Kiri

Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 16.10.2023 nr 24.1-1/2023/1802-4 15161, Tallinn Täiendatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta Esitame täiendatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Täiendatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta“; 2) protokolliline otsus; 3) Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel. Evelin Tõnisson 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ..…….. 2023 nr Täiendatud Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud täiendatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus) (COM(2023) 161), eelnõu kohta: 1.1 Eesti toetab algatuse eesmärki kiirendada ligipääsu kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikele võtmetehnoloogiatele (eeskätt tehnoloogiad, mis puudutavad päikeseenergiat, akusid ja salvesteid, tuuleenergiat, elektrolüsaatoreid ja kütuseelemente, soojuspumpasid, biogaasi, võrke ja süsiniku kinnipüüdmist ning ladustamist ja säästlikud tuumatehnoloogiad) Euroopa Liidus ning suurendada nende tootmisvõimekust. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde “Täiendatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta” Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 27.06.2023 istungil kinnitatud ning 07.07.2023 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (edaspidi ELAK) heakskiidetud seisukohti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus), kohta. Seisukohtade uuendamine on vajalik, kuna ELAK on esitanud valitsuse seisukohtadesse olulisi muudatusi, mida on vaja valitsuses arutada. Riigikogu seisukohad muudavad Vabariigi Valitsuse seisukohtade punkti 1.1. (millele vastab seletuskirja punkt 5.1). Riigikogu ettepaneku tulemusel lisatakse seisukohtadesse kliimaneutraalsuseks vajalike võtmetehnoloogiate nimekirja ka säästlikud tuumatehnoloogiad. ELAK-i muudatusi on selgitatud seletuskirja punktis 3 (Muudetud Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus). Seisukohtade muudatused on alla joonitud. Riigikogu toetas Vabariigi Valitsuse punktides 1.2, 1.2.1, 1.2.2, 1.2.3, 1.2.4, 1.2.5, 1.3 ja 1.4 ning vastavalt seletuskirja punktides 5.2, 5.2.1, 5.2.2, 5.2.3, 5.2.4, 5.2.5, 5.3 ja 5.4 esitatud seisukohti, mistõttu on nimetatud seisukohad muutmata. Vabariigi Valitsuse seisukohtade terviktekst on esitatud seletuskirja punktis 3 (Muudetud Vabariigi Valitsuse seisukohtade terviktekst). 1. Kliimaneutraalse tööstuse määrusest lühidalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanekuga, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa kliimaneutraalse tehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (kliimaneutraalse tööstuse määrus) (COM(2023) 161 final) määratakse kindlaks Euroopa puhta tehnoloogia eesmärgid 2030. aastaks. Ettepanekuga suunatakse poliitiline fookus meetmete loomiseks kaheksa võtmetähtsusega EL kliimaneutraalse tehnoloogia1 arendamiseks. Need toetavad EL 2030. aasta eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 % võrra ja saavutada liidu kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Kliimaneutraalse tööstuse määruse eesmärk on tagada juurdepääs turvalisele ja kestlikule kliimaneutraalsete tehnoloogiate tarnele, mis tagab EL energiasüsteemi vastupidavuse ja uued 1 Euroopa Komisjoni valitud kliimaneutraalsete tehnoloogiate hulka kuulub kaheksa tehnoloogiat: fotogalvaanilised päikeseenergia ja päikesesoojusenergia tehnoloogiad, maismaa- ja avamere taastuvenergia tehnoloogiad, aku- ja salvestustehnoloogiad, soojuspumbad ja geotermilise energia tehnoloogiad, elektrolüüsijad ja kütuseelemendid, säästev biogaas ja biometaan, süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiad ning võrgutehnoloogiad. 1 töökohad ning seetõttu käsitletakse järgmisi stiimuleid kliimaneutraalse tehnoloogia tootmisse investeeringute tegemiseks: – investeerimiskindluse, poliitilise rõhuasetuse ja koordineerimise parandamine selgete eesmärkide ja järelevalvemehhanismide kasutusele võtmisega; – kliimaneutraalse tehnoloogia tootmisprojektide arendamisest tekkiva halduskoormuse vähendamine, sealjuures haldusnõuete tõhustamine, lubade väljastamise lihtsustamine, õiguskeskkonna testkeskkondade loomine ja teabele juurdepääsu tagamine; – turulepääsu lihtsustamine avaliku sektori nõudlusega seotud konkreetsete meetmetega riigihankemenetluste ja enampakkumiste ning tarbijate nõudlust erasektoris toetavate kavade kaudu; – süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektide soodustamine ja edendamine, sealjuures CO2 säilitamiskohtade kättesaadavuse suurendamise kaudu; – innovatsiooni toetamine, näiteks regulatsiooni testkeskkondade abil; – oskuste edendamine loomaks kvaliteetseid töökohti kliimaneutraalsete tehnoloogiate valdkonnas; – kliimaneutraalse tööstuse partnerluste koordinatsioon. Üleminek kliimaneutraalsele ja kestlikule majandusele ning sellele vastav energiasüsteemi uuendamine pakuvad märkimisväärseid võimalusi kliimaneutraalsete tehnoloogiasektorite arendamiseks ning kvaliteetsete töökohtade ja majanduskasvu loomiseks. Peamiste masstoodetud kliimaneutraalsete tehnoloogiate ülemaailmne turg peaks 2030. aastaks kolmekordistuma ja selle aastaseks väärtuseks on kujunemas ligikaudu 600 miljardit eurot. Euroopa Liidu partnerid ja konkurendid on sellest võimalusest kinni haaranud ja rakendavad ambitsioonikaid meetmeid (muuhulgas ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku kaalutlustel), et kindlustada märkimisväärne osa sellest uuest turust. Kliimaneutraalsed energiatehnoloogiad on ka tugevate geostrateegiliste huvide keskmes ja üleilmse tehnoloogilise konkurentsi seisukohast määrava tähtsusega. Riigid on väga huvitatud sellest, et tagada kõige arenenumate energiatootmise tehnoloogiate tarnimine ja juhtida üleminekut puhtale energiale. Seetõttu teevad muud