Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: 23.10.2023 nr 1.4-3/1105 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile teist korda kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu, sest selles on vahepeal toetuse andmise tingimusi oluliselt muudetud. Palume eelnõu kooskõlastada kolme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, EN_TO_arendamine.pdf; 2. Määruse eelnõu lisa, Lisa_hindamiskriteeriumid.pdf; 3. Määruse eelnõu seletuskiri, TO_arendamine_SK.pdf; 4. Määruse eelnõu seletuskirja lisa, SK_lisa_2023.pdf. Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Ragne Lokk 625 6148 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 09.10.2023 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr ….. Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Koostöö“ sekkumise „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ raames antava tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on parandada tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekust ning seeläbi tagada nende jätkusuutlik areng. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, suurus ja määr § 3. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse tegevuskavas kavandatud uue arendamistegevuse elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse. (2) Toetatavast tegevusest vähemalt 30 protsendi ulatuses viiakse ellu keskkonna-, kliima- või innovatsioonialast arendamistegevust. (3) Toetatavast tegevusest kuni kümne protsendi ulatuses võib ellu viia muud uut tegevust, mis ei panusta §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse. (4) Tegevuskava sisaldab järgmisi andmeid: 1) tegevuskava elluviimise kestus ja tegevuskava eesmärk; 2) kirjeldus taotletava toetuse kogusumma kasutamise kohta; 3) kavandatavate tegevuste kirjeldus ja eeldatav maksumus, sealhulgas nende tegevuste kirjeldused, mis ei panusta §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse; 4) kirjeldus, kuidas kavandatavad tegevused panustavad §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse; 5) kavandatavate tegevuste elluviimise ligikaudne ajakava. (5) Tegevuskava võib ellu viia kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. (6) Toetust antakse ühe tunnustatud tootjaorganisatsiooni või ühe tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu kohta kuni kolme aasta eest viie aasta jooksul arvates tema esmakordsest tunnustamisest. (7) Tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. (8) Tegevuskavas kavandatud tegevustega ei tohi alustada, sealhulgas nendega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta, varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. § 4. Toetuse vorm, suurus ja määr (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 77 lõike 8 punkti b kohaselt kindlasummalise maksena. (2) Toetuse suurus arvutatakse maksetaotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu alusel. Toetuse maksimaalne suurus on 100 000 eurot aastas. (3) Toetuse määr on toetuse taotluse esitamise aastal kümme protsenti § 5 lõikes 1 nimetatud taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust. (4) Kui § 5 lõikes 1 nimetatud taotleja toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on kuni üks miljon eurot, vähendatakse tema toetuse määra järk- järgult igal järgneval aastal 0,5 protsendipunkti võrra. (5) Kui § 5 lõikes 1 nimetatud taotleja toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on üle ühe miljoni euro, vähendatakse tema toetuse suurust järk- järgult igal järgneval aastal 25 000 euro võrra. (6) Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 225 000 eurot ühe taotleja kohta. § 5. Nõuded taotlejale 2 (1) Toetust antakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonile või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidule (edaspidi koos taotleja). (2) Taotleja riiklik maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. (3) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. (4) Taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. (5) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. (6) Taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 364, 365, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 6. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse. (2) Taotluste vastuvõtu alustamisest asjaomasel kalendriaastal teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (3) PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel. § 7. Nõuded taotlusele (1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning tema esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotletava toetuse kogusumma; 4) teave taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu kohta; 5) teave selle kohta, et tegevuskavas kavandatud tegevused on taotleja jaoks uued arendamistegevused; 6) teave selle kohta, et tegevuskavas kavandatud tegevustest vähemalt 30 protsendi ulatuses viiakse ellu keskkonna-, kliima- või innovatsioonialast arendamistegevust; 7) teave selle kohta, et tegevuskavas kavandatud tegevustest kuni kümne protsendi ulatuses viiakse ellu muud uut tegevust. 3 (2) Taotleja esitab koos taotlusega tegevuskava ja kehtiva liikmete nimekirja. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 8. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA. § 9. Taotluse hindamine (1) PRIA hindab taotlust lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. (2) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud vähemalt kuus hindepunkti. § 10. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Toetuseks ettenähtud vahendite piires rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 4 alusel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. (3) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. 5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine § 11. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja viib tegevuskavas kavandatud tegevused ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, kuni kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. (2) Toetuse saaja täidab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni järgmisi kohustusi: 1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust; 5) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega ning kasutama selleks ettenähtud sümboleid ja 4 teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaselt. (3) Toetuse saaja vastab § 5 lõigetes 1 ja 2 ning 4–6 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. (4) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. § 12. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le kuni kolmel aastal arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 maksetaotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotlustoimiku number, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) toetuse saaja müügitulu suurus maksetaotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohta. (2) Toetuse taotluse esitamise aastal esitab toetuse saaja maksetaotluse 7. detsembriks. (3) Alates teisest maksetaotluse esitamisest esitab toetuse saaja koos maksetaotlusega tegevuskava rakendamise aruande, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest ning selle lõplikust mahust ja maksumusest; 2) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 3) hinnang tegevuskava eesmärgi saavutamise kohta. (4) Toetuse saaja võib aastas esitada ühe maksetaotluse. (5) PRIA teatab maksetaotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (6) Lõikes 5 sätestatut ei kohaldata lõikes 2 nimetatud juhul. § 13. Maksetaotluse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. § 14. Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. (2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. 5 (3) Toetuse taotluse esitamise aastal teeb PRIA toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 15 tööpäeva jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. (4) Alates teisest maksetaotluse esitamisest teeb PRIA toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 35 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse esitamise tähtpäevast. (5) Viimase maksetaotluse esitamise ajaks peab toetuse saaja olema tegevuskava ellu viinud ja saavutanud selle eesmärgi. (6) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. § 15. Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. § 16. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa. Taotluse hindamise kriteeriumid 6  SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on kooskõlas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõikega 2 ja § 24 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikli 77 lõike 8 punktiga b. Eelnõuga kehtestatakse „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Koostöö“ sekkumise „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ raames tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamiseks antava toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Täpsemalt on toetus maaelu arengu toetus, mida antakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) ning strateegiakava alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega. Viimastel aastatel on Eestis põllumajanduses tegutsevate tulundusühistute arv kasvanud, mis näitab, et põllumajandustootjate koondumine muutub järjest aktuaalsemaks ja põllumajandustootjad on avatumad võimalusele taotleda tulundusühistu tunnustamist tootjaorganisatsioonina. Tunnustatud tootjaorganisatsiooni peamine eesmärk on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Kuulumine tootjaorganisatsiooni aitab põllumajandustootjatel vähendada tehingukulusid ning teha koostööd teiste põllumajandustootjatega oma toodete töötlemisel ja turustamisel. Tunnustatud tootjaorganisatsioonis on põllumajandustootjatel parem ühine läbirääkimispositsioon, võimaldades näiteks koondada tarneid, parandada turustamist, pakkuda liikmetele tehnilist ja logistilist tuge, aidata kvaliteedijuhtimisega, soodustada teadmussiiret. Oluliseks eeliseks saab pidada ka erandeid konkurentsireeglitest – tunnustatud tootjaorganisatsioon võib oma liikmete nimel kavandada nende kogutoodangu või selle osa tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle. Strateegiakava alusel toetatakse põllumajandustootjate koostöövormidena tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 5 on sätestatud üldeesmärgid EAFRDst eraldatava toetuse rakendamiseks, mille täitmiseni jõutakse erieesmärkide kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõikes c on toodud erieesmärk, milleks on parandada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Nimetatud erieesmärgi saavutamisse panustavad viis sekkumist: 1) Sekkumine „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“; 2) Sekkumine „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186). 1 3) Sekkumine „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“; 4) Sekkumine „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“; 5) Sekkumine „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine.“ Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamise sekkumise eesmärk on tõsta tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni liidu juhtimisvõimekust, et seeläbi tagada nende jätkusuutlik areng. Sellest tulenevalt toetatakse arendamistegevusi nagu näiteks professionaalsete juhtide palkamist, erinevate koolituste või seminaride korraldamist organisatsioonid liikmetele ning selliste praktikate juurutamist, mis aitavad kaasa organisatsiooni jätkusuutlikule arengule, kuid millesse panustamiseks pole tunnustatud tootjaorganisatsioonidel piisavalt vahendeid. Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja turustamise (tegevussuund 5) eesmärki tootja positsiooni tugevdamine turul. Põllumajandustootja positsiooni tugevdamine toidutarneahelas panustab toidutarneahela tasakaalu saavutamisse. Tasakaal toidutarneahela lülide vahel väljendub põllumajandustoodete ja toidukaupade hinnamarginaalide ühtlasemas jaotuses. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning sama osakonna nõunik Ragne Lokk (625 6148; [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri Jänes (625 6539; [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja 16 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ raames tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamiseks antava toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk. Toetust antakse tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekuse parandamiseks, et seeläbi taganda nende jätkusuutlik areng. Juhtimisvõimekuse all mõeldakse organisatsiooni arenguks vajalike oskuste ja teadmiste tõstmist ehk organisatsiooni edasiarendamiseks vajalike protsesside loomist, oskuste ja teadmiste tõstmist jms. Näiteks, kui organisatsioon soovib jätkusuutlikust arengust lähtuvalt organisatsioonis läbi viia rohepööret, siis võib olla vaja tõsta teadlikkust näiteks rohepöörde vajalikkusest, korraldada erinevaid koolitusi, seminare organisatsiooni liikmetele või kaasata eksperte, kes nõustavad rohepöörde läbiviimist vms ehk tõstagi juhtimisvõimekust just rohepöörde läbiviimisel, mis tagabki organisatsiooni jätkusuutlikku arengu. Seega juhtimisvõimekuse all ei mõelda üksnes juhtide palkamist või juhtide koolitamist vaid organisatsiooni jätkusuutliku arengu tagamiseks vajalike 2 protsesside juhtimisvõimekust. Selle toetuse andmise eesmärk panustab omakorda strateegiakava erieesmärk, milleks on parandada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Eelnõu §-s 3 sätestatakse tegevused, mille kohta võib toetust taotleda. Toetust antakse üksnes tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsiooni liidu arendamistegevusteks, et seeläbi tagada nende jätkusuutlik areng. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punktile b võib toetust anda esimesel viiel tunnustamisjärgsel aastal. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse tegevuskavas kavandatud uuteks arendamistegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse. Võttes arvesse, et selle toetuse eesmärgiks on toetada organisatsioone oma juhtimisvõimekuse parandamisel ning seeläbi tagada nende jätkusuutlikkus, millest tulenevalt toetatakse üksnes nende tegevuste elluviimist, mis on seotud organisatsiooni arendamisega. Sellised arendamistegevused on näiteks: 1) juhi palkamine, sh juhtimiskonsultandi ja mentori palkamine; 2) arendusprotsessidesse ekspertide kaasamine; 3) koolituste või seminaride või infopäevade korraldamine nii organisatsiooni juhile kui ka liikmetele; 4) koolitustel, konverentsidel, infopäevadel osalemine; 5) õppereiside korraldamine. Kuna organisatsiooni arendamisetegevused sõltuvad väga erinevatest asjaoludest nagu näiteks organisatsiooni suurusest, arengufaasist, tegutsemisajast jne, siis ei sätestata määruses konkreetset loetelu arendustegevustest, vaid organisatsioon saab ise valida, mis on just selle organisatsiooni jaoks kõige olulisemad arendamistegevused, mis tagavad tema jätkusuutliku arengu. Toetust antakse üksnes organisatsioonide arendamiseks vajalikele uutele tegevustele. Uute tegevuste all mõeldakse tegevusi, mida tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit pole varem teinud. Alles tunnustatud organisatsioonide jaoks on arendamise toetust taotlema tulles eeldatavasti kõik arendamistegevused organisatsioonile n.ö uued tegevused. Kui enne või pärast tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist on alustatud arendamistegevusega, siis selle konkreetse tegevusega jätkamiseks toetust taotleda ei saa. Näiteks, kui organisatsioonil on juba palgatud juht, siis ei saa toetust taotleda palga maksmiseks juhile, kes on varasemalt töötanud organisatsioonis. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, toetatavast tegevusest vähemalt 30% ulatuses viiakse ellu keskkonna-, kliima- või innovatsioonialast arendamistegevust. Tulenevalt sellest, et strateegiakava üheks üldeesmärgiks on edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse, siis peab tegevuskavas kavandatud uutest arendamistegevustest moodustama vähemalt 30% keskkonna-, kliima- või innovatsioonialased arendamistegevused. See tähendab, et tegevuskavas kavandatud arendamistegevustest vähemalt 30% peavad moodustama sellised arendamistegevused, mis aitavad kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8522 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkide, Euroopa Liidu roheleppe, „Talust taldrikule“ strateegia, ÜRO kliimaleppe ning Eesti kliimapoliitika põhialused 2050 täitmisele. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 9 kohaselt on keskkonnaeesmärkideks kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Samas määruses on täpsustatud, millised viisid aitavad eespool loetletud eesmärkide täitmisele kaasa. Näiteks kliimamuutuste leevendamisse panustab kasvuhoonegaaside heite vähendamise ning süsiniku sidumise ja säilitamise tehnoloogia ulatuslikum kasutamine. Seega on näiteks keskkonnaalaseks arendamistegevuseks keskkonnaauditite läbiviimine (süninikujalajälje kaardistamine jms). Keskkonna-, kliima- või innovatsioonialased arendmistegevused on näiteks: 1) kliimamuutuste leevendamist, ringmajandust, innovatsiooni (sh uute tehnoloogiate kasutuselevõttu) käsitlevatel koolituste, infopäevade, seminaride korraldamine nii organisatsiooni juhile kui ka liikmetele; 2) õppepäevadel ja õppereisidel osalemine, mis puudutavad kliimamuutuste leevendamist, ringmajandust, innovatsiooni; 3) ressursiauditite, süninikujalajälje, standardite jms läbiviimine. Kuna organisatsiooni arendamisetegevused sõltuvad väga erinevatest asjaoludest, siis ei sätestata määruses konkreetset loetelu keskkonna-, kliima- või innovatsioonialastest arendustegevustest vaid organisatsioon saab ise valida, mis on just selle organisatsiooni jaoks kõige olulisemad tegevused, mis tagavad tema jätkusuutliku arengu. Nii arendamistegevused kui ka keskkonna-, kliima- või innovatsioonialastele arendustegevused peavad olema organisatsiooni jaoks uued. Seega, kui näiteks enne taotluse esitamist viiakse organisatsioonis läbi keskkonnaauditit või kaardistatakse süninikujalajälge, siis selliste tegevuse jätamiseks toetust taotleda ei saa. Ka keskkonna-, kliima- või innovatsioonialaste tegevuste puhul toetatakse üksnes arendamistegevusi ning materiaalsesse varasse tehtavate investeeringute jaoks toetust taotleda ei saa. Näiteks ei saa toetust taotleda seadmete või masinate ostmiseks. Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et taotleja võib kuni 10% lõikes toetatavast tegevusest kavandada muudeks uuteks tegevusteks kui organisatsiooni arendamistegevused. Sellised tegevused võivad olla seotud tootjaorganisatsiooni loomisega kaasnevate kuludega, näiteks juriidiline nõustamine või muud igapäevased kulud, mis on vajalikud organisatsiooni igapäevaseks toimimiseks teha. Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab nõuded tegevuskavale. Tegevuskava minimaalne kestvus on üks aasta ja maksimaalne kestvus kolm aastat, olenevalt mitmendal aastal pärast tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist tullakse arendamise toetust taotlema ja kui pikaks ajaks koostatakse tegevuskava. Taotleja kirjeldab tegevuskavas, millised on need arendusalased tegevused, mida on vaja teha just selle konkreetse organisatsiooni edasiseks arenguks, et tõsta juhtimisvõimekust ja seeläbi tagada jätkusuutlik areng ehk saavutada toetuse andmise eesmärgid. Toetust võib taotleda ühe kuni kolme aasta pikkuse tegevuskava elluviimiseks viie aasta jooksul alates tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu esmakordsest tunnustamisest. Näiteks, kui tegevuskava kavandatakse kolmeks aastaks, peab selle ellu viima kolmel järjestikkusel aastal, kuid mitte hiljem kui viie aasta jooksul arvates tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu esmakordsest tunnustamisest. 4 Tegevuskavas võib kavandada nii ühe kui mitu arendamistegevust, kuid oluline on, et tehtavate arendamitegevustega saavutatakse toetuse andmise eesmärk, milleks on tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekuse tõstmine ja jätkusuutlik areng. Täpsemalt peab tegevuskava sisaldama: 1) tegevuskava elluviimise kestus ja tegevuskava eesmärk – taotleja toob välja, mis on selle tegevuskava peamine eesmärk ehk miks just selliseid tegevusi kavandatakse. Näiteks võib olla tegevuskavas eesmärgiks organisatsiooni juhtimisvõimekuse tõstmine ja tegevused, mida tegevuskava raames kavandatakse on näiteks vajadusel uue juhi, turundusjuhi, juhtimiskonsultandi või mentori palkamine üheks kuni kolmeks aastaks; 2) kirjeldus taotletava toetuse kogusumma kasutamise kohta – taotleja toob välja, millises summas toetust taotletakse ning nimetab, millisteks arendustegevusteks planeeritake taotletavat toetuse summat kasutada. Näiteks, taotleja taotleb toetust 100 000 euro ulatuses, toetuse eesmärk on juhtimisvõimekuse tõstmine ja arendustegevuseks uue juhi palkamine, millega panustataksegi juhtimisvõimekuse tõstmisesse; 3) kavandatavate tegevuste kirjeldus ja eeldatav maksumus, sealhulgas tegevuste kirjeldused 10% ulatuses tegevuskavas kavandatud tegevuste maksumusest, mis ei panusta tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu jätkusuutlikule arengule – taotleja toob välja, milliseid tegevusi kavandatakse teha, et saavutada toetuse andmise eesmärk. Näiteks uue juhi palkamine, sest see aitab kaasa juhtimisvõimekuse tõstmisele ning toob ka välja selleks tehatavate kulude maksumuse. Samuti peab tegevuskavas välja tooma kavandatavate tegevuste võimalikud maksumused. Kuna taotlejal on lubatud kuni 10% ulatuses tegevuskavas kavandatud tegevuste maksumusest kasutada muudeks tegevusteks kui organisatsiooni arendamisategevused, siis tuleb vajadusel ka selliste tegevuste kirjeldus ja maksumus tegevuskavas eraldi välja tuua. Tootjaorganisatsioonide arendamisse mitte panustavateks tegevusteks võib olla näiteks tootjaorganisatsiooni loomisega kaasnenud kulud (õigusteenuse ja raamatupidamisteenuse kulud, auditeerimisega seotud kulud jne) või muud igapäevased kulud, mis on vajalikud organisatsiooni toimimiseks teha. 4) taotleja kirjeldus kavandatavate tegevuste mõjust organisatsiooni arengule – taotleja kirjeldab, kuidas kavandatavad tegevused aitavad kaasa organisatsiooni arengule. 5) kavandatavate tegevuste elluviimise ligikaudne ajakava – vastavalt sellele mitmeks aastaks taotleja tegevuskava koostab, kirjeldatakse, mis ajal mingit tegevus on planeeritud teha. Näiteks kui taotleja tegevuskava raames teeb oma liikmetele koolitusi, siis peab olema välja toodud, millal need koolitused toimuvad. Kui näiteks taotleja on tegevuskavas ette näinud mentori palkamise, siis tuuakse välja, mis ajavahemikuks nimetatud mentor palgatakse. Ligikaudse ajakava võib koostada nii kuude lõikes kui ka kvartali lõikes. Kui on teada konkreetsed kuupäevad, millal näiteks koolitused toimuvad, siis peab välja tooma ka need kuupäevad. Eelnõu § 3 lõikes 5 sätestatakse, et tegevuskava võib ellu viia kolme aasta jooksul arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. See tähendab, et tegevuskava võib teha kuni kolmeks aastaks, kuid tegevuskavas kavandatud tegevused peab ellu viima kolmel järjestikkusel aastal, kuid mitte hiljem kui viie aasta jooksul arvates tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu esmakordsest tunnustamisest. Täpsemalt on tegevuskava nõudeid selgitatud eelnõu§ 3 lõike 3 selgitava osa juures. Eelnõu § 3 lõikes 6 sätestatakse, et toetust antakse ühe tunnustatud tootjaorganisatsiooni või ühe tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu kohta kuni kolme aasta eest viie aasta jooksul 5 arvates tema esmakordsest tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustamisest. See tähendab, et toetust võib maksta esimesel viiel tunnustamisjärgsel aastal ja seda viite aastat hakatakse lugema esmakordsest tunnustamise hetkest alates ehk tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu esmakordsest tunnustamise kuupäevast. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 3 artikli 152 kohaselt võivad liikmesriigid tunnustada tootjaoganisatsioone sektoripõhiselt. Sama määruse artikli 154 kohaselt võib liikmesriik anda tootjaorganisatsioonile rohkem, kui ühe tunnustuse, tingimusel, et tootjaorganisatsioon vastab iga sektori puhul tunnustamise tingimustele. Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsoonide liidu arendamise toetust antakse organisatsioonipõhiselt, see tähendab, et kui tunnustatud tootjaorganisatsioonil või tunnustatud tootjaorganisatsiooni liidul on mitu tunnustust, saab organisatsioon perioodi 2023–2027 jooksul esitada ühe tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetuse taotluse, sest seda toetust antakse ühe taotleja kohta üks kord strateegiakava programmiperioodi jooksul. Näiteks, kui tootjaorganisatsioon X on tunnustatud nii sealihasektoris kui ka veiselihasektoris, siis võetakse tootjaorganisatsiooni X puhul tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetuse taotlemisel arvesse organisatsiooni esmakordse tunnustamise aeg ehk olenevalt sellest kumb tunnustus (sealihasektoris või veiselihasekoris) varem saadi. Kuna toetust antakse eesmärgiga tõsta organisatsiooni juhtimisvõimekust, et tagada tema jätkusuutlik areng ning toetatakse üksnes uute arendamistegevuste tegemist, siis seda toetust antakse vaid üks kord strateegiakava programmiperioodil. Eelnõu § 3 lõikes 7 sätestatakse, et tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud peavad olema toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsamal viisil. Tegevuskavas kavandatud uued arendamistegevused peavad olema toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Näiteks võib tegevuskavas kavandada uue juhi palkamist või erinevaid koolitusi organisatsiooni liikmetele