Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ühisraha, sealhulgas digieuro, ettepanekute kohta

Riigikantselei Teie 19.07.2023 nr 2-5/23-01448, [email protected] 6.4/23-0325/-1T Meie 23.10.2023 nr 11-3.1/5045-2 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ühisraha, sealhulgas digieuro, ettepanekute kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni ühisraha, sealhulgas digieuro, ettepanekute kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Pank Finantsinspektsioon Eesti Pangaliit MTÜ Kadri Martin 5885 1368 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ühisraha, sealhulgas digieuro, ettepanekute kohta 1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad järgmiste eelnõude kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta (COM(2023) 369), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digieuroteenuste osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1230 (COM(2023) 368), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta (COM(2023) 364): Euroopa Komisjoni ühisraha, sealhulgas digieuro, ettepanekute üldine kohaldamisala 1.1. Toetame digieuro väljaarendamist kerkseks maksevahendiks, kuid enne õigusraamistiku kokkuleppimist tuleb Euroopa Liidu institutsioonidel läbi viia täiendav õiguslik analüüs, et vältida poliitilisi riske ja õigusvaidlusi digieuro emiteerimise korral. 1.2. Digieuro määruse rakendamisele ja digieuro võimalikule emiteerimisele peab eelnema põhjalikum mõjuanalüüs kui Euroopa Komisjon on esitanud. Täiendav mõjuanalüüs peaks muuhulgas hõlmama digieuro tasuvust ja digieuro makseteenuste kohustusliku pakkumise võimalikku kompenseerimist vahendajatele ja pakkujatele ning mõju maksekeskkonnale, kaupmeestele, pangapõhisele majanduse rahastamisele, pankade ärimudelitele, finantsstabiilsusele ja riigisektorile. Kaasaval viisil on vaja ühiselt kokku leppida pikaajalisem ja laiem visioon digieuro rollist majanduses ning selle lisandväärtusest praegusele elektroonilisele raharinglusele ja finantsstabiilsuse ning võrdse konkurentsi toetamisele, mis läheks kaugemale Euroopa müügikoha makselahendusest. 1.3. Toetame digieuro seadusliku maksevahendi staatuse määratlemist võimalikult suurel määral sularahaga võrdsetel alustel. See annab võimaluse digieuro sularaha kõrval kasutusele võtta ja seeläbi digieurot ka hädaolukorras võimalikult laialt kasutada. 1.4. Digieuro peaks eelkõige keskenduma tehnoloogia ja tarbijate maksevahendite eelistuste muutustest tingitud katmata vajaduste rahuldamisele, olema tehnoloogiliselt neutraalne ja mõistlike kuludega rakendatav. Toetame digieuro õigusraamistiku tehnoloogianeutraalsust, et rakendatav õigus ei takistaks tulevikus uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu digieuro võimalikul emiteerimisel ja levitamisel. 1 1.5. Toetame digieuro levitamisel euroalaväliste teenusepakkujate poolt euroala teenusepakkujatega samaväärsete tingimuste kehtestamist, et hoida Euroopa Liidu ühisturg hoolimata liikmesriikide erinevatest vääringutest võimalikult ühtsena. 1.6. Toetame euro sularaha laialdase kättesaadavuse ja maksetehingutes aktsepteerimise tagamist euroalal. Digieuro määrus 1.7. Eesti peab oluliseks, et digieuro aktsepteerimise kohustust kaupmeestele ei rakendataks enne, kui digieuro tehniline lahendus on piisavalt üksikasjalikult esitatud, et saaks hinnata kaupmeeste infosüsteemide ümberkujundamisega kaasnevaid kulusid ning eeldatava tehnilise lahenduse keskkonnamõju. 1.8. Toetame digieuro väljaarendamist atraktiivseks ja kerkseks maksevahendiks, kuid peame oluliseks, et digieuroteenuste pakkumisel oleks lubatud õiglane ning vabale turule orienteeritud teenuste hinnastamine. 1.9. Eesti peab oluliseks, et digieuro kontode loomisel ja vajadusel isiku tuvastamisel kasutatakse Euroopa digiidentiteeditasku ja teiste tunnustatud Euroopa digiidentiteedi vahendite võimalusi. 1.10. Toetame makseteenuse pakkujate ja digieuro kasutajate vaheliste vaidluste lahendamise ning pettuste tuvastamise ja ennetamise mehhanismi loomist ja haldamist. 1.11. Eesti peab oluliseks erasektori suuremat kaasamist digieuroga seotud standardite väljatöötamisel, et tagada digieuro ja erasektori digimakselahenduste vahel koostoime. 1.12. Peame oluliseks andmekaitse küsimuste täpsustamist, et määruses oleks selgelt toodud osapoolte rollijaotus andmetöötluse protsessis vastutava ja volitatud töötleja, andmete saaja ja edastaja kontekstis. Muu hulgas aitab see selgust luua ka teistest valdkondadest, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine või sanktsioonide sõelumine, tulenevate kohustuste täitmisel. 1.13. Digieuro määruse rakendamisele ja digieuro võimalikule emiteerimisele peab eelnema põhjalik riskihinnang, mis arvestaks rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite põhimõtteid nagu uute toodete, äritavade, tarnemehhanismide ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisega seotud riskide tuvastamist ja hindamist. Võimalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid tuleb hoida kontrolli all. Nende tingimuste täitmisel oleme valmis kaaluma väiksemate piirsummade ulatuses ja väiksemas ringis digieuroga tehtavatele maksetele suurema privaatsuse võimaldamist võrreldes teiste elektroonsete maksetega. Euro sularaha määrus 1.14. Toetame euro sularaha aktsepteerimise põhimõtteid, kuid peame oluliseks, et avalik- õiguslike kohustuste täitmise ja lepinguvabadusega seotud erandite kohaldamine oleks määruses selgelt määratletud. Toetame sularaha aktsepteerimise rahandusõiguslike erandite määratlemist määruses, mitte Euroopa Komisjoni delegeeritud aktis. 1.15. Leiame, et õigus määrata sularaha kättesaadavuse sihttase ning hinnata kättesaadavuse piisavust peaks jääma liikmesriigile. 1.16. Karistused tuleb ette näha raskemate rikkumiste korral vältides füüsilistele isikutele trahvinormide sätestamist ning tagades seejuures liikmesriikidele maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse määratlemisel. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud 2 ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3  19.10.2023 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ühisraha, sealhulgas digieuro, ettepanekute kohta 1. Sissejuhatus 1.1.Lühikokkuvõte Seletuskiri1 ja Eesti seisukohad on koostatud Euroopa Komisjoni (komisjon) 28. juunil 2023 esitatud ühisraha ettepanekute kohta. Ettepanekud koosnevad kahest üksteist täiendavast seadusandlikust osast: ühes käsitletakse digieuro võimaliku kasutuselevõtu õigusraamistikku (digieuro määrus) ning teises euro sularaha, st pangatähtede ja müntide, seadusliku maksevahendi staatust (euro sularaha määrus). Kuna Euroopa majandus muutub üha digitaalsemaks, siis kasutavad eurooplased tehingute tegemiseks aina sagedamini digitaalseid maksevahendeid2 . Euro sularaha, mis on praegu ainus ühiskonnale (inimestele, ettevõtetele) kättesaadav keskpangaraha vorm, ei saa digiajastul ainult selles keskpanga raha vormis ELi majandust üksinda piisavalt toetada. Sularaha kasutamine maksete tegemisel väheneb, sest üha enam tehakse oste interneti vahendusel ja üldsuse makseharjumustes moodustavad olulise osa suures valikus pakutavad erasektori digitaalsed maksevahendid, milles toetume suures osas globaalsetele teenusepakkujatele. Digivormis keskpangaraha, mida saaks kasutada digimajanduses, puudumine võib õõnestada keskpangaraha kui rahapoliitilise tugisamba rolli, nõrgendades ELi finantsstabiilsust ja rahapoliitilist suveräänsust. Kuna digieuro näol oleks tegemist keskpanga digirahaga, siis oleks digieurol Euroopa Keskpanga (EKP) otsene tagatis. Euroopa Komisjoni väljapakutud õigusraamistikuga antakse digieurole sularaha kõrval seadusliku maksevahendi staatus. Kokkuvõttes digieuro:  toimiks digitaalse rahakotina, mis võimaldab inimestel ja ettevõtjatel igal ajal ja igal pool euroalal digieuroga maksta;  eksisteeriks kõrvuti riiklike ja rahvusvaheliste eramaksevahenditega, nagu kaardid või makserakendused;  oleks maksmiseks kättesaadav interneti keskkondades, kaupmeeste müügikohtades ja mujal. Lisaks sellele hoiaks tehnoloogiliselt digiajastuga kohandatud keskpanga digiraha – digieuro - ära reguleerimata makselahendustega seotud riske, toetaks ELis innovatsiooni ning tugevdaks euro rahvusvahelist rolli ja ELi strateegilist autonoomiat. Kokkuvõttes võimaldab digieuro muuta Euroopas makselahendused uuenduslikumaks ja kriisikindlamaks. Kehtiva ELi õiguse kohaselt on euroalal ainus seaduslik maksevahend euro sularaha. Seadusliku maksevahendi staatus tähendab, et euro sularaha tuleb üldiselt aktsepteerida teenuste ja kaupade eest maksmisel ning võlgade tasumisel, välja arvatud hästi piiritletud ja jälgitavad erandid, mis sõltuvad konkreetse liikmesriigi olukorrast. Uue paketi eesmärk on need normid selgemaks muuta, sealhulgas seoses digieuroga. Euro sularaha määruse eesmärk on tagada sidusus avaliku sektori raha kahe vormi vahel. Euro sularaha puhul on eesmärk:  tagada sularaha vastuvõtmine kogu euroalal;  tagada, et inimestel on juurdepääs põhilistele sularahateenustele ja vabadus valida oma eelistatud makseviis. Eesti seisukohtades leiame, et enne digieuro õigusraamistiku kokkuleppimist on vaja Euroopa Liidu institutsioonide täiendavat õiguslikku analüüsi, et vältida poliitilisi riske ja õigusvaidlusi digieuro 1 Seletuskirja koostamisel on kasutatud muuhulgas Euroopa Liidu institutsioonide ja Eesti Panga avalikke allikaid. 2 55% euroala tarbijatest eelistavad elektroonilisi makseid, samas 60% eurooplastest peab oluliseks säilitada sularaha maksevõimalusena. 1 emiteerimise korral. Digieuro võimalikule emiteerimisele peab meie hinnangul eelnema ka põhjalikum mõjuanalüüs kui Euroopa Komisjon on esitanud. Täiendav mõjuanalüüs peaks muuhulgas hõlmama digieuro tasuvust ja digieuro makseteenuste kohustusliku pakkumise võimalikku kompenseerimist vahendajatele ja pakkujatele ning mõju maksekeskkonnale, pangapõhisele majanduse rahastamisele, pankade ärimudelitele, finantsstabiilsusele ja riigisektorile. Kaasaval viisil oleks vaja ühiselt kokku leppida pikaajalisem visioon digieuro rollist ja lisandväärtusest majanduses, praegusele elektroonilisele raharinglusele. Digieuro määruse rakendamisele ja digieuro võimalikule emiteerimisele peab eelnema ka põhjalikum riskihinnang, mis arvestaks rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite põhimõtteid nagu uute toodete, äritavade, tarnemehhanismide ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisega seotud riskide tuvastamist ja hindamist. Toetame digieuro seadusliku maksevahendi staatuse määratlemist võimalikult suurel määral sularahaga võrdsetel alustel. See annab võimaluse digieuro sularaha kõrval kasutusele võtta ja seeläbi digieurot ka hädaolukorras võimalikult laialt kasutada. Samas leiame, et õigus määrata sularaha kättesaadavuse sihttase ning hinnata kättesaadavuse piisavust peaks jääma liikmesriigile. Peame oluliseks, et digieuro aktsepteerimise kohustust kaupmeestele ei rakendataks enne, kui digieuro tehniline lahendus on piisavalt üksikasjalikult esitatud, et saaks hinnata kaupmeeste infosüsteemide ümberkujundamisega kaasnevaid kulusid. Toetame digieuro väljaarendamist atraktiivseks ja kerkseks maksevahendiks, kuid peame oluliseks, et digieuroteenuste pakkumisel oleks lubatud õiglane ning turule orienteeritud teenuste hinnastamine. 1.2.Üldine sissejuhatus Euroopa Komisjon (komisjon) on esitanud ühisraha paketi koos järgnevate õiguslike ettepanekutega: - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS digieuro kehtestamise kohta COM(2023) 3693 (digieuro määrus), - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb digieuroteenuste osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1230 COM(2023) 3684 (euroalaväliste teenusepakkujate määrus), - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS europangatähtede ja - müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta COM(2023) 3645 (euro sularaha määrus). Digieuro määrus ja euro sularaha määrus põhinevad EL toimimise lepingu (ELTL) artiklil 1336, mille alusel saab vastu võtta rahandusõiguslikke meetmeid, mis on vajalikud euro kasutamiseks ühisrahana. See artikkel kajastab vajadust kehtestada ühtsed põhimõtted kõigi liikmesriikide jaoks, mille ametlik vääring on euro, et kaitsta majandus- ja rahaliidu ning euro kui ühisraha üldisi huve. Euroalaväliste teenusepakkujate määruse õiguslik alus on ELTL artikkel 114, mille alusel võetakse meetmeid siseturu toimimise tagamiseks. Digiüleminek ja uued tehnoloogilised lahendused kujundavad üha enam eurooplaste elu ja Euroopa majandust. Euroopa majandus muutub üha digitaalsemaks ja eurooplased kasutavad tehingute tegemiseks aina sagedamini erasektori pakutavaid digitaalseid maksevahendeid. Pangatähed ja mündid, mis on praegu ainsad üldsusele (sealhulgas inimestele, ametiasutustele ja ettevõtjatele) kättesaadavad seadusliku maksevahendina toimivad keskpangaraha vormid, ei saa digiajastul ELi majandust üksinda toetada. Nende kasutamine maksete tegemisel väheneb, sest üha enam tehakse oste interneti vahendusel ja üldsuse makseharjumustes moodustavad olulise osa ELis 3 https://eur-lex.europa.eu/ 4 https://eur-lex.europa.eu/ 5 https://eur-lex.europa.eu/ 6 Ilma et see piiraks Euroopa Keskpanga volitusi, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajalikud meetmed euro kasutamiseks ühisrahana. Kõnealused meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga. 2 suures valikus pakutavad erasektori digitaalsed maksevahendid. See on muutnud tasakaalu keskpangaraha ja erasektori digitaalsete maksevahendite vahel. See suund võib edaspidi veelgi tugevneda kolmandate riikide keskpankade digivääringute tekkimise ja eraettevõtjate poolt käibele lastavate krüptovarade7 kasutamise mõjul, mis võivad kahandada euro rolli maksetes nii ELis kui ka mujal maailmas. Digieurost arusaamiseks on vaja teha vahet keskpangarahal ja erasektori rahal. Keskpangaraha kõige käegakatsutavamad vormid on sularahamakseteks kasutatavad pangatähed ja mündid. Kuna keskpangaraha emiteerib keskpank, väljendab see riigi (või liikmesriikide liidu või selle osa, näiteks euroala) rahalist suveräänsust, mis on avalik hüve ja mida seetõttu nimetatakse ka avaliku sektori rahaks. Erasektori raha loovad omakorda kommertspangad. Seda nimetatakse sageli kommertspangarahaks. Sellesse kategooriasse kuuluvad jaeklientide või äriühingute pangahoiused, millesse pangad on investeerinud, või pankade antud laenud. Erasektori raha ülekanded hõlmavad krediitkaardiga või internetipõhiste teenuste kaudu tehtavaid makseid. Selle hübriidsüsteemi raames saavad inimesed vahetada erasektori raha avaliku sektori rahaks ja vastupidi. Tehnoloogiliselt digiajastuga kohandatud ning laialdaselt kättesaadava ja kasutatava keskpangaraha puudumine võib vähendada usaldust ka kommertspangaraha ja lõpptulemusena euro enda vastu. Usaldus kommertspangaraha vastu põhineb hoiustajate võimalusel nimiväärtuse alusel konverteerida oma hoiused seadusliku maksevahendina toimivaks keskpangarahaks, mis on praegu kättesaadav ainult sularahana. Sellise keskpangaraha, mida saab kasutada digitaalmajanduses ja mis on kommertspankade hoiustega võrdväärselt konverteeritav, puudumine võib õõnestada keskpangaraha kui rahapoliitilise tugisamba rolli, nõrgendades ELi finantsstabiilsust ja rahapoliitilist suveräänsust. Seetõttu on jaemakseteks kasutatava keskpanga digivääringu käibele laskmine viimastel aastatel pälvinud märkimisväärset tähelepanu. Sarnaselt sularahale oleks ka jaemakseteks kasutatav keskpanga digivääring ametlik keskpangaraha, mis on üldsusele vahetult kättesaadav ja millel on seadusliku maksevahendi staatus. See võimaldaks kohandada sularaha ametlikke vorme tehnoloogia arenguga ja täiendada sularaha. Digieurot hakataks olemasolevate erasektori pakutavate digitaalsete maksevahendite kõrval pakkuma avaliku sektori digitaalse maksevahendina, seeläbi toetades tugevamat ja konkurentsitihedamat, tõhusamat ja uuenduslikumat Euroopa jaemakseturgu ja digirahandussektorit ning aidates veelgi suurendada Euroopa jaemakseturu vastupanuvõimet. Digieuro hõlbustab üleeuroopaliste ja koostalitlusvõimeliste jaemakselahenduste väljatöötamist, sealhulgas välkmaksete täielikku kasutuselevõttu. Ühisraha ettepanekute eesmärk on tagada, et üldsusele oleks alati kättesaadav seadusliku maksevahendi staatusega keskpangaraha, mis kujutab endast tipptasemel ja kulutõhusat maksevahendit, tagab digimaksete puhul privaatsuse kõrge taseme, säilitab finantsstabiilsuse ning edendab ligipääsetavust ja finantsalast kaasatust. Sel eesmärgil kehtestatakse käesoleva ettepanekuga digieuro, mida võivad käibele lasta eurosüsteemi osaks olevad Euroopa Keskpank ja ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpangad. Õigusraamistik peaks tagama võimaluse kasutada kogu euroalal ühisrahana digieurot, mis vastab kasutajate vajadustele digiajastul ning edendab ELi digitaliseeruvas majanduses konkurentsi, tõhusust, innovatsiooni ja vastupanuvõimet. Digieuro ei oleks programmeeritav raha ja seega ei saaks seda kasutada selleks, et piirata selle 7 Digieurol ei ole krüptovaradega seost. Krüptovarasid ei garanteeri üks keskne institutsioon, mistõttu ei ole kindlust, et neid varasid saaks igal ajal sularahaks vahetada. Krüptovarad ei täida raha tavapäraseid põhiülesandeid: olla usaldusväärne maksevahend, väärtuse säilitamise vahend ja väärtuse mõõt. Krüptovarade väärtus on väga heitlik ja tavaliste maksete tegemiseks neid seetõttu üldiselt ei kasutata. 3 kulutamist konkreetsete kaupade või teenustega või suunata seda konkreetsetele kaupadele või teenustele: ühisraha digitaalse vormina peaks see olema täielikult asendatav. Digieuro oleks digitaalne „keskpangaraha“ vorm, mille Euroopa Keskpank (EKP) emiteerib jaemüügis kasutamiseks füüsilise euro ehk sularaha kõrval. Kuna see on avaliku sektori raha, tagaks selle EKP. Üha digitaalsemas maailmas võib digieuro tuua kasu inimestele ja ettevõtjatele, edendada innovatsiooni ja tugevdada ELi avatud strateegilist autonoomiat. Kuigi sularaha on Euroopas endiselt kõige sagedamini kasutatav makseviis, on elektrooniliste ja mobiilimaksete tegemine suurenemas. Seetõttu peetakse oluliseks säilitada keskpangaraha, mis on üha digitaalsemaks muutuvas maailmas hästi toimiva maksesüsteemi peamine tugisammas. 55% euroala tarbijatest eelistavad elektroonilisi makseid. Kokkuvõttes digieuro saaks ja võiks:  täiendada sularaha ja hoiuseid;  toetada innovatsiooni ja ELi majanduse digitaliseerimist;  hoida ära reguleerimata makselahendustega seotud riske;  tugevdada euro rahvusvahelist rolli ja ELi strateegilist autonoomiat;  suurendada finantskaasamist tänu valiku ja konkurentsi suurenemisele ja digimaksete kättesaadavusele. Digieuro projekti ajakava 2020. aasta oktoobris avaldas EKP ja euroala keskpankade aruande, milles uuriti eurodes nomineeritud keskpanga digivääringu võimalikku emiteerimist. 2020. aasta oktoobrist 2021. aasta jaanuarini korraldas EKP ka avaliku konsultatsiooni digieuro eeliste ja võimaliku lahenduse kohta. 2021. aasta juulis algatas EKP digieuro projekti analüüsimisetapi. Selles etapis on keskendutud põhiküsimustele, mis on seotud võimaliku digieuro lahenduse ja levitamisega, ning see hõlmab prototüüpimist. Eesmärk on olnud uurida, kuidas digieuro saaks olla mugav maksevahend, mis võimaldab inimestel maksta ükskõik kus euroalal EKP emiteeritud riskivaba maksevahendiga. EKP teeb tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide ja sidusrühmadega, nimelt Euroopa Komisjoni, eurorühma ja Euroopa Parlamendiga, süsteemi lahendust puudutavates küsimustes ja digieuro nende aspekte teemal, mis on olulised ELi poliitika jaoks laiemalt. Seni on EKP avaldanud kolm eduaruannet projekti eesmärkide ja aluslahendusvõimaluste kohta. Digieuro analüüsimisetapp on kestnud üle kahe aasta ja peaks lõppema 2023. aasta oktoobris, mil EKP nõukogu otsustab, kas liikuda digieuro ettevalmistus- ja katsetamisetappi. Selles etapis, mis võib kesta umbes kolm aastat, arendataksegi välja digieuro. Selle uue etapi algus ei tähenda tingimata digieuro kasutuselevõttu. Komisjon esitas 28. juunil 2023 seadusandlikud ettepanekud digieuro ning euro pangatähtede ja müntide kui seadusliku maksevahendi staatuse kohta. EKP teeb otsuse digieuro kasutuselevõtmise kohta alles pärast seda, kui nõukogu ja parlament on võtnud vastu seda võimaldava õigusraamistiku. Eesti täpsemate seisukohtade kujundamisel ühisraha paketi kohta oleme lähtunud muuhulgas  Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2022. a ja Riigikogu EL asjade komisjoni 4. aprilli 2022. a istungitel kinnitatud Eesti seisukohtadest 4. aprilli 2022. a eurorühma ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu 5. aprilli 2022. a kohtumisel;  Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2021. a ja Riigikogu EL asjade komisjoni 5. novembri 2021. a istungitel kinnitatud Eesti seisukohtadest eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 9. novembri 2021. a istungil. 