maailma piirkonnad suuri investeeringuid ja võtavad kasutusele meetmeid, et tugevdada oma tootmisvõimekust. Näiteks Ameerika Ühendriikide inflatsiooni vähendamise õigusaktiga kaasatakse 2032. aastaks üle 360 miljardi USA dollari; Jaapani rohepöörde kava eesmärk on koguda rohevõlakirjade abil kuni 20 triljonit Jaapani jeeni (umbes 140 miljardit eurot). Ka India on esitanud tootmisega seotud stiimulite kava, et suurendada konkurentsivõimet sellistes sektorites nagu päikesepaneelid ja akud. Ühendkuningriik, Kanada ja paljud teised on samuti esitanud oma kliimaneutraalsetesse tehnoloogiatesse investeerimise kavad. Selles kontekstis esitati komisjoni 1. veebruari 2023. aasta teatises roheleppe tööstuskava kohta2 terviklik kava Euroopa kliimaneutraalse tööstuse konkurentsivõime täiustamiseks ning kliimaneutraalsusele kiire ülemineku toetamiseks. Kava koosneb neljast sambast: 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“, Brüssel (COM(2023) 62 final, 1.2.2023). 2 i) prognoositav ja lihtsam regulatiivne keskkond, ii) kiirem juurdepääs rahastusele, iii) oskuste edendamine ning iv) avatud kaubandus tarneahelate vastupidavuse tagamiseks. Määrus sisaldab meetmeid eesmärgiga tagada: a) et 2030. aastaks läheneb lisas loetletud strateegiliste kliimaneutraalsete tehnoloogiate tootmisvõimsus liidus vähemalt 40%-le Euroopa Liidu iga-aastasest kasutuselevõtu vajadusest vastavate tehnoloogiate osas, mis on vajalikud liidu 2030. aasta kliima saavutamiseks ja energia eesmärkideks; b) ühtsele turule lastud kliimaneutraalsete tehnoloogiate vaba liikumine. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein ([email protected]; 625 6368), majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Andri Haran ([email protected]; 5853 7705) ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Tõnisson ([email protected]; 625 6353). Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sille Kraam ([email protected]; 625 6495). 2. Muudetud Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus 1. Eesti toetab algatuse eesmärki kiirendada ligipääsu kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikele võtmetehnoloogiatele (eeskätt tehnoloogiad, mis puudutavad päikeseenergiat, akusid ja salvesteid, tuuleenergiat, elektrolüsaatoreid ja kütuseelemente, soojuspumpasid, biogaasi, võrke ja süsiniku kinnipüüdmist ning ladustamist ja säästlikud tuumatehnoloogiad) Euroopa Liidus ning suurendada nende tootmisvõimekust. Vabariigi Valitsuses 27.06.2023 heaks kiidetud seisukoha punktis 1.1 (vastavalt seletuskirja p 5.1) oli sõnastatud järgmiselt: Eesti toetab algatuse eesmärki kiirendada ligipääsu kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikele võtmetehnoloogiatele (eeskätt tehnoloogiad, mis puudutavad päikeseenergiat, akusid ja salvesteid, tuuleenergiat, elektrolüsaatoreid ja kütuseelemente, soojuspumpasid, biogaasi, võrke ja süsiniku kinnipüüdmist ning ladustamist) Euroopa Liidus ning suurendada nende tootmisvõimekust. ELAK nõustus algatuse eesmärgiga kiirendada ligipääsu kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikele võtmetehnoloogiatele, kuid Riigikogu majanduskomisjoni 04.07.2023 arutelu tulemusel pidas ELAK oluliseks Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiidetud otsusesse lisada 1.1 seisukohapunkti võtmetehnoloogiate nimekirja tehnoloogianeutraalsuse huvides „...tuumatehnoloogiad“: Arvesse tuleb võtta, et ka tuumatehnoloogiate puhul strateegilise kliimaneutraalse tehnoloogiana on oluliseks keerukuseks aega võttev loamenetlus. Seda teemat Euroopa Komisjon selle määruse kontekstis ei ole tuumatehnoloogia puhul eraldi eelnevalt hinnanud. Seetõttu tuleks uuendatud seisukohtades püsida juba määruses praegu välja toodud kitsama tuumatehnoloogiate sõnastuse juures, haarates üksnes kestlikke tuumatehnoloogiaid. Määrus nimetab kliimaneutraalse tehnoloogiana (nn nullnetotehnoloogiad) laiemalt ka tipptasemel tehnoloogiat energia tootmiseks tuumaprotsessidest, kus kütusetsükli jäätmeid tekib 3 minimaalselt ning väikeseid moodulreaktoreid ja nendega seotud oma klassi parimad kütused (Art 3 p1 (a)). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumi vaheliste arutelude käigus leiti lahendus ning Riigikogu ettepaneku edasiarendusena lisati seisukohtadesse järgmine sõnastus kliimaneutraalsuseks vajalike võtmetehnoloogiate nimekirja: „…ja säästlikud tuumatehnoloogiad“. Seisukohapunkti 1 tekst oleks seega järgnev: Eesti toetab algatuse eesmärki kiirendada ligipääsu kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikele võtmetehnoloogiatele (eeskätt tehnoloogiad, mis puudutavad päikeseenergiat, akusid ja salvesteid, tuuleenergiat, elektrolüsaatoreid ja kütuseelemente, soojuspumpasid, biogaasi, võrke ja süsiniku kinnipüüdmist ning ladustamist ja säästlikud tuumatehnoloogiad) Euroopa Liidus ning suurendada nende tootmisvõimekust. Riigikogu toetas Vabariigi Valitsuse punktides 1.2, 1.2.1, 1.2.2, 1.2.3, 1.2.4, 1.2.5, 1.3 ja 1.4 ning vastavalt seletuskirja punktides 5.2, 5.2.1, 5.2.2, 5.2.3, 5.2.4, 5.2.5, 5.3 ja 5.4 esitatud seisukohti, mistõttu on nimetatud seisukohad muutmata. 3. Muudetud Vabariigi Valitsuse seisukohtade terviktekst 1.1 Eesti toetab algatuse eesmärki kiirendada ligipääsu kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikele võtmetehnoloogiatele (eeskätt tehnoloogiad, mis puudutavad päikeseenergiat, akusid ja salvesteid, tuuleenergiat, elektrolüsaatoreid ja kütuseelemente, soojuspumpasid, biogaasi, võrke ja süsiniku kinnipüüdmist ning ladustamist ja säästlikud tuumatehnoloogiad) Euroopa Liidus ning suurendada nende tootmisvõimekust. 