Leping

KOOSTÖÖKOKKULEPPE LEP ING nr 1-6/23/59 /kuupäev vastavalt digiallkirjastamise kuupäevale/ Kliimaministeerium, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Keit Kasemets ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, mida esindab juhatuse liige Liina Maria Lepik (edaspidi eraldi pool ja koos pooled) on leppinud kokku alljärgnevas: 1. Koostööleppe eesmärk ja objekt 1.1. Koostööleppe eesmärgiks on teha koostööd analüüsi „Eesti väikesadamate ärimudeli analüüs ning uue toimiva mudeli väljatöötamine“ (edaspidi analüüs) tellimisel. 1.2. Kliimaministeerium: 1.2.1 sõlmib analüüsi tegemiseks väikeostu „Eesti väikesadamate ärimudeli analüüs ning uue toimiva mudeli väljatöötamine“ tulemusel eduka pakkumuse esitanud pakkujaga (edaspidi teenusepakkuja) hankelepingu (edaspidi leping) ning edastab lepingu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le teadmiseks; 1.2.2 koordineerib analüüsi tegemise protsessi ja kaasab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA lisa 1 punktis 2.3 nimetatud analüüsi töökohtumistesse; 1.2.3 on teenusepakkujale lepingujärgseks kontaktiks teenusepakkujaga sõlmitud lepinguga seotud küsimustes; 1.2.4 teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-d teenusepakkujaga sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest; 1.2.5 võimaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-l kasutada lisa 1 p 2.2.10 nimetatud analüüsi tulemusi, sealhulgas lõpparuannet soovi korral oma kodulehel avaldada; 1.2.6 osaleb pakkumuste hindamisel vastavalt lisa 1 punktile 4.13; 1.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA: 1.3.1 on vajaduse korral teenusepakkujale kontaktiks analüüsi tegemisega seotud sisulistes küsimustes; 1.3.2 osaleb pakkumuste hindamisel vastavalt lisa 1 punktile 4.13; 1.3.3 osaleb analüüsi vahe- ja lõpptulemuste läbiarutamises, lisa 1 punktis 2.3 nimetatud töökohtumistel ning annab hinnangu analüüsi vahe- ja lõpptulemustele. 1.4. Koostööleppe allkirjastamisel on koostööleppele lisatud: Lisa 1 Hanke alusdokument. 2. Analüüsi rahastamine ja tasumise kord 2.1. Lepingu eeldatav kogumaksumus on 25 000 eurot käibemaksuta. 2.2. Lepingu reaalne kogumaksumus selgub pärast punktis 1.2.1 mainitud väikeostu läbiviimist. 2.3. Lepingu käigus tehtud töö tasumise eest vastutab Kliimaministeerium. 3. Koostööleppe kehtivus, muutmine ja lõpetamine 3.1. Koostöölepet võib muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. 3.2. Koostööleppe võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 3.3. Poolel on õigus koostöölepe lõpetada koostööleppe kehtivuse ajal erakorralise ülesütlemise teel, juhul kui öeldakse üles teenusepakkujaga sõlmitud leping. 4. Kontaktisikud 4.1. Kliimaministeeriumi kontaktisikuks koostööleppe täitmisel on meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus, tel 625 6491, e-post [email protected]. 4.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kontaktisikuks koostööleppe täitmisel on turismi valdkonnajuht Külli Kraner, tel 5344 3487, e-post [email protected]. 4.3. Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA kontaktisikuks koostööleppe täitmisel on Piret Kallas, tel 5850 8332, e-post [email protected]. 5. Poolte vastutus 5.1. Koostööleppega võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled koostööleppe ja Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud korras ja ulatuses. 5.2. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmatajätmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud poole tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. 6. Muud tingimused Pooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama oma nime, asukoha, pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest. 7. Üldised sätted 7.1. Koostöölepe jõustub pärast poolte allkirjastamist. Koostöölepe kehtib, kuni pooled on leppes sätestatud kohustused nõuetekohaselt täitnud ja õigused realiseerinud. 7.2. Koostöölepe allkirjastatakse digitaalselt. Poolte rekvisiidid Kliimaministeerium Majandus- ja Ettevõtluse ja Kommunikatsiooniministeerium Innovatsiooni SA Registrikood 70001231 Registrikood 70003158 Registrikood 90006012 Suur-Ameerika tn 1, Tallinn Suur-Ameerika tn 1, Tallinn Sepise tn 7, Tallinn /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/ Keit Kasemets Ahti Kuningas Liina Maria Lepik kantsler kantsler juhatuse liige  „Eesti väikesadamate ärimudeli analüüs ning uue mudeli väljatöötamine“ hanke alusdokument „HANKEDOKUMENT“ (HD) Hanke tehniline kirjeldus 1. Hanke üldinfo 1.1. Hankijaks on Kliimaministeerium (edaspidi hankija), registrikood 70001231, Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, telefon 626 2802, e-post [email protected] 1.2. Hankija teeb ettepaneku esitada pakkumus alla lihthanke piirmäära jäävale hankele „Eesti väikesadamate ärimudeli analüüs ning uue mudeli väljatöötamine“ (edaspidi hange) vastavalt hanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. 