Seletuskiri Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul

Riigikantselei 16.10.2023 nr 24.1-1/2023/4501-1 Seletuskiri Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul (COM(2022) 453). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) seletuskiri; 2) protokolliline otsus; 3) Lisa 1. Kaasatud huvigruppide nimekiri; 4) Lisa 2. Huvigruppide kaasamise tabel. Ingel Pilviste 5387 9442 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul, eelnõu kohta“ Määruse eesmärk on keelata sunnitöö tulemusena valminud tooted Euroopa Liidu turul. Eelnõus keelatakse ettevõtjatel lasta müügile/teha EL turul kättesaadavaks sunniviisilise tööga valmistatud tooted. Ettepanek hõlmab kõiki tooteid: nii neid, mis on valmistatud ELis sisetarbimiseks/ekspordiks kui ka ELi imporditud kaupu. Sunnitöö definitsiooni puhul on lähtutud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioonist nr 29, mille Eesti on ratifitseerinud ning konventsiooni mõistes tähendab sunniviisiline või kohustuslik töö igasugust tööd, mida nõutakse mistahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud.1 Statistika kohaselt Eestis sunniviisilise töö juhtumeid ei esine, kuid peamiselt on eelnõu fookus suunatud just kolmandates riikides sunniviisilise tööga toodetud kaupade turult kõrvaldamisele. Eelnõu näeb ette, et Euroopa Komisjon loob andmebaasi, kus hakkab olema info piirkondade ja toodete kohta, mille puhul on risk, et nende tootmisel kasutatakse sunnitööd. Liikmesriigid peavad määrama pädeva(d) asutuse(d), kelle ülesanne on teha kindlaks, kas mõnes toote valmistamise etapis on kasutatud sunniviisilist tööd ja vajadusel tooted turult eemaldada. Eestis teostab toodete nõuete üle järelevalvet TTJA, Terviseamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ning Ravimiamet. Tööinspektsiooni pädevuses on siseriiklikult töötingimuste rikkumise juhtumite tuvastamine. Maksu- ja Tolliametil tuleb tooted tollis kinni pidada vastavalt pädevate asutuste juhistele. Sunnitööga valminud toodete määrus aitab kaitsta inimõigusi ja vähendada ebaausat konkurentsi. Samuti saavad sunnitööd kasutavad ettevõtted ebaõiglase palgamaksmise ja töötingimuste puudumise tõttu toota kaupasid oluliselt odavalmalt kui nendega ausalt konkureerivad ettevõtted, kes maksavad õiglast palka ja panustavad inimväärsete töötingimuste loomissesse. Keelates selliste toodete müügi ja ekspordi, aitab määrus kaitsta inimõigusi ja luua ettevõtetele ausamat konkurentsi. Määruse rakendamisega kaasneb Eestile lisakohustusi, mille täitmiseks vajaminevate kulutuste suurusjärk oleneb määratud pädevate asutuste valikust ja arvust. 1 Sunnitöö mõiste ei hõlma konventsiooni tähenduses muuhulgas tööd, mida nõutakse süüdimõistva kohtuotsuse tagajärjel ning mida teostatakse riigivõimu järelevalve ja kontrolli all. 1 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 14.09.2022 määruse eelnõu, et keelata sunnitöö tulemusena valminud tooted liidu turul. Eelnõus keelatakse ettevõtjatel lasta müügile/teha EL turul kättesaadavaks sunniviisilise tööga valmistatud tooted. Keeld on ette nähtud ka juhul, kui osa tootest on sunnitööga tehtud või toote pakendamisel on sunnitööd kasutatud. Hõlmatud on ka e-kaubandus. Samuti ei tohi selliseid tooteid eksportida. Sunnitöö definitsiooni puhul on lähtutud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO ehk International Labour Organisation) 1930. a sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioonist nr 29, mille Eesti on ratifitseerinud. Konventsiooni mõistes tähendab sunniviisiline või kohustuslik töö igasugust tööd, mida nõutakse mistahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud.2 Liikmesriigid peavad määrama pädeva asutuse, kes vastutab (otsekohalduva) määruse rakendamise eest. Asutustele antakse volitus võtta pärast uurimist ELi turult tagasi sunnitöö tulemusena valmistatud tooted. Riikide tolliasutused kontrollivad tooteid piiril, tuginedes pädeva asutuse otsustele. Seejuures tuleb ühe riigi pädeva asutuse tehtud otsuseid tunnustada ja täita kõikides teistes EL riikides. Samuti näeb eelnõu ette andmebaasi loomise, kus hakkab olema info piirkondade ja toodete kohta, mille puhul on risk, et nende tootmisel kasutatakse sunnitööd. Lisaks luuakse uus platvorm, ELi võrgustik sunnitööga valmistatud toodete vastu, et tagada struktureeritud koordineerimine ja koostöö pädevate asutuste ja komisjoni vahel. Algatus mõjutab kõiki Eestis valmistatud ja Eestisse imporditud tooteid tarbivaid inimesi. Muudatus ei mõjuta otseselt Eestis töötavaid inimesi, kuna sunniviisilist töötamist ei ole Eestis tuvastatud. Kuigi Eestis ei ole sunnitöö juhtumeid tuvastatud, on siiski võimalik, et teatud Eestis valmistatud toodete imporditud osad või koostisained on valminud sunniviisilise töö tulemusena. Selliste toodete turult eemaldamisega aitab Eesti kaasa amoraalsete töövormide tõkestamisele ning seeläbi ka inimõiguste eest seismisele. Samuti aitab sunnitööga toodetud toodete müügi ja ekspordi keelamine tagada ettevõtjatele võrdsed võimalused turul tegutsemiseks ja edendada õiglasi kaubandustavasid, kuivõrd sunnitööd kasutavad ettevõtted saavad ebaõiglase palgamaksmise ja töötingimuste rikkumise tõttu toota kaupasid oluliselt odavamalt, kui nendega ausalt konkureerivad ettevõtted, kes tegutsevad turul ausalt – maksavad õiglast palka ja panustavad inimväärsete töötingimuste loomisesse. Sätetest tuleneb Eestile kohustus määrata üks või mitu pädevat asutust, kelle ülesanne on teha kindlaks, kas mõnes toote valmistamise etapis on kasutatud sunniviisilist tööd ja vajadusel tooted turult eemaldada. Määruse nõuetekohane rakendamine toob riigiasutuste tasandil kaasa töökoormuse kasvu seoses järelevalveülesannete täitmise ja karistusmeetmete rakendamisega. Määruse vastuvõtmine tähendab Eestile lisakohutusi, mille täitmiseks vajaminevate kulutuste suurusjärk oleneb määratud pädevate asutuste valikust ja arvust. Näiteks on Maksu- ja Tolliamet hinnanud, et määruse täitmine nõuab esialgse hinnangu kohaselt ühe täiendava ametikoha loomist. Samuti oleks vaja ühendada tolli infosüsteem komisjoni loodava infosüsteemiga (määruse (EL)1020/19 art 34). 2 Sunnitöö mõiste ei hõlma konventsiooni tähenduses muuhulgas tööd, mida nõutakse süüdimõistva kohtuotsuse tagajärjel ning mida teostatakse riigivõimu järelevalve ja kontrolli all. 2 Ebasoovitavat mõju võib esineda juhul, kui ELi turul keelustatakse toode või toote osa, mis on ettevõtte tegevuses oluliseks osaks ning selle asendamine on kulukas või hoopis võimatu, mõjudes negatiivselt ettevõtte majandustegevusele. Samuti võib see kaasa tuua hinnatõusu ja tarneraskusi. Seoses sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelustamisega võivad suhted halveneda teatud kolmandate riikidega, kelle majandust ekspordi vähenemine mõjutab. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Määruse eelnõu menetlemine toimub Euroopa Liidu nõukogu siseturu töörühmas. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder ([email protected]), sama osakonna töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa ([email protected]), sama osakonna nõunik Kaia Läänemets-Ester (kaia.laanemets- [email protected]), ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna nõunik Risto Jõgi ([email protected]), strateegiaosakonna analüütik Marian Juurik ([email protected]), sama osakonna peaanalüütik Mario Lambing ([email protected]), Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Ingel Pilviste ([email protected]) ja Evelin Tõnisson ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar ([email protected]) ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Sandra Särav ([email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs I peatükk sisaldab üldsätteid: reguleerimis- ja kohaldamisala (artikkel 1), mõisted (artikkel 2) ning sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeld (artikkel 3). Sunniviisilise töö mõiste Artikkel 2 punktid a ja b puudutavad sunniviisilise töö mõistet. Artikkel 2 punktis a on toodud sunniviisilise töö definitsioon. Sätte kohaselt on eelnõus lähtutud sunnivisiilise töö mõiste määratlemisel ILO 1930. aasta konventsioonist nr 29 sunniviisilise või kohustusliku töö kohta (edaspidi sunniviisilise töö konventsioon) artiklis 2 toodud sunniviisilise töö definitsioonist. Kõnealuse konventsiooni on Eesti ratifitseerinud (RT II 1995, 45, 201) ning see on Eesti õiguses kehtiv. Konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt tähendab mõiste sunniviisiline või kohustuslik töö igasugust tööd või teenistust, mida nõutakse mistahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Artikli 2 lõikes 2 on toodud välistused, mida sunniviisiliseks või kohustuslikuks tööks ei peeta3. 3 Art 2 (2): Sellele vaatamata ei hõlma „sunniviisilise või kohustusliku töö“ mõiste käesoleva konventsiooni tähenduses: (a) mistahes tööd või teenistust, mida nõutakse kohustusliku sõjaväeteenistuse seaduste põhjal puhtsõjalise iseloomuga tööna; (b) mistahes tööd või teenistust, mis kujutab endast osa täielikult suveräänse riigi kodanike loomulikest kodanikukohustest; (c) mistahes tööd või teenistust, mida nõutakse ükskõik missuguselt isikult süüdimõistva kohtuotsuse tagajärjel, et nimetatud tööd või teenistust teostatakse riigivõimu järelevalve ja kontrolli all ning et isik ei ole palgatud või määratud eraisikute, kompaniide või ühingute käsutusse; (d) mistahes tööd või teenistust, mida nõutakse hädaohu korral, see tähendab sõja, õnnetuse või õnnetusohu nagu tulekahju, üleujutuse, näljahäda, maavärina, ägedate epideemia- või episootiapuhangute, metsloomade, putukate või taimekahjurite sissetungi korral, ning üleüldse juhul, mis võiks ohustada kogu või osa elanikkonna elu ja heaolu; (e) väikesi kommunaalteenuseid, mida kogukonna liikmed teevad nimetatud kogukonna otsestes huvides ja mida 3 Artikkel 2 punktis b on toodud riigiasutuste rakendatava sunniviisilise töö mõiste. Selle mõiste sisustamisel on lähtutud ILO 1957. aasta konventsioonist nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta, mille Eesti on ratifitseerinud (RT II 1995, 45, 201) ning mis seega Eesti õiguses kehtib. Konventsiooni artikli 1 kohaselt võtab iga ILO liige endale kohustuse keelustada kohustuslik või sunniviisiline töö ja mitte kasutada seda mistahes vormis nt tööjõu mobiliseerimise ja kasutamise meetodina majandusarengu eesmärgil; töödistsipliini tagamise vahendina; karistusena streigis osalemise eest jne. Konventsiooni artikli 2 kohaselt on liikmesriigil kohustus rakendada tõhusaid abinõusid, et tagada kohustusliku või sunniviisilise töö kohene ja täielik kaotamine. Eesti riigisiseste õigusaktidega ei ole sunnitöö mõiste eraldi reguleeritud, kuid sunnitöö kuulub inimkaubanduse mõiste alla ning seega on karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 133 lõike 1 kohaselt inimkaubandus muuhulgas inimese asetamine majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimusel. Statistika kohaselt Eestis sunniviisilise töö juhtumeid ei esine, kuid hoolimata sellest väärib sunnitööga toodetud toodete keelamine eelnõu raames reguleerimist. Peamiselt on eelnõu fookus suunatud just kolmandates riikides sunniviisilise tööga toodetud kaupade turult kõrvaldamisele, mis liikmesriikidele toob kaasa vajaduse viia oma riigis läbi nende toodete turult eemaldamise menetlus või keelata toodete import või eksport vastavalt eelnõus sätestatule. Seejuures puudub hetkel Eesti õiguses regulatsioon, mis keelustaks sunniviisilise tööga toodetud kaupade turule laskmise, nende turul kättesaadavaks tegemise ning impordi ja ekspordi, samuti mis reguleeriks selliste toodete turult eemaldamist. Artikli 2 punktides f, g, p ja q on selgitatud lahti tooteid puudutavad mõisted. Artikli 2 punkti f kohaselt peetakse tooteks mis tahes toodet, millel on rahaline väärtus ja millega saab teha kaubanduslikke tehinguid, olenemata sellest, kas see on kaevandatud, korjatud, toodetud või valmistatud, sh tootega töötamine või selle töötlemine tarneahela mis tahes etapis. Artikli 2 punkti g kohaselt peetakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteks sellist toodet, mille kaevandamise, korjamise, tootmise või valmistamise, sh tarneahela mis tahes etapis tootega töötamise või selle töötlemise käigus on mis tahes etapis kasutatud täielikult või osaliselt sunniviisilist tööd. Artikli 2 punkti p kohaselt on liidu turule tulevad tooted kolmandatest riikidest pärit tooted, mis on ette nähtud liidu turule laskmiseks või liidu tolliterritooriumil isiklikuks kasutamiseks või tarbimiseks ning mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri. Artikli 2 punkti f kohaselt on liidu turult väljaviidavaks tooteks ekspordi tolliprotseduuri läbivad tooted. Silmas tuleb pidada, et eelnõu põhjenduspunktides toodud selgituste kohaselt tuleb keeldu selle tulemuslikkuse tagamiseks kohaldada toodete suhtes, mille ükskõik millises tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh toodetega seotud töö või töötlemise käigus, on kasutatud sunniviisilist tööd. Seega tuleks kõnealust keeldu kohaldada mis tahes liiki kõigi toodete, sh nende komponentide suhtes, olenemata sektorist, päritolust, sellest, kas need on toodetud liidus või imporditud, lastud liidu turule või tehtud liidu turul kättesaadavaks või eksporditud. Eelkõige peetakse eelnõu puhul silmas tooteid, mis on toodetud n-ö riskipiirkondades. Eelnõu seletuskirjas ei ole toodud näiteid selliste riskipiirkondade või toodete kohta, kuid näiteid võib saada Ameerika Ühendriikidest, kus sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted on keelustatud aastast 1930. Ameerika Ühendriikidevalitsuse tööhõive osakonna poolt koostatud 2022. a raporti4 kohaselt on sellisteks riskipiirkondades sunniviisiliselt, sh lapstööjõudu kasutades, toodetud toodeteks näiteks: Bangladeshis, Brasiilias seetõttu võib pidada kogukonna liikmeil lasuvateks loomulikeks kodanikukohusteks eeldusel, et kogukonna liikmetel või nende otsestel esindajatel on seesuguste teenuste vajalikkuse suhtes õigus nõu pidada. 4 https://www.dol.gov/sites/dolgov/files/ILAB/child_labor_reports/tda2021/2022-TVPRA-List-of-Goods-v3.pdf 4 ja Malaisias toodetud rõivad; Angoolas ja Kesk-Aafrika Vabariigis toodetud juveelid; Hiinas toodetud jõuluehted, jalanõud, juuksetooted jne; Filipiinidel ja Ecuadoris toodetud banaanid; Hondurases, Guatemalas ja Kõrgõzstanis toodetud kohv jne. II peatükk kirjeldab uurimiste esialgseid etappe, uurimisi, pädevate asutuste otsuseid, otsuste sisu, otsuste läbivaatamist, pädevate asutuste teavitamiskohustusi ja teabe esitamist artikli 3 rikkumiste kohta. Samuti käsitletakse peatükis andmebaasi loomist sunniviisilise töö ohuga piirkondade või toodete kohta. Andmebaasi loob komisjon, kasutades asutuseväliste ekspertide abi. Komisjon tagab, et andmebaas on üldsusele kättesaadav hiljemalt 24 kuu möödumisel määruse jõustumisest. Artikkel 12 kirjeldab liikmesriikide pädevate asutuste määramist, kes vastutavad määruses sätestatud kohustuste täitmise eest. Komisjon koordineerib liikmesriikide pädevate asutuste koostööd ning loob neile võrgustiku (artikkel 24). Artikkel 14 kirjeldab, millistel tingimustel ja kuidas peavad pädevad asutused ühe liikmesriigi pädeva asutuse tehtud otsuseid tunnustama ja nende täitmist tagama. Artikkel 4 Määruses sätestatud menetlus algab uurimise esialgse etapiga. Seda iseloomustab n-ö riskipõhine lähenemisviis. Artikli 4 lõike 1 kohaselt tähendab see, et pädevad asutused järgivad riskipõhist lähenemisviisi, kui nad hindavad, kas ettevõtjad võivad olla toime pannud artikli 3 rikkumisi ehk lasknud liidu turule, teinud liidu turul kättesaadavaks või eksportinud sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid. See hinnang põhineb kogu teabel, mis on pädevatele asutustele kättesaadav, sh järgmisel teabel: a) teave, mille on esitanud füüsilised või juriidilised isikud või juriidilise isiku staatuseta ühendused kooskõlas artikliga 10; b) riskinäitajad ja muu teave kooskõlas artikli 23 punktidega b ja c; c) artiklis 11 osutatud andmebaas; d) teave ja otsused, mis on kantud artikli 22 lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi, sh ettevõtja mis tahes varasemad juhtumid, mis on seotud artikli 3 nõuete täitmise või mittetäitmisega; e) teave, mida pädev asutus on vajaduse korral küsinud muudelt asjaomastelt asutustelt selle kohta, kas hinnatavate ettevõtjate suhtes kohaldatakse sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustust ja kas nad täidavad seda kooskõlas kohaldatavate liidu või liikmesriikide õigusaktidega, milles on sätestatud sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõuded. Lõikes 2 on sätestatud, et kui pädevad asutused hindavad tõenäosust, kas ettevõtjad on rikkunud artikli 3 nõudeid (ehk on lasknud liidu turule või teinud liidu turul kättesaadavaks sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid või neid eksportinud), siis keskenduvad nad ettevõtjatele, kes osalevad väärtusahela etapis, mis on võimalikult lähedal sunniviisilise töö tõenäolise ohuga etapile, ning võtavad arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse, asjasse puutuvate toodete kogust ning kahtlustatava sunniviisilise töö kasutamise ulatust. Ka määruse eelnõu põhjenduspunktides on selgitatud, et pädevad asutused peaksid algatama uurimise juhul, kui nad teevad kogu kättesaadavat teavet hinnates kindlaks, et on põhjust kahtlustada keelu rikkumist. Seejuures on eelnõu seletuskirjas selgitatud, et pädevad asutused peaksid keskenduma nõuete täitmise tagamisel sellele, mis avaldab tõenäoliselt kõige suuremat mõju, nimelt ettevõtjatele, kes osalevad väärtusahela nendes etappides, mis on sunniviisilise töö tõenäolise kasutamise etapile võimalikult lähedal. Nad peaksid samuti võtma arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse, asjasse puutuvate toodete kogust ning kahtlustatava sunniviisilise töö kasutamise ulatust. Seega sõltub selline hindamine väga mitmest juhtumipõhisest asjaolust. 5 Lõikest 3 tuleneb, et enne artikli 5 lõike 1 kohase uurimise alustamist küsivad pädevad asutused hinnatavatelt ettevõtjatelt teavet meetmete kohta, mille nad on hinnatava toote puhul oma tegevuse käigus ja väärtusahelates võtnud sunniviisilise töö ohu kindlaks tegemiseks, tõkestamiseks, leevendamiseks ja kõrvaldamiseks, sh ükskõik millise järgmise dokumendi põhjal: a) kohaldatavad liidu või liikmesriikide õigusaktid, millega kehtestatakse sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõuded; b) suunised, mille komisjon on avaldanud kooskõlas artikli 23 punktiga a; c) ÜRO, ILO, OECD või muu asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni hoolsuskohustuse suunised või soovitused; d) sunniviisilise tööga seotud mis tahes muu hoolsuskohustus. Lõike 4 kohaselt peavad ettevõtjad vastama pädeva asutuse taotlusele, millele on osutatud lõikes 3, 15 tööpäeva jooksul alates taotluse laekumise kuupäevast. Ettevõtjad võivad esitada pädevatele asutustele mis tahes muud teavet, mida nad peavad käesoleva artikli otstarbel vajalikuks. Lõikest 5 tuleneb, et 30 tööpäeva jooksul alates selle teabe laekumise kuupäevast, mille ettevõtjad on lõike 4 kohaselt esitanud, viivad pädevad asutused lõpule esialgse etapi uurimise, kas lõikes 1 osutatud hindamise ja lõike 4 kohaselt ettevõtjate esitatud teabe alusel esineb artikli 3 rikkumise põhjendatud kahtlus. Seega iseloomustavad esialgse uurimise etappi võrdlemisi lühikesed tähtajad. Lõikes 6 on sätestatud, et kui ettevõtja tõendab, et ta täidab hoolsuskohustust, määrates kindlaks sunniviisilise töö mõju oma tarneahelas ning võtab ja rakendab meetmeid, mis on sobilikud ja tulemuslikud sunniviisilise töö kaotamiseks lühikese aja jooksul, siis võtab pädev asutus seda nõuetekohaselt arvesse. Lõike 7 kohaselt ei algata pädev asutus artikli 5 kohast uurimist ja ei teavita sellest hinnatavaid ettevõtjaid, kui lõikes 1 osutatud hindamise ja lõike 4 kohaselt ettevõtjate esitatud teabe alusel on pädev asutus seisukohal, et puudub artikli 3 rikkumise põhjendatud kahtlus, näiteks kuna kohaldatakse lõikes 3 osutatud õigusakte, suuniseid, soovitusi või mis tahes muud sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustust viisil, mis leevendab või hoiab ära sunniviisilise töö ohtu või kõrvaldab selle. Kui aga pädev asutus teeb kindlaks, et esineb rikkumise põhjendatud kahtlus, siis teeb ta artikli 5 lõike 1 kohaselt otsuse asjaomaste toodete ja ettevõtjate asjus uurimise algatamise kohta. Muudatusega ette nähtud uurimise esialgne etapp sunnitöö kahtluse hindamiseks ehk nn riskipõhiseks lähenemiseks tähendab, et menetluse aluseks ei saa Eestis olla ei Tööinspektsiooni, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA), Terviseameti, Transpordiameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Keskkonnaameti järelevalvemenetlus ega Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalmenetlus olemasoleval kujul. Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti menetlus võib kõne alla tulla praktikas harva esinevas olukorras, kus Eestis tegutsev ettevõtja kasutab tootmisprotsessis sunniviisilisel tööl põhinevat tööjõudu. Ametid ei tegele aga toodete hindamise ega nende eemaldamisega turult. Ka toodete nõuete üle järelevalvet teostav ning toodete turult eemaldamisega tegelevad ametid ei teosta täna sunniviisilisel tööl põhineva toote üle järelevalvet, kuivõrd tänane järelevalve süsteem on toote keskne, mitte tootmisprotsessi keskne, mistõttu sunnitöö kasutamine ei ole müügihetkel üksnes toodet inspekteerides tuvastatav. Sunniviisilise tööga valmistatud või selle kahtlusega toote tuvastamisel on seetõttu tegemist eraldiseisva menetlusega. Pädev asutus saab menetluse algatada pelgalt sunnitöö kahtluse olemasolul ning seega ei ole toote turult eemaldamiseks vajalik sunnitöö otsene tuvastamine ehk lähtutakse riskipõhisest hindamisest. Riskipõhine lähenemine Eesti kontekstis tähendab, et pädeva asutuse ülesanne on olemasoleva info põhjal hinnata, kas toode (eelkõige välismaal toodetud toode) on valmistatud 6 sunnitööd kasutades, sh lähtudes komisjoni antavast infost võimalike riskipiirkondade ja toodete kohta ning vaadates, mis materjale on tootmisel kasutatud ja kust piirkonnast materjale on saadud. Artiklis 5 on sätestatud uurimise järgmine etapp. Lõikes 1 on sätestatud, et pädevad asutused, kes teevad artikli 4 lõike 5 kohaselt kindlaks, et esineb artikli 3 rikkumise põhjendatud kahtlus, teevad otsuse asjaomaste toodete ja ettevõtjate asjus uurimise algatamise kohta. See, kas põhjendatud kahtlus on olemas, sõltub iga konkreetse juhtumi asjaoludest. Lõikes 2 on sätestatud, mida teevad pädevad asutused siis, kui nad algatavad lõike 1 kohaselt uurimise. Sellisel juhul nad teavitavad uurimise objektiks olevaid ettevõtjad kolme tööpäeva jooksul alates kõnealuse uurimise algatamise kohta otsuse tegemisest järgmisest: a) uurimise algatamisest ja selle võimalikest tagajärgedest; b) uuritavatest toodetest; c) uurimise algatamise põhjustest, v.a juhul, kui see ohustaks uurimise tulemust; d) ettevõtjate võimalusest esitada pädevale asutusele mis tahes dokument või teave ja kõnealuse teabe esitamise tähtpäev. Lõikest 3 tuleneb, et kui pädevad asutused esitavad vastava taotluse, siis peavad uuritavad ettevõtjad esitama pädevatele asutustele mis tahes teabe, mis on uurimise jaoks asjakohane ja vajalik, sh teabe, mis võimaldab teha kindlaks uuritava toote, nende toodete valmistaja või tootja ja toote tarnija. Seda teavet küsides teevad pädevad asutused võimaluste piires järgmist: a) omistavad suuremat tähtsust uuritavatele ettevõtjatele, kes osalevad väärtusahela etapis, mis on võimalikult lähedal sunniviisilise töö kasutamise tõenäolise ohuga etapile, ning b) võtavad arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse, asjasse puutuvate toodete kogust ning kahtlustatava sunniviisilise töö kasutamise ulatust. Lõike 4 kohaselt peavad ettevõtjad teabe esitama 15 tööpäeva jooksul alates lõikes 3 osutatud taotluse laekumisest või esitavad põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks. Lõike 5 kohaselt võtavad pädevad asutused käesolevas artiklis otsustatud tähtaegade kohta otsuste tegemisel arvesse asjaomaste ettevõtjate suurust ja majandusressursse. Siit võib järeldada, et kui tegemist on VKE-dega, siis võtavad pädevad asutused arvesse VKEde väiksemat võimekust ja määravad neile ka pikemad tähtajad artiklist tulenevate kohustuste täitmiseks. Lõikest 6 tuleneb, et pädevad asutused võivad teha kõik vajalikud kontrollid ja inspekteerimised, sh uurimised kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad selleks oma nõusoleku ning liikmesriiki või kolmandat riiki, kus uurimine toimub, on sellest ametlikult teavitatud ja ta ei ole vastuväiteid esitanud. Artiklis ei ole täpsustatud, millisel viisil või vormis peaks ettevõtja sellise nõusoleku pädevale asutusele andma. Samas on ilmselt ettevõtja huvides selline nõusolek pädevale asutusele anda, kui see võib aidata tõendada seda, et tema äritegevust puudutavad tooted ei ole toodetud sunnitöö tulemusena. Lõikest tuleb muuhulgas võimalus liikmesriigi pädevale asutusele viia läbi erinevaid uurimistoiminguid (kontrollid ja inspekteerimised) teistes liikmesriikides ja kolmandates riikides (nt Hiinas). Artiklis ei ole täpsustatud, kuidas selliseid uurimistoiminguid välisriigis läbi viia ning kuidas teha kindlaks, milline ametiasutus on antud riigis pädev vastavat nõusolekut andma ning kuidas selline nõusolek saada. Näiteks tähendab see, et Eesti asutus võiks viia läbi uurimistoiminguid Hiinas, kui ta saab Hiina pädevalt asutuselt selleks nõusoleku. Artiklis 11 on sätestatud sunniviisilise töö ohuga piirkondade või toodete andmebaasi puudutav. Lõike 1 esimese lause kohaselt kasutab komisjon asutuseväliste ekspertide abi, et luua hinnanguline, mitteammendav, kontrollitav ja korrapäraselt ajakohastatud andmebaas, milles 7 on esitatud teave sunniviisilise töö ohu kohta konkreetsetes geograafilistes piirkondades või konkreetsete toodete puhul, sh riigiasutuste rakendatava sunniviisilise töö kohta. Andmebaas aitab pädevatel asutustel uurimisi läbi viia, kuna vastavalt eelnõu artikli 4 lõike 1 punktile c võetakse uurimise esialgses etapis arvesse ka andmebaasis sisalduvat teavet. Pädev asutus saab andmebaasist teavet võimalike sunnitöö piirkondade ja sunniviisilise tööga valmistatud toodete kohta. Lõike 1 teise lause kohaselt põhineb andmebaas artikli 23 punktides a, b ja c osutatud suunistel ning asjasse puutuvatel asutusevälistel teabeallikatel, muu hulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja kolmandate riikide ametiasutustelt. Kõnealused suunised, millel andmebaas põhineb, avaldab komisjon artikli 23 kohaselt hiljemalt 18 kuu möödumisel määruse jõustumisest. Lõike 2 kohaselt tagab komisjon, et asutusevälised eksperdid teevad andmebaasi üldsusele kättesaadavaks hiljemalt 24 kuu möödumisel määruse jõustumisest. Siin tuleb silmas pidada, et artikli 31 kohaselt hakatakse ka määrust kohaldama 24 kuud pärast jõustumist – ehk andmebaas sunnitöö ohuga riskipiirkondadest ja toodetest avaldatakse samaaegselt määruse kohaldama hakkamisega. Lõikes 3 on sätestatud, et ettevõtjad, kes lasevad liidu turule, teevad liidu turul kättesaadavaks või ekspordivad tooteid, mida ei ole käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmebaasis nimetatud, või mis pärinevad piirkondadest, mida ei ole kõnealuses andmebaasis nimetatud, peavad sellest hoolimata täitma artikli 3 nõudeid. See lõige kinnitab lõikes 1 sätestatut, et andmebaasis ei sisaldu ammendav info sunnitöö ohuga piirkondade ja toodete kohta, vaid tegemist on näitlikustava loeteluga ning sunnitööd võib esineda ka sellistes piirkondades ja selliste toodete puhul, mida ei ole andmebaasis nimetatud. Artiklis 12 sätestatakse pädevaid asutusi puudutav. Lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid määrama pädeva(d) asutuse(d), kes vastutavad eelnõus sätestatud kohustuste täitmise eest. Liikmesriikide määratud pädevad asutused vastutavad eelnõu tulemusliku ja ühetaolise rakendamise tagamise eest kogu liidus. Lõikes 2 on täpsustatud, et kui liikmesriigid on määranud mitu pädevat asutust, siis piiritlevad nad selgelt nende vastavad kohustused ja loovad teabevahetus- ja koordineerimismehhanismid, mis võimaldavad asutustel teha tihedat koostööd ja täita tulemuslikult oma kohustusi. Viidatud sätetest tuleneb Eestile kohustus määrata üks või mitu pädevat asutust, kes hakkavad määrust rakendama. Eelnõu põhjenduspunktides on selgitatud, et pädevate asutuste ülesanne on teha kindlaks, et mõnes toote tootmise, valmistamise, korjamise või kavandamise etapis, sh toodetega seotud töö või töötlemise käigus, on kasutatud sunniviisilist tööd, lähtudes uurimise käigus kogutud teabest ja tõenditest, ning seejärel toode vajadusel turult eemaldada ning keelata toote import. Eesti kontekstis, kus sunnitööd tavapäraselt ei esine, hakkab pädev asutus Eestis eelkõige lähtuma komisjoni antavast infost võimalike riskipiirkondade ja toodete kohta, vaadates, mis materjale on tootmisel kasutatud ja kust piirkonnast materjale on saadud. Kuivõrd hetkel ükski asutus Eestis kõigi eelnevate ülesannetega ei tegele, siis eeldab antud nõue riigisiseste õigusaktide muutmist selliselt, et määratakse kindlaks pädev(ad) asutus(ed) ning antakse neile määruses ettenähtud kohustused ja piisav resssurss kohustuste elluviimiseks. Vastavalt sama artikli lõikele 3 peavad liikmesriigid hiljemalt kolme kuu möödumisel eelnõu jõustumise kuupäevast esitama artikli 22 lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu 8 komisjonile ja liikmesriikidele järgmise teabe: a) määratud pädeva(te) austus(t)e nimed, aadressid ja kontaktandmed; b) määratud pädeva(te) austus(t)e pädevusvaldkonnad. Liikmesriikidel on kohustus nimetatud teavet ajakohastada. Lõike 4 kohaselt teeb komisjon määratud pädevate asutuste loetelu oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda loetelu korrapäraselt liikmesriikidelt saadud ajakohase teabe alusel. Lõikes 5 on sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et määratud pädevad asutused täidavad oma volitusi erapooletult, läbipaistvalt ja austades nõuetekohaselt ametisaladuse hoidmise kohustusi. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel on uurimisteks vajalikud volitused ja ressursid, sh piisavad eelarvevahendid ja muud ressursid, ning et nad kooskõlastavad oma tegevust riiklike tööinspektsioonide, kohtu- ja õiguskaitseasutustega, sh asutustega, mis vastutavad inimkaubanduse tõkestamise eest. Lõike 6 kohaselt annab liikmesriik pädevatele asutustele volituse määrata karistusi kooskõlas artikliga 30. Pädeval asutusel on võimalik olukorras, kus on saadud info võimaliku sunnitöö kasutamise kohta mõnes Eesti ettevõttes, kaasata Tööinspektsioon, kes saab kontrollida töötingimusi ettevõttes, ning Politsei- ja Piirivalveametit, kes saab alustada kriminaalmenetlust sunnitöö tuvastamiseks. III peatükk sisaldab sätteid ELi turule tulevate või sellelt väljaviidavate toodete kohta. Kehtestatakse tollikontrolli käsitlevad erisätted, kuna tavapärast toote nõuetele kohalduvat reeglistikku (EL määrus (EL) 2019/1020) ei saa antud juhul kasutada, sest sunnitöö ei avaldu tootes endas vaid toote tootmisprotsessis. Viimase tõttu ei saa toll ka visuaalsel vaatlusel kindlaks teha nõuetele vastavust ning peab tuginema pädevate asutuste otsustele. Lisaks sellele peab tollile olema kättesaadav konkreetne teave tootmisprotsessis osalevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning toote enda kohta, et nad saaksid tulemuslikult peatada sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete jõudmise ELi turule ja väljaviimise ELi turult kooskõlas pädevate asutuste otsustega. Seetõttu sisaldab III peatükk sätteid tollikontrolli (artikkel 15), ettevõtjate poolt tollile kättesaadavaks tehtava teabe (artikkel 16), keeldu rikkuda võivate toodete vabasse ringlusse lubamise või ekspordi peatamise (artikkel 17), rikkumise puudumise korral toodete vabasse ringlusse lubamise või ekspordi lubamise (artikkel 18), vabasse ringlusse lubamise või ekspordi keelamise (artikkel 19) ning nende toodete kõrvaldamise kohta, mille vabasse ringlusse lubamine või eksport on keelatud (artikkel 20), samuti sätteid pädevate asutuste ja tollide teabevahetuse ja koostöö kohta (artikkel 21). IV peatükk sisaldab sätteid infosüsteemide kohta (artikkel 22), suuniste kohta, mille komisjon peab väljastama, et aidata pädevatel asutustel rakendada kavandatud määrust ja ettevõtjatel seda järgida, sätteid, millega tagatakse pädevate asutuste ülesannete selgus ja tegevuse kooskõla (artikkel 23) ning sätteid pädevate asutuste ja komisjoni vahelise struktureeritud koordineerimise ja koostöö platvormina kasutatava ELi sunniviisilise töö tootevõrgustiku loomise, koosseisu ja ülesannete kohta (artikkel 24). Rakendamiseks plaanitakse ära kasutada juba olemasolevaid ELi järelevalve infosüsteeme, mida toote ohutuse valdkonnas kasutatakse (nn ICSMS5) ning tollisüsteemid. Artikkel 23 puudutab suuniseid. Hiljemalt 18 kuu möödumisel määruse jõustumisest avaldab komisjon suunised, mis sisaldavad järgmist: a) suunised sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse kohta, milles võetakse arvesse kohaldatavaid liidu õigusakte, milles on sätestatud sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse nõuded, rahvusvaheliste organisatsioonide suuniseid ja soovitusi, ning ettevõtjate suurust ja majandusressursse; b) teave 5 https://webgate.ec.europa.eu/icsms/?locale=et 9 sunniviisilise töö riskinäitajate kohta, mis põhineb sõltumatul ja kontrollitaval teabel, sh rahvusvaheliste organisatsioonide (eelkõige ILO), kodanikuühiskonna ja äriorganisatsioonide aruannetel, ning nende liidu õigusaktide rakendamisel omandatud kogemustel, milles on sätestatud sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse nõuded; c) loetelu üldsusele kättesaadavatest teabeallikatest, millest saab asjakohast teavet käesoleva määruse rakendamise kohta; d) täiendav teave, mis aitab pädevatel asutustel käesolevat määrust rakendada; e) suunised artikli 16 ning vajaduse korral käesoleva määruse III peatüki mis tahes muude sätete tegelikkuses rakendamiseks. Suuniste eesmärk on aidata pädevatel asutustel läbi viia uurimisi ning ettevõtjatel täita hoolsuskohustust, et vältida sunniviisilise tööga toodetud toodete turulejõudmist. V peatükk sisaldab sätteid konfidentsiaalsuse, rahvusvahelise koostöö, delegeeritud õigusaktide ja delegeeritud volituste rakendamise, kiirmenetluse, komiteemenetluse ja karistuste kohta ning jõustumise ja kohaldamise kuupäeva. Artiklis 31 sätestatakse määruse jõustumine ja kohaldamise kuupäev. Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse alates 24 kuud pärast jõustumist. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklitel 114 ja 207. ELTL artikli 114 kohaselt peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Määruse eesmärk on vältida takistusi kaupade vabale liikumisele ja kõrvaldada konkurentsimoonutused siseturul, mille võivad põhjustada erinevused riiklikes õigus- ja haldusnormides, mis käsitlevad sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete liidu turule laskmist ja liidu turul kättesaadavaks tegemist. ELTL artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika rajanema ühtsetel põhimõtetel, näiteks ekspordipoliitika puhul. Määruse ettepanek mõjutab otseselt ja vahetult kaubandust sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete ekspordikeelu tõttu ning tõendatult sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete ELi turule laskmise keelu tõttu. Seega on ELil tulenevalt ELTList pädevus määruse eelnõu vastuvõtmiseks. 3.2. Subsidiaarsus Nõustume ettepanekus esile tooduga, et määruse eesmärkide saavutamiseks on oluline EL ühtne lähenemine. Määruse eelnõu eesmärk on sunnitööga toodetud kaupade turule jõudmise takistamine ELis. ELi turu toimimise tagamiseks tuleb selles valdkonnas kehtestada ühissätted, et ei tekiks moonutusi siseturul ja põhjendamatuid tõkkeid kaupade vabale liikumisele. Nõuete täitmise tagamiseks peavad meetmed olema kogu ELis ühtsed, et ei tekiks ebaõiglasi kaubandustingimusi. Sunniviisilise tööga seotud riskid on piiriülesed, mis toob esile vajaduse kogu ELi hõlmava lähenemisviisi järele. Kuna käesoleva määruse eesmärki, keeldu lasta liidu 10 turule või teha liidu turul kättesaadvaks sunnitöö tulemusena valminud tooted, ei suuda liikmesriigid eraldiseisvalt saavutada, küll aga saab eesmärki paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. 