1.2 Määruses pakutakse kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalike tehnoloogiate edendamiseks erinevaid meetmeid – sealjuures loamenetluste lihtsustamine ja kiirendamine, süsinikdioksiidi ladestamiseks liikmesriikide koostöö suurendamine, tingimuste seadmine riigihangetele seoses kestlikkuse, sotsiaalmajandusliku kasu ja toimekindlusega ja kliimaneutraalsete tehnoloogiate jaoks vajalike oskuste arendamine. Eesti toetab määruse meetmeid mõningate reservatsioonidega: 1.2.1 Eesti toetab määruse rakendusalasse jäävate kliimaneutraalsete tehnoloogiatega seotud loamenetluste ja kooskõlastuste lihtsustamist ja lühendamist liikmesriikides. Siiski leiame, et juhul, kui tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning selle raames suuremahulised keskkonnauuringud, tuleks sellega täiendavalt arvestada ning anda liikmesriikidele mõningast paindlikkust; 1.2.2 Euroopa Komisjon peab selgitama nõuet hinnata pakkumuse sotsiaalmajanduslikku kasu, kestlikkust ja toimekindlust kliimaneutraalsete tehnoloogiatega seotud riigihangete läbiviimisel. Soovime, et Euroopa Komisjon annaks välja sellekohase juhise. Riigihangete nõuete kehtestamisel tuleb arvesse võtta ka väiksemate hankijate huve, kellel puudub energeetika-alane teadmus. Peame oluliseks, et kliimaneutraalsete tehnoloogiatega seotud riigihangete läbiviimisel saaksid liikmesriigid teha põhjendatud juhtudel julgeoleku kaalutlustel määruses sätestatud nõuetest erandeid; 4  1.2.3 peame oluliseks kliimaneutraalsete tehnoloogiate jaoks vajalike oskuste arendamisel tugineda olemasolevatele struktuuridele ja koostöövormidele nagu Erasmus+ programmi konsortsiumiprojektid ning eelistaksime mitte luua pakutud täiesti uut Euroopa platvormi; 1.2.4 tuleks soodustada kliimaneutraalsete tehnoloogiate tööstusklastrite ja tehnoloogia arendamise teket toorainete kaevandamise kohtade ümber. Samuti soovime, et määruse rakendusalas olevate kliimaneutraalsete tehnoloogiate kiirendatud kasutuselevõtuks vajalikud kriitilised toorained oleksid eelistatult Euroopa Liidu päritolu või Euroopa Liidus töödeldud; 1.2.5 toetame ühtsete digitaalsete tööriistade nagu Ühtne Digivärav kasutamist piiriülese mõõtmega teenuste puhul. 1.3 Eesti soovib, et määruses oleks välja toodud konkreetne mehhanism kliimaneutraalse tööstuse määruse rakendumisalasse kuuluvate puhaste tehnoloogiate nimistu kaasajastamiseks tulevikus, võttes arvesse erinevate liikmesriikide vajadusi ning tehnoloogilist arengut. Eesti soovib näiteks turuküpsete süsiniku taaskasutuse tehnoloogiate lisamist rohepöördeks vajalike tehnoloogiate nimistusse. 1.4 Kuivõrd määruse eelnõu koostamisel loobuti ajasurve tõttu põhjaliku mõjuhinnangu koostamisest, tuleks määruse sisu ja rakendumisala suhtes viia tagantjärele läbi majanduslik, sotsiaalne ja keskkondliku mõjuhinnang ning sellele tuginedes määrust vajadusel ajakohastada. 2.Vabariigi Valitsuse 27.06.2023 istungi päevakorra punkti „Eesti seisukohad kliimaneutraalse tööstuse määruse kohta“ seletuskirja kaasamistabelis täpsustatakse viiteid ettepanekute arvestamise osas seisukohapunktidele ning selgitust Tartu Ülikooli ettepanekule lisaraha eraldamise kohta vastavalt Riigikogu ELAKi 07.07.2023.a protokollile. Täpsustame, et kliimaneutraalse tööstuse algatusega ei nähta ette laiaulatuslikku rahastust strateegiliseks peetud tehnoloogiatele ega neid võimaldavatele eeltingimustele. Euroopa Komisjon esitas ettepaneku EL pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmiseks 20. juunil 2023.a, mis sisaldas ka strateegiliste tehnoloogiate arendamise toetamist, need arutelud on algusfaasis. 5  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Haridus- ja Tervitame komisjoni valmisolekut panustada nullheitme tehnoloogiate jaoks vajalike oskuste Arvestatud Teadusministeerium arendamisse, kuid leiame, et panustamise viis vajab põhjalikumat arutelu. Peame oluliseks seisukohapunktides 1.2 kasutada maksimaalselt ära juba olemasolevaid struktuure ning võimalusel vältida uute ja 1.2.3 ning nende loomist, sest see suurendab liikmesriikide halduskoormust. selgituses. Haridus- ja Määruse ettepanekus nähakse ette nn oskuste akadeemiate loomist, mis tegeleks Arvestatud Teadusministeerium õppematerjalide ja kursuste väljatöötamisega ning vastavate kvalifikatsioonide ja seisukohapunktides 1.2 mikrokvalifikatsioonide väljastamisega. Tekstist ei tule välja, milline saab olema akadeemiate ja 1.2.3 ja nende õiguslik staatus, mis tasemel õpet seal pakkuma hakatakse jne. Kui tegemist ei ole uue selgituses. õppeasutuse loomisega, siis võiks kaaluda sõna „akadeemia“ kasutamisest loobumist, sest see tekitab segadust. Haridus ja selle sisu ning korraldus on liikmesriikide pädevuses ning nt kõrgharidusasutused on oma õppetegevuse korraldamises autonoomsed. Seega ei saa komisjon ette kirjutada, mida ja kuidas õpetada. Komisjon on küll öelnud, et (õppe)materjalide kasutamine on vabatahtlik, kuid nii selges sõnastuses seda määruse tekstist ei leia. Samuti tekitab küsimusi ega tundu realistlik komisjoni ambitsioon, et igas akadeemias peaks kolme aasta jooksul koolitatama vähemalt 100 000 inimest. Haridus- ja Määruses tehakse ka ettepanek Net-Zero Euroopa platvormi loomiseks, mis hõlmaks Arvestatud mõjude Teadusministeerium liikmesriikide esindajaid, mida juhiks komisjon ning mis tegeleks kõikide teemadega, mis selgituses. antud määrusega seotud. Väikestele liikmesriikidele, nagu Eesti, tähendab iga uue struktuuri loomine täiendavat koormust, sest valdkonnaga tegelevate inimeste arv on piiratud. Justiitsministeerium Konkreetse algatuse mõjuanalüüs jäi Euroopa Komisjonil tegemata, kuna seda ei võimaldanud Teadmiseks võetud ja ajaraamistik. Algatusele on tehtud finantseerimisvõimaluste ja investeeringuvajaduste arvestatud hindamise analüüs. Mõjuanalüüsi on lubatud hiljemalt 3 kuu jooksul algatuse avaldamisest. seisukohapunkti 1.4 Kliimaneutraalse tehnoloogia õigusruumi lihtsustamine valdkonna arendamiseks kuulub selgituses. MKM haldusalasse. Keskkonnaministeerium Keskkonnamõju hindamine – tähelepanekud Arvestatud seisukohapunktis 1.2.1  Artikkel 6 käsitleb nulltehnoloogia arendamise projektide loastamise menetluse kestvust. ning selle selgituses. Uute projektide loastamise menetlustähtaeg (sh vajadusel KMH läbiviimine) on alla 1 GW Detailsemad ettepanekud tootmisvõimsuse puhul 12 kuud (+1 kuu) ning üle 1 GW tootmisvõimsusega projekti puhul 18 läbirääkimiste vaates on kuud (+ 1k). Põhjendatud juhtudel (erakorralised riskid töötajatele või elanike tervisele ja teadmiseks võetud. õhtususele, kaitsemeetmete kehtestamine) võib loastamise menetlustähtaega pikendada 6 kuu võrra. Töös olevate projektide tootmisvõimsuse suurendamise korral on määruses toodud, et loastamine tuleb läbi viia vastavalt alla 1 GW tootmisvõimsuse korral 6 kuu ning üle 1 GW võimsuse korral 9 kuu jooksul. Riiklikul tasandil tuleks täpsustada, mida Eesti oludes nulltehnoloogia arenduse projektid alla ja üle 1 GW tootmisvõimsusega aastas tähendavad? Tegemist võib olla väga mastaapsete projektidega. Eeldatavasti on projektide ellu viimiseks vaja ehitusluba ning keskkonnakaitseluba (sõltuvalt projektist veeluba, õhusaasteluba, jäätmeluba). Kitsaskohaks loastamise (sh KMH) menetlustähtaegade juures võib osutuda suurte projektide loastamisel, kui on vaja läbi viia KMH ning KMH koostamiseks omakorda suuremahulised keskkonna uuringud. Teine võimalik kitsaskoht on olemasolevate projektide laiendamine, mille loastamine tuleb määruse kohaselt viia läbi veel kiiremini. Kuidas suudame tagada määruses seatud menetlustähtajad (vastavalt 6 kuud alla 1 GW tootmisvõimsusega ja 9 kuud üle 1 GW tootmisvõimsusega aastas), kui nt olemasoleva tootmisrajatise võimsuse suurendamisel tekib vajadus loastamise otsustamiseks viia läbi KMH, mida eelnevalt pole olnud vajadus läbi viia? RePowerEU direktiivi raames on koostamisel TAK eelnõu, mis sisaldab mh ka KMH protsessi ja menetlustoimingute kiirendamist, kuid ei saa tagada, et need muudatused on piisavad ning NZIA määrusest tulenevalt on vaja kehtivas loamenetluses ja keskkonnamõju hindamise regulatsioonis teha vastavad muudatused.  Määruse art 4 kohaselt tuleb nullilähedase tehnoloogia tootmise projektide hõlbustamise ja koordineerimise eest määrata vastutavaks üks asutus. Projekti loastamisel tuleb käsitleda projekti tervikuna ka vajalike tegevuslubade (ehitusluba, keskkonnakasutusluba) lõikes. Arvestada tuleb, et vastutava asutuse töökoormus suureneb ning vajadusel tuleb leida ressursid täiendus ja ümberõppeks. Riiklikult tuleks läbi kaaluda, milline asutus on kõige mõistlikum nulltehnoloogia arendamise hõlbustamiseks määrata.   Art 7 järgi nähakse ette, et kui KMH tuleb läbi viia, siis arendaja peab küsima määratud pädevalt asutuselt arvamust selle kohta, et millist teavet ja mis ulatuses tuleb KMH aruandes esitada. Sealjuures ei ole täpselt määratletud, mis hetkel see aset peab leidma küll aga on öeldud, määratud asutusel tuleb arvamus esitada 30 päeva jooksul. Eesti oludes toob see nähtavasti kaasa mingid muudatused/lisanõuded. Eesti KMH süsteemi järgi peab iga kordselt koostama KMH programmi, millele tuleb korraldada ka avalikustamine ja mille nõuetele vastavuse kohasust peab otsustaja (tegevusloa andja) kontrollima– KMH programmiga määratletakse ära KMH aruande ulatus ja sisu. Kõik toimingud nõuavad teatud aja – määruses on analoogse toimingu jaoks ette nähtud 30 päeva. Kehtivas KeHJS § 11 lg 12 sätestatud, et arendajal on võimalus pöörduda enne tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole ning otsustajal on kohustus konsulteerida ajaomase asutustega ning otsustajale ei ole seatud info esitamise osas ajalist piirangut.  Art 7 lg 4 on toodud, et keskkonnaaruande avalikusega konsulteerimise ei tohi olla pikem kui 45 päeva ning erandjuhtudel (art 6 lg 4) korral võib ajavahemikku pikendada 90 päevani. Määrusega ettenähtud tähtaegade osas takistusi ei näe. Keskkonnaministeerium Soojuspumbad ja võrgujaotlad Arvestatud seisukohapunkti 1.3 • Keskkonnaministeeriumi jaoks oluline algatuse valdkond on soojuspumbad ja võrguseadmed selgituses. (jaotlad). Hetkel on käimas fluoritud kasvuhoonegaaside EL määruse muutmine (hetkel triloogide faasis) ning näeme, et liigutakse fluoritud kasvuhoonegaasidelt alternatiivsetele, keskkonnasõbralikematele alternatiivsetele tehnoloogiatele. See üleminek jahutus-ja kliimaseadmete, võrguseadmete puhul vajab investeeringuid. • Algatuse sissejuhatuse mööndakse, et kuigi ELi soojuspumbaturgu juhivad ELi tootjad, on Aasia konkurentide surve tugev ja see on kasvamas. Samuti tuuakse välja et mitmetes riikides (USA; India, Hiina, Jaapan) on sarnased programmid olemas, mis aitavad nende maade tööstusel maailmaturul paremaid positsioone sisse võtta.  Soojuspumpade kohta on kirjutatud, et ELi soojuspumbatööstuses on märku andnud tarneriskidest, õõnestades ELi soojuspumpade praeguse kasutuselevõtu määra teostatavus. Nende hulka kuuluvad mõnede komponentide (nt HFC-külmaained) suurenenud impordisõltuvus, kiibipuudus ja piiratud rahaline suutlikkus investeerida kiiresti muuhulgas uutesse tootmisliinidesse. Samuti mõjutavad Euroopa konkurentsivõimet ja varustuskindlust volatiilsed metallide (vask, teras, alumiinium, hõbe) hinnad. Eluruumides kasutatavad õhk-õhk soojuspumbad sisaldavad peamiselt torudes ja ventiilides umbes 15–20 kg vaske, mis moodustab ligikaudu 10% seadme kogumaksumusest, samas kui elamute hüdroonilised soojuspumbad sisaldavad tavaliselt rohkem kui kaks korda rohkem alumiiniumi ning 15 korda rohkem vaske ja messingit kui nende külmaaine ekvivalendid (condensing gas boiler equivalents). Komponentide osas on tööstusharu hinnangul mõnel soojuspumpade turule siseneval ettevõttel tarneaeg üle 50 nädalat. • Saame aru, et Net Zero algatusega suunatakse rahastust nii tootmisüksuste ülesseadmisesse kui ka nende tootmisvõimsuste