1.3. Hanke alusdokumendid koosnevad käesolevast hankedokumendist (HD) ja selle lisadest (edaspidi hanke alusdokumendid). Hankega tellitavad tööd viiakse läbi vastavalt hanke alusdokumentides kirjeldatud tingimustele. 1.4. Hanke eeldatav maksumus on 25 000 eurot (ilma käibemaksuta). 1.5. Hankelepingu (hanke tulemusel sõlmitav töövõtuleping, edaspidi (töövõtuleping) alusel tellitavate tähtaeg on 01.07.2024. 1.6. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 01. novembril kell 12.00. 1.7. Pakkumused esitatakse aadressile [email protected]. 2. Hanke tehniline kirjeldus (hankega tellitavad tööd) 2.1. Hanke eesmärgiks on hinnata, millised väikesadama ärimudelid täna ja tulevikuperspektiivis toimivad ja millised mitte, et tagada väikesadamate jätkusuutlik areng. Väikesadamate jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb rohereformi vaatenurgast hinnata sadamate hetkelist vastavust olemasolevate kestlikkuse nõuetele ning majanduslikust vaatenurgast väikesadamate majandusmõju piirkonnale tervikuna (sh mõju turismiteenuste pakkumisele ja turismitulule) arvestades sealjuures uuemate arengutega, näiteks meretuuleparkide rajamise või vesiviljeluse arendamisega. 2.2. Hanke raames viiakse läbi järgmised tegevused: 2.2.1. Analüüsitakse väikesadamate tänaseid ärimudeleid vastavalt Osterwalderi ärimudeli lõuendile1, arvestades sealhulgas turismiteenuste pakkumise, väikesadamate piirkondlike erisuste ning kulu- ja tulubaasiga. Ärimudelite analüüsis tuleb arvestada ka asjaoluga, missugused ettevõtted sadama territooriumil ja piirkonnas laiemalt tegutsevad ning kuidas nad ühtse tervikuna toimivad. Antud punkti valimiks on kõik sadamaregistris olevad väikesadamad. 2.2.2. Töötatakse välja sadamate kategoriseering tellijaga valideeritud parameetrite alusel. Parameetrid valideeritakse töökohtumisel või vastavalt poolte kokkuleppele muul ajal. Parameetriteks võivad näiteks olla asustusüksuse suurus (kas sadam asub linnas või väljaspool linna), sadama tüüp, pakutavate teenuste iseloom (sh neid teenuseid pakkuvad ettevõtted ning antud ettevõtete koostoimimise mudel), piirkondlik paiknevus ja funktsioon. Kategoriseeringu tulemuseks on väikesadamate jaotamine kategooriatesse Põhja-Eesti, Lääne-Eesti koos saartega ja Eesti siseveekogude sadamad eristades linnas asuvad sadamad, maapiirkonnas asuvad sadamad, millele lisaks võib töö teostaja pakkuda täiendavaid kategooriaid. Iga kategooria peab sisaldama vähemalt 10 sadamat. 2.2.3. Analüüsitakse kategoriseeringu käigus saadud tulemusi ning koostatakse punktis 2.2.2 toodud parameetritest lähtuvalt vähemalt 4 tüüpärimudelit, mis on eelduseks, et sadam tulevikus ennast ise majandaks või, et sadama majanduskulud oleks tulude arvelt maksimaalselt kaetud. Ärimudeli analüüs peab sisaldama ka külalisaluste vastuvõtmise ja turismiteenuste pakkumise tasuvuse analüüsi. Sealjuures tuleb arvestada vajadusel erisustega kalasadamate ning koos jahisadamatega toimivate kalasadamate, siseveekogusadamate, väikesadamate, mis toimivad koos suurte sadamatega, 1 Osterwalderi ärimudel, vt lisa 4 1  meretuuleparkidega ning sadamate juurdepääsetavusega. Ärimudelite väljatöötamisel tuleb arvestada ka väikesadamate funktsioonide muutumisega (nt avameretööstuse areng), turismi- ja väliskeskkonna arengutega. Üks ärimudel peab olema koostatud siseveekogude väikesadamate kohta. 2.2.4. Hinnata punktis 2.2.2 loodud kategooriate lõikes väikesadamate majandusmõju asukoha piirkonnale. Hindamise aluseks võib võtta juba läbiviidud uuringud ning hindamise käigus täiendatakse aluseks võetud uuringute tulemusi uuema teabe ning väikesadamates toimuvate arengutega. 2.2.5. Analüüsitakse, kuivõrd tänaste ärimudelite elluviimine on kestlik, kasutades kestliku turismi2 sammuseadja vormi ja Sinilipp nõuded3 ning tehakse ettepanekuid kestlikkuse tõstmiseks väikesadamate ärimudelites. 2.2.6. Võrreldakse punktis 2.2.3 loodud ärimudeleid vähemalt kahe välisriigi väikesadamate ärimudelitega. Välisriikide valikukriteeriumiks on Läänemere riigid. Pakkuja kooskõlastab valitud välisriigid hankijaga. Sealhulgas tuleb võrrelda ka nende riikide poolt kohaldatavat seadusandlust, nõudeid ja võimalikke toetusi, teenuseid ning tellimusi sadamatele. 2.2.7. Kaardistatakse väikesadamate funktsioonide muutumine ning väikesadamatega seotud arengud seoses turismi, meretuuleparkide ja kaldataristuga. 2.2.8. Pakutakse välja kulu-tulumudelid konkreetse väikesadama kategooria põhjal, kuidas on võimalik sadamat majandada. Uuringu teostamisel tuleb arvestada, et väikesadamad võivad teatud infot käsitleda ärisaladusena. 