4 Eesti on juba kinnitatud seisukohtades:  Arvanud, et edasises töös oleks vaja ühiselt kokku leppida pikaajalisem ja laiem visioon digieuro rollist majanduses ning selle lisandväärtusest praegusele elektroonilisele raharinglusele ja finantsstabiilsuse ning võrdse konkurentsi toetamisele, mis läheks kaugemale vaid Euroopa müügikoha makselahendusest.  Leidnud, et digieuro puhul tuleb hoida võimalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid kontrolli all. Nende tingimuste täitmisel oleme valmis kaaluma väiksemate piirsummade ulatuses ja väiksemas ringis digieuroga tehtavatele maksetele suurema privaatsuse võimaldamist võrreldes teiste elektroonsete maksetega.  Leidnud, et digieuro peaks eelkõige keskenduma tehnoloogia ja tarbijate maksevahendite eelistuste muutustest tingitud katmata vajaduste rahuldamisele, olema tehnoloogiliselt neutraalne ja mõistlike kuludega rakendatav.  Toetanud digieuro uuringu jätkamist kaasaval moel. 1.3. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Kadri Martin ([email protected]). Eelnõu on kooskõlastanud finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi, finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja asejuhataja Thomas Auväärt. 2. Üldine kohaldamisala ja mõistete sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Digieuro määruse eesmärk (artiklid 1-4) on kehtestada digieuro ja reguleerida selle põhiaspekte, et tagada euro kasutamine ühisrahana kogu euroalal. Digieuro oleks jaemaksete tegemiseks kättesaadav nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele. EKP või euroala liikmesriikide keskpankade poolt digieuro käibele laskmiseks loa andmise eest vastutab EKP. Euroalaväliste teenusepakkujate määruse eesmärk on kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad konkreetseid kohustusi, mida peavad digieuro levitamisel täitma makseteenuse pakkujad, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ning nende kohustuste järelevalvet ja täitmise tagamist. Väljaspool euroala tegevusloa saanud makseteenuse pakkujad võivad osutada digieuroteenuseid digieuro määruses sätestatud tingimustel i) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis, ii) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes avasid digieurokonto ajal, mil nad elasid või asusid ametliku vääringuna eurot kasutavas liikmesriigis, kuid kes ei ela või ei asu enam sellises liikmesriigis, ning iii) külastajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi 2015/2366 (makseteenuste direktiiv)8 kohaselt asutamisvabaduse või teenuste vaba osutamise kaudu. Makseteenuse pakkujad, kes on asutatud euroalavälistes liikmesriikides võivad digieurot levitada kooskõlas nende liikmesriikide järelevalve- ja piiravate meetmete kohaldamise korraga, mille ametlik vääring ei ole euro. Euro sularaha määruse ettepanekus (artiklid 1 ja 2) nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad sularaha seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju ning europangatähtedele ja -müntidele juurdepääsu 8 https://eur-lex.europa.eu/ 5 kohta. Need eeskirjad reguleerivad maksekohustuse olemasolul täielikult või osaliselt sularahas tasutavate rahaliste võlgnevuste tasumist. Ettepanek sisaldab ka eeskirju lubatavate erandite kohta, eeskirju euroalal sularaha aktsepteerimise ja eelkõige sularaha eelneva ühepoolse välistamise jälgimise kohta ning sätet sularahale tegeliku juurdepääsu tagamise kohta. Seisukoht 1: Toetame digieuro väljaarendamist kerkseks maksevahendiks, kuid enne õigusraamistiku kokkuleppimist tuleb Euroopa Liidu institutsioonidel läbi viia täiendav õiguslik analüüs, et vältida poliitilisi riske ja õigusvaidlusi digieuro emiteerimise korral. Selgitus seisukohtade kohta: Digieuro määruse õiguskindlus on EL majandus- ja rahapoliitika tuleviku vaates äärmiselt oluline, mistõttu peaks digieuro seadusliku maksevahendina emiteerimise õigusliku aluse analüüs olema äärmiselt põhjalik ja läbirääkimiste ajal liikmesriikidele kättesaadav. Hetkel sellist põhjalikku analüüsi tehtud ei ole, kuid nõukogu läbirääkimistes on nõukogu, komisjoni ja EKP õigusteenistustelt õiguslikud hinnangud tellitud. Kui nimetatud õiguslikud hinnangud jäävad ebapiisavaks, toetame Euroopa Kohtult hinnangu küsimist. Eelkõige on oluline hinnata, kas ELTL artiklid 128 ja 133 ning Euroopa Kohtu otsused9 annavad EL institutsioonidele nii laialdased õigused digieuro määruses toodud otsuste vastuvõtmiseks, arvestades otsuste ja muudatuste ulatust ning ülesehitust ja kas on vaja muuta ELTLi. Kui õiguslik analüüs ei ole piisav ja hiljem selgub (näiteks kohtuvaidluses), et õiguslik alus on ebapiisav, mis omakorda avaldab negatiivselt mõju projektile, siis see kombinatsioon mõjutab ELi ja eriti euroala ning keskpankade mainet ning tekitab kaasnevat poliitilist riski. Eesti Pangaliit leiab, et eraldiseisva analüüsi põhjal tuleb veenduda, et EKPl ja eurosüsteemil üldiselt on kehtivate lepingute, alusdokumentide ning regulatsioonide kohaselt juriidiline alus vastavate otsuste tegemiseks. Analüüsi vajadus tuleneb faktist, et digieuro kehtestamine, eriti ettepanekus toodud viisil (arvestades ka euro sularaha määrust), mõjutab oluliselt erasektori maksete ning finantseerimisega seonduvaid teenuseid, mõjutades seotud isikute ringi olulisel määral ka konkurentsiõiguse vaatest. See omakorda seab ohtu teenusepakkujate poolt juba hetkel pakutavate teenuste väärtuse ja jätkusuutlikkuse. Seisukoht 2: Digieuro määruse rakendamisele ja digieuro võimalikule emiteerimisele peab eelnema põhjalikum mõjuanalüüs kui Euroopa Komisjon on esitanud. Täiendav mõjuanalüüs peaks muuhulgas hõlmama digieuro tasuvust ja digieuro makseteenuste kohustusliku pakkumise võimalikku kompenseerimist vahendajatele ja pakkujatele ning mõju maksekeskkonnale, kaupmeestele, pangapõhisele majanduse rahastamisele, pankade ärimudelitele, finantsstabiilsusele ja riigisektorile. Kaasaval viisil on vaja ühiselt kokku leppida pikaajalisem ja laiem visioon digieuro rollist majanduses ning selle lisandväärtusest praegusele elektroonilisele raharinglusele ja finantsstabiilsuse ning võrdse konkurentsi toetamisele, mis läheks kaugemale Euroopa müügikoha makselahendusest. Selgitus seisukohtade kohta: Komisjon on mõjude hindamisel järeldanud, et hästi kavandatud ja asjakohaste meetmetega kaitstud digieuroga kaasnev pikaajaline tulu ületab kulud. Siiski võivad algsete investeeringutega kaasnevad kulud pankadele ja kaupmeestele olla väga suured. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kulude vältimise püüe ei ajendaks täna kaardimakset või muud elektroonilist makseviisi kasutavaid väikekaupmehi ainult sularaha aktsepteerima (kui kaupmees loobub sularaha kõrval elektrooniliste makseviiside pakkumisest, asetab see ta digiraha aktsepteerimisest keeldumist lubava erandi kohaldamisalasse). Ettepaneku mõjuanalüüs peaks olema põhjalikum, kuna Komisjoni mõjude hindamise põhjal ei ole võimalik järeldada, et digieuro toob olulist kasu ja seda on tingimata vaja. Üldist laadi selgitused digieuroga kaasnevate kulude ja kasulikkuse kohta ei pruugi olla digieuro väljatöötamise kasuks otsustamiseks küllaldased ja digieuro kasutegur avaliku hüvena ei ole praegu küllalt veenvalt 9 C‑422/19 ja C‑423/19: https://curia.europa.eu/jcms/jcms/j_6/et/ 6 põhjendatud. Kuluanalüüs peaks selgitama, kuidas digieuro turuosaliste tegevust mõjutab, sh kuidas digieuro elavdab või pärsib turuosaliste konkurentsivõimet, milliseks kujuneb selle rakendamisel jaemaksete keskkond ja millised võiksid olla võimalused olulise kahju vältimiseks või vähendamiseks, kui EKP peaks otsustama digieurot mitte emiteerida (digieuro emiteerimine on EKP õigus, mitte kohustus). Samuti on vaja ülevaadet, kas ja kuidas saavutatakse tasakaal nn avaliku keskpangaraha ja erasektori digitaalsete maksevahendite (kommertspangaraha) vahel. Kommertspankadel tuleb hoiuste asemele, mis digieuroks vahetatakse, leida muid kanaleid rahastuseks, mis on enamasti kõrgema hinnaga. Samuti tuleb pankadel arvestada rahastuse kättesaadavuse ning enda võimekusega kokku panna sobiv tagatis. Kokkuvõttes võib väheneda pankade kasumlikkus ning likviidsus. Mõju võib olla pankade lõikes erinev ning osutuda suuremaks just väiksematele pankadele. Samuti sellistele pankadele, kus on suurem arv kliente, kelle hoiuse maht on väiksem. Kuna digieuro käibele laskmine ja kasutamine eeldab eraldiseisvat taristut, kaasneb sellega paratamatult märkimisväärne keskkonnamõju. Riikidele pandud kohustus ette näha asutused, kes on kohustatud pakkuma digieuro makseteenuseid nn haavatavatele ühiskonnagruppidele, toob samuti kaasa täiendavaid kulusid. Kuna käesoleva eelnõu ette valmistamisel ei ole digieuro tasuvust põhjalikult analüüsitud, toetame ettepaneku tegemist, et kõiki olulisi küsimusi hõlmav üksikasjalik mõjuhinnang peab olema digieuro väljalaskmise otsuse tegemise eeltingimus. Eesti Pangaliidu hinnangul peaks mõjude analüüsi tegema neutraalne osapool, kes võtaks arvesse kulusid nii era- kui ärisektoris, sealhulgas otsesed ja kaudsed ning majandusele üldiselt. Terviklahenduse mahukust arvestades on sellise analüüsi, seotud investeeringute ja jooksva ärimudeli tulem väga oluline. Samuti peaks kasutatavad mõisted säilitama usalduskindluse ja arusaadavuse ka tavapärase euro mõiste ning selle üldise tuleviku osas. Kommunikatsioonis peaks rõhutatakse jätkuvalt tavapärase euro usaldusväärsust ja turvalisust. Kontode seoste rägastiku ja soovimatute tagajärgede vältimiseks võiks pankade hinnangul olla üks digieuro konto kasutaja kohta (maksekonto mõiste on muutmisel makseteenuste direktiivi muutmise ettepanekuga10,11, mis on samuti läbirääkimistes). Seisukoht 3: Toetame digieuro seadusliku maksevahendi staatuse määratlemist võimalikult suurel määral sularahaga võrdsetel alustel. See annab võimaluse digieuro sularaha kõrval kasutusele võtta ja seeläbi digieurot ka hädaolukorras võimalikult laialt kasutada. Selgitus seisukohtade kohta: Jaemakseteks sobiv digieuro on euroalal vajalik, et ületada sularaha kasutamise füüsilisi piiranguid ja kohandada euro ametlikke vorme tehnoloogia arenguga, et euro oleks ühetaoliselt ja tegelikult ühisrahana kasutatav kogu euroalal. Avaliku sektori loodud digitaalne maksevahend, toetaks konkurentsitihedamat, tõhusamat ja uuenduslikumat Euroopa jaemaksete turgu ning suurendaks ühtlasi selle turu vastupanuvõimet riskidele. Euroopa-kesksete makselahenduste loomise toetamine vähendab turu killustatust ja sõltuvust teistest, globaalselt tegutsevatest makselahenduste pakkujatest (nt rahvusvaheliste maksekaartide pakkujad). Erasektori jõupingutused välkmaksetel põhineva makselahenduse väljaarendamiseks ja kasutusele võtmiseks ei ole olnud selleks piisavad. Digieuro võib olla üleeuroopaliseks ja koostalitlusvõimeliseks jaemakselahenduseks, tõhustada konkurentsi ja luua uusi võimalusi innovatsioonile ning riskidele vastupanuvõime suurendamisele. Euroopa jaemaksete konkurentsivõime ja riskikindluse suurendamine aitab ühtlasi kaasa avatud strateegilise autonoomia eesmärkide saavutamisele. 10 https://eur-lex.europa.eu/ 11 https://eur-lex.europa.eu/ 7 Digieuro jaemaksetes kasutamise eeldus on EL üleselt toimiva ja muudest maksesüsteemidest eraldiseisva taristu ja maksevahendi/lahenduse väljatöötamine. Nii toetaks digieuro ühtlasi makseteenuste üldist toimepidevust nii tava- kui kriisiolukordades. Riigi poolt digieuro teenuste vahendamine eurosüsteemi poolt arendatava digieuro mobiilirakenduse kaudu (nt Eesti Posti või mõne muu riigiasutuse poolt) koos lahendusega, mis lubab digieuro maksekonto erandlikel juhtudel uue makseteenuse pakkuja juurde üle viia, võimaldab jätkata digieurode kasutamist ka siis, kui olemasolev makseteenuse pakkuja (sh pank kui elutähtsa teenuse osutaja) ei ole kättesaadav. Digieuro võrguväline kasutamine annab võimaluse suurendada digitaalsete maksete toimekindlust erinevates kriisiolukordades, aidates muuhulgas hoida ka sularaha väljavõtmist stabiilsena. EKP koos euroala keskpankadega annavad loa digieuro maksekonto üleviimiseks mõne teise makseteenuse pakkuja juurde, kui kontoga seotud andmed on kadunud või teenusepakkuja ei ole pikemat aega kättesaadav. Digieuro taristut koos digieuro võrguvälise kasutuse ja digieuro maksekonto üleviimise funktsionaalsustega saab kasutada alternatiivse makselahendusena, kui maksete toimimine on häiritud. Digieuro taristu peab olema lisaks kasutatav ka üle-euroopaliste eramakselahenduste pakkumiseks (ka kommertspangarahas). Samuti aitab ühtsete standardite kasutamise ja digieuro taristu ning selle kasutajaliidese (front-end) teenuste koostalitlusvõime toetamine eralahendustega kokku hoida erasektori lahenduste väljatöötamise kulusid ning vähendab sisenemisbarjääre väiksematele makseteenusepakkujatele. Seeläbi edendaks digieuro kasutusele võtmine üle-euroopaliste ja koostalitusvõimeliste jaemakselahenduste väljatöötamist, sealhulgas välkmaksete täielikku kasutuselevõttu. Eesti Pangaliidu hinnangul on digieuro võrdsustamine euro sularahaga olemuslikult arusaadav ning loogiline. Samas ei ole ranged digieuro ning sularaha aktsepteerimise põhimõtted kooskõlas kehtiva praktikaga. Määruste tulemusel muutuks digieuro ning sularaha vastuvõtmine peaaegu absoluutselt kohustuslikuks, mis mõjutaks oluliselt ka juba kehtivate lepingute tingimusi ning toimivat praktikat. Samuti tekitab selline kardinaalne muutus konkurentsiõiguse valdkonna küsimusi, võrreldes teiste turul pakutavate võimalike makselahendustega, arvestades ettepanekutes toodud kohustusi makseid digieuros või sularahas aktsepteerida ning seeläbi ka kaudselt soodustada. Seisukoht 4: Digieuro peaks eelkõige keskenduma tehnoloogia ja tarbijate maksevahendite eelistuste muutustest tingitud katmata vajaduste rahuldamisele, olema tehnoloogiliselt neutraalne ja mõistlike kuludega rakendatav. Toetame digieuro õigusraamistiku tehnoloogianeutraalsust, et rakendatav õigus ei takistaks tulevikus uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu digieuro võimalikul emiteerimisel ja levitamisel. Selgitus seisukohtade kohta: Digieuro määruse kohaselt toimub digieuroteenuste osutamine kontopõhiselt keskselt hallatava süsteemiga. Innovatsiooni ja lisandväärtust andvate uute üle-euroopaliste teenuste (tööstuse 4.0 ja veebi 3.0 (st detsentraliseeritud interneti)) kasutuselevõtmise edukaks toetamiseks peaks digieuro taristu arvestama tulevikutehnoloogiatega ja määrus peaks olema tehnoloogianeutraalne. Seisukoht 5: Toetame digieuro levitamisel euroalaväliste teenusepakkujate poolt euroala teenusepakkujatega samaväärsete tingimuste kehtestamist, et hoida Euroopa Liidu ühisturg hoolimata liikmesriikide erinevatest vääringutest võimalikult ühtsena. Selgitus seisukohtade kohta: Euroalaväliste teenusepakkujate määrus kehtestab tingimused ja erandid digieuroteenuste osutamisele makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro. See määrus on täiendus digieuro määrusele ja peaks ühelt poolt vältima EL ühtse turu killustumist, teisalt 8 aga tagama digieuroteenuste ja teenusepakkujate üle adekvaatse järelevalve. Tuleb arvestada, et euroalaväliste teenusepakkujate määrus ei kohaldu Eesti makseteenuse pakkujatele ja võimalikud vastuolud määruse ja selle kohaldamisalas olevate liikmesriikide siseriikliku õiguse vahel jäävad eelkõige nende riikide hinnata. Seisukoht 6: Toetame euro sularaha laialdase kättesaadavuse ja maksetehingutes aktsepteerimise tagamist euroalal. Selgitus seisukohtade kohta: Euro sularaha määrusega euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse reguleerimine on oluline ja vajalik meede, et säilitada sularaha laialdane kättesaadavus ning tagada selle aktsepteerimine nii maksevahendi kui väärtuse säilitajana kogu euroalal. Seni on pangatähtede ja müntide kui seadusliku maksevahendi staatust reguleerinud ainult Euroopa Komisjoni 22. märtsi 2010 soovitus euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta (2010/191/EL)12 ja Euroopa Kohtu kohtuasjade C‑422/19 ja C‑423/19 otsustes. Soovituse kohaselt tuleb euro pangatähti ja münte vastu võtta nende nominaalväärtuses ja sisaldab põhimõtet, et võlausaldajale euro pangatähtede ja müntide andmise teel saab võlgnik ennast maksukohustusest vabastada. Euro sularaha määrus asendab soovituse selgete õiguslike kohustustega. Kohtuotsustes sätestatakse sularaha seadusliku maksevahendi staatusest tulenev kohustus aktsepteerida sularaha maksekohustuse täitmiseks sularaha nimiväärtuses. 3. Digieuro määruse sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Kohaldatav õigus ja pädevad asutused (artiklid 5 ja 6) Selgitatakse, et digieuro suhtes kohaldatakse makseteenuste direktiivi, mis on muutmisel ja millega laiendatakse rahaliste vahendite määratlust jaekasutuseks käibele lastavale keskpangarahale, mis hõlmab keskpanga digitaalseid vääringuid. Digieuro suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta piiriüleste maksete määrust (EL) 2021/123013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise direktiivi (EL) 2015/84914 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta rahaülekannetes edastatava teabe määrust (EL) 2015/84715. Kohustuste järelevalve ja täitmise tagamise eest vastutavateks pädevateks asutusteks digieuro puhul on samad asutused nagu makseteenuste direktiivi ja finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise direktiivi puhul. Piiriüleste gruppide puhul kohaldatakse päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ja asukohaliikmesriigi pädevate asutuste vahelist järelevalvekorda. Liikmesriigid peaksid määrama pädevad asutused, kes jälgivad ja tagavad digieuro määrusest tulenevate kohustuste täitmist, mis on seotud digieuro seadusliku maksevahendi staatusega. Reguleeritakse pädevate asutuste tehtavat järelevalvet ja piiravate meetmete kohaldamist üksnes makseteenuse pakkujate puhul, kes on asutatud euroala liikmesriikides. Selgitus ettepanekute kohta: 12 https://eur-lex.europa.eu/ 13 https://eur-lex.europa.eu/ 14 https://eur-lex.europa.eu/ 15 https://eur-lex.europa.eu/ 9 Määruse ettepanekutel on otsene mõju Finantsinspektsioonile (FI), kes on makseteenuste direktiivi alusel Eestis pädevaks asutuseks ja teostab järelevalvet makseasutuste, e-raha asutuste ja kommertspankade üle. Komisjoni ühisraha ettepanekud loovad pädevatele asutustele, sh FIle, halduskoormust. Laieneb järelevalve ning juurde tuleb kohustusi. Kuigi ettepanekus tuuakse välja, et kuna juba täna makseteenuse pakkujate üle teostatakse järelevalvet, siis uued nõuded täiendavaid kohustusi ja ülesandeid justkui kaasa eriti ei too, sest järelevalve teostamine ja järelevalveliste meetmete rakendamine toimub makseteenuste direktiivi alusel. Ettepanekus on märgitud, et eesmärgi tagamiseks keskpanga poolt käibele lastav raha – digieuro – toetab ELi, rahuldaks maksevajadusi digiajastul, on võimalik pidevalt jälgida makseteenuse pakkujatelt, kaupmeestelt ja EKPlt saadavate andmete põhjal. ELi digitaliseeritud majanduses digieuro kasutamise jälgimiseks kasutatavateks peamisteks näitajateks võiksid olla ringluses olevate digieurode hulk, samuti digieurodes tehtavate jaemaksete koguarv ja -väärtus ning nende osakaal võrreldes muude maksevahenditega. Makseteenuse pakkujatel tuleb täita vaid väheseid uusi aruandlusnõudeid. Tegelikult tähendab uute nõuete jälgimine ja täiendav aruandlus lisakulu ja halduskoormuse tõusu FIle, mis omakorda tuleb kellegi poolt kinni maksta. Ettepanekutes on järelevalve teostamine ja selle mõju analüüs väga napp. Seaduslik maksevahend (artiklid 7–12) Digieurole antakse seadusliku maksevahendi staatus, mis muu hulgas tähendab seda, et makse saajad on kohustatud digieurot aktsepteerima, va erandjuhtudel. Erandid hõlmavad: 1. mikroettevõtjaid, kui nad ei aktsepteeri võrreldavaid digitaalseid maksevahendeid; 2. füüsilisi isikuid, kes tegutsevad ainult isikliku tegevuse raames. Digieuro aktsepteerimise kohustuse puhul austatakse tehingupoolte lepinguvabadust, kuna makse saajalt ei nõuta digieurodes tehtava makse aktsepteerimist juhul, kui makse saaja ja maksja on enne makse tegemist sõnaselgelt kokku leppinud teistsuguses maksevahendis. Sellele vaatamata keelatakse makse saajatel kasutada lepingutingimusi, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, sest see kahjustaks makse saajate aktsepteerimiskohustust ja maksjate lepinguvabadust. Lisaks nähakse ette võimalus teha digieuroga seoses täiendavaid rahandusõiguslikke erandeid, mille komisjon võib vastu võtta delegeeritud õigusaktiga. Komisjoni õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ei piira liikmesriikide võimalust võtta vastu siseriiklikke õigusakte, millega kehtestatakse erandid seadusliku maksevahendi staatusest tulenevast aktsepteerimiskohustusest kooskõlas tingimustega, mille Euroopa Kohus on kehtestanud kohtuasjades C‑422/19 ja C‑423/19. Nõutakse ka digieuro ja eurosularaha vastastikust nimiväärtuses konverteeritavust. Ebaselguse vältimiseks antakse maksjale õigus valida, kas maksta digieurodega või sularahas olukordades, kus digieuro määruse ning euro sularaha määruse kohaselt on kohustuslik mõlema maksevahendi aktsepteerimine. Seisukoht 7: Eesti peab oluliseks, et digieuro aktsepteerimise kohustust kaupmeestele ei rakendataks enne, kui digieuro tehniline lahendus on piisavalt üksikasjalikult esitatud, et saaks hinnata kaupmeeste infosüsteemide ümberkujundamisega kaasnevaid kulusid ning eeldatava tehnilise lahenduse keskkonnamõju. Selgitus seisukohtade kohta: Komisjoni mõjuhinnangus on üldsõnaliselt oletatud: „Kuna võrgus kasutatava digieuro puhul tuginetaks tõenäoliselt sarnasele infrastruktuurile nagu praegu kättesaadavate maksevahendite puhul, eeldatakse, et energiatarbimine ja seega ka keskkonnamõju on olemasolevate maksevõimalustega võrreldes sarnane.