3.3. Proportsionaalsus Käesoleva ettepaneku eesmärk on tulemuslikult keelata sunniviisilise töö, sh laste sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine ELi turule, ELi turul kättesaadavaks tegemine ja eksport EList. Keeld hõlmab kohapeal toodetud ja imporditud tooteid. Ettepanekus on sätestatud ühised volitused kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele, mis peaks aitama tugevdada nõuete täitmise tagamist. Nõuete täitmise tagamise volitused on liikmesriikidel. Teatavatel liikmesriikidel võib tekkida vajadus kohandada oma riiklikke menetlusalaseid õigusakte, et nende täitevasutused saaksid tulemuslikult kasutada oma volitusi piiriüleses kontekstis, teha koostööd ja tegeleda ELis nõuetele mittevastavate toodetega. Valitud ühtlustamise määr on vajalik, et pädevad asutused saaksid teha ladusalt koostööd ja tõendeid vahetada. Ettepanekuga parandatakse nõuete täitmise tagamise alast koostööd ja sidusust, luues asjaomaste asutuste võrgustiku, põhjustamata liikmesriikide asutustele ebaproportsionaalset või liigset koormust. Seega ei lähe ettepanek eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.Valitud meetmed on kohased, et eesmärki saavutada ja ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. 4. Esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõte Muudatusega soovitakse tulemuslikult keelata sunniviisilise töö, sh laste sunniviisilise töö tulemusena valminud kaupade ja teenuste laskmine ELi turule, ELi turul kättesaadavaks tegemine ja eksport EList. Keeld hõlmab kohapeal toodetud ja imporditud tooteid. Muudatusel on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele, keskkonnale, välissuhetele ning sotsiaalne mõju. Muudatusel puuduvad mõjud regionaalarengule ning riigi julgeolekule. 4.1. Sotsiaalsed mõjud Mõjutatud sihtrühm: Eesti elanikud Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kõiki Eestis valmistatud ja Eestisse imporditud tooteid tarbivaid inimesi. Statistikaameti andmetel oli Eesti rahvaarv 2023. aasta 1. jaanuari seisuga 1,37 miljonit. Samas ei ole teada, millised või millises mahus tooted ELi turult kaovad, mistõttu ei saa hinnata otseselt mõjutatud sihtrühma suurust. Kuna turult kaovad vaid sunniviisilise töö tulemusel valminud tooted, ei mõjuta muudatus kõiki tarbijaid ning nõudlust saab täita alternatiivsete toodetega. Mõjutatud sihtrühma suurust võib tõenäoliselt pidada väikeseks. Muudatus ei mõjuta otseselt Eestis töötavaid inimesi, kuna sunniviisilist töötamist ei ole Eestis tuvastatud. Euroopa Nõukogu GRETA hindamiskomisjoni 2023. a raportis on välja toodud, et viimastel aastatel on tööjõu migratsioon Eestis kasvanud ning sellega koos ka risk välistöötajate ärakasutamiseks, kuid seejuures on nenditud, et Eesti ametkonnad on võtnud tarvitusele 11 mitmeid meetmeid välistööjõu ärakasutamise vähendamiseks. Aastatel 2021 ja 2022 viisid Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliameti läbi ühiskontrolli, mille käigus kontrolliti vastavalt 3773 töötajat ja 919 ettevõtet ning 1575 töötajat ja 618 ettevõtet, ning nende kontrollide käigus ei leitud ühtegi inimkaubanduse juhtumit, mis puudutaks tavapäratutel tingimustel sunniviisilist töötamist. 2022. a Eesti kuritegevuse aastaraamatus esitatud statistika kohaselt leidis 2022. aastal 37 korral aset olukordi, kus Sotsiaalkindlustusametist suunati Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveametisse teave tööalase ärakasutamise kahtlusega isikute kohta ning 20 korral leidis aset olukordi, kus Sotsiaalkindlustusametist suunatud tööalase ärakasutamise kahtlusega juhtumid lahendati töövaidluskomisjonis.6 Antud juhtumid aga ei kajasta sunniviisilist töötamist, vaid on pigem seotud töö- ja puhkeajanõuete, sh ületunnitöö nõuete rikkumisega vms tööõiguslike vaidlustega. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna selle eesmärgiks on sunniviisilise töö tõkestamine ja seeläbi inimõiguste, sh töötaja õiguste kaitsmine. Kuigi Eestis ei ole sunnitöö juhtumeid tuvastatud, on siiski võimalik, et teatud Eestis valmistatud toodete imporditud osad või koostisained on valminud sunniviisilise töö tulemusena. Selliste toodete turult eemaldamisega aitab Eesti kaasa amoraalsete töövormide tõkestamisele ning seeläbi ka inimõiguste eest seismisele. Ebasoovitavad mõjud Seoses sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelustamisega võib teatud tootegruppide, sh elutähtsate toodete (nt meditsiiniseadmed ja ravimid), kättesaadavus halveneda ning alternatiivtoodete nõudluse suurenemine kaasa tuua tarneraskusi. Seega võib teatud toodete turult eemaldamine olla üksikjuhtudel kriitilise mõjuga – nt tervisele. Kuna sunnitöökahtlusega riikides on enamasti tootmine soodsam, võib nende toodete keelustamine EL turul kaasa tuua ka hinnatõusu. Kokkuvõttev hinnang Mõju ulatust võib pidada keskmiseks ja sagedust väikeseks, kuna sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete tuvastamine on keeruline protsess ja iga toote turult eemaldamine võtab aega. Sihtrühma suurus on tõenäoliselt väike. Ebasoovitavate mõjude risk sõltub otseselt toodetest, mis EL turul keelustatakse. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatuse mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab positiivselt Eesti riigi suhteid Euroopa Liidu ja teiste liikmeriikidega, andes võimaluse koostööks inimõiguste kaitseks läbi sunniviisilise töö tõkestamise. Kuigi Eestis ei ole sunnitöö juhtumeid tuvastatud, on siiski võimalik, et teatud Eestis valmistatud toodete imporditud osad või koostisained on valminud sunniviisilise töö tulemusena. Selliste toodete turult eemaldamisega aitab Eesti kaasa EL-i inimõiguste tegevuskava täitmisele. Ebasoovitavad mõjud Seoses sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelustamisega võivad suhted halveneda teatud kolmandate riikidega, kelle majandust ekspordi vähenemine mõjutab. Kokkuvõttev hinnang 6 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/inimkaubandus/ 12 Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatus puudutab kõiki EL-i liikmeriike. Mõju sagedus on väike. Mõju riigi julgeolekule ei tuvastatud. 4.3. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm: Eesti ettevõtted Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab Eesti ettevõtteid, kes toodavad või müüvad tooteid, mis võivad osaliselt või täielikult olla valminud sunniviisilise töö tulemusena. Samuti on mõjutatud ettevõtted, kes toodavad alternatiivseid tooteid nendele, mis EL turul keelustatakse. Maksu- ja Tolliameti andmetel tegutses Eestis 2023. aasta juunikuu seisuga 6121 töötleva tööstuse ettevõtet (7,6% kõikidest ettevõtetest), 4937 hulgi- ja 4669 jaekaubanduse ettevõtet (6,1% ja 5,8% kõikidest ettevõtetest). Statistikaameti andmetel importis EL välistest riikidest 2021. aastal kaupu üle 10 000 ettevõtte (pooled neist olid seotud ainult impordiga, teine pool ka ekspordiga), kõige rohkem oli neid hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel. Samas ei ole teada, kui paljud ettevõtted impordivad tooteid või tooteosi sunniviisilise töö riskiga riikidest ning kui palju ühe toote eemaldamine mõjutaks nende tegevust. Eelnevalt viidatud Ameerika Ühendriikide valitsuse tööhõive osakonna 2022. aasta raportis välja toodud toodetest on Eesti impordistatistikas rohkem esindatud näiteks riided, jalatsid, tekstiiltooted ja elektroonika Hiinast, kuid sunnitöö kasutamise riski olemasolu ei tähenda automaatselt, et ka konkreetsed imporditud kaubad on toodetud sunnitööd kasutades. Otsese impordi asemel on Eesti pigem rohkem mõjutatud kaudselt, kuna otsese impordi asemel on tõenäolisem, et kokkupuude sunnitööga on näiteks läbi ELi toote, milles võib sisalduda sunnitööga toodetud komponent või on toode tulnud EL turule teise riigi kaudu. Mainitud Hiina toodete puhul toob Eesti otse Hiinast tooteid mahus mõnikümmend–mõnisada miljonit eurot aastas, kuid Hiina päritolu tooteid jõuab siia kordades rohkem. Ettevõtted peavad hakkama omama paremat ülevaadet oma tarneahelatest, et tooted, nende komponendid või toorained ei oleks toodetud sunniviisilise töö tulemusel. Sihtrühma võib pidada pigem väikseks. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna selle eesmärgiks on sunniviisilise töö tõkestamine ja seeläbi inimõiguste, sh töötaja õiguste kaitsmine. Kuigi Eestis ei ole sunnitöö juhtumeid tuvastatud, on siiski võimalik, et teatud Eestis valmistatud toodete imporditud osad või koostisained on valminud sunniviisilise töö tulemusena ning nende turult eemaldamine mõjub positiivselt ka ettevõtte kuvandile. Lisaks võib toote turult eemaldamine mõjuda positiivselt nendele ettevõtetele, kes toodavad eemaldatud tootele alternatiive. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõju võib esineda juhul, kui EL turul keelustatakse toode või toote osa, mis on ettevõtte tegevuses oluliseks osaks ning selle asendamine on kulukas või hoopis võimatu, mõjudes negatiivselt ettevõtte majandustegevusele. Samuti võib see kaasa tuua hinnatõusu ja tarneraskusi. Kokkuvõttev hinnang Mõju ulatust ja sagedust võib tõenäoliselt pidada väikeseks, kuna toodete turult eemaldamise protsess on keeruline ja ajakulukas. Sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk sõltub otseselt toodetest, mis EL turul keelustatakse. Samas vaadates viimastel aastatel EL tasandil vastu võetud või hetkel menetluses olevaid õigusakte, mis sarnaselt käesolevale määrusel puudutavad vastutustundlikku ettevõtlust ning toovad ettevõtetele kaasa uusi kohustusi, on ettevõtete halduskoormus oluliselt kasvanud ja kasvab ilmselt ka tulevikus. 13 4.4. Mõju keskkonnale Muudatuse mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatuse mõju keskkonnale on positiivne, kuna vähendab kolmandatest riikidest imporditavaid tooteid ja tooteosi, mille transport üle maailma on keskkonnale koormav. Asendades kolmandatest riikidest pärit tooted EL-is või ka Eestis valminud toodetega, väheneb seeläbi ka koormus keskkonnale. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitav mõju avaldub juhul, kui sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete kõrvaldamine EL turult tähendab nende muutumist jäätmeteks, kuna see ei ole jätkusuutlik lähenemine. Selle asemel tuleks kasutusele võtta kestlikum viis, nt taaskasutamine ja puudustkannatavate isikute toetamine. Kokkuvõttev hinnang Mõju ulatus on keskmine ja mõju sagedus on tõenäoliselt väike, kuna sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete turult eemaldamine on pikk protsess. Ebasoovitava mõju riski leevendamiseks oleks vaja kasutusele võtta keskkonnasõbralikum lähenemine. 4.5 Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Muudatuse mõju kirjeldus ja olulisus Määruse nõuetekohane rakendamine toob riigiasutuste tasandil kaasa töökoormuse kasvu seoses järelevalveülesannete täitmise ja karistusmeetmete rakendamisega. Sätetest tuleneb Eestile kohustus määrata üks või mitu pädevat asutust, kelle ülesanne on teha kindlaks, kas mõnes toote tootmise, valmistamise, korjamise või kavandamise etapis on kasutatud sunniviisilist tööd ja vajadusel tooted turult eemaldada. Sunnitöö on enimlevinud peamiselt teenuste sektoris (ca 68%), millele järgnevad tööstus (ca 19%), põllumajandus (ca 12%) ja kaevandus (ca 1%)7. Tööstustoodete nõuete üle teostavad täna järelevalvet TTJA, Terviseamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet8. Põllumajandussaaduste ja toidu üle teostab järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet9. Eestis kasutatavatele ravimitele teostab järelvalvet Ravimiamet. Konflikti- ja riskipiirkondadest pärit maavarade hoolduskohustuse jälgimise osas on pädevaks asutuseks määratud Kliimaministeeriumi maavarade osakond. Tööinspektsiooni pädevuses on siseriiklikult töötingimuste rikkumise juhtumite tuvastamine. Kuivõrd sunnitöö on kuritegu, siis kuriteo uurimine ja menetlemine on Politsei- ja Piirivalveameti ning prokuratuuri pädevuses. Muudatusega ette nähtud uurimine sunnitöö ja selle kahtluse hindamiseks tähendab, et menetluse aluseks Eestis ei saa olla ei Tööinspektsiooni, toodete ja toidu turujärelevalve eest vastutavate ametite järelevalvemenetlus ega Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalmenetlus olemasoleval kujul. 7 Global Estimates of Modern Slavery: Forced Labour and Forced Marriage, Geneva, September 2022, lk 40. Veebis kättesaadav - https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_norm/--- ipec/documents/publication/wcms_854733.pdf 8 Toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lg 1. 9 Toiduseaduse § 47 lg 1. 14 Tööinspektsiooni või Politsei- ja Piirivalveameti menetlus võib kõne alla tulla praktikas harva esinevas olukorras, kus Eestis tegutsev ettevõtja kasutab tootmisprotsessis sunniviisilisel tööl põhinevat tööjõudu. Kumbki amet ei tegele aga toodete nõuetele vastavuse hindamise ega toodete eemaldamisega turult. Ka toodete ja toidu nõuete üle järelevalvet teostavad ning toodete turult eemaldamisega tegelevad ametid ei teosta täna sunniviisilisel tööl põhineva toote või toidu üle järelevalvet. Toodete puhul on tänane järelevalve süsteem toote keskne, mitte tootmisprotsessi keskne, mistõttu sunnitöö kasutamine ei ole müügihetkel asja inspekteerides tuvastatav. Sunniviisilise töö või selle kahtlusega toote tuvastamisel on seetõttu tegemist eraldiseisva menetlusega. Pädev asutus saab menetluse algatada pelgalt sunnitöö kahtluse olemasolul ning seega ei ole toote turult eemaldamiseks vajalik sunnitöö otsene tuvastamine ehk lähtutakse riskipõhisest hindamisest. Riskipõhine lähenemine Eesti kontekstis tähendab, et pädeva asutuse ülesanne on olemasoleva info põhjal hinnata, kas toode (eelkõige välismaal toodetud toode) on valmistatud sunnitööd kasutades, sh lähtudes komisjoni antavast infost võimalike riskipiirkondade ja toodete kohta ning vaadates, mis materjale on tootmisel kasutatud ja kust piirkonnast materjale on saadud. Riigiasutuste olemasolevate pädevuste pinnalt võib kaaluda: a) ülesannete jaotamist vastavalt senistele pädevustele selliselt, et eelnevalt nimetatud ametid võtavad oma seniste pädevuste piires juurde täiendava ülesande kontrollida ega järelevalvepädevusse jääva toote tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh tootega seotud töö või töötlemise käigus, ei ole kasutatud sunniviisilist tööd. Juhul kui sunniviisilise töö kasutamine leiab tuvastamist, siis korraldab ta ka toote turult eemaldamise. Ühtlasi annavad pädevad asutused juhised Maksu- ja Tolliametile vastava toote kinnipidamiseks tollis; b) ülesannete andmist ühele ametile, kes teeb sõltumata tootegrupist kindlaks asjaolud ja annab korraldusi selliste toodete turult eemaldamiseks, kas otse või teiste asjakohaste ametite kaudu, kelle järelevalvepädevusse toode kuulub. Ühtlasi annab ta juhiseid Maksu- ja Tolliametile toodete kinnipidamiseks tollis; või c) punkt b, millele lisaks vastav amet koondab enda alla kõik vastustustundliku ettevõtluse hoolsuskohustusega seotud järelevalve ülesanded, mis Eesti riigile on hiljuti lisandunud või on lisandumas: lisaks sunnitööle ka raadamine10, konfliktmineraalid11, suurte äriühingute hoolsuskohustust käsitlevad normid12, ettevõtjate suuniste mittetäitmisest tulenevate kaebuste lahendamine13 jms. Täiendavate ülesannete ja kohustustega kaasnevad kulutused. Kulutused sõltuvad sellest, milline lahendus valida. Asutused vajavad asjakohast kompetentsi, sh võimalik uue ametikoha loomine, koolitused, infosüsteemide arendused jmt. Näiteks, Maksu- ja Tolliameti esialgsel hinnangul oleks nende asutuse puudutatud osakonnaks täiendavate kohustuste tõttu eelkõige tolli osakond. Määruse täitmine nõuab täiendavat tööjõudu ning esialgse hinnangu kohaselt oleks vajalik ühe täiendava ametikoha loomine. Samuti oleks vaja ühendada tolli infosüsteem 10 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/05/16/council-adopts-new-rules-to-cut- deforestation-worldwide/ 11 https://policy.trade.ec.europa.eu/development-and-sustainability/conflict-minerals-regulation/regulation- explained_en 12 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2022/12/01/council-adopts-position-on-due- diligence-rules-for-large-companies/ 13 https://ttja.ee/ariklient/ettevotlus/vastutustundliku-ettevotluse-kontaktpunkt 15 komisjoni loodava infosüsteemiga (määruse (EL)1020/19 art 34). Kulude suurusjärk on hinnanguliselt 600 000 €. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitav mõju võib esineda juhul, kui esialgsed otsused ülesannete jagamisel ei ole määruse nõuetekohaseks rakendamiseks kõige sobivamad ning need tuleb hiljem ümber vaadata. See võib kaasa tuua lisakulutusi. Kokkuvõttev hinnang Mõju ulatust võib pidada keskmiseks ja sagedust väikeseks, kuna pädeva(te) asutus(t)e valimine ning ülesannete ja kohustuste jagamine on eeldatavalt ühekordne protsess. Sihtrühma suurus on väike, kuna täiendavad ülesanded puudutavad vaid valitud asutuste teatud osakondi. Ebasoovitava mõju riski vähendamiseks peaks põhjalikult analüüsima, millised asutused on täiendavate kohustuste täitmiseks kõige sobivamad. Samas on viimastel aastatel EL tasandil vastu võetud ning hetkel on ka menetluses õigusakte, mis sarnaselt käesolevale määrusel puudutavad vastutustundlikku ettevõtluse hoolsuskohustust ning mille rakendamisega lisandub riigile uusi ülesandeid. Seega vaadates kogu vastutustundliku ettevõtluse reeglistiku rakendamist kogumis, on riigile lisandumas mitmeid uusi ülesandeid, mille täitmiseks on vaja täiendavat inimresurssi ning millega kaasnevad kulud riigiasutustele. 5. Valitsuse seisukohad ja nende selgitus 5.1. Eesti toetab direktiivi üldist eesmärki keelata sunniviisiline töö ja sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine Euroopa Liidu turule, Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemine ja eksport Euroopa Liidust. Eesti toetab direktiivi artiklis 1 sisalduvat üldist eesmärki keelata tulemuslikult sunniviisiline töö ning sunniviisilise töö, sealhulgas laste sunniviisilise töö, tulemusena valminud toodete laskmine ELi turule, EL-i turul kättesaadavaks tegemine ja eksport EL-ist. Seejuures toetab Eesti, et kõnealune keeld hõlmaks nii kohapeal toodetud kui ka imporditud tooteid. Nii Eesti kui Euroopa Liit peavad oluliseks kaitsta inimõigusi, sealhulgas töötajate õigusi, mis ühtlasi tähendab, et Eesti peab oluliseks sunniviisilise töö tõkestamist. Paraku on maailmas sunniviisilise töö kasutamine jätkuvalt laialt levinud. Komisjoni eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et ILO hinnangul tegi 2021. aastal maailmas sunniviisilist tööd 27,6 miljonit inimest. Samuti tuleneb eelnõu seletuskirjast, et rahvusvaheline kogukond on seadnud sihiks kaotada sunniviisiline töö aastaks 2030 (ÜRO kestliku arengu eesmärk 8.7). Eestis ei esine sunnitööd puudutavaid juhtumeid ning sellest tulenevalt ei esine kõnealuse eelnõu mõistes ka Eestis sunnitööga toodetud tooteid. Küll aga toodetakse kolmandates riikides sunnitööga tooteid, mida imporditakse Euroopa Liitu ja suure tõenäosusega ka Eestisse, mistõttu on asjakohane toetada määruse algatust. Samuti on Eesti seisukohal, et väljakutsed on kõige paremini lahendatavad määruse tasandil, kuna liiduüleselt ühtsete nõuete kehtestamine aitab vältida õiguslikku killustatust liikmesriikide vahel ja tagada võimalikult laiaulatuslikku kaitset sunnitöö vastu võitlemisel. 16 Seejuures peab Eesti õigeks, et sunnitöö mõiste (artikli 2 punktid a ja b) määratlemisel on võetud aluseks ILO sunniviisilise töö konventsioon ja ILO sunniviisilise töö kaotamise konventsioon. Tegemist on ratifitseeritud rahvusvaheliste õigusaktidega, millega ka Eesti on ühinenud ning seega tuleb Eestis järgida nendes sätestatud sunniviisilise töö reegleid. Hetkel puudub Eestis regulatsioon, mille kohaselt oleks keelatud sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete turule laskmine, nende turul kättesaadavaks tegemine või eksport. Samuti puuduvad praegu ELi tasandil õigusaktid, mis annaksid liikmesriikide ametiasutustele volituse pidada otseselt kinni või konfiskeerida tooteid lähtuvalt teadmisest, et need valmistati täielikult või osaliselt sunniviisilise töö tulemusena, või nõuda nende toodete turult kõrvaldamist. Lisaks sunnitöö kaotamise kaudu inimõiguste tagamisele ja töötingimuste parandamisele aitab eelnõu vähendada ka ebaausat konkurentsi ettevõtjate vahel, kuna eelnõu rakendamise tulemusena peaksid turult kaduma ettevõtjad, kes kasutavad oma tegevuses sunnitööd. Sunnitööd kasutavad ettevõtted saavad ebaõiglase palgamaksmise ja töötingimuste rikkumise tõttu toota kaupasid oluliselt odavamalt, kui nendega ausalt konkureerivad ettevõtted, kes tegutsevad turul ausalt – maksavad õiglast palka ja panustavad inimväärsete töötingimuste loomisesse. Seega aitab sunnitööga toodetud toodete müügi ja ekspordi keelamine luua ettevõtjatele võrdsed võimalused turul tegutsemiseks ja edendada õiglasi kaubandustavasid. 5.2. Eesti on seisukohal, et määrus peab olema õigusselge ja üheselt mõistetav. Määrusest peab selguma piisavalt täpselt, kuidas jõutakse järeldusele, et toode on toodetud sunniviisilist tööd kasutades ning see, millised on määruse rakendamisega ettevõtetele ja riigisektorile kaasnevad kohustused. Eelistame, et kolmandates riikides läbiviidavates piiriülestes menetlustes oleks juhtroll Euroopa Komisjonil. Kuivõrd määruse kohaldamine toob kaasa olulisi tagajärgi nii ettevõtjatele kui ka riigisektorile, eelkõige pädevatele asutustele, siis on oluline, et määrus (sh selles sisalduvad mõisted) oleks sõnastatud piisavalt selgelt ja oleks üheselt mõistetav. Eelkõige puudutab see eelnõu 2. ja 3. peatükki (artiklid 4 – 21), milles on reguleeritud pädevate asutuste uurimisi ja otsuseid puudutav ning liidu turule tulevaid ja liidu turult väljaviidavaid tooteid puudutav. On oluline, et määruses oleks konkreetselt reguleeritud see, mille alusel pädevad asutused otsustavad, kas toode on toodetud sunniviisilist tööd kasutades. Määruses on toodud üldisel kujul välja tegevused, mida pädev asutus peab tegema ja tõendid, mida pädev asutus peaks vaatama. Näiteks on nimetatud erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide dokumente, mis puudutavad vastutustundlikku ettevõtlust, kuid puuduvad viited konkreetsetele allikatele. Samuti viidatakse Komisjoni andmebaasile, mida täna ei eksisteeri ja seega on ebaselge, mis infot sealt on võimalik saada ning kas see info on piisav otsuse tegemiseks. Ebamäärase regulatsiooni ja riskipõhise lähenemise rakendamisel võib tekkida olukord, kus pädev asutus teeb ekslikult järelduse sunniviisilise töö kasutamise kohta ning tooted eemaldatakse turult, sh hävitatakse, alusetult, mis toob ettevõtjatele kaasa olulise kahju ning sellega võivad omakorda kaasneda pikad kohtuvaidlused. Määruses sisaldub ettevõtjate suhtes pööratud tõendamiskoormise põhimõte, mis tähendab, et– ettevõtja on kohustatud tõendama, et tema tarnitud kauba puhul ei ole tegu sunnitööga toodetud toodetega. Nagu eelmises lõigus öeldud, ei ole määruses piiravalt konkreetselt välja toodud, milliseid tõendeid pädev asutus otsuse tegemisel arvestama peaks. Peame oluliseks, et ettevõtjatele oleks sellistes olukordades piisavalt selge, mida ja kuidas nad peavad tegema ning 17 millised tagajärjed võivad kaasneda. Samuti peame oluliseks, et ainuüksi see, et konkreetne toode, mis on toodetud mingis konkreetses piirkonnas ja on komisjoni koostatud andmebaasis, ei oleks aluseks, mille pinnalt pädevad asutused teevad otsuse tooted turult kõrvaldada ning hävitada, vaid arvesse võetaks kindlasti ka ettevõtjalt saadud teavet ja muid olulisi asjaolusid, Näiteks peaks eelnõu tekstist ilmnema, kas riskipõhise lähenemise osana peab pädev asutus hindama ka toodete turult kõrvaldamise võimalikke olulisi mõjusid elutähtsate teenuste toimepidevusele ning riskimaandamise meetmete vajalikkust kriitiliste toodete varustuskindluse tagamiseks ELis. Seega peab olema selge, kuidas täpselt määratletakse, et toode on valminud sunnitöö tulemusena, milliseid tõendeid tuleb ettevõtjal pädevale asutusele esitada, kui on tekkinud sunnitöö kasutamise kahtlus mõne toote või selle komponendi suhtes (eriti kui see on imporditud kolmandast riigist) ning millised on ettevõtja mistahes muud kohustused antud määruse alusel. Lisaks on oluline, et kohustused, mis tulenevad määrusest pädevatele asutustele, eelkõige see, kuidas läbi viia riskipõhist hindamist ning määruses ettenähtud menetlusi, oleksid õigusselged ja üheselt mõistetavad. Eeltoodust tulenevalt leiame, et määrusest peab konkreetsemalt selguma, milline on see teave, mille pinnalt pädev asutus uurimise esialgses etapis riskihindamist läbi viib (nt art 4 lg 1), milline on see teave, mille ettevõtjad peavad pädevale asutusele uurimise käigus esitama (nt art 5 lg 3) ning kuidas pädev asutus jõuab otsusele, et konkreetsete toodete puhul esineb sunniviisilise töö kasutamise kahtlus (art 5 lg 1). Ehk teisisõnu – mis on need tõendid, mille pinnalt teeb pädev asutus otsuseid. Samuti leiame, et määruses kasutatavad mõisted peaksid olema selged ja vastavuses ELi õigusega. Nt on nii PTA kui ka Maaeluministeerium toonud eelnõu tagasisides välja, et täpsustamist vajab eelnõus kasutatav „kergrikneva kauba“ mõiste. Määrusest tuleneb pädevatele asutustele kohustus viia läbi uurimisi. Seejuures on artikkel 5 lõikes 6 sätestatud, et pädevad asutused võivad teha kõik vajalikud kontrollid ja inspekteerimised, sh uurimised kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad selleks nõusoleku ning liikmesriiki või kolmandat riiki, kus uurimine toimub, on sellest ametlikult teavitatud ja riik ei ole vastuväiteid esitanud. Nii Põllumajandus- ja Toiduamet kui ka TTJA, kes võivad mõlemad osutuda määruse jõustumisel kõnealusteks pädevateks asutusteks, on juhtinud tähelepanu, et võimalike uurimistoimingute läbiviimine kolmandates riikides võib osutuda neile keeruliseks nii vajalike kontaktide puudumise kui ka ressursside vähesuse tõttu. Kui Eesti ametiasutus peab hakkama läbi viima uurimistoiminguid kolmandates riikides, kust vaidlusalune sunnitööga toodetud kaup pärineb (nt Hiinas), siis kaasneksid sellega Eesti asutusele väga suured kulud. Samuti on eelnõu ebaselge, kuidas ja kellega selline kokkulepe kolmandas riigis saavutada tuleb ning kuidas uurimine seal läbi viia. Lisaks on kaheldav, kas vastava kolmanda riigi ametiasutusel üldse on pädevus või tahe anda luba mistahes uurimistoimingute läbiviimiseks välisriigi asutusele. Seega, kuna liikmesriigi pädevale asutusele langev koormus uurimiste läbiviimiseks kolmandates riikides on ebaproportsionaalselt suur, arvestades liikmesriikide asutuste inim- ja finantsressursse, siis on Eesti seisukohal, et kolmandates riikides läbiviidavate menetluste osas peaks juhtroll olema komisjonil, kellel on suurem inim- ja finantsressurss ning koostöösidemed mitmete kolmandate riikidega. Lisaks peaks määruse kohaselt toodete turult eemaldamine toimuma kõikides liikmesriigis, kus tooteid müüakse, seega oleks mõistlikum nende otsuste tegemine keskselt liidu tasemel. Vajadusel saab liikmesriigi asutus komisjoni abistada oma võimaluste piires ning teha uurimise osas koostööd, kuid uurimiste läbiviimine kolmandates riikides ei peaks olema liikmesriigi asutuse ainuvastutada. Seda, et uurimisi kolmandates 18 riikides võiks läbi viia komisjon, toetab ka asjaolu, et komisjon loob välisekspertide abiga andmebaasi sunniviisilise töö ohuga geograafilistest piirkondadest ja toodetest. 5.3. Eesti peab oluliseks, et eelnõu rakendamisega ei kaasneks väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele ebaproportsionaalset halduskoormust, võrreldes eelnõuga taotletavate eesmärkidega, ja et ettevõtjatele jääks piisavalt pikk üleminekuaeg määruse rakendamisega kaasnevate tagajärgedega arvestamiseks. Eelistame, et määruse kohaldamisaeg oleks 36 kuud pärast jõustumist ning komisjoni suunised ja andmebaas oleksid kättesaadavad varem, kui eelnõus sätestatud. Eelnõu kohaselt hakkab määrus kehtima kõikidele ettevõtjatele ning ei tehta erisusi, kas tegu on suurettevõtjaga, keskmise suurusega ettevõtjaga või väikeettevõtjaga. Eelnõu artikli 2 punkti h kohaselt on ettevõtjaks mis tahes füüsiline või juriidiline isik või isikute ühendus, kes laseb liidu turule või teeb liidu turul kättesaadavaks või ekspordib tooteid. Enamus Eesti ettevõtjatest on väike- või keskmise suurusega ettevõtjad (edaspidi VKE-d), sealhulgas mikroettevõtjad. Arvuliselt on suurettevõtjaid (vähemalt 250 töötajat) Eestis alla 200. Vähem kui 250 töötajaga ettevõtjad annavad tööd umbes 80%-le kõigist töötajatest. Mikroettevõtjad (alla 10 töötajaga) moodustavad 95% kõigist ettevõtjatest ning neis töötab enam kui iga kolmas töötaja. Seega puudutab eelnõu enim just väikeseid Eesti ettevõtjaid, kes impordivad välisriikidest mingeid tooteid või tooteosi ning kasutavad neid oma toodete tootmiseks, müügiks jne. Näiteks võib tekkida olukord, kus Eesti mööblitootja, kes valmistab puitmööblit Eesti puidust, kasutab Hiinast tellitud kruvisid, mis osutuvad sunnitöö tulemusena toodetud kruvideks. Sellisel juhul tuleb eelnõu kohaselt puitmööbel turult eemaldada, kuna mööbli komponendiks on sunnitöö tulemusena toodetud kruvid. Kui pädev asutus alustab menetluse, siis kaasnevad sellega ettevõtjale menetluslikud kohustused (sh kohustus esitada mis tahes uurimise jaoks vajalikku teavet lühikese tähtaja jooksul jms). On selge, et sellised menetluslikud kohustused koormavad enim just VKE-sid, kellel on, võrreldes suurte ettevõtjatega, oluliselt piiratumad rahalised- ja inimressursid, et eelnõus ettenähtud kohustusi täita. Ka Välisministeerium on eelnõu tagasisides märkinud, et rikkumiste tuvastamisel tuleks arvestada kompetentside ja võimekustega, eriti VKE-de puhul, et mitte ettevõtjaid liigselt koormata halduskohustustega. Nii samuti on komisjon nentinud, et ei pea õigeks VKE-dele liigse halduskoormuse tekkimist. Eelnõu põhjenduspunktis 18 on märgitud, et komisjon peaks avaldama sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse suunised, milles tuleks võtta arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse. Lisaks sellele peaks komisjon avaldama suunised sunniviisilise töö riskinäitajate ja üldsusele kättesaadava teabe kohta, et aidata VKE-del ja muudel ettevõtjatel täita keelu nõudeid. Artikli 23 kohaselt avaldatakse sellised suunised hiljemalt 18 kuu möödumisel määruse jõustumisest ning nendes sisalduvad muuhulgas suunised sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse kohta, milles võetakse arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse. Samuti peaksid vastavad suunised sisaldama teavet sunniviisilise töö riskinäitajate kohta ja loetelu üldsusele kättesaadavatest teabeallikatest, millest saab asjakohast teavet määruse rakendamise kohta jms. Selline lahendus on tervitatav, kuna aitab VKE-del tulla toime neile eelnõu rakendamisega langeva halduskoormusega. Peame oluliseks, et komisjoni väljatöötatavad suunised oleksid 19 piisavalt detailsed, et toetada ettevõtjaid sunnitöö ohu ärahoidmisel ning võimaldada neil arvestada erinevate toodete erineva riskitasemega. Lisaks ettevõtjatele on sellised suunised olulised ka pädevatele asutustele oma ülesannete täitmisel. Siiski peab Eesti oluliseks märkida, et artikli 23 kohaselt avaldab komisjon vastavad suunised alles 18 kuu möödumisel pärast määruse jõustumist. Samas kohaldatakse artikli 31 kohaselt määrust alates 24 kuud pärast jõustumist ning artikli 11 lõike 2 kohaselt tehakse ka andmebaas, milles sisaldub teave sunniviisilise töö ohu kohta konkreetsetes geograafilistes piirkondades ja konkreetsete toodete puhul, üldsusele kättesaadavaks hiljemalt 24 kuu möödumisel määruse jõustumisest. Seega avaldatakse kõnealune andmebaas samaaegselt määruse kohaldamisega. See tähendab, et ettevõtjatele jääks aega üksnes kuus kuud, et komisjoni suunistega tutvuda ja oma tegevust vastavalt sellele kohandada. Peame oluliseks märkida, et pool aastat võib osutuda ettevõtjate jaoks võrdlemisi lühikeseks ajaks, et oma äritegevuses korrektuure teha. Veelgi enam on problemaatiliseks see, et andmebaas saab üldsusele kättesaadavaks samaaegselt määruse kohaldamisega, mis tähendab, et ettevõtjatel puudub tegelikkuses võimalus enne määruse jõustumist kontrollida, kas nende imporditavad kaubad pärinevad riskipiirkonnast, uurida äripartnerite tausta, leida alternatiivseid tarneallikaid jne. Selline olukord on ettevõtjatele, eriti väiksemate ressurssidega VKE-dele, koormav ning leiame, et ettevõtjatele peaks jääma rohkem aega ja võimalust oma äritegevust ümber korraldada. Määruse eesmärk peaks ühtlasi olema ka see, et ettevõtjad saaksid juba ennetavalt (st enne määruse jõustumist) astuda samme oma äritegevuse korrigeerimise suunas, et mitte sattuda menetlusse, kus nende toodete import, eksport või turule laskmine peatatakse sunnitöö ohu tõttu. Ettevõtjatele peab jääma piisavalt aega, et kontrollida äripartnerite ja toodete tausta, leida alternatiivsed tarneallikad, kujundada ringi oma äritegevus jms. Mida lühemad on sellised tähtajad, seda suurem on ettevõtjatele langev halduskoormus. Seega on Eesti seisukohal, et ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja äritegevuse ümberkorraldamiseks, võiks olla määruse kohaldamisaeg pikem – 24-kuulise üleminekuaja asemel näiteks 36 kuud pärast määruse jõustumist, arvestades asjaolu, et suunised tehakse kättesaadavaks 18 kuud ning andmebaas 24 kuud pärast määruse jõustumist. Alternatiivselt võiks ettevõtjatele leevendust pakkuda ka see, kui nii suunised kui ka andmebaas oleksid kättesaadavad oluliselt varem, kui hetkel eelnõus sätestatud. Seega peab Eesti oluliseks, et eelnõu rakendamisega ei kaasneks VKE-dele ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust, võrreldes eesmärkidega, mida soovitakse eelnõuga saavutada, ning et ettevõtjatele jääks piisavalt pikk üleminekuaeg määruse jõustumisest. On oluline, et ettevõtjatele kaasnevate kohustuste puhul võetaks arvesse erinevas suuruses organisatsioonide erinevaid võimalusi ja võimekust. Peame oluliseks, et eriti VKE- dele kehtestatavad kohustused ei oleks neile ebaproportsionaalselt koormavad, komisjoni avaldatavad suunised aitaks VKE-del oma kohustusi täita ning ettevõtjatel oleks reaalne võimalus äritegevust juba enne määruse kohaldamist ümber kujundada. 5.4. Eesti on seisukohal, et määruse rakendamine ei tohi kaasa tuua täiendavat kahju inimeste tervisele ja keskkonnale, sealhulgas tuleks kaaluda võimalust suunata hävitamisele määratud tooted abivajavateni ning elutähtsate teenuste toimepidevuse 20 seisukohalt hädavajalike toodete puhul kaaluda täiendavate riskimaandamise meetmete võtmist. Eelnõu artikli 6 kohaselt ning eelnõu põhjenduspunktis 27 on selgitatud, et pädevad asutused, kes teevad kindlaks, et ettevõtjad on keeldu rikkunud, peaksid viivitamata keelama kõnealuste toodete laskmise liidu turule, liidu turul kättesaadavaks tegemise ja ekspordi liidust ning nõudma, et uuritud ettevõtjad kõrvaldaksid asjasse puutuvad tooted liidu turult, kui need on juba seal kättesaadavaks tehtud, ja laseksid need hävitada, muuta kasutuskõlbmatuks või kõrvaldaksid need muul viisil kooskõlas liidu õiguse (sh jäätmekäitlust käsitlevad liidu õigusaktid) ja vastavate riiklike õigusaktidega. Seega on üheks määruse rakendamisega kaasnevaks tagajärjeks kasutuskõlblike, ent sunnitööga toodetud toodete, selhulgas ravimite hävitamine. Juhul kui seda ei tee ettevõtja, on hävitamise korraldamine pädeva asutuse ülesanne. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium on tagasisides eelnõule välja toonud, et määruse eelnõus ette nähtud kasutuskõlblike, ent sunnitöödega toodetud toodete hävitamine on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ, Euroopa roheleppe, „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkidega ning samuti ÜRO säästva arengu eesmärgi 12.3 saavutamisega, mis puudutab toidukadude ja - raiskamise vähendamist. Toiduohutuse nõuetele vastavate põllumajandus- ja toidutoodete hävitamisele suunamise näol oleks tegemist ebaproportsionaalse meetmega, arvestades sellisest meetmest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ning maailmas halvenenud olukorda toiduga kindlustatuse osas. Tooted tuleks kõrvaldada pigem tasuta annetamise teel või muul viisil, mis tagaks, et tooted leiaksid endiselt eesmärgipärast kasutust, kuid ettevõtjatel jääks sunnitöö kasutamise pealt tulu teenimata. Näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi sõnul loob Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist14, võimaluse nende toodete tasuta annetamiseks, mis ei vasta hoolsuskohustusnõuetele. Sunnitööd puudutav määrus peaks samamoodi lubama nõuetele mittevastavate toodete tasuta annetamise või kõrvaldamise muul viisil, mis tagaks toodete eesmärgipärase kasutamise. Põllumajandus- ja toidutoodete hävitamist tuleks vältida. Toodete hävitamise puhul tuleb järgida keskonnaõiguse üldisi põhimõtteid ning tagada, et hävitamisega ei kaasneks täiendavat kahju keskkonnale. Seejuures peab Eesti vajalikuks, et eelnõu läbirääkimiste käigus kaalutaks võimalust suunata hävitamisele kuuluv kaup heategevuseks või annetusteks selliselt, et see jõuaks abivajavate inimesteni. Eelkõige puudutab see esmatarbekaupu (nt toit, hügieenitarbed, ravimid ja meditsiiniseadmed). Lisaks on toidu raiskamise vähendamiseks oluline, et sunniviisilise töö kahtlusega kaubad ei ootaks piiril liialt kaua pädeva asutuse otsust vabasse ringlusesse laskmise või ekspordi lubamise kohta. Sama kehtib pädeva asutuse turustamist keelavate otsuste läbivaatamise puhul, kui juba turul olevate toodete osas on esialgu selline otsus tehtud. „Kergriknevate kaupade, loomade ja taimede“ puhul on otsuste tegemiseks nähtud ette lühemad tähtajad (artiklid 8 ja 18), kuid määrus ei defineeri, millised tooted on „kergriknevad“. Lisaks 14 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/1115, 31. mai 2023, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023R1115 21 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile on samale murele tagasisides tähelepanu juhtinud Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja toidutoodete puhul puuduvad kindlad kriteeriumid mille alusel määrata, millised tooted on „kergriknevad“ ning millised mitte. Mõistet täpsustamata jättes kaasneksid paratamatult ajamahukad ja kulukad vaidlused konkreetsete toodete riknevuse üle ning see tooks omakorda kaasa toiduraiskamise. Seega peaks määrusest konkreetsemalt selguma, milliseid konkreetseid tooteid peetakse kergriknevateks. Üheks variandiks on määruse mõistet laiendada selliselt, et kõiki põllumajandus- ja toidutooteid peetakse „kergriknevateks“ kaupadeks. Lisaks võib teatud toodete turult kõrvaldamisega kaasneda ka risk elutähtsate teenuste toimepidevusele15, millel võivad olla ohtlikud tagajärjed laiemalt inimeste tervisele või ühiskonna toimimisele. Näiteks teatud hädavajalikel ravimitel puuduvad sobivad alternatiivid või on nende tootmismahud piiratud, kuna ELis tervikuna on ainult üks ravimi müügiloa hoidja. Selliste ravimitega varustamise katkemine võib olla ohuks inimeste elule ja tervisele. Näitena võib tuua haiglas kasutatavad trombolüütikumid, mis on kriitilise tähtsusega ravimid ajuinsuldi, müokardiinfarkti ning kopsuarteri trombemboolia ravis. Samuti võib teatud paindlikkus olla vajalik väga erandlikes kriisiolukordades, näiteks EL tasandi rahvatervise hädaolukorra puhul. Seetõttu tuleks elutähtsate teenuste osutamiseks vajalike toodete turult kõrvaldamisel ja turule laskmise keelamisel kaaluda täiendavaid riskimaandamise meetmeid, näiteks vajadusel anda pädevatele asutustele ja ettevõtetele piisavalt aega võtta meetmeid, mis tagavad toimepidevuse ja hädavajalike toodetega katkematu varustamise. Selleks, et tagada ühtne rakendamine võiks komisjon anda suuniseid elutähtsate teenuste toimepidevuse seisukohalt hädavajalike toodete määratlemisel, mida saaks aluseks võtta riskide hindamisel ja riskimaandamise meetmete kavandamisel. Näiteks ravimite valdkonnas on võimalik tugineda edaspidi EL kriitiliste ravimite ja tarnehäirete nimekirjale, mis on ette nähtud aprillis 2023 avaldatud EL ravimiregulatsioonide muudatuste paketis16. 5.5 Peame oluliseks, et ettevõtjatele, pädevatele asutusetele ja tollile suunatud teabe esitamise nõuded võimaldaks nii palju kui võimalik andmete elektroonset esitamist, et andmed oleks masintöödeldavad. Käesolev seisukohapunkt puudutab ettepaneku artikleid 15, 17 ja 19 (tolli ja ametite omavaheline suhtlus) ning artiklit 16 (ettevõtjate esitatav teave tollile), ja artiklit 22 (info- ja teavitussüsteemid). Pädevate asutuste ja tolli vahelise suhtluse optimeerimiseks on vaja lubada automaatset andmeülekannet turujärelevalve infosüsteemi ja tolli süsteemide vahel. Lähtuvalt otstarbest on kolme liiki andmeülekannet. Esiteks otsused, millega on tehtud kindlaks sunnitöö kasutamine, tuleks edastada tollile selleks, et toll saaks vastavad tooted piiril kinni pidada. Teiseks, kui toll peab piiril toote kinni, siis on vaja juhtumit menetleda, et muu hulgas edastada peatamise teade pädevatele asutustele, küsida pädevate asutuste hinnangut ja teavitada pädevaid asutusi tolli võetud meetmete tulemustest. Kolmandaks sisaldavad tollisüsteemid teavet liidu turule tulevate ja sealt väljaviidavate toodete kohta, mis oleks pädevatele asutustele nende ülesannete täitmiseks vajalik. Kõik need infovahetuse ühendused peaksid olema võimalikul suurel määral 15 Elutähtsad teenused on määratletud direktiivis (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ 16 https://health.ec.europa.eu/medicinal-products/pharmaceutical-strategy-europe/reform-eu-pharmaceutical- legislation_en 22 automatiseeritud ja kergesti kasutatavad, et vähendada tekkivat halduskoormust17. Leiame, et selline rõhutatus on oluline ning see lähenemisviis tuleb edasiste läbirääkimiste käigus kindlasti säilitada. Lisaks pädevate asutuste ja tollivahelisele andmevahetusele näeb ettepanek teatud olukordades ette kohustusi ka ettevõtjatele andmete esitamiseks tollile18. Vastavate andmete sisu ja viis määratakse kindlaks hilisemalt komisjoni delegeeritud aktidega. On oluline, et ka seda infot on võimalik elektroonselt esitada ja töödelda, sest olenevalt sellest, kui palju määratakse tooteid/tooterühmi, mille kohta tuleb esitada teave tootja/valmistaja kohta, võib tekkida suur hulk dokumente, mida importijad/eksportijad peavad tekitama ning mille üle toll peab järelevalvet teostama. Soovime rõhutada, et tolli vaates on oluline, et esitatavat teavet on võimalik elektroonselt töödelda (st, et ei piisa pdf formaadis faili üleslaadimisest). 5.6. Eesti saab nõustuda rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi (EL) 2019/1937 sisulise kohaldamisala laiendamisega selliselt, et sellega oleks hõlmatud sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete Euroopa Liidu turule jõudmise keelu rikkumisest teavitamine. Vältimaks Euroopa Liidu tasandil rikkumisest teavitaja kaitse paralleelregulatsiooni erinevates valdkondades, on oluline, et vastavalt rikkumisest teavitaja kaitse direktiivis sätestatule saavad kaitse vaid tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajad. Määruse eelnõu artikli 10 lõige 1 reguleerib, millist teavet peab sisaldama teavitus määruse artikli 3 väidetavast rikkumisest, kusjuures lõikes 1 hõlmatakse teavitajana mistahes füüsilised või juriidilised isikud või juriidilise isiku staatuseta ühendused. Artikli 10 lõike 3 kohaselt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (edaspidi rikkumisest teavitaja kaitse direktiiv) kõigi eelnõu alusel rikkumisest teatamise juhtumite ja rikkumisest teatavate isikute suhtes. Justiitsministeerium tõi tagasisides eelnõu kohta välja, et see tähendab rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi sisulise kohaldamisala laiendamist ning seetõttu tekib siin vastuolu rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi artikliga 2. Nimelt ei ole rikkumisest teavitaja kaitsedirektiivi artiklis 2, milles on reguleeritud direktiivi sisuline kohaldamisala, eelnõus käsitletavat valdkonda välja toodud ning seetõttu on Justiitsministeeriumi hinnangul mindud eelnõu artikli 10 lõikega 3 rikkumisest teavitaja kaitse direktiivis sätestatud nõuetest kaugemale. Justiitsministeerium on aga möönnud, et kuna rikkumisest teavitajad võivad anda pädevatele asutustele väärtuslikku teavet sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete tootmisest ja turustamisest liidu turul, võiks selliste teavitajate kaitsmine rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi kontekstis olla põhjendatud. Iseenesest võib rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi sisulist kohaldamisala laiendada muudele valdkondadele või liidu õigusaktidele, kui see osutub hiljem ilmnevate tõendite või käesoleva määruse toimimise hindamise alusel vajalikuks, et tugevdada nende täitmise tagamist. 17 Ettepaneku põhjenduspunkt 41. 18 Ettepanku art 16. 23 Seega saab Eesti nõustuda rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi sisulise kohaldamisala laiendamisega selliselt, et see hõlmab ka sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete Euroopa Liidu turule jõudmise keelu rikkumisest teavitamise. Siiski soovib Eesti, et määruse eelnõuga ei laiendataks rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi isikulist kohaldamisala (rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi art 4). Rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt saavad kaitse vaid need rikkumisest teavitajad, kes on teabe saanud tööalases kontekstis. Määruse eelnõu artikli 10 lõike 1 ja lõike 3 kohaselt tuleks aga sunnitööd puudutavast rikkumisest teavitamisel kaitsta mistahes isikuid (s.t füüsilisi ja juriidilisi isikuid ning juriidilise isiku staatuseta ühendused) sõltumata sellest mil viisil või mis kontekstis nad on vastavast rikkumisest teada saanud. Kuna praegu kaitstakse rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi alusel üksnes tööalases kontekstis rikkumisest teada saanud isikuid, siis eelnõu artikli 10 lg 1 ja 2 kohaselt tuleks edaspidi tagada rikkumisest teavitaja kaitsedirektiivis kehtestatud kaitse kõikidele isikutele, kes on saanud rikkumisest teada mistahes muul moel/muus kontekstis. See ei lähe kokku rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi eesmärgiga, milleks on tagada spetsiifiline kaitse tööalases kontekstis rikkumisest teada saanud ja rikkumisest teavitanud isikutele (nt töötajad, FIEd, praktikandid, juhtorgani liikmed jms). Rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi loomisel oli üheks oluliseks eesmärgiks ELi tasandil rikkumisest teavitajate kaitse killustunud ja ebaühtlase kaitse ühtlustamine. EL tasandil täiendavate poliitikavaldkondade (nt sunnitööst teavitamine), mille puhul peetakse rikkumisest teavitaja kaitsmist vajalikuks, rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi sisulisse kohaldamisalasse lisamisel on seetõttu äärmiselt oluline jääda rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi raamidesse. Vastaselt juhul tekib rikkumisest teavitaja kaitsel uuesti paralleelregulatsioon, mis toob lõpuks kaasa samasugused ebaühtlase rakendamise probleemid nagu enne rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi vastu võtmist. Kokkuvõttes oleme seisukohal, et Eesti saab nõustuda eelnõu artikli 10 lõikes 3 toodud ettepanekuga vaid juhul, kui seda tõlgendatakse kitsalt ainult rikkumisest teavitaja kaitse direktiivis sätestatu kohaldamiseks uues poliitikavaldkonnas (st sunniviisilise tööga seotud rikkumisest teavitamiseks) ning et sellega ei kaasneks rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi isikulise kohaldamisala laiendamist käesoleva määruse kaudu. Soovime, et rikkumisest teavitaja kaitse direktiiviga kaitstavate isikute ring sisalduks ühes õigusaktis (s.o rikkumisest teavitaja kaitse direktiivis). 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Seisukohtade ettevalmistamisel on sisendit küsitud Justiitsministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt. Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt huvigruppidelt: Eesti Arenguseirekeskus, EAS ja KredEx Ühendasutus, Estonian Investment Agency, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, TTJA, Eesti Tööandjate Keskliit, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, PRAXIS, EMTA, Terviseamet, E-kaubanduse Liit, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tööinspektsioon, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti 24 Ametiühingute Keskliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Inimkaubanduse eksperdid, Eesti Toiduliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Aiandusliit, Eesti Kalaliit, Organic Estonia, Ravimitootjate liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit. Arvamuse andsid Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Ametiühingute Keskliit, Transpordiamet, Terviseamet, Tööinspektsioon, Põllumajandus- ja Toiduamet, TTJA, Prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel üldjoontes arvestatud. Saabunud ettepanekute ja nendega arvestamise tabel (kaasamistabel) on esitatud Lisas 2. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 25  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 16.10.2023 nr 24.1-1/2023/4501-1 Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad määruse eelnõu, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogia ministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni 14.09.2022 eelnõu kohta: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu (COM (2022) 453), millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul. 1.1. Eesti toetab direktiivi üldist eesmärki keelata sunniviisiline töö ja sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine Euroopa Liidu turule, Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tegemine ja eksport Euroopa Liidust. 1.2. Eesti on seisukohal, et määrus peab olema õigusselge ja üheselt mõistetav. Määrusest peab selguma piisavalt täpselt, kuidas jõutakse järeldusele, et toode on toodetud sunniviisilist tööd kasutades ning see, millised on määruse rakendamisega ettevõtetele ja riigisektorile kaasnevad kohustused. Eelistame, et kolmandates riikides läbiviidavates piiriülestes menetlustes oleks juhtroll Euroopa Komisjonil. 1.3. Eesti peab oluliseks, et eelnõu rakendamisega ei kaasneks väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele ebaproportsionaalset halduskoormust, võrreldes eelnõuga taotletavate eesmärkidega, ja et ettevõtjatele jääks piisavalt pikk üleminekuaeg määruse rakendamisega kaasnevate tagajärgedega arvestamiseks. Eelistame, et määruse kohaldamisaeg oleks 36 kuud pärast jõustumist ning komisjoni suunised ja andmebaas oleksid kättesaadavad varem, kui eelnõus sätestatud. 1.4. Eesti on seisukohal, et määruse rakendamine ei tohi kaasa tuua täiendavat kahju inimeste tervisele ja keskkonnale, sealhulgas tuleks kaaluda võimalust suunata hävitamisele määratud tooted abivajavateni ning elutähtsate teenuste toimepidevuse seisukohalt hädavajalike toodete puhul kaaluda täiendavate riskimaandamise meetmete võtmist. 1.5 Peame oluliseks, et ettevõtjatele, pädevatele asutusetele ja tollile suunatud teabe esitamise nõuded võimaldaks nii palju kui võimalik andmete elektroonset esitamist, et andmed oleks masintöödeldavad. 1.6. Eesti saab nõustuda rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi (EL) 2019/1937 sisulise kohaldamisala laiendamisega selliselt, et sellega oleks hõlmatud sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete Euroopa Liidu turule jõudmise keelu rikkumisest teavitamine. Vältimaks Euroopa Liidu tasandil rikkumisest teavitaja kaitse paralleelregulatsiooni erinevates valdkondades, on oluline, et vastavalt rikkumisest teavitaja kaitse direktiivis sätestatule saavad kaitse vaid tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajad. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  Lisa 1. Kaasatud huvigruppide nimekiri Asutus E-post Eesti Arenguseirekeskus, Tea Danilov [email protected] EAS ja KredEx Ühendasutus [email protected] Estonian Investment Agency [email protected] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon [email protected] Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected] Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate [email protected] Assotsiatsioon Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Eesti Tööandjate Keskliit [email protected] Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum [email protected] PRAXIS [email protected] EMTA [email protected] Terviseamet [email protected] E-kaubanduse Liit [email protected] Transpordiamet [email protected] Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet Tööinspektsioon [email protected]; [email protected] Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected] Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit [email protected] Eesti Kaupmeeste Liit [email protected] Eesti Ametiühingute Keskliit [email protected]; [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Inimkaubanduse eksperdid [email protected] Eesti Toiduliit [email protected]; [email protected] Eestimaa Talupidajate Keskliit [email protected]; [email protected] Eesti Aiandusliit [email protected] Eesti Kalaliit [email protected] Organic Estonia [email protected] Ravimitootjate liit [email protected] Eesti Ravimihulgimüüjate Liit [email protected]  Lisa 2. Kaasamistabel. Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Regionaal- ja Sunnitöö kasutamine ettevõtjate poolt tulu teenimiseks on igati taunitav, seetõttu on selle Arvestatud Põllumajandusminist määruse eelnõu eesmärgid tervitatavad. Eesti põllumajandus- ja toidukaubanduse eerium kontekstis võib eeldada, et suurim oht sunnitöö tulemusel valminud toodete turule sattumiseks esineb siis, kui ettevõtjad impordivad kolmandatest riikidest tooraineid või valmistooteid või kui (re)eksporditakse tooteid, mis on täielikult või osaliselt kolmandate riikide päritoluga. nõuete rakendumisega, kuna määrus on planeeritud rakenduma kõikidele ettevõtjatele olenemata suurusest. Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjad on osa rahvusvahelistest väärtusahelatest, kuid väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtjatele võib oma tarneahelate kaardistamine ning neist sunnitöö ohu elimineerimine osutuda märkimisväärseks väljakutseks, eriti kui toodete valmistamisel kasutatakse erinevaid komponente, millel on erinev päritolumaa. Toome välja, et näiteks Eesti toiduainetööstuse valdkonnas tegutsevatest ettevõtjatest moodustasid 2022. aastal 78% alla 10 töötajaga mikroettevõtjad. peaks sunnitöö ohu kõrvaldamine oma tarneahelatest olema võimalikult sirgjooneline protsess. Seetõttu on tervitatav Euroopa Komisjoni poolt hoolsuskohustuse alaste suuniste väljatöötamine, et toetada ettevõtjaid sunnitöö ohu ärahoidmisel. Leiame seejuures, et komisjoni suunised peaksid olema detailsed ning arvestama erinevate toodete erineva riskitasemega. Ka pädevatele asutustele peaks määruse alusel uurimiste läbiviimine ja otsuste tegemine olema selge protsess, et oleks välistatud kaupade turustamise keelamine pelgalt sunnitöö ohu ning mitte selle esinemise tõttu konkreetse toote valmistamisel. Määruse eelnõu artikli 6(2) järgi võib pädev asutus kasutada otsuse tegemiseks ka neile kättesaadavat muud teavet, kui artikli 5 lõigete 3 või 6 alusel ei olnud võimalik uuritud ettevõtetelt teavet või tõendeid koguda või kontrolle läbi viia. Leiame, et peaks olema selgemini kirjeldatud, mis on sellise muu teabe põhjal keelava otsuse tegemise lävend ning millal tuleks uurimised lõpetada piisavate tõendite puudumise tõttu. Tervitame siinkohal Euroopa Komisjoni poolt pädevatele asutustele suunatud täpsustavate suuniste väljatöötamist ning rõhutame asutuste omavahelise infovahetuse ja koostöö olulisust. eelnõus toodud, et kui piiril või liidu turul avastatakse sellised tooted, siis tuleb peatada nende vabasse ringlusesse 1 laskmine või eksportimine ning juba turul olevad tooted tuleb sealt kõrvaldada. Määruse põhjenduspunktides on hetkel täpsustatud, et tooted tuleks kõrvaldada need kas hävitades, muutes kasutuskõlbmatuks või kõrvaldades muul viisil, täpseid lubatud meetodeid loetlemata. Kuna rikkumised võivad puudutada ka põllumajandus- ja toidutooteid, soovime tuua välja, et praegusel kujul on need sätted vastuolus Euroopa roheleppe ja Talust taldrikule strateegia eesmärkidega, samuti ÜRO säästva arengu eesmärgi 12.3 saavutamisega, mis puudutab toidukadude ja -raiskamise vähendamist. Toiduohutuse nõuetele vastavate põllumajandus- ja toidutoodete hävitamisele suunamise näol oleks tegemist ebaproportsionaalse meetmega, arvestades sellisest meetmest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ning maailmas halvenenud olukorda toiduga kindlustatuse osas. Tooted tuleks kõrvaldada pigem tasuta annetamise teel või muul viisil, mis tagaks, et tooted leiaksid endiselt eesmärgipärast kasutust, kuid ettevõtjatel jääks sunnitöö kasutamise pealt tulu teenimata. Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist1, loob võimaluse nende toodete tasuta annetamiseks, mis ei vasta hoolsuskohustusnõuetele. Leiame, et sunnitööd puudutav määrus peaks samamoodi lubama nõuetele mittevastavate toodete tasuta annetamise või kõrvaldamise muul viisil, mis tagaks toodete eesmärgipärase kasutamise – põllumajandusja toidutoodete hävitamine peaks olema välistatud. Eraldi küsimus on, kuidas tuleks turult kõrvaldada, kuid siiski suunata tarbimisse sunnitöö hoolsuskohustust rikkuvad toorained jm tooted, mida ei ole võimalik tarbijale otse annetada. Määrusest ei selgu, kas oleks lubatud selliste toodete töötlemine eesmärgiga need lõpuks annetada või suunata muul viisil tarbimisse. Samuti jääb siinkohal vastamata, et kui nõuetele mittevastavate toodete ümbertöötlemine oleks lubatud, siis kelle kanda jääksid töötlemise kulud. piiril liialt kaua pädeva asutuse otsust vabasse ringlusesse laskmise või ekspordi lubamise kohta. Sama kehtib pädeva asutuse turustamist keelavate otsuste läbivaatamise puhul, kui juba turul olevate toodete osas on esialgu selline otsus tehtud. „Kergriknevate kaupade, loomade ja taimede“ puhul on otsuste tegemiseks nähtud ette lühemad tähtajad (artiklid 8 ja 18), kuid määrus ei defineeri, millised tooted on „kergriknevad“. Toome välja, et põllumajandus- ja toidutoodete puhul puuduvad kindlad kriteeriumid, et mille alusel määrata millised tooted on „kergriknevad“ ning millised mitte. Mõistet täpsustamata jättes kaasneksid paratamatult ajamahukad ja kulukad vaidlused konkreetsete toodete riknevuse 2  üle. üks mitmest liikmesriigist, kes jättis kohaldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/6332 sätte, mis defineeris „riknevad põllumajandustooted ja toiduained“ kui „põllumajandustooted ja toiduained, mis oma olemuse või töötlemisastme tõttu muutuvad eeldatavalt müügikõlbmatuks 30 päeva jooksul pärast koristamist, tootmist või töötlemist.“ Mõiste jäeti direktiivi rakendamiseks seadust3 vastu võttes kohaldamata eelkõige riknevuse hindamiseks kindlate kriteeriumite puudumise tõttu, kuna riknevatest toodetest pole võimalik koostada ammendavat loetelu ning iga toote riknevuse eraldi otsustamine oleks koormav nii turuosalistele kui ka pädevale asutusele. Selle asemel otsustati kohelda kõiki põllumajandus- ja toidutooteid toodetena, millele rakenduvad lühemad maksetähtajad. Seda silmas pidades leiame, et sunnitööd puudutava määruse üheselt mõistmise ja tõhusalt rakendamise huvides, samuti toiduraiskamise ohu minimeerimiseks peaks määrus kohtlema kõiki põllumajandus- ja toidutooteid riknevate toodetena, mille puhul rakenduvad otsuste tegemiseks lühemad tähtajad. on tähtis, et see tegevus oleks kooskõlas EL kohustuste ja õigustega WTO raames. Tuleb vältida ELi kaubanduspartnerite diskrimineerimist pelgalt sunnitöö ohu ja mitte faktilise tõendamise põhjal, et ei tekiks võimalikku vastuolu WTO kaubandusreeglitega. Kliimaministeerium Kindlasti tuleb antud määruse juures välja tuua toodete hävitamise vältimine vastavalt kestlike Arvestatud toodete ökodisaini määrusele. Sellega oleks tervitatav ka sunnitöö määrus kooskõlla viia. Kestlike toodete ökodisaini määruse art 20 järgi the delivery of discarded products to donation (EP amendment), preparing for re-use, remanufacturing, recycling, energy recovery and disposal operations in accordance with the waste hierarchy. Siin on kindlasti vajalik määruste harmoniseeritus, st pakume, et sunnitöö määruse algatuses on oluline välja tuua, et turult eemaldatud toodete käitlus peab olema kooskõlas kestlike toodete ökodisaini määruse art 20. Välisministeerium Ettepaneku eesmärk on keelata sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete laskmine ELi Teadmiseks võetud turule, ELi turul kättesaadavaks tegemine ja eksport EList. Keeld hõlmab samuti kohapeal toodetud ja imporditud tooteid. Sunniviisilise töö kasutamine ja selle tulemusel valmistatud toodete jõudmine turule on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hinnangul maailmas laialt levinud. Meile on tähtis nii inimõiguste, sh tööõiguse ja sellealaste kokkulepete austamine, aga ka rahvusvaheliste kaubanduse ja majanduskoostööga seotud rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamine. Rahvusvahelise Tööorganisatsioon on määratlenud, mida mõistetakse sunniviisilise töö all ning riikidel on kohustus see keelustada. Teatavasti põhinevad 3  rahvusvahelised kaubandus- ja majanduskokkulepped vastutustundliku ärikäitumise põhimõtetel (OECD Guidelines for Multinational Enterprises on Responsible Business Conduct), mille eesmärk on tagada turul kõigile osalejatele võrdsed konkurentsitingimused. Tänapäeva majanduskoostöö, kaubandus, ettevõtete tarne- ning väärtusahelad on globaalsed, mistõttu ettevõtetele võrdsete konkurentsitingimuste loomine ja nendest kinnipidamine on äärmiselt oluline ettevõtete turul püsimiseks. Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodetega turu konkurentsitingimuste rikkumine tekitab ebavõrdsed konkurentsitingimused äriühingutele, rikub töötingimusi ning inimõigusi. Tekkinud rikkumisi peaksid tuvastama ja ära hoidma nii meie ametiasutused koostöös rahvusvaheliste partneritega, aga ka ettevõtted ise, kes tegutsevad kodu- ja välisturgudel. Rikkumiste tuvastamisel tuleks arvestada kompetentside ja võimekustega, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, et mitte liigselt ettevõtteid üle koormata halduskohustustega. Sunniviisilise tööga seotud riskide minimeerimiseks peame oluliseks tähelepanu ja jõupingutuste suunamist rahvusvahelise koostöö võimalustele ja jätkata võrdse konkurentsi tagamist sh sunniviisilise töö keelamist rahvusvaheliste kokkulepete ning kahe- või mitmepoolsete lepingute abil. Justiitsministeeriu Justiitsministeerium peab sunnitööga toodetud kaupade ELi turule jõudmise takistamise Eesti seisukohtades m määruse eelnõu oluliseks. Seejuures nendime, et sunnitööga toodetud kaupade ELi turule arvestatud va äriühingute jõudmise määrusel ei ole sisulist seost inimkaubanduse tõkestamisega ja toodete valmistamisel kestlikkusalase juba toimunud inimkaubanduse lahendamisega, sh nt sunnitöö kuriteokoosseisude või ennetus- hoolsuskohustuse ja kannatanutele suunatud meetmete ühtlustamisega. Seda tehakse kehtiva inimkaubanduse vastuoluga, sest antud direktiiviga 2011/36/EL1 ja lisaks on 9.06.2023 ELi liikmesriikide poolt kokku lepitud üldises määrusest ei tule ettevõttele lähenemisviisis inimkaubanduse direktiivi muutmisel. Näiteks leppis ELi Nõukogu muuhulgas kohustusi seoses üldise lähenemisviisi tekstis kokku, et liikmesriigid peavad käsitama kuriteona inimkaubanduse hoolsuskohustuse ohvri pakutava teenuse tahtlikku kasutamist isiku poolt, kes on teadlik, et teenust pakkuv isik täitmisega. Seda on ka on inimkaubanduse ohver. Sellistel juhtudel peavad liikmesriigid tagama, et kõnealuse kuriteo KOM rõhutanud, et eest nähakse ette tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus. Sunnitöö määruse kohaselt aga ei määruse eelnõu ei nõua ole kaupade turult eemaldamise eelduseks kriminaalmenetlus ega rikkumise kriminaalkorras hoolsuskohustust. tuvastamine, sestap ei ole karistusõiguslikes küsimustes arvamuse avaldamine käesolevale Määrusest tulevad määrusele vajalik ega asjakohane. Küll aga ei saa me nõustuda eelnõus vilepuhujate direktiivi ettevõttele kohustused kohaldamisala laiendamisega. Vilepuhujate direktiivi kohaldamisala laiendamise küsimuses esitada tõendeid, kui nende toome esile, et määruse eelnõu artikli 10 lõikes 3 sätestatakse, et direktiivis 2019/1937/EL3 suhtes esineb kahtlus sätestatud rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohaldub määruses käsitletud rikkumistest sunnitöö kasutamise osas. teavitavatele isikutele. Teavitaja kaitse direktiivi artiklis 2 ei ole määruses käsitletavat Pädev asutus küsib valdkonda välja toodud ning seega on määruse eelnõu kõnealuse sättega mindud direktiivis ettevõttelt infot meetmete 4 2019/1937/EL sätestatud nõuetest kaugemale. Kuna selline säte tähendab sisuliselt direktiivi kohta, mida ettevõte on 2019/1937/EL laiendamist ning võib kaasa tuua riigisisese õiguse, eelkõige võtnud, sh kohaldatavate kriminaalmenetlusnormide muutmise, ei toeta Eesti vastavat eelnõu artikkel 10 lõikes 3 liidu või liikmesriikide sätestatut. Direktiivi 2019/1937/EL artiklis 2 on sätestatud direktiivi kohaldamisala, mille lõikes õigusaktide alusel, millega 1 on toodud ammendav loetelu kohaldamisalaga kaetud poliitikavaldkondadest. Sunnitööga kehtestatakse sunniviisilise toodetud kaupade tootmist ja turustamist ei ole direktiivi artikli 2 lõikes 1 nimetatud. Seega, kui tööga seotud soovitakse tagada direktiivis 2019/1937/EL ette nähtud kaitse ka nimetatud valdkonnas hoolsuskohustuse ja rikkumisest teavitavatele isikutele, on vajalik direktiivis 2019/1937/EL sisulise kohaldamisala läbipaistvuse nõuded (sh laiendamine. hoolsuskohustuse Iseenesest võib direktiivi 2019/1937/EL kohaldamisala laiendada muudele valdkondadele või direktiiv). Pädev asutus liidu õigusaktidele, kui see osutub hiljem ilmnevate tõendite või direktiivi toimimise hindamise saab neid tõendeid arvesse alusel vajalikuks, et tugevdada nende täitmise tagamist. Kuna rikkumisest teavitajad võivad võtta ja kui leitakse, et anda pädevatele asutustele väärtuslikku teavet sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete hoolsuskohustust on tootmisest ja turustamisest liidu turul, võiks selliste teavitajate kaitsmine olla põhjendatud. piisaval määral täidetud, Seega tuleks määruse artikli 10 lõikes 3 näha ette, et direktiivi 2019/1937/EL artiklile 2 lisatakse siis ei alustata ettevõtte uue poliitikavaldkonnana kõnealune valdkond. Leiame, et vilepuhujate direktiivi kohaldamisala suhtes uurimist. Kui laiendamise küsimus on vajalik sisse tuua Vabariigi Valitsuse seisukohtades määruse kohta, ettevõte ei ole kuna sarnasel seisukohal on Eesti olnud ka liidu piiravate meetmete direktiivi, hoolsuskohustust täitnud, keskkonnakuritegude direktiivi ja ka uuena korruptsioonivastase võitluse direktiivi puhul. riske analüüsinud ja Lisaks viitame, et sunnitööga toodetud kaupade EL-i turule jõudmise määruse kohaselt peaks maandanud (tal pole nt see regulatsioon hakkama täiendama4 hetkel samuti menetluses olevat Euroopa Komisjoni sellist kohustust EL algatust direktiivi kehtestamiseks, mis sätestab äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivist tulenevalt), siis (CSDD direktiiv). Sellega seoses esitame kaks tähelepanekut: - Kuigi nii sunnitööga toodetud peab ta esitama muid kaupade määrus kui ka CSDD direktiiv on alles menetluses, kujuneks kahe õigusakti materjale. Seega ei sisustata kohaldamisala praeguste eelnõude kohaselt erinevaks. CSDD direktiivi eelnõu artikli 2 lõike 1 määruses sunnitööga järgi hakkaks hoolsuskohustus kehtima suurtele ettevõtetele (vähemalt 500 töötajaga ja seonduvat vähemalt 150 miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõtted ning vähemalt 250 töötaja ja hoolsuskohustust, mistõttu vähemalt 40 miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõtted, kelle käibest vähemalt 50% tekkis ei saa sunnitöö määruses kõrge riskiga sektoris tegutsemisest). Kuigi väikese ja keskmise suurusega ettevõtted otseselt ette nähtud kohustuste CSDD direktiivi kohaldamisalasse ei kuuluks, kohustuks nad artikli 7 lõike 2 punkti b) kohaselt täitmisega lugeda täidetuks hoolsuskohustuse nõudeid täitma juhul, kui nad osalevad direktiivi kohaldamisalasse kuuluva hoolsuskohustust CSDDD suure ettevõtte väärtusahelas. Sunnitöö määruse eelnõu artikli 1 järgi hõlmaks selle direktiivi alusel. kohaldamisala aga eranditult kõiki ettevõtjaid, kes lasevad EL turule või teevad EL turul kättesaadavaks mis tahes liiki ja päritoluga tooteid, mis on valminud sunniviisilise töö 5  tulemusena. - CSDD direktiiv hõlmab ettevõtete hoolsuskohustust pidada kinni sunniviisilise Lisaks ei ole CSDDD töö keelust (direktiivi lisa, osa I, p 12). Praktikas äriühingutele rakendamiseks vajab selline direktiivi ja sunnitöö hoolsuskohustus täpset sisustamist ja kohustuse ulatuse piiritlemist. Vabariigi Valitsuse määruse kohaldamisala seisukohtade kujundamise käigus võib olla asjakohane kaaluda positsiooni, et CSDD direktiivis vahel seost, seega ei näe ettevõtetele kehtestatav sunnitöö keeldu puudutav hoolsuskohustus tuleks lugeda täidetuks hetkel probleemi, et määruses sätestatud kohustuse täitmisega. See võimaldaks selgemalt piiritleda CSDD direktiivis kohaldamisalad on sätestatud hoolsuskohustuse sisu ja ulatust sunnitöö keelu osas. erinevad. CSDDD kohaldamisalasse jäävatel ettevõtetel, kes sellest tulenevalt täidavad hoolsuskohustust, on lihtsalt suurem tõenäosus uurimistest pääseda, kuivõrd nad saavad näidata, et on teinud kõik endast oleneva sunnitöö riski maandamiseks. Sotsiaalministeerium Peaksime ravimite poolelt lisama seisukohtadesse juurde mõtte, et enne kui ravimit (ja 1) Sunnitööga toodetud (Ravimiosakond) võimalik, et ka meditsiiniseadet) hakatakse turult kõrvaldama kogu liidus põhjusel, et selle või ravimite ja mõne selle toote komponendi valmistamiseks on kasutatud sunnitööd, tuleks hinnata meditsiiniseadmete võimalikku kahju, mis võib tekkida ravi katkemise tagajärjel ravil olevatele patsientidele või lubamine turule ka laiemalt rahvatervise kontekstis. Sellest kahjust lähtudes saaks siis võtta lisameetmeid ja (teatud juhtudel). võib-olla turul keelamist ajatada, kuni alternatiivid on piisavas koguses olemas. Sunnitöö vastu võitlemine on absoluutselt oluline ja eesmärgid on toetatavad, aga ravimi turult Osaliselt arvestatud. kõrvaldamine väga äkki lühikeses ajaraamis võib niigi keerulises tarneraskuste olukorras teatud juhtudel tuua suuri probleeme tervisesüsteemidele. Samuti tuleks arvestada ka juba VV seisukohtadesse on turustusahelasse jõudnud toodete puhul nende keelamisest tekkivat majanduslikku kahju lisatud punkt, mille ravimituru osapooltele (hulgimüüjad, apteegid), kes ei ole vastutavad sunnitöö kasutamise kohaselt tuleks äärmiselt eest, kuid kelle igasugune majanduskahju kajastub lõpuks ikkagi riikide tervishoiueelarvetes. kriitiliselt suhtuda toodete, Teiseks teeb praktilise poole pealt muret see, mis asutus saab olema Eestis pädevaks asutuseks sh ravimite ja selle määruse rakendamise kontekstis ehk kes hakkab neid uurimisi läbi viima ja võrgustikus meditsiiniseadmete, osalema. Kas mõte on see, et me määrame igale tootegrupile eraldi pädeva asutuse, kes hävitamisse ning koondab kaebusi ja viib uurimised läbi? Või oleks ikkagi meil üks põhiline pädev asutus, kes võimalusel suunata need kaasab teisi valdkondlikke pädevaid asutusi uurimistesse? Ma saan aru, et see on peamiselt 6 kaebuste põhine, mistõttu see töömaht ei pruugi ravimite puhul olla ehk nii suur. Samas ma tooted hävitamise asemel saan aru, et skoobis on absoluutselt kõik tooted toiduainetest kuni traktorite, lennukite ja abivajajateni. narkootikumideni. See pädevate asutuste arv on ju üsna suur ja ette on nähtud ka võrgustik, kuhu kõigi pädevate asutuste esindajad peavad kuuluma, mis EL peale kokku teeb vist Eesti on ratifitseerinud ILO jalgpalliväljakutäie inimesi? sunniviisilise töö kaotamise Kokkuvõttes kuna ravimite tootmisele kehtivad ranged nõuded ja nende täitmist ka hoolsalt konventsiooni, mille kontrollitakse, siis ei pruugi see toodete valdkond sunnitöö kasutamise riski vaatest olla kohaselt oleme võtnud niivõrd fookuses, aga risk on olemas, kuna suur osa ravimite toimeainetest ja abiainetest omale kohustuse rakendada toodetakse kolmandates riikides. Ravimitele kehtivad reeglid lähtuvad eelkõige ravimite tõhusaid abinõusid, et ohutusest, kvaliteedist, seega nagu Andrus ütles, kui mõni laps on pandud tehase ümber kaste kaotada koheselt ja tassima, mis otseselt ravimiohutusega seotud ei ole, siis see ei pruugi minna tootmistegevuse täielikult sunniviisiline töö nõuete alla, aga selle määruse kontekstis on ilmselt oluline. (konventsiooni art 2). Enne ravimite turult eemaldamist nõudva otsuse tegemist peaks olema pädevatel asutustel Sunnitööga saadud toodete, mingi kaalutlusõigus ja kohustus võtta riske maandavaid meetmeid. Samas probleem tekib, olgugi et vajalike ravimite kui mõne teise riigi vaatest neid riske ei ole, sest neil on alternatiivid turul, aga väikses Eestis ja meditsiiniseadmete, ongi ainult üks selle toimeainega ravim turul. See nüanss on ka oluline. aktsepteerimine riigi poolt ei ole „tõhus abinõu“ sunnitööga võitlemiseks. Ühtlasi ei saaks ka „eranditega“ sunnitöö aktpsepteerimist pidada eetiliseks lähtekohaks. Seda enam, et senised sunnitöö raportid ei nimeta teadaolevalt ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonda kui probleemvaldkonda, mis õigustaks sellist erikohtlemist võrreldes teiste tootegruppidega. 7  2) Pädevad asutused. Teadmiseks võetud. See ei ole praeguses faasis selge, milline asutus saab Eestis olema pädev asutus ning kas neid saab olema mitu või üks. Riigiasutuste olemasolevate pädevuste pinnalt võib kaaluda: a) ülesannete jaotamist vastavalt senistele pädevustele selliselt, et eelnevalt nimetatud ametid võtavad oma seniste pädevuste piires juurde täiendava ülesande kontrollida ega järelevalvepädevusse jääva toote tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh tootega seotud töö või töötlemise käigus, ei ole kasutatud sunniviisilist tööd. Juhul kui sunniviisilise töö kasutamine leiab tuvastamist, siis korraldab ta ka toote turult eemaldamise. Ühtlasi annavad pädevad asutused juhised Maksu- ja 8  Tolliametile vastava toote kinnipidamiseks tollis; b) ülesannete andmist ühele ametile, kes teeb sõltumata tootegrupist kindlaks asjaolud ja annab korraldusi selliste toodete turult eemaldamiseks, kas otse või teiste asjakohaste ametite kaudu, kelle järelevalvepädevusse toode kuulub. Ühtlasi annab ta juhiseid Maksu- ja Tolliametile toodete kinnipidamiseks tollis; või c) punkt b, millele lisaks vastav amet koondab enda alla kõik vastustustundliku ettevõtluse hoolsuskohustusega seotud järelevalve ülesanded, mis Eesti riigile on hiljuti lisandunud või on lisandumas: lisaks sunnitööle ka raadamine, konfliktmineraalid, suurte äriühingute hoolsuskohustust käsitlevad normid, ettevõtjate suuniste mittetäitmisest tulenevate kaebuste lahendamine jms. Tööinspektsioon Toetame Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanekut ja nõustume toodud lähenemisega Arvestatud ning näeme pikemas perspektiivis pigem positiivset mõju. Leiame, et kavandatava eelnõu 9  eesmärk on asjakohane ning see on üks võimalustest võitlemaks sunniviisilise tööga (sh nn odava tööjõuga), mis on küllaltki latentne, kuid laiaulatuslik. Samuti oleme arvamusel, et eelnõu artiklites 4 ja 5 toodud tähtajad ettevõtjate vaates on mõistlikud ja optimaalsed. Maksu- ja Tolliamet Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA) vaates on puudutatud osakonnaks täiendavate Arvestatud kohustuste tõttu eelkõige tolli osakond. Määruse täitmine nõuab täiendavat tööjõudu. Esialgse hinnangu kohaselt on vajalik ühe täiendava ametikoha loomine. Leiame, et pädevuste ja ülesannete jaotus analoogselt turujärelevalvega (määrus (EL)1020/19) on sobiv, eeldades et pädevaks asutuseks ei määrata MTA. Määrusega sätestatud tööskeem on sobiv – pädevad asutused tekitavad nimekirja isikutest, keda on alust seostada sunnitöö kasutamisega. Tolli ülesanne on teha järelevalvet imporditava/eksporditava kauba üle, et leida kaubasaadetised, mille valmistamisel on osalenud nimekirjas mainitud isikud. Toimub ka reguleeritud infovahetus tolli ja pädeva asutuse vahel. Artikkel 16 tollile täiendava teabe esitamise osas jääb hetkel ebaselgeks, kuna sellekohane delegeeritud õigusakt tuleb hiljem. Olenevalt sellest, kui palju määratakse tooteid/tooterühmi, mille kohta tuleb esitada teave tootja/valmistaja kohta, võib tekkida suur hulk dokumente, mida importijad/eksportijad peavad tekitama ning mille üle toll peab järelevalvet teostama. Soovime rõhutada, et tolli vaates on oluline, et esitatavat teavet on võimalik elektroonselt töödelda (st, et ei piisa pdf formaadis faili üleslaadimisest). Leiame, et artiklis 20 toodud „kõrvaldamise“ mõistet võiks täpsustada – kas kõrvaldamine tähendab reeglina kauba hävitamist? Kui see küsimus ei ole täpselt sisustatud, siis usutavasti praktikas pädev asutus koos otsustusega kontrollitava kauba kohta väljendaks ka soovi, kas kaup kuulub hävitamisele või mitte. Tolli jaoks tähendab hävitamine ressursikulu – vajalik on hävitamise otsus, kauba üleandmine hävitajale ning arveldamine hävitamisteenuse eest. Märgime, et vajalik on tolli infosüsteem ühendada KOM loodava infosüsteemiga (määruse (EL)1020/19 art 34). Infosüsteemi ühendamine toob kaasa kulud, kusjuures turujärelevalve infosüsteemist oleks sunnitöö kasutamine vaid üks osa süsteemist. Kulude suurusjärk on 600 000 € (CERTEX-is uue mooduli integreerimine tolli infosüsteemi). Pooldame, et sunnitöö kasutamise järelevalve soovitakse tulevikus lahendada nn toote digipassiga (sellele viitab preambuli p 35). Digipassi oleks võimalik kanda info sunnitöö mittekasutamise kohta. Tolli vaates oleks digipassi lahenduse loomine väga mugav, kuna palju toote järelevalve jaoks vajalikku infot oleks leitav ühest kohast ning seda infot saaks automaatselt kontrollida. Kokkuvõttes märgime, et eeldusel, et MTA ja määruses viidatud "pädev asutus" on erinevad asutused, siis ei ole määruse rakendamisega olulisi probleeme ette 10  näha. Siiski on vajalik teha kulutusi MTA infosüsteemi liidestamiseks määruses ette nähtud infosüsteemiga ning samuti tuleb luua üks täiendav ametikoht selle töö tegemiseks. Põllumajandus- ja Põllumajandus- ja Toiduamet on Maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Arvestatud Toiduamet Vastavalt ameti põhimääruses sätestatule on PTA tegevusvaldkondadeks toidu- ja söödaohutus, loomatervis ja -heaolu, põllumajandusloomade aretus, maaparandus ja maakasutus, taimekaitse ja taimetervis, taimne paljundusmaterjal, väetis, mahepõllumajandus ja kutseline kalapüük ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamine. Ameti ülesandeks on mh täita tegevusvaldkonna õigusaktides sätestatud ülesandeid, korraldab ja teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet, teeb majandustegevusteate, tegevusloa või muu loa menetlemise käigus nõuetekohasuse kontrolli ja viib läbi muud haldusmenetlust. Samuti on ameti ülesandeks täita oma tegevusvaldkonnas riikliku pädeva ja kontaktasutuse ülesandeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu koostöövõrgustikus ja kiirhoiatussüsteemis. Kui kõnealuse määruse ettepaneku tähenduses on kavandatud määrata Eestis üheks pädevaks asutuseks Põllumajandus- ja Toiduamet, rõhutame vajadust kaasata sunniviisilise töö tulemusel valminud kaupade Euroopa Liidu turul keelustamise määruse eelnõu arutelusse ka Maaeluministeeriumi esindajad. Amet on tutvunud eelnõus kavandavata muudatusega ning lisainfoga, kuid käesoleva tagasiside edastamise seisuga on ebaselge Põllumajandus- ja Toiduameti tegevusvaldkondi ja ülesandeid mõjutav täpsem maht ning sellega kaasnev võimalik ressursivajadus.Vastavalt KOM 14.09.2022 eelnõu ’’Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted liidu turul’’ ettepaneku seletuskirjas märgitule, käsitleb II ptk pädevate asutuste uurimisi ja otsuseid. Määruse ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid määrama ühe pädeva asutuse või mitu pädevat asutust, kes vastutab või vastutavad käesolevast ettepanekust tulenevate kohustuste täitmise eest (artikkel 12). Määruseettepaneku kohaselt uurimise esialgses etapis peavad pädevad asutused järgima riskipõhist lähenemisviisi ja eelkõige hindama eespool märgitud keelu rikkumise ohtu (artikkel 4). Kui pädev asutus teeb kindlaks, et on selle keelu rikkumise põhjendatud kahtlus, siis peab ta uurima asjasse puutuvaid tooteid ja ettevõtjaid (artikkel 5). Peatükis käsitletakse samuti pädevate asutuste otsuseid (artikkel 6), nende sisu (artikkel 7), läbivaatamist (artikkel 8) ja tunnustamist (artikkel 14). Pädevad asutused peavad teavitama komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi (artikkel 9) ning neil on halduskoostöö tegemise ja vastastikuse suhtluse kohustus (artikkel 13). Hetkel ei ole selge, mis asutus(ed) Eestis on kavandatult pädevad asutused selle eelnõu mõistes ning kui suures ulatuses mõjutab see PTA praeguseid järelevalvetegevusi, sel põhjusel ei saa 11 amet anda lõplikke seisukohti uurimismeetmete rakendamise osas. Määruse ettepaneku artikkel 20 reguleerib meetmeid, mis võetakse toodete puhul, mida ei lubata vabasse ringlusse või mille eksporti ei lubata. Vastavalt artiklis 20 sätestatule, kui artikli 19 kohaselt ei lubata toodet vabasse ringlusse või selle eksporti, siis võtavad tollid vajalikud meetmed, et tagada asjaomase toote kõrvaldamine kooskõlas liidu õigusele vastavate riiklike õigusaktidega. Kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikleid 197 ja 198. Määruse 952/2013 art 197 reguleerib kauba hävitamist ning art 198 kohaselt võtab toll asjakohastel juhtudel kauba suhtes kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerib ja müüb või hävitab kauba. Mis puudutab määruse ettepaneku artiklis 6 sätestatud meetmeid, jääb ebaselgeks, kas Euroopa Liidu turule juba viidud toit, mis toiduohutuse suhtes on nõuetelevastav, kuulub ka hävitamisele nt juhul kui selgub, et kakaoubade kasvatamisel on lapsi sunnitud tööd tegema. Kas kestlikkuse üldpilti vaadates on mõeldav ka turule juba viidud toidu hävitamine? Selline lähenemisviis ei järgi toiduraiskamise vähendamise printsiipi. Teie poolt edastatud pöördumises täpsustatud küsimustele eelnõu osas vastame järgnevalt: 1) Kas üldiselt toetate KOM ettepanekuid? Kas leiate, et KOM ettepanekud on asjakohased, proportsionaalsed, täidavad eesmärki? Proportsionaalsust on olemasoleva informatsiooni põhjal keeruline objektiivselt hinnata, kuna eelnõuga ei ole kaasas mõjuhinnangut. Tõenäoliselt KOM ettepanek aitab täita üldist eesmärki täiendades strateegiaid ja tegevusi rahvusvahelisel tasandil nagu nt sotsiaalsed programmid, mis on suunatud lapstööjõu kasutamise vähendamisele läbi rahalisi toetusi. EL on maailma üks suurimaid importijaid ja valitud tee võib avaldada mõju üleilmsetele tarneahelatele läbi neid nõuete. 2) Kas nõustute eelnõu kohaldamisalaga? Kohaldamisala on määruse ettepanekus laialt sõnastatud. Keeld kehtib kõikidele toodetele ning seda pole kitsendavalt ära määratletud valdkondadena ega kaupade või toodete gruppide kaupa. Määruse ettepaneku artikli 3 kohaselt ei tohi ettevõtjad lasta liidu turule või teha liidu turul kättesaadavaks sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid ega neid tooteid eksportida. Kuivõrd art 3 sätestatult on reguleeritud ’’tooted’’ ja nende ’’eksport’’, kas võib järeldada, et kõnealune määruse ettepanek elusloomadele ei kohalduks ja meetmeid ei kohaldata loomade importimisel/eksportimisel, juhtudel kui nende kasvatamisel/pidamisel on sunniviisilist tööd kasutatud. Samuti ei ole art 3 väljatoodud expressis verbis transiidi keeld sunnitöö abil valmistatud toodetele. 12 Määruse ettepaneku artiklites 8 ja 18 on nimetatud termineid ’’kergriknevad kaubad, loomad ja taimed’’. Osundame, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, artikkel 2 kohaselt määratletakse mõistena "toit" kui töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Vastavalt kõnealuses artiklis sätestatule ei mõiste ’’toit’’ alla mh sööt, elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna ning taimed enne saagikoristust. Ameti jaoks on ebaselge, mida peetakse kõnealuse määruse ettepaneku kontekstis kergriknevateks loomadeks ja taimedeks, kas on soovitud käsitleda neid kui toitu. 3) Kas eelnõu artiklites 4 ja 5 nimetatud asjaolud, tähtajad jm on selge ja täidetav, põhjendatud? Artiklis 5 nimetatud uurimine tundub väga ressursimahukas, kuivõrd uuritavaid ettevõtjaid võib eeldatavalt olla mitmeid ühes väärtusahelas (tarneahelas), mida sama uurimise raames ja eraldi menetlustoimingutega amet menetleks. Nõue teha kolme tööpäeva jooksul vajalike teavitamistoimingute tegemine erinevate ettevõtjate suhtes, potentsiaalselt erinevate uuritavate toodete suhtes, võib olla liiga lühike tähtaeg (art 5 lg 2). Hetkel on ebaselge, kas määruse ettepaneku art 5 lg 5 sõnastus-Pädevad asutused võtavad käesolevas artiklis otsustatud tähtaegade kohta otsuste tegemisel arvesse asjaomaste ettevõtjate suurust ja majandusressursse, puudutab üksnes art 5 lg 4 nimetatud tähtaja pikendamise otsustust. Samuti märgime, et käsitlus ’’asjaomaste ettevõtjate suurus ja majandusressurss’’ on praeguse seisuga väga subjektiivne ning vajaks täiendavaid suuniseid. Mis puudutab art 5 lõikes 6 sätestatud võimalikke uurimistoiminguid kolmandates riikides, siis märgime, et Põllumajandus- ja Toiduametil puuduvad koostöö kontaktid kolmandate riikide uurimisasutustega. Kuivõrd määruse ettepanekus sätestatu kohaselt oleks vastav uurimine võimalik ka üksnes asjaomaste ettevõtjate nõusolekul (art 5 lg 6), oleks vajalik määruses täpsustada, millised on tagajärjed nõusoleku mitteandmisel. Kas vastavaid tooteid tuleks seljuhul käsitleda automaatselt kui sunniviisilise töö tulemusena valminud toodetena. 4) Kas on sätteid, millega ei saa nõustuda? Praeguses etapis ei ole selliseid sätteid võimalik välja tuua. Eelnõu sätted on sõnastuselt väga üldised. Leiame, et on vajadus selgemate kriteeriumite 13  loomiseks, mille alusel riske hinnata (allaktid või juhised). 5) Milliseid positiivseid ja negatiivseid mõjusid näete, kui eelnõu võetakse vastu KOM pakutud kujul? Komisjoni poolt eelnõu esitamine ja tarnijate/ettevõtlusorganisatsioonide teadmine, et peavad tarneahelate osas hoolsamad olema ning vältima sunniviisilise töö tulemusel valminud toodete turustamist, avaldab loodetavasti positiivset mõju juba ametlikule jõustumisele eelnevalt. Põllumajandus- ja Toiduamet on seni teostanud järelevalvet toodetele või tootmisviisile või käitlemisele kehtestatud nõuete üle. Ettevõtete ja eraisikute vaheliste töösuhete ja tingimuste hindamine ei ole kuulunud ameti kompetentsi. Teadmata, kes on planeeritud pädevate asutusenakõnealuse määruse kontekstis, on ameti jaoks ebaselge, kas üldse oleks reaalselt võimalik alustada selle määruse alusel uurimismenetlust PTA-l. Eelnõu rakendamiseks kavandatud aja osas märgime, et see võib osutuda liiga lühikeseks. Täiendavalt teeme ettepaneku, et määruse kohaldamise aeg oleks 24 kuu asemel 36 kuud alates eelnõu jõustumisest. Kuivõrd ka KOM peab esitama oma juhendi 18 kuud pärast jõustumist ning on esinenud teiste eelnõudega juhtumeid, kui see viibis, siis parema rakendamise ja kindluse mõttes on hea, kui üleminekuaeg on pikem. Tarbijakaitse ja 1.TTJA peab põhjendatuks ja toetab ettepaneku peamist eesmärki, milleks on sunniviisilise töö Arvestatud Tehnilise Järelevalve tulemusena valminud toodete keelamine liidu turul. Keeld omakorda aitab kaasa sunniviisilise Amet töö kaotamisele, tagab võrdsed võimalused äriühingutele ning kõrvaldab ebaausa konkurentsi. Lisaks eelnevale näeme positiivset mõju (võimalike) sunniviisilise töö ohvrite kaitsmisele, kuna ettepaneku kohaselt kaasnevad ettevõtjatele erinevad meetmed, muu hulgas kohustus tasuda hüvitisi ja korrigeerida töölepinguid viisil, et need vastaksid rahvusvahelistele standarditele. 2. TTJA nõustub ettepaneku peamise eesmärgiga võidelda sunnitöö vastu, sealhulgas keelustada sunnitööga valminud toodete turule viimine (sh selliste toodete import/eksport). Oleme nõus, et kohaldamisala peaks hõlmama kõiki ettevõtjaid, olenemata ettevõtte suurusest. Usume, et laiahaardelise kohaldamisalaga eelnõu suudaks tõhusalt vastu seista sunnitööle ning sellest tulenevatele probleemidele, luues seeläbi tõhusa süsteemi sunnitööga võitlemiseks. 3. Kuivõrd määruse eesmärk on seotud eelkõige inimõiguste kaitsmisega ja selle keskmes on eelkõige töökeskkond ja töösuhted, märgib TTJA järgmist. Turujärelevalve toote nõutele vastavuse osas näeb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2019/1020 ette toodete kontrolli tollipiiril järgmiselt. Toll (Eestis Maksu- ja Tolliamet) edastab toote nõuetele vastavuse kahtluse korral kontrolliteate vastavalt tooteliigile pädevale turujärelevalveasutusele, mille osas pädev asutus peab otsustama toote turule lubamise või keelamise. Määruse ettepanekust on võimalik järeldada Komisjoni poolt sarnase koostöö rakendamine ka sunniviisilise töö tulemusena turule saabuva toote osas. Sunniviisilise töö kasutamine on tuvastatav ettevõttes töötingimuste ja - 14 suhete kontrollimisel. Samas ei ole sunniviisilise töö kasutamist võimalik tuvastada hetkel, kui toode tuleb turule või juba on turul. Seega, alles seejärel, kui järelevalvemenetluse raames on kogutud tõendite pinnalt tuvastatud ja fikseeritud sunniviisilise töö kasutamine ettevõttes, on võimalik võtta kasutusele järgmised meetmed, milleks mh on keeld lubada asjaomast toodet turule või asjaomase toote turult kõrvaldamine. TTJA hinnangul on eelnevat oluline arvestada määruse alusel liikmesriigi pädeva asutuse määramisel, kuivõrd menetluspädevus töötingimuste tuvastamise osas ei kuulu ühelegi toote turujärelevalveasutusele. 4. Peame siinkohal oluliseks juhtida tähelepanu mitmetele tähtaegadega seonduvatele sätetele ettepaneku artiklites 4-7, mis käsitlevad pädeva asutuse poolt läbiviidavaid uurimisi. 5. Määruse art 4 lõige 6 sätestab, et kui ettevõtja tõendab, et ta täidab hoolsuskohustust, määrates kindlaks sunniviisilise töö mõju oma tarneahelas ning võtab ja rakendab meetmeid, mis on sobilikud ja tulemuslikud sunniviisilise töö kaotamiseks lühikese aja jooksul, siis võtab pädev asutus seda nõuetekohaselt arvesse. TTJA palub selgitusi, mida tähendab „lühikese aja jooksul“? Millist ajaperioodi siin mõeldud on ning kes selle määrab? 6. Määruse art 5 lg 2 sätestab, et pädevad asutused, kes algatavad lõike 1 kohaselt uurimise, teavitavad uurimise objektiks olevaid ettevõtjad kolme tööpäeva jooksul alates kõnealuse uurimise algatamise kohta otsuse tegemisest [..]. Võttes arvesse lõikega 2 kindlaks määratud teavituse sisu ja mahtu, teeb TTJA ettepaneku pikendada viidatud artiklis nimetatud tähtaeg 5 tööpäeva peale. Määruse art 7 lg 1 b sätestab, et artiklis 6 lõikes 4 osutatud otsus peab sisaldama järgmist: [..] (b) mõistlik tähtaeg, mis määratakse ettevõtjale otsuse täitmiseks ning mis ei ole lühem kui 30 tööpäeva ega pikem kui on vajalik asjasse puutuvate toodete kõrvaldamiseks. Selle tähtaja määramisel peab pädev asutus võtma arvesse ettevõtja suurust ja majandusressursse. TTJA hinnangul on tegemist põhjendamatult pika ajaga otsuse täitmiseks, eriti kiireloomuliste menetluste puhul, kui peaks tekkima vajadus mõni toode viivitamatult turult kõrvaldada. Võttes arvesse määruse kohaldamisala, teeb TTJA ettepaneku muuta lõikes miinimumtähtaja tekstiosa sõnastust järgmiselt: „mis ei ole lühem kui 15 tööpäeva“. 