Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 18.10.2023 nr 1-6/2852-1 Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 "Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused“ muudatuse. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri Lisa 3. Ministri käskkirja lisa Aivi Kuivonen [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused “ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 25. septembri 2023. a kirjast nr 1.13-2.13/98-1 Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punktis 2.3.1.2. nimetatud abikõlblikkuse perioodi ja kehtestan uueks perioodiks 01.01.2024–31.12.2025. 2. Täiendan käskkirja punkti 7.5. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“. 3. Täiendan käskkirja punkti 7.6 lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamise ga seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“. 4. Täiendan käskkirja punkti 9.4. lausega „Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“. 5. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).  Lisa 2 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/36 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõu on koostanud Siseministeer iumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu TATis nimetatud projekti „Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juurde“ elluviija Politsei- ja Piirivalveamet esitas 25. septembril 2023. a taotluse muuta projekti abikõlblikkuse perioodi 01.01.2025–31.12.2026 aasta võrra varajasemaks, põhjendades vajadust järgnevalt: „1) Koostöö tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) on Eesti Euroopa Liidu poliitika kohaselt Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveameti prioriteed iks ning Frontexi tegevused peamise piirihalduse- ja rannikuvalve alase koostööpartnerina on arenemas kiires tempos, samuti on tegevusi ja koostöökohti lisandumas. 2) 2023. a lõpuks on kavas jõuda Frontexiga koostöökokkuleppe sõlmimiseni, et arendada Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskusest Frontexi väljaõppekeskus. Koostöökokkuleppe rakendamisel on Poolas Frontexi peakontoris töötaval kontaktametnikul suuremad võimalused koostöö käivitamiseks vajalike tegevuste aja- ja asjakohaseks planeerimiseks ning rakendamiseks. 3) Eesti välispiiril on alates Ukrainas toimuva sõja algusest alaliselt kohal ca 30 Frontexi ja teiste Euroopa Liidu riikide piirivalvurit. Eesti kontaktametniku kohalolu Frontexis toetab kiiremat infovahetust ning muid töökorralduseks vajalikke operatiivtegevusi ja vastuvõtva riigi kohustuste täitmist. 4) Frontexi 2019/2018 määruse järgi on lähiaastatel plaanis laiendada Frontexi kohalolu liikmesriikides, toetades operatsioone kohapealsete esinduste kaudu. Eesti pakkus end välja Frontexi esinduse asukohamaana. Koha saamiseks on vajalik teha Poolas Frontexi asukohas järjepidevat tööd. Katseprojekti tulemused esinduste loomiseks peaksid selguma 2024. aastal, misjärel tuleb arutusele kontseptsiooni laiendamine katseprojekti välistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.“ Ühtlasi kinnitas elluviija, et projekti abikõlblikkuse perioodi muudatus toetab ajakohastatult projekti eesmärgi saavutamist. TATi punktide 7.5 ja 7.6 täiendused on tingitud projektide elluviimisel tekkinud küsimuste st . Seetõttu toome eraldi välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 33 nimetatud võimaluse makse menetle mise pikendamiseks ja peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda. Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid teiste TATide kooskõlastamisel täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-le hte “ ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-le hte täiendatud. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482 ; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/16243 (edaspidi Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus). IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda positiivne mõju Eesti elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. Lisa. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid . - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 3 Euroopa Piiri- ja rannikuvalve määrus. - ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131.  KÄSKKIRI 21.02.2023 nr 1-3/36 Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 "Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviijad Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Siseministeerium (edaspidi SiM) 1  1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 .a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihald use rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piiriha ld us välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiir ide l rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitse mise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalis use parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 programmi „Siseturvalis us 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse. 1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile. 2. Toetatavad projektid 2.1.Meetmest toetatakse projekte, mis: – aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse; – panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja näitajatesse; – on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 „Eesti 2035“ 3 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2  määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)4 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimine ja tagatakse ligipääsetavus; – on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamend i ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; – on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega. 2.2. TAT projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.3. TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: 2.3.1. KONTAKTAMETNIKU LÄHETAMINE EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE AMETI JUURDE (sekkumise kood: 016 asutustevaheline koostöö – liidu tasand) 2.3.