Riiklike aruannete esitamine ELi töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide praktilise rakendamise kohta

Ref. Ares(2022)4764194 - 29/06/2022 EUROOPA KOMISJON TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA SOTSIAALSE KAASATUSE PEADIREKTORAAT Peadirektor Brüssel EMPL.C.2/GM/st/(2022)4445244 Teema: riiklike aruannete esitamine ELi töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide praktilise rakendamise kohta Lugupeetud suursaadik Vastavalt raamdirektiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta)1 artikli 17a lõikele 1 esitavad liikmesriigid iga viie aasta järel komisjonile ühtse aruande raamdirektiivi ja selle 19 üksikdirektiivi praktilise rakendamise kohta. Kõnealuse sätte asjaomased lõiked on järgmises sõnastuses: „1. Iga viie aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile ühtse aruande käesoleva direktiivi artikli 16 lõikes 1 määratletud üksikdirektiivide praktilise rakendamise kohta, lisades aruandesse ka tööturu osapoolte seisukohad. Aruandes hinnatakse erinevate direktiivide praktilise rakendamisega seotud mitmesuguseid punkte ning esitatakse vajaduse ja olemasolu korral sooliselt eristatud andmeid. 2. Aruande struktuuri koos selle sisu täpselt määratleva küsimustikuga määrab kindlaks komisjon koostöös tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. (…) 3. Komisjon esitab liikmesriikidele aruande struktuuri ja eespool nimetatud sisu täpselt määratleva küsimustiku vähemalt kuus kuud enne aruandega hõlmatava ajavahemiku lõppu. Aruanne esitatakse komisjonile 12 kuu jooksul pärast viieaastase ajavahemiku lõppu, mida see hõlmab. 4. Nimetatud aruannete alusel hindab komisjon asjaomaste direktiivide rakendamise asjakohasust, võttes arvesse näiteks teadusuuringuid ja teaduslikult põhjendatud teadmisi mitmesugustes asjaomastes valdkondades. Komisjon teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning tööohutuse ja 1 EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Suursaadik hr Aivo ORAV Eesti Vabariigi alaline esindus Euroopa Liidu juures Rue Guimard/Guimardstraat 11-13 1040 Brussel [email protected] Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË – Tel: +32 22991111  töötervishoiu nõuandekomiteele 36 kuu jooksul pärast viieaastase ajavahemiku möödumist hindamise tulemustest ja vajaduse korral mis tahes algatustest, mille eesmärgiks on reguleeriva raamistiku parandamine.“ Lisaks sisaldavad direktiivid 91/383/EMÜ (tähtajaline töösuhe või ajutine töösuhe),2 92/29/EMÜ (raviteenused laevadel),3 94/33/EÜ (noored tööl)4 ja 2009/148/EÜ (asbest)5 võrreldavat sätet kõnealuse aruandluskohustuse kohta. Seega hõlmab aruandluskohustus kokku 24 töötervishoiu ja tööohutuse alast direktiivi. Esimese aruande puhul, mis hõlmas ajavahemikku 2007–2012, võttis komisjon oma otsuses K/2011/92006 vastu riigisiseste praktilise rakendamise aruannete struktuuri ja küsimustiku. Teise aruande puhul, mis hõlmas ajavahemikku 2013–2017, viitasid komisjoni talitused oma otsuses K/2011/9200 sisalduvale küsimustikule. Lisaks palusid komisjoni talitused kõnealuste aruannete koostamise ja esitamise hõlbustamiseks riikide ametiasutustel vastata mõnele täiendavale küsimusele, mis hõlmasid teise aruande kontekstis otsesemalt asjakohaseid üldisi punkte. Kümme aastat pärast riiklike rakendusaruannete struktuuri ja küsimustiku vastuvõtmist vaadati küsimustik vajaduse korral läbi, võttes arvesse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee 18. mail 2022 vastu võetud arvamust. Läbivaadatud küsimustik kajastab seega töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna seadusandlikke uuendusi ja arengusuundi, mis on asjakohased käesoleval aruandeperioodil 2018–2022. Küsimustikus on osa, milles käsitletakse kõikide asjaomaste direktiivide puhul kehtivaid ühiseid põhimõtteid ja küsimusi, ning teine osa, milles käsitletakse iga direktiiviga seotud konkreetseid aspekte, samuti on esitatud asjaomaste direktiivide loetelu. Ühtlasi sisaldab küsimustik selgitavate juhiste peatükki. Läbivaadatud küsimustik on lisatud käesolevale kirjale. Kuna käesolev kolmas aruanne hõlmab ajavahemikku 2018–2022, oleksin väga tänulik, kui Te paluksite oma ametiasutustel edastada aruanded komisjonile 12 kuu jooksul pärast aruandes käsitletava viieaastase ajavahemiku lõppu, st hiljemalt 2023. aasta lõpuks, nagu on sätestatud direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a lõikes 3 ning eespool nimetatud direktiivides 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ, 94/33/EMÜ ja 2009/148/EÜ. Lugupidamisega Joost KORTE 2 EÜT L 206, 29.7.1991, lk 19. 3 EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19. 4 EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12. 5 ELT L 330, 16.12.2009, lk 28. 6 Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus K/2011/9200, liikmesriikidele teatatud 21. detsembril 2011, millega määratletakse liikmesriikide poolt direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiivide ning direktiivide 2009/148/EÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ praktilise rakendamise kohta koostatava aruande struktuur ja küsimustik. Elektrooniliselt allkirjastatud 28/06/2022 18:09 (UTC+02) vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2021/2121 artikli 11 2 LISA LIIKMESRIIKIDE POOLT DIREKTIIVI 89/391/EMÜ, SELLE ÜKSIKDIREKTIIVIDE NING DIREKTIIVIDE 2009/148/EÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ JA 94/33/EÜ PRAKTILISE RAKENDAMISE KOHTA KOOSTATAVA ARUANDE STRUKTUUR JA KÜSIMUSTIK Direktiivi 89/391/EMÜ (edaspidi „raamdirektiiv“) ning direktiivide 2009/148/EÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ sätete kohaselt esitavad liikmesriigid iga viie aasta järel komisjonile aruande asjaomaste direktiivide praktilise rakendamise kohta, tuues ära ka sotsiaalpartnerite seisukohad. C osas on esitatud kõikide direktiivide loetelu. Raamdirektiivi artikli 17a alusel hõlmab nimetatud kohustus direktiivi artikli 16 lõike 1 kohaselt vastuvõetud üksikdirektiive, mida praegu on 19. Aruandes hinnatakse mitmesuguseid eri direktiivide praktilise rakendamisega seotud punkte ning esitatakse vajaduse ja olemasolu korral sooliselt eristatud andmeid. Esimene aruanne hõlmas ajavahemikku 2007–2012, teine ajavahemikku 2013–2017 ning käesolev aruanne hõlmab ajavahemikku 2018–2022. Kooskõlas raamdirektiivi artikliga 17a määras aruande struktuuri koos selle sisu täpselt määratleva küsimustikuga kindlaks komisjon koostöös tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega . Kümme aastat pärast riiklike rakendamisaruannete struktuuri ja küsimustiku vastuvõtmist tuleb küsimustik vajaduse korral läbi vaadata, võttes arvesse õigusaktide ajakohastamist ning tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna arengut, et edastada liikmesriikidele konsolideeritud ajakohastatud küsimustik järgmise aruandeperioodi (2018–2022) kohta. Ajakohastatud küsimustik töötati välja koostöös töötervishoiu ja tööohutuse kolmepoolse nõuandekomiteega, kes esitas oma arvamuse 18. mail 2022. Aruande struktuur ilmneb küsimustiku ülesehitusest: see koosneb kahest jaost, mis sisaldavad teemasid ja küsimusi, mida riigiasutustel palutakse oma riiklikes aruannetes käsitleda. I jagu „Üldised küsimused“ hõlmab kõikidele direktiividele, sealhulgas raamdirektiivile omaseid ühiseid põhimõtteid ja küsimusi. II jaos „Konkreetsed direktiivid“ käsitletakse iga direktiivi konkreetseid tahke. Kooskõlas raamdirektiivi artikli 17a lõikega 3 peavad liikmesriigid esitama oma riikliku aruande komisjonile 12 kuu jooksul pärast selles käsitletava ajavahemiku lõppu. Ajavahemikku 2018–2022 hõlmav aruanne tuleb seega esitada hiljemalt 2023. aasta lõpuks. A OSA KÜSIMUSTIK PRAKTILISE RAKENDAMISE ARUANNETE KOOSTAMISEKS I JAGU – Üldised küsimused Sissejuhatus: üldandmed ja -teave 1.1 Andmetabel 2018 2019 2020 2021 2022 Töötavate inimeste arv (töötajad ja tööandjad) Eurostati tabel LFSA_EGAPS K M N Töötajate arv Eurostat tabel LFSA_EGAPS K M N Tööandjate arv Eurostati tabel LFSA_EGAPS K 1–9 töötajat 10–49 töötajat 50–249 töötajat ≥ 250 töötajat Füüsilisest isikust ettevõtjate arv kokku Eurostati tabel LFSA_EGAPS 1.1 Andmetabel (jätkub) 2018 2019 2020 2021 2022 Rohkem kui kolmepäevase töölt puudumise põhjustanud tööõnnetuste arv Eurostati tabel HSW_N2_01 K M N Õnnetusjuhtumite esinemise määr (õnnetuste arv 100 000 töötaja kohta) 7 Eurostati tabel HSW_N2_01 Õnnetusjuhtumite esinemise määr eakamate töötajate (55-aastased ja vanemad) hulgas 7 , Eurostati tabel HSW_N2_03 K M N Õnnetusjuhtumite esinemise määr noorte töötajate (18-aastased ja nooremad) hulgas 7, 8 Eurostati tabel HSW_N2_03 K M N Surmaga lõppenud tööõnnetused 8 Eurostati tabel HSW_N2_02 K M N Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite esinemise määr (surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite arv 100 000 töötaja kohta) Eurostati tabel HSW_N2_02 1.1 Andmetabel (jätkub) 2018 2019 2020 2021 2022 Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite esinemise määr noorte töötajate (18-aastased ja nooremad) hulgas Kutsehaiguste esinemise arv K M N Kutsehaiguste esinemise määr 100 000 töötaja kohta Tööinspektorite arv kokku Töötajate arv tööinspektori kohta NOTEREF _Ref104199776 \h \* MERGEFORMAT 17 Kontrollide arv 100 000 töötaja kohta NOTEREF _Ref104199776 \h \* MERGEFORMAT 17 Selliste rikkumiste koguarv, mille tulemusel võeti õiguslikke meetmeid 1.2 Liikmesriigis aruandeperioodi jooksul töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistikus toimunud märkimisväärsete muudatuste kirjeldus. 1.3 Eridirektiivide (nt füüsikalised mõjurid (vibratsioon) ja füüsiliste mõjurite (müra) direktiiv) sätete kohaselt võivad liikmesriigid teatavatel tingimustel lubada erandeid. Palun kirjeldage alates viimasest aruandeperioodist tehtud erandeid ning selliste muudatuste põhjuseid või tausta. 1.4 Sotsiaalpartneritega konsulteerimise ja nende käesoleva aruande koostamisse kaasamise korra kirjeldus. 2. Aruandeperioodil töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide rakendamiseks võetud konkreetsete meetmete (õigusaktide täitmise tagamine, teadlikkuse tõstmine, kampaaniad, suunised jne) kirjeldus. 2.1 Töökohal esinevate riskide hinnang ning vastavate ennetus- ja kaitsemeetmete määratlus. 2.2 Riskide ennetamise üldpõhimõtted. 2.3 Direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 7 määratletud ennetusmeetmete hõlmamine riskide ennetamise meetmetesse. 2.4 Töötajate teavitamine, juhendamine ja koolitamine. 2.5 Töötajate ja nende esindajate kaasamine (nt konsultatsioonid, osalemine). 2.6 Tervisekontroll 2.7 Kas liikmesriigid või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivide rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. 2.8 Kas VKEdel on konkreetseid probleeme direktiivide nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. 3. Punktis 2 nimetatud üldpõhimõtete praktilisel rakendamisel saadud kogemuste hindamine. 3.1 Esitage teave, mida peate asjakohaseks seoses direktiivi praktilise kohaldamise perioodiga pandeemia kontekstis. 3.2 Palun esitage näiteid ja näitajaid selle kohta, mil määral direktiivid on või ei ole oma eesmärkide täitmisel tõhusad. 3.3 Palun esitage võimaluse korral teave praktiliste raskuste kohta direktiivide eesmärkide saavutamisel ja/või seisukohad direktiivide võimalike lünkade, vasturääkivuste ja kattuvuste kohta. 3.4 Kokkuvõte ja võimalikud ettepanekud direktiivide või muude ELi tasandil võetavate meetmete muutmise kohta. 4. Millised on sotsiaalpartnerite seisukohad käesoleva aruande sisu kohta? II JAGU – KONKREETSED DIREKTIIVID Palun esitage teave selle kohta, kas aruandeperioodil 2018–2022 on tehtud olulisi muudatusi, või viidake eelmisele aruandele. Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta Kuidas kohandatakse direktiivi praktilist rakendamist, et võtta arvesse töökeskkonna laadi muutumist, näiteks kodus töötamist, liikuvaid töötajaid, osalise tööajaga tööd, sealhulgas mitmel osalise tööajaga töökohal töötamist, suuremat arvu naisi, võõrtöötajaid ja alltöövõttu? Kas praktiliste kogemuste põhjal on raamdirektiivi kohaldamisala jätkuvalt asjakohane, näiteks kas seda ei kohaldata teatavate rühmade suhtes ja võttes arvesse pandeemia olukorda? Palun esitage teave võimalike muudatuste kohta, et parandada tööohutuse ja töötervishoiu alast valmisolekut tulevasteks sarnasteks terviseohtudeks. Mil määral kasutatakse direktiivi praktilisel rakendamisel võimalust kohandada seda ettevõtja suuruse ja tema tegevuse laadiga? Kuidas võetakse direktiivi praktilisel rakendamisel arvesse töökohta jagavate tööandjate vahelise koostöö vajadust? Kas direktiivi praktilisel rakendamisel on esinenud märkimisväärseid muudatusi ennetus- ja kaitsemeetmete toimimises, nt seoses psühholoogilise ahistamise ja vägivallaga töökohal? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Võttes arvesse, et käimas on direktiivi läbivaatamisega seotud töö, esitage asjakohane teave direktiivi mõistete, kohaldamisala või muude küsimuste/sätete kohta, mida tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta. Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. 4) Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) – direktiividega 95/63/EÜ ja 2001/45/EÜ muudetud direktiivi 89/655/EMÜ kodifitseerimine Kuidas rakendavad liikmesriigid praktiliselt artiklis 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt tööandjad peavad kontrollima nii vanade kui ka uute töövahendite nõuetele vastavust? Kuidas seda nõuet jõustatakse? Palun esitage võimaluse korral teave mis tahes probleemi kohta, mis on tekkinud aruandeperioodil seoses direktiivi praktilise kohaldamisega, eelkõige seoses töövahenditega, millega kaasnevad eririskid, ja kontrollinõuetega. Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) 1) Millised on praktilised kogemused selle tagamisel, et isikukaitsevahendeid kasutatakse üksnes juhul, kui ohtu ei suudeta vältida või piisavalt vähendada kollektiivsete tehniliste kaitsevahenditega? 2) Kas direktiiviga ettenähtud erandid (artikli 2 lõige 2) on direktiivi praktilist rakendamist silmas pidades endiselt asjakohased? 3) Millised on praktilised kogemused selle tagamisel, et töötajatega konsulteeritakse enne isikukaitsevahendite kasutamist käsitleva otsuse tegemist, neid teavitatakse ohtudest, mille eest isikukaitsevahend neid kaitseb, ja neile korraldatakse selle kasutamiseks väljaõpe? 4) Võttes arvesse kogemusi direktiivi praktilisel kohaldamisel, sealhulgas pandeemia kontekstis, esitage teave olemasolevate isikukaitsevahendite piisavusega seotud mis tahes probleemide kohta, samuti juhtumite kohta, kus töötajad pidid kandma kahte või enamat isikukaitsevahendit. 5) Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/269/EMÜ tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist , millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Millised on praktilised kogemused selle tagamisel, et tööandaja kasutab asjakohaseid, eelkõige tehnilisi abivahendeid, nii et töötajatel ei oleks vaja raskusi käsitsi teisaldada? Millised on praktilised kogemused selle tagamisel, et kui raskuste käsitsi teisaldamise vajadust ei ole võimalik vältida, korraldab tööandja töökoha nii, et see oleks võimalikult ohutu ja tervisele kahjutu, ning et töötajatega konsulteeritakse enne sellist käsitsi teisaldamist? Millised on praktilised kogemused selle tagamisel, et töötajad saavad nõuetekohast väljaõpet ja teavet raskuste õige teisaldamise ja neid ähvardada võivate ohtude kohta? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Võttes arvesse, et käimas on direktiivi läbivaatamisega seotud töö, esitage asjakohane teave direktiivi mõistete, kohaldamisala või muude küsimuste/sätete kohta, mida tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta. Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. 4) Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (kodifitseeritud versioon) – direktiivi 90/394/EMÜ kodifitseerimine 1) Kas direktiivi praktilisel kohaldamisel saadud kogemusi arvestades on eelmise aruandeperioodiga võrreldes tekkinud uusi probleeme või tehtud edusamme kantserogeenide ja mutageenide asendamisel vähem ohtlike kemikaalidega töökohal? 2) Kuidas tehakse direktiivi praktilisel kohaldamisel saadud kogemusi arvestades tervisekontrolli, mis hõlmaks ka kokkupuute lõppemisele järgnevat ajavahemikku, kui tervisekontrolli eest vastutav arst või asutus seda ette näeb (vastavalt direktiivi artikli 14 lõikele 1)? 3) Esitage vähijuhtumite arv ja selliste iga-aastaste vähktõvest tingitud surmajuhtumite arv, mille puhul määrati kindlaks, et need tulenesid tööalasest kokkupuutest kantserogeenide või mutageenidega. 4) Palun esitage aruandeperioodiga seotud teave järgmise kohta: kantserogeene või mutageene kasutades tehtavad toimingud ja/või tööstuslikud protsessid, sealhulgas kantserogeenide ja mutageenide kasutamise põhjused; valmistatavate või kasutatavate kantserogeene või mutageene sisaldavate ainete või preparaatide kogused; kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arv; kasutatavad ohutusabinõud; kasutatavate kaitsevahendite liik; kokkupuute laad ja ulatus; kantserogeensete või mutageensete ainete asendamise juhud. 