suurendamisse aga ka tarbijatele suunatud toetused, mis peaksid soodustama rohetehnoloogiate kasutuselevõttu. Need kaks punkti on soojuspumpade ja võrgutehnoloogiate (pingejaotlad) puhul väga olulised ja oleme seisukohal, et peaksime toetama rahastust antud valdkonnas. Propaanil põhinevate soojuspumpade tootmine peab lähiaastatel kiirelt hoogustuma, sest tulenevalt fluoritud kasvuhoonegaaside EL määrusest (plaanitud jõustuma 1. jaanuar 2024) ei tohi 2020-date aastate lõpust enam fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid soojuspumpasid turustada. Samal ajal on meil üleeuroopaliselt kasvav nõudlus soojuspumpade järgi, paljuski tulenevalt RePowerEU-st. Nõudluse katmiseks on äärmiselt vajalik toetada antud valdkonnas nii tootmist (et tagada vajalik kogus propaaniga soojuspumpasid) kui ka tarbijaid, et tagada sujuv uuele tehnoloogiale üleminek. • Samuti räägib Net Zero algatus töötajate teadmiste ja oskuste edendamisest – siinkohal samuti sooviksime, et soojuspumpade ja võrgutehnoloogiate valdkond on tugevalt esindatud – ehk meetmed toetaksid nendes valdkondades rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja uute oskuste arendamist. Keskkonnaministeerium Kliima ja süsinikuheide Arvestatud seisukohapunktis 1.3 ja  Leiame, et kliimaneutraalse tehnoloogia (net-zero technology) määratlemisel on oluline, et selle selgituses. vaadatakse nii tootmisprotsessi kui ka toote kasutamisel tekkivat heidet. Kliimaneutraalse tehnoloogia eesmärk peaks olema süsiniku välja viimine tarbimistsüklist. See tähendab  näiteks, et CCU tehnoloogiate puhul saab lugeda kliimaneutraalseks üksnes sellist tegevust, kus lõplik toode tagab CO2 püsiva sidumise tootesse pikaajaliselt.  Samuti tuleb arvestada tehnoloogia kasutamisega kaasneda võivat täiendavat heidet. Selleks on oluline, et tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasneks ka selge ning ühtlane seire- ja aruandlusprotsess, mis võimaldab hinnata tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevat tulemust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Oluline on, et saavutatud tulemus oleks püsiv ning ei tooks kaasa süsinikuleket. See on eriti oluline süsiniku eemaldamistehnoloogiate kasutusele võtu puhul.  Toetame, et komisjon soovib pöörata enam tähelepanu CO2 ladestuspaikade leidmisele, kuna see vajab tihti riikidevahelist koostööd ja riikide üleseid kokkuleppeid. Leiame, et riikide pädevust selliste asukohtade leidmisel ja arendamisel tuleks suurendada, samuti tuleks suurendada riikide vahelist koostööd. Rahandusministeerium Määruse eelnõu artikliga 19 sätestatakse, et hankija peab puhta energia tehnoloogiate Arvestatud hankimisel kohustuslikult hindama pakkumuse kestlikkust ja vastupidavust (inglise keeles seisukohapunktis 1.2.2 tender’s sustainability and resilience contribution). Eelnõu menetlemisel ning selle vastu ja selle selgituses. võtmisel peab Euroopa Komisjon kindlasti täpsustama ja selgitama, mida see hankijatele reaalselt tähendab. Eelnõu art 19 lg 2 sissejuhatava lauseosa kohaselt peab selline pakkumuse hindamise kriteerium olema objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Samas on kriteeriumi osad järgnevates punktides sõnastatud väga laialivalguvalt ning mitmeti mõistetavalt. Tuleb silmas pidada, et hankijad, kellele see kohustus laieneb, võivad olla ka väiksed kohalikud omavalitsused, sihtasutused ja MTÜ-d, kus ei ole energeetika- alast teadmust, vaid hankeid viivad läbi heal juhul hankespetsialistid. Eelnõu kohaselt on sellise hindamiskriteeriumi osakaal 15-30%, seega on kriteeriumil riigihanke tulemusele märkimisväärne mõju. Äärmiselt oluline on, et Euroopa Komisjon peab välja andma juhise, kus on kriteeriumi sisu oluliselt täpsemalt määratletud. Kriteeriumit peavad suutma rakendada ka energia valdkonnaga sisuliselt väga vähe kokku puutunud isikud, kuivõrd kohustuslik kriteerium laieneb väga paljudele riigihangetele. Kui eelnõu menetlemise käigus kriteeriumi sisu ei selgu, ei saa me eelnõu art 19 toetada. Huvigrupid, organisatsioonid Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine EAS ja KredEx  Tehnoloogiad on kliimaeesmärkide saavutamise kontekstis kõik „kriitilised“ ja tulebki Teadmiseks võetud. ühendasutus läheneda kombineerimise printsiibist. Arvestatud läbivalt  Takistused on: tarneahelate puudulikkus (k.a. geograafiline sõltuvus teatud toorainete seletuskirjas. puhul), insener-kompetentside piiratud ressurss, regulatsioonide mahajäämus tehnoloogiate arendamisest / demofaasidest, jne -> tegelikult enamus tunduvad olevat adresseeritud ka samas pöördumises välja toodud „Meetmed läbi:“ osa.  EL tasemel toetamine peakski peamiselt olema regulatiivsest poolest (load, jne) ja ilmselgelt ka rahastusest. Kõige pakilisem valdkondade või tegevuste lõikes on üldiselt load ja rahastus. Skeleton Technologies Usume, et nullnetotööstuse algatuse tugevus ja edu sõltuvad järgmisest: Teadmiseks võetud. 1. Puhaste tehnoloogiate tootmiseesmärkide selgus ja siduvus; Ligipääsu kiirendamise 2. Valdkondlikku ulatust tuleks täiendada, tagades, et see hõlmaks võtmetehnoloogiaid; ja ambitsioon välistab selgesõnaliselt fossiilkütused; kliimaneutraalsete 3. Kiire lubade andmise kõrgete ambitsioonide taseme säilitamine, jättes kõrvale olulise kahju tehnoloogiate osas ning (Do No Significant Harm) põhimõtted; viide säästlikele 4. Suurem ambitsioon ja selgus rahastamise poolel, eriti tootmisvõimsuse suurendamise tuumatehnoloogiatele rahastamisel (erinevalt ainult teadus- ja arendustegevusest ning esmasest on esile toodud industrialiseerimisest). seisukohapunktis 1.1 ja 1.2.1 ja selle selgituses. Eesmärk, et 2030. aastaks toodaks ELis vähemalt 40% puhastest tehnoloogiatest, sealhulgas Rahastust puudutav on 85% akudest ja energiasalvestustehnoloogiatest, on suurepärane. See annab