“ Need väited on kaheldavad või lausa eksitavad. Kui digieuro käitlemine toimub krüptotehnoloogiale põhinedes, siis on oluliselt erinev tavapärasest maksekaardiga opereerimisest ning nõuab ilmselt kõikide kassasüsteemide väljavahetamist või ümberseadistamist. Ka krüptoraha plokiahelal baseeruv taristu on eeldatavalt üks suurema ökoloogilise jalajäljega digitaalseid tehnoloogiaid. Konkreetset keskkonnamõju on võimalik hinnata tehnilise lahenduse täpsustumisel. 10 Eesti Pangaliidu arvamusel on oluline põhjalikult hinnata ja analüüsida digieuro seadusliku maksevahendi mõju võrdsele kohtlemisele, sealhulgas maksete valdkonnas. Vaid mikroettevõtjate ja füüsiliste isikute digieuro ja sularaha aktsepteerimise kohustusest välistamisel on kohustusega isikute ring väga lai. Sealjuures ei ole arvestatud, et mikroettevõtjate tähendus, vastavalt ettepanekus toodud kriteeriumitele, erineb liikmesriigiti ning seega tähendaks see ebavõrdset kohtlemist. Ebavõrdse kohtlemise tulemusel erineks ka riigiti pakutavad teenused, teenuseid pakkuvate isikute ring ning puuduks klientide ühetaoline kohtlemine (sealhulgas sama kliendi erinev kohtlemine erinevates riikides). Makseviiside vastuvõtmise valikuvabadus peaks säilima ning see ei peaks olema seotud vastuvõtja suurusega. Ettepanekus on sätestatud kohustus maksete aktsepteerimiseks, aga samas puudub tagajärg maksete vastuvõtmisest keeldumiseks. Ei ole selge, mis on sellise tegevuse tagajärjed ning milline asutus selle kohustuse täitmist kontrolliks. See loob ebavõrdsuse ka teenuse pakkujate vaatest, kus osade teenuse pakkujate üle teevad juba hetkel järelevalvet pädevad järelevalveasutused, kes vastava kohustuse saaksid endale võtta, aga asutuste puhul, kellel puudub pädev järelevalve asutus, jääks nõuete täitmise eest vastutav asutus ebamääraseks. Ettepanek ei sisalda ammendavalt maksete aktsepteerimise põhimõtteid. Näiteks on praktikast teada, et alla teatud summade keelduvad kaupmehed ka täna kaardimaksetest, vastavat asjaolu ei ole ettepanekuga reguleeritud. Levitamine (artiklid 13–14) Kõik ELis tegevusloa saanud makseteenuse pakkujad võivad osutada digieuro makseteenuseid, sealhulgas põhilistele digieuro makseteenustele lisanduvaid täiendavaid digieuro makseteenuseid, ning täiendavat tegevuslauba ei ole vaja. Digieuro levitamiseks peavad makseteenuse pakkujad sõlmima digieuro kasutajatega lepingulise suhte. Digieuro kasutajate ja EKP vahelist lepingulist suhet ei reguleerita. Digieuro kasutajal võib olla üks või mitu digieuro maksekontot kas sama makseteenuse pakkuja juures või erinevate makseteenuse pakkujate juures. Makseteenuse pakkujad osutavad digieuro makseteenuseid üksnes: i) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad euroala liikmesriigis; ii) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes avasid digieurokonto ajal, mil nad elasid või asusid euroala liikmesriigis, kuid kes ei ela või ei asu enam sellises liikmesriigis; iii) külastajatele; iv) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad euroalavälises liikmesriigis; ning v) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad kolmandates riikides, sealhulgas territooriumidel, millel on Euroopa Liiduga sõlmitud rahaküsimusi käsitlev leping. Väljaspool euroala tegevusloa saanud makseteenuse pakkujad võivad osutada neid teenuseid makseteenuste direktiivi alusel asutamisvabaduse või teenuste vaba osutamise kaudu. Selleks, et euro oleks ühisrahana kasutatav kogu ELis peavad makseteeuste pakkujad:  Tegema digieurode saamise (krediteerimise) ja vähendamise (debiteerimise) kontol kättesaadavaks;  Digieuro maksetehingu saamisel tagama, et digieuro kasutajale kuuluvad digieurod kantakse EKP vastuvõetud piiranguid (nt kontol hoitavate digieurode hulga piirmäära) ületavas osas automaatselt üle mittedigieuro-maksekontole, näiteks kommertspangakontole (kaskaadifunktsioon).  võimaldama digieuro kasutajal sooritada digieuro maksetehingu ka siis, kui tehingu summa ületab talle kuuluvate digieurode summat (pöördkaskaadifunktsioon). Maksekontot haldavad kommertspangad hakkavad klientide taotlusel osutama kõiki põhilisi digieuro makseteenuseid füüsilistele isikutele, kes elavad euroala liikmesriikides. Füüsiliste isikute puhul, 11 kellel ei ole kommertspangas mittedigieuro-maksekontot või kes ei soovi avada digieuro maksekontot kommertspangas või muu digieurot levitava makseteenuse pakkuja juures, peaksid liikmesriigid määrama konkreetsed üksused (nt kohalikud või piirkondlikud ametiasutused või postkontorid), keda kohustatakse osutama põhilisi digieuro makseteenuseid. Lisaks tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu (2014/92/EL) (maksekontode direktiivi)16 põhimaksekontole juurdepääsu õigust kohaldada selliselt, et põhilisi digieuro makseteenuseid osutatakse tasuta, mitte „tasuta või mõistliku tasu eest“, nagu on sätestatud maksekontode direktiivis. Digieuro levitamine teiste makseteenuse pakkujate poolt toimuks nende makseteenuse pakkujate omal algatusel. Kõik põhilisi digieuro makseteenuse osutamise kohustusega makseteenuse pakkujad peaksid e-kaasatuse tagamiseks pakkuma tuge puuetega, piiratud funktsionaalse võimekusega või piiratud digioskustega inimestele ja eakatele. Seisukoht 8: Toetame digieuro väljaarendamist atraktiivseks ja kerkseks maksevahendiks, kuid peame oluliseks, et digieuroteenuste pakkumisel oleks lubatud õiglane ning vabale turule orienteeritud teenuste hinnastamine. Selgitus seisukohtade kohta: Kuidas ja mis ulatuses toimuks teenuste kompenseerimine, kui põhilisi digieuro makseteenuseid osutatakse kasutajatele tasuta, ettepanekust ei selgu. Lõpliku tehnilise lahenduse stabiilsust, kättesaadavust ja rakendamisega seonduvaid võimalikke probleeme on oluline eraldi analüüsida. Eesti Pangaliidu hinnangul peaksid kommertspangad saama kompensatsiooni avamise ja järelteeninduse/halduse eest või olema volitatud rakendama mõistlikke teenustasusid digieuro konto/tasku ülevalhoidmise ja taristu loomise eest, kui juurdepääs digieurole on kliendile ja ka mittekliendile tasuta ja tulu kommertspangad samas digieuro tehingute pealt ei teeniks. Keskne süsteem peaks võtma kommertspankade hinnangul suurema rolli (nt konto limiitide kontrollimisel, kaskaadi- ja pöördkaskaadifunktsiooni algatamisel), mis võimaldaks lahenduse oluliselt terviklikumat ja kesksemat planeerimist, ning tooks kaasa väiksema komplekssuse. Süsteemi ja kontrollide keerukus mõjutab oluliselt ka kasutajamugavust ning selleläbi teenuse kasutamist ja aktsepteerimist turul. Konkureerivad digitaalsed maksevahendid on piiratud reeglina ühe kontoga ja sellelt vahendite autoriseerimisega, milleks kuluvat aega piiratakse millisekunditega. Kõik täiendavad funktsioonid nagu kaupmehe juures toimuva ostutehingu ajal vahendite kontroll erinevate kontode vahel, pöördkaskaadifunktsioon jms pikendavad tehingu autoriseerimisega aega. Seega on lahenduse terviklik optimaalne disain ja testimine ülitähtis selle hilisema kasutuselevõtu vaates. Vahendajate kasutamine digieuro levitamiseks on tervitatav tagamaks võrdse koostööpõhimõtete järgimine. See eeldaks siiski, et säilib õigus töötavate ärilahenduste kasutamiseks ning innovatsiooniks. EKP viited, et põhimakseteenuste pakkumine peab toimuma võimalikult madalate kulude või eelistatult tasuta ning sellest lähtuvalt peaks see põhimõte kohalduma ka digieurole, ei võta täies ulatuses arvesse hetkel toimivat praktikat põhimakseteenuste pakkumisel ning kahe lahenduse erinevust. Siinjuures tuleb ka arvestada faktiga, et on tõestatud, et sularaha haldamine on keeruline ning kulukas. Saksamaa Keskpanga analüüsi kohaselt kulutavad jaemüüjad ligi 3,8 miljonit eurot aastas sularahamaksete tagamisele. McKinsey uuringu17 kohaselt moodustavad sularahaga seotud kulud 5-10% pankade halduskuludest ning see kulu on tõusva trendiga. Tõus jätkub isegi olukorras, kus sularaha enda kasutus langeb. Tekkivate kulude tasakaalustamiseks võtavadki maksevahendajad üldjuhul klientidelt sularaha sisse- ja väljamaksete eest tasu. 16 https://eur-lex.europa.eu/ 17 McKinsey, ‘Attacking the cost of cash’ available at https://www.mckinsey.com/industries/financial-services/our-insights/attacking- the-cost-of-cash 12 Seega õiglane ning turule orienteeritud teenuste hinnastamine digieuroga seonduvate teenuste puhul peab erasektori hinnangul olema lubatud. Hinnastamispoliitika kujundamisel tuleks lähtuda turu toimimise üldistest põhimõtetest ning need kulud ei tohiks olla ettekirjutatud regulatiivsel tasemel. Iseenesestmõistetav on ka põhimakseteenuste hinnastamise lubatavus. Seaduse tasemel määratud hinnastamine oleks ebaõiglane sekkumine lepingu- ja hinnastamisvabaduse põhimõtetesse. Tagada tuleb, et euroala ei looks konkurentsitut hinnaeelist (luues endale sobivad taristud) teiste makselahendustega võrreldes, sealhulgas võrreldes teenusepakkujatega väljaspool Euroopat. Väga oluline ülesanne oleks süvitsi analüüsida kompensatsiooni mudeleid, mis tuleks välja arvutada spetsiifiliste stsenaariumite vastu, et hinnata potentsiaalseid tulusid seotud maksete vahendajatele. Kommertspanga kohustus tagada digieuro väljastamine peab olema tasakaalustatud tugevdatud kompensatsiooni mehhanismidega, sealhulgas tuluga, mis ei ole seotud maksetega. Ettepanekus toodu kohaselt on võimalik, et makseteenust pakuks mõni muu teenusepakkuja kui kommertspank, kelle vahendusel konto avatud on. See tähendab, et maksetega seotud tulud läheksid makseteenuse pakkujale ning kommertspankadele jääksid sellistel juhtudel vaid riskid ja kulud ilma võimaluseta tulu teenida või tekkivaid kulusid hüvitada. Kirjeldatud olukorras tekib ka digieuro konto haldajale täiendav tagasinõude risk, samas kui digieuro teenusepakkujaks on hoopis kolmas institutsioon, kes on ühtlasi vahendustasu saajaks. Määruse selgitused koosmõjus tähendavad, et digieuro kasutajad ei ole kohustatud omama tavapärast maksekontot. See tähendab, et isikut, kellel on tänasel päeval maksekontod võivad selle asendada digieuro tasuta pakutava kontoga. Sealhulgas esineb võimalus, et teatud ulatuses tasulised teenused asendatakse viisil, et neid hakatakse tulevikus tegema vaid läbi digieuro konto (näiteks sularaha kasutus asendatakse maksekonto asemel digieuro kontoga, mis tähendab, et tasuta teenuse pakkumisel tekivad teenusepakkujatel jätkuvalt kulud, aga nende eest tasu võtmine asendatakse tasuta teenuse kohustusliku pakkumisega). See toob kaasa riski, et enamus klientidest otsustab arvelduskonto asendada tasuta digieuro kontodega, kus pöördkaskaadifunktsiooniga rakendub automaatne digieuro krediteerimine ja sellega kaotab kommertspanga sarnane teenus mõtte reguleeritud hinnakonkurentsis. Ettepanekut tuleks täiendada selge viitega, et tasuta digieuro kontot ei tohi kasutada maksekonto asemel või olukorras, kus seda tehakse võib digieuro kontole või selle kasutamisele rakendada tasusid. Eesti Pangaliidu hinnangul ei ole nõue liikmesriikidele kohalike/regionaalsete asutuste või postkontorite kasutamiseks, et tagada digieuro pakkumine tasakaalus ning tekitab ebavõrdsust muude maksevahendite vaates, sest riiklike asutuste kaasamine ei ole sisuliselt täpsustatud ning riiklikud asutused ja postkontorid pakuksid teenuseid ning tagaksid digieuro pakkumist konkurentsieelisega. Konkurentsieelis tuleneks asjaolust, et analoogsetele teenuste pakkujatele ei rakendu ühetaolised nõuded (kommertspankade kõrgendatud nõuded teenuse pakkumiseks). Kui riiklikud asutused saavad õiguse digieuro teenuste pakkumiseks peaks neile kohalduv regulatsioon vastama makseteenuse pakkujate omaga. Ettepaneku järgi peavad makseteenuse pakkujad pakkuma tuge puuetega, piiratud funktsionaalse võimekusega või piiratud digioskustega inimestele ja eakatele, et tagada e-kaasatus. Otsest kohustust plastikkaartide pakkumiseks digieurole ei ole. Siiski olukorras, kus see vastab e-kaasatuse põhimõtetele peaksid makseasutused plastikkaardid väljastama. Eeltoodust lähtuvalt peaks makseasutustele selge olema, millistel juhtudel esineb neil kohustus kaartide väljastamiseks, näiteks tuleks sisustada piiratud digioskused, et määruse täitmine oleks ühene. Selliste täiendavate maksevahendite käibele toomine tähendab Eesti Pangaliidu hinnangul teenusepakkuja jaoks uue tootega seotud kulu. Piirangud finantssüsteemi stabiilsuse säilitamise eesmärgil - digieuro kasutamisele väärtuse säilitamise vahendina (artiklid 15-16) 13 EKP peaks välja töötama instrumendid, millega piiratakse digieuro kasutamist väärtuse säilitamise vahendina, sealhulgas kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärad. Digieuro määruses on määratletud kriteeriumid, millele EKP instrumentide parameetrid ja kasutamine peaksid vastama, et need täidaksid finantsstabiilsuse tagamise eesmärki. Eelkõige ei tohiks need vahendid takistada digieuro maksetehingu aktsepteerimist ega algatamist. Instrumentide kasutamise ja täpsete tingimuste üle otsustamise pädevus on ainult EKPl. Digieuro ei tohiks teenida intressi. Selgitus ettepanekute kohta: EKPle antakse õigus digieuro kasutamise piiramiseks, sealhulgas piirangud digieuro hoiustamisele. Leiame, et digieuro kasutamise piiranguid väärtuse säilitamisega piirdumiseks võiks määruses täpsustada, et mõju finantsstabiilsusele, pankade likviidsusele ja hoiuste mahtudele oleks piiritletum ja paremini prognoositav. Eesti Pangaliit on teinud ettepaneku lisada limiitide kehtestamise eelduseks kooskõlastamine turuosaliste või sõltumatu asutusega ning leiab, et limiite puudutavate otsuste tegemine ei peaks olema ühe asutuse ainupädevuses. Euroopa pangandussektori hinnangul peaks digieuro hoiustamise ja tehingulimiidid olema madalamad kui EKP esialgsed analüüsid näitavad, et vältida olulist mõju pankade likviidsusele ja hoiuste mahtudele. Stabiilse limiidi määramisel võiks lähtuda ka näiteks üldisest sularaha väljamaksete keskmisest summast euroalas. Kasutuslimiidi kehtestamisele ja ka edaspidisele muutmise peab eelnema spetsiifiline ja detailne mõjuanalüüs, mis sisaldaks ka infot ning tervikpilti euroala finantssüsteemile tekkivatest mõjudest. Seejuures tuleks kaaluda ka muid piiravaid meetmeid. Maksete digitaliseerimine läbi digieuro (mis on lihtsasti ja tasuta kasutatav) võib digieuro nõudlust suurendada, mis võib oluliselt mõjuda finantssüsteemi ebastabiilsuse riski tekkimiseks. Seetõttu tuleks kaaluda, et Euroopa Keskpank kasutaks täiendavaid piiranguid, et tagada finantsstabiilsus mistahes juhtudel. Digieuro baasraha hulga limiteerimine aitaks välistada olukorda, kus digieuro võiks euro asendada ulatuses, mis tekitaks finantssüsteemile olulise riski. Samuti tekib pankade hinnangul suurtel tehnoloogiaettevõtetel võimalus tulu saamiseks läbi digieuro vahetamise teisteks digitaalseteks vääringuteks, mis seab kasutuslimiitide efektiivsuse ohtu. Näiteks olukordades, kus tarbijatel on õigus oma suurte tehnoloogiaettevõtete rahakotis hoitavaid digieurosid vahetada sama ettevõtte hajusraamatu tehnoloogial põhinevaks virtuaalvääringuks (stablecoin), et sellelt tulu teenida. Selliste tehingute korduvalt tegemine muudaks kasutuslimiidid olemuselt väärtusetuks ning finantsstabiilsuse tagamine muutuks oluliselt keerulisemaks. Seetõttu võiks kaaluda digieuro baasraha hulga piiritlemist, muuta EKP instrumentide parameetrid täpsemaks ja sisulisemaks, täpsustada piirmäärade kohaldumise mõju nii võrgupõhistele kui ka võrguvälistele digieurodele. Digieuro makseteenuste eest nõutavad tasud (artikkel 17) Kaupmeeste teenustasud ja makseteenuse pakkujate vahelised tasud ei tohiks ületada väikseimat järgmistest summadest: i) makseteenuse pakkuja kulud, sealhulgas mõistlik kasumimarginaal; ja ii) võrreldavate maksevahendite eest nõutavad teenus- või muud tasud. Selleks peaks EKP makseteenuse pakkujate kulusid ja tasusid korrapäraselt jälgima ning neid korrapäraselt läbi vaatama ja avaldama. EKPle vajaliku info tagamise eest vastutaksid liikmesriikide määratud pädevad asutused. Selgitus ettepanekute kohta: Vaata ka seisukohta 8 ja selle selgitusi. Ülemääraste tasude võtmise vältimiseks kohaldatakse piirmäärasid teenus- ja muudele tasudele, mida makstakse füüsiliste isikute või kaupmeeste poolt makseteenuse pakkujatele või makseteenuste pakkujate vahel. EKP peaks välja töötama metoodika tasude jälgimiseks ning määrab asjakohaste tasude suuruse ja mõistliku kasumimarginaali. Hindade kujunemine ja jälgimine on tavapäraselt pigem konkurentsi järelevalvega tegelevate asutuste ülesanne. Sekkumine hinnakujundusse väljub keskpankade tavapärasest funktsioonist ning kahjustab nende seisundi neutraalsust. 14 Digieuro põhimakseteenuste pakkumine, sealhulgas digieuro kontole sularahas sissemakse ja väljamakse oleks tarbijale tasuta. Maksekontole sularaha sisse- ja väljamaksmine on üldjuhul tasuline teenus, mistõttu ei ole ka digieuro puhul sularahatehingute tasuta tegemine põhjendatud. See võib kaasa tuua olukorra, kus digieuro kontole sularaha välja- või sissemaksmisel hakatakse eelistama digieuro kontot. Kui digieuro konto manuaalne või automaatne krediteerimine toimub tasuta kolmandaks isikuks oleva makseteenuse pakkuja peetava maksekonto kaudu, tekivad makseteenuse pakkujal pankadevaheliste maksete tegemise kulud, mida teenusepakkujate vahel ei kompenseerita. Maksevahendajate stiimulite vähenemine kahjustaks erasektori teenusepakkujate motivatsiooni pakkuda ja edasi arendada muid makseteenuseid. Seetõttu peame oluliseks, et digieuroteenuse pakkumise kohustus oleks teenusepakkujatele ja -vahendajatele õiglaselt kompenseeritud või lõppkliendile õiglaselt hinnastatud, kuna vastupidine olukord tekitaks olulise ebavõrdsuse erasektori pakutavate maksekontode ja -teenustega. Eesti Pangaliidu hinnangul avab planeeritav lahendus suure ukse suurtele tehnoloogiaettevõtetele (pigem väljaspool EL), kes tegutseks digieuro makseteenuse pakkujatena. See avaldab mõju erinevates valdkondades, tõenäoliselt pankadele rohkem kui kaardiskeemidele, pankade investeerimise teenustele, samuti mõjutab see pankade likviidust. Ebavõrdne oleks seada madalaimat võimalikku kulude kompenseerimise piirmäära digieuro väljaehitamise ja käitamisega seotud kulude katmiseks üle euroala. Suurte projektide puhul suudavad suurimate tehingumahtudega makseteenuste pakkujad, sh suured pangad, digieuro lahenduse ehitada üldjuhul kuluefektiivsemalt (makse kohta) kui väiksemad pangad, kuna suurem hulk makseid jaguneb fikseeritud investeeringukulu peale. Selline kompensatsioonimudel vähendab väiksemate pankade konkurentsivõimet. Hüpoteetiliselt võib prognoosida üle-Euroopalise ettevõtte mastaabiga finantstehnoloogia ettevõttele väga madalat kulubaasi, mis praeguse ettepaneku põhjal (eeldades, et selliste suurettevõtete turuosa küündiks 25% lähedale) rakenduks samas mahus ka näiteks Eesti väikepankadele. Selline hinnastamine vähendab selgelt konkurentsi euroala pangandusturul. Reaalse kulustatistika kasutamisel kompensatsioonimudelites tuleks kindlasti arvestada turuosaliste erinevaid suurusklasse hinnaindeksi koostamisel ehk väikepankade kulubaasi peaksid väikepangad saama arvesse võtta ka teenuse hinnastamisel, suurte tehnoloogiaettevõtete kulubaasid oleksid aluseks suurettevõtete teenuse hinnastamisel jne. Kuna digieuro põhiliste teenuste osutamine peab toimuma tasuta ning kommertspankadele pannakse kohustus selliseid teenuseid pakkuda, on oluline, et teenuse pakkumise kohustus oleks õiglaselt kompenseeritud või lõppkliendile õiglaselt hinnastatud. Vastupidine olukord tekitaks väga olulise ebavõrdsuse võrdluses tavapäraste maksekontodega. Arvestades, et lubatud oleksid nii võrguvälised ja võrgupõhised digieuro maksetehingud vajaksid Eesti Pangaliidu arvamusel selguse huvides selget kajastust järgmised elemendid: • võrgupõhised digieuro maksetehingud hõlmavad tehnoloogilist taristut, mille loovad ja mida haldavad kommertspangad ja makseasutused. Sellest lähtuvalt peaks nende tehingutega kaasnema tasu küsimise õigus analoogsete makselahendustega. • võrguvälised digieuro maksetehingud peaksid olema tasuta, kuivõrd need on analoogsed sularahamaksetega. Samuti tuleks võrguvälistele digieuro maksetehingutele kohaldada samaväärseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning sanktsioonide rikkumisest hoidumise meetmeid. Juurdepääs digieurole ja selle kasutamine väljaspool euroala (artiklid 18–21) Sätestatakse eeskirjad, mis reguleerivad juurdepääsu digieurole ja selle kasutamist väljaspool euroala ning mis sõltuvad sellest, kas füüsilised ja juriidilised isikud elavad või asuvad euroalavälises liikmesriigis või kolmandas riigis. Juurdepääs digieurole ja selle kasutamine euroalavälises liikmesriigis on võimalik kahel tingimusel: 1) euroalaväline liikmesriik esitab vastava taotluse ja kohustub täitma tingimusi; 15 2) EKP ja euroalavälise riigi keskpank sõlmivad kokkuleppe, milles määratakse kindlaks vajalikud rakendusmeetmed. Juurdepääs digieurole ja selle kasutamine kolmandas riigis on samuti võimalik kahel tingimusel: 1) EL ja kolmas riik sõlmivad rahvusvahelise lepingu ning kolmas riik kohustub täitma tingimusi; 2) EKP ja euroalavälise riigi keskpank sõlmivad kokkuleppe, milles määratakse kindlaks vajalikud rakendusmeetmed. Territooriumil, millel on ELiga sõlmitud rahaküsimusi käsitlev leping, on digieurole juurdepääs ja selle kasutamine võimalik juhul, kui see on rahaküsimusi käsitlevas lepingus ette nähtud. Sätestatakse ka eeskirjad digieurot ja kohalikku vääringut hõlmavate maksete kohta, mille eelduseks peaks olema EKP ja euroalavälise riigi keskpanga vahel eelnevalt sõlmitud kokkulepe. Selgitus ettepanekute kohta: Eesti Pangaliidu jaoks on oluline, et väljaspool euroala kasutataks digieurot vaid väärtuse hoidmiseks ja digieuro kasutamine väljaspool euroala oleks kooskõlas rahalise iseseisvusega isegi, kui kohalikud finantsasutused digieurot ei väljastaks. Kui digieurot kasutatakse tehingutes, kus vahetatakse vääringut, peaksid tehingud digieuroga olema turumajanduse põhimõtete kohaselt käsitletavad võrdsetel alustel teiste valuutavahetuse tehingutega. Tehnilised omadused (artiklid 22–24) Digieuro tuleks kavandada viisil, mis hõlbustab selle kasutamist üldsuse, sealhulgas finantsalaselt tõrjutud või finantsalase tõrjutuse ohus olevate inimeste, puuetega inimeste, piiratud funktsionaalse võimekusega või piiratud digioskustega inimeste ja eakate poolt. Digieuro kasutajal ei pea olema mittedigieuro-maksekontot, kuid mõned digieuro funktsioonid eeldavad siiski mittedigieuro-maksekonto olemasolu. Nimelt võivad digieuro kasutajad määrata ühe mittedigieuro-maksekonto, mis seotakse digieuro maksekontoga, et võrgupõhistes digieuro maksetehingutes kasutada kaskaadi- ja pöördkaskaadifunktsioone. Digieuro peaks olema kättesaadav nii võrgupõhiste kui ka võrguväliste digieuromaksetehingute jaoks alates digieuro esmakordsest käibele laskmisest ning see peaks võimaldama tingimuslikke maksetehinguid. Digieuro ei tohiks olla programmeeritav raha, s.t raha, mida selle olemuslike kulutamistingimuste tõttu saab kasutada ainult teatavat liiki kaupade või teenuste ostmiseks või mille suhtes kohaldatakse ajapiiranguid, nii et pärast teatava aja möödumist ei ole see enam kasutatav: ühisraha digitaalse vormina peaks digieuro olema täielikult asendatav. Selgitus ettepanekute kohta: Kuivõrd võrguvälise digieuro makseviisi tehniline lahendus ja süsteemi kirjeldus on alles pooleli ning süsteemi kasutatavuse, kättesaadavuse ja riskide aspekti ei ole võimalik analüüsida, oleks Eesti Pangaliidu hinnangul asjakohane lükata lahenduse rakendamine edasi hilisemasse faasi, mitte rakendada nõutava funktsionaalsusena esimesest päevast. Samuti tuleks selgelt sõnastada, kuid tingimuslikud digieuro maksetehingud eristuvad tavapärastest digieuromaksetest. Levitamise kord (artiklid 25–33) Kasutajad võivad kasutada Euroopa Komisjoni 3. juuni 2021. aasta ettepaneku, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamise määrust (EL) nr 910/2014 (COM(2021) 281) (Euroopa digiidentiteedi määrus)18, alusel loodud Euroopa digiidentiteeditaskuid, et luua kliendisuhe ja teha makseid. 18 https://eur-lex.europa.eu/ 16 EKP peaks tagama, et digieuro on võimalikult suures ulatuses ühilduv erasektori digimakselahendustega, et võimaldada koostoimet digieuro ja erasektori digimakselahenduste vahel, sealhulgas suhtluspunktis jagatud taristute ja terminalidega. EKP peaks toetama digieuroga seotud vaidluste, sealhulgas tehniliste ja pettusealaste vaidluste menetlemist euroala tasandil. EKP ei tohiks olla osaline üheski sellises vaidluses. EKP võib otsustada teha vaidluste lahendamise mehhanismi funktsiooni ja pettuste ennetamise funktsiooni väljatöötamise ja haldamise ülesandeks tugiteenuste osutajatele. Kuigi EKP võib kasutajaliidese teenuste jaoks pakkuda digieuro kasutajate ja makseteenuse pakkujate maksetaristute vahelist liidest, võivad makseteenuse pakkujad ka ise arendada omandiõigusega kaitstud kasutajaliidese teenuseid. Digieuro kasutajatel peaks olema võimalik valida erinevate kättesaadavate lahenduste vahel. Digieuro kasutajatel peaks vastava taotluse alusel olema võimalik viia oma digieuro maksekonto üle teise makseteenuse pakkuja juurde. Erandlikel juhtudel, kui makseteenuse pakkuja on asjaomased andmed kaotanud, võib EKP toetada digieuro maksekonto üleviimist teise makseteenuse pakkuja juurde, kelle on määranud digieuro kasutaja. Seisukoht 9: Eesti peab oluliseks, et digieuro kontode loomisel ja vajadusel isiku tuvastamisel kasutatakse Euroopa digiidentiteeditasku ja teiste tunnustatud Euroopa digiidentiteedi vahendite võimalusi. Selgitus seisukohtade kohta: Euroopa digiidentiteeditasku omadusteks on kavandatud võimalus isikut tuvastada, isiku poolt e- allkirja anda ja esitada isikuga seotud tõendeid. Isikuandmetega mitteseotud anonüümne krüptorahaga tehingute tegemine väljub senisest Euroopa digiidentiteeditasku kontseptsioonist. Kuigi Euroopa digiidentiteeditasku nimes esineb sõna tasku (wallet), ei tohiks sellegipoolest seda segi ajada spetsialiseeritud krüptoraha rahakotiga, mida ka taskuks (wallet) nimetatakse. Seega ei pea me otstarbekaks krüptoraha käitlemise funktsionaalsuse lisamist Euroopa digiidentiteeditasku omaduseks, mis erineb oluliselt taskule kavandatud tehnilisest lahendusest. Eesti Pangaliit on arvamusel, et digieuro teenused ja taristu peavad olema Euroopa digiidentiteeditaskutega koostalitlusvõimelised või neisse integreeritud. Samas on problemaatiline digieuro kehtestamine sõltudes kavandatavast lahendusest (digiidentiteeditasku). Teadmata täpselt, millega on tegemist digiidentiteeditasku näol, ei tundu mõistlik suurt innovatsiooniprojekti siduda veel teise innovatsiooniprojektiga, mis omakorda lisab keerukust ja uudsust süsteemidesse. Kui tegemist ei ole just hädavajaliku sisendiga digieuro projekti, siis võiks kaaluda Euroopa digiidentiteeditaskuga seotud põhimõtete välja jätmist, vähemalt digieuro esimeses faasis. Seisukoht 10: Toetame makseteenuse pakkujate ja digieuro kasutajate vaheliste vaidluste lahendamise ning pettuste tuvastamise ja ennetamise mehhanismi loomist ja haldamist. Selgitus seisukohtade kohta: Vaidluste lahendamise hõlbustamiseks peaks EKP pakkuma makseteenuse pakkujatele ja digieuro kasutajatele tehnilist ja funktsionaalset tuge vähemalt selliste (eel-) vaidluste lahendamiseks, mis on seotud tehniliste küsimustega ja pettustega. Tehniliste küsimustega seotud vaidlused hõlmavad muu hulgas olukordi, kus tehingusumma on erinev, kus on tehtud topelttehingud või kus pole antud luba või teostatud eelnevat valideerimist. Pettustega seotud vaidlused hõlmavad muu hulgas identiteedivargust, kaupmehe identiteedipettust ja võltsitud kaupa. Digieuro sujuva ja tõhusa toimimise eeldusena toetame üldise vaidluste lahendamise ning pettuste tuvastamise ja ennetamise mehhanismi loomist ja haldamist. Täpsustada tuleb, mida peetakse silmas keskpankade ja makseteenuse pakkujate sõnumite vahendamise lihtsustamise all. 17 Seisukoht 11: Eesti peab oluliseks erasektori suuremat kaasamist digieuroga seotud standardite väljatöötamisel, et tagada digieuro ja erasektori digimakselahenduste vahel koostoime. Selgitus seisukohtade kohta: Eesti Pangaliidu hinnangul peaks määrus erasektorile andma võimaluse digieuro maksetega seonduva euroala koostalitusvõime standardite väljatöötamiseks, mis tugineksid konkreetsetele digieuro makseskeemidele. Soovimatute tagajärgede vältimiseks konkurentsiõiguse ning finantsstabiilsuse vallas soovitab Eesti Pangaliit, et EKP digieuro liidese teenuseid pakutaks lõppklientidele ainult läbi vahendaja (makseteenuse pakkuja). See täidaks ka kasutusmugavuse eesmärki. Määruses võiks sisalduda kommertspankade õigus digieuro maksete integreerimiseks juba olemasolevatesse makselahendustesse või õigus neid teha läbi EKP digieuro liidese. EL ning rahvusvaheliste sanktsiooninimekirjade puudumise tõttu peavad kommertspangad jätkuvalt rahvusvahelisi sanktsioone ja kliendibaasi sõelumist tegema tehingupõhiselt, et tagada siseriiklike ning kolmandate riikide sanktsiooninimekirjade kontroll. Makskonto tunnuste vajadus, üleviimise põhimõtted ja tehniline teostus vajavad Eesti Pangaliidu hinnangul täpsustamist ja täiendavat analüüsi, kuna pakutud lahendus on keeruline ning tegelik vajadus ja kasutusulatus ebaselge. Pettuste avastamiseks ja ennetamiseks ei piisa vaid digieuro maksete kontrollimisest, vaid pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismi toimimiseks on vaja hõlmata ka seotud maksed. Privaatsus ja andmekaitse (artiklid 34–36) Määratletakse täpselt ülesanded, millega seoses EKP ja riikide keskpangad võivad töödelda isikuandmeid; nende hulka kuulub digieuro maksetehingute arveldamine. Isikuandmete töötlemisel tuleks rakendada tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise meetmeid, nagu pseudonüümimine või krüpteerimine, tagamaks, et EKP ja riikide keskpangad ei omista andmeid kindlale digieuro kasutajale. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte makseteenuse pakkujate, EKP ja riikide keskpankade ning tugiteenuste osutajate töödeldavate isikuandmete liikide kohta. Seisukoht 12: Peame oluliseks andmekaitse küsimuste täpsustamist, et määruses oleks selgelt toodud osapoolte rollijaotus andmetöötluse protsessis vastutava ja volitatud töötleja, andmete saaja ja edastaja kontekstis. Muu hulgas aitab see selgust luua ka teistest valdkondadest, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine või sanktsioonide sõelumine, tulenevate kohustuste täitmisel. Selgitus seisukohtade kohta: Toetame andmekaitse küsimuste reguleerimist määruses, kuid siinkohal vajab osapoolte rollide jaotus vastutav/volitatud töötleja, andmete edastaja/saaja määruses täpsustamist sõltuvalt sellest, kuidas andmete töötluse protsessid tegelikult toimuma hakkavad. Andmekaitse valdkonna reguleerimine määruses võimaldab luua paremat selgust ka muudest valdkondadest (nt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine või sanktsioonide sõelumine) tulenevate kohustuste täitmise küsimustes. Kui makseteenuse pakkuja on eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab avalikku ülesannet, siis tuleb hinnata ka koosmõju Avaliku teabe seadusega. Töödeldavate andmete puhul võib tegemist olla ka avaliku teabega. On ebaselge, miks EKP ja liikmesriikide keskpanku käsitletakse kaasvastutavate töötlejatena. Pigem on tegemist olukorraga, kus liikmesriikide keskpangad edastavad andmeid EKPle, mistõttu on EKP andmete vastuvõtja ja vastutav töötleja. On ebaselge, millises osas on osapooled andmete kaasvastutavad töötlejad ning kus on määratud kaasvastutava töötleja vastutusvaldkonnad. Määrus vajab täpsustamist, kuna on ebaselge, kas EKP annab osad ülesanded tugiteenuste osutajatele üle või volitab ta neid ülesandeid enda eest tegema. Oluline on sellel vahet teha ning samuti sõltub sellest ka isikuandmete vastutava töötleja määramine. Juhul kui ülesanne antakse üle, on tugiteenuse 18 osutaja iseseisev vastutav töötleja, kui aga EKP volitab tugiteenuse osutajat teatud ülesannet enda eest täitma, on tugiteenuse osutaja EKP volitatud töötleja. EKP peaks määruse alusel looma ühtse juurdepääsupunkti. Tuleb täpsustada, kas selle lahenduse puhul on tegemist andmekoguga, kuhu liikmesriikide keskpangad hakkavad andmeid edastama või on tegemist üksnes tehnilise vahendiga, kus osapooled saavad andmeid vahetada, aga keskselt andmete töötlemist, kogumist ei toimu. Andmekaitse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning sanktsioonide sõelumise küsimustes ei ole määruse põhimõtted omavahel tasakaalus ja on omavahel vastukäivad. See tekitab Eesti Pangaliidu hinnangul kõikide nõuete täitmise võimatuse. Näiteks tuleneb andmekaitse põhimõttest kohustus kustutada mittevajalikud kliendiandmed, aga rahapesu tõkestamisel sätestatakse kindlad andmete säilitamise nõuded. Arusaamatu on nende valdkondade regulatsioonide kollisioonide lahendamine. Tekst vajab kriitiliselt parendusi ning lahendusi. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik (artikkel 37) Nähakse ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohandatud raamistik seoses võrguväliste digieuro maksetehingutega, mille puhul tagatakse kõrgem privaatsuse tase kui võrgupõhiste maksete puhul. Võrguväliste digieuromaksete puhul ei saa EKP, riikide keskpangad ja makseteenuse pakkujad juurdepääsu konkreetsete isikute tehinguandmetele. Makseteenuse pakkujatel on juurdepääs üksnes digieurode krediteerimise ja debiteerimise andmetele, mis on muu hulgas seotud kasutaja identiteedi ning krediteeritava ja debiteeritava summaga, sarnaselt isikuandmetega, mida makseteenuse pakkujad töötlevad sularaha hoiustamisel või väljavõtmisel kasutajate poolt. Vastava taotluse korral peaksid makseteenuse pakkujad edastama need digieurode krediteerimise ja debiteerimise andmed rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele, kui kasutajaid kahtlustatakse rahapesus või terrorismi rahastamises. Komisjonile antakse õigus võtta kontol hoitavate digieurode hulga piirmäärade ja tehingute piirmäärade kehtestamiseks vastu rakendusakte. Seisukoht 13: Digieuro määruse rakendamisele ja digieuro võimalikule emiteerimisele peab eelnema põhjalik riskihinnang, mis arvestaks rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite põhimõtteid nagu uute toodete, äritavade, tarnemehhanismide ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisega seotud riskide tuvastamist ja hindamist. Võimalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid tuleb hoida kontrolli all. Nende tingimuste täitmisel oleme valmis kaaluma väiksemate piirsummade ulatuses ja väiksemas ringis digieuroga tehtavatele maksetele suurema privaatsuse võimaldamist võrreldes teiste elektroonsete maksetega. Selgitus seisukohtade kohta: Määruse kohaselt võetakse digieuro tehingu- ja hoidmislimiitide määramisel arvesse digieuro rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtude, haavatavuste ja riskide hinnangut. See on väga piiratud riskihinnang. Rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustes19 öeldakse, et riigid ja finantsasutused peaksid tuvastama ja hindama rahapesu või terrorismi rahastamise riske, mis võivad tekkida seoses uute toodete ja uute äritavade, sealhulgas uute tarnemehhanismide väljatöötamisega ning uute või arenevate tehnoloogiate kasutamisega. Riskide hindamine tuleks läbi viia võimalikult varakult, võttes arvesse kõiki asjakohaseid ohte, haavatavusi ja riske. Hetkel riskianalüüs puudub. Meetmed on kavandatud eeldusel, et digieuro sarnaneb mõnes aspektis sularahaga ning mõnes aspektis digitaalse ülekande ja pangakontoteenustega. See lähenemisviis ei ole teadmiste põhine ega riskipõhine, kuna meil puudub riskihinnang. Digieuro riskid võivad erineda sularaha, pangaülekannete ja virtuaalvarade haavatavustest, mistõttu võivad ka meetmed erineda seni kasutatud meetmetest. Kui riskianalüüs viiakse läbi pärast toote/teenuse kavandamist koos määruse vastuvõtmisega, siis on hindamise tulemused piiratud kasutusega. Soovimatud tagajärjed võivad hõlmata digieuro rolli pisendamist, 19 https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-gafi/recommendations/ 19 ulatuslikku rahapesu või terrorismi rahastamist, riskitaskute teket ning euro, keskpankade, Euroopa õigusruumi ja finantssüsteemi mainekahju. Selleks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete üle saaks otsustada, on vaja digieuroga seotud riskide terviklikku hindamist. Eesti Pangaliidu hinnangul ei arvesta digieuro määrus ja euro sularaha määrus EL rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning sanktsioonide rakendamise üldiste põhimõtetega. Soodustades ning kohustades turul aktsepteerima kõrgema riskiga makseviise, mis omakorda tekitab maksjatele suurema kohustuse oma tegevuse kohta selgituste ning tõendavate dokumentide esitamiseks ning vähendab pakutavate teenuste kiirust ja kasutusmugavust. Teiselt poolt soodustatakse mitteseaduslike skeemide loomise võimalusi. Lõppsätted (artiklid 38–42) EKP annab digieuro kohta aru oma aruannetega. Lisaks esitab ta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Komisjonile eraldi aruande, mis käsitleb finantsstabiilsuse tagamise eesmärgil välja töötatud instrumente, millega piiratakse digieuro kasutamist väärtuse säilitamise vahendina, ning nende vahendite parameetreid, hiljemalt kuus kuud enne digieuro kavandatud käibele laskmist ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel. Komisjon peaks samuti andma aru instrumentide parameetrite ja kasutamise mõju kohta, eelkõige finantsvahendajate rolli kohta majanduse rahastamisel. Määrus peaks jõustuma kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on käesolevas määruses kokku leppinud, otsustab EKP vastavalt digieuro määrusele, millal ja millises summas tuleks digieurosid käibele lasta. Selgitus ettepanekute kohta: Eesti Pangaliit on juhtinud tähelepanu, et määrus ei täpsusta, kuidas toimub arestitud kontode ja elatusmiinimumi käsitlemine ning pärimisega kaasnevaid aspekte digieuro kontekstis. Eeldatavasti toimub selle reguleerimine kohalikus rakendusaktis. Oluline on täpsustada, millised nõuded kehtivad digieuro kontole ja kuidas neid piire tehniliselt rakendatakse. Sama küsimus puudutab muude võlgnevuste kinni pidamist panga poolt (laenuvõlgnevused, teenustasud jms). Kuivõrd pärimist reguleerivad õigusaktid ning sätted erinevad liikmesriigiti, siis digieuro kehtestamisel tuleks tagada võrdne kohtlemine ka pärimisküsimustes, mida ei ole võimalik reguleerida kohalikul tasandil. Sellest tulenevalt peaks digieuro määruse ettepanekut täiendama ka pärimisõigust reguleerivate asjaolude ning sätetega. II lisas nimetatud põhiliste digieuromakseteenuste kohta on Eesti Pangaliit rõhutanud, et iga teenuse ja tehnilise lahenduse puhul on oluline jätkusuutlik ärimudel, kuna sellest sõltub innovatsioon ja tootearendus ning turu võimekus teenust pakkuda. Tasuta teenuste hulka liigselt reguleerides piiratakse turu võimet läbi konkurentsi ise reguleerida. Pangad rakendavad Eestis maksevahendi väljastamisel baasteenustasusid, millega kaetakse ka makseteenuse ülalhoiu ja arenduskulusid. Maksed suhtluspunktides on tasuta, kuna antud teenuse ülalhoidmiseks on rakendatud teenusepakkujate vaheline teenustasu, sarnaselt nagu see on planeeritud digieuro puhul. Sularahaautomaatides raha väljastamisel aga rakenduvad teenustasud sõltuvalt tootest peamiselt teatud summa põhise limiidi ületamisel, seda põhjusel, et pangad kannavad kulusid sularahaautomaatide võrgu ülalhoidmiseks ning sularahavedudeks. Seetõttu peavad pangad vajalikuks säilitada teenusepakkujatele paindlikkus teenuse hinnastamisel, mis saab baseeruda kulubaasil ning õiglasel kasumimarginaalil, seda ennekõike maksevahendi väljastamise ja haldusega seotud teenuste ning sularahaautomaatide teenuste puhul, kus füüsilise võrgu ja rahaveo kulud on olulised. Mõlemad teenused on määruses määratletud kui tasuta teenused. Lisaks mõjutab sularaha tasuta väljavõtmise võimaldamine digieuro kontolt otseselt ka pangakaartide tänast toimemudelit ja hinnastamist. Tulenevalt pöördkaskaadifunktsiooni funktsionaalsusest saaks tarbija sularaha välja võtta piiranguta ja tasuta, mis ei toeta kulupõhist hinnastamist ega mõistliku kasumimarginaali põhimõtet. 20  4. Euro sularaha määruse ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Seadusliku maksevahendi mõiste ja erandid (artiklid 4, 5 ja 6) Ettepaneku kohaselt sätestatakse teisese õiguse aktis esimest korda seadusliku maksevahendi määratlus ja reguleerimine. Seni oli seadusliku maksevahendi mõiste määratletud ainult komisjoni 2010. aasta soovituses ja Euroopa Kohtu otsustes kohtuasjades C‑422/19 ja C‑423/19, milles tõlgendatakse ELi toimimise lepingu artikli 128 lõikes 1 sisalduvat seadusliku maksevahendi mõistet europangatähtede puhul. Kooskõlas kohtuotsusega sätestatakse sularaha seadusliku maksevahendi staatusest tulenev kohustus aktsepteerida sularaha maksekohustuse täitmiseks sularaha nimiväärtuses. Makse saaja ei tohi keelduda tasumiseks pakutud eurosularahast, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teistsuguses maksevahendis või kui kohaldatakse erandit. Sätestatakse tingimused, mille korral eurosularaha aktsepteerimisest keeldumine oleks õiguslikult võimalik:  keeldumine peab olema heauskne;  selle aluseks peavad olema õiguspärased põhjused; ja  see peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võttes arvesse makse tegemise konkreetseid asjaolusid. Kohustus tõendada, et tingimused on hea usu põhimõtte kohase erandi kohaldamiseks täidetud, lasub makse saajal. Sätestatakse kaks mitteammendavat õiguspärast põhjust, mille tõttu võib eurosularaha aktsepteerimisest keelduda, nimelt:  tasumiseks selliste pangatähtede pakkumine, mille väärtus on tasumisele kuuluva summaga võrreldes ilmselgelt ebaproportsionaalselt suur, ja  erandjuhtudel see, kui ettevõtjal ei ole tasumise hetkel vahetusraha või kui makse tulemusel ei oleks ettevõtjal enam piisavalt tavapäraste tehingute jaoks vajalikku vahetusraha. Komisjonile antakse õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu täiendavaid rahandusõiguslikke erandeid kohustusliku aktsepteerimise põhimõttest. Need erandid peaksid olema põhjendatud ja proportsionaalsed, nad ei tohiks kahjustada eurosularaha staatust seadusliku maksevahendina ning neid tuleks lubada ainult tingimusel, et rahaliste võlgnevuste tasumiseks on olemas muud vahendid. Seisukoht 14: Toetame euro sularaha aktsepteerimise põhimõtteid, kuid peame oluliseks, et avalik- õiguslike kohustuste täitmise ja lepinguvabadusega seotud erandite kohaldamine oleks määruses selgelt määratletud. Toetame sularaha aktsepteerimise rahandusõiguslike erandite määratlemist määruses, mitte Euroopa Komisjoni delegeeritud aktis. Selgitus seisukohtade kohta: Sularaha aktsepteerimisest keeldumise peamiste erisuste sätestamine määruse tasemel teenib õiguskindlust ja praktika ühtlustamist. Siiski on vaja selgemat õiguslikku alust ka selle kohta, millistel juhtudel on sularaha aktsepteerimisest keeldumine lubatud kahepoolse (kliendi ja kaupmehe) kokkuleppe alusel. Samuti on oluline, et sularaha aktsepteerimise rahandusõiguslike erandite olulisemad põhimõtted oleks sätestatud määruses, mitte komisjoni delegeeritud aktis. Digiajastul, sealhulgas e-riigi puhul, ei ole sularaha juurde tagasipöördumine ja maksviisina ainult sularaha kasutamine teatud tehingute puhul mõistlik. Seega peame vajalikuks täpsustada määrusega lubatud erandite kohaldamist avalik-õiguslike kohustuste täitmisel. Üks sobib kõigile lähenemine ei pruugi olla asjakohane, sest iga riik on erinev asustustiheduse, harjumuste jms poolest. Oluline on sellega arvestada ja mitte suruda liikmesriike ühte raami. Seetõttu, suhtume skeptiliselt komisjonile volituste andmisesse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. 21 Mõistet "rahandusõiguslikud erandid" tuleks pigem selgitada määruse põhjenduspunktis, näiteks avatud loeteluna. Eesti Pangaliidu hinnangul ei ole sisulised argumendid kardinaalse muudatuse kehtestamiseks põhistatud ning ei tundu kattuvat praktikaga. Digilahendused pakuvad head ülevaadet arveldustest ning on üldjuhul sularahast turvalisemad ning paljudel juhtudel kasutaja vaates mugavamad. Sularahamaksete aktsepteerimine (artikkel 7) Ettepanekus soovitakse tagada, et ettevõtjate eelnevast ühepoolsest sularaha välistamisest tulenev laialdane sularaha mitteaktsepteerimine ei kahjusta seadusliku maksevahendi kohustusliku aktsepteerimise põhimõtet. Liikmesriikidel oleks kohustus jälgida sularahamaksete eelneva ühepoolse välistamise taset ja tagada sularaha aktsepteerimine kooskõlas sularaha kohustusliku aktsepteerimise põhimõttega. Liikmesriigid peaksid igal aastal esitama oma hinnangu komisjonile ja EKPle. Kui leitakse, et sularaha mitteaktsepteerimise tase kahjustab europangatähtede ja -müntide kohustusliku aktsepteerimise põhimõtet, peaksid liikmesriigid võtma parandusmeetmeid. Juurdepääs sularahale (artikkel 8) Kehtestatakse liikmesriikide kohustus tagada piisav ja tegelik juurdepääs sularahale kogu oma territooriumil, nii linnades kui ka linnavälistes piirkondades. Seda peab komisjon vajalikuks eurosularaha seadusliku maksevahendi staatuse tagamiseks praktikas. Liikmesriikidel oleks kohustus jälgida juurdepääsu sularahale. Selleks peaksid nad igal aastal hindama olukorda oma territooriumil ning esitama oma hinnangu komisjonile ja EKPle. Kui piisav ja tegelik juurdepääs sularahale ei ole tagatud, peaksid liikmesriigid võtma parandusmeetmeid. Menetluslikud aspektid (artikkel 9) Liikmesriikidele pannakse kohustus määrata üks või mitu riiklikku pädevat asutust, kellel on vajalikud haldus- ja regulatiivsed volitused sularahamaksete aktsepteerimise ja sularahale juurdepääsu valdkonnas. Riiklikel pädevatel asutustel oleks õigus hinnata, kas sularaha kohustusliku vastuvõtmise põhimõtet ei kahjusta ettevõtjate ühepoolsest sularaha välistamisest tulenev laialdane sularaha mitteaktsepteerimine ning kas liikmesriigi territooriumil on tagatud piisav ja tegelik juurdepääs sularahale. Hindamisel lähtutakse komisjoni rakendusaktides määratletud ühistest näitajatest. Hindamisest tuleb komisjoni teavitada. Kui liikmesriigid peavad võtma parandusmeetmeid, tuleb need parandusmeetmed esitada aastaaruandes. Liikmesriigid ei pea võtma vastu rakendusmeetmeid, kui nende hindamine näitab, et sularaha kohustusliku aktsepteerimise põhimõtet ei kahjusta ettevõtjate ühepoolsest sularaha välistamisest tulenev laialdane sularaha mitteaktsepteerimine, ning kui nende territooriumil on tagatud piisav ja tegelik juurdepääs sularahale. Kui aga liikmesriigi meetmed näivad olevat ebapiisavad või kui komisjon leiab, et vaatamata aastaaruande järeldustele ei ole sularahamaksete aktsepteerimine ja/või piisav ja tegelik juurdepääs sularahale liikmesriigis kooskõlas euro sularaha määruse kohustustega, on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, millega nähakse ette piisavad ja proportsionaalsed meetmed, mille asjaomane liikmesriik peaks vastu võtma. Seisukoht 15: Leiame, et õigus määrata sularaha kättesaadavuse sihttase ning hinnata kättesaadavuse piisavust peaks jääma liikmesriigile. Selgitus seisukohtade kohta: Sularahale juurdepääsu tagamise ja juurdepääsu seire rakendamiseks tuleb liikmesriikidel jälgida ja aastase sammuga hinnata olukorda koos kohustusega esitada ülevaade kohaldatavatest eranditest ja 22 rakendatud karistustest, mille alusel komisjon hindaks omakorda rakendatud meetmete korrektsust ja tõhusust. Arenguid tuleb jälgida komisjoni poolt vastu võetud ühiste näitajate alusel. Komisjonile jääks võimalus täiendavalt sekkuda ning rakendada vajadusel liikmesriigi põhiselt lisameetmeid, kui olukord seda nõuab. Kokkuvõttes tähendab see, et liikmesriikide praktika sularahamaksete aktsepteerimisel muutub ühtlasemaks ja paraneb võime koordineeritud ja operatiivseks reageerimiseks, kui olukord peaks nõudma. Ühised näitajad on kindlasti abiks olukorra hindamisel, kuid õigus määrata sularaha kättesaadavuse sihttase ning hinnata selle kättesaadavuse piisavust peaks jääma liikmesriigile. Eestis on sularaha kättesaadavust maapiirkondades oluliselt parandanud koostöös kaupmeestega rakendatud sularaha väljavõtmise võimaldamine poe kassadest. Meie hinnangul võiks iga liikmesriik kehtestada näitajad ja mõõdikud sularaha aktsepteerimise ja sellele juurdepääsu hindamiseks. Komisjonile võiks anda volitused koostada koostöös EKPga aruanne koos koondülevaatega, tuginedes liikmesriikide sisenditele. Aruanne võiks sisaldada ülevaadet parimate tavade näidetest, sealhulgas kasutatud näitajatest ja mõõdikutest. Eesti Pangaliidu info kohaselt kommertspangad jälgivad juba täna ise sularaha nõudlust ja kohandavad teenuseid vastavalt turunõudlusele. Kehtivate regulatsioonide kohaselt on klientidele tagatud valikuvõimalus ja vajalike teenuste kättesaadavus. Elutähtsa teenuse raames on juba pragu olemas kohustus sularaha kättesaadavuse tagamiseks. Sularaharingluse kui elutähtsa teenuse toimepidevust Eestis korraldab Eesti Pank. Euro sularaha määruse rakendamiseks võiks Eestis pädevateks asutusteks määrata lisaks Finantsinspektsiooni ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, kes on Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamise eest vastutav pädev asutus ja kontaktasutus. Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid (artiklid 10 ja 11) Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille vastuvõtmise menetluses abistab Komisjoni nõuandemenetluse kaudu komitee. Selgitus seisukohtade kohta: Vaata seisukohti 15 ja 16 ning nende selgitusi. Karistused (artikkel 12) Selleks et tagada määruse sätete järgimine, kuid võimaldades liikmesriikidele teatavat paindlikkust kohaldatavate karistuste laadi üle otsustamisel, määratletakse, et eeskirjad karistuste kohta määruse rikkumise korral kehtestavad liikmesriigid. Seisukoht 16: Karistused tuleb ette näha raskemate rikkumiste korral vältides füüsilistele isikutele trahvinormide sätestamist ning tagades seejuures liikmesriikidele maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse määratlemisel. Selgitus seisukohtade kohta: EL õiguse jõustamiseks on EL õigusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks põhjendatud ette näha karistused, mis sealhulgas ei erineks liikmesriigiti oluliselt. Traditsiooniliselt on siiski karistusõigus olnud tihedalt seotud liikmesriikide suveräänsusega ja EL karistusõiguslik pädevus (kitsas tähenduses, st kuritegude korral) äärmiselt täpselt piiritletud. Seetõttu ei peaks määrus sisaldama viidet muude kui kriminaalõiguslike (non-criminal) karistuste mõistele. Vajaduse korral võib lihtsalt viidata trahvidele. See, mis on kriminaalõiguslik ja mis mitte, on EL õiguses ebaselge ning võib tekitada vaidlusi. Mõistlik on see jätta lahtiseks nii nagu mitmetes teistes õigusaktides. Liikmesriikidele tuleb 23 kohaldatavate karistuste üle otsustamisel tagada maksimaalne paindlikkus ning vältida füüsilistele isikutele trahvinormide sätestamist. Aruandlus (artikkel 13) Liikmesriigid peavad komisjonile ja EKPle esitama aastaaruande, mis sisaldab teavet:  aktsepteerimiskohustusest tehtud erandite ja nende kohaldamise kohta;  üksikasjalikke andmeid ja analüüsi liikmesriigi olukorra kohta seoses sularahale juurdepääsuga ja sularaha aktsepteerimisega; ning  parandusmeetmete ning rakendatud karistuste kohta. Esimene aastaaruanne esitatakse üks aasta pärast määruse jõustumist. Selgitus ettepanekute kohta: Kuna puudub informatsioon aruande täpse sisu ja selle info hankimiseks vajaliku töö mahu kohta, soovime esimesele aruandele pikemat tähtaega. Esimese aruande tähtaeg võiks olla kaks aastat pärast määruse vastuvõtmist. Aastane intervall võiks kehtida alates teisest aruandest. Õiguskaitsevahendid (artikkel 14) Liikmesriigid peaksid teavitama füüsilisi isikuid ja ettevõtjaid kanalitest ja õiguskaitsevahenditest, mida saab kasutada pädevatele asutustele kaebuste esitamiseks seoses sularaha aktsepteerimisest ebaseadusliku keeldumisega ja ebapiisava juurdepääsuga sularahale. Europangatähtede ja -müntide ning digieuro koostoime (artikkel 15) Nõutakse sularaha ja digieuro vastastikust nimiväärtuses konverteeritavust ning ebaselguse vältimiseks antakse maksjale õigus valida, kas maksta sularahas või digieurodes, kui euro sularaha määruse kohustuslikku aktsepteerimist mõjutavate põhimõtete ning digieuro määruse kohaselt on kohustuslik mõlema maksevahendi aktsepteerimine. Läbivaatamine (artikkel 16) Komisjonile antakse euro sularaha määruse läbivaatamise mandaat viis aastat pärast selle jõustumist ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe. Jõustumine (artikkel 17) Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Selgitus ettepanekute kohta: Hetkehinnangu põhjal ei ole euro sularaha määruse artiklites 14-17 olulisi probleeme tuvastanud. 5. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud Komisjoni hinnangul on ühisraha paketi määruste ettepanekud euroala rahapoliitika osaks olevas rahandusõiguse esmase õiguse sätetega, ELTL artiklite 127–133, kooskõlas. Selleks, et tagada keskpangaraha kahe vormi (digieuro ja euro sularaha) ühtsus, reguleeritakse ühisraha kahe vormi seadusliku maksevahendi põhimõtteid üksteisele võimalikult sarnaselt, kuid arvestatakse vormide vahelisi erinevusi. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti raha emissiooni ainuõigus Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Eesti Panga seaduses on määratletud muuhulgas Eesti Panga eesmärgid ja ülesanded, mis on ühisrahaga seotud. Nende hulgas raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine ning 24 maksesüsteemide tõhusale toimimisele kaasaaitamine, maksesüsteemide järelevaatamine ja maksekeskkonna arendamisel osalemine. Määrused puudutavad sularaha ja maksete valdkonna õigusakte, nagu näiteks Krediidiasutuste seadus, Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, Finantsinspektsiooni seadus, Eesti Panga presidendi kehtestatud Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded, mille muutmine võib olla vajalik. 6. Sihtrühm ja mõjude analüüsi kokkuvõte Määruste otsesed sihtrühmad on  makseteenuste kasutajad – eraisikud, ettevõtted, riigiasutused;  makseteenuse vahendajad ja pakkujad – pangad, makseasutused, finantstehnoloogiaettevõtted, teatud juhtudel riik;  maksete saajad – kaupmehed, e-kaubanduse ettevõtted, riigiasutused;  ühisraha (euro sularaha ja digieuro) emitendid – EKP ja euroala keskpangad, sh Eestis Eesti Pank;  makseteenuste ja sularaha teenuse järelevalvajad, sh Eestis Finantsinspektsioon ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Rahalisi mõjusid neile sihtrühmadele ei ole võimalik praeguse info põhjal hinnata. Komisjoni mõjuhinnangus esitati järgmine eelistatud variantide pakett: – digieurole antakse digieuro määrusega seadusliku maksevahendi staatus, mis tähendab, et kõigil makse saajatel on kohustus digieurot aktsepteerida (põhjendatud ja proportsionaalsete eranditega), ning nähakse ette digieuro levitamise kord. Selleks, et tagada keskpangaraha kõigi vormide ühtsus, esitati paralleelselt euro sularaha määruse ettepanek, et reguleerida sularaha kui seadusliku maksevahendi staatust. – EKP peaks avaldama maksimaalsed teenustasud ja makseteenuse pakkujate vahelised tasud; – võrguväliste väikese väärtusega viipemaksete puhul tagatakse privaatsuse ja andmekaitse kõrge tase selliselt, et kasutaja identiteediga seotud isikuandmeid töödeldakse makseteenuse pakkuja juures digieuro maksekonto avamise ajal, kuid makseteenuse pakkujatele ei avaldata tehinguandmeid, ning võrgupõhiseid makseid käsitletakse sarnaselt erasektori digitaalsete maksevahenditega, lähtudes kehtivatest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetest; – finantsvahendajatest loobumisest tulenevaid riske ja finantsstabiilsust mõjutavat riski vähendatakse sel teel, et EKPl võimaldatakse määratleda ja rakendada vahendeid, mis on vajalikud selleks, et hoida digieuro kui väärtuse säilitamise vahendi funktsiooni mõistlikes piirides; – finantsstabiilsust ja rahapoliitilist suveräänsust mõjutavate riskide vähendamiseks tehakse digieuro esmalt kättesaadavaks füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või asuvad euroalal, samuti euroala külastajatele, kuid hilisemas etapis võidakse digieuro kättesaadavust vastavalt lepingutele ja/või kokkulepetele laiendada euroalavälistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele. Selle variantide kombinatsiooniga kaasneksid Komisjoni hinnangul mitmesugused eelised, mis õigustavad vajadust võtta kasutusele digieuro, et tagada digiajastul euro jätkuv kasutamine ühisrahana. Üldsus võiks saada kasu laiemast valikust, sest lisaks kommertspangarahal põhinevatele digitaalsetele maksevahenditele saaksid nad kogu euroalal kasutada seadusliku maksevahendina toimivat keskpangaraha. Üldsusele oleks kasulik ka digitaalsest rahapoliitilisest tugisambast tulenev suurem 25 usaldus rahasüsteemi vastu. Lihtsalt kasutatav ja laialdaselt kättesaadav digieuro toetaks ka edasist finantsalast kaasamist digitaliseeritud ühiskonnas. Kaupmeestele oleks Kokkuvõttes jõuti hindamisel järeldusele, et hästi kavandatud digieuroga (mille puhul rakendatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid) kaasnev pikaajaline kasu kaalub kulud üles. Lisaks võivad tegevusetusega kaasnevad kulud olla väga suured. Ühisraha paketi ettepanekutega kaasnevad komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt samuti suurem ja kasulik valik maksete vastuvõtmisel ja tihedam konkurents üleeuroopalisel makseturul, mis toob kaasa suurema tõhususe. Makseteenuse pakkujad levitaksid digieurot oma klientidele ning lisaks võiksid nad teenida tasu täiendavate digieuroga seotud uuenduslike teenuste ja muude teenuste eest. Lisaks toetaks digieuro avatud strateegilist autonoomiat, kuna sellega loodaks uus makseskeem, mis oleks võimalike väljastpoolt lähtuvate häirete suhtes vastupidav. Digieuro võiks toetada Euroopa ettevõtjaid ka tööstuse 4.0 ja veebi 3.0 (s.t detsentraliseeritud interneti) tulevaste kasutusmallide puhul, andes neile avaliku sektori alternatiivi programmeeritavate maksete puhul, mida võivad pakkuda välisriikide keskpankade digivääringud ja tehnoloogiaettevõtete krüptovarad. Määruste rakenduskulusid tuleks kanda peamiselt EKPl ja keskpankadel, kaupmeestel ja makseteenuse pakkujatel. Proportsionaalsuse huvides nähakse eelistatud variandiga ette erandid kohustuslikust aktsepteerimisest kaupmeeste teatavate kategooriate puhul, eeldades siiski, et kaupmehed, kes aktsepteerivad erasektori elektroonilisi maksevahendeid, peaksid aktsepteerima ka digieurodes tehtavaid makseid. Tarbijatele võivad tekkida mõningad õppimiskulud sarnaselt internetipanganduse või uute rakendustega seotud õppimiskuludega. Algatus tooks kaasa ka teatavad (korduvad) tegevuskulud. Inimesed saaksid kasutada põhilisi digieuro makseteenuseid tasuta, kuid võiksid täiendavate digieuromakseteenuste eest maksta tasu, mis peaks võrreldes seniste maksevahenditega olema konkurentsivõimeline. Digieuro kasutuselevõtt mõjutab eeldatavasti nii ELi jaemakseturgu kui ka hoiuseid. Ühest küljest võib digieuro vähendada olemasolevate erasektori elektrooniliste maksevahendite turuosa, mille tulemusel vähenevad teatavate makseteenuse pakkujate tulud. Teisest küljest tooks digieuro levitamine ka tulu nii levitavatele kui ka vastuvõtvatele makseteenuse pakkujatele. Lisaks võib makseteenuse pakkujate juures (eelkõige krediidiasutustes) hoitavate vahendite võimalik konverteerimine digieurodeks vähendada makseteenuse pakkujate likviidsust ja intressitulu ning mõjutada laenuandmist. Kuna võrgus kasutatava digieuro puhul tuginetaks tõenäoliselt sarnasele infrastruktuurile nagu praegu kättesaadavate maksevahendite puhul, eeldatakse, et energiatarbimine ja seega ka keskkonnamõju on olemasolevate maksevõimalustega võrreldes sarnane. Sotsiaalse mõju seisukohast parandaks digieuro finantsalast kaasatust, tagades maksekontot mitteomavatele inimestele juurdepääsu digieuro makseteenustele kontekstis, kus sularaha muutub digitaliseeritud majanduses üha vähem kasutatavaks. Kokkuvõttes jõuti hindamisel järeldusele, et hästi kavandatud digieuroga (mille puhul rakendatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid) kaasnev pikaajaline kasu kaalub kulud üles. Lisaks võivad tegevusetusega kaasnevad kulud olla väga suured. Kuna euro sularaha puhul peaksid liikmesriigid määrama kindlaks sularahale juurdepääsu tagamiseks võetavad meetmeid, määratlema sularahaautomaatidele juurdepääsu nõuete jaoks piisavad asukohapõhised normid, mis vastavad nende elanikkonna vajadustele ja teenusetaseme eripärale, ning hindama, millised makseteenuse pakkujad kuuluvad juurdepääsunõuete ja -soovituste kohaldamisalasse, saab võimalikku mõju kuludele kindlaks määrata vastavalt riigipõhistele vajadustele ja liikmesriikide vastavatele otsustele. Kui juurdepääs sularahale on riigis piisav, ei ole täiendavalt vaja võtta meetmeid, nii et ühiskonnas ei tekiks lisakulusid. Juhul, kui juurdepääs sularahale on märkimisväärselt halvenenud, võib pankadel tekkida kulusid, mis on seotud sularahale 26 piisava juurdepääsu taastamisega, kuid selliste kulude ulatus sõltuks otsustest juurdepääsu piisava ja tõhusa taseme kohta, seda ka juhul, kui Komisjon võtaks vastu rakendusakti. Euro sularaha määrus iseenesest ei tekitaks pankadele ega jaemüüjatele otseselt kulusid. Samas eeldab Komisjon, et euro sularaha määrusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuna see suurendab selliste haavatavate rühmade sotsiaalset kaasatust, kes tavaliselt sõltuvad rohkem sularahast või kes kipuvad elektrooniliste maksevahendite kasutamisest kõrvale jääma. Määruste ettepanekutel ei ole otseseid või kindlakstehtavaid mõjusid, mis tooksid olulist kahju või mõjutaksid kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja Euroopa kliimamäärusest tulenevate kohustustega. Ettepanekute rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub, sealhulgas iga-aastasele riigieelarvele20. Kavandatavatel meetmetel ei ole otsest mõju Eesti regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. EL strateegilise autonoomia suurenemine ja kerksem makselahendus digieuro näol suurendavad ELi, euroala ja Eesti vastupanuvõimet erakorralistes olukordades ja kriisides. Eesti Pangaliidu hinnangul muudavad puuduvad viited ajakavadele ja -plaanidele ettepanekute analüüsimise, sealhulgas praktikas rakendamiseks vajaminevate ressursside ning tegevusplaanide hindamise, võimatuks. 7. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Ühisraha paketi ettepanekute eesmärk on tagada euro kasutamine ühisrahana nii sularaha kui ka digiajastul digieuro vormis. Kuna ELTL kohaselt on Euroopa Liidul ametliku vääringuna eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika valdkonnas ainupädevus, siis digieuro määruse ja euro sularaha määruse valdkonnas ei ole euroala liikmesriikidel võimalik meetmeid võtta ja seega subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimist on analüüsitud ettepanekute mõjuhinnangus ning kõiki kavandatud variante on hinnatud proportsionaalsuse eesmärgi seisukohast. Mikroettevõtjad, kes ei aktsepteeri elektroonilisi maksevahendeid, mittetulunduslikud õigussubjektid ja üksikisikud, kes ei tegutse äritegevuse raames, vabastatakse digieurodes tehtavate maksete aktsepteerimise kohustusest. Ainult maksekontot haldavad kommertspangad peavad võimaldama oma klientidele nende taotlusel digieurokonto. Nõue, et kõik makseteenuse pakkujad levitaksid digieurot, ei oleks proportsionaalne eesmärgiga tagada digieuro tõhus kasutamine seadusliku maksevahendina. Kuigi sularaha aktsepteerimise või sularahale piisava ja tegeliku juurdepääsu tagamiseks vajaduse korral meetmete võtmine võib tekitada teatavat koormust nende meetmete võtmise eest vastutavatele ametiasutustele ja nende rakendamise eest vastutavatele isikutele, ei lähe need meetmed kaugemale sellest, mis on vajalik sularaha aktsepteerimise ja sellele juurdepääsu eesmärkide saavutamiseks, ning ettepanek võimaldab liikmesriikidele paindlikkust võtta meetmeid ainult siis, kui neid on vaja, ja kohandada meetmeid vastavalt oma riigi oludele. Oleme arvamusel, et digieuro määrus ja euro sularaha määrus ei lähe seega üldiselt kaugemale sellest, mis on vajalik ja proportsionaalne ettepanekute eesmärkide saavutamiseks. Euroalaväliste teenusepakkujate määruse eesmärk on tagada, et EL õigusakte kohaldatakse digieuroteenuste osutamise suhtes selliste makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ja seda on kõige parem saavutada ELi tasandil, mitte erinevate riiklike algatustega. Seega on määrus vajalik selleks, et vältida euroalal ja väljaspool euroala asutatud makseteenuse pakkujate vahelisi siseturutõkkeid. Määruse kohustused sarnanevad kohustustele, mis on ette nähtud digieuro määruses. 20 Ettepanek ei mõjuta ka ELi eelarvet. 27 Euroalaväliste teenusepakkujate määruse ettepanek on põhjendatud ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas. 8. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevad mõjud on kaardistatud Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, turuosaliste ja asjassepuutuvate ministeeriumite analüüside ja arvamuste põhjal. Ametlikult esitasid seisukohad Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Pank ja Eesti Pangaliit MTÜ. Seletuskiri ja seisukohad esitati mitteametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja turuosalistele, kelle ettepanekuid on seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel arvestatud (täpsemalt Lisas). Lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ selgitatud/ teadmiseks võetud 1 Justiitsministeerium Europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse määruse Arvestatud COM/2023/364 final kohta märgime järgmist. Määrus ei peaks sisaldama viidet non-criminal mõistele. Vajaduse korral võib lihtsalt viidata trahvidele. See, mis on criminal ja mis mitte, on EL õiguses ebaselge ning võib tekitada vaidlusi. Mõistlik on see jätta lahtiseks nii nagu mitmetes teistes õigusaktides. Selgituseks - mõistame, et Euroopa Liidu õigus vajab jõustamist. Seetõttu on teatud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks põhjendatud ette näha sanktsioonid. Samuti võib olla põhjendatud nõuda, et need ei erineks liikmesriigiti oluliselt. Traditsiooniliselt on siiski karistusõigus olnud tihedalt seotud liikmesriikide suveräänsusega. Sestap on ka Euroopa Liidu karistusõiguslik pädevus (kitsas tähenduses, st kuritegude korral) äärmiselt täpselt piiritletud (vt ELTL art 82-83). Justiitsministeerium on seisukohal, et EL õigusaktides, mis sisaldavad nõudeid karistustele, tuleks Eesti seisukohtade kujundamisel juhinduda järgmistest põhimõtetest: - liikmesriikidele tuleks tagada võimalikult ulatuslik paindlikkus sobitada trahvinormid oma olemasolevasse sanktsioonisüsteemi. Me ei poolda ulatuslikke regulatsioone, mis mõjutavad trahvimenetlust ega seal kohalduvate põhiõiguste piiramist. Paindlikkus tuleks tagada ka sanktsioonimäärade osas. Trahvide haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud, sest EL õigus ei defineeri seda mõistet. Kui õigusakti eesmärk on reguleerida, et trahvi kohaldamisel peab olema roll haldusorganil, saab seda õigusaktis öelda; 28  - suure ülemmääraga trahvid ei peaks kohalduma kõikide rikkumiste, vaid üksnes olulisemate rikkumiste korral; - võimalusel tuleks vältida trahvinormide sätestamist füüsilistele isikutele; - me ei poolda vahetult kohalduvaid trahvinorme EL määrustes. Ka EL määrustes tuleb karistusõiguslikud normid sätestada suunatult liikmesriigile (Liikmesriik peab võtma meetmeid, et…). Digieuro kehtestamise määruse COM/2023/369 final kohta märgime Arvestatud järgmist. Jääb ebaselgeks, mida on silmas peetud art 27 lg 2 sõnumite vahendamise lihtsustamise all, palume siinkohal selgitusi. Juhime tähelepanu, et kui makseteenuse pakkuja on eraõiguslik juriidiline Arvestatud isik, kes täidab avaliku ülesannet (art 34), siis tuleb hinnata ka koosmõju AvTS-iga. Töödeldavate andmete puhul võib tegemist olla ka avaliku teabega. On ebaselge, miks käsitletakse artiklis 34 lg 3 ja art 35 lg 5 Euroopa Arvestatud Keskpanka ja liikmesriikide keskpanku kaasvastutavate töötlejatena. Pigem on siin tegemist olukorraga, kus liikmesriikide keskpangad edastavad andmeid Euroopa Keskpanka, mistõttu on Euroopa Keskpank andmete vastuvõtja ja vastutav töötleja (IKÜM art 4 p 7 ja 9). On ebaselge, millises osas on osapooled andmete kaasvastutavad töötlejad ning kus on määratud kaasvastutava töötleja vastutusvaldkonnad (vt EL määrus 2018/17251 art 28 lg 1, sama IKÜM2 art 26 lg 1). Samuti jääb ebaselgeks art 36 puhul, kas Euroopa Keskpank annab osad Arvestatud ülesanded tugiteenuste osutajatele üle või volitab ta neid ülesandeid enda eest tegema. Siinkohal on oluline vahet teha ning samuti sõltub sellest ka isikuandmete vastutava töötleja määramine. Juhul kui ülesanne antakse üle, on tugiteenuse osutaja iseseisev vastutav töötleja, kui aga Euroopa Keskpank volitab tugiteenuse osutajat teatud ülesannet enda eest täitma, on tugiteenuse osutaja Euroopa Keskpanga volitatud töötleja. Seega vajab määrus siin täpsustamist. Artikkel 36 lg 5 kohaselt loob Euroopa Keskpank ühtse Arvestatud juurdepääsupunkti. Palume selgitada, kas selle lahenduse puhul on tegemist andmekoguga, kuhu liikmesriikide keskpangad hakkavad andmeid edastama või on tegemist üksnes tehnilise vahendiga, kus osapooled saavad andmeid vahetada, aga keskselt andmete töötlemist, kogumist ei toimu. 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettepanekud eelnõu COM(2023) 369 (digieuro määrus) suhtes on sellised: Arvestatud Eesti peab oluliseks, et digieuro aktsepteerimise kohustust kauplejatele ei rakendataks enne, kui digieuro tehniline lahendus on piisavalt spetsifitseeritud, et saaks hinnata kauplejate infosüsteemide ümberkujundamisega kaasnevaid kulusid ning eeldatava tehnilise lahenduse keskkonnamõju. 29  Komisjoni mõjuhinnangus on üldsõnaliselt oletatud: „Since the online digital euro would likely use similar infrastructure as currently available payment means, the energy consumption and thus environmental impact is expected to be similar to existing payments.“ Lauses sisalduvad mõlemad väited on väga kaheldavad või lausa eksitavad. Krüptorahana plaanitud digieuro käitlemine erineb oluliselt tavapärasest maksekaardiga opereerimisest ning nõuab ilmselt kõikide kassasüsteemide väljavahetamist või ümberseadistamist. Ka krüptoraha plokiahelal baseeruv infrastruktuur on eeldatavalt üks suurema ökoloogilise jalajäljega digitaalseid tehnoloogiaid. Konkreetset keskkonnamõju on võimalik hinnata tehnilise lahenduse täpsustumisel. Eesti peab oluliseks, et digieuro kontode loomisel ja vajadusel isiku Arvestatud tuvastamisel kasutatakse Euroopa digiidentiteeditasku ja teiste tunnustatud eID vahendite võimalusi. Samas ei pea me otstarbekaks krüptoraha käitlemise funktsionaalsuse lisamist Euroopa digiidentiteeditasku omaduseks, mis erineb oluliselt senisest taskule kavandatud tehnilisest lahendusest. Euroopa digiidentiteeditasku omadusteks on kavandatud võimalus isikut tuvastada, isiku poolt e-allkirja anda ja esitada isikuga seotud tõendeid. Isikuandmetega mitteseotud anonüümne krüptorahaga tehingute tegemine väljub senisest Euroopa digiidentiteeditasku kontseptsioonist. Kuigi Euroopa digiidentiteeditasku nimes esineb sõna „wallet“, ei tohiks sellegipoolest seda segi ajada spetsialiseeritud krüptoraha rahakotiga, mida ka „wallet“-iks nimetatakse. 3 Eesti Pank 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus europangatähtede ja -müntide Arvestatud seadusliku maksevahendi staatuse kohta 1.1. Euro pangatähtede- ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse reguleerimine Euroopa Komisjoni määrusega euro pangatähtede- ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse reguleerimine on oluline ja vajalik meede, et säilitada sularaha laialdane kättesaadavus ning tagada selle aktsepteerimine nii maksevahendi kui väärtuse säilitajana kogu euroalal. Seni on pangatähtede ja müntide kui seadusliku maksevahendi staatust reguleerinud ainult Euroopa Komisjoni 22. märtsi 2010 soovitus euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta (2010/191/EL). Soovituse kohaselt tuleb euro pangatähti ja münte vastu võtta nende nominaalväärtuses; samuti kinnitatakse põhimõtet, et võlausaldajale euro pangatähtede ja müntide andmise teel saab võlgnik ennast maksukohustusest vabastada. Kavandatav määrus asendab eelnimetatud soovituse selgete õiguslike kohustustega. Lisaks nähakse ette euro pangatähtede ja müntide aktsepteerimise monitooring ja nende makseteks kättesaadavuse tagamine. Selleks rakendub liikmesriikidele iga-aastane aruandluskohustus sularahamaksete aktsepteerimise kohta koos kohustusega esitada ülevaade kohaldatavatest eranditest ja rakendatud karistustest, mille alusel Euroopa 30 Komisjon hindab rakendatud meetmete korrektsust ja tõhusust. Euroopa Komisjonile jääb võimalus täiendavalt sekkuda ning rakendada mõnes liikmesriigis lisameetmeid, kui olukord seda nõuab. Kokkuvõttes tähendab see, et liikmesriikide praktika sularahamaksete aktsepteerimisel muutub ühtlasemaks ja paraneb võime koordineeritud ja operatiivseks reageerimiseks uutele väljakutsetele. Eesti Panga hinnangul on euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse õigusliku aluse tugevdamine vajalik ja väärib toetamist. 1.2. Sularaha aktsepteerimisest keeldumise erisused Arvestatud Sularaha aktsepteerimisest keeldumise erisused on eelnõus hästi välja toodud ning peamiste erisuste sätestamine määruse tasemel teenib õiguskindlust ja praktika ühtlustamist. Siiski on vaja selgemat õiguslikku alust ka selle kohta, millistel juhtudel on sularaha aktsepteerimisest keeldumine lubatud kahepoolse (kliendi ja kaupmehe) kokkuleppe alusel. 1.3. Sularaha kättesaadavuse hindamine ja sihttaseme määramine Arvestatud Eelnõus on välja toodud kohustus jälgida ja hinnata sularaha kättesaadavust liikmesriigis. Samuti on eelnõu artiklis 9 ette nähtud Euroopa Komisjoni õigus vastu võtta üldkohaldatavaid rakendusakte, mille põhjal liikmesriigid hindavad sularaha kättesaadavuse taset. Eesti Panga hinnangul on ühtsed parameetrid kindlasti abiks olukorra hindamisel, kuid õigus määrata sularaha kättesaadavuse sihttase ning hinnata selle kättesaadavuse piisavust peaks jääma liikmesriigile. Näiteks on Eesti laialt levinud koostöös kaupmeestega sularaha väljavõtmise võimaldamine poe kassadest, mis oluliselt on parendanud sularaha kättesaadavust maapiirkondades, kuid seni on Euroopa Keskpank olnud seisukohal, et tegemist on nö „komplementaarse teenusega“, mida sularaha kättesaadavuse hindamisel ei arvestata. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digieuroteenuste Arvestatud osutamist makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1230 Määrus kehtestab tingimused ja erandid digieuroteenuste osutamisele makseteenuse pakkujate poolt, kes on asutatud liikmesriikides, mille ametlik vääring ei ole euro. Määrus on sisuliselt täiendus määrusele digieuro kehtestamise kohta. See peab ühelt poolt vältima Euroopa Liidu siseturu killustumist, teisalt aga tagama digieuro teenuste ja teenusepakkujate üle adekvaatse järelevalve. Vormiliselt on suurelt osalt tegu euroalast väljaspool asuvate teenusepakkujate jaoks kohalduvate aktide ja sätete määratlemisega. Eesti Pank peab määruse eesmärke olulisteks ja määrust vajalikuks. Samas tuleb arvestada, et määrus ei kohaldu Eesti makseteenuse pakkujatele ja võimalikud vastuolud määruse ja selle kohaldamisalas olevate liikmesriikide siseriikliku õiguse vahel jäävad eelkõige nende riikide hinnata. 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digieuro kehtestamise kohta Arvestatud 3.1. Strateegilise autonoomia kui digieuro eesmärk Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et jaemaksetes kasutamiseks sobiv digieuro on euroalal vajalik, et ületada sularaha kasutamise füüsilisi piiranguid ja kohandada euro ametlikke vorme tehnoloogia arenguga, nii 31 et euro oleks ühetaoliselt ja tegelikult ühisrahana kasutatav kogu euroalal. Avaliku sektori loodud digitaalne maksevahend, toetaks konkurentsitihedamat, tõhusamat ja uuenduslikumat Euroopa jaemaksete turgu ning suurendades ühtlasi selle turu vastupanuvõimet riskidele. Euroopa Liidu jaemaksete strateegia üheks eesmärgiks on toetada Euroopa-kesksete makselahenduste loomist, vähendades turu killustatust ja sõltuvust teistest, globaalselt tegutsevatest makselahenduste pakkujatest (nt rahvusvahelised kaardiorganisatsioonid). Vaatamata erasektori jõupingutustele välkmaksetel põhineva makselahenduse väljaarendamiseks ja kasutusele võtmiseks ei ole see eesmärk seni teostunud. Digieuro võib olla kohane vahend, et toetada üleeuroopalise ja koostalitlusvõimelise jaemakselahenduse loomist, tõhustada konkurentsi ja luua uusi võimalusi innovatsioonile ning riskidele vastupanu võime suurendamisele. Euroopa jaemaksete konkurentsivõime ja riskikindluse suurendamine aitab ühtlasi kaasa avatud strateegilise autonoomia eesmärkide saavutamisele. Digieuro jaemaksetes kasutamise eeldus on Euroopa Liidu üleselt toimiva ja muudest maksesüsteemidest eraldiseisva taristu ja maksevahendi/lahenduse väljatöötamine. Selle abil võimaldaks digieuro ühtlasi toetada ka makseteenuste üldist toimepidevust nii tava- kui kriisiolukordades. Riigi poolt digieuro teenuste vahendamine eurosüsteemi poolt arendatava digieuro mobiilirakenduse kaudu (nt Eesti Posti või mõne muu riigiasutuse poolt) koos lahendusega, mis lubab digieuro maksekonto erandlikel juhtudel uue makseteenuse pakkuja juurde üle viia, võimaldab jätkata digieurode kasutamist ka siis, kui olemasolev makseteenuse pakkuja, (sh pank kui elutähtsa teenuse osutaja), ei ole kättesaadav. Digieuro kui täiendava maksevahendi kasutamine hädaolukorras eeldab selle laialdast levikut, mistõttu toetame digieuro võimalikult ulatuslikku kasutuselevõttu (nii füüsilistes kui ka elektroonilistes müügikohtades) ning reegleid, mis sätestaksid digieuro kui seadusliku maksevahendi vastuvõtmise kohustuse võimalikult võrdsetel alustel sularahaga. Määruse kohaselt peab digieuro võrguväline (offline) kasutamine olema võimalik digieuro kasutusele võtmisest alates, mis on kriitiline, et suurendada digitaalsete maksete toimekindlust erinevates kriisiolukordades, aidates muuhulgas hoida ka sularaha väljavõtmist stabiilsena. Euroopa Keskpank ja keskpangad annavad loa digieuro maksekonto üleviimiseks mõne teise makseteenuse pakkuja juurde, kui kontoga seotud andmed on kadunud või teenusepakkuja ei ole pikemat aega kättesaadav. Digieuro taristut koos digieuro võrguvälise kasutuse ja digieuro maksekonto üleviimise funktsionaalsustega saab kasutada alternatiivse makselahendusena, kui maksete toimimine on häiritud. See toetab seisukohta, et digieuro kasutusele võtmiseks loodav taristu peab olema kasutatav ka üle-euroopaliste eramakselahenduste pakkumiseks (ka kommertspangarahas). Lisaks aitab ühtsete standardite kasutamise ja digieuro taristu ning selle nn front-end teenuste koostalitlusvõime toetamine eralahendustega kokku hoida erasektori lahenduste väljatöötamise kulusid ning vähendab sisenemisbarjääre väiksematele makseteenusepakkujatele. Seeläbi edendaks digieuro kasutusele võtmine 32 üle-euroopaliste ja koostalitusvõimeliste jaemakselahenduste väljatöötamist, sealhulgas välkmaksete täielikku kasutuselevõttu. Eelnõu kohaselt toimub digieuro makseteenuste osutamine nn kontopõhiselt (keskselt hallatav süsteem). Et edukalt toetada innovatsiooni ja lisandväärtust andvate uute üle-euroopaliste teenuste (web 3.0 ja Industry 4) kasutuselevõtmist, peaks digieuro taristu arvestama tulevikutehnoloogiatega (s.o määrus peaks olema tehnoloogianeutraalne). Digieuro sujuva ja tõhusa toimimise eeldusena toetame üldise vaidluste lahendamise ning pettuste tuvastamise ja ennetamise mehhanismi loomist ja haldamist. 3.2. Ettepanekud tulu-kulu analüüsi kohta. Hinnang digieuro kui Arvestatud majanduslikult otstarbeka ja kasuliku maksevahendi kohta. Ettepaneku mõjude hindamisel on tehtud järeldus, et hästi kavandatud ja asjakohaste meetmetega kaitstud digieuroga kaasnev pikaajaline tulu ületab kulud. Siiski võivad algsete investeeringutega kaasnevad kulud pankadele ja kaupmeestele olla väga suured. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kulude vältimise püüe ei ajendaks täna kaardimakset või muud elektroonilist makseviisi kasutavaid väikekauplejaid ainult sularaha aktsepteerima (kui kaupleja loobub sularaha kõrval elektrooniliste makseviiside pakkumisest, asetab see ta digiraha aktsepteerimisest keeldumist lubava erandi kohaldamisalasse). Ettepaneku mõjuanalüüs peaks olema põhjalikum. Üldist laadi selgitused digieuroga kaasnevate kulude ja kasulikkuse kohta ei pruugi olla digieuro väljatöötamise kasuks otsustamiseks küllaldased ja digieuro kasutegur avaliku hüvena ei ole praegu küllalt veenvalt põhjendatud. Kuluanalüüs peaks selgitama, kuidas digieuro turuosaliste tegevust mõjutab, sh kuidas digieuro elavdab või pärsib turuosaliste konkurentsivõimet, milliseks kujuneb selle rakendamisel jaemaksete keskkond ja millised võiksid olla võimalused olulise kahju vältimiseks või vähendamiseks, kui Euroopa Keskpank peaks otsustama digieurot mitte emiteerida (digieuro emiteerimine on Euroopa Keskpanga võimalus, mitte kohustus). Samuti on vaja ülevaadet, kas ja kuidas saavutatakse tasakaal nn avaliku keskpangaraha ja erasektori digitaalsete maksevahendite (kommertspangaraha) vahel. Kommertspankadel tuleb hoiuste asemele, mis digieuroks vahetatakse, leida muid kanaleid rahastuseks, mis on enamasti kõrgema hinnaga. Samuti tuleb pankadel arvestada rahastuse kättesaadavuse ning enda võimekusega kokku panna sobiv tagatis. Kokkuvõttes võib väheneda pankade kasumlikkus ning likviidsus. Mõju võib olla pangati erinev ning osutuda suuremaks just väiksematele pankadele. Samuti sellistele pankadele, kus on suurem arv kliente, kelle hoiuse maht on väiksem. Et digieuro käibele laskmine ja kasutamine eeldab eraldiseisvat infrastruktuuri, kaasneb sellega paratamatult märkimisväärne keskkonnamõju. Riikidele pandud kohustus ette näha asutused, kes on kohustatud pakkuma digieuro makseteenuseid nn haavatavatele ühiskonnagruppidele, toob samuti kaasa täiendavaid kulusid. Kuna käesoleva eelnõu ette valmistamisel ei ole digieuro tasuvust põhjalikult analüüsitud, toetame ettepaneku tegemist, et kõiki olulisi küsimusi hõlmav üksikasjalik mõjuhinnang peab olema digieuro väljalaskmise otsuse tegemise eeltingimus. 33  3.3. Hinnastamine ja tasude käsitlus Arvestatud Eelnõu kohaselt tuleb ülemääraste tasude võtmise vältimiseks kohaldada piirmäärasid teenus- ja muudele tasudele, mida makstakse füüsiliste isikute või kaupmeeste poolt makseteenuse pakkujatele või makseteenuste pakkujate vahel. Euroopa Keskpank töötab välja metoodika tasude jälgimiseks ning määrab asjakohaste tasude suuruse ja mõistliku kasumimarginaali. Kahtleme, kas eelnimetatud viisil tasude määramine peaks olema Euroopa Keskpanga pädevuses ja kas võetavate tasude piiramine Euroopa Keskpanga poolt on üldse vajalik ja kohane. Hindade kujunemine ja jälgimine on pigem liikmesriikide konkurentsi järelevalvega tegelevate asutuste ülesanne. Sekkumine hinnakujundusse väljub keskpankade tavapärasest funktsioonist ning kahjustab nende seisundi neutraalsust. Eelnõu järgi on digieuro laialdase kasutamise tagamiseks digieuro põhimakseteenuste pakkumine, sealhulgas digieuro maksekonto sularahas krediteerimine ja debiteerimine tarbijale tasuta. Maksekontole sularaha sisse- ja väljamaksmine on üldjuhul tasuline teenus, mistõttu ei ole meie hinnangul ka digieuro puhul sularahatehingute tasuta tegemine põhjendatud. See võib kaasa tuua olukorra, kus sularaha välja- või sissemaksmisel hakatakse eelistama digieuro maksekontot. Lisaks, kui digieuromaksekonto manuaalne või automaatne krediteerimine toimub tasuta kolmandaks isikuks oleva makseteenuse pakkuja peetava maksekonto kaudu, tekivad sellel makseteenuse pakkujal pankadevaheliste maksete tegemise kulud, mida teenusepakkujate vahel ei kompenseerita. Maksevahendajate stiimulite vähenemine kahjustaks erasektori teenusepakkujate motivatsiooni pakkuda ja edasi arendada muid makseteenuseid. 3 Finantsinspektsioon Neil ettepanekutel on otsene mõju FI-le, kes on PSD2 alusel pädevaks Arvestatud asutuseks Eestis ja teostab järelevalvet makseasutuste, e-raha asutuste ja krediidiasutuste üle. Esitatud Komisjoni ettepanekud ja ühisraha, sh digieuro kasutusele võtt FI vaatest loob pädevatele asutustele halduskoormust. Laieneb järelevalve ning juurde tuleb kohustusi. Kuigi ettepanekus tuuakse välja, et kuna juba täna makseteenuse pakkujate üle teostatakse järelevalvet, siis uued nõuded täiendavaid kohustusi ja ülesandeid justkui kaasa eriti ei too, sest järelevalve teostamine ja järelevalveliste meetmete rakendamine toimub PSD direktiivi alusel. Ettepanekus on märgitud, et eesmärki tagada, et keskpanga poolt käibele lastav raha – digieuro – toetab ELi, rahuldades maksevajadusi digiajastul, on võimalik pidevalt jälgida makseteenuse pakkujatelt, kaupmeestelt ja EKP-lt saadavate andmete põhjal. ELi digitaliseeritud majanduses digieuro kasutamise jälgimiseks kasutatavateks peamisteks näitajateks võiksid olla ringluses olevate digieurode hulk, samuti digieurodes tehtavate jaemaksete koguarv ja -väärtus ning nende osakaal võrreldes muude maksevahenditega. Makseteenuse pakkujatel tuleb täita vaid väheseid uusi aruandlusnõudeid. Tegelikult tähendab ikkagi uute nõuete jälgimine ja täiendav aruandlus lisakulu ja halduskoormuse tõusu FI-le, mis omakorda tuleb kellegi poolt kinni maksta. Ettepanekutes on järelevalve teostamine ja selle mõju analüüs väga napp. 34  Eesti Panga kodulehel on märgitud, et 2023. aasta oktoobris otsustab Teadmiseks Euroopa Keskpanga nõukogu (koosneb Euroopa Keskpanga juhatusest ja võetud kõikide euroala riikide keskpankade juhtidest), kas jätkata digieuro käibele toomise ettevalmistustega. Seega on Eesti Pangal siin oluline roll ja võimalus sekkuda digieuro kasutuselevõtu protsessi. 4 Eesti Pangaliit MTÜ I Üldised kommentaarid Arvestatud Mõjude analüüs neutraalse osapoole poolt Enne kui võetakse vastu lõplik otsus digieuro osas oleks vaja teha mõjude analüüs neutraalse osapoole poolt, mis võtab arvesse kulusid nii era- kui ärisektoris, otsesed ja kaudsed ja majandusele üldiselt. Tervikahenduse mahukust arvestades on sellise analüüsi, seotud investeeringute ja jooksva ärimudeli tulem väga oluline. Õiglane kompenseerimine Arvestatud Kui juurdepääs digieurole on kliendile ja ka mittekliendile tasuta, siis kommertspangad peaksid saama kompensatsiooni avamise ja järelteeninduse/halduse eest või olema volitatud rakendama mõistlikke teenustasusid digieuro konto/walleti ülevalhoidmise ja infrastruktuuri loomise eest, võttes arvesse, et tänasel päeval konkureerivad pangad üksteisega sarnaste toodete/teenuste osas. Kommertspangad pakuvad peamiselt funding ja defunding funktsionaalsust ning peaksid olema kompenseeritud nende funktsioonide pakkumisega kaasnevate kulude eest kuna nad ei teeni tulu digieuro tehingute pealt. Endiselt ei ole selge kuidas ja mis ulatuses toimuks kompenseerimine. «Big Tech» kompetentsus Arvestatud Täna planeeritav lahendus avab suure ukse suurtele tehnoloogia « BigTech » ettevõtetele (pigem väljaspool EL), kes opereerivad digieuro kontekstis makseteenuse pakkujatena. See avaldab mõju erinevates valdkondades, tõenäoliselt pankadele rohkem kui kaardi skeemidele, pankade investeerimise teenustele, samuti mõjutab see pankade likviidust. Lahenduse komplekssus Arvestatud Lahendus hõlmab keerukaid struktuure, mis on seotud mitme digieuro konto haldusega, saldode kontrollimisega jne. Suur osa nendest funktsioonidest on planeeritud lasuma teenusepakkujatel/kommertspankadel, aga kesksüsteem peaks võtma suurema rolli (nt konto limiitide kontrollimisel, waterfall/reverse waterfall tehingute algatamisel), mis võimaldaks lahenduse oluliselt terviklikumat ja kesksemat planeerimist, ning tooks kaasa väiksema komplekssuse. Süsteemi ja kontrollide keerukus mõjutab oluliselt ka kasutajamugavust ning selleläbi teenuse kasutamist ja aktsepteerimist turul. Konkureerivad digitaalsed maksevahendid on piiratud reeglina ühe kontoga ja sellelt vahendite autoriseerimisega, milleks kuluvat aega piiratakse millisekunditega. Kõik täiendavad funktsioonid nagu kaupmehe juures toimuva ostutehingu ajal vahendite kontroll erinevate kontode vahel, reverse waterfall jms pikendavad tehingu autoriseerimisega aega. Seega on lahenduse terviklik optimaalne disain ja testimine ülitähtis selle hilisema kasutuselevõtu kontekstis. 35 Soovitud tulemuse keerukusest lähtuvalt on oluline analüüsida eraldi nii rakendamisega seonduvaid võimalikke probleeme, aga ka süsteemi stabiilisust ja kättesaadavust. Õiguslikud alused Arvestatud Lisaks vajaksid ettepanekud meie hinnangul Euroopa Liidu toimimise lepingu (peamiselt artiklid 133 ning 127) kohaselt ka Euroopa Kohtu analüüsi. Täpsemalt peaks läbi analüüsitud olema küsimus, kas Euroopa Keskpangal ja Euroopa Komisjonil on nii laialdased õigused ettepanekutes toodud otsuste vastuvõtmiseks, arvestades siinjuures ka ettepanekutes toodud otsuste ja muudetuste ulatust ning ülesehitust. Ettepanekutes puuduvad viited ajakavadele ja -plaanidele, mis muudab nende analüüsimise, sealhulgas praktikas rakendamiseks vajaminevate ressursside ning tegevusplaanide hindamise võimatuks. Võrguvälised maksed / offline funktsionaalsus Arvestatud Kuivõrd selle makseviisi tehniline lahendus ja süsteemi kirjeldus on alles pooleli ning süsteemi kasutatavuse, kättesaadavuse ja riskide aspekti ei ole võimalik analüüsida, oleks asjakohane lükata lahenduse rakendamine edasi hilisemasse faasi, mitte nõutava funktsionaalsusena esimesest päevast. Arestitud kontod ja seotud limiitide ulatuses kasutamine Arvestatud Soovime tähelepanu juhtida, et tänane regulatsioon ei täpsusta kuidas toimub arestitud kontode ja elatusmiinimumi käsitlemine digieuro kontekstis. Eeldatavasti toimub selle reguleerimine kohalikus rakendusaktis. Oluline on täpsustada, millised nõuded kehtivad digieuro kontole ja kuidas neid piire tehniliselt rakendatakse. Sama küsimus puudutab muude võlgnevuste kinni pidamist panga poolt (laenuvõlgnevused, teenustasud, jms). Pärimisega seotud küsimised Arvestatud Soovime tähelepanu juhtida asjaolule, et pärimisega kaasnevad aspektid ei ole ettepanekutes kajastust leidnud. Kuivõrd pärimist reguleerivad õigusaktid ning sätted erinevad liikmesriigiti, siis digieuro kehtestamisel tuleb tagada võrdne kohtlemine ka pärimisküsimustes, mida eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik reguleerida kohalikul tasandil. Sellest tulenevalt peaks ettepanekut täiendama ka pärimisõigust reguleerivate asjaolude ning sätetega. II Ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruseks digieuro Arvestatud kehtestamise kohta 1. Peatükk Reguleerimisese ja mõisted Seoses digieuro välja pakutud mõistega ning selle võimaliku mõjuga (artikkel 2 lõige 1 „digieuro“ – ühisraha digitaalne vorm, mis on kättesaadav füüsilistele ja juriidilistele isikutele) tuleb tagada, et lõpliku mõiste otsustamisel säilitatakse usalduskindlus ja arusaadavus ka tavapärase euro mõiste ning selle üldise tuleviku osas. See on oluline üldsuse jätkuva usalduse alles jäämiseks kõikide euromaksete vaatest. Lisaks tuleb tagada, et digieuro loomise käigus tehtavas kommunikatsioonis rõhutatakse jätkuvalt tavapärase euro usaldusväärsust ja turvalisust. Artikkel 2 punkt 5 „digieuromaksekonto“: praegused sõnastused digieurokonto kasutamise kohta jätavad mulje, et ühel inimesel võib olla ükskõik kui palju digieurokontosid ühe või mitme PSP juures ning samuti 36 võib ükskõik kui paljud tavamaksekontosid olla seotud ühe digieurokontoga. Selline seoste rägastik muudab usaldusväärsed kontrollid (konto üldsaldo suuruse kohta võrreldes max piirmääradega) igakordse makse töötlemise korral väga keeruliseks. Samuti muudab liigne paindlikkus teenuse seadistamise ja kasutamise kliendi jaoks väga keerukaks, isegi kui ta suudab need n-to-n seosed luua enda kasutajaliideses, siis ta peab nende vahel veel hakkama valima kontode prioriteete ja proportsioone, et kui palju max limiidist mingile kontole rakendub. Sellega kaasneb väga palju keerukust, mis võib soovitud eesmärgi asemel kaasa tuua vastupidised tagajärjed. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku jääda ühe digieuro konto kohta ühe kasutaja jaoks. 2. Peatükk Digieuro kehtestamine ja käibele laskmine Arvestatud Digieuro kehtestamise puhul tuleks eraldiseisva analüüsiga (vt ka « Üldised kommentaarid ») veenduda, et Euroopa Keskpangal ja Eurosüsteemil üldiselt on kehtivate lepingute, alusdokumentide ning regulatsioonide kohaselt juriidiline alus vastavate otsuste tegemiseks. Analüüsi vajadus tuleneb faktist, et digieuro kehtestamine, eriti ettepanekus toodud viisil (arvestades ka europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse määruse ettepanekut), mõjutab oluliselt erasektori maksete ning finantseerimisega seonduvaid teenuseid, mõjutades seotud isikute ringi olulisel määral ka konkurentsiõiguse vaatest. See omakorda seab ohtu teenusepakkujate poolt juba hetkel pakutavate teenuste väärtuse ja jätkusuutlikkuse. 3. Peatükk Seaduslik maksevahend Arvestatud Digieuro võrdsustamine (euro) sularahaga on olemuslikult arusaadav ning loogiline. Samas tuleb siiski märkida, et väga ranged digieuro ning sularaha aktsepteerimise põhimõtted (välja toodud europangatähtede ja - müntide seadusliku maksevahendi staatuse määruse ettepanek) ei ole kooskõlas kehtiva praktikaga ning varasemalt Euroopa Komisjoni poolt esitatud soovitustega sularaha aktsepteerimiseks1. Ettepanekuga muutuks digieuro ning sularaha vastuvõtmine peaaegu absoluutselt kohustuslikuks, mis mõjutaks oluliselt ka juba kehtivate lepingute tingimusi ning toimivat praktikat. Samuti tekitab selline kardinaalne muutus konkurentsiõiguse valdkonna küsimusi, võrreldes teiste turul pakutavate võimalike makselahendustega, arvestades ettepanekutes toodud kohustusi makseid digieuros või sularahas aktsepteerida ning seeläbi ka kaudselt soodustada. Oluline on põhjalikult hinnata ja analüüsida selliste otsuste mõju võrdsele kohtlemisele, sealhulgas kindlasti ka maksete valdkonnas. Vaid mikroettevõtete ja füüsiliste isikute digieuro ja sularaha aktsepteerimise kohustusest välistamisel muutub kohustusega isikute ringi väga laiaks. Siinjuures ei ole aga arvestatud faktiga, et mikroettevõtete tähendus, vastavalt ettepanekus toodud kriteeriumitele, erineb liikmesriigiti ning seega tähendaks see ebavõrdset kohtlemist. Ebavõrdse kohtlemise tulemusel erineks ka riigiti pakutavad teenused, teenuseid pakkuvate isikute ring ning puuduks klientide ühetaoline kohtlemine (esineks ka ühe kliendi raames vastavalt kohalduvale jurisdiktsioonile). Makseviiside 37 vastuvõtmise valikuvabadus peaks säilima ning see ei peaks olema seotud vastuvõtja suurusega. Ettepanekus on sätestatud küll kohustus maksete aktsepteerimiseks, aga samas puudub tagajärg maksete vastuvõtmisest keeldumiseks. Ei ole selge, mis on sellise tegevuse tagajärjed ning milline asutus selle kohustuse täitmist kontrolliks. See loob ebavõrdsuse ka teenuse pakkujate vaatest, kus osade teenuse pakkujate üle teevad juba hetkel järelevalvet pädevad järelevalve asutused, kes vastava kohustuse hinnanguliselt saaksid endale võtta, aga asutused, kellel puudub pädev järelevalve asutus, siis nende osas jääks nõuete täitmise eest vastutav asutus ebamääraseks. Ettepanek ei sisalda ammendavalt maksete aktsepteerimise põhimõtteid. Näiteks on praktikast teada, et alla teatud summade keelduvad kaupmehed ka täna kaardimaksetest, vastavat asjaolu ei ole ettepanekuga reguleeritud. 4. Peatükk Levitamine Arvestatud Üldised kommentaarid levitamise kohta Vahendajate kasutamine digieuro levitamiseks on tervitatav tagamaks võrdse koostööpõhimõtete järgimine. See eeldaks siiski, et säilib õigus töötavate ärilahenduste kasutamiseks ning innovatsiooniks. Samuti oleks selle eelduseks, et seotud maksevahendajad ei käituks Euroopa Keskpanga käepikendusena, kus digieuro kättesaadavus tagatakse omavahendite ja - ressursside arvelt. Euroopa Keskpanga viited, et põhimakseteenuste pakkumine peab toimuma võimalikult madalate kulude või eelistatult tasuta ning sellest lähtuvalt peaks see põhimõte kohalduma ka digieurole ei võta täies ulatuses arvesse hetkel toimivat praktikat põhimakseteenuste pakkumisel ning kahe lahenduse erinevust. Siinjuures tuleb ka arvestada faktiga, et on tõestatud, et sularaha haldamine on keeruline ning kulukas. Saksamaa Keskpanga analüüsi kohaselt kulutavad jaemüüjad ligi 3.8 miljonit eurot aastas sularahamaksete tagamisele. McKinsey uuringu kohaselt moodustavad sularahaga seotud kulud 5-10% pankade halduskuludest ning see kulu on tõusva trendiga. Tõus jätkub isegi olukorras, kus sularaha enda kasutus langeb. Tekkivate kulude tasakaalustamiseks võtavadki maksevahendajad üldjuhul klientidelt sularaha sisse- ja väljamaksete eest tasu. Arvestades eeltoodud taustainfot, siis õiglane ning turule orienteeritud teenuste hinnastamine digieuroga seonduvate teenuste puhul peab olema lubatud. Hinnastamispoliitika kujundamisel tuleks lähtuda turu toimimise üldistest põhimõtetest ning need kulud ei tohiks olla ettekirjutatud regulatiivsel tasemel. Iseenesestmõistetav on ka põhimakseteenuste hinnastamise lubatavus. Seaduse tasemel määratud hinnastamine oleks ebaõiglane sekkumine lepingu- ja hinnastamisvabaduse põhimõtetesse. Tagada tuleb, et euroala ei looks konkurentsitut hinnaeelist (luues endale sobivad infrastruktuurid) teiste makselahendustega võrreldes, sealhulgas võrreldes teenusepakkujatega väljaspool Euroopat. Väga oluline ülesanne oleks süvitsi analüüsida kompensatsiooni mudeleid, mis tuleks välja arvutada spetsiifiliste stsenaariumite vastu, et hinnata potentsiaalseid tulusid seotud maksete vahendajatele. Krediidiasutuste kohustus tagada digieuro väljastamine peab olema tasakaalustatud tugevdatud kompensatsiooni mehhanismidega, sealhulgas tuluga, mis ei ole seotud maksetega. Ettepanekus toodu kohaselt on võimalik, et makseteenust pakuks mõni muu teenusepakkuja, kui krediidiasutus, kelle 38 vahendusel konto avatud on. See tähendab, et maksetega seotud tulud läheksid makseteenuse pakkujale ning krediidiasutustele jääksid sellistel juhtudel vaid riskid ja kulud ilma võimaluseta tulu teenida või tekkivaid kulusid hüvitada. Kirjeldatud olukorras tekib ka funding konto haldajale täiendav tagasinõude risk, samas kui digieuro teenusepakkujaks on hoopis kolmas institutsioon, kes on ühtlasi vahendustasu saajaks. Sõnastuslik ettepanek Arvestatud Artikkel 13 lõike 1 kohaselt võivad makseteenuse pakkujad osutada I lisas sätestatud digieuromakseteenuseid, artikkel 14 lõike 1 kohaselt osutavad direktiivi (EL) 2015/2366 I lisa punktides 1, 2 või 3 sätestatud makseteenuseid osutavad krediidiasutused oma klientide taotlusel neile isikutele kõiki II lisas sätestatud põhilisi digieuromakseteenuseid. Eeltoodud erisus tekitab segadust ja vähendab õiguskindlust ning sellest lähtuvalt tuleks eeltoodud erisus üle täpsustada või parandada. Tasuta digieuro kontode piiramine Arvestatud Ettepaneku kohta toodud selgitused toovad välja, et « Inimesed saaksid kasutada põhilisi digieuromakseteenuseid tasuta, kuid võiksid täiendavate digieuromakseteenuste eest maksta tasu, mis peaks võrreldes seniste maksevahenditega olema konkurentsivõimeline. » ning, et digieuro kasutajad ei ole kohustatud omama tavapärast maksekontot. See tähendab, et isikut, kellel on tänasel päeval maksekontod võivad selle asendada digieuro tasuta pakutava kontoga. Sealhulgas esineb võimalus, et teatud ulatuses tasulised teenused asendatakse viisil, et neid hakatakse tulevikus tegema vaid läbi digieuro konto (näiteks sularaha kasutus asendatakse maksekonto asemel digieuro kontoga, mis tähendab, et tasuta teenuse pakkumisel tekivad teenusepakkujatel jätkuvalt kulud, aga nende eest tasu võtmine asendatakse tasuta teenuse kohustusliku pakkumisega) See toob kaasa riski, et enamus klientidest otsustab arvelduskonto asendada tasuta digieuro kontodega, kus reverse waterfall mehhanismiga rakendub automaatne digieuro krediteerimine ja sellega kaotab kommertspanga sarnane teenuse mõtte reguleeritud hinnakonkurentsis. Ettepanekut tuleks täiendada selge viitega, et tasuta digieuro kontot ei tohi kasutada maksekonto asemel või olukorras, kus seda tehakse võib digieuro kontole või selle kasutamisele rakendada tasusid. Digieuro kasutajate õigus mitmeks digieuro kontoks Arvestatud Ettepaneku artikkel 13 lõike 7 kohaselt võib digieuro kasutajatel olla mitu digieuro kontot nii ühe kui ka mitme erineva teenusepakkuja juures. Mitme konto omamise õigust tuleks piirata või tuleks säilitada vaid ühe digieuro konto õigus. Ühe konto põhimõte aitaks tagada süsteemi lihtsust ja kasutusmugavust ka selle kasutajatele. Hinnanguliselt on kasutusmugavus üks peamisi digieuro eduvõtmeid. Arvestades ettepanekus väljatoodud limiite, muutub nende haldamine ja kontrollimine mitmete digieuro konto olemasolul keeruliseks Kontode arvu piiramine vähendaks tühjade ja seisvate digieuro kontode arvu, mis on loodud ilma selge eesmärgita ning mille avatuna hoidmine tekitab nii varaliste kui muude ressursside asjatut kulu. Analüüsimata on kuidas oleks mitme digieuro konto puhul üldse võimalik tagada limiitide järgimise kontroll ning sellise lahenduse väljatöötamiseks vajaminevate ressursside kulu. Kokkuvõtlikult tekitab võimalus luua ühel inimesel mitmeid digieurokontosid, millest igaüks omakorda on seotud piiramatu arvu 39 võimalike tavamaksekontodega (funding ja defunding tegevusteks) suurel hulgal potentsiaalseid probleeme, k.a. 1. Maksete töötlemise kiirus väheneb suuremahulise andmeside ja seoste võrgustiku tõttu (makse laekumise korral on vaja kontrollida kõikide isikuga seotud digieurokontode saldosid; suure väljuva makse puhul, kus rakendub reverse-waterfall, on vaja sooritada tavakonto saldokontrolle potentsiaalselt mitmete kontode ja pankade vastu, kes on konkreetse digieuro kontoga seotud). Maksete toimumise kiirus on moodsa maksemeetodi toimimiseks hädavajalik, eriti arvestades digieuro kasutusotstarvet kaardimakse alternatiivina; 2. Digieuro kontole toimuvate laekumiste töötlemise töökindlus on riski all, kuna igakordse laekumise raames on vaja veenduda, et kliendi võimalikel muudel digieurokontodel ei oleks liigseid vahendeid maksimaalse limiidi rikkumiseks. Andmeside probleemide korral võib info puudulikkus viia kas maksete tagasilükkamiseni (kuna saldot polt võimalik valideerida 100% kindlusega) või limiitide rikkumiseni (kuna positiivse makseotsuse aluseks olev info ei olnud terviklik). 3. Mitme digieurokonto funktsionaalsus võib tekitada olukorra, kus iga makseteenuse pakkuja propageerib enda tavakontoga sidumist läbi uue digieurokonto, mis tekitab kliendi jaoks potentsiaalselt suure hulga kontosid (igal ühel on taustal erinevad seosed tavakontodega), mis vähendab digieuro kasutusmugavust. Digieuro pakkumiseks riiklike asutuste või postkontorite kasutamine Arvestatud Nõue liikmesriikidele kohalike/regionaalsete asutuste või postkontorite kasutamiseks, et tagada digieuro pakkumine (artikkel 14 lõige 3), tekitab tasakaalutust ning ebavõrdsust muude maksevahendite mõistes, sest riiklike asutuste kaasamine ei ole sisuliselt täpsustatud ning riiklikud asutused ja postkontorid pakuksid teenuseid ning tagaksid digieuro pakkumist konkurentsieelisega. Konkurentsieelis tuleneks asjaolust, et analoogsetele teenuste pakkujatele ei rakendu ühetaolised nõuded (krediidi ja finantseerimisasutuste kõrgendatud nõuded teenuse pakkumiseks). Kui riiklikud asutused saavad õiguse digieuro teenuste pakkumiseks peaks neile kohalduv regulatsioon vastama makseteenuse pakkujatega. Finantsilise kaasatuse põhimõtete täpsustamine Arvestatud Artikkel 14 kohaselt peavad makseteenuse pakkujad pakkuma tuge puuetega, piiratud funktsionaalse võimekusega või piiratud digioskustega inimestele ja eakatele, et tagada digitaalne kaasatus. Regulatsioonist tulenevalt ei sätestata otsest kohustust plastikkaartide pakkumiseks digieurole. Siiski olukorras, kus see vastab e-kaasatuse põhimõtetele peaksid makseasutused plastikkaardid väljastama. Eeltoodust lähtuvalt peaks makseasutustele selge olema, millistel juhtudel esineb neil kohustus kaartide väljastamiseks, näiteks tuleks sisustada piiratud digioskused, et regulatsiooni täitmine oleks ühene. Selliste täiendavate maksevahendite käibele toomine tähendab teenusepakkuja jaoks uue tootega seotud kulubaasi. 5. Peatükk Digieuro kasutamine väärtuse säilitamise vahendina ja Arvestatud maksevahendina Põhimõtted (artikkel 15) 40 Artikkel 15 lõike 1 osas tuleks teha sõnastuslik parandus: “Selleks et anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele juurdepääs digieurole ja võimaldada neil digieurot kasutada ning et määratleda ja rakendada rahapoliitikat ning aidata kaasa finantssüsteemi stabiilsusele, tuleb digieuro kasutamist väärtuse säilitamise vahendina piirata.” Piirangud digieuro kasutamisele väärtuse säilitamise vahendina (artikkel 16) Lõike 1 kohaselt tuleb artikkel 15 lõike 1 kohaldamisel Euroopa Keskpangal välja töötada instrumendid, millega piiratakse digieuro kasutamist väärtuse säilitamise vahendina, arvestades artiklis 16 toodut. Sätte kohaselt pannakse Euroopa Keskpangale vastutus digieuro kasutamise piiramiseks, sealhulgas piirangud hoiustamisele. Tervitatav on vastavasisulise mandaadi andmine, et tagada euroala finantsstabiilsus, aga teeme ettepaneku muuta limiitide muutmise otsustuspädevust, lisades enne limiitide kehtestamise õigust ka kooskõlastamise turuosaliste või sõltumatu asutusega. Vastavasisuliste otsuste tegemine ei peaks olema ühe asutuse ainupädevuses. Meie hinnangul peaks ka kasutuslimiit olema madalam, näiteks alla 1000 euro, et vältida olulist mõju likviidsusele ja pankade hoiuste mahtudele. Stabiilse limiidi määramisel võiks lähtuda ka näiteks üldisest sularaha väljamaksete keskmisest summast euroalas. Kasutuslimiidi kehtestamisele ja ka edaspidisele muutmise peab eelnema spetsiifiline ja detailne mõjuanalüüs, mis sisaldaks ka infot ning tervikpilti euroala finantssüsteemile tekkivatest mõjudest. Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleks kaaluda ka kasutuslimiidile lisaks muid piiravaid meetmeid. Maksete digitaliseerimine läbi digieuro (mis on lihtsasti ja tasuta kasutatav) võib digieuro nõudlust suurendada, mis võib oluliselt mõjuda finantssüsteemi ebastabiilsuse riski tekkimiseks. Seetõttu tuleks kaaluda, et Euroopa Keskpank kasutaks täiendavaid piiravaid meetmeid, et tagada finantsstabiilsus mistahes juhtudel. Digieuro baasraha hulga limiteerimine aitaks välistada olukorda, kus digieuro võiks euro asendada ulatuses, mis tekitaks finantssüsteemile olulise riski. Ettepaneku kohaselt tekib suurtel tehnoloogiaettevõtetel võimalus tulu saamiseks läbi digieuro vahetamise teisteks digitaalseteks valuutadeks, mis seab kasutuslimiitide efektiivsuse ohtu. Näiteks olukordades, kus tarbijatel on õigus oma suurte tehnoloogiaettevõtete rahakotis hoitavaid digieurosid vahetada sama ettevõtte stable coin-ks, et sellelt tulu teenida. Selliste tehingute korduvalt tegemine muudaks kasutuslimiidid olemuselt väärtusetuks ning finantsstabiilsuse tagamine muutuks oluliselt keerulisemaks. Kirjeldatud näide rõhutab uuesti üldise digieuro baasraha hulga piiritlemise vajadust. Lõikes 2 toodud parameetrid peaksid olema täpsemad ning sisulisemad. Lõiget 4 tuleks täpsustada, tagamaks selgus kas piirmäärade kohaldumine nii võrgus hoitavate kui ka võrguväliste digieurodele tähendab, et esineb võimalus, et kõik tehtavad maksed võivad piirmäärade ulatuses olla tehtud võrguväliste digieurodega. Lõikes 6 toodud põhimõte osas kehtivad “Digieuro kasutajate õigus mitmeks digieuro kontoks” plokis tehtud kommentaarid. Toetame lõikes 8 toodud põhimõtet, et digieuro ei kanna intressi, kuivõrd tegemist on makselahendusega. 41 Toetame artikkel 40 lõikes 2 toodut, aga toome kitsaskohtadena siiski välja, et puudub kooskõlastus finantssektoriga turupraktika vaatest ning samuti on küsimus õigusloome õiguste delegeerimisest Euroopa Keskpangale. Digieuromakseteenuste eest makstavad tasud (artikkel 17) Arvestatud Artikkel 17 punkt 2 toodu osas - ebavõrdne on seada madalaimat võimalikku kulude kompenseerimise piirmäärasid digieuro väljaehitamise ja käitamisega seotud kulude katmiseks üle eurotsooni. Selliste IT projektide puhul rakenduvad üldjuhul suured mahuvõidud, ehk suurimate tehingumahtudega PSP-d/Pangad suudavad digieuro lahenduse ehitada üldjuhul kuluefektiivsemalt (per makse) kui väiksemad pangad, kuna suurem hulk makseid jaguneb fikseeritud investeeringukulu peale. Selline kompensatsioonimudel vähendab väiksemate pankade konkurentsivõimet. Hüpoteetiliselt võib prognoosida üle-Euroopalise Big Tech mastaabiga ettevõttele väga madalat kulubaasi, mis praeguse ettepaneku põhjal (eeldades, et selliste suurettevõtete turuosa küündiks 25% lähedale) rakenduks samas mahus ka näiteks Eesti väikepankadele. Selline hinnastamine vähendab selgelt konkurentsi Eurotsooni pangandusturul. Reaalse kulustatistika kasutamisel kompensatsioonimudelites tuleks kindlasti arvestada turuosaliste erinevaid suurusklasse hinnaindeksi koostamisel, ehk väikepankade kulubaasi peaksid väikepangad saama arvesse võtta ka teenuse hinnastamisels, Big Tech ettevõtete kulubaasid oleksid aluseks suurettevõtete teenuse hinnastamisel jne. Artikkel 17 välja toodud põhimõte tõttu, et digieuro põhiliste teenuste osutamine peab toimuma tasuta ning krediidiasutustele pannakse kohustus selliseid teenuseid pakkuda, on oluline, et teenuse pakkumise kohustus oleks õiglaselt kompenseeritud või siis õiglaselt hinnastatud lõppkliendile. Vastupidine olukord tekitaks väga olulise ebavõrdsuse võrdluses tavapärase maksekontodega. Ettepanekus toodud kompensatsiooni mudel on raskesti mõistetav ning tekitab segadust, mille tõttu oleks ettepanek selles küsimuses õiguslikke ettepanekuid oluliselt täiendada. Arvestades, et lubatud oleksid nii võrgus hoitavad kui ka võrguvälised digieurod ning maksed nendega, vajaksid järgmised aspektid selget kajastust: • võrgus hoitavad digieuro maksed hõlmavad tehnoloogilise infrastruktuuri kasutamist, mille krediidiasutused ja makseasutused loovad ning haldavad. Sellest lähtuvalt peaks nende maksetega kaasnema tasu küsimise õigus analoogselt tavapärastele kasutuses olevatele makselahendustele. • võrguvälised digieuro maksed peaksid olema tasuta, kuivõrd need on analoogsed sularahamaksetega. Samuti tuleks võrguvälistele digieuro maksetele kohaldada samaväärseid rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sanktsioonide rikkumisest hoidumise meetmeid. 6. Peatükk Digieuro levitamine väljaspool euroala Arvestatud Küsitav, kas peatükis toodud põhimõtted ei läheks vastuollu V peatükiga ning väljaspool euroala kasutataks digieurot vaid väärtuse hoidmiseks. Lisaks ei oleks digieuro kasutamine väljaspool euroala kooskõlas rahalise iseseisvusega isegi kui kohalikud finantsasutused digieurot ei väljastaks. 42 Juhul, kui digieurot kasutatakse tehingutes, kus valuuta vahetub, peaksid tehingud digieuroga olema turumajanduse põhimõtete kohaselt käsitletavad võrdsetel alustel teiste valuutavahetuse tehingutega. 7. Peatükk Tehnilised omadused Arvestatud Kommentaarid hetkel puuduvad. 8. Jagu Digieuro funktsioonid Arvestatud Tingimuslikud digieuromaksetehingud – tuleks selgelt sõnastada kuidas need eristuvad tavapärastest digieuromaksetest. 9. Jagu Levitamise kord Arvestatud Euroopa digiidentiteeditaskud (artikkel 25) Front-end-teenused peavad olema Euroopa digiidentiteeditaskutega koostalitlusvõimelised või neisse integreeritud. Meie hinnangul on problemaatiline digieuro kehtestamine eeldusliku lahendusega (digiidentiteeditasku). Täiendav murekoht esineb faktis, et ettepanek ei keskendu olukorrale, kus digiidentiteeditasku jääb üldse kehtestamata. Teadmata täpselt, millega on tegemist digiidentiteeditasku näol, ei tundu mõistlik suurt innovatsiooniprojekti siduda veel teise innovatsiooniprojektiga, mis omakorda lisab keerukust ja uudsust süsteemidesse. Ehk kui tegemist ei ole just hädavajaliku sisendiga digieuro projekti, siis võiks kaaluda lisanõuete kaotamisest vähemalt esimeses digieuro faasis. Koostalitusvõime (artikkel 26) Regulatsioonid peaksid erasektorile andma võimaluse digieuro maksetega seonduva euroala koostalitusvõime standardite väljatöötamiseks, mis tugineksid konkreetsetele digieuro makseskeemidele. Selgitatud. Eestikeelne regulatsiooni ettepaneku versioon ei tundu kattuvat inglise keelse määruse ettepaneku tekstiga. Selguse tagamiseks ja ühetaoliseks Erinevates keeltes rakendamiseks palume tõlgitud versiooni üle kontrollida ning vajadusel versioonid on teha vajalikud parandused. kooskõlas. Front-end-teenused digieurole juurdepääsuks ja selle kasutamiseks Arvestatud (artikkel 28) Ettepanekuga antakse Euroopa Keskpangale võimalus töötada välja front- end-teenused, mida makseteenuse pakkujad peaksid võimaldama digieuro kasutajatele. See tähendab, et Euroopa Keskpangale antakse õigus ”konkureerida” erasektori lahendustega ning olukorras, kus klient saab soovitud teenust valida, tekiks tal Euroopa Keskpanga lahendusega vahetu suhtlus. Vältimaks mittesoovitud tagajärgi seoses konkurentsiõiguse ning finantsstabiilsusega soovitame, et Euroopa Keskpanga front-end- teenuseid pakutaks ainult läbi vahendaja (makseteenuse pakkuja). See oleks asjakohane ka kasutusmugavust silmas pidades, kuivõrd Euroopa Keskpanga rahakoti kasutamine toimuks läbi makseteenuse pakkuja mitte ei oleks kliendile otsest võimalust eraldi Euroopa Keskpanga rahakoti kasutamiseks ilma vahendajata. Samuti näeme me, et ettepanekus peaks sisalduma krediidiasutuste õigus digieuro maksete integreerimiseks juba olemasolevatesse makselahendustesse või õigus neid teha läbi Euroopa Keskpanga front- end-teenuste. ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud liidu piiravate Arvestatud meetmete järgimine (artikkel 29) 43 Rahvusvaheliste sanktsioonide ja kliendibaasi skriinimise osas sooviksime viidata, et ühtsete EL ning rahvusvaheliste sanktsiooninimekirjade puudumise tõttu peavad krediidiasutused jätkuvalt sanktsiooni skriinimist tegema tehingupõhiselt, et tagada siseriiklike ning kolmandate riikide sanktsiooninimekirjade kontroll. Digieuromaksekontode üleviimine (artikkel 31) Arvestatud Makskonto tunnuste vajadus, üleviimise põhimõtted ja tehniline teostus on ebaselge. Lahendus lisab täiendavat keerukust, mille tegelik vajadus ja kasutusulatus vajab kindlasti täiendavat analüüsi ja selgitusi. Kuivõrd iga kasutaja saab uue teenusepakkuja juures seose kommertspanga konto ja digieuro konto vahel defineerida, on teenusepakkuja vahetus võimalik ilma vana teenusepakkuja sekkumiseta. Üldine pettuste avastamise ja ennetamise mehhanism (artikkel 32) Arvestatud Vastavalt artiklile võib Euroopa Keskpank kehtestada pettuste avastamise ja ennetamisega seotud ülesandeid, mida makseteenuse pakkujad peavad täitma. Vastava õiguse kehtestamisel tuleb mõista, et pettuste avastamiseks ja ennetamiseks ei piisa vaid digieuro maksete kontrollimisest vaid pettuste avastamise ja ennetamise mehhanismi toimimiseks on vajalikud ka seotud muud maksed. 10. Peatükk Privaatsus ja andmekaitse Arvestatud Ettepanekust ei tulene selget tasakaalu andmekaitse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning sanktsioonide vahel. Ettepanekus toodud põhimõtted on peatükkide osas omavahel vastukäivad ning tekitavad kõikide nõuete täitmise võimatuse. Näiteks tuleneb andmekaitse põhimõttest kohustus kustutada mittevajalikud kliendiandmed, aga rahapesutõkestamisel sätestatakse kindlad andmete säilitamise nõuded. Arusaamatu on nende valdkondade regulatsioonide kollisioonide lahendamine. Olukord vajab kriitiliselt parendusi ning lahendusi. 11. Peatükk Rahapesuvastane tegevus Arvestatud Vaata kommentaare VIII peatükiga seonduvalt. Lisaks tuleb arvestada, et mõlema regulatsiooni koostöös ei arvestata Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sanktsioonidest hoidumise üldiste põhimõtetega soodustades ning kohustades turul aktsepteerima kõrgema riskiga makseviise, mis tekitab maksjatele suurema kohustuse oma tegevuse osas selgituste ning tõendavate dokumentide esitamiseks ning vähendab pakutavate teenuste kiirust ja kasutusmugavust. Teiselt poolt soodustatakse mitteseaduslike skeemide loomise võimalusi. 12. Peatükk Lõppsätted Teadmiseks Kommentaarid hetkel puuduvad. võetud II LISA Põhilised digieuromakseteenused Arvestatud Soovime rõhutada, et iga teenuse ja tehnilise lahenduse kontekstis on oluline jätkusuutlik ärimudel, sellest sõltub innovatsioon ja tootearendus ning turu võimekus teenust pakkuda. Liigselt reguleerides tasuta teenuste hulka piiratakse lisaks ka turu võimet ise reguleerida läbi konkurentsi. Täna rakendavad pangad Eestis maksevahendi väljastamisel erinevate struktuuride baasteenustasusid, sellega kaetakse ka makseteenuse ülalhoiu ja arenduskulusid. Maksed suhtluspunktides on tasuta, kuna antud teenuse ülalhoidmiseks on rakendatud teenusepakkujate vaheline teenustasu, sarnaselt nagu see on planeeritud digieuro puhul. Sularahaautomaatides 44 raha väljastamisel aga rakenduvad teenustasud sõltuvalt tootest peamiselt teatud summa põhise limiidi ületamisel, seda põhjusel, et pangad kannavad kulusid ATM võrgu ülalhoidmiseks ning sularahavedudeks. Tulenevalt ülaltoodust peame vajalikuks säilitada teenusepakkujatele õiguse paindlikkusel teenuse hinnastamisel, mis saab baseeruda kulubaasil ning õiglasel kasumimarginaalil, seda ennekõike maksevahendi väljastamise ja haldusega seotud teenuste osas ning sularahaautomaatide teenuste osas, kus füüsilise võrgu ja rahaveo kulud on olulised. Mõlemad antud teenused on täna määruses määratletud kui tasuta teenused (punktid (d) ja (g)). Lisaks soovime tähelepanu juhtida, et tasuta sularaha väljavõtmise digieuro kontolt võimaldamine, mõjutab otseselt ka pangakaartide tänast toimemudelit ja hinnastamist. Tulenevalt reverse waterfall funktsionaalsusest saaks tarbija piiranguta ja tasuta sularaha välja võtta, mis ei toeta kulupõhist hinnastamist ega mõistliku kasumimarginaali põhimõtet. III Ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruseks Arvestatud europangatähtede ja -müntide seadusliku maksevahendi staatuse kohta Lisaks juba eelnevalt välja toodud aspektidele, mis samuti puudutavad konkreetset määruse ettepanekut, toome välja ka järgmised täiendavad üldised mõtted: • Ettepanekus toodud sisulised argumendid kardinaalse muudatuse kehtestamiseks ei ole põhistatud ning ei tundu kattuvat praktikaga. Digilahendused pakuvad head ülevaadet arveldustest ning on üldjuhul sularahast turvalisemad, eeltoodule lisandub ka kasutusmugavuse aspekt. • Krediidiasutused jälgivad juba täna ise sularaha nõudlust ja kohandavad Arvestatud vastavalt turunõudlusele. Juba kehtivate regulatsioonide kohaselt on klientidele tagatud valikuvõimalus ja vajalike teenuste kättesaadavus. Elutähtsa teenuse raames on juba pragu olemas kohustus sularaha kättesaadavuse tagamiseks. • Küsitav on ettepaneku kooskõla rahapesu ja terrorismi rahastamise Arvestatud tõkestamise ning finantssanktsioonide järgimise põhimõtete ja eesmärkidega tagamaks selgem ning usaldusväärsem finantssüsteem. 45