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: Eesti pädevate ametkondade infovahetuse tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määrusega6 kaasnevate muudatuste elluviimise l. Suureneb Eesti võimekus hõlpsalt, asjakohaselt ja õigeaegselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) infot vahetada, millega rakendatakse tõhusalt Euroopa integreeritud piirihaldust ja EL tagasisaatmispoliitikat ning panustatakse Schengeni vaba liikumise ala turvalisusesse. Frontexi tegevuste laienemise ja liikmesriikidele konkreetsete kohustuste panemisega ühisoperatsioonidele lähetatavate ametnike osas, tekib võimalus kaasa rääkida Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse rakendamisel ning panustada selle alusel välja töötatavatesse tegevuspõhimõtetesse. Frontexisse pika- ja lühiajaliselt (2. ja 3. kategooria) lähetatavatel Eesti ametnikel on olemas tugi vahetut koordineerimist nõudvate küsimuste lahendamisel. Projekti raames lähetatakse Frontexisse kontaktametnik, kaetakse tema tööjõukulu, pikaajalise lähetusega kaasnevad kulud (1 ametnik perega: 2 täiskasvanut ja 2 last) ja tööruumide rent. 2.3.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2025 2.3.1.3.Projekti sihtrühm: Frontexi kontaktametnik 2.3.2. PIIRIHALDUST TAGAVATE AMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid) 2.3.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: Teenistujate koolitamine piiri valvamise ja järelelva lve suutlikkuse tagamiseks ja suurendamiseks. Projekti raames korraldatakse ja viiakse läbi vähemalt 300 koolitust. Piirihalduses osalevate ametnike koolitamine on vajalik piirikontrolli ning piiri valvamise ja järelevalve suutlikkuse tagamiseks ning suurendamiseks, et avastada ja tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi. Sealhulgas tugevdades meetmeid piiriülese kuritegevuse nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, dokumendipettused, identiteedi väärkasutus, inimkaubandus ja terrorism, ennetamiseks ning avastamiseks. Koolitused on vajalikud eelkõige vahetult piiriületajatega kokku puutuvate ametnike täiendõppeks ja erioskuste täiendamiseks, et tagada Schengeni piirieeskirjadest ja muudest välispiiri kontrolli reguleerivate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine. Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. Välispiiri valvavate ametnike koolitamine suurendab ametnike oskusi riigipiiri valvamisel ja suhtlemisel kodanikega. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa M erendus -, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 – ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131. 3 2.3.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.2.3.Projekti sihtrühm: piirihaldust tagavad teenistujad 2.3.3. MAKSU- JA TOLLIAMETI AMETNIKE PIIRIKONTROLLIALAN E TÄIENDKOOLITUS VI (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid) 2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: 12.12.2014. a jõustus riigipiiri seaduse muudatus, mille ga tolliametnikele laienesid isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollimisega seotud politsei õigused ja kohustused. Schengeni piirieeskirjade st tulenevalt peavad liikmesriigid tagama, et piirikontrolli teostavad spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase õppe saanud ametnikud. Projekti eesmärk on koolitada välja täiendavad tolliametnikud, kellel oleks oskus läbi viia esimese astme piirikontro lli. 2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027 2.3.3.3.Projekti sihtrühm: tolliametnikud 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Eelarve ja tulemused7 4.1. TAT eelarve on 1 100 000 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklik ust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. 4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuva lvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. 4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. 7 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused. 4 Projekt Projekti eelarve Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave (koos mõõtühik 2024 2029 käibemaksuga), sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest KONTAKTAMETNI 400 000, sh BMVI O.1.8 Toetatud arv 0 1 O.1.8: Osaleja on integreer itud KU LÄHETAMINE kaudsed kulud osalejate arv piirihalduse elluviimisse panustav EUROOPA PIIRI- JA 2% füüsiline isik, kes saab projekti RANNIKUVALVE tegevustest otsest kasu, ilma et ta AMETI JUURDE vastutaks tegevuste algatamise või PIIRIHALDUST 624 000, sh BMVI O.1.8 Toetatud arv 345 345 elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei TAGAVATE kaudsed kulud osalejate arv loeta projektijuhte, raamatupidaja id AMETNIKE 0,8% BMVI O.1.8.1 Toetatud arv 345 345 jm administratiivülesandeid täitvaid KOOLITAMINE osalejate arv, milles t isikuid. omakorda koolitustegevuse s Osalejate toetus hõlmab, kuid ei osalejate arv piirdu: BMVI R.1.19 Nende osalejate arv Ei kohaldu 238 • töötasu saaja, arv, kes teatavad kolm kuud • lähetusel käija, pärast koolitust, et nad • koolitusel osaleja. kasutavad koolituse käigus Toetus tähendab igasugust toetust omandatud oskusi ja osalejatele, mida muud näitajad ei pädevust. hõlma. MAKSU- JA 76 000 eurot, sh BMVI O.1.8 Toetatud arv 20 50 Tegevuse alguses kannab tegevuse TOLLIAMETNIKE kaudsed kulud osalejate arv korraldaja osalejate andmed PIIRIKONTROLLI- 1% BMVI O.1.8.1 Toetatud arv 20 50 sündmuste infosüsteemi. Aruandega ALANE osalejate arv, milles t esitatakse isikustamata agregeeritud TÄIENDKOOLITUS omakorda koolitustegevuse s info. Iga osalejat loetakse üks kord IV osalejate arv projekti jooksul ka siis, kui sama BMVI R.1.19 Nende osalejate arv Ei kohaldu 50 osaleja osaleb mitmes projekti arv, kes teatavad kolm kuud tegevuses. 5  pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus O.1.8.1: Korraldaja kannab koolituste omandatud oskusi ja alguses osalejate info sündmus te pädevust. infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna. R.1.19: • Elluviija küsib kolm kuud pärast iga koolituse lