Riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

KÄSKKIRI 20.10.2023 nr 97 Riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 95 lõike 4 punkti 6 ja § 100 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada lihthange (CPV kood 73000000-2, nimetus „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“) töö „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuringu“ tellimiseks. Hange viiakse läbi eesmärgiga toetada arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ seatud ühenduvuse valdkondlike eesmärkide saavutamist ja Eesti Lairiba Plaan 2030 nimetatud toetusmeetmete elluviimist. Uuring on vajalik toetusmeetmete sihistatud rakendamiseks ja täiendavate eelarvevajaduste kaardistamiseks. 2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud uuringu tellimiseks hanke alusdokumendid (lisatud). 3. Tellitav uuring rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sideosakonna eelarvest. 4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud uuringu tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõuniku Raigo Iling`u. 5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkumuste vastavaks tunnistamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks järgmises koosseisus: 5.1 Komisjoni esimees: Raigo Iling – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik. 5.2 Komisjoni liikmed: Tõnu Nirk – MKM sideosakonna juhataja; Mart Laas – MKM sideosakonna juhataja asetäitja; Oliver Gailan – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sidesoakonna juhataja, tema nõusolekul; Martin Vallimäe – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sidesoakonna analüütik, tema nõusolekul. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 2 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.  2 (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Hanke alusdokumendi juurde Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“ 1. Hanke objekt Turutõrkepiirkondadesse lairibataristu rajamise eelarve vajaduste täpsemaks määratlemiseks, toetusmeetmete planeerimiseks ning elluviimiseks tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uuringu „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumus“. Uuringu eesmärk on välja selgitada erinevate tehnoloogiate kasutamise maksumused ning tuvastada parimad toetuste andmise mudelid, mis sobiksid Eestis kasutamiseks. 2. Taustainfo 2.1 Taustainfo ülevaade Euroopa Liidu Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil Tulenevalt maailmas toimunud arengutest ning eelkõige COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidest uuendas Euroopa Komisjon 2021. aasta alguses strateegilisi eesmärke1. Võtmetähtsusega eesmärgiks ühenduvuse osas on gigabitiühenduvuse saavutamine aastaks 2030. Kuigi selle eesmärgi võib saavutada ükskõik milliste tehnoloogiate kombinatsiooniga, tuleks keskenduda kestlikumale järgmise põlvkonna püsi-, mobiil- ja satelliitühenduvusele, mille raames ehitatakse välja väga suure läbilaskevõimega võrgud, sealhulgas 5G-võrgud, mis põhinevad kiirelt välja antud ja tõhusal sagedusjaotusel. Euroopa Komisjoni kavandatud eesmärk aastaks 2030 on see, et kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G- võrguga. Eesti digiühiskond 2030 MKMi poolt koostatud arengukava „Eesti digiühiskond 2030“2 ühenduvuse valdkondlikuks eesmärgiks on seatud, et Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on kavas viia ellu järgmised tegevused: - toetatakse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee; - Eesti olulisematel transpordikoridoridel toetatakse baastaristu rajamist, mis võimaldab luua katkematu 5G-leviala; - valitud elu- ja ettevõtluspiirkondades toetatakse 5G-levialaga katmist. Eelpool nimetatud tegevuste tulemused oleksid järgmised: 1 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets- 2030_en 2 https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 1  - aastaks 2030 on kõigil Eesti elanikel ja ettevõtetel võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s; - turutõrkepiirkondades on riigi ja sideettevõtjate koostöös rajatud baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu; - vähemalt 95% Eesti asustatud piirkondadest on kaetud 5G-levialaga. DESI indeks Euroopa Komisjoni poolt koostatavas digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (Digital Economy and Society Index, edaspidi DESI3) asub Eesti püsivõrgu katvuse poolest koos teiste lähiriikidega (sh Soome ja Rootsiga) Euroopa Liidu keskmisest tagapool pingerea lõpus. Küll aga on Eesti näitajad paremad nii ülikiire lairibaühenduse kättesaadavuse kui ka mobiilse interneti kasutuselevõtu osas. Samas on Eestis keskmisest madalam 100 Mbit/s ja kiiremate ühenduste kasutuselevõtt. Eesti paistab silma ka kiiremate ühenduste kõrgema kuutasu poolest võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Väga suure läbilaskevõime juurdepääsuvõrkude (FTTH, FTTB, Cable Docsis 3.1) katvuselt maapiirkondades on Eesti 21,1 %-ga samuti 21. kohal (Euroopa Liidu keskmine on 37,1 %). 3https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/digital-economy-and-society-index-desi-2022 2 Turutõrkepiirkondades asuvate aadresside arv 2021. aastal läbi viidud avaliku konsultatsiooni4 tulemusel oli Eestis kokku 376 103 aadressiobjekti, millest 141 879 oli olemas vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirusega lairiba püsiühenduse võimalus, 50 319 oli see kavas lähima kolme aasta jooksul rajada (kas omainvesteeringutega või toetusmeetmete abil) ning 212 483 aadressi kuulusid valgesse alasse, kus pole vähemalt 30 Mbit/s ühendust ja pole seda ka kavas rajada. See teeb kogu Eesti valge ala suuruseks 56 %. Siinkohal tuleb arvestada, et kuigi eraldivõetud aadresside mõttes on ühenduseta aadresside arv suur, siis tegelike leibkondade ja ettevõtete vaates pole olukord nii halb, kuna ühe aadressiobjektina käsitletakse samal moel nii üksikelamut kui ka kortermaja. Eesti elanikest ca 70 % elab kortermajades ning ca 30 % eramutes. Teine võimalus turutõrke suuruse hindamiseks on ainult aastaringses kasutuses olevate hoonete arvesse võtmine. Sellekohase analüüsi teostas 2021. aastal Statistikaamet, kes koondas kokku olemasolevate ja plaanitavate sideühenduste andmed ning Rahvastikuregistri ja Töötamise registri andmed. Selle tulemusel saadi teada pidevalt kasutuses olevate hoonete kaetus lairiba püsiühendustega. Selle kohaselt on Eestis kokku 84 463 aadressi, kus on elanikud või töötajatega ettevõtted ja kus puudub vähemalt 30 Mbit/s kiirusega ühendus. Enamik sellest (74 244 aadressi) asub maa-asulates, ülejäänud osa jääb väikelinnalistesse asulatesse ja linnadesse. 2.2 Olukorra kirjeldus Eesti riik on maapiirkondadesse sidetaristu rajamiseks viinud ellu toetusmeetmeid alates 2009-st aastat. Baasvõrgu arendamine riigi toetusega 2009–2020 4 https://ttja.ee/lairiba-kolmas-etapp-alates-2021 3 Eesti on aastast 2009 arendanud Euroopa Liidu struktuurifondide toel kogu riiki hõlmavat lairiba baasvõrku, mis on loonud eeldused kiiret internetiühendust võimaldavate juurdepääsuvõrkude rajamiseks turutõrke piirkondades ning võimaldanud pakkuda Euroopa Liidu üht parima katvusega mobiilset internetiteenust. MKMi ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITL) koostöös asutati 2009. aastal Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus5 (edaspidi ELASA), mille eesmärgiks on olnud viia ellu projekt EstWin. Asutamisel seati EstWini projekti eesmärgiks, et 98 % majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest oleks kiire interneti pakkumiseks sobivale fiiberoptilistel kaablitel põhinevale baasvõrgule lähemal kui 1,5 km. EstWin võrk rajati ainult maapiirkondadesse, kuhu sideettevõtjad ise oma vahenditega võrku ei rajanud. Lisaks ELASA-le rajasid Euroopa Liidu toetustega väiksemas mahus baasvõrku ka MTÜ Eesti Andmesidevõrk6 ja MTÜ Valguskaabel7. Kokku valmis 2020. aasta lõpuks ca 7000 km kogu riiki kattev baasvõrk ning algne eesmärk eelpool nimetatud kujul sai täidetud. Baasvõrgu rajamise kogumaksumuseks kujunes ca 80,6 miljonit eurot. Alates 2018. aastast on Eestis kolmel korral toetatud juurdepääsuvõrkude rajamist: - 2018. aastal toimunud üleriikliku avaliku konkursi8 võitis Elektrilevi OÜ (nüüd Enefit Connect OÜ), kes rajab aastatel 2019–2023 kõikides Eesti maakondades 20 miljoni euro suuruse toetuse eest valguskaabliga liitumise võimaluse 40 016 aadressile. 2022. aasta lõpuks oli valminud 26 135 aadressi; - 2020. aastal läbi viidud avaliku konkursi9 tulemusel valmis 2021. aasta lõpuks 6 788 138 € toetuse eest liitumise võimalus valguskaablivõrguga 5 287 aadressile; - 2023. aasta jaanuaris lõppenud taaste- ja vastupidavusrahastust NextGenerationEU (RRF) rahastatava toetusmeetme esimeses taotlusvoorus10 anti toetust kogusummas 10,4 miljonit eurot 6 278 aadressile valguskaablitel põhineva juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomiseks. Avalike vahenditega toetatakse juurdepääsuvõrkude rajamist seal, kus esineb turutõrge (nn valge ala), st sideettevõtjatel puudub äriline huvi ja otstarbekus ühenduste loomiseks. Turutõrkepiirkondade katvuse hinnangulised maksumused 2016. aastal koostöös sideettevõtjatega koostatud analüüsidokumendis11 hinnati valguskaabelvõrkude rajamise maksumuseks hinnanguliselt 200 kuni 400 miljonit eurot. Kui võtta aluseks senised toetusmeetmed juurdepääsuvõrkude jaoks, võib ühele aadressile liitumise võimaluse maksumuseks võtta vahemiku 500 kuni 3000 eurot (vt Eesti Lairiba Plaan12 2030 lk 10-12). 