5) Võttes arvesse direktiivi artiklit 18a, esitage sätte praktilisel kohaldamisel põhinev teave sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu kehtiva piirnormi ja selle võimaliku muutmise vajaduse kohta. 6) Palun selgitage, millised süsteemid on kehtestatud tagamaks, et tööandjad esitavad vastutavatele asutustele nende nõudmisel teabe, mida kasutati riskihindamise tegemiseks (artikli 3 lõike 2 viimane lause). Palun esitage ka teave direktiivi artikli 15 lõikes 1 osutatud andmete säilitamise süsteemi kohta. Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on konkreetseid probleeme direktiivi nõuete täitmisel (nt riigi tasandil rakendatavad kantserogeenide ja mutageenidega seotud ELi õigusraamistiku elemendid, nagu REACH-määrus, CLP-määrus ja keemilisi mõjureid käsitlevad direktiivid)? Kui jah, siis kirjeldage neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) – direktiivi 90/679/EMÜ kodifitseerimine Kas Teie arvates on direktiivi sätted selle eesmärgi täitmiseks endiselt asjakohased? Kas direktiivi sätted olid pandeemiaga võitlemisel olulised? Kuidas võeti direktiiv 2010/32/EL teravate instrumentide põhjustatud vigastuste kohta üle seoses bioloogiliste mõjurite direktiivis sätestatud ennetusmeetmete praktilise rakendamisega? 4) Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. 5) Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. 6) Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiv 91/383/EMÜ , millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks Kas liikmesriik on aruandeperioodil lisanud direktiivi artikli 5 lõike 1 alusel keelatud tööde loetellu uusi tööliike? Kas liikmesriik on loetelust eemaldanud mis tahes liiki tööd, mis oli varem sellesse loetellu kantud? 2) Milliseid praktilisi meetmeid võetakse selleks, et tagada erilist tervisekontrolli vajavatel töödel kasutatavatele tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajatele selline tervisekontroll artikli 5 lõike 2 tähenduses? Ajutist tööjõudu vahendava agentuuri poolt tööle võetud töötajate puhul täpsustage tervisekontrolli eest vastutav ettevõtja (renditööagentuur, kasutajaettevõtja või mõlemad). Kas selline kontroll jätkub ka pärast töösuhte lõpetamist (vastavalt direktiivi artikli 5 lõikele 3)? Kas renditööagentuuri vahendatavate töötajate puhul kestab järelevalve ka pärast lähetuse lõppu? Milliseid praktilisi meetmeid võetakse, et tagada kooskõlas direktiivi erinõuetega enne tööle asumist töötajate teavitamine riskidest, millega nad võivad tööl kokku puutuda, ja vastavasisuline koolitus? 3) Milliseid muid meetmeid võtab tööinspektsioon seoses töötajatega, kellel on tähtajaline või ajutine töösuhe? 4) Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. 5) Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. 6) Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel 1) Kas meditsiinitarvete nimekirjast meditsiinitarvete hankimisel või selliste keskuste määramisel ja/või käitamisel, mis pakuvad töötajatele tasuta meditsiinilist nõu raadio teel või muude sidevahendite abil, esines praktilisi raskusi? Kui jah, siis palun tehke ettepanekuid direktiivi asjakohaste sätete muutmiseks. 2) Kas te kasutate laeva suuruse mõõtmiseks endiselt brutoregistermahutavust? Kas teie arvates on vaja seda direktiivis kasutatud mõõtühikut muuta ja asendada see kogumahutavusega? 3) Kas selleks, et tagada töötajatele pakutava kaitse sama tase, tuleks teie arvates muuta laevalaatsareti jaoks vajalikku laeva suurusega seotud tingimust (artikli 2 lõige 3), et kohandada see suurus uue mõõtühikuga (kogumahutavus), või tuleks direktiivi lisada teisendustegur? 4) Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. 5) Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. 6) Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Millised on direktiivi kohaldamisala, sealhulgas ehitustööplatsi mõiste praktilisel rakendamisel saadud kogemused? Mil määral kasutatakse direktiivi praktilisel rakendamisel võimalust kohandada seda vastavalt töö mahule, konkreetseid ohte kaasa toovale tööle või projekti iseloomustavatele omadustele? Millised on direktiivi praktilisel rakendamisel saadud kogemused seoses ülesandeid täitvate isikute vastutusega? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Kas direktiivi kohaldamisala on jätkuvalt asjakohane? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate , hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Kas direktiivi sätted on praktilisi kogemusi, teadmisi ning tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi arenguid arvesse võttes jätkuvalt asjakohased? Kas eelmise aruande esitamisest saadik on avaldatud uusi juhendeid või teabematerjale või korraldatud kampaaniaid? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Millised on direktiivi rakendamisel saadud praktilised kogemused eeskätt seoses järgmisega: töötajate, vastutava isiku ja järelevalve teostajate/juhtkonna pädevus; esmaabivahendid; tööload; evakuatsiooni- ja päästevahendid; kaitse tule, plahvatuste ja tervistkahjustavate gaasiliste ainete eest; ohutusvahendite hooldus; asjakohaste ohutusõppuste korrapärane läbiviimine; tervisekontroll; eluruumid avameresektori puhul. Kas praktilisi kogemusi, teadmisi ja tehnoloogilist arengut arvesse võttes on lisa sätted jätkuvalt asjakohased? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Millised on direktiivi rakendamisel saadud praktilised kogemused eeskätt seoses järgmisega: töötajate, vastutava isiku ja järelevalve teostajate pädevus; tööload; tervisekontroll; evakuatsiooni- ja päästevahendid. Kas praktilisi kogemusi, muutunud teadmisi ja tehnoloogilist arengut arvesse võttes on lisa sätted jätkuvalt asjakohased? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/103/EÜ kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Millised on praktilised kogemused seoses direktiivi nõuetega ning kas direktiivi kohaldamisala, eelkõige asjaomaste laevade pikkuse osas, on jätkuvalt asjakohane? Milliseid meetmeid on liikmesriigid võtnud, et toetada koolituste pakkumist ja neis osalemist? Kas praktilisi kogemusi, teadmisi ja tehnoloogilist arengut arvesse võttes on direktiivi sätted jätkuvalt asjakohased? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl Kas direktiivi sätted on praktilisi kogemusi, teadmisi ning tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi arenguid arvesse võttes jätkuvalt asjakohased? Kas eelmise aruande esitamisest saadik on avaldatud uusi juhendeid või teabematerjale või korraldatud kampaaniaid? Artikli 5 lõike 3, artikli 7 lõike 3, artikli 8 lõike 5, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõigete 3 ja 4 ja artikli 13 kohaselt võivad liikmesriigid lubada teatavatel tingimustel erandeid. Kas selliseid erandeid on tehtud ja kui jah, siis kui palju? Millistel põhjustel erandid tehti? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Võttes arvesse direktiivi praktilisel kohaldamisel töökoha tasandil saadud kogemusi, esitage vajaduse korral teave mis tahes küsimuste kohta, mis on seotud ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohaldamisega töökeskkonnas ning töökohal ohtlike keemiliste mõjurite asendamisega vähem ohtlike ainetega. Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. 3) Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. 4) Kas VKEdel on konkreetseid probleeme direktiivi nõuete täitmisel (nt riigi tasandil rakendatavad kantserogeenide ja mutageenidega seotud ELi õigusraamistiku elemendid, nagu REACH-määrus, CLP-määrus ja keemilisi mõjureid käsitlevad direktiivid)? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/92/EÜ plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Kas aruandeperioodil ja praktilisi kogemusi arvesse võttes esines kõnealuse direktiivi ja direktiivi 2014/34/EÜ vaheliste liideste haldamisel probleeme? Millised on praktilised kogemused seoses tööandjate halduskoormuse vähendamisega, kasutades artikli 8 sätetes esitatud võimalust ühendada plahvatuskaitse dokument muude dokumentidega? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Milliseid kogemusi on liikmesriik saanud direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusaktide kohaldamisel, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul? Millised on liikmesriigi praktilised kogemused direktiivis sätestatud tervisekontrolli nõude rakendamisel? Palun kirjeldage liikmesriigi kogemusi artikli 5 lõike 3 sätete praktilisel rakendamisel, mille kohaselt ei tohi töötajate kokkupuude ületada kokkupuute piirnorme. Millist teavet on liikmesriigil majandussektorite ja töö liikide kohta, mille puhul on kokkupuute piirnormide ületamine tõenäoline? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Millised on praktilised kogemused seoses selle tagamisega, et tööandja pöörab ohtude hindamisel erilist tähelepanu järgmisele: kokkupuute, sealhulgas impulssmüraga kokkupuute ulatus, liik ja kestus; eriti tundlikesse riskirühmadesse (nt noored, rasedad) kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mis tahes mõju; töötajate tervisele ja ohutusele müra ja tööga seotud ototoksiliste ainete ning müra ja vibratsiooni koostoimest tulenev mis tahes mõju? 2) Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. 3) Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. 4) Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/35/EL , mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (20. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ Millised on liikmesriigi kogemused selle direktiivi praktilisel rakendamisel? Kas liikmesriigid on kooskõlas direktiivi artikli 10 punktiga c lubanud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ajutiselt ületada kokkupuute piirnorme konkreetsetes sektorites või konkreetsete tegevuste puhul? Kui jah, siis millistel asjaoludel ja milliste sektorite/tegevuste puhul? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) Millised on praktilised kogemused artikli 4 sätete rakendamisel, mis käsitlevad kokkupuute kindlaksmääramist ja riskianalüüsi? Millised on praktilised kogemused eelkõige seoses kokkupuute mõõtmise ja/või arvutamisega üksnes vajaduse korral? Palun kirjeldage liikmesriigi kogemusi artikli 5 lõike 4 sätete praktilisel rakendamisel, mille kohaselt ei tohi töötajate kokkupuude ületada kokkupuute piirnorme. Kas liikmesriigil on teavet majandussektorite ja töö liikide kohta, mille puhul on kokkupuute piirnormide ületamine tõenäoline? Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (direktiividega 91/382/EMÜ ja 2003/18/EÜ muudetud direktiivi 83/477/EMÜ kodifitseerimine) Palun esitage vajaduse korral teavet pistelise ja väheintensiivse kokkupuute kindlaksmääramise praktiliste juhiste võimaliku läbivaatamise kohta, mida nõutakse artikli 3 lõikes 4. Palun esitage vajaduse korral teavet praktiliste aspektide kohta seoses artikli 15 kohaldamisega, mille kohaselt peavad ettevõtjad tõendama oma oskusi lammutamise ja asbesti kõrvaldamise valdkonnas. Palun esitage aruandeperioodi hõlmav ajakohastatud teave selle kohta, mitu teadet on tööandjad igal aastal artikli 4 lõike 2 alusel esitanud (teavitamine enne töö alustamist). Palun märkige, kas aruandeperioodil on toimunud muutusi selle nõude täitmise tagamise viisis. Palun kirjeldage liikmesriigi kogemusi seoses artikliga 10, kus on kindlaks määratud meetmed, mida tuleb võtta artiklis 8 sätestatud piirnormi ületamise korral. Palun nimetage aruandeperioodi igal aastal selliste olukordadega kokku puutunud töötajate hinnanguline arv ja kõik praktilisel rakendamisel esinenud probleemid. Palun esitage teave võimalike meetmete kohta, mida on võetud individuaalsete terviseandmete digiteerimiseks (artikkel 18), võttes arvesse ka nende kättesaadavust ja säilitamist, nagu on sätestatud artiklis 19. Kas liikmesriik on võtnud lisameetmeid, mida direktiiv ei sisalda? Kui jah, siis palun kirjeldage neid ja esitage selliste lisameetmete võtmise põhjused. Kas liikmesriik või sotsiaalpartnerid on võtnud mingeid erimeetmeid, et toetada VKEsid direktiivi rakendamisel? Palun kirjeldage selliseid meetmeid. Kas VKEdel on erilisi probleeme direktiivi nõuete täitmisel? Kui jah, siis palun kirjeldage neid. B OSA JUHISED ÜLDASPEKTID Aruandes käsitletakse asjaomaseid direktiive ülevõtvate riigisiseste õigusaktide praktilist rakendamist. Aruande põhieesmärk on anda teavet asjaomaste direktiivide praktilise rakendamise kohta liikmesriikides. Kuna I jao punktis 1.2 (Üldised küsimused) palutakse liikmesriikidel kirjeldada õigusraamistikus toimunud märkimisväärseid muudatusi, ei ole aruandes vaja põhjalikult kirjeldada kõiki riigisiseses õiguses kõnealusel ajavahemikul toimunud arenguid. Tegelikult teavitatakse komisjoni talitusi sellistest arengutest muul viisil, näiteks THEMISe andmebaasi saadetavate teadete kaudu. Seepärast peaksid liikmesriigid märkima ära vaid olulisemad muudatused õiguslikus taustas. Aruanne on üks vahend, mis võimaldab komisjonil hinnata direktiivide praktilist rakendamist ja teha vajaduse korral ettepanekuid õigusraamistiku toimimise parandamiseks. Liikmesriikide aruanded moodustavad põhielemendi, kuid peale selle kavatseb komisjon tugineda ka sõltumatute ekspertide hinnangule direktiivide kohaldamise kohta ning teabele, mida ta direktiivide riigisisesesse õigusse ülevõtmise ja nende üldise kohaldamise üle järelevalvet teostades ise kogub. Aruande peamine eesmärk on näidata, kuidas kõik asjaomased osalejad, nagu tööandjad, töötajad, pädevad asutused jne, asjaomaseid direktiive praktikas kohaldavad. Lisaks püütakse sellega juhtida tähelepanu probleemidele ja/või raskustele, mis on tekkinud õigusaktide praktilisel kohaldamisel, et teha kindlaks võimalused õigusraamistiku parandamiseks. Aruandes tuuakse välja ka sotsiaalpartnerite seisukohad. Nendega tuleb konsulteerida liikmesriikide õigusaktide ja/või tavade kohaselt. Liikmesriigid võivad esitada lisateavet Aruanne on üles ehitatud üldisi küsimusi käsitleva jaona (I jagu) ning eraldi direktiive käsitlevate küsimustena (II jagu). See ei tähenda aga mingil juhul, et liikmesriigid peaksid teabe esitamisel nimetatud elementidega piirduma. Kui liikmesriik soovib tõstatada praktilise rakendamisega seotud konkreetseid küsimusi, julgustatakse teda seda tegema. Eelkõige sisaldab üldosa punkt 3 avatumaid ja üldisemaid küsimusi, mis võimaldavad juhtida tähelepanu mis tahes asjaomaste direktiividega seotud punktidele. I JAGU – ÜLDISED KÜSIMUSED Punkt 1.1: andmetabel Liikmesriikidel palutakse täita andmetabel. Kui andmed puuduvad, kutsutakse liikmesriike üles esitama võimaluse korral hinnangulised arvud ja märkima tabelis ära, et tegemist on hinnanguga. Lisaks võib juhul, kui teatava küsimuse kohta ei ole kõik arvud kättesaadavad, esitada osalised andmed koos viitega, et need on osalised. Andmetabeli töövaid isikuid käsitleva küsimuse ja muude asjakohaste andmeväljade puhul palutakse liikmesriikidel esitada ka eristatud andmed direktiivide 91/383/EMÜ ja 94/33/EÜ isikulisse kohaldamisalasse jäävate elanikkonnarühmade (vastavalt tähtajalise ja ajutise töösuhtega töötajad ja noored) ning rändajate kohta, kui sellised andmed on kättesaadavad. Väljend „esinemise määr“ osutab õnnetusjuhtumite arvule 100 000 töötaja kohta. Andmevälja „Rikkumiste koguarv, mille tulemusel võeti õiguslikke meetmeid“ puhul osutab väljend „õiguslikud meetmed“ olukordadele, kus riiklikud pädevad asutused otsustavad pärast uurimist algatada kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetluse riigi kohtutes. Punkt 1.2: „märkimisväärsete muudatuste“ mõiste Liikmesriigid peavad edastama komisjonile sätted, mille nad direktiividega reguleeritud valdkondades vastu võtavad (vt näiteks raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 18 lõige 2). Kõnealune kohustus hõlmab kõiki asjaomases valdkonnas vastu võetud õigusakte, sealhulgas väiksemaid muudatusi. Seega on komisjon sellistest muutustest tavaliselt juba teadlik. Punktis 1.2 tuleb kirjeldada liikmesriigis aruandeperioodi jooksul töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistikus toimunud märkimisväärseid muudatusi. Aruande koostamisel käsitletakse selles punktis seetõttu üksnes õigusaktide märkimisväärset muutmist, st muudatusi, mis oluliselt mõjutavad kohaldatavat õigusraamistikku või sisuliselt muudavad kehtivat korraldust. Siinkohal võib pöörata tähelepanu küsimustele, kas direktiivi kodifitseerimine on toonud kaasa riigi õigusaktide muutmise, aga ka võimalikele riigi tasandil vastuvõetud lihtsustavatele meetmetele, tööandjate kohustuste muutumisele, õigusaktide rikkumise korral ette nähtud karistuste muutmisele, töötajate tervise ja ohutusega seotud institutsionaalse struktuuri muutumisele, ebavajaliku halduskoormuse vähendamiseks vastuvõetud meetmetele jne. Liikmesriikidel palutakse selliste muudatuste kirjeldamisel esitada näiteks muudatuste põhjused või taust, selgitada uusi sätteid ja nende mõju, põhjendada, miks varasemad sätted ei toiminud jne. Punkt 2: võetud rakendusmeetmete kirjeldus Punkti 2 all palutakse kirjeldada töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide rakendamiseks võetud konkreetseid meetmeid punktides 2.1–2.6 loetletud valdkondades. Tuleb rõhutada, et see punkt hõlmab kõiki aruandluskohustuse alla kuuluvaid direktiive. Punkt 3: praktilisel rakendamisel saadud kogemuste hindamine Selle punkti all on liikmesriikidel võimalik tuua teataval määral esile mujal käsitlemata küsimused, mis võivad olla seotud mis tahes asjaomase direktiiviga. Punkt 3.2: direktiivide tõhusus Siin saavad liikmesriigid esitada võimaluste piires nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid direktiivide tõhususe kohta. Mõned näitajad, millele liikmesriigid võivad viidata, on järgmised: andmed tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta, direktiividest tulenevad kulud ja kulude kokkuhoid ning mõju tootlikkusele, tööhõivele ja konkurentsivõimele. Abi on sellest, kui liikmesriikide esitatud teavet toetavad kättesaadavad statistilised andmed. Punkt 3.3: direktiivide kumulatiivne ja vastastikune mõju Siin palutakse liikmesriikidel tutvustada oma kogemusi seoses direktiivide kumulatiivse ja vastastikuse mõjuga ning kõiki võimalikke probleeme, mis sellega seoses on esile kerkinud. Küsimustikus on ära toodud mitu direktiivide kumulatiivse ja vastastikuse mõju näidet nagu direktiivide vahelised sünergiad, kattumised, vastuolud ja lüngad. Direktiivide kumulatiivne mõju ilmneb näiteks olukorras, kui teatava juhtumi suhtes kohaldatakse kahte või enamat direktiivi. See võib juhtuda sageli, sest üksikdirektiivides on märgitud, et üksikdirektiividega hõlmatud valdkondade suhtes kohaldatakse täielikult raamdirektiivi, välja arvatud juhul, kui üksikdirektiivi sätted on piiravamad ja/või konkreetsemad. Näiteks nõutakse raamdirektiiviga tööandjatelt töötajate tervise ja ohutusega seotud riskide hindamist, ennetusmeetmete kehtestamist ning asjakohase kaitse tagamist. Peale selle sisaldab mitu üksikdirektiivi üksikasjalikumaid erisätteid tööandja koostatava riskihinnangu ning punktide kohta, millele selles tuleb eritähelepanu pöörata; vt nt direktiivid 92/91/EMÜ ja 92/104/EMÜ (maavarasid kaevandavad tööstused), 98/24/EÜ (keemilised mõjurid), 2002/44/EÜ (müra), 2003/10/EÜ (vibratsioon), 2004/37/EÜ (kantserogeenid). Sellistes olukordades on mõlemad eeskirjad küll kohaldatavad, ent üksikdirektiivide piiravamad ja/või konkreetsemad sätted on ülimuslikud. Punkt 3.4: kokkuvõte ja võimalikud ettepanekud direktiivide muutmise kohta Sellele küsimusele vastates palutakse liikmesriikidel teha lühike kokkuvõte praktilise rakendamise hindamisest, käsitledes kas kõiki õigusakte või teatavate direktiivide konkreetseid tahke, ning esitada võimalikud soovitused muudatuste tegemiseks või asjaomase hinnangu põhjal muude meetmete kehtestamiseks. Punkt 4: sotsiaalpartnerite seisukohad Liikmesriikidel palutakse lisada selle punkti alla sotsiaalpartnerite, st tööandjate ja töötajate seisukohad aruande sisu kohta. Sotsiaalpartnerid võivad soovida tõstatada üldisi küsimusi seoses aruande sisu või selle koostamise viisiga, samuti võib neil olla tähelepanekuid kindlate punktide kohta. Sotsiaalpartnerite vastused võib tuua ära täies mahus või esitada aruande lisana. Kui sotsiaalpartnerid hoolimata vastavasisulisest sõnaselgest palvest oma tähelepanekuid ei esita, soovitatakse liikmesriikidel see asjaolu kõnealuses punktis ära märkida. II JAGU – KONKREETSED DIREKTIIVID Direktiiv 89/391/EMÜ: raamdirektiiv 2. küsimus: raamdirektiivi kohaldamisala See küsimus puudutab direktiivi kohaldamisala, mis on sätestatud direktiivi artiklis 2. Samuti käsitleb see aga artiklis 3 sätestatud mõisteid, sest need võivad mõjutada direktiivi kohaldamise valdkondi. Peale kehtiva kohaldamisala sobilikkuse äramärkimise võib anda teavet ka võimaliku vajaduse kohta direktiivi kohaldamisala kas laiendada või piirata. Eritähelepanu tuleks pöörata artiklis 3 sätestatud direktiivi isikulisele kohaldamisalale, näiteks võimalusele lisada sellesse füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased ja koduabilised. Siinkohal võib oma osa olla sellistel uutel arengusuundadel nagu füüsilisest isikust ettevõtjate üha kasvav arv tööturul ja koduabilise traditsioonilise mõiste muutumine. 5. küsimus: ennetus- ja kaitseteenistuste toimimine Tuleb rõhutada, et see küsimus hõlmab ka muudatusi selliste teenistuste eesmärkides ja ülesannetes. Direktiiv 91/383/EMÜ: tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajad 2. küsimus: praktilised meetmed 2. küsimusele vastates palutakse liikmesriikidel kirjeldada ka meetmeid, mis on võetud tagamaks, et ajutise töötaja teenuseid kasutav ettevõtja vastutab tema töötingimuste eest. 3. küsimus: tööinspektsioon 3. küsimusele vastates palutakse liikmesriikidel kirjeldada ka tööinspektsiooni võimalikku konkreetset tegevust, mis on suunatud ajutise tööhõive asutustele. 4. küsimus: lisameetmed 4. küsimusele vastates palutakse liikmesriikidel kirjeldada lisameetmeid, mis võiksid tagada tähtajalise ja ajutise töösuhtega töötajatele parema kaitse õnnetusjuhtumite eest tööl või millel võiks olla soodne mõju selliste töötajate tervisele ja ohutusele. Üks direktiivi eeldusi on asjaolu, et tähtajalise ja ajutise töösuhtega töötajad puutuvad suuremal määral kokku tööl esinevate riskide ja seal toimuvate õnnetustega. Oleks kasulik teada, kas selline oletus kajastab olukorda liikmesriikides. Lisaks palutakse liikmesriikidel esitada arvandmeid, mis seda teooriat kinnitaksid või selle ümber lükkaksid. Direktiiv 92/85/EMÜ: rasedad töötajad 1. küsimus: uued arengusuunad Sellele küsimusele vastates tuleks muu hulgas arvestada sotsiaalseid ja kultuurilisi arengusuundi, st: – demograafilisi muutusi; – uusi suundumisi tööhõives, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjate arvu ja allhangete kasutamise võimalikku suurenemist; – tööelu võimalikku killustatumaks muutumist. Direktiiv 94/33/EÜ: noored töötajad Üldine Liikmesriikidel palutakse kirjeldada, kuidas direktiivi II ja III jao sätteid tegelikkuses kohaldatakse. 1. küsimus: uued arengusuunad Sellele küsimusele vastates tuleks muu hulgas arvestada sotsiaalseid ja kultuurilisi arengusuundi, st: – demograafilisi muutusi; – uusi suundumisi tööhõives, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjate arvu ja allhangete kasutamise võimalikku suurenemist; – uusi ja suuremaid sisserändelaineid Euroopasse; – tööelu võimalikku killustatumaks muutumist. 3. küsimus: erandid Liikmesriikidel palutakse esitada vastused ka seoses muude erandeid lubavate sätetega, mida 3. küsimuses ei nimetatud, täpsemalt artikli 2 lõikega 2, artikli 4 lõikega 2 ja artikli 10 lõike 2 teise lõiguga. Direktiiv 98/24/EÜ: keemilised mõjurid tööl 4. küsimus: VKEd See küsimus on seotud teabega eriliste raskuste kohta, millega VKEd direktiivi nõuete järgimisel silmitsi seisavad. Kuna keemiliste mõjuritega seotud küsimusi reguleeritakse ka muude ELi õigusaktidega, võib see riiklikul tasandil tekitada olukorra, kus selliste ainete suhtes kohaldatakse mitmeid eeskirju. Küsimuse eesmärk on seega ka teada saada, kas VKEd on selliste eeskirjade vastasmõjust teadlikud ja kas nad suudavad nõudeid täita. Direktiiv 2000/54/EÜ: bioloogilised mõjurid tööl 1. küsimus: terviseohtudeks valmisolek Vastuseks sellele küsimusele palutakse liikmesriikidel esitada lühikokkuvõte direktiivi praktilise rakendamise hindamisest pandeemia kontekstis, tuues esile asjakohased aspektid ja võimalikud muudatusettepanekud, pidades silmas pandeemiateks ja muudele tervisekriisidele parema valmisoleku ja neile nõuetekohase reageerimise võimalikke parandusi. Direktiiv 2004/37/EÜ: kantserogeenid ja mutageenid tööl 1. küsimus: kantserogeenide ja mutageenide asendamine Kuigi see küsimus on seotud peamiselt tööandjate saadud kogemustega, võivad ka ametiasutused selles valdkonnas toimunud arengutest teadlikud olla, näiteks tööinspektsioonilt saadud teabe kaudu. 3., 4. ja 6. küsimus: tööalane kokkupuude kantserogeenidega Nendele küsimustele vastates palutakse liikmesriikidel lisaks andmete esitamisele täpsustada, mil viisil asjaomased andmed koguti. 9. küsimus: VKEd Kantserogeenide ja mutageenidega seotud küsimused on reguleeritud ka muude ELi õigusaktidega. Riigi tasandil võib see tähendada seda, et selliste ainete suhtes kohaldatakse mitmeid eeskirju. Küsimuse eesmärk on teada saada, kas VKEd on selliste eeskirjade vastasmõjust teadlikud ja kas nad suudavad nõudeid täita. C OSA DIREKTIIVIDE LOETELU Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, muudetud direktiiviga 2007/30/EÜ ; nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/104/EÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) – direktiividega 95/63/EÜ ja 2001/45/EÜ muudetud direktiivi 89/655/EMÜ kodifitseerimine; nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiiv 89/656/EMÜ töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/269/EMÜ tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist , millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; nõukogu 29. mai 1990. aasta direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) – direktiivi 90/394/EMÜ kodifitseerimine; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) – direktiivi 90/679/EMÜ kodifitseerimine; n õukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/57/EMÜ tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; n õukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; n õukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ rasedate , hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; n õukogu 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) n õukogu 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) n õukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/103/EÜ kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) n õukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/92/EÜ plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta direktiiv 2003/10/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/35/EL , mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (20. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/25/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (direktiividega 91/382/EMÜ ja 2003/18/EÜ muudetud direktiivi 83/477/EMÜ kodifitseerimine); n õukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiv 91/383/EMÜ , millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks ; nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel ; nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl . Saatja: <"Seili Suder"> Saadetud: 06.10.2023 18:18 Adressaat: <"MKM info"> Koopia: <"Kadi Kanarbik"> Teema: Deltas registreerimine Manused: Letter to Perm Rep for Estonia-ET.pdf; Estonia-Annex to ACSH opinion Revised questionnaire.docx Tere Palun registreerige manuses olevad kirjad deltas ja suunake mulle täitmiseks. Kui peate panema esmalt deltas hoopis asekantslerile, siis pange Kadi (Kadi – palun suuna siis mulle). Parimat, Seili Suder Töösuhete ja töökeskkonna osakond