8. Esitasite oma 26.05.2023 e-kirjas muu hulgas küsimuse, mille kohaselt soovite teada, kas uurimise korral on ettevõtja vaatest tõendatav, et kõik on õigesti tehtud. Nii nagu küsimuse sõnastusest selgub, on siinkohal vajalik ettevõtjate sisend vastamiseks. 9. Lisaks soovisite teada, kas ettepanekus sisaldub sätteid, millega ei saa nõustuda. 9.1. Finantsselgituse punkti 1.4.4. tulemusnäitajate kohaselt tuleb esitada statistikat järgmiste kohta: „Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi; Esialgse etapi uurimiste ja ellu viidud uurimiste arv; Kindlaks tehtud sunniviisilise töö tulemusena valminud 15  toodete arv; Turult kõrvaldatud toodete arv või nende toodete arv, mida piiril vabasse ringlusse ei lubata.“ 9.2.TTJA palub selgitada, kas tulemusnäitajate osas ootab Komisjon statistikat ja aruandlust igalt pädevalt asutuselt või ainult liikmesriigi vaates? Niisamuti, millise sagedusega soovitud statistikat esitama peab? 10. Kokkuvõtlikult kaasnevad pakutud kujul ettepaneku vastuvõtmisega nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud. 10.1. Positiivseks mõjuks võib muu hulgas olla asjaolu, et ettevõtjatele antakse täiendavad suunised ja ka teave, kuidas vältida sunniviisilist tööd nende tarneahelates. TTJA leiab, et ka tarbijate teavitamine toodetest, mille valmistamisel on kasutatud sunniviisilist tööd, omab positiivset mõju. Siiski tuleb siinkohal oodata täpsustusi ja ka suuniseid Komisjonilt osas, kuidas ja millise aja jooksul tarbijate teavitamine toimub. Kuivõrd eesmärk on kaitsta nii üldsuse kui ka tarbijate huve, milles panustavad pädevad asutused läbi õigusaktide täitmise tagamise üle teostatava järelevalve, kaasneb üleüldine positiivne mõju ühiskonnale. 10.2.Hinnates ettepanekus esitatud kohustusi ja selle laiahaardelist kohaldamisala, tuleb märkida võimaliku negatiivse mõjuna suurenevat halduskoormust (eriti määruse jõustumise ja ülemineku perioodil) pädevatele asutustele. Kahtlemata kaasneb ka määruse jõustumise ja ülemineku perioodil täiendav koormus nii pädevatele asutustele kui ka ettevõtjatele. Lisaks tuleb arvestada, et pädevate asutuste ressursid ja võimalused teostada kontrolle kolmandates riikides võivad olla piiratud või raskendatud. Eestimaa 1. Üldised kommentaarid Arvestatud Talupidajate Keskliit 1.1 Eestimaa Talupidajate Keskliit toetab määruse eelnõud ja leiab, et selle rakendamine on väga oluline. Igasuguseid inimõigusi rikkuvad praktikad tuleb keelustada. Keelates ettevõtjatel müüa või kättesaadavaks teha sunniviisilise tööga valmistatud tooteid aitab kindlasti välja juurida ELi turult selliste töövõtetega toodetud tooted. 1.2 Leiame, et selle määruse rakendamine aitab vähendada sunnitööd, mis on oma olemasolult ja mis tahes kujul vastuvõetamatu. Määruse rakendamine aitab kaitsta üksikisikute õigusi ja väärikust, takistades sunniviisilise töö abil toodetud toodete müüki ja kättesaadavust. Lisaks leiame, et Euroopa Liidul on moraalne ja eetiline kohustus võidelda sunnitöö vastu ning aidata kaasa ülemaailmsetele jõupingutustele sellise töö kaotamiseks. Toetame seisukohta, et määruse rakendamisega näitab Euroopa Liit oma pühendumust inimõiguste kaitsmisele ning õiglaste ja eetiliste kaubandustavade edendamisele. 16  1.3 Soovime veel rõhutada, et sunnitööga toodetud tooted tekitavad ebaausat konkurentsi. Sunnitööd kasutavad ettevõtted saavad ebaõiglase palgamaksmise ja töötingimuste puudumise tõttu toota kaupasid oluliselt odavalmalt kui nendega ausalt konkureerivad ettevõtted, eks maksvavad õiglast palka ja panustavad inimväärsete töötingimuste loomissesse. Keelates selliste toodete müügi ja ekspordi, aitab määrus säilitada ettevõtjatele võrdsed võimalused ja edendab õiglasi kaubandustavasid. 1.4 Üldiselt on selle määruse eelnõu rakendamine ülioluline, et kaitsta inimõigusi, edendada eetilisi kaubandustavasid, säilitada turu terviklikkus, suurendada tarbijate usaldust ja aidata kaasa rahvusvahelistele jõupingutustele sunnitöö vastu võitlemisel. 1.5 Eesti põllumajandustootjad seavad esikohale eetilised ja vastutustundlikud põllumajandustavad ning toetavad sunnitöö abil valmistatud toodete keelustamist. Põllumajandustootjate jaoks on oluline tagada aus konkurents ja inimõiguste austamine kogu tarneahelas. Lõppkokkuvõtteks soovime rõhutada, et põllumajandustootjate seisukoht sunnitöö abil valmistatud toodete keelustamise algatus on tervitatav ning leiame, et kuigi selle määruse rakendamisel on kindlasti oma keerukus ja palju erinevaid takistusi, mis hõlmab kõrgetasemelist rahvusvahelist koostööd, siis eesmärgi püstitus on õige ja talupidajad toetavad seda. Eesti Kaupmeeste Eesti Kaupmeeste Liidul ei ole selle eelnõu kohta kommentaare. Liit Eesti Ametiühingute Eesti Ametiühingute Keskliit toetab Euroopa Komisjoni algatust keelata ettevõtjatel müüa või Arvestatud Keskliit teha turul kättesaadavaks sunnitööga valmistatud tooted. Arvame, et määruse eelnõus olevad ettepanekud on asjakohased, proportsionaalsed ja täidavad eesmärki. Sunniviisilist tööd, mis põhineb nõrgema poole ärakasutamisel ei tohiks kaasajal mingilgi moel toetada, ka mitte kaudselt sellise tööga valmistatud tooteid ostes või tarbides. Nõustume eelnõu kohaldamisalaga ja meie hinnangul ei ole ühtegi sätet, millega ei peaks nõustuma. Meil puudub aga pädevus hinnata, kas eelnõu artiklites 5 ja 6 toodud tähtajad ning asjaolud on põhjendatud. Iga ettevõtja peaks saama tõendada, et ta on tooteid tootes või turustades toiminud heauskselt ja täitnud kehtivaid nõudeid. Negatiivseid mõjusid määruse vastuvõtmisel ei ole. Loodame, et määruses ettenähtud regulatsiooni abil suudetakse tõkestada sunniviisilist tööd. Transpordiamet Transpordiamet toetab KOM ettepanekut määruse väljatöötamiseks. Seatud eesmärk kaotada Arvestatud 2030 aastaks sunniviisiline töö on asjakohane ja eesmärgipärane. Hetkel tundub eelnõu nii kiire 17  toimima hakkamine ebarealistlik. Kuna keelatakse tõendatult sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete turule laskmist, siis peaks selgemaks muutma tõendamiskoormise konkreetsed protsessid ja uurimisnõuded. Lisaks tuleb määrata vajalikud volitused ja ressursid, mis hetkel puuduvad. Eelnõu kohaldamisala puudutab kõiki tooteid, seega on see väga mastaapne. Alustada tasuks etapiviisiliselt probleemsemate valdkondade toodetega ning praktikast õpitu põhjal leida kitsaskohad ja laiendada kohaldumisala. Kaasaegsemalt peaks reguleerima ka Euroopa Liidu turult sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete kõrvaldamise lõppetappi. Toodete jäätmeteks muutmine ei ole jätkusuutlik lähenemine ning selle asemel võiks kasutusele võtta kestlikumad ja keskkonnasõbralikumad variandid, näiteks taaskasutamine ja puudustkannatavate isikute toetamine. Eelnõu artiklid 4 ja 5 on liiga üldised ega aita kaasa tulemuslikult teabe kogumisele tõendamaks sunniviisilise töö kasutamist. Arusaadavalt tuleb täpsem regulatsioon siseriiklike õigusaktide kaudu, kuid ka määrus võiks olla põhjalikum. Paraku on käesoleval ajal osade ettevõtete puhul keeruline leida isegi kontaktandmeid, kuhu pöörduda, avalikult on leitav ainult kodulehel olev vorm ettevõtte poole pöördumiseks ja pöördumisele vastust ei pruugi saada. Samuti peavad määruse tulemuslikuks rakendamiseks olema selgelt määratletud pädevate asutuste volitused ning väga hästi töötama koostöö riigisiseste ja eri riikide pädevate asutuste vahel. Tähtajad eelnõus sobivad, kuna need pigem kattuvad praeguse praktikaga. Transpordiamet ei too eraldi välja, milliste sätetega ei saa nõustuda. Pigem on tegemist positiivse mõtte ja algatusega. Paraku ei anna eelnõu hetkel täit ettekujutust, kuidas praktikas rakendades kõiki probleeme ette näha ja lahendada. Eelnõu positiivse mõjuna näeme, et kui sunnitööna valmistatud toodetele puudub turg, siis neid enam ei toodeta, st sunnitööna valmistatud toodete kogus turul väheneb või need kaovad täielikult. Samuti on tootjatel kohustus oma tarneahelad üle kontrollida, et kõik tooted oleksid seaduspärased ja ausad. Lisaks on positiivne, et iga liikmesriik ei pea alati ise algusest peale uurimist läbi viima, vaid kui üks riik tõendab sunniviisilise töö kasutamise, siis saavad teised sellest juhinduda. Negatiivse poole pealt saab välja tuua ressursi puuduse, et sellist mahukat uurimist läbi viia ning samuti selle, et tõendamisprotsess on väga keeruline, kui uurimise objektiks olevad ettevõtjad ei ole huvitatud koostööst pädeva asutusega. Terviseamet Meil puudub arusaamine sellest, millises ulatuses on ELi turul kättesaadavaks tehtud VV seisukohtadesse on meditsiiniseadmete tootmisel olnud kasutusel sunnitöö. Seetõttu ei saa me hinnata planeeritava lisatud punkt, mille määruse võimalikku mõju täpsemalt. kohaselt tuleks äärmiselt kriitiliselt suhtuda toodete, 18 Meditsiiniseadmete selgesõnaline välja jätmine sellise määruse kohaldamisalast mõjuks sh ravimite ja kahtlemata küüniliselt. Samas kui seda määrust rakendama hakatakse, võib sellel olla meditsiiniseadmete, ennustamatu mõju meditsiiniseadmetega varustatusele. Samuti oleks kummaline mõelda, et hävitamisse ning määrusesse kirjutataks säte, mis kannaks mõtet, et peame oluliseks sunnitööga valmistatud võimalusel suunata need kaupade turult kõrvaldamist, va juhul kui see on meie patsientide vajaduste vaatest keeruline. tooted hävitamise asemel Ja omakorda tekib ehk vajadus täpsustada, kui kriitiline peab meditsiiniseade olema, et erandit abivajajateni. väärt olla ning kes selle üle otsustama hakkab. Ning milline see erand välja peaks nägema. Meditsiiniseadmete valdkonnas juba kasutusel olevate toodete turult eemaldamise võimaluste Eesti on ratifitseerinud ILO vaates – tooteid on alus turult eemaldada, kui on ilmnenud mõni (tõsisem) mittevastavus sunniviisilise töö kaotamise nõuetega. Sellist nõuet ei ole, et tootja/levitaja vm osapool peaks tõendama sunnitöö mitte konventsiooni, mille kasutamist tootmisel. Samuti, nii kummaliselt kui see ka ei kõla, ei ole sunnitöö kasutamine kohaselt oleme võtnud tootmisetapis otseselt alus öelda, et seade ise on meditsiiniseadmete määruste nõuetele mitte omale kohustuse rakendada vastav. tõhusaid abinõusid, et kaotada koheselt ja täielikult sunniviisiline töö (konventsiooni art 2). Sunnitööga saadud toodete, olgugi et vajalike ravimite ja meditsiiniseadmete, aktsepteerimine riigi poolt ei ole „tõhus abinõu“ sunnitööga võitlemiseks. Ühtlasi ei saaks ka „eranditega“ sunnitöö aktpsepteerimist pidada eetiliseks lähtekohaks. Seda enam, et senised sunnitöö raportid ei nimeta teadaolevalt ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonda kui probleemvaldkonda, mis õigustaks sellist 19  erikohtlemist võrreldes teiste tootegruppidega. Prokuratuur Prokuratuuril puuduvad märkused. Nimelt ei ole sunnitööga toodetud kaupade ELi turule Teadmiseks võetud jõudmise määrusel sisulist seost inimkaubanduse tõkestamisega ja toodete valmistamisel juba toimunud inimkaubanduse lahendamisega, sest see on kaetud kehtiva inimkaubanduse direktiiviga 2011/36/EL. Samuti on praeguseks ELi Nõukogu leppinud kokku muuhulgas üldise lähenemisviisi tekstis, mille kohaselt liikmesriigid peavad käsitama kuriteona inimkaubanduse ohvri pakutava teenuse tahtlikku kasutamist isiku poolt, kes on teadlik, et teenust pakkuv isik on inimkaubanduse ohver. Sellistel juhtudel peavad liikmesriigid tagama, et kõnealuse kuriteo eest nähakse ette tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus. Sunnitöö määruse kohaselt aga ei ole kaupade turult eemaldamise eelduseks kriminaalmenetlus ega rikkumise kriminaalkorras tuvastamine. Eelnevast tulenevalt ei ole karistusõiguslikes küsimustes arvamuse avaldamine käesolevale määrusele vajalik ning prokuratuuril midagi märkida pole. Politsei- ja PPA esialgsed seisukohad. Teadmiseks võetud Piirivalveamet 1. PPA-l ei ole vastuväiteid eelnõu kohaldamisala osas. 2. PPA-l puudub seadusest tulenev volitus teostada järelevalvet või kontrolli kaupade liikumise üle, mistõttu puudub teadmine sellest kas mõni Eestis müüdav välismaa kaup on toodetud sunnitöö abil. 3. PPVS 3 lg 1 p 7 alusel on politsei ülesandeks süütegude menetlemine. PPA juhindub menetluse alustamise otsustamisel muuhulgas pädeva asutuse poolt järelevalve käigus kogutud tõenditest. Juhtumeid, kus sunnitööga toodetakse kaupu Eestis, menetleb PPA inimkaubanduse kuriteokoosseisu tunnustel. Välisriigis toime pandud kuritegude puhul juhindutakse KrMS § 3 sätestatust. Kui kriminaalmenetluses tuvastatakse kauba tootmisel või pakendamisel inimkaubanduse kuriteokoosseis siis tuleb selgelt reguleerida kuidas käituda toodetud kaubaga pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist - milline pädev asutus kõrvaldab kauba lettidelt või e- kaubandusest ja milline asutus mida kõrvaldatud kaubaga edasi teeb. 4.PPA on vajadusel valmis panustama määruse küsimuste edasistesse aruteludesse kuid teeb ettepaneku kaasata aruteludesse ka prokuratuur ja kohus. Eesti Kaubandus- 1.Ettepaneku artikli 1 kohaselt keelatakse teha liidu turul kättesaadavaks ja ka eksportida kaupu, Arvestatud/ teadmiseks Tööstuskoda mis on valminud sunnitöö tulemusena. Kaubanduskoda toetab igati põhimõtet, et sunnitöö abil võetud valminud toodetel ei tohi olla kohta Euroopa Liidu turul ning samuti ei tohiks sellised tooted VV seisukohtadesse on Euroopa Liidu kaudu jõuda kolmandatesse riikidesse. lisatud punkt, mille kohaselt määrus peab 20 2.Ettepaneku artikli 11 kohaselt loob komisjon ekspertide abiga andmebaasi, kuhu kantakse olema õigusselge ja üheselt kolmandate riikide hulgast need riigid, mille puhul esineb ekspertide hinnangute kohaselt kõrge mõistetav. Määrusest peab sunnitöö risk. Ei ole täiesti selge, millised tagajärjed on andmebaasi kuulumisel sellest riigist selguma piisavalt täpselt, pärit kaupade tootjatele, kuid Ettepaneku artikli 4 punkti c kohaselt võib kauba päritoluriigi kuidas jõutakse järeldusele, kuulumine loodavasse andmebaasi olla üheks argumendiks uurimise alustamisel. Ei saa ka et toode on toodetud välistada, et sellesse andmebaasi hakkaksid kuuluma mitmed Euroopa Liidule kaubanduslikult sunniviisilist tööd olulised riigid, näiteks Hiina, kust pärinevad mitmed olulised elektroonikakomponendid ning kasutades, ning see, muud koostisosad erinevatele toodetele, või Kongo Demokraatlik Vabariik, kust pärineb näiteks millised on määruse suur hulk erinevates nutiseadmetes kasutatavaid mineraale, mida on mujalt keeruline hankida. rakendamisega ettevõtetele Ehkki Kaubanduskoda mõistab üheselt ja selgelt hukka igasuguse sunnitöö ja lapstööjõu ja riigisektorile kaasnevad kasutamise mistahes kaupade valmistamisel, soovime teada, kas Euroopa Liit on valmis selleks, kohustused. et nende Euroopa Liidule oluliste kaubanduspartnerite kaubad ei oleks enam EL turul kättesaadavad, seda muuhulgas ka juhul, kui kauba tootmisel ei ole kasutatud sunnitööd. Samuti peame oluliseks, et Seejuures tuleb märkida, et paljudele sellistest riikidest pärit kaupadele puuduvad hetkel ainuüksi see, et konkreetne alternatiivid, mis tähendab seda, et Euroopa Liidus võib tekkida puudus mitmetest toodetest, toode, mis on toodetud sealhulgas ka mitmetest kriitilise tähtsusega toodetest. mingis konkreetses 3. Ettepaneku artikli 12 kohaselt määravad liikmesriigid pädevad asutused, kes muuhulgas piirkonnas ja on komisjoni hakkavad teostama järelevalvet selle üle, et turule ei jõuaks sunnitöö abil valmistatud kaupu. koostatud andmebaasis, ei Ettepaneku artikli 30 alusel kehtestavad liikmesriigid sunnitöö abil valminud kaupade turule oleks aluseks, mille pinnalt laskmise eest karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. pädevad asutused teevad Kaubanduskoda soovib täpsustada, kuidas selline järelevalve toimima hakkaks ning milline otsuse tooted turult saaks olema kauba tarneahelas olevate ettevõtete vastutus sunnitöö kasutamise eest. Näiteks, kõrvaldada ning hävitada, kui Eesti ettevõte ostab sisendmaterjale Läti ettevõttelt, kes on need materjalid ostnud Saksamaa vaid arvesse võetaks ettevõttelt, kes omakorda hankis need materjalid mõnest kõrge sunnitöö riskiga riigist, siis kindlasti ka ettevõtjalt kuidas jaguneb vastutus nende ettevõtete vahel, kui pädeva asutuse otsuse kohaselt on kauba saadud teavet ja muid olulisi valmistamisel kasutatud sunnitööd ning millised neist ettevõtetest ja kui suures ulatuses saaksid asjaolusid. karistada? Kaubanduskoda mõistab hukka igasuguse sunnitöö kasutamise kaupade valmistamisel, ent samas oleme vastu sellele, et kaupu on võimalik pidada sunnitöö abil Seega peab olema selge, valminuks ja vastavalt Ettepanekule EL turule mitte lubada vaid pelgalt seetõttu, et kaup on kuidas täpselt valmistatud kõrge sunnitöö riskiga riigis, kuna see tähendaks mitmete oluliste kaupade kadumist määratletakse, et toode on Euroopa Liidu turult. Kui aga fakt, mis riigist on toode pärit, ei ole otsustava tähtsusega valminud sunnitöö tegemaks kindlaks, kas toote valmimisel on kasutatud sunnitööd või mitte, on Kaubanduskoda tulemusena, milliseid Ettepaneku osas toetaval seisukohal. tõendeid tuleb ettevõtjal pädevale asutusele esitada, 21  kui on tekkinud sunnitöö kasutamise kahtlus mõne toote või selle komponendi suhtes (eriti kui see on imporditud kolmandast riigist) ning millised on ettevõtja mistahes muud kohustused antud määruse alusel. Lisaks on oluline, et kohustused, mis tulenevad määrusest pädevatele asutustele, eelkõige see, kuidas läbi viia riskipõhist hindamist ning määruses ettenähtud menetlusi, oleksid õigusselged ja üheselt mõistetavad. Eeltoodust tulenevalt leiame, et määrusest peab konkreetsemalt selguma, milline on see teave, mille pinnalt pädev asutus uurimise esialgses etapis riskihindamist läbi viib (nt art 4 lg 1), milline on see teave, mille ettevõtjad peavad pädevale asutusele uurimise käigus esitama (nt art 5 lg 3) ning kuidas pädev asutus jõuab otsusele, et konkreetsete toodete puhul esineb sunniviisilise töö 22  kasutamise kahtlus (art 5 lg 1). Ehk teisisõnu – mis on need tõendid, mille pinnalt teeb pädev asutus otsuseid. Eesti on ratifitseerinud ILO sunniviisilise töö kaotamise konventsiooni, mille kohaselt oleme võtnud omale kohustuse rakendada tõhusaid abinõusid, et kaotada koheselt ja täielikult sunniviisiline töö (konventsiooni art 2). Sunnitööga saadud toodete, olgugi et vajalike elektroonikakomponentide või mineraalide aktsepteerimine riigi poolt ei ole „tõhus abinõu“ sunnitööga võitlemiseks. Ühtlasi ei saaks ka „eranditega“ sunnitöö aktpsepteerimist pidada eetiliseks lähtekohaks. 23