5 www.elasa.ee 6 www.eestiandmeside.ee 7 www.valguskaabel.ee 8 https://ttja.ee/lairiba-esimene-etapp-alates-2017 9 https://ttja.ee/lairiba-teine-etapp-alates-2020 10 https://www.rtk.ee/lairiba 11 https://www.mkm.ee/uudised/valmis-kiirete-andmesideuhenduste-viimase-miili-rajamise-analuus 12 https://www.mkm.ee/uudised/mkm-avalikustas-eesti-lairiba-plaani-sidetaristu-arenguhuppeks-0 4 3. Eesmärk ja uurimisküsimus 3.1 Uuringu eesmärk  Selgitada välja turutõrkepiirkondadesse gigabiti võimekusega lairibataristu rajamise maksumus kasutades ainult FTTH (Fibre To The Home) tehnoloogiat;  Selgitada välja turutõrkepiirkondadesse 5G FWA (5G Fixed Wireless Access) baastaristu rajamise maksumus;  Tuvastada asustusüksuste kaupa piirkonnad, kuhu on kuluefektiivsem ehitada gigabiti võimekusega lairibataristu kasutades FTTH tehnoloogiat ja määrata selle maksumus;  Tuvastada asustusüksuste kaupa piirkonnad, kuhu on kuluefektiivsem ehitada 5G FWA baastaristu ja määrata selle maksumus;  Tuvastada asustusüksuste kaupa piirkonnad, kuhu on võimalik ehitada FTTH lairibataristuga liitumisvõimalus maksumusega kuni 3000 eurot aadressi kohta;  Tuvastada asustusüksuste kaupa piirkonnad, kuhu gigabiti võimekusega lairibataristu rajamine ei ole sotsiaal-majanduslikult mõistlik ning piirkondade elanikud/ettevõtted peaksid kasutama satelliitühendusi;  Töötada välja avalikult kättesaadav kaardirakendus, mis annaks visuaalse ülevaate uuringu tulemustest ja mille abil oleks võimalik avalikkusele anda asustusüksuste kaupa ülevaade piirkondadest ja sinna FTTH ja 5G FWA baastaristu rajamise maksumustest;  Teha ettepanekuid toetuse andmise mudelite kohta, mis sobiksid kõige paremini Eestis lairibataristu rajamiseks toetuste andmisel. Turutõrkepiirkonnaks loetakse aadresside kogum, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsiühendus, sellega liitumise võimalus ja kuhu seda olemasolevate toetusmeetmete abil või erainvesteeringutena ei ole kavas rajada. Turutõrkepiirkonna hulka loetakse käesoleva uuringu raames ainult maalised ja väikelinnalised asustusüksused vastavalt Statistikaameti poolt välja töötatud „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“13. 3.2 Uuringu sisu 3.2.1 Kasutatud metoodika ja tööriistade kirjeldus Kirjeldatakse metoodikat ja tehnilisi tööriistu/tarkvara, mida kasutati erinevate tehnoloogiliste lahenduste puhul lairibataristu rajamise maksumuse arvutamiseks. 3.2.2 Gigabiti võimekusega lairibataristu rajamise maksumus kasutades ainult FTTH tehnoloogiat On arvutatud välja kõikidele turutõrkepiirkondades asuvatele aadressidele FTTH tehnoloogiat kasutades gigabiti võimalusega lairibataristuga liitumise võimaluse loomise maksumus. Liitumise võimalus tähendab, et valguskaabelvõrgu lõpp-punkt elektroonilise side seaduse tähenduses on aadressiobjekti kinnistu ääres ilma liini välja ehitamiseta aadressiobjekti sisse. Maksumus on arvutatud maasse paigaldatud valguskaabli ehituse kulude alusel. Arvutused hõlmavad ainult passiivse taristu (kaablid, mikrotorud jne) rajamise maksumust. Arvutused on tehtud FTTH point-to-point (P2P) võrguarhitektuuri alusel. Teenuste pakkumiseks vajalikud aktiivseadmed ja kliendi lõppseadmed ei kuulu käesoleva uuringu skoopi. 13 https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf 5 Maksumused on esitatud vähemalt maakondade ja kohalike omavalitsuste kaupa. Võimaluse korral võiks maksumused esitada ka asustusüksuste või mitmest kõrvuti asetsetavatest asustusüksustest koosnevate piirkondade kaupa. 3.2.3 5G FWA baastaristu rajamise maksumus On arvutatud välja täiendavate mastide rajamise maksumus tagamaks kõikidele turutõrkepiirkondades asuvatele aadressidele 5G FWA tehnoloogiat kasutades gigabiti võimalusega lairibataristuga liitumise võimalus. Arvutuste eelduseks on, et 5G FWA on võimeline 26 GHz sagedusel tagama 1 Gbit/s kiirust 4 km raadiuses. Maksumuse arvutamisel on arvesse võetud 120 m mastide hinda koos paigaldamisega, mastide aluseid konteinereid seadmetele ning mastide ühendamist valguskaablitel põhineva baasvõrguga ja elektrivõrguga. Mastialuse maa hinda ei ole vaja arvesse võtta. Maksumused on esitatud vähemalt maakondade ja kohalike omavalitsuste kaupa. Võimaluse korral võiks maksumused esitada ka asustusüksuste või mitmest kõrvuti asetsetavatest asustusüksustest koosnevate piirkondade kaupa. 3.2.4 Piirkonnad, kuhu on kuluefektiivsem ehitada FTTH lairibataristu ja selle maksumus On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad ühest või mitmest kõrvuti asetsevast asustusüksusest, kuhu FTTH lairibataristu rajamine on kuluefektiivsem, kui 5G FWA baastaristu rajamine. On tuvastatud nendesse piirkondadesse FTTH lairibataristu rajamise kogumaksumus vastavalt punktis 3.2.2 kirjeldatule. 3.2.5 Piirkonnad, kuhu on kuluefektiivsem ehitada 5G FWA baastaristu ja selle maksumus On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad ühest või mitmest kõrvuti asetsevast asustusüksusest, kuhu 5G FWA baastaristu rajamine on kuluefektiivsem, kui FTTH lairibataristu rajamine. On tuvastatud nendesse piirkondadesse 5G FWA baastaristu rajamise kogumaksumus vastavalt punktis 3.2.3 kirjeldatule. 3.2.6 Piirkonnad, kuhu FTTH lairibataristu rajamise maksumus on kuni 3000 eurot aadressi kohta On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad ühest või mitmest kõrvuti asetsevast asustusüksusest, kuhu on võimalik ehitada FTTH lairibataristuga liitumisvõimalus maksumusega kuni 3000 eurot aadressi kohta. Liitumise võimalus tähendab, et valguskaabelvõrgu lõpp-punkt elektroonilise side seaduse tähenduses on aadressiobjekti kinnistu ääres ilma liini välja ehitamiseta aadressiobjekti sisse. Maksumus on arvutatud maasse paigaldatud kaabli ehituse kulude alusel. Arvutused on tehtud FTTH point-to-point (P2P) võrguarhitektuuri alusel. 3.2.7 Piirkonnad, kuhu gigabiti võimekusega lairibataristu rajamine ei ole sotsiaal- majanduslikult mõistlik On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad ühest või mitmest kõrvuti asetsevast asustusüksusest, kus gigabiti võimekusega lairibataristu (FTTH ja 5G FWA baastaristu) rajamine on majanduslikult ebaotstarbekas tulenevalt vähesest asustustihedusest. Piirkonnad, 6 mida saab lugeda majanduslikult ebaotstarbekaks, on sellised, kus gigiabiti võimekusega lairibataristu rajamise maksumus ühe aadressiobjekti kohta on üle 10 000 euro. 3.2.8 Kaardirakendus On valminud veebis kättesaadav kaardirakendus, mis annab visuaalse ülevaate uuringu tulemustest ja mille abil oleks võimalik avalikkusele anda asustusüksuste või piirkondade kaupa ülevaade piirkondadest ning sinna FTTH ja 5G FWA baastaristu rajamise maksumustest. Samuti peab kaardirakendus andma visuaalse ülevaate 1) piirkondadest, kus on kuluefektiivsem ehitada FTTH taristu, 2) piirkondadest, kus on kuluefektiivsem ehitada 5G FWA baastaristu, ja 3) piirkondadest, kus ei ole gigabitivõimekusega lairibataristu rajamine sotsiaalmajanduslikult mõistlik. Kaardirakenduses on lisaks visuaalsele ülevaatele võimalik saada piirkondade osas statistilist ülevaadet FTTH ja/või 5G FWA baastaristu rajamise maksumuste, kaetavate aadressid arvu, rajatavate mastide arvu (5G FWA puhul) ja muude asjakohaste statistiliste näitajate osas. Statistilised näitajad peavad olema viimased teadaolevad riiklikud andmed (Statistikaametilt jne) uuringu tegemise ajal. Kaardirakendus võib põhineda Maa-ameti hallatavatel Eesti kaartidel, kaardirakendustel ja ruumiandmetel. Kaardirakendus peab olema eraldi (alam)domeenil. Alamdomeeni asukoha otsustab Hankija koostöös Pakkujaga. Hankija tagab alamdomeeni kasutamise võimalikkuse. 3.2.9 Toetusmeetmete mudelid Võttes arvesse EL gigabiti ühiskonna eesmärke, seniseid toetusmeetmeid ja investeerimisvajaduse mahtu, tehakse soovitusi ja ettepanekuid tulevaste toetusmeetmete kujundamiseks ja elluviimiseks (toetuse suurus, osakaal, toetuse saajad, toetuse andmise tingimused jne). Kirjeldatakse EL liikmesriikides kasutatavaid toetusmeetmete tüüpe ning nende positiivseid ja negatiivseid aspekte. Antakse soovitusi Eestisse kõige paremini sobiva(te) toetusmeetme mudeli(te) kohta. 4. Uuringu tulem 4.1 Tulem 1 On arvutatud välja kõikidele turutõrkepiirkondades asuvatele aadressidele FTTH tehnoloogiat kasutades gigabiti võimalusega lairibataristuga liitumise võimaluse loomise maksumus. 4.2 Tulem 2 On arvutatud välja kõikidele turutõrkepiirkondades asuvatele aadressidele 5G FWA baastaristu loomise maksumus. 4.3 Tulem 3 On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad mitmest kõrvuti asetsevast asustusüksusest, kuhu FTTH lairibataristu rajamine on kuluefektiivsem, kui 5G FWA baastaristu rajamine. On tuvastatud nendesse piirkondadesse FTTH lairibataristu rajamise kogumaksumus vastavalt punktis 3.2.2 kirjeldatule. 7 4.4 Tulem 4 On tuvastatud piirkonnad, mis koosnevad mitmest kõrvuti asetsevast asustusüksusest, kuhu 5G FWA lairibataristu rajamine on kuluefektiivsem, kui FTTH lairibataristu rajamine. On tuvastatud nendesse piirkondadesse 5G FWA baastaristu rajamise kogumaksumus vastavalt punktis 3.2.3 kirjeldatule. 4.5 Tulem 5 On tuvastatud piirkonnad, kuhu FTTH lairibataristu rajamise maksumus on kuni 3000 eurot aadressi kohta. 4.6 Tulem 6 On tuvastatud piirkonnad, kus gigabiti võimekusega lairibataristu rajamine on majanduslikult ebaotstarbekas tulenevalt vähesest asustustihedusest. 4.7 Tulem 7 On olemas veebis olev kaardirakendus, mis visualiseerib uuringu tulemused. 4.8 Tulem 8 On olemas kirjeldus ELis kasutatavates peamistest toetusmeetmete tüüpidest ja soovitused sobivaimate mudelite kohta Eestis tulevaste toetusmeetmete rakendamiseks. 5. Uuringu metoodika Töö täpsem metoodika on Pakkuja poolt vabalt valitav, kuid peab sisaldama töö tulemuste regulaarset jooksvat ülevaatamist Hankija poolt. Hankija eeldab, et Pakkuja toob pakkumises välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal viisil. Turutõrkepiirkondade maksumuse arvutamise aluseks on: - Hankija poolt antav Maa-ameti aadressiandmete süsteemil (ADS) põhinev aadressiobjektide tabel, mis sisaldab turutõrkepiirkonnas asuvaid aadressiobjekte, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsiühendus või sellega liitumise võimalus ja kuhu seda olemasolevate toetusmeetmete abil või erainvesteeringutena ei ole kavas rajada; - Maa-ameti olemasolevate siderajatiste vektorandmed (.cpg, .dbf, .prj, .shp, .shx formaatides), mille olemasolu tagab Hankija ja mis antakse Pakkujale tingimusel, et neid kasutatakse ainult antud uuringu läbi viimiseks; - Maa-ameti avaandmed olemasolevate siderajatiste ja mastide/kõrgehitiste asukohtade kohta ning nende kitsenduste kohta. Pakkuja võib teha ka omapoolseid ettepanekuid täiendavate andmete kasutamiseks. Pakkuja peab olema valmis Hankija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö tulemusi. 6. Uuringu tutvustus Pärast uuringu valmimist ning selle vastuvõtmist Hankija poolt tutvustab Pakkuja uuringu tegemiseks kasutatud metoodikat ja uuringu tulemusi Hankija korraldataval avalikul üritusel. 8 7. Tegevuskava Pakkuja esitab pakkumusega tegevusplaani kirjelduse koos ajakavaga, kuidas ülesandeid planeeritakse lahendada ja nõutud tulemused saavutada. Tegevusplaani kirjelduses tuuakse välja: 7.1 Uuringu teostamiseks valitud metoodika ja tulemuste kirjeldus; 7.2 Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste loend, tegevuste kirjeldus ja põhjendus; 7.3 Tegevuste ja tööde ajakava / projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 7.4 Ootused Hankijale. 8. Pakkumuse sisu ja hanke tingimused Pakkumuse koosseis on toodud täpsemalt hankedokumendi punktis 27. 9. Dokumenteerimise tehnilise töö teostamine ja dokumendi koostamine 9.1 Dokumentatsioon peab sisaldama käesolevas tehnilises kirjelduses punktis 4 toodud oodatavaid tulemusi sh: 9.1.1 Pakkuja peab Töö käigu ja töö tulemid dokumenteerima. 9.1.2 Pakkumuses tuleb kirjeldada dokumenteerimise põhimõtteid. 9.1.3 Dokumentatsioon peab olema ühetaoliselt vormistatud ning lihtsalt loetav. Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. 9.1.4 Pakkuja protokollib hankelepingu täitmisel läbiviidavad koosolekud ja kohtumised ning edastab kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise toimumisest Hankija volitatud esindajale, kelle nimi ja kontaktid on märgitud hankelepingus; 9.1.5 Pakkuja edastab kord kahe nädala järel (Pakkuja edastab need Hankijale reedeti, kui ei lepita kokku mõnda teist tööpäeva) Hankijale kokkuvõtliku memo hanke raames nädala jooksul tehtud töödest ning järgmise nädala tööplaanist. Kindel päev lepitakse kokku esimesel kohtumisel eduka Pakkujaga; 9.1.6 Pakkuja esitab Hankijale projekti lõppedes koondaruande projekti üldise lõpptulemusega, mis on ühtlasi ka tööde vastuvõtmise ja üleandmise aluseks; 9.1.7 Projekti lõppedes esitab Pakkuja kogu projekti dokumentatsiooni Hankijale. 9.1.8 Töö raames tehtud tegevused, materjalid ja teostatud Töö tuleb tähistada vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse 29.11.2021 nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ §-ile 12. 10. Projekti olulised tähtajad ja väljamaksete osakaalud: Väljamakse % Lepingu Töö etapi kirjeldus Tähtaeg summast Avakoosolek 10 tööpäeva - jooksul arvates lepingu sõlmimisest 9  Uuringu valmimine ja üleandmine 5 kuud peale 100% lepingu sõlmimist 10.1 Projekti avakoosolek toimub esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist. Täpne kuupäev sõltub hanke läbiviimise kiirusest ja lepitakse täpsemalt kokku eduka Pakkujaga. 11. Projekti tulemite vastuvõtmine 11.1 Tööd teostatakse ühe etapina. 11.2 Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab MKMi projekti juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast juhtrühma ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti kinnitust tehakse väljamakse. 12. Hankija poolt osaleb projektis järgmine meeskond: 12.1 Projektijuht: Raigo Iling 12.2 MKM sideosakonnas Tõnu Nirk ja Mart Laas 12.3 TTJA-st Oliver Gailan ja Martin Vallimäe 12.4 Hankija võib kaasata ka teisi projekti liikmeid vastavalt vajadusele nii Hankija organisatsioonist kui ka teistest avalikest asutustest. 10  KÄSKKIRJA LISA 1 RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT „TURUTÕRKEPIIRKONDADE LAIRIBATARISTU MAKSUMUSE UURING“ ÜLDANDMED ........................................................................................................................................... 1 HANKELEPINGU ESE................................................................................................................................. 1 PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG........................................................................................................ 2 PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE ............................................... 2 PAKKUMUSE KOOSSEIS ........................................................................................................................... 3 PAKKUMUSE MAKSUMUS ....................................................................................................................... 3 KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE............................................................................................ 4 KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE ............................................... 4 NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE ......................................................................................................... 4 PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE .......................................................................................... 5 PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID ....................................................................... 5 Hankelepingu tingimused........................................................................................................................ 7 Lisad ......................................................................................................................................................... 7 ÜLDANDMED 1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, reg nr 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342 (edaspidi hankija). 2. Hankemenetluse liik: lihthankemenetlus, hankija kasutab pöördmenetlust kooskõlas RHS § 52 lõikega 3. 3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (RHR). 4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling, tel: +372 55 941 997, e-post: [email protected]. HANKELEPINGU ESE 5. Hankija kutsub esitama pakkumust turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuringu (hankelepingu ese) teostamiseks hanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel. 6. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud hanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (Lisa 1). 7. Hankelepingu täitmise tähtpäev on 5 kuud alates lepingu sõlmimisest. 1 8. Pakkumuse esitamine tähendab pakkuja nõustumist kõikides riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. 9. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu hanke alusdokumentides nõutud mahus. 10. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 11. Hankija ei kompenseeri pakkujatele pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG 12. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuse esitamise tähtpäevast. 13. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja jooksul. 14. Hankija pikendab vajadusel pakkumuste jõusoleku tähtaega kooskõlas RHS §-s 112 sätestatud reeglitega. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE 15. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud hankijale avaldama RHRi e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi hanke alusdokumendi kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele vastamine RHRi kaudu. 16. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 17. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 18. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. 19. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 20. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 21. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt RHR-i : https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtaeg märgitakse RHR-s hanke üldandmete lehele. 22. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena RHR-i. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 23. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi RHR-i. 2 24. Küsimused hanke alusdokumentide kohta tuleb esitada RHR kaudu. Küsimuste esitamiseks peab pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 25. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. 26. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 461 lg 1). Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. PAKKUMUSE KOOSSEIS 27. Pakkumuses tuleb esitada: 27.1.Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse tehnilises kirjelduses (lisa 1) esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 27.1.1. Metoodika ja tulemuste kirjeldus; 27.1.2. Tegevuste loend ja kirjeldus; 27.1.3. Tegevuste ja tööde ajakava / projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 27.1.4. Meeskonna koosseis ja nende valiku põhjendus; 27.1.5. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega 27.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse RHRi maksumuse vormil; 27.