2.2.9. Uuringu tulemusena pakutakse välja vähemalt neli alternatiivset tuleviku ärimudelit väikesadamatele, arvestades kõike eelpool toodut. Kõigi alternatiivide puhul tuleb arvestada kestlikkuse, sotsiaalsete, majanduslike, turismi, ligipääsetavuse ning keskkonna aspektidega. 2.2.10. Uuringust valmib lõpparuanne. Lõpparuande kavand valmib nii kirjalikult kui esitluse formaadis ja selle valmimise progressi ettepanekud esitleb töö teostaja kohtumistel, mis lepitakse kokku enne töö alustamist. Lõpparuande kavand tuleb esitada nii, et hankijal oleks aega kavandile tagasisidet anda ning viimistletud kavand valmiks punktis 1.5 toodud tähtajaks. Kirjalikule lõpparuande kavandile annab hankija tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Poolte kokkulepitud tähtpäeval esitletakse hankijale valminud uuringut. Esitlus toimub töökohtumisena vastavalt punktile 2.3. Lõpparuande lisana esitatakse andmetabelid läbiviidud küsitluste tulemustega ja kokkuvõtted läbiviidud intervjuudest. 2.2.11. Kõik uuringu käigus loodud dokumendid peavad olema enne esitamist keeleliselt toimetatud. Dokumendid esitatakse hankijale nii töödeldavas kui .pdf formaadis. 2.3. Tööks vajalikud kohtumised võivad vastavalt pakkuja soovile toimuda punktis 1.1 nimetatud aadressil või läbi elektrooniliste kanalite. Töökohtumisteks tagab vajadusel ruumid ja tehnika hankija. 3. Pakkuja spetsialistid, töörühma liikmed ja töörühma juht 3.1. Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt kaks spetsialisti. Spetsialistid töötavad iseseisvate liikmetena, ent koos moodustavad töörühma (edaspidi töörühm), et punktis 2 kirjeldatud tegevused oleksid teostatud aegsasti ja koordineeritult ühtse, omavahel kooskõlas oleva tervikuna. Üks meeskonnaliige täidab mh ka töörühma juhi ülesandeid, vastavalt töövõtulepingule. 3.2. Pakkuja spetsialistidel peavad olema täidetud vähemalt järgmised nõuded, mille kohta esitatakse teave CV vormil (lisa 1): 3.2.1. töörühmas igal spetsialistil akadeemiline kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus või magistrikraad omandamisel); 3.2.2. töörühmas vähemalt ühel spetsialistil merendusvaldkonna uuringus osalemise kogemus 2 https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/tootearendus-ja-kvaliteet/kestlik-turismiteenus-kellele-ja-milleks 3 https://www.sinilipp.ee/kriteeriumid-ja-taotlemine/sadamatele 2  (või seda asendav merendusalane töökogemus vähemalt kaks aastat või merendusalane haridus); 3.2.3. töörühmas vähemalt ühel spetsialistil kogemus vähemalt ühes turismivaldkonnaga seotud uuringus. Uuringu läbiviimise periood oli vähemalt kolm kuud. 3.2.4. töörühmas vähemalt ühel spetsialistil majandusalases uuringus osalemise kogemus. Uuringu läbiviimise periood oli vähemalt kolm (3) kuud. 3.2.5. töörühmas vähemalt ühel spetsialistil eesti keele oskus kõrgtasemel (C1) ja inglise keele oskus kõrgtasemel (C1); 3.2.6. töörühma liikme kohale pakutaval spetsialistil, kes täidab mh töörühma juhi ülesandeid, peab lisaks olema vähemalt kolme uuringu juhtimise kogemus (sõltumata valdkonnast). 3.3. CV vormil (lisa 1) võib detailinfo osas kasutada viitamist Linkedini, ETIS-e või muule avalikule CV profiilile. 3.4. Pakkumuses esitatud nõuetele vastava spetsialisti muutmine on võimalik vaid tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et pakkumuses esitatud spetsialist vahetatakse välja spetsialisti vastu, kes vastab väljavahetatava spetsialisti nõuetele, esitades selle tõenduseks teabe uue spetsialisti poolt allkirjastatud CV vormil (lisa 1). 3.5. Pakkuja on hankelepingu täitmisel kohustatud vältima huvide konflikti, st pakkuja väldib enda või temaga seotud isikute otsest või kaudset tegutsemist tööde teostamisel, tasu eest või tasuta, mistahes muu isiku huvidest lähtuvalt, mille tõttu pakkuja huvid lähevad vastuollu hankija huvide ja pakkuja sõltumatuse kohustusega. Pakkuja kohustub tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele tööde teostamisel . 4. Metoodika, pakkumus ja selle hindamine, kulud 4.1. Pakkuja pakub vajaliku metoodika. Uuring viiakse läbi nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete andmete põhjal, sh teostatakse desk research, analüüsitakse kirjalikke erinevaid allikaid, viiakse läbi küsitlused ja intervjuud, külastatakse näidissadamaid ärimudelite vaatlemiseks, teostatakse andmeanalüüs jm. Intervjuud viiakse läbi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonnaga, Maaelu Edendamise Sihtasutusega, MTÜga Eesti Maaturism, sihtkoha juhtimisorganisatsioonidega (DMOd), Maaelu Teadmuskeskusega, Eesti LEADER Liiduga, Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustikuga, Väikesadamate Kompetentsikeskusega, Meretööstuse Liiduga, Eesti paadiomanike klubiga, Kalanduse Teabekeskusega, Tallinna Sadamaga (TS Laevad, TS Shipping), Saarte Liinide, Transpordiameti ning TalTechiga. Pakkuja võib intervjuudeks pakkuda välja muid organisatsioone või asendada eelmainitud organisatsioon teisega tingimusel, et vahetus kooskõlastatakse hankijaga. 4.2. Ärimudelite vaatlemiseks külastatakse ja intervjueeritakse vähemalt 20 väikesadamat. Sadamad tuleb valida eri parameetrite järgi ning peaksid katma erinevaid väikesadamatüüpe (sh asuma erinevates Eesti regioonides (Põhja- ja Lääne-Eestis, suur- ja väikesaartel ning siseveekogudel). Eelistatuna moodustavad antud valimi sadamad, mis on saanud toetust väikesadamate meetmest. Külastatavate väikesadamate nimekirja kooskõlastab pakkuja hankijaga. 4.3. Pakkumus (esitatavate dokumentide kogum) tuleb enne esitamist pakkuja allkirjaõiguslikul isikul allkirjastada. 4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid, v.a ingliskeelsed dokumendid, peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 4.5. Pakkumus peab sisaldama kõiki punktis 4.7 nõutud dokumente ning vastama HD-s esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav. 4.6. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud hankedokumentides esitatud tingimustega. 4.7. Pakkumus peab sisaldama: 3  4.7.1. iga spetsialisti poolt allkirjastatud vormikohast (lisa 1) CV-d (vt punkt 3), mille allkirjastamisega spetsialist kinnitab, et ta saab osaleda töövõtulepingu täitmisel lepingu kehtivuse ajal ning et ta nõustub hanke tingimustega, et ta ei ole esitanud valeandmeid ja et hanke objektiks olev töö ei seondu otseselt tema poolt ametiasutuses ametnikuna või töötajana täidetavate töökohustustega; 4.7.2. pakkuja tööks kasutatava metoodika kirjeldust, sealhulgas töö tegemiseks vajalike tegevuste, ajakava ja töörühma töökorralduse kirjeldust; 4.7.3. pakkumuse maksumust koos käibemaksu infoga (vt allpool); 4.8. Pakkuja esitab pakkumuses kogumaksumuse suuruse (koos hankija poolt tasutavate maksudega), märkides eraldi info käibemaksu kohta. Füüsilisest isikust pakkuja puhul, kes ei ole FIE, arvestatakse kõik maksud lepingu hinna sisse ning pakkumuse piirmäär ei tohi ületada punktis 1.4. nimetatud summat. 4.9. Lepinguliste kohustuste täitmiseks tehtud kulud sisalduvad hanke hinnas. Hankija ei hüvita töörühma liikmetele kulusid (nt majutuse ja transpordikulud), mis on tehtud lepinguliste kohustuste täitmiseks. 4.10. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 kalendripäeva punktis 1.6. nimetatud pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 4.11. Eduka pakkumuse valiku aluseks on hind 40% (kogumaksumuse suurus) ja punktis 4.7.2 toodud metoodika kirjeldus (60%). Edukaks pakkumuseks tunnistatakse kõikidele tingimustele vastav pakkumus, mis saab enim punkte, vt lisa 5 Pakkumuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud. 4.12. Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim väärtus“ / „pakkumuse väärtus“ * „osakaal“. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. 4.13. Kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumi puhul toimub punktide andmine kollegiaalselt hankija moodustatud komisjoni poolt ning iga alamkriteeriumi puhul leitakse komisjoni liikmete ühine punktide arv. Alamkriteeriumile antakse maksimaalne arv punkte, kui hinnatav tunnus on võrdne või suurem punkti sisukirjeldusest. Juhul, kui alamkriteerium on punkti sisukirjelduse põhjal nõutud ulatuses täitmata, hinnatakse kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumit ühe taseme võrra madalama punktide arvuga 5. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine 5.1. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse enne töövõtulepingu sõlmimist kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 5.1.1. kui kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hanke eeldatava maksumuse piirmäära (p 1.4.); 5.1.2. kui hanke läbiviimise aluseks olevad asjaolud või tingimused on muutunud või tekib vajadus hanke tulemusel sõlmitava töövõtulepingu eset muuta, mille tulemusena osutub töövõtulepingu sõlmimine ebaotstarbetuks või võimatuks; 5.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 6. Hankelepingu sõlmimine 6.1. Hankija sõlmib eduka pakkujaga töövõtulepingu, mille projekt on esitatud lisas 2. 6.2. Pakkuja kohustub talle edastatud töövõtulepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud töövõtulepingu hiljemalt kümne päeva jooksul lepingu edastamisest arvates. Lepingu allkirjastab pakkuja allkirjaõiguslik isik. 6.3. Juhul, kui edukas pakkuja loobub lepingu sõlmimisest, on hankijal õigus sõlmida leping pakkujaga, kelle vastavaks tunnistatud pakkumus on saanud ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumustest enim punkte. 6.4. Hankijal on õigus edukalt pakkujalt nõuda kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses, mis hankijal tuleb kanda seoses hankelepingu 4  sõlmimisega selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste ulatuses, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest. Lisad: Töörühma liikme ja töörühma juhi CV vormi projekt – lisa 1; Töövõtulepingu projekt – lisa 2; Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm – lisa 3; Osterwalderi ärimudeli lõuend – lisa 4; Pakkumuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud – lisa 5. Lisa 4 Allikas: Lääne-Harju Koostöökogu https://www.vomentaga.ee/sites/default/files/editor/failid/03_ringmajandus_ja_arimudelite_arendamine_luh.pdf Lisa 5 Pakkumuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud on järgmised: Hindamiskriteerium Osakaal Hindamiskriteeriumi sisu Pakkumuse maksumus Hindamine toimub vastavalt HD 40 (vähim on parim) punktile 4.12 Pakkumuse lahendus Hindamine toimub vastavalt HD (hindamine toimub 60 punktile 4.13 pakkuja poolt esitatud 5 „Pakkumuse lahendus“ andmete alusel) 25 p – Pakutud lahendus on väga hästi läbi mõeldud ja kooskõlas HD punktis 2 toodud eesmärkidega. Lahendus on terviklik, väga hea detailsusega. Uuringu eesmärkidest ja tulemustest on väga hästi aru saadud. Pakutud lahendusega saavutatakse hankija seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused. Esitatud on väga põhjalik kasutatava(te) metoodika(te) kirjeldus, väljapakutavate metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on väga hästi põhjendatud. Pakkuja on hankija vajadusi igati mõistnud. 15 p – Pakutud lahendus on hästi läbi mõeldud ja olulises osas kooskõlas HD punktis 2 toodud eesmärkidega. Lahendus on olulises osas terviklik ja hea detailsusega. Uuringu eesmärkidest ja tulemustest on valdavalt aru saadud ning see tagab, et oodatavad tulemused ning uuringu eesmärgid saavutatakse heal Metoodika kirjeldus, max tasemel. Esitatud kasutatava(te) metoodika(te) 25 p kirjeldus on heal tasemel, väljapakutavate metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on hästi põhjendatud. Pakkuja on hankija vajadusi üldjoontes mõistnud. 1p – Pakutud lahendus on vähesel määral läbi mõeldud ja vähesel määral kooskõlas toodud eesmärkidega. Lahendus on liialt üldsõnaline ning ei anna hankijale uuringu läbiviimisest selget arusaama (sh sisaldab väga vähesel määral pakkuja omapoolset arvamust ja/või sisaldab suuremas osas üksnes HD punkti 2 sisu ümberkirjutust). Uuringu eesmärkidest ja tulemustest ei ole täielikult aru saadud, oodatavad tulemused ning uuringu eesmärgid saavutatakse vähesel määral. Esitatud kasutatava(te) metoodika(te) kirjeldus on rahuldaval tasemel, väljapakutavate metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on vähesel määral põhjendatud. Pakkuja ei ole hankija vajadusi lõpuni mõistnud. 6  15 p – Lahenduses esitatud tegevus- ja ajakava on väga detailselt läbi mõeldud ja kirjeldatud ning toetab väga hästi HD punktis 2 toodud tingimuste ja eesmärkide täitmist. Tegevused on jagatud optimaalselt arvestades tegevuste samaaegsust ja omavahelisi sõltuvusi. Esitatud uuringu ajakava on realistlik. Pakkuja on hankija vajadusi igati mõistnud. 10p – Lahenduses esitatud tegevus- ja ajakava on olulises osas läbi mõeldud ja kirjeldatud ning toetab hästi HD punktis 2 toodud tingimuste ja eesmärkide täitmist. Tegevused on jagatud Tegevused ja ajakava – olulises osas hästi. Esitatud ajakava on hästi max 15 p teostatav, kuid esineb 1 — 2 ebaloogilisust (nt planeeritud ajakavas on mõne tegevuse jaoks planeeritud põhjendamatult kas väga pikk või väga lühike periood vms). Pakkuja on hankija vajadusi üldjoontes mõistnud. 5 p – Lahenduses esitatud tegevus- ja ajakava on vähesel määral läbi mõeldud ja kirjeldatud ning toetab vähesel määral HD punktis 2 toodud tingimuste ja eesmärkide täitmist. Esitatud ajakava on teostatav, kuid ajakavas esineb rohkem kui 2 ebaloogilisust (nt planeeritud ajakavas on tegevuse jaoks planeeritud põhjendamatult kas väga pikk või väga lühike periood). Pakkuja pole hankija vajadusi lõpuni mõistnud. 15 p – Meeskonna töökorraldus on väga põhjalikult lahti kirjutatud ja väga hästi põhjendatud, kaasatud on uuringu tulemustele lisandväärtust loovaid kompetentse. Töökorraldus tagab väga hästi kavandatud tegevuste elluviimise tähtaegselt ja kvaliteetselt. Pakkuja on hankija vajadusi igati mõistnud ja ootusi ületanud. 10 p – Meeskonna töökorraldus on hästi lahti Meeskonna töökorraldus – kirjutatud, meeskonnaliikmete valik on hästi max 15 p põhjendatud, uuringu tulemustele lisandväärtust loovaid kompetentse ei ole kaasatud. Töökorraldus tagab hästi kavandatud tegevuste elluviimise tähtaegselt ja kvaliteetselt. Pakkuja on hankija vajadusi üldjoontes mõistnud. 5 p – Meeskonna töökorraldus on vähesel määral lahti kirjutatud, on üldine ning vähesel määral põhjendatud, uuringu tulemustele lisandväärtust loovaid kompetentse ei ole kaasatud. Töökorraldus tagab tegevuste 7  tähtaegse ja kvaliteetse elluviimise vähesel määral. Pakkuja pole hankija vajadusi lõpuni mõistnud. Pakkuja lähenemine uuringu läbiviimisele sisaldab uuenduslikku lähenemist (nt kasutatavate tehniliste lahenduste, kasutatavate Uuenduslik lähenemine metoodikate osas), mida hankija ei ole osanud uuringu läbiviimisele, mis ette näha ning see tagab teenuse tõhusama loob lisaväärtust uuringu toimimise ja loob lisaväärtust, eelkõige tõstab kvaliteedile – max 5 p uuringu kvaliteeti. Tingimuse täitmisel omistatakse pakkumusele 5 punkti. Kui tingimus ei ole täidetud, punkte ei omistata. 8  Kuupäev digitaalallkirjas Töö või teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev töö või teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Kliimaministeeriumi meremajandusosakonna juhatajale (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel …..……2023. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel osutatud töö või teenuse alljärgnevalt: 1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(d)e või (teenus(te) nimetus, kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms). 2. Juhul kui töövõtuleping nägi ette intervjuusid, kohtumisi või kohtumiste korraldamist, info vastavate sündmuse kohta. 3. Tellija on töö või teenuse tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab töö või teenuse tulemused, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud töö või teenus vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga…… arve esitamiseks summas …….. (summa sõnades) eurot. Arve esitatakse vastavalt töövõtulepingule e-arvena. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Tellija Töövõtja Jaak Viilipus … Kliimaministeeriumi meremajandusosakonna juhataja … /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud:[Juurdepääsupiirangu algusaeg] Juurdepääsupiirang kehtib kuni: [Juurdepääsupiirangu lõpp] Alus: [Alus] Teabevaldaja: Kliimaministeerium HD lisa 2 TÖÖVÕTULEPINGU projekt [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Kliimaministeerium (edaspidi tellija), mida esindab kantsler Keit Kasemets, kes tegutseb põhimääruse alusel ja [Teine osapool (asutus)], (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige [Teine osapool (isik)], kes tegutseb põhikirja / …… volikirja alusel, ning keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping): 1. Üldsätted 1.1. Lepingu sõlmimise aluseks ja lahutamatuteks osadeks on tellija … a. pakkumuse esitamise ettepanek ja töövõtja ….. a. esitatud pakkumus (edaspidi pakkumus). 1.2. Lepingu esemeks on …… (edaspidi töö või aruanne). Lepingu eseme täitmise tingimused on toodud lepingu lisas. 1.3. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisadega. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud, teenused lepingu raames. 1.4. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisadest ning lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu lahutamatuks osaks on pakkumuse esitamise ettepanek ja pakkumus. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu, prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleerib ajaliselt varasema muudatus ees. 1.5. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida pooled on teinud lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu täitmine 2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. 2.2. Teostatava töö nõuded ja tähtajad on toodud lisas 1. 2.3. Kui töövõtja kasutab töö teostamiseks alltöövõtjaid, kohustub ta nõudma oma alltöövõtjatelt teostatava töö kvaliteedi vastavust lepingu tingimustele, samuti kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 2.4. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil  informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest. 2.5. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat. 2.6. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 2.7. Tellija kohustub hiljemalt kümne tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja paranduste tegemiseks. 2.8. Kui tellijal on pretensioone esitatud töö kvaliteedi kohta ja puudusi on võimalik kõrvaldada, määrab tellija mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel viiakse läbi arutelu. 2.9. Parandatud töö vastuvõtmine toimub nagu esmakordsel üleandmisel. 2.10. Tellijal on õigus vajadusel pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks, hindamaks lepingu täitmise kvaliteeti. 2.11. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingu number, teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa käibemaksuta summas ja käibemaksuga summas. 2.12. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 2.13. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis. 3. Töövõtjale makstav tasu 3.1. Lepingu maksumus on … eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks ja mis sisaldab tasu töö teostamise eest, kõiki töö täitmise kulusid, makse ja tasu autori varaliste autoriõiguste ning autori isiklike õiguste kasutamise eest (edaspidi tasu). 3.2. Töövõtja esitab arve pärast poolte punktis 2.11 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 3.3. Arve tasumise tähtaeg on kuni 21 päeva. 3.4. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte vastava akti allkirjastamist, ei kuulu tasumisele. 3.5. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi teostamata. 3.6. Vastavalt raamatupidamise seaduse muudatustele kohustuvad avaliku sektori üksused alates 1. juulist 2019 võtma vastu residendist raamatupidamiskohustuslastelt üksnes e-arveid. Pdf-kujul esitatud arveid ei aktsepteerita. 3.7. E-arve saatmise võimalused on: 3.7.1 kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani; 3.7.2 e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi töövõtja e-arvete operaatorile edastamiseks; 3.7.3 e-arvet võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 4. Intellektuaalne omand 4.1. Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis luuakse käesoleva lepingu täitmise käigus (edaspidi teos), loetakse looduks töövõtja poolt ja antakse ilma täiendava tasuta üle tellijale maksimaalses seadusega lubatud ulatuses. 4.2. Töövõtja annab tellijale üle kõik töö tegemise käigus loodud teoste varalised autoriõigused ning ainulitsentsi kõikidele isiklikele õigustele, v.a õigus autorlusele, autorinimele ja autori au väärikuse kaitsele kogu autoriõiguse kehtivuse ajaks territoriaalse piiranguteta autoriõiguse seaduse tähenduses. Teoste varalised õigused loetakse loovutatuks ja ainulitsents isiklikele õigustele antakse punktis 3.1 nimetatud tasu laekumisest töövõtja arveldusarvele. 4.3. Töövõtja lubab tellijal teha teose pealkirjas või teoses muudatusi ja lisada teosele teiste autorite teoseid. 4.4. Töövõtja võib tööd pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses. 4.5. Töövõtja kohustub tagama, et tal on töö teostamise käigus loodud teoses kasutatud teiste autorõigustega kaitstud teoste suhtes käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud õigused. 4.6. Töövõtja kinnitab ja avaldab, et ta ei ole enne käesoleva lepingu sõlmimist lepingu punktis 4.1 nimetatud õigusi ühelegi kolmandale isikule loovutanud ega nende õiguste teostamiseks ja kasutamiseks ühelegi kolmandale isikule luba (litsentsi) andnud ning ta ei ole sõlminud ega sõlmi lepingu kehtivuse ajal ja viis aastat peale lepingu lõppemist kolmandate isikutega kokkuleppeid tööde tegemise käigus loodud teose kasutamiseks. 4.7. Töövõtja vastutab selle eest, et tema poolt üleantud töö ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate patendi- või autoriõigusega ja teiste immateriaalsete õigustega. 4.8. Käesolevas punktis töövõtja kohta sätestatu kehtib ka töövõtja kontserni äriühingute, sealhulgas töövõtja kontsernist lahkuva tütarettevõtja suhtes. 5. Poolte vastutus 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 5.2. Lepingus või selle lisades sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,02% lepingu hinnast valmimata, üle andmata või puudusega töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste rikkumise kõrvaldamiseni. 5.3. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada lepingu tasu leppetrahvi summa võrra. 5.4. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ettepanekuga rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada. 5.5. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või ei teata rikkumise vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest. 5.6. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi täitmata. 5.7. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning nõuda sisse leppetrahv ning tekitatud kahju. 5.8. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, tekkib tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja  poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 5.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik faktilised ja dokumenteeritud kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses töövõtja poolt töö teostamisel esinevate defektide või puudustega. 5.10. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,02% päevas tähtaegselt tasumata summalt. 5.11. Pooltel on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue teise poole vastu 60 päeva jooksul arvates päevast, mil õigustatud pool sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest. 5.12. Leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. 5.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 5.14. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, ei vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt. 6. Poolte esindajad ja teadete edastamine 6.1. Tellija esindaja on meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus , tel 625 6491, e-posti aadress [email protected] . 6.2. Töövõtja esindaja (töövõtjapoolne kontaktisik, töörühma juht) on [nimi,ametikoht] , tel [number], e-posti aadress [aadress]. 6.3. Töörühma juhi ülesanne on sealhulgas juhtida töörühma tööd ning tagada selle ühtne koordineerimine, olla peamiseks suhtlusisikuks tellijaga ning tagada lepingu täitmine töörühma poolt lepingus ettenähtud tähtaegadeks. 6.4. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 6.5. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite (telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud. 7. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 7.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu ja kehtib kuni kõigi lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 7.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. 7.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel. 7.5. Lepingust taganemise korral tasub tellija teostatud töö eest, mille kohta on koostatud poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. 8. Lõppsätted 8.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega (teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on tellija töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale (teenistujale). Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks käesoleva seaduse tähenduses. 8.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 8.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta, v.a juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu. 8.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise tulemusena. 8.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. 8.6. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju. 8.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist, on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse. 8.8. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 9.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Harju Maakohtus. 9.3. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 9.4. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 9.5. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga. 9.6. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust. 10. Poolte rekvisiidid Tellija Töövõtja Kliimaministeerium [Teine osapool (asutus)] Registrikood 70001231 Registrikood [registrikood] Suur-Ameerika tn 1, [Aadress] 10122 Tallinn [Indeks] [Linn/Vald]  Lepingu nr [Registreerimisnumber] Lisa 1: [kirjuta lisa pealkiri]  Lepingu nr [Registreerimisnumber] Lisa 2: [kirjuta lisa pealkiri]  Hankedokumendi lisa 1 Töörühma liikme ja töörühma juhi CV vorm Hanke nimetus: _______________(pakkuja poolt täidetav lahter) Kuupäev digitaalallkirjas Nimi: _______________(pakkuja poolt täidetav lahter) I Omandatud haridus(ed) Hankedokumendi alusel nõutud haridus. Esitada vähemalt järgmine info:  õppeasutuse ja õppekava nimi;  sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta;  omandatud kraad või diplom;  lõputöö teema (olemasolul). (pakkuja poolt täidetav lahter) II Merendusvaldkonna projektis osalemise kogemus(ed) Hankedokumendi alusel nõutud merendusvaldkonna projektis osalemise kogemus. Esitada vähemalt järgmine info:  Merendusvaldkonna projektides osalemise kogemuste nimekiri ja lühike kirjeldus koos aasta(te)ga. Seda asendava merendusalase töökogemuse puhul:  tööandja nimi;  tööle asumise (ja töösuhte lõppemise) aeg kuu ning aasta täpsusega. Seda asendava merendusalase hariduse puhul:  õppeasutuse ja õppekava nimi;  sisseastumise aasta ja lõpetamise aasta;  omandatud kraad või diplom;  lõputöö teema (olemasolul) (võib viidata I lahtrile) (pakkuja poolt täidetav lahter) III Majandusvaldkonna projektis osalemise kogemus(ed) Hankedokumendi alusel nõutud majandusalases projektis osalemise kogemus. Esitada vähemalt järgmine info: • Majandusalastes projektides osalemise kogemuste nimekiri ja lühike kirjeldus koos aasta(te)ga. (pakkuja poolt täidetav lahter) IV Turismiga seotud projektis osalemise kogemus(ed) Hankedokumendi alusel nõutud laevaehitusega seotud projektis osalemise kogemus. Esitada vähemalt järgmine info: • Turismiga seotud projektides osalemise kogemuste nimekiri ja lühike kirjeldus koos aasta(te)ga. (pakkuja poolt täidetav lahter) Hankedokumendi lisa 1 V Keeleoskus Hankedokumendi alusel nõutud keeleoskus. Tuua välja keelteoskuse tase Eesti keel: Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2. Inglise keel: Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2. …. keel: Pakkuja peab tegema ühe järgnevatest valikutest: A1, A2, B1, B2, C1, C2. VI Projektijuhtimise kogemus (täidab vaid töörühma juht) Hankedokumendi alusel nõutud projektijuhtimise kogemuse kirjeldus. Nimetada ära kolme juhitud projekti nimetused, lühidalt projektide tulemused ja projektide ajaline kestus. (pakkuja poolt täidetav lahter) VII Töörühma liikme kinnitus Nõustun hanke tingimustega, ma ei ole esitanud valeandmeid ning hanke objektiks olev töö ei seondu otseselt minu poolt ametiasutuses ametnikuna või töötajana täidetavate töökohustustega. /allkirjastatud digitaalselt/