kõikidele teadmiseks võetud. liikmesriikidele selge signaali, et nad peavad koostama kavad ja ergutava poliitika, et Hetkeseisuga ei nähta hõlbustada energiatõhusate ja vähese CO2-heitega tehnoloogiate, seadmete ja komponentide ette laiaulatuslikku tootmist. Usume siiski, et sellised tootmiseesmärgid peavad olema täielikult siduvad. See on rahastust strateegiliseks tugev turusignaal investoritele ja projektiarendajatele, et nad peaksid ELis laienema ja peetud tehnoloogiatele industrialiseerima. Me toetaksime veelgi kaugemale minekut, eraldades igale eesmärgile ega neid võimaldavatele selged rahastamismehhanismid. eeltingimustele käesoleva algatusega. Kuigi strateegiliste tehnoloogiate loetelu on üldiselt positiivne, võiks nende ulatust täpsustada: Eestis oleme ette - Patareisid tuleks selgitada kui laiemat energiasalvestust (või akutehnoloogiat), sealhulgas valmistamas 2023. aasta suure võimsusega (nt superkondensaatorid) või pikaajalise energiasalvestusena. Idee oleks olla lõpuks tehnoloogiliselt neutraalne ja tagada, et Euroopa toodab kogumahus energiasalvestid, mis on tuumaenergeetika vajalikud erinevate tööstusharude kõigi vajaduste rahuldamiseks (nt raskesti põhimõttelise dekarboniseeritavad tööstusharud, nagu kaevandus ja rasketehnika, ei saa praeguste turul võimalikkuse raportit, olevate akudega elektrifitseerida, kuna nende vajadus suure võimsuse järele on palju olulisem kuid selle tulemused ei kui see, mida liitium-ioonakud suudavad pakkuda). Eelnõus rõhutatakse tegelikult konkreetset ole veel teada. juhtumit „raskesti mõjutavate sektorite, sealhulgas energiamahukate tööstusharude kohta”. Seetõttu tunnistab ta, et neid sektoreid ei ole võimalik praeguste liitium-ioonakudega dekarboniseerida. Ootame konkreetset tegevuskava, et kiirendada nende raskesti taandatavate sektorite elektrifitseerimist ja edendada seal elektrifitseerimist võimaldavaid tehnoloogiaid, näiteks suure võimsusega energiasalvestust. Soovitame meetmeid suure võimsusega energiasalvesti Opexi toetuseks kwh/tsükli kohta. Energia salvestamise nõuded ja vajadused on sektorite puhul erinevad ning kõigi sektorite dekarboniseerimiseks peaks meie toetus akutehnoloogiatele hõlmama neid kõiki. "Patareisid" võib pidada tavamõisteks, kuid peame selgitama, mida selle all mõeldakse, kuna autotööstuse vajadustest tulenevalt keskendutakse praegu sageli liitiumioonakudele. - Esialgne kavand sisaldas tuumatehnoloogiaid, enne kui sellest loobuti. Kuna mitmed riigid, sealhulgas Eesti, uurivad väikesi moodulreaktoreid ning mitmed Euroopa idufirmad arendavad tuumasünteesi (kus USA tundub praegu arenenum), oleks hea selgitada, millist rolli ja toetust sellistele tehnoloogiatele ette nähakse. ja kaasatud idufirmad (teadmiseks, meil on selles valdkonnas kliente). NZIA peaks hoidma väga ambitsioonikaid lubade andmise tähtaegu, kuna see on väga oluline tööstus- ja tootmisprojektide laiendamiseks, ilma DNSH kriteeriume kõrvale jätmata. Kui see ambitsioonikas tase säilib, loob see ELi puhaste tehnoloogiate jaoks püsiva ülemaailmse konkurentsieelise. Samuti peame oluliseks jätta fossiilkütused selle seaduse reguleerimisalast selgesõnaliselt välja, et tagada, et neid ei saaks tulevaste delegeeritud õigusaktidega lisada. EL on puhaste tehnoloogiate uurimis- ja arendustegevuse rahastamisel suurepärane. Tootmisvõimsuse suurendamist ei suuda me aga korduvalt rahastada. Praegu puuduvad sellest eelnõust uued finantstoetusmehhanismid (eriti iga sektori jaoks), mistõttu NZIA ei vasta praegu USA inflatsiooni vähendamise seadusega seotud selgusele ja rahastamisele. Komisjoni uue ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku eesmärk on lihtsustada riigiabi eeskirju puhta tehnoloogia kasutuselevõtuks ja tööstusprotsesside süsinikdioksiidiheite vähendamiseks mõeldud projektidele, kuid see on CAPEXi toetuse osas palju piiratum kui IRA. Näiteks pakub USA toetusi kuni 70% ulatuses kogu CAPEXi investeeringust Northvoltile, et ettevõte ehitaks  sinna oma järgmise tehase. Sellise USA konkurentsi tõttu on valitsusvälise organisatsiooni Transport & Environment hinnangul 2/3 Euroopa akutehastest praegu ohus, et neid hakatakse vähendama, edasi lükkama või tühistama. Seetõttu võib 85% eesmärki tunduda raske saavutada. Teadus- ja arendustegevuse rahaline toetus on selge ning sellised algatused nagu IPCEI toetasid esmakordset kasutuselevõttu väga positiivselt. Siiski ei ole ühegi finantsmehhanismi eesmärk tootmisvõimsuse suurendamine ja mahu suurendamine või skaleerimine. See on probleem akusektoris, kuid see on sarnane probleem kõigi ELi strateegiliste tehnoloogiate nimekirjas olevate puhaste tehnoloogiate puhul, kuna tehase ehitamine on äärmiselt kapitalimahukas, samas kui ELil ei ole piisavalt erainvestoreid, kes suudaksid toetada vajalike investeeringute mahus, ja erinevalt USA-st ei oma märkimisväärseid puhta tehnoloogia fonde. Täna on kestlike tehnoloogiate scale-upidel raske pääseda ligi sellistele rahastamisvahenditele nagu innovatsioonifond. Kuigi see eelnõu suurendab nn rahataskute arvu, millest projektid saavad rahastust, on oluline keskenduda sellele, kuidas puhta tehnoloogia ettevõtted nendele juurde pääsevad. Soovitame muuta Innovatsioonifond puhta tehnoloogia scale-upidele kättesaadavamaks, kohandades VKEde jaoks finantsküpsuse kriteeriume ja pakkudes alati avatud hankekonkursse. Samuti luua platvorm Innovatsioonifondi oksjonite käivitamiseks, et eraldada fikseeritud preemiaid ja toetusi Net Zero tööstusprojektidele. Soovitame avada EIB grupile rohkem rahalisi vahendeid, et luua rahastamisvahendeid, mis toetavad puhaste tehnoloogiate skaleerimist. Eelkõige võiks komisjon teha kättesaadavaks rahalisi vahendeid nn esimeste kahjude mehhanismi jaoks, et anda puhaste tehnoloogiate (nt elektrolüüsiseadmed ja energiasalvestid) tootjatele