nagu näiteks rohepöörde läbiviimine organisatsioonis ehk selliste arengustegevuste tegemist, mis on seotud organisatsiooni juhtimisvõimekuse (näiteks organisatsioonis rohepöörde läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste juurutamine) tõstmisega, et tagada organisatsiooni jätkusuutlik areng. Küll aga ei loeta arendamistegevuste hulka materiaalse vara ostmist (investeeringute tegemist) olenemata sellest, et nende investeeringute tegemine aitab kaasa tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu jätkusuutlikule arengule nagu näiteks uue toomisüksuse ehitamine või uute seadmete ostmine. Samuti ei loeta arendamistegevuste hulka materiaalsesse varasse tehtavaid kulusid, mis on seotud organisatsiooni juhtimisega, nagu arvuti või telefoni ostmine või ametiauto soetamine. Eelnõu § 3 lõike 8 kohaselt ei või toetatavate tegevuste elluviimist alustada varem ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Siduvate kohustuste all on mõeldud, et taotlejal ei ole enne taotluse esitamist võetud siduvaid lepingulisi kohustusi, sest see on vastuolus toetuse andmise põhimõttega ehk toetust antakse üksnes uute tegevuste tegemiseks. Näiteks loetakse toetatavate tegevuste alustamiseks seda, kui alustatakse arendustegevuse tegemisega või võetakse esimene õiguslikult siduv kohustus näiteks tellida koolitus või muu kohustus, mis teeb tegevuse pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Näiteks, kui taotleja soovib organisatsiooni arendamiseks palgata 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347 20.12.2013, lk 671). 6 juhi, siis enne taotluse esitamist võib ta tööpakkumise avaldada, kuid siduvaid lepingulisi kohustusi ei tohi võtta enne taotluse esitamise päevale järgnevat päeva. Kui taotleja alustab kavandatava tegevuse elluviimist taotluse esitamise päevale järgneval päeval, siis kõik kulutused, mida taotleja teeb, on tema enda vastutusel, sest PRIA ei ole selleks ajaks veel teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõikest 2 võivad liikmesriigid toetust anda üksnes uute tegevustega alustamiseks. Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse vorm, suurus ja määr. Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punkti b kohaselt kindlasummalise maksena. See tähendab, et toetuse suurus sõltub taotleja müügitulust ja seda toetust makstakse vaid kord aastas. Vaatamata sellele, et toetuse suurus sõltub taotleja müügitulust võib taotleja kavandada arendustegevusi suurema summa ulatuses, kui seda võimaldab toetus, kasutades selleks oma vahendeid. Küll aga peab taotleja tegevuskavas kavandatavate tegevuste maksumus ära katma toetuseks makstava summa. Toetust makstakse lihtsustatud kulumeetodi alusel kindlasummalise maksena (ingl lump sum) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt. Kindlasummalise makse suurus antud toetuse puhul on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punktis b. Lihtsustatud kulumeetodi kasutamise peamine eesmärk on lihtsustada määruse rakendamist nii toetuse saajatele, kes ei pea kuludokumente esitama kui ka PRIA-le, kes ei pea kuludokumente kontrollima. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt arvutatakse toetuse suurus maksetaotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu alusel. Toetuse maksimaalne suurus on 100 000 eurot aastas. See tähendab, et kui taotleja müügitulu aastate lõikes suureneb, siis toetuse maksimaalne suurus ei ole ühelgi juhul rohkem kui 100 000 eurot aastas toetuse saaja kohta. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt on toetuse määr toetuse taotluse esitamise aastal 10% taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt kui taotleja toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on kuni üks miljon eurot, vähendatakse tema toetuse määra järk- järgult igal järgneval aastal 0,5 protsendipunkti võrra. Nimetatud nõue tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 77 lõige 8 punktist b. Toetuse summa järkjärgulise vähendamise eesmärk on muuta soodustavast toetusest loobumine sujuvamaks ning suurendada võimalust, et tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsiooni liit oleks pärast toetuse maksmise lõpetamist elujõuline. Taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel lähtutakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta taotleja müügitulust. Oluline on märkida, et järk-järgulist vähendamist rakendatakse protsentuaalselt sammuga 0,5% aastas. Seega, kui tunnustatud toojaorganisatsiooni müügitulu aastate lõikes suureneb, võib suureneda ka toetuse summa. 7 Näide 1. Kui taotleja taotleb toetust esimesel aastal pärast tunnustamist: Taotluse esitamisele Toetuse maksimaalne Toetuse suurus vahetult eelnenud määr, % eurodes majandusaasta müügitulu Esimesel aastal 100 000 10 10 000 Teisel aastal 110 000 9,5 10 450 Kolmandal aastal 120 000 9 10 800 Toetuse summa kokku 31 250 Näide 2. Kui taotleja taotleb toetust kolmandal aastal pärast tunnustamist: Taotluse esitamisele Toetuse maksimaalne Toetuse suurus vahetult eelnenud määr, % eurodes majandusaasta müügitulu Kolmandal aastal 700 000 10 70 000 Neljandal aastal 1 000 000 9,5 95 000 Viiendal aastal 1 200 000 9 100 000 Toetuse summa kokku 225 000 Näites 2 on taotleja toetuse suurus tema müügitulu alusel kokku 265 000 eurot. Tulenevalt sellest, et maksimaalne toetuse suurus kogu strateegiakava programmiperioodi jooksul on 225 000 eurot ühe taotleja kohta (eelnõu § 4 lõige 6), siis vähendatakse toetuse suurust selliselt, et tegevuskava elluviimisel toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta ei ületa 225 000 eurot. Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt, kui taotleja toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on üle ühe miljoni euro, vähendatakse tema toetuse suurust järk- järgult igal järgneval aastal 25 000 euro võrra. See tähendab, et kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu suurus on näiteks 1 500 000 eurot, võetakse toetuse suuruse leidmisel ka teistel aastatel aluseks nimetatud müügitulu suurus. Üle 1 000 000 eurose müügituluga taotlejatele ei rakendu määruse § 4 lõikes 4 nimetatud toetuse järk-järguline vähendamine, sest kui taotleja müügitulu on üle 1 000 000 euro, siis reaalne toetuse summa toetuse määra vähendamisel 0,5% võrra ei väheneks toetus ühelgi aastal. Antud säte tagab võrdse kohtlemise nii suurtele kui väikestele organisatsioonidele ja võimaldab rakendada toetussumma järk-järgulist vähendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 77 lõige 8 punktile b. Näide 3. Kui taotleja taotleb toetust esimesel aastal peale tunnustamist: Taotluse esitamisele Toetuse Toetuse vahetult eelnenud suuruse järk- suurus majandusaasta müügitulu järguline eurodes suurus vähendamine Esimesel aastal 1 500 000 100 000 Teisel aastal 1 500 000 25 000 75 000 Kolmandal aastal 1 500 000 25 000 50 000 Toetuse summa kokku 225 000 8 Näide 4. Kui taotleja taotleb toetust kolmandal aastal peale tunnustamist: Taotluse esitamisele Toetuse Toetuse vahetult eelnenud suuruse järk- suurus majandusaasta müügitulu järguline eurodes suurus vähendamine Kolmandal aastal 3 500 000 100 000 Neljandal aastal 3 500 000 25 000 75 000 Viiendal aastal 3 500 000 25 000 50 000 Toetuse summa kokku 225 000 Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 225 000 eurot strateegiakava programmiperioodil kokku. See tähendab, et olenemata sellest, mitmeks aastat tegevuskavas koostatakse on maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 225 000 eurot. Eelnõu §-s 5 on sätestatud nõuded taotlejale. Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et seda toetust antakse ELÜPSi alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioonile või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidule (edaspidi koos taotleja). Tunnustatud tootjaorganisatsioon on teatava sektori tootjatest koosnev, nende algatusel loodud ja nende poolt demokraatlikult juhitud organisatsioon, mille peamine eesmärk on põllumajandustootjate positsiooni parandamine tarneahelas. Tootjaorganisatsioonide liit on asutatud tootjaorganisatsioonide algatusel ja koosneb teatava sektori tootjaorganisatsioonidest ning teostab tootjaorganisatsioonide tegevusi ja funktsioone. Tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna tunnustamist reguleerib maaeluministri 9. juuni 2016 a määrus nr 38 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine.“ Euroopa Liidu õigusega ei ole määratletud ühistulise tegevuse juriidilist vormi, kuna liikmesriigiti on ühistuline tegevus ning selleks sobivaimad tegutsemisvormid reguleeritud erinevalt. Lähtuvalt liikmeriigi õiguskorrast otsustab sobivaima juriidilise isiku vormi iga liikmesriik ise: Eestis on selleks tulundusühistu. Tulundusühistuseaduse § 43 kohaselt on ühel liikmel otsustamisel üks hääl, mis tagab ühistu demokraatliku juhtimise. Maaeluministri 9. juuni 2016. a määruse nr 38 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine“ kohaselt võib tunnustatud tootjaorganisatsioonina tegutseda äriregistrisse kantud tulundusühistu. Erandina teistest tootjaorganisatsioonidest saab piima- ja piimatootesektoris ennast tootjaorganisatsioonina tunnustada ükskõik milline juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 161 sätestatud nõuetele. Seega on tunnustatud tootjaorganisatsioon eelkõige eri põllumajandustootjaid koondav tulundusühistu (piimasektoris lubatud muu ettevõtlusvorm), kes vastab tootjaorganisatsioonina tunnustamiseks sätestatud nõuetele. Siiski on ka piimandussektoris oma liikmete majanduslike huvide esindamiseks ühistulise tegevuse kaudu sobivaimaks vormiks tulundusühistu. Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid organisatsioonid, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. 9 Toetust antakse üksnes neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud. ELÜPSi § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluse menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist. Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt ei saa taotleja toetust, kui taotleja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on välja kuulutatud pankrot või algatatud sundlõpetamine või kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded. Eelnõu § 5 lõikes 4 kehtestatakse piirang, et toetust ei saa taotleda taotluses sisalduva sama kulu kohta ehk siis, kui selle kohta on saadud toetust või samal ajal taotletakse toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid toetusi või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetust. Piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist, mis tähendab, et ühe ja sama kulu kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/21164 artikli 36 kohaselt ei tohi EAFRD-st rahastatavaid kulusid katta liidu eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Eelnõu § 5 lõikes 5 kehtestatakse, et taotleja peab olema varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas. Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Eelnõu § 5 lõige 6 sätestab, et taotleja kohta ei tohi olla karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 364, 365, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-14 5 tuginedes, mis puudutab taotleja kohustust täita keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning taotleja suhtes jõustunud süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435 6.12.2021, lk 187). 5 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14. 10 väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda taotleja tahtes või võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui taotleja kohta on karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 5 lõikes 6 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta. Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud tootjaorganisatsioonide tegevuste (nt ühine töötlemine, turustamine, pakendamine) ja eesmärkide (nt tootmise kavandamine, pakkumiste koondamine) täitmisega. Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja EL-i vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on täitnud tootjaorganisatsioonidega seotud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada. Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2116/2021 artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et: a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule; b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib heldutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust; c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt. Eelnõu §-s 6 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg. Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab, et toetuse saamiseks esitab taotleja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt PRIA teatab taotluste vastuvõtu alustamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks taotluste esitamise ajalises järjekorras ettenähtud eelarve on ammendunud ja teatab peatamisest ja taasavamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Kuna taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras ehk taotlusvoore hoitakse avatuna peaaegu aasta ringi (jooksev taotlusvoor) kuni eelarvevahendite jagumiseni, ei ole eelarvevahendite lõppemise korral põhjendatud hoida taotluse esitamise võimalust aasta lõpuni avatuna. 11 Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama. Muu hulgas peab taotlus sisaldama teavet kavandatud tegevuste uudsuse kohta, teavet selle kohta, et tegevuskavas kavandatud tegevustest vähemalt 30% ulatuses viiakse ellu keskkonna-, kliima- või innovatsioonialaseid arendamistegevusi ja teavet selle kohta, kui tegevuskavas kavandatud tegevustest moodustavad kuni 10% muud uued tegevused. Taotlus peab sisaldama ka teavet tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu suuruse kohta, mille alusel määratakse §-s 4 sätestatud toetuse suuruse järk-järguline vähendamine. Taotluses esitatud andmed on vajalikud määruses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning seireks vajalike andmete kogumiseks. Lisaks peab taotleja esitama tegevuskava ja kehtiva liikmete nimekirja, millega tõendatakse hindamiskriteeriumite täitmist. Liikmete nimekirja esitamine on vajalik ka toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks, sest selle toetuse üheks kohustuslikuks tulemusindikaatoriks on näitaja tootjaorganisatsioonides osalevate põllumajandusettevõtete osakaalu kohta. Eelnõu §-s 8 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust EL-i õigusaktides, ELÜPS-is, strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. ELÜPS-i § 61 lõigete 5 ja 6 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas. Eelnõu § 9 lõikes 1 on sätestatud, et PRIA hindab taotlusi lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Toetust saab tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit, kelle taotlus saab hindamise tulemusel vähemalt minimaalsete hindepunktide summa. Hindamiskriteeriumites (lisa) hinnatakse taotlusi viie hindamiskriteeriumi alusel: 1) suurema liikmete arvuga taotleja; 2) taotleja turustatud toodangu väärtus/kogus; 3) taotleja eesmärk tootjaorganisatsioonina tegutsemisel; 4) pikemaajalisele koostööle suunatud tegevused; 5) tegevuskava kestus. Need viis hindamiskriteeriumit jagunevad omakorda alakriteeriumiteks. Hindamiskriteeriumi „Suurema liikmete arvuga taotleja“ puhul eelistatakse taotlejaid, kes on tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu kaasanud rohkem liikmeid, mis näitab põllumajandustootjate suuremat organiseeritust ja valmisolekut teha koostööd, et ühiselt tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu eesmärke täita. Hindamiskriteeriumi „Taotleja turustatud toodangu väärtus või kogus“ eesmärk on eelistada neid tunnustatud tootjaorganisatsioone või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liite, kes on turustanud suuremas väärtuses tooteid või tarninud rohkem piima, kui tunnustamise miinimumnõuded sätestavad. See tähendab, et eelistatakse neid taotlejaid, kellel toimib ühistuline tegevus. 12 Hindamiskriteeriumi „Taotleja eesmärk tootjaorganisatsioonina tegutsemisel“ põhjal vaadatakse tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaoeganisatsioonide liidu põhikirjalisi eesmärke ja eelistatakse neid taotlejaid, kes on valinud ühiselt tegutsemiseks rohkem eesmärke. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 152 lõige 1 punkt c ja 161 lõige 1 punkt a kohaselt peavad tootjaorganisatsioonid järgima vähemalt ühte konkreetst eesmärki. Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu põhikiri sätestab rohkemate ühiste eesmärkide järgimist näitab see tootjatevahelist suuremat koostööd ja pühendumist. Hindamiskriteeriumi „Pikemaajalisele koostööle suunatud tegevused“ raames eelistatakse neid taotlejaid, kes on varasemalt näidanud üles valmidust koostööks ja saanud ühistuslite investeeringute elluviimiseks toetust. Hindamiskriteeriumi „Tegevuskava elluviimise kestus“ puhul eelistatakse neid taotlejaid, kes planeerivad oma tegevused pikemaks ajaks, see näitab et nad on teinud suuremad jõupingutused, et oma tegevused ja eesmärgid pikemaks ajaks planeerida. Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt vastab taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud vähemalt kuus hindepunkti. Taotlus, mis ei ole saanud vähemalt minimaalset hindepunktide summat, jäetakse rahuldamata. Seega peavad ELÜPS-i § 28 lõike 1 kohaselt taotleja ja taotlus vastama toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus peab vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele – siis rahuldatakse taotlus toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 79 lõike 1 kohaselt tuleb valikukriteeriumid kehtestada järgmiste sekkumisliikide sekkumiste kohta: investeeringud, noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ning maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus, koostöö, teadmiste vahetamine ja teabe levitamine. Alus minimaalsete hindepunktide kehtestamiseks tuleneb ELÜPS-i § 28 lõikest 1, mis sätestab, et rahastamiseks peab taotlus vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Taotlus, mille hindepunktide summa jääb alla künnise, jäetakse rahuldamata ELÜPS-i § 28 lõike 3 punkti 3 alusel. Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse, et toetuseks ettenähtud vahendite piires rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 4 alusel. ELÜPS § 28 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kui taotlus on nõuetekohane, rahuldatakse ettenähtud vahendite piires kõik taotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi. Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 13 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7, 8 või 9 kohaselt või 4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu §-s 11 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt viib toetuse saaja kuni kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 tegevuskavas kavandatud tegevused ellu ja esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid. Eelnõu § 11 lõike 2 punktides 1–3 on sätestatud nõuded toetuse saajale, mida ta peab täitma auditi, järelevalve ja kontrolli osas ning vajaliku teabe eristamise, esitamise ja säilitamise osas kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. Toetuse saaja on kohustatud võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal. Toetuse saaja on kohustatud esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul. Toetusraha mittesihipärase kasutamise korral peab toetuse saaja PRIA nõudmisel saadud toetusraha tagasi maksma. Toetuse saaja on kohustatud eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Eelnõu § 11 lõike 2 punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata PRIA-t taotluse esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuskavas toodud tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. Eelnõu § 11 lõike 2 punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja näitama, et tegemist on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Sümbolite kasutamine ja teavitamine on reguleeritud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/1296. Eelnõu § 11 lõige 3 sätestab, et toetuse saaja peab vastama kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni eelnevalt kirjeldatud eelnõu § 5 lõigetes 1 ja 2 ning 4–6 sätestatud tingimustele. See tähendab, et toetuse saaja peab olema ELÜPS alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit. Toetuse saaja riiklik maksu võlg ilma intressita peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Toetuse saaja ei ole saanud ega taotle taotluses 6 Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, 21. detsember 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205). 14 sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või tasunud tagasimaksed ettenähtud summas ning toetuse saajal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse, väetiseseaduse, jäätmeseaduse, toiduseaduse, söödaseaduse ega karistusseadustikus sätestatud süüteo toimepanemise eest. PRIA kontrollib toetuse saaja vastavust maaeluministri 9. juuni 2016. a määruses nr 38 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine“ tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna tunnustamisele sätestatud nõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 154 lõike 4 punkti b kohaselt kontrollivad liikmesriigid enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid vastavad samas määruses kehtestatud nõuetele. Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetust saavate toetuse saajate vastavust tunnustamise nõuetele kontrollitakse üks kord aastas, millega tagatakse, et saavutatakse toetuse eemärk ehk toetust kasutatakse tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekuse tõstmiseks ning tagades seeläbi nende jätkusuutliku arengu. Eelnõu § 11 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. Tegemist on sellise tingimusega, mis on läbivaks nõudeks ehk millele peavad vastama nii taotleja kui ka toetuse saaja. Kui taotleja või toetuse saaja ei vasta toetuskõlblikkuse tingimusele, on PRIA kohustatud Euroopa Liidu õiguse kohaselt toetuse 100-protsendiliselt tagasi nõudma. Toetuskõlblikkuse tingimuseks on, et nii taotleja kui ka toetuse saaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti. Eelnõu §-s 12 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse maksmiseks elektrooniliselt PRIA e- teenuse keskkonna kaudu PRIA-le kuni kolmel aastal arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 maksetaotluse koos asjakohaste andmetega. Toetuse maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja esimese maksetaotluse hiljemalt toetuse taotluse esitamise aasta 7. detsembriks. Eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt alates teisest maksetaotluse esitamisest esitab toetuse saaja maksetaotlusega koos tegevuskava rakendamise aruande, kus on toodud ülevaade toetatavate tegevuste elluviimisest, nende lõplikust mahust ja maksumusest ning tõendatavatest dokumentidest ja hinnang tegevuskava eesmärgi saavutamise kohta ehk kas valitud toetatavate tegevuste elluviimine on aidanud saavutada tegevuskava eesmärgi. Näiteks võib olla tegevuskavas eesmärgiks organisatsiooni juhtimisvõimekuse tõstmine ja tegevused, mida tegevuskava raames kavandati on näiteks uue juhi, turundusjuhi, juhtimiskonsultandi või mentori palkamine üheks kuni kolmeks aastaks, siis toetuse saaja toobki välja, kuidas nende inimeste palkamine on aidanud kaasa organisatsiooni juhtimisvõimekuse tõstmisele. Tegevuskava rakendamise aruanne peab sisaldama ka dokumente toetatava tegevuse elluviimise tõendamiseks ehk teavet töö tegija või teenuse osutaja kohta. Toetatava tegevuse elluviimist tõendatakse näiteks arvete, diplomite võid muude dokumentidega, millest selgub, kes oli töö tegija või teenuse osutaja ning millist tööd tehti või teenust osutati. 15 Eelnõu § 12 lõikes 4 sätestatakse, et toetuse saaja võib aastas esitada ühe maksetaotluse. Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2115/2021 artikli 77 lõike 8 punktis b sätestatut, mille kohaselt liikmesriigid kehtestavad toetusele tootjarühmade, tootjaorganisatsioonide või tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomiseks määra, mis on kuni 10 % rühma või organisatsiooni aastasest turustatud toodangust ning maksimaalselt 100 000 eurot aastas; kõnealune toetus väheneb järk-järgult ja piirdub esimese viie tunnustamisjärgse aastaga. Seega võib üks toetuse saaja esitada kalendriaastas ühe maksetaotluse tunnustatud tootjaorganisatsiooni või ühe tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu kohta kuni kolme aasta kohta viie aasta jooksul arvates esmakordsest tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna tunnustamisest. Eelnõu § 12 lõike 5 kohaselt saab toetuse saaja alates teisest tegevuskava rakendamise aastast ja sellele järgnevatel aastatel esitada maksetaotluse, kui PRIA on teatanud maksetaotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Eelnõu § 12 lõike 6 kohaselt esimese maksetaotluse ehk taotluse esitamise aastal esitatud maksetaotluse puhul ei teata PRIA maksetaotluse esitamise tähtaega ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel vaid toetuse saaja esitab esimese maksetaotluse hiljemalt 7. detsembriks. Eelnõu §-s 13 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning, Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Eelnõu §-s 14 sätestatakse toetuse maksmine. Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuste elluviimisel kõiki nõudeid. Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt teeb PRIA toetuse taotluse esitamise aastal toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 15 tööpäeva jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt teeb PRIA alates teisest maksetaotluse esitamisest toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 35 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu § 14 lõikes 5 sätestatakse, et kui toetuse saaja esitab viimase maksetaotluse, olenevalt tegevuskava kestusest (üks kuni kolm aastat), siis PRIA maksab toetuse välja üksnes siis, kui tegevuskava on ellu viidud ja tegevuskava eesmärk saavutatud. 16 Eelnõu § 14 lõike 6 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Eelnõu §-s 15 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. Eelnõu §-s 16 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, 21. detsember 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347 20.12.2013, lk 671). Nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur- lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Sekkumise eesmärgiks on soodustada koostöö suurenemist läbi tootjaorganisatsioonide loomise, millest tulenevalt on selle toetuse peamine eesmärk toetada tunnustatud tootjaorganisatsiooi ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamist eelkõige nende juhtimisvõimekuse tõstmise kaudu ning seeläbi tagada nende jätkusuutlikkus. Määrusel on positiivne mõju, sest see aitab kaasa koostöö suurenemisele põllumajandussektoris ning keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Läbi tootjaorganisatsioonide ja nende liitude toetamise on organisatsioonid jätkusuutlikumad pakkumaks oma liikmetele (põllumajandustootjatele) soodsamaid võimalusi toodete töötlemiseks ja turustamiseks, tagamaks seeläbi stabiilsemad hinnad ja parema läbirääkimispositsiooni. 17 Samuti aitab määrus kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027 eesmärgi saavutamisel, milleks on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu. Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete ega pädevuse jaotus. Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma määruse muudatused mõju riigi julgeolekule, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Sekkumise „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ raames antavat toetust rahastatakse 60% ulatuses EAFRD-st ning 40% ulatuses Eesti riigieelarvest, mis on planeeritud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamise sekkumise eelarve on 2 450 000 eurot perioodi 2023–2027 peale kokku. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati esimest korda eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes ei kandnud ettenähtud tähtpäevaks eelnõude infosüsteemi EIS kirja eelnõu heakskiitmise või eelnõuga põhjendatult mittenõustumise kohta ning seetõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt nimetatud ministeeriumide poolt kooskõlastatuks. Eelnõu esitati arvamuse andmiseks PRIA-le, kes ei esitanud eelnõu kohta lisaettepanekuid. Eelnõu kohta esitasid ettepanekud SCE E-Piim ja TÜ Epiko, kelle ettepanekutega arvestamine või mittearvestamine on esitatud seletuskirja lisas. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu teist korda kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Samuti esitatakse eelnõu uuesti arvamuse andmiseks PRIA-le. Eelnõu esitatakse teist korda kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks, sest eelnõus on vahepeal toetuse andmise tingimusi oluliselt muudetud. 18  Regionaalministri XX.0x.2023 määrus nr xx „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ Lisa TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID HINDAMISKRITEERIUM ALAKRITEERIUMID HINDEPUNKTID 1. Suurema liikmete arvuga taotleja1 Taotlejal on taotluse esitamisel: 1.1. vähemalt 100 liiget 4 1.2. 50–99 liiget 3 1.3. 20–49 liiget 2 1.4. kuni 19 liiget 1 2. Taotleja turustatud toodangu väärtus 2.1. Taotleja on turustanud puu- ja köögivilja või muud 5 või kogus põllumajandustoodet suuremas väärtuses, kui on tunnustamise saamiseks nõutud 2.2. Taotleja on tarninud toorpiima suuremas koguses, kui on 5 tunnustamise saamiseks nõutud 3. Taotleja eesmärk2 3.1. Taotleja põhikirjas on ette nähtud vähemalt üks konkreetne 1 tootjaorganisatsioonina tegutsemisel eesmärk 1 Piima- ja piimatootesektoris arvatakse taotleja liikmete hulka nii taotleja otseliikmed (ettevõtjad) kui ka need ettevõtjad, kes kuuluvad taotleja liikmete hulka tema teiste liikmete (tulundusühistu) kaudu. Näiteks kui taotlejaks on tunnustatud tootjaorganisatsioon A, kelle liikmeteks on kümme põllumajandustootjat ja tulundusühistu B, kelle liikmeteks on omakorda viis põllumajandustootjat, siis kokku on taotlejal A 15 liiget. Kui tulundusühistusse B kuulub tulundusühistu C, siis selle tulundusühistu liikmeid enam taotleja liikmete hulka ei arvestata. 2 Taotleja on oma põhikirjas ette näinud vähemalt ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 152 lõike 1 punktis c või artikli 161 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi. 1  3.2. Taotleja põhikirjas on ette nähtud vähemalt kaks konkreetset 5 eesmärki 4. Pikemaajalisele koostööle suunatud Ettevõtjale3 on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ 3 tegevused programmiperioodil antud toetust maaeluministri 30. septembri 2015. a määruse nr 6 „Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ või maaeluministri 20. juuli 2016. a määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ alusel 5. Tegevuskava elluviimise kestus4 Taotleja on kavandanud tegevuskava elluviimise kestuse: 5.1. maksimaalseks võimalikuks perioodiks 4 5.2. lühemaks perioodiks, kui on maksimaalselt võimalik 2 Hindamiskriteeriumite maksimaalne 21 hindepunktide summa Hindamiskriteeriumite minimaalne 6 hindepunktide summa (30% maksimaalsest hindepunktide summast) 3 Ettevõtjaks loetakse tulundusühistu või Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta“ rakendamise seaduses sätestatud Eestis asuv Euroopa ühistu, kes on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna. 4 Toetust antakse ühe taotleja kohta kuni kolme aasta eest viie aasta jooksul arvates taotleja esmakordsest tunnustamisest. Seega on tegevuskava elluviimise kestus maksimaalselt kolm aastat ja minimaalselt üks aasta, sest arvestada tuleb ka asjaoluga, et toetuse andmiseks ettenähtud perioodi vähendatakse nende aastate võrra, mis jäävad taotleja esmakordse tunnustamise ja taotluse esitamise vahele. Tegevuskavas kavandatud tegevused võib ellu viia maksimaalselt kolme aasta ja minimaalselt ühe aasta jooksul. 2  Seletuskirja lisa Eelnõu kohta esitatud arvamustega arvestamise või arvestamata jätmise tabel Esitaja Ettepanek või märkus Arvestatud/o Regionaal- ja saliselt Põllumajandusministeeriumi arvestatud/ seisukoht mittearvesta tud Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab, et toetust SCE E-Piim antakse ühe tunnustatud Osaliselt Eelnõu täiendatud selliselt, et tootjaorganisatsiooni või ühe arvestatud. toetust on võimalik taotleda ühe tunnustatud tootjaorganisatsioonide tunnustatud liidu kohta kuni viiel aastal arvates tootjaorganisatsiooni või ühe esmakordsest tootjaorganisatsioonina tunnustatud või tootjaorganisatsioonide liiduna tootjaorganisatsioonide liidu Euroopa Liidu ühise kohta kuni kolmel aastal, kuid põllumajanduspoliitika rakendamise mitte hiljem kui viie aasta seaduse alusel tunnustamisest. See jooksul arvates selle tähendab, et toetus piirdub esimese esmakordsest tunnustamisest. viie tunnustamisjärgse aastaga ja seda Antud muudatus tagab taotlejate viite aastat hakatakse lugema võrdse kohtlemise, kuna ei pane esmakordsest tunnustamise hetkest halvemasse olukorda neid alates ehk tootjaorganisatsiooni või taotlejaid, kes on juba tootjaorganisatsioonide liidu tootjaorganisatsioonina esmakordsest tunnustamise tunnustatud enne kuupäevast. tootjaorganisatsiooni arendamise Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja toetuse sekkumise avamist ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide kõigil taotlejatel on võrdne liidu arendamise toetuse taotleja peab võimalus saada toetust arvestama asjaoluga, et toetuse maksimaalselt kolme aasta saamiseks ettenähtud viieaastast jooksul. toetuse maksmise maksimumperioodi „Perioodi 2023–2027 vähendatakse nende aastate võrra, mis tunnustatud jäävad tootjaorganisatsiooni tootjaorganisatsiooni ja esmakordse tunnustamise ja taotluse tunnustatud esitamise vahele. tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu SCE E-Piim teeb ettepaneku muuta kehtestatakse kooskõlas Euroopa määruse eelnõud alljärgnevalt: Parlamendi ja nõukogu määruse „Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike tunnustatud tootjaorganisatsoonide 8 punktiga b, mille kohaselt liidu arendamise toetust antakse ühe piirdub toetus esimese viie tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustamisjärgse aastaga. ühe tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu kohta viiel aastal arvates avalduse esitamisest.