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d; 27.4. Vajadusel volikirjad, sh: 27.4.1. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri. 27.4.2. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. 27.4.3. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt; 27.5. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida pakkuja soovib pakkumusele lisada. PAKKUMUSE MAKSUMUS 28. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes ilma käibemaksuta. 29. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 59 900 euro. 30. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste üleandmine ja 3  esitlemine) vajalikke kulusid ja makse. Hankelepingu täitmise käigus hankija täiendavaid makseid pakkujale ei tee. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE 31. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 31.1 kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad punktis 29 nimetatud maksumust; 31.2 hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 32. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE 33. Hankija kontrollib pakkuja suhtes RHS § 95 lõikes 1 ja lõike 4 punktis 6 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist RHS §-s 125 ja 104 sätestatud korras, lähtudes pakkuja poolt hankepassis esitatud andmetest. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE 34. Pakkuja meeskonnas peavad olema esindatud vähemalt järgnevad rollid: 34.1 Projektijuht; 34.2 Sidevõrkude planeerimise ja projekteerimise ekspert; 34.3 Geoinfosüsteemide ja andmetöötluse ekspert. 35. Projektijuhi rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul projektijuhina vähemalt kahes projektis. Projektijuht võib kanda ka muid projektimeeskonna rolle. 36. Sidevõrkude planeerimise ja projekteerimise ekspert peab olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kolmes sidevõrgu planeerimise ja/või projekteerimise projektis Eestis või piiriüleselt. 37. Geoinfosüsteemide ja andmetöötluse ekspert peab olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kolmes geoinfosüsteemide ja andmetöötlusega seotud projektis Eesti või piiriüleselt. 38. Üks meeskonna liige võib täita kuni kahte rolli projektimeeskonnas. Pakkuja nimetab oma meeskonnas ühe liikme projektijuhiks. Muus osas on Pakkujal meeskonna komplekteerimisel vabad käed. Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb esitada Pakkumuse koosseisus. 39. Pakkumuses loetletud ekspertide vahetamine on lubatud vaid Hankija/Tellija eelneval kirjalikul loal, ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat/Tellijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist. 4 PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 40. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. 41. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama käesoleva dokumendi alapunktis 27 nõutud informatsiooni. 42. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 43. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID 44. Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite alusel. 45. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 46. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 47. Pakkumuse sisukriteeriumite (meetodi valik, tulemuste kirjeldus, riskid ja maandamine) ja maksumuse eest antud punktid summeeritakse. Pakkumuste hindamisel on alamkriteeriumide osakaal võrdne. 48. Alamkriteeriumide alusel antud punktid summeeritakse. 49. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 50. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe alamkriteeriumi eest 0 punkti. 51. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal: 1. Hindamiskriteerium - meetodi valik ja tulemuste saavutamise kava (kuni 30 punkti); 2. Hindamiskriteerium – töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti); 3. Hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti); 4. Hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti). 51.1.1 Meetodi valik ja tulemuste saavutamise kava (kuni 30 punkti). Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Meetod Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt Ebapiisav selgelt ja põhjendatus, kuid eesmärgipärane, „Rahuldava“ arusaadavalt esineb 1-3 nõrgalt tulemuse põhjendatud. küsitavust. põhjendatud. saavutamisek Võimaldab s saavutada kõik uuringu eesmärgid. 5  Tegevused Tegevuste kirjeldus Tegevuste Tegevuste on detailne ja kirjeldus on kirjeldus on arusaadav ning arusaadav, kuid üldine ja on kirjeldatut on detailsuses on raskesti võimalik täies üksikuid puudusi arusaadav, kuidas mahus rakendada vähene. Töö tulemused Töö tulemuste saavutatakse. „suurepäraseks“ saavutamiseks. Tegevuste Loogiliselt Tööde järjestus Tööde järjestus järjekord järjestatud, on toodud ja või tööde selgelt ja lisatud selgitused tähtaegne arusaadavalt ning põhjendused, teostamine ei ole põhjendatud, tööde tööde tähtajalist seostatud. tähtajalist teostamist teostamist võimaldav. võimaldav. Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid visuaalselt kergesti visuaalselt raskesti haaratav haaratav. haaratav 51.1.2 Tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti). Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Tulemuste Näitab Tellija Näitab Tellija Näitab Tellija kirjeldus vajaduste mõistmist ja vajaduste vajaduste üldist kaasa mõtlemist, mõistmist mõistmist täpsemalt lairibataristu kooskõlas hanke lairibataristu rajamise rajamise objekti tehnilise maksumuste maksumuste kirjeldusega. hindamiseks vajaliku hindamiseks ja detailsuse ja üldistuse kaardirakenduse vahel, samuti osas. kaardirakenduse Ebapiisav kasutatavuse osas „Rahuldava“ hanke objekti tulemuse tehnilisest kirjeldusest saavutamiseks lähtudes. Tulemuste Eesmärgile vastav, Eesmärgile Eesmärgile formaadi detailselt ja vastav ja vastavus kirjeldus struktuurselt kirjeldatud kirjeldatud kirjeldatud. piisava üldiselt. detailsusega. Vormistus Detailne, visuaalselt Piisavalt Raskesti kergesti haaratav detailne, haaratav. 6  visuaalselt haaratav 51.1.3 Riskide maandamine (kuni 10 punkti). Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti Riskide Loetletud kuni 3 Loetletud üldised Mõned üldised loetelu riski, mis võivad töö korraldusest riskid on takistada uuringu tulenevad riskid loetletud. eesmärkide saavutamist. Riskide Hinnangud on Hinnangud Hinnangute mõju ja realistlikud, realistlikud ja mõistetavuses tõenäosus mõistetavad ja kirjeldatud üldiselt küsitavusi hinnatud selgelt ning ilma pikema arusaadavalt argumentatsioonita. Ebapiisav argumenteeritud. „Rahuldava“ tulemuse Maandamise Maandamise Maandamise Maandamise saavutamiseks meetodid meetodid hästi meetodid hästi meetodid põhjendatud, põhjendatud ja üldiselt proportsionaalsed Pakkuja poolt kirjeldatud ja riski esinemise reaalselt põhjendatud. tõenäosusele ja kasutatavad. Pakkuja poolt reaalselt kasutatavad. Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne Üldine lakooniline 51.1.4 Pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti) Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus. Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Hankelepingu tingimused 52. Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi lisa 2. LISAD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Lisa 2 – Hankelepingu projekt 7  Käskkirja lisa 2 Riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“ alusdokument Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused .Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1nimetatud kõrvaldamise alus. 1.1. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja RHS § 95 lg 4 punkti 6 alusel. 2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused 2.1.Majanduslik ja finantsseis: Pakkuja netokäive peab hankelepingu esemele vastavas osas riigihanke algamise ajaks (hanketeate avaldamine riigihangete registris) lõppenud majandusaastatel 2021 ja 2022, mille kohta on kinnitatud aruanded, olema vähemalt 50 000 eurot iga majandusaasta kohta. 3. Hankepass 3.1. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele 3.2, Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 ja lõike 4 punktis 6 sätestatud tingimusele. 3.3. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 3.3. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada. 3.4. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega.  HD lisa 2 TÖÖVÕTULEPING nr ….. ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja …………., registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on töö „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1 Tehniline kirjeldus. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring“ (viitenr…) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle 5 kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. 2.4. Tellija vaatab töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates töö üleandmise kuupäevast ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. Puuduste esinemise korral määrab tellija mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 2.5. Pärast esitatud töö läbivaatamist vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis allkirjastatakse digitaalselt. 2.6. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot , millele lisandub käibemaks. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Raigo Iling, telefon +372 55 941 997, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on … , telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris); 5.1.2. Lisa 2. üleandmise-vastuvõtmise akt. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  Lepingu lisa 2 Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/