toimivusgarantiid. Samuti soovitame suunata heitkogustega kauplemise süsteemist saadavad tulud kõikidelt liikmesriikidelt nullneto vastupidavuse projektidele, eeldusel, et fossiilkütused on valdkondlikust kohaldamisalast selgesõnaliselt välja jäetud. Samuti oleme kuulnud, et EL kaalub Euroopa Suveräänsusfondi loomist, kuid üksikasju ei ole hetkel avalikustatud. Tartu Ülikool Tartu Ülikooli ettepanekud: Arvestatud üldiselt seisukohapunktis 1.3 ja 1. Tehnoloogiate valikus oli üllatav, et süsiniku püüdmise all oli keskendutud vaid selle selgituses. Info on süsiniku püüdmisele ja ladustamisele („carbon capture and storage, CCS“), aga võetud teadmiseks ning  ebapiisavalt oli käsitletud kinnipüütud süsiniku taaskasutamine (“carbon capture and kasutame seda EL utilisation, CCU)”. Leiame, et püütud süsinikku peaks suunama oluliselt rohkem nõukogu töögruppide taaskasutusse (utilisation), mitte vaid ladustusse (storage). Ja neid taaskasutuse läbirääkimistel. tehnoloogiaid on mitmeid. Näiteks käsitlemata on sünteetiline bioloogia ja gaasfermentatsioon, mille abil on võimalik süsinikku siduda teistesse kemikaalidesse ja toodetesse. Vt lähemalt: a. https://novaator.err.ee/1104271/tartu-ulikooli-teadlased-toidavad-baktereid- ohusaastega b. https://ut.ee/et/sisu/kasvuhoonegaasid-saab-muuta-kasulikeks-ressurssideks Tartu Ülikool 2. Eelnõus on ühe tehnoloogiana mainitud biogaas/biometaan, aga selle juures on Teadmiseks võetud. mitmeid probleeme, millele on ka teadlased tähelepanu juhtinud. Nimelt biogaasi/bioetaani tootmisahelas on väga palju kohti, kus reaalselt toimub ulatuslik süsinikuleke ning seetõttu on küsitav, kas seda üldse saab käsitleda neto- nulltehnoloogiana. Vt lisaks: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2590332222002676?fbclid=IwAR 03cOPiiwTW0FKU4jF51tBIxwcSb5BrZ3Itnw4TNITYoSXwullyB5bQrLs Tartu Ülikool 3. Oskuste arendamiseks ja õppetöö laiendamiseks on soov käivitada „European Net-Zero Arvestatud Industry Academies“. The fourth pillar (“Enhancing skills for quality job creation in seisukohapunktis 1.2 ja net-zero technologies”) coordinates efforts to ensure the availability of a skilled 1.2.3 ja selle selgituses. workforce required for net-zero industry in Europe by supporting the setting up of specialised skills Academies and through the establishment of a net-zero Europe platform. Eesmärk on suurendada täiend- ja ümberõpet; pakkuda mikrokraade jm. Samas sellel ambitsioonikal plaanil puudub rahastus. Eelnõus räägitakse seemnerahast 5,5 mln eurot, mis pole kuidagi vastavuses EL vajadustega. Viidatakse olemasolevatele tõukefondidele, EL taasterahastule. Pole kirjeldatud kuidas see seostub Erasmus+ või Euroopa ülikoolide võrgustikega. Tartu Ülikool 4. Selle algatusega ei eraldata lisaraha teadus- ja arendustegevuseks, vaid viidatakse juba Teadmiseks võetud. olemasolevatele rahastusallikatele: Horisont; struktuurifondid; EL taasterahastu; Hetkeseisuga ei nähta Õiglase ülemineku fond. Võrreldes peamiste konkurentidega Hiina ja USA-ga ette laiaulatuslikku investeerib Euroopa praegu selgelt liiga vähe uute rohetehnoloogiate arendamisse. Et rahastust strateegiliseks globaalses konkurentsis mitte alla jääda, peab EL oma rahastust teadusuuringutele peetud tehnoloogiatele oluliselt suurendama (nii ülikoolides kui ettevõtetes). ega neid võimaldavatele  eeltingimustele käesoleva algatusega. Euroopa Komisjon esitas ettepaneku EL pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmiseks 20. juunil 2023.a, mis sisaldas ka strateegiliste tehnoloogiate arendamise toetamist ehk STEP – kokku 10 miljardit, mis jaguneks erinevate fondide vahel (InvestEU, Horisont, Innovatsioonifond, Euroopa Kaitsefond), mille eesmärk on suurendada ELi majanduslikku suveräänsust ja üleilmset konkurentsivõimet. Samas on teada, et Eesti saab STEP asemel kasutada ka olemasolevaid EL vahendeid sel perioodil ehk kuni 2027.a. Tartu Ülikool 5. Olulisel rohkem tähelepanu tuleb pöörata kriitiliste maavarade kättesaadavusele, mis Arvestatud on rohetehnoloogiate kasutuse laiendamiseks möödapääsmatu. Kriitiliste maavarade seisukohapunktis 1.2.4 teema on siin eelnõus markeeritud, aga ilmselt see kogu kättesaadavuse probleemi ei selle selgituses. lahenda, sest see ei sõltu ainul EL-ist, kuna toorained asuvad enamasti väljaspool ELi. Eesti Taastuvenergia Eesti Taastuvenergia Koja (ETEK) hinnangul on 16. märtsil Euroopa Komisjoni poolt Arvestatud Koda avalikustatud Net Zero Industry Act (NZIA) ehk neto-nullheitega tehnoloogiate ja toodete seisukohapunktis 1.1 ja tootmise ökosüsteemi toetamise ja tugevdamise määrus väga kaalukas kujundamaks Euroopa selgituses.  Liidu ja liikmesriikide konkurentsivõimet selles loetletud valdkondades, sh taastuvenergeetikas ja sellega külgnevates valdkondades (nt salvestus- ja vesinikutehnoloogiad). Arvestades Venemaa alustatud vallutussõda Ukrainas ja Euroopa- suunalist energiasõda, USA konkureerivat rohetehnoloogiate kasutuselevõttu edendavat poliitikat, Hiina tänast turupositsiooni seadmete tootja ja tarnijana, sõltuvust kolmandatest riikidest kriitilise tooraine varumisel jpm on EL poolt sarnase algatuse väljatöötamine koos vajalike finantsinstrumentidega möödapääsmatu. Selle tuules on ka Eestil tarvis positsioneerida end nii, et lõigata muutuvates oludes maksimaalset kasu. Peame seetõttu oluliseks esitada järgnevad seisukohad Eesti riikliku positsiooni koostamise tarbeks: 1) Muuhulgas kõnealuse määruse toel võiks Eesti eesmärgistada fokusseeritult rohetööstuse arendamise ning töötada välja ambitsioonika tegevuskava strateegiliste eesmärkide saavutamiseks selles vallas. Sarnaselt pandeemia-aegse teadusnõukojaga või rohepoliitika ekspertkomisjoniga tuleks parima tulemuse saavutamise nimel luua regulaarselt kohtuva nõuandva koja formaat, mis koosneks valdkonna tugevaimatest praktikutest ja innovaatoritest. Hetkel väljatöötamisel oleva NZIA raames loodavatest meetmetest peab seejuures võtma maksimumi, et mitte maha magada määrusega kaasnevate meetmete võimalusi riigisiseste püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Eesti Taastuvenergia 2) Ühe osana eelmises punktis käsitletud strateegilisest suunast võiks olla senisest Teadmiseks võetud. Koda energiamahukama tööstuse arendamise tarbeks tingimuste loomine Eestis. See eesmärk oleks Energiamahukama heas kooskõlas ka siinsete taastuvenergia kasutuselevõtu võimaluste ja võimekustega, mis on tööstuse arendamise paljuski kirjeldatu eelduseks. Seejuures tuleb mõista, et sarnaste strateegiliste suundade tarbeks tingimuste eesmärgistamisel oleme regionaalses konkurentsis, mistõttu asjaajamise selguse, kiiruse ja loomine Eestis ei ole lihtsuse tagamine ühes kindlate eesmärkidega on konkurentsieelise saavutamiseks konkreetselt selle möödapääsmatu. eelnõu sisuks. Siiski on tegemist olulise ettepanekuga riigisisesel poliitikakujundamisel. Eesti Taastuvenergia 3) Meretuuleenergia kasutuselevõtuks Eestis planeeritavad enampakkumised peaksid kindlasti Teadmiseks võetud. Koda arvesse võtma ka NZIA määruses kajastatud hinnavälised kriteeriumid, mis võivad hõlmata Meretuuleenergia innovatsioonikomponenti, lokaalsete tarneahelate arendamist ja kasutamist jpm. kasutuselevõtuks Eestis  planeeritavad enampakkumised ei ole konkreetselt selle eelnõu sisuks. Eesti Taastuvenergia 4) Eesti peaks NZIA rakendamise käigus positsioneerima ning profileerima ennast Teadmiseks võetud. Koda rohetehnoloogia kasutuselevõtu suhtes paindliku keskkonnana ning allutama käimasoleva Arvestatud loamenetluste kiirendamise ja lihtsustamise protsessi mh sellele eesmärgile. Regulatiivse seisukohapunktis 1.2.1 paindlikkuse loomine on NZIA määruse üks võtmeosi ning see võimekus võib osutuda ja selle selgituses. konkurentsieeliseks tehnoloogiate kasutuselevõtu skaleerimisel nii EL siseselt kui rahvusvaheliselt. Eesti Taastuvenergia 5) Eesti CO2 emissioonikaubandusest laekuvad tulud peavad edaspidi täies mahus olema Teadmiseks võetud, Koda suunatud ja sihitud heite vähendamisele suunatud tegevustesse, mh NZIA prioriteetsetes algatus hetkel ei ole valdkondades. seotud emissioonikaubanduse tuludega. Eesti Taastuvenergia 6) Eesti positsioon peaks sisaldama põhjendust, et sarnaselt õiglase ülemineku piirkondade Teadmiseks võetud Koda käsitlusele peaksid NZIA poolt rakendatavad kriteeriumid riigiabi reeglitele, finantseerimistingimustele jms arvestama ka EL liikmesriikide iseärasustega ja Eesti-suguste perifeersete väikeriikide geopoliitiliste tingimustega. NZIA rakendamine ei tohiks ebaproportsionaalselt soosida suuremate EL liikmesriikide majandustegevust rohetehnoloogia edendamise vallas. Eesti Taastuvenergia 7) Peame heaks tooniks konkretiseerida selged ja ambitsioonikad valdkonnapõhised eesmärgid Teadmiseks võetud. Koda ning seada ka esile tõstetud valdkodades EL-is kasutusele võetud seadmete puhul siit pärineva tööstustoodangu osakaaluks vähemalt 40%. Eesti Taastuvenergia 8) NZIA toetusmeetmed peavad meie hinnangul eelõige lahendama küsimuse, kuidas on Teadmiseks võetud. Koda võimalik määratud tingimustes olemasolevate ja täna rakenduses olevate tehnoloogiate Algatusega ei nähta kasutuselevõttu efektiivselt ja senisest kiiremas tempos skaleerida. See tähendab nii seadmete hetkel ette täiendavat tootmise võimekuse parandamist kui ka tarneahelate lülide eesmärgipärast õgvendamist. rahastust. Mitmed NZIA määruse tekstis tutvustatud finantseerimisallikad (nt innovatsioonifond) seda eesmärki mujal oleva fookuse tõttu ei täida. Tarvis on tootmise ja tarneahelate võimekuse skaleerimisele sihitud konkurentsivõimelise toetusprogrammi elluviimist. Eesti Taastuvenergia 9) EL-i ja liikmesriikide seatud taastuvenergia suurema kasutuselevõtu eesmärgid ei tohi saada Teadmiseks võetud. Koda kannatada kohustusliku EL-ist tarnitud seadmete osakaalu määramise tõttu juhul, kui vajalikud tarned EL-ist väljastpoolt osutuvad endiselt majanduslikult eelistatuks. NZIA peab hõlmama paindlikkust, et püstitatud eesmärgid ei kujundaks omavahel vastuolu ega osutuks taastuvenergia kasutuselevõtmisel piduriks. Eesti Taastuvenergia 10) NZIA rakendamisel ja vastavate toetusmehhanismide väljatöötamisel tuleb mõistagi Teadmiseks võetud. Koda arvestada, et nt seadmete tootmise ja tarneahela lülide kolimine Euroopasse võib tõsta toote Mõistame esile toodut, omahinda ning seejärel pidurdada odavusest ja kättesaadavuse kasvust tingitud tehnoloogia et tarneahela lülide potentsiaalset kiiremat kasutuselevõttu. Reljeefne näide sellest on elektrit tootvate kolimine Euroopasse päikesepaneelide komponentide tänane pärinemine Hiinast ja mujalt Kagu-Aasiast, kus võib tõsta toote seadmete tootmine on ajapikku kujunenud odavamaks. Ettevõtjad vajavad motiveerivat omahinda ning seejärel meetmepaketti ja garantiid, et tootmise ja tarneahela osalisel Euroopasse naasmisel säiliks pidurdada odavusest ja tarbija ootus senisele hinnatrendile ühes siinsete ettevõtete konkurentsivõimega. NZIA seda kättesaadavuse kasvust täna soovitud täpsuse ja arusaadavusega ei sisalda – sõnastatud eesmärgi sisustamine e tingitud tehnoloogia meetmete kirjeldus, kuidas püstitatud eesmärkideni jõutakse on määruses puudulik. See on potentsiaalset kiiremat tänase määruse suurim puudujääk. Eelnevat silmas pidades tuleb siiski Eestil sageli ja reeglina kasutuselevõttu. Samuti toetuda ka oma rahvusvahelistele partneritele, pannes oma eelised ja eripärad globaalsetes peame oluliseks Eesti tarneahelates maksvusele. Eesti eesmärk võiks olla sihtida ka lokaalsemate tarneahelate puhul partnerlusi ja partnerlust ja koostööd, milles saavutada suurem mitme poolne tulem. rahvusvahelist koostööd samameelsete riikidega.