“ 1 TÜ EPIKO Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse nõuded tegevuskavale. Teadmiseks Selgitame, et toetuse saajal on Kas algselt vastu võetud ja PRIA poolt võetud. vastavalt eelnõu § 11 lõike 2 heaks kiidetud tegevuskava on punktile 4 kohustus teavitada võimalik järgnevatel aastatel ka muuta viivitamata PRIA-t taotluses ning uuesti kooskõlastada, kui peaks esitatud või toetatava tegevusega tekkima vajadus tegevuskavas seotud andmete muutumisest või muudatusi sisse viia (eelnõu § 11 lõike toetatava tegevuse elluviimist 1 punkti 5 kohustus)? takistavast asjaolust. Seega, tegevuskava võib vajadusel muuta, kuid seejuures tuleb arvestada, et ei muutuks eelnõu §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärk kui ka tegevuskava eesmärk (eelnõu § 3 lõike 4 punkt 1). Eelnõu § 3 lõikes 5 on sätestatud abikõlblikud tegevused. Teadmiseks Selgitame, et seda toetust antakse Seletuskirjas on välja toodud, et võetud. tegevuskavas kavandatud uue arendamistegevuste hulka ei loeta arendamistegevuse materiaalse vara ostmist elluviimiseks, millega (investeeringute tegemist) olenemata panustatakse §-s 2 sätestatud sellest, et nende investeeringute eesmärgi saavutamisse. tegemine aitab kaasa tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud Juhtimisvõimekuse all tootjaorganisatsioonide liidu mõeldakse organisatsiooni jätkusuutlikule arengule nagu näiteks arenguks vajalike oskuste ja uue toomisüksuse ehitamine või uute teadmiste tõstmist ehk seadmete ostmine. organisatsiooni Kuna §-s 2 on toetuse eesmärgina välja edasiarendamiseks vajalike toodud tootjaorganisatsiooni protsesside loomist, oskuste ja juhtimisvõimekuse parandamine ning teadmiste tõstmist jms. seeläbi nende jätkusuutlik arengu tagamine, siis kas abikõlbulikud on Märgime, et eelnõu § 3 lõike 3 sellised materiaalsed kulud, mis on kohaselt võib toetust anda kuni seotud otseselt ühistu juhtimisega, kümme protsenti toetatavast nagu arvutid, telefonid, ametiauto tegevusest muudeks uuteks liising jms? tegevusteks kui arendamistegevused. Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et taotleja peab esitama Teadmiseks Selgitame, et eelnõu § 7 kohaselt tegevuskava elluviimiseks taotletava võetud. esitab taotleja maksetaotluse toetuse suuruse. esitamisele vahetult eelnenud Milliste andmete alusel tuleb arvutada majandusaasta müügitulu ja toetuse taotlusele toetussumma suurus? taotletava toetuse kogusumma. Kas taotletav summa on seotud üksnes Näiteks, kui taotleja taotluse taotleja eelneva majandusaasta esitamisele vahetult eelnenud müügitulu suurusega või lisanduvad ka majandusaasta müügitulu suurus tegevuskavas märgitud järgnevate on 30 000 000 eurot ja ta teeb aastate toetatavate tegevuste summad? tegevuskava kolmeks aastaks, siis tema maksimaalne toetuse kogusumma kolme aastase 2  tegevuskava elluviimiseks on 225 000 eurot. Eelnõu § 12 lõikes 2 on sätestatud esimese maksetaotluse esitamise Arvestatud. Eelnõus on tehtud muudatused, tähtaeg. mille kohaselt toetuse saaja Eelnõus on kirjas, et esimesel aastal esitab toetuse taotluse esitamise esitab taotleja maksetaotluse peale aastal maksetaotluse 7. toetuse taotluse rahuldamise otsuse detsembriks (eelnõu § 12 lõige saamist hiljemalt 9. novembriks. 2). Toetuse taotluse esitamise Käesoleval hetkel ei ole Ametlikes aastal teeb PRIA toetuse saaja Teadaannetes meetme taotlusvooru esitatud maksetaotluse alusel välja kuulutatud. PRIA on eelinfona toetuse maksmise otsuse sellise oma kodulehel avaldanud, et taotluste aja jooksul, et toetusraha oleks vastuvõtt toimub 2023. aasta võimalik kanda toetuse saaja novembris. Kuna eelnõu § 10 lõike 3 arvelduskontole 15 tööpäeva alusel teeb PRIA toetuse määramise jooksul arvates PRIA poolt otsuse 35 tööpäeva jooksul, siis 2023. taotluse rahuldamise otsuse aastal tõenäoliselt ei ole võimalik tegemisest (eelnõu § 14 lõige 3). esimest maksetaotlust hiljemalt 9. novembriks esitada. Hindamiskriteerium nr 1. Taotleja liikmete arv. Arvestatud. Hindamiskriteeriumi on Kas taotleja liikmete arv määratletakse täiendatud joonealuse sarnaselt tootjaorganisatsiooni märkusega, kus on selgitatud, tunnustamise määruse nr 38 (RT I, kuidas liikmete arvu määratakse. 18.11.2021, 6) § 8 lõikes 3 toodud alustele? Ehk et sõltumatute liikmete hulka võib arvata ka taotleja liikmeks oleva tulundusühistu kõik sõltumatud liikmed, kuid sellisel juhul seda tulundusühistut ennast taotleja liikmeks ei arvata. Hindamiskriteerium nr 4. Pikemaajalisele koostööle suunatud Mitte Hindamiskriteeriumi eesmärk on tegevused. arvestatud. eelistada neid taotlejaid, kes on Eelnõu kohaselt antakse kolm juba pikemaajaliselt koostööd hindepunkti taotlejale, kellele on teinud. Ühine eelnevalt MAK programmperioodil investeeringuobjekt näitabki, et 2014–2020 antud meetme 4.2.3 koostöö on pikemaajaline ning (tunnustatud tootjarühmade on võetud üheskoos ka investeeringud) või 4.2.4 (suurprojekt) pikemaajalised kohustused toetust. Juhime siinkohal tähelepanu, et (investeeringuobjekti sihipärane meetme 4.2.4 piimanduse suurprojekti kasutamine, omafinantseering 2017. aasta taotlusvoorus esitati vaid jms). Toetuse taotlemiseks tehtud kaks taotlust. Suurprojekti toetuse näol ettevalmistusi kahjuks ei saa on tegemist Eesti piimatööstuse lugeda pikemaajaliseks mõistes ainukordse ja erandliku koostööks. meetmega, mille toetus määrati vaid ühele taotlejale. Samas tegi ka TÜ EPIKO suurprojekti taotluse esitamiseks mahukaid 3 ettevalmistusi, mis olid suunatud pikemaajalisele koostööle Eesti teiste piimandusühistute ja ettevõtjatega. TÜ EPIKO eestvedamisel asutati 2017. aastal MilkEst OÜ, mille eesmärk on Eesti piimatööstuse arendamine ja arenguprojektide elluviimine. MilkEst OÜ juriidilise isiku nimel taotletigi 2017. aasta meetme 4.2.4 piimanduse suurprojekti toetust. MilkEst OÜ on tänaseni tegutsev ja tema osanikeks on TÜ EPIKO, TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Saaremaa Piimaühistu, Tartumaa Piimatootjate Ühistu, AS Saaremaa Piimatööstus ning CPTT Consult OÜ. Eesti piimatööstuse arendamisse ja elluviimisesse on kaasatud ka rahvusvahelised konsultandid ning finantsinvestorid. Ettepanek on täiendada hindamiskriteeriume selliselt, et Mitte Selgitame, et väljapakutud hindepunkte võiks anda ka selle eest, arvestatud. hindamiskriteerium võib tekitada kui taotleja on oma tegevusvaldkonnas taotlejate ebavõrdse kohtlemise läbi viinud Eesti põllumajandustoodete nagu näiteks väikesematel tarbimise ja teadlikkuse tõstmise tulundusühistutel puuduvad alaseid edendustegevusi. Nt on TÜ rahalised vahendi EPIKO omavahenditest läbi viinud teavitustegevuste läbiviimiseks. mitmeid avalikkusele suunatud piima Samuti võib osutuda keeruliseks tarbimise propageerimise ja õiglase väljapakutud hinnastamise õigsusele suunatud hindamiskriteeriumi eest tegevusi: hindepunktide andmine kuna tegemist on subjektiivse „Eesti Piim“ tootmine ja turustamine hindamiskriteeriumiga. (2014). Kilepakendis piima valmistamine allhanke korras TERE AS-is ja müük kaubanduses. Eesmärk teadvustada avalikkusele piima väärtusi ja tutvustada ühistulist tegevust piima tootmisel. „Aus piim“ tootmine ja turustamine (2016). Eesmärk teadvustada avalikkust piima ebaõiglasest hinnastamisest. Koostöös COOP kaupluseketiga. „Eestimaine piim“ koostööprojekt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga (2012). TÜ EPIKO, Maag Piimatööstus AS ning Rimi Eesti Food AS alustasid kauplustes müüdava omamärgi piima tähistamist kodumaise tooraine päritolule ning Eesti töötlejale 4 viitava märgisega. Uue märgisega anti tarbijale garantii, et Rimi ja Säästumarketi kauplustes müüdava 2,5% rasvasisaldusega joogipiima tooraine pärineb Eestist ning oli töödeldud 100% kodumaisele kapitalile kuuluvas Maag Piimatööstuses. TÜ EPIKO koostöö Eesti Maaülikooliga (2013-2015). Põllumajandustootmise majanduslike aspektide ja lisandväärtuse uuring 2013-2015. Projekti rahastati läbi EMÜ. Karjalaskepäeva projekt (2012-2015). Eesmärk tutvustada nooremale põlvkonnale kaasaegset piimatootmist, farme, talusid. Projektid finantseeriti omavahenditest. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1194 - Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09569eff-b884-4e2d-89b7-a05060d69d90 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09569eff-b884-4e2d-89b7-a05060d69d90?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main