Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Mart Võrklaev Teie 13.09.2023 nr 5-1/5839-1,RAM/23- Rahandusministeerium 1206/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 16.10.2023 nr 2-7/2023/4191 10122, Tallinn Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud Mart Võrklaev Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), millega muudetakse füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamise reegleid. Kooskõlastame eelnõu järgnevate märkuste ja ettepanekutega. 1. Palume teha täpsustused alltöövõtuga seotud sätetes Eelnõuga lisatakse sotsiaalmaksuseadusesse (SMS) § 2 lg 14, millega täpsustatakse sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus töölepingu seaduse (TLS) § 331 alusel tööandjalt alltöövõtu tellinud isikule läheb üle töötajale tasu maksmise kohustus. Koos tasu maksmisega läheb muudatuse järgselt alltöövõtu tellinud isikule üle ka maksude tasumise kohustus. 1.1. Seletuskirja lk 6 kohaselt on TLS §-iga 331 seotud SMS muudatus „vajalik, et tellija tasutud nõuet saaks käsitleda tasuna SMS-i mõttes“. See selgitus võib mõjuda eksitavalt, kuna tellija all mõistetakse üldjuhul objekti tellinud isikut, kuid antud juhul on asjakohane rääkida tööandjalt alltöövõttu tellinud isikust. Selguse huvides palume lauset muuta järgmiselt: „Muudatus on vajalik, et alltöövõtu tellinud isiku tasutud nõuet saaks käsitleda tasuna SMS-i mõttes.“. 1.2. Lisaks palume sisse viia tehnilist laadi muudatus SMS § 2 lõikesse 13. 15.10.2022 jõustusid Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) muudatused, sh ELTTS § 52 muudatused, millele SMS § 2 lg 13 viitab. ELTTS § 52 reguleerib lähetatud töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutust. SMS § 2 lg 13 viitab hetkel aga tööandjalt teenuse tellinud isikule, mitte alltöövõtu tellinud isikule. Seetõttu palume SMS § 2 lõikes 13 asendada sõna „teenuse“ sõnaga „alltöövõtu“. 1.3. Selguse huvides palume täiendada ka TKindlS § 14² lõike 2 teist lauset pärast sõna „tööandja“ sõnadega „või töölepingu seaduse § 33¹ alusel tööandjalt alltöövõtu tellinud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  isiku“. 1.4. Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada TöMS § 11 lõiget 3, mis puudutab ajutise töötamise eest makstava tasu piirmäära. TöMS § 11 lõike 3 lõppu tuleb lisada uus lause: „Ajutise töötamise eest makstava tasuna käsitatakse ka töölepingu seaduse § 33¹ alusel tööandja alltöövõtu tellinud isiku makstud tasu.“ 2. Maksukohustuse panemine platvormihaldurile vajab täiendavat analüüsi Eelnõu täpsustab, et olukorras, kus füüsilisele isikule osutab teenust teine füüsiline isik, kuid teenuse osutamist vahendab platvorm, lasub sotsiaalmaksu tasumise kohustus füüsilisele isikule makstavalt teenustasult platvormihalduril (sõltumata sellest, kas ta müüs teenuse edasi või vahendas seda), välja arvatud juhul, kui teenust osutab FIE või ettevõtluskonto omanik või teenuste osutatakse välisriigis (SMS § 2 lg 15). MKM toetab ettepanekuid, mis tagavad ettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused ning maksude parema laekumise, kuid antud muudatuse osas on meil mitmeid märkuseid ja küsimusi. Esmalt märgime, et on küsitav, kas valitud meede on probleemist lähtudes asjakohaseim. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärk luua õigusselgus kolme osapoolega tehingus, kuna hetkel pole erinevatele osapooltele üheselt mõistetav, kellel tekib platvormi kaudu teenuse osutamisel sotsiaalmaksu tasumise kohustus ning see omakorda tekitab erinevaid tõlgendusi ja vaidlusi. Selleks, et vältida edasisi vaidlusi ja luua õigusselgus eeskätt kahte osapoolt puudutavas küsimuses (et kummal lasub maksukohustus – teenuse saajal või osutajal), tuuakse sisse veel täiendav osapool (platvormihaldur) ja pannakse kogu kohustus hoopis temale. Meie hinnangul tekib paratamatult kahtlus, kas valitud meede on kõige sobivam ning konkreetsest probleemist lähtuv. Seletuskirjast vastavat analüüsi paraku ei nähtu. Meie hinnangul tulekski täiendavalt analüüsida, kas eesmärki on võimalik saavutada muude meetmetega ja viisil, mis ei paneks koormust platvormidele. Ühtlasi märgime, et näeme antud meetme puhul ka teatud vastuolu eelnõu teise eesmärgiga – suurendada maksureeglite ühetaolisust. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 pannakse füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel makstud teenustasult maksu maksmise kohustus teenuse osutajale. Platvorme puudutava muudatusega tekib aga erireegel, mis omakorda ei teeni ühetaolisust. Samuti toome välja, et muudatus platvormi vahendusel osutatud teenuste maksustamisel takistab füüsiliste isikute võimalust platvormi kaudu lisatulu teenida. On ilmne, et muudatuse jõustumisel hakkavad platvormid pigem kehtestama reeglit, et teenust saavad osutada üksnes isikud, kes on endale ettevõtlusvormi (FIE või ettevõtluskonto) valinud. Selline eeldus on välja toodud ka eelnõu mõjuanalüüsis. See tähendab omakorda aga seda, et väheneb nende isikute ligipääs platvormidele, kes pole endale ettevõtlusvormi valinud, kuid kasutavad platvormi lihtsa ja mugava võimalusena lisatulu teenimiseks. Juhime siinkohal tähelepanu platvormimajanduse pakutavatele võimalustele, innovatsioonile ja paindlikkusele. Digitaalsed tööplatvormid edendavad uuenduslikke teenuseid ja uusi ärimudeleid ning loovad tarbijatele ja ettevõtjatele palju võimalusi. Nad suudavad tõhusalt sobitada tööjõu pakkumist ja nõudlust ning pakkuda võimalusi elatist või lisasissetulekut teenida, sealhulgas neile, kelle juurdepääs tööturule on takistatud (noored, sisserändajad või hoolduskohustustega inimesed). Platvormitöö annab ettevõtjatele palju laiema juurdepääsu tarbijatele, võimaluse mitmekesistada tulusid ja arendada uusi äriliine, aidates ettevõtjatel seeläbi kasvada. Tarbijate 2 (6) jaoks tähendab see paremat juurdepääsu toodetele ja teenustele, millele muidu oleks raske ligi pääseda, samuti juurdepääsu uuele ja mitmekesisemale teenuste valikule. 3. Ettepanekud juhuks, kui täiendava analüüsi tulemusel selgub, et platvormihalduritega seotud muudatused on siiski asjakohased. Leiame, et juhul, kui eelpool kirjeldatud analüüsi ja täienduste järel selgub, et on siiski asjakohane panna maksukohustus platvormihalduritele (nii nagu seda näeb ette eelnõuga lisatav SMS § 2 lg 15), siis tuleks seletuskirja täiendada selgitusega selle osas, miks ei kohaldata SMS § 2 lg 15 teenuse osutamisel välisriigis. Praegu on seletuskirjas selgitatud vaid seda, miks ei kohaldata antud lõiget FIE või ettevõtluskonto kasutajate puhul. Lisaks tuleks kaaluda, kas selguse mõttes on vajalik täiendavalt täpsustada ka töötuskindlustuse seaduse (TKindlS), tööturumeetmete seaduse (TöMS, jõustub 1.01.20241), ja töövõimetoetuse seaduse (TVTS) sätteid alljärgnevalt. 3.1. Kuna platvormihaldur on vahendaja, mitte tööandja, siis täiendada selguse huvides TKindlS § 4 lõiget 2 punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) maksualase teabevahetuse seaduse § 20²³ nimetatud platvormihaldur.“. 3.2. TöMS § 8 sätestab isiku töötuna arvelevõtmise alused. Vastavalt nimetatud sätte lõike 4 punktile 3 ei võeta töötuna arvele isikut, kes töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses. Teeme ettepaneku kaaluda antud sätte täiendamist selliselt, et loetellu lisatakse isikud, kes osutavad teenust platvormi vahendusel. Sel juhul tuleks muuta TöMS § 8 lõike 4 punkti 3 ning kehtestada see järgmises sõnastuses: „3) töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu või maksualase teabevahetuse seaduse § 20²⁰ nimetatud platvormi vahendusel teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses. 3.3. TöMS § 11 sätestab ajutise töötamise sisu. Vastavalt TöMS § 11 lõikele 1 on ajutine töötamine nimetatud seaduse tähenduses töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva. Palume kaaluda TöMS § 11 lõiget 1 täiendamist ning sõnastamist järgmiselt: „(1) Ajutine töötamine käesoleva seaduse tähenduses on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu või maksualase teabevahetuse seaduse § 20²⁰ nimetatud platvormi vahendusel teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva.“ 3.4. TVTS § 12 sätestab tingimused, millele isik peab töövõimetoetuse saamiseks vastama. Teeme ettepaneku kaaluda TVTS § 12 lõike 1 punkti 1 täiendamist ning sõnastamist järgmiselt: “1) töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu või maksualase teabevahetuse seaduse § 20²⁰ 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023005 3 (6)  nimetatud platvormi vahendusel teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses;“. 4. Toetame regulatiivse selguse loomist (eelnõu § 1 punktiga 4) kaugtöö tegemiseks viisa alusel Eestis viibivate kolmandatest riikides välismaalaste ja ka nende mitteresidendist tööandjate osas. Peame ka positiivseks, et mitteresidendist töötaja peab enne Eestisse tulekut sõlmima ravikindlustuslepingu, mis kataks tema ravikulud. 5. Seoses eelnõu muudatusega TKindlS-s, palume täiendada TKindlS § 3 lõike 2 loetelu isikutest, kes ei ole edaspidi enam nimetatud seaduse mõttes kindlustatud isikud. Kuna eelnõuga kaotatakse töötuskindlustusmakse tasumise kohustus füüsiliste isikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu korral, ei ole edaspidi enam kindlustatud isikuks TKindlS mõttes ka füüsiline isik, kes osutab teisele füüsilisele isikule teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Seega tuleb täiendada TKindlS § 3 lõiget 2 punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) füüsilisele isikule võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik.“. 6. Eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahele peaks jääma vähemalt kuus kuud. Eelnõu § 5 kohaselt jõustuvad muudatused 2024. aasta 1. jaanuaril. Juhime tähelepanu sellele, et maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Vastavale sättele on viidatud ka eelnõu seletuskirjas, kuid on siiski määratud lühem jõustumisaeg. Peame siiski oluliseks, et muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks vähemalt kuus kuud, et maksumaksjatele jääks rohkem aega muudatustega kohanemiseks. 7. Juhul, kui muudatuste tulemusena füüsiliste isikute vahel sõlmitud võlaõiguslike teenuse osutamise lepingute andmeid enam töötamise registrisse ei kanta, tuleb lisada vastav välistus ka TöMS-i. TöMS § 18 sätestab töötutoetuse saamise alused. Üheks töötutoetuse saamise eelduseks on see, et töötu peab üldjuhul olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega (TöMS § 18 lg 1). Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 arvestatakse töö ja tööga võrdsustatud tegevust maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registri andmete alusel. Erandina on välja toodud vaid Euroopa Parlamendi liikmena ametis olnud isikud. Juhul, kui muudatuse tulemusena füüsiliste isikute vahel sõlmitud võlaõiguslike teenuse osutamise lepingute andmeid enam töötamise registrisse ei kanta, tuleb lisada vastav välistus ka TöMS-i, täiendades § 18 lõiget 4 pärast sõna „liikmena“ sõnadega „ja füüsilisele isikule teenuse osutamine võlaõigusliku lepingu alusel“. 8. Ettepanek ettevõtluskonto laiema kasutuselevõtu soodustamiseks Ettevõtluskonto kasutajaskonna suurendamine on olnud meie pikaajaline eesmärk, mistõttu näeme ettevõtluskonto kasutajate kasvu positiivsena. Rahandusministeerium on koostanud väljatöötamiskavatsuse ettevõtluskonto kasutajaskonna suurendamiseks. Leiame, et koos sotsiaalmaksu seaduse muutmisega tuleks lahendada ka ettevõtluskonto kasutamisel kaardistatud probleemid, mistõttu tuleks prioriteetsena esitada ja menetleda ka ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadust. Juhime uuesti Rahandusministeeriumi tähelepanu enda ettepanekutele ettevõtluskonto laiema kasutuselevõtu soodustamiseks. Toome veel kord välja, et hetkel ei sobi ettevõtluskonto 4 (6) jagamismajanduse peamiste valdkondade sõidujagamise ja lühiajalise majutuse jaoks, kuna seal kaasnevad suured kulud (näiteks sõidujagamise puhul kütuse, remondi- ja hoolduskulud). Seda põhjusel, et ettevõtlustulust puudub võimalus kulud maha arvestada – ettevõtlustuluna maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest või kaupade müügist saadud kasum. Tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed või suured kulud, on kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Ettevõtluskonto peaks sarnaselt ülejäänud ettevõtluse vormidele võtma arvesse tulu teenimiseks tekkivaid sisendkulusid ning võimaldama nende maha arvamist. Ettevõtlustulu maksustamise süsteem peab arvestama, et igas ettevõtluse vormis kaasnevad tulu teenimisega kulutused, näiteks veebipõhiste ülesannete täitmisel kulutused sobivatele töövahenditele (IT-tehnika, litsentsitasud) ja töökohale (elekter, kommunaalkulud). Arvestades ettevõtluskonto toimimise põhimõtteid, et see on lihtne, mugav ja bürokraatiavaba nii maksumaksjale kui ka maksukogujale, ei ole ettevõtluskonto puhul sobilik ulatusliku arvete esitamise ja kulude tõestamise kohustuse kehtestamine. Sobivam lahendus oleks seada sisse sisendkulu maha arvamise lävend, lugedes näiteks analoogiliselt üürilepingu kaudu saadud tulu maksustamisele maksustatavaks tuluks vaid 80% kogu laekunud tulust. Alternatiivselt täidaks sama eesmärki ka ettevõtluskontole kantud tulule kohalduva maksumäära vähendamine näiteks 18%-le. Ühtlasi toome välja, et hoolimata sotsiaalmaksu tasumisest ei saa ettevõtluskonto omanik tõenäoliselt ravikindlustust, kuna ravikindlustuse saamiseks peab ettevõtluskontole laekuma 2023. aastal kalendrikuus vähemalt 1798,50 eurot. Eelnõu mõjuhinnangus seevastu on mööndud, et Arenguseire Keskuse uuringu põhjal teenib suurim osa regulaarsetest platvormitöötajatest igakuiselt kokku 401–700 eurot. Oleme antud probleemi lahendusena teinud ettepaneku kaaluda ettevõtluskonto kasutajatele ravikindlustuse kohaldumist madalama tulu pealt. Alternatiivselt võiks ettevõtluskonto kasutajatel olla võimalik puuduv osa ravikindlustuse maksumusest ise juurde tasuda. Ühtlasi võiks kaaluda ravikindlustuse kvartalipõhist arvestust nagu FIE-del, st kolme kuu jooksul peab olema laekunud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses (2023. aastal 647,46 eurot). 9. Ettepanek maksukorralduse seaduse muutmiseks Palume eelnõu täiendada maksukorralduse seaduse muudatusega (Lisa). Tegemist on töövaidluskomisjoni (TVK) tööd puudutava muudatusega, et TVK saaks täita temale seadusega pandud kohustusi. Kuigi seaduse järgi on TVK-l kohtuvälise vaidlusorganina pädevus lahendada individuaalseid töövaidlusi, mille üks osapool on mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja, siis puudub TVK-l praegu ligipääs mitteresidendist tööandja andmetele. See takistab töövaidluste kiiret ja kvaliteetset lahendamist mitteresidendist tööandjaga seotud töövaidlustes. Esitame kooskõlastuskirja lisana muudatuse täpse sõnastusettepaneku ning muudatuse selgitused ja mõjuhinnangu. Oleme Rahandusministeeriumi ametnikega muudatuse vajadust arutanud ja sõnastusettepaneku kooskõlastanud. Kuivõrd maksukorralduse seadus kuulub Rahandusministeeriumi vastutusvaldkonda, palume muudatuse lisada kooskõlastamisel oleva eelnõu dokumentidesse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister 5 (6) Lisa: Ettepanek maksukorralduse seaduse muutmiseks Kristina Jerjomina 625 6420 [email protected] Maarja Mere [email protected] (platvormid ja ettevõtluskonto laiem kasutuselevõtu soodustamine) Maria-Helena Rahumets [email protected] (alltöövõtt ja maksukorralduse seaduse täiendamine) Ingrid Erm-Eks [email protected] Ilona Säde [email protected] (TKindlS, TöMS ja TVTS täiendamine) 6 (6)  Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lisa Ettepanek maksukorralduse seaduse muutmiseks § X. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses: „171) töövaidluskomisjonile töötaja ja mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelise töövaidluse lahendamiseks;“. Eelnõu § X punktiga X täiendatakse MKS §-i 29 punktiga 171, et anda maksuhaldurile õigus avaldada töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidluse lahendamiseks mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja andmeid. TVK lahendab kohtuvälise vaidlusorganina töövaidlusi. TVK tööd reguleerib töövaidluse lahendamise seadus (TvLS). TvLS § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt lahendab TVK töötaja ja Eestis registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva või mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenevaid töövaidlusi. Kuigi seaduse järgi on TVK-l pädevus lahendada individuaalseid töövaidlusi, mille üks osapool on mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja, siis puudub TVK-l ligipääs mitteresidendist tööandja andmetele. See takistab töövaidluste kiiret ja kvaliteetset lahendamist mitteresidendist tööandjaga seotud töövaidlustes. Mitteresidendist tööandja andmeid vajab TVK menetluse algusest peale. TVK-l on töövaidlusavalduse saabumisest alates kolm päeva otsustamiseks, kas võtta avaldus menetlusse või mitte (TvLS § 27 lg 1). Juba menetlusse võtmise üle otsustamise määruses tuleb kajastada vaidluse osapoolte andmeid. Lisaks on kogu menetluse vältel ajakohaste andmete olemasolu vajalik menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Sealjuures võib TVK-l olla vajadus kontrollida mitteresidendist tööandja andmete ajakohasust menetluse vältel mitmel korral, sest andmete ajakohasust tuleb kontrollida näiteks istungipäeval, otsuse kirjutamise hetkel ja menetluse kestel määruste jt dokumentide kättetoimetamisel. Seni on mitteresidendist tööandjaga seotud vaidluste lahendamisel tulnud andmete puudumise tõttu ette erinevaid takistusi. Näiteks on ette tulnud vaidluseid, kus kogu tööandjale dokumentide kättetoimetamine tuleb korraldada Ametlike Teadaannete kaudu, mis on ajakulukas. Samuti on juhtunud, et töötaja poolt viidatud mitteresidendist tööandja esindaja Eestis ei võta oma seotust töötajaga omaks. Kui puudub mitteresidendist tööandja andmetele ligipääs, siis näiteks juhul, kui mitteresidendist tööandja esindaja ilmub TVK istungile, võib olla TVK-l keeruline veenduda, kellega täpselt on tegu ning kas ja mis alustel on tal õigus tööandjat esindada. Mitteresidendist tööandja andmed on olemas EMTA-l. MKS § 18 lg 1 p 7 kohaselt peab enne Eestis tegevuse alustamist end EMTA-s registreerima mitteresidendist tööandja (sh renditööjõu vahendaja, füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus, välisriigi muu asutus, rahvusvaheline organisatsioon ja selle esindus), kelle töötajad töötavad Eestis. Tulenevalt MKS § 22 lg-st 1 tuleb mitteresidendist tööandja registreerimiseks EMTA-le esitada avaldus, kuhu on märgitud: 1 1) mitteresidendist tööandja nimi; 2) tööandja postiaadress asukohamaal, kui see on olemas; 3) tööandja postiaadress Eestis, kui see on olemas; 4) tööandjat esindava isiku nimi ja postiaadress; 5) tööandja või tema volitatud isiku allkiri. Edaspidi kui TVK-sse pöördutakse töötaja ja mitteresidendist tööandja vahelise vaidluse lahendamiseks ja esineb vajadus andmete kontrolliks, saadab TVK dokumendihalduse spetsialist päringu EMTA-le mitteresidendist tööandja andmete saamiseks. IT-süsteemide arendusvajadusi muudatusega ei kaasne, kuivõrd töövaidlusi, mille üks osapool on mitteresidendist tööandja, tuleb ette harva. Kuigi MKS § 29 p 18 annab maksuhaldurile õiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Tööinspektsioonile riikliku järelevalve teostamiseks tööalaste õigusaktide täitmise üle, ei ole töövaidluse lahendamise puhul tegemist riikliku järelevalvega ja viidatud säte ei võimalda mitteresidendi andmeid TVK-le avaldada. Lisaks, TvLS §-st 24 tulenevalt kohaldatakse TVK- s tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut ning TsMS § 306 lg 4 kohaselt on vaidlusorganil õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid. Paraku ei ole TvLS § 24 ja TsMS § 306 lg 4 koosmõju piisav maksusaladust sisaldavate andmete avaldamiseks, kuivõrd selge õiguslik alus MKS-is puudub. Seega selleks, et tagada efektiivne ja kiire töövaidluste lahendamine mitteresidendist tööandjaga seotud vaidlustes, tuleb MKS-i täiendada viisil, mis annab selge aluse mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja andmete avalamiseks TVK-le. Muudatuse mõjud Kavandatav muudatus: töövaidluskomisjonile mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja andmete avaldamine töövaidluste lahendamiseks. Mõju valdkond: mõju sotsiaalvaldkonnale Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Kui TVK-le avaldatakse edaspidi andmeid mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja kohta, paraneb nende töötajate õiguste kaitse, kellel on töövaidlus mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandjaga, kuivõrd edaspidi saab TVK neid töövaidluseid tõhusamalt lahendada (nt menetlusdokumentide kättetoimetamine, esindusõiguse kontroll). Samuti on edaspidi lihtsam ja tõhusam TVK otsuste täitmine (kuivõrd on olemas andmed Eesti kontakti/esindaja kohta). Sihtrühm: töötajad, kellel on mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja. Mitteresidentsist tööandjate ettevõtteid oli II kvartalis EMTA andmetel 19 485, kuid töötajatega ettevõtteid on vaid 632. Nendes 632 ettevõttes oli kokku 2447 töötajat. Hõivatuid oli II kvartalis kokku 694 800, seega mitteresidentsist tööandja töötajad moodustavad kõikidest hõivatutest 0,4%. Mõju ulatus: Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatus võib töövaidluses osaleval töötajal aidata töövaidluse protsessi kiiremalt ja vähemate takistusteta läbida. Muudatus aitab kaasa töötaja õiguste tõhusamale kaitsele (näiteks töötaja saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, töölepingu õigusvastase ülesütlemise hüvitise vms kättesaamisele). Mõju avaldamise sagedus: Töövaidlusi, kus üks osapool on mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja, esineb Eestis harva. Tööinspektsiooni andmetel on selliseid töövaidlusi 2 käesoleval aastal olnud kolm ning 2022. aastal vaid üks. Mõju avaldamise sagedus on seega väike. Ebasoovitavate mõjude risk: Puudub. Koondhinnang mõju olulisusele: Muudatuse mõju ulatus on küll otseselt mõjutatud töötajate vaates keskmine, kuid mõjutatav sihtrühm ja mõju sagedus on väiksed ning ebasoovitavad riskid puuduvad. Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatus mõjutab valdkonda positiivselt, kuna töövaidluskomisjon saab edaspidi mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja ja töötaja vahelisi töövaidlusi tõhusamalt lahendada. Eelduslikult lahendatakse vaidlusi seeläbi kiiremini ja lisaks võib TVK-l ära langeda vajadus teha teatud täiendavaid toiminguid (nt menetlusdokumentide kättetoimetamine läbi Ametlike Teadaannete portaali, kui mitteresidendist tööandja andmed ei ole teada, kuivõrd TVK-l on edaspidi võimalik EMTA-lt saada vajalikud kontaktandmed). Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile, kes lahendab töövaidluseid ning Maksu- ja Tolliametile, kes avaldab TVK-le andmeid. Sihtrühma suurus on väike, kuna muudatus mõjutab vaid kahte riigiasutust. Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku TVK ning Maksu- ja Tolliameti töös. Mõju avaldamise sagedus: Töövaidlusi, kus üks osapool on mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja, esineb Eestis harva. Tööinspektsiooni andmetel on selliseid töövaidlusi käesoleval aastal olnud kolm ning 2022. aastal vaid üks. Mõju avaldamise sagedus on seega väike. Ebasoovitavate mõjude risk: Puudub. Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju väike, kuna mõjutatav sihtrühm, mõju ulatus ja sagedus on väiksed ning ebasoovitavad riskid puuduvad. 3