Kiri

Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 16.10.2023 nr 24.1-1/2023/6260-3 15161, Tallinn Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendiga seotud kavandatavate vastavushindamise ja turujärelevalve reeglite leevendamise algatuste hääletusel Esitame ülevaate Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendiga seotud kavandatavate vastavushindamise ja turujärelevalve reeglite leevendamise algatuste hääletusel Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendiga seotud kavandatavate vastavushindamise ja turujärelevalve reeglite leevendamise algatuste hääletusel“; 2) protokolliline otsus. Evelin Tõnisson 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 2023 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … 2023. a nr Päevakorra punkt nr Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendiga seotud kavandatavate vastavushindamise ja turujärelevalve reeglite leevendamise algatuste hääletusel 1. Võtta vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 201 lõikele 3 teadmiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud põhjendus seoses Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendiga seotud kavandatavate vastavushindamise ja turujärelevalve reeglite leevendamise algatuste hääletusel erapooletuks jäämise kohta 11. oktoobri 2023. a. Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee istungil. Põhjuseks on vastuolud nõukogus saavutatud kokkuleppe ja 26. jaanuaril 2023 Vabariigi Valitsuse istungil ning 6. veebruaril 2023 Riigikogu majanduskomisjonis ja 10. veebruaril 2023 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtade vahel. 2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1524 lõikele 3 esitatud põhjendus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendiga seotud kavandatavate vastavushindamise ja turujärelevalve reeglite leevendamise algatuste hääletusel Seletuskiri annab ülevaate Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendiga seotud kavandatavate vastavushindamise ja turujärelevalve reeglite leevendamise algatuste (niinimetatud Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi omnibus seab 19 harmoneeritud tooteid puudutavale direktiivile ja määrusele kriisi ajaks eriregulatsiooni) kohta, ning mis kiideti heaks Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee 11. oktoobri 2023. aasta istungil. SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon esitas Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude paketi 19. septembril 2022. a ning Eesti seisukohad selle paketi kohta kinnitati 26. jaanuaril 2023 Vabariigi Valitsuse istungil ning 6. veebruaril 2023. a Riigikogu majanduskomisjonis ja 10. veebruaril 2023. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis. Seniste läbirääkimiste tulemusena kinnitas Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee kokkuleppe läbirääkimismandaadiks Euroopa Parlamendiga 11. oktoobri 2023. a istungil. Käesolevaga esitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §201 lõikele 3 ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1524 lõikele 3 Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile põhjendus selle kohta, miks Eesti jäi hääletamisest kõrvale, kui liikmesriigid leppisid kokku läbirääkimismandaadis Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi omnibusi suhtes, et alustada kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Hoolimata Eesti jõupingutustest kogu läbirääkimisperioodil ei õnnestunud siiski saavutada tulemust, mis arvestaks piisavalt Eesti huvidega ning vastaks eelpoolviidatud Eesti seisukohtadele. Seetõttu ei soovinud Eesti sellele mandaadile oma heakskiitu anda. Euroopa Liidu asjade menetlemise juhised näevad ette, et kui Eesti soovib mitte toetada nõukogus EL eelnõu suhtes saavutatavat kokkulepet, tuleb selleks esitada Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks Eesti seisukohad. Käesoleval juhul ei olnud see ajalistel põhjustel võimalik, mistõttu esitatakse asjade käigust ülevaade Valitsusele tagantjärele. Eesti ei saanud algatust toetada tulenevalt kehtivast Vabariigi Valitsuse seisukohast (seisukoht 1.10): kavandatud meetmed ei tohi kaasa tuua põhjendamatut halduskoormust ega olla vastuolus siseturu toimimise põhimõtetega (eeskätt tuleb soodustada toodete piiriülest liikumist). Seisukohas on selgelt rõhutatud, et Eesti ei toeta kriisi ajal lihtsustatud vastavushindamise läbinud ja liikmesriigi autoriseeringu saanud toodete piiriülese liikumise takistamist. Praeguse seisuga sisaldab algatus endiselt sätet, kus liikmesriigil on õigus kriisi ajal autoriseeringu alusel lubada ainult oma territooriumil turule tooteid seni, kuni Euroopa Komisjon ei ole pärast konsulteerimist teiste liikmesriikidega rakendusaktiga kõnesolevat autoriseeringut laiendanud kogu siseturule. See tähendab, et kriisi ajal ja teiste suurte turgudega riikidega (USA, Hiina) konkurentsi tingimustes aeglustub kriisis oluliste toodete turule jõudmine. Lisaks kasvab oluliselt riiklike järelevalveasutuste halduskoormus, kuna nemad peavad tagama, et lihtsustatud autoriseeringu alusel turule jõudnud tooted ei liiguteise liikmesriiki seni, kuni seda ei ole komisjoni rakendusaktiga EL üleselt lubanud. Toodete liikumist liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile on keeruline kontrollida, sest EL liikmesriikide vahel piirikontroll puudub. 1 Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur ([email protected], 715 5822), ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Marie Allikmaa ([email protected], 715 1764), ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring ([email protected], 625 6472) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Tõnisson ([email protected], 625 6353). Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sandra Särav ([email protected], 639 7617). EUROOPA LIIDU HÄDAOLUKORRA INSTRUMENDI PAKETI JA OMNIBUSI SISU EL hädaolukorra instrumendi pakett sisaldab järgmisi algatusi:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011 vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast Ühtse turu hädaolukorra mehhanismi (edaspidi ka SMEI ehk Single Market Emergency Instrument) eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtse turu toimimist ja tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine tulevastes kriisides. Selleks luuakse EL ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur: tekib mehhanism ühtse turu jälgimiseks, erinevate riskitasemete kindlakstegemiseks ja reageerimise koordineerimiseks (alatine, valvsus- ja hädaolukorrarežiim). Raamistik võimaldab Euroopa Komisjonil (edaspidi komisjon) ja liikmesriikidel luua koordineerimis- ja teabevahetusvõrgustik. Kui tuvastatakse oht ühtsele turule, aktiveeritakse valvsusrežiim. Lõppastmes võidakse kriisi korral, kui on laiaulatuslik mõju ühtsele turule, aktiveerida hädaolukorrarežiim. SMEI omnibus seab 19 harmoneeritud tooteid puudutavale direktiivile ja määrusele kriisi ajaks eriregulatsiooni:  järelevalveasutused hindavad kriisis olulisi tooteid eelisjärjekorras;  on ette nähtud lihtsustatud vastavushindamise protseduur kriisis olulistele toodetele (komisjoni rakendusaktiga laiendatakse autoriseering üle EL), samas toodete ohutuse osas järeleandmisi teha ei tohi, see aga tähendab, et niinimetatud lihtsustatud menetlus ei ole lihtsustatud ja lõpuks viiakse läbi sarnane menetlus nagu on tavaline vastavushindamismenetlus;  komisjoni rakendusaktiga vastuvõetud tehnilised spetsifikatsioonid harmoneeritud toodete vastastikuseks tunnustamiseks, mis peaks rakenduma juhul, kui toodete EL-i või rahvusvahelised standardid puuduvad. 2 Eesti kehtiv õigus ja eeldatav mõju Kõige probleemsem on Eesti jaoks liikmesriigile autoriseerimise õiguse andmine. See tähendab, et liikmesriigil on õigus enda pädeva asutuse poolt väljastatud autoriseeringu alusel oma territooriumil turule lubada tooteid. Siiski seni, kuni komisjon ei ole EL üleselt autoriseeringut kinnitanud, ei tohi neid tooteid liikmesriigi territooriumilt üle piiri lubada. Euroopa Komisjon konsulteerib autoriseeringu osas kõikide teiste liikmesriikidega ja alles kui liikmesriigid kiidavad autoriseeringu heaks, laiendab komisjon oma otsusega autoriseeringut üle EL. Pelgalt kohaliku pädeva asutuse kinnitus ei anna ettevõtjatele piisavat kindlust tootmiseks arvestades, et komisjon ei laienda toodete teistesse liikmesriikidesse müümise õigust. Kavandatav kaheastmeline autoriseeringu mehhanism ei ole meie hinnangul piisavalt tõhus siseturul kaupade turule saamiseks. Täiendav mure ja halduskoormus tekib pädevatele asutustele olukorras, kus autoriseeringu saanud kaubad on siiski jõudnud üle piiri, arvestades, et EL siseturul piirikontroll puudub. Täiendavaks probleemiks on tootja ja pädeva asutuse vastutus regulatsioonis. Olukorras, kus kohaliku pädeva asutuse autoriseeringu saanud toode jõuab ehitisse või püsivalt installeeritavatesse toodetesse ja selgub, et toode ei vasta nõuetele. Eesti taotles autoriseeringu mehhanismist kõikide selliste ehitus- ja püsivalt installeeritavaid toodete eemaldamist (liftid, kaablid, tootmismasinad jne), mida on turujärelevalvel võimatu eemaldada (nt lifti majast), kuid Euroopa Komisjon ei ole valmis toodete õigusaktide nimekirja rohkem kitsendama. Ettepanek valitsuse otsuseks: 1. Võtta vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 201 lõikele 3 teadmiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud põhjendus seoses Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendiga seotud kavandatavate vastavushindamise ja turujärelevalve reeglite leevendamise algatuste hääletusel erapooletuks jäämise kohta 11. oktoobri 2023. a. Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee istungil. Põhjuseks on vastuolud nõukogus saavutatud kokkuleppe ja 26. jaanuaril 2023 Vabariigi Valitsuse istungil ning 6. veebruaril 2023 Riigikogu majanduskomisjonis ja 10. veebruaril 2023 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtade vahel. Selgitus: Eesti pidas 2023. aastal Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõu kohta kinnitatud seisukohtade kohaselt oluliseks ELi hädaolukorra instrumendi eelnõude eesmärki ja toetas seetõttu meetmete võtmist selleks, et tagada ELi ühtse turu toimimine kriisides, tagades inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumise. Eesti seisukohas 1.10 instrumendi kohta tõime välja: Toetame kriisis oluliste toodete turulepääsu hõlbustamist ja liikmesriikide pädevatele asutustele kriisiolukorras lihtsustatud vastavushindamise läbiviimise võimaldamist. Seejuures peame oluliseks, et kavandatavad meetmed ei tooks kaasa põhjendamatut halduskoormust ega oleks vastuolus siseturu toimimise põhimõtetega. Näiteks ei toeta me selliselt vastavushindamise läbinud ja turulepääsuloa saanud toodete piiriülese liikumise takistamist. SMEI omnibusis on Eesti jaoks kõige probleemsem liikmesriigile autoriseerimise õiguse andmine, see tähendab, et liikmesriigil on õigus enda pädeva asutuse poolt väljastatud autoriseeringu alusel oma territooriumil turule lubada tooteid. Samas seni, kuni komisjon ei ole EL üleselt autoriseeringut kinnitanud, ei tohi neid tooteid liikmesriigi territooriumilt üle piiri lubada. 3 Läbirääkimiste käigus tegi Eesti koos nelja liikmesriigiga ka paralleelse ettepaneku automaatseks vastastikkuseks tunnustamiseks nagu harmoneerimata toodete osas, kuid ajapuudusel ei soovi EL nõukogu eesistujamaa sisulisi ettepanekuid arutada. Eestile sobiks ka olukord, kui see säte oleks eemaldatud kõikidest ehitus- ja püsivalt installeeritavaid tooteid puudutavatest aktidest (liftid, kaablid, tootmismasinad jne), mida on turujärelevalvel võimatu eemaldada (nt lifti majast), kuid Euroopa Komisjon ei ole valmis toodete õigusaktide nimekirja rohkem kitsendama. Ühtse turu hädaolukorras peavad riik ja ettevõtted kiiresti tegutsema, et kriisis olulised tooted jõuaksid kiiremini turule. Lihtsustatud vastavushindamise säte ei teeni antud eesmärki, on kõrge halduskoormusega liikmesriikide järelevalveasutustele ja ettevõtjatele ning tekitab turul täiendavat ebaselgust. Kuna ülalpool toodud tingimused ei osutunud läbirääkimistel lõpuni täidetuks, siis Eesti pidi eelnõu kokkuleppe hääletamisel Alaliste Esindajate Komitee istungil 11. oktoobril 2023 jääma erapooletuks. Leiame, et läbirääkimistel saavutatud kompromiss ei arvesta piisavalt Eesti huvidega, sest Eesti ei saa toetada kriisi ajal ettevõtjate huve ning riigi varustuskindlustust kahjustava olukorra loomist. Lisaks tagab erapooletuks jäämine ühtsuse omnibusi alusaktiks oleva SMEI õigusaktiga, mille ühtse lähenemisviisi osas jäime samuti erapooletuks. 4