olulisel määral vett ei kasuta (valdavalt olmevesi) ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Kavandatud hoone asukohast ligi 70 meetri kaugusele jääb Väike-Kadastiku järv. Hoone ja järve vahele jääb Kadastiku tee. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud „Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega 6 Keskkonnaagentuur, kliima aastakokkuvõtted: LINK 7 Keskkonnaagentuur, kliimanormid: LINK 8 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK 10 seotud riskipiirkonna kaardid“ dokumendile ei kuulu vaadeldav ala olulise üleujutuste riskiga piirkondade hulka. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) võib avaldada negatiivset mõju sademevee kogumissüsteemidele asulakeskkonnas, põhjustades nii majanduslikku kui ka sotsiaalset kahju. Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Sademevee ärajuhtimine toimub ühiselt Narva tööstuspargi Kulgu tööstusala sademevee ärajuhtimissüsteemi kaudu. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti likvideerima. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole piirkonnas sellega probleeme esinenud. Kavandatava tööstusinkubaatori tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormide ning kuumuse ohule avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike (vt tabel 2). TABEL 2. OHULE AVATUS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh Üleujutus (sh Sademed (sh Tormid (sh tuul, temperatuuri tõus, veekogud, lumi, jäävihm) äike) põud) valingvihmad) Praegune kliima Väike Väike Väike Väike Tulevane kliima Väike Väike Väike Väike Suurim punktisumma: Väike Väike Väike Väike praegune + tulevane kliima 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest. Analüüsis jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks. 11 KOKKUVÕTE Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Narva tööstusinkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks. 12 CIVITTA International [email protected] +372 735 2802 CIVITTA Estonia CIVITTA Romania www.civitta.com [email protected] [email protected] +372 646 448 8 +403 180 535 88 www.civitta.ee www.civitta.ro CIVITTA Latvia CIVITTA Moldova [email protected] [email protected] +371 277 055 85 +373 797 550 99 ● www.civitta.lv www.civitta.md ● CIVITTA Lithuania CIVITTA Armenia [email protected] [email protected] +370 685 266 80 +374 10 546 434 www.civitta.lt www.civitta.am CIVITTA Finland CIVITTA Serbia [email protected] [email protected] +358 505 261 694 +381 11 2435 489 www.civitta.fi www.civitta.rs CIVITTA Denmark CIVITTA Bulgaria [email protected] [email protected] +452 762 80 83 +359 884 076 576 www.civitta.com www.civitta.bg CIVITTA Poland CIVITTA North [email protected] Macedonia +48 690 001 286 [email protected] www.civitta.pl +389 71 391 957 www.civitta.com CIVITTA Kosovo CIVITTA Slovakia [email protected] [email protected] +421 901 700 574 +383 493 380 55 www.civitta.sk www.civitta.com CIVITTA Ukraine CIVITTA Sweden [email protected] [email protected] +380 442 270 140 www.civitta.com www.civitta.com.ua CIVITTA Belarus CIVITTA Georgia [email protected] [email protected] +375 296 018 517 www.civitta.com www.civitta.by 13  Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Meie 02.10.2023 nr 18-5/21-0370/4327-1 [email protected] Lasnamäe 2 11412, Tallinn Narva Tööstusinkubaatori taotluse vastavuskontrolli läbiviimine Austatud Kadrin Randpuu Edastan teile SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur poolt ette valmistatud Narva Tööstusinkubaatori rajamise taotlus vastavuskontrolli läbiviimiseks. Vastavuskontrolli läbiviimisel palun arvestada üldise grupierandi määrusest tulenevate järgmiste nõuetega: 1. Kas tegemist on raskustes oleva ettevõtjaga ning ettevõtjalt on tagasi nõutud ebaseaduslikuks tunnistatud abi, mis oleks tagasi maksmata (GBER art 1 lg 4 punktid b, c)? Raskustes ettevõtja mõiste GBER art 2 p 18. 2. Kas taotleja ja taotlus vastavad GBER art 6 lg 2 (ergutava mõju) toodud tingimustele? Suurettevõtjale antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav mõju, kui on täidetud GBER art 6 lg 3 toodud kaks lisatingimust: - abi taotlus on esitatud enne projektiga seotud töö alustamist (art 6 lg 2) - abi läbipaistvus – suurettevõtjale antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja dokumentatsioon kinnitab, et abi tulemusel kiireneb oluliselt projekti või tegevuse lõpuleviimine, ning abi andja on seda kontrollinud (GBER art 6 lg 3b). NB! Abi andja peab kontrollima ergutava mõju olemasolu- vaid nii loetakse, et see on ka olemas. 3. GBER art 56 kohalikule taristule antava abi tingimused: 1) Huvitatud kasutajad peavad taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele (GBER art 56 lg 3). 2) Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid (GBER art 56 lg 4). 3) Abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud (GBER art 56 lg 5). 4) Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu (GBER art 56 lg 6). 5) Tegemist ei tohi olla eriotstarbelise taristuga (GBER art 56 lg 7). Narva Tööstusinkubaatori rajamise taotlus on lisatud käesolevale kirjale. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Tehniline projektdokumentatsioon (eelprojekti staadium) on leitavad ja allalaetavad lingilt: https://drive.google.com/file/d/1SGG1LyHRSos091IzLcrV1yJXkqZypsoI/view?usp=share_link Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaarel Lehtsalu nõunik /*Lisad: Narva tööstusinkubaatori rajamise taotlus /*Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kaarel Lehtsalu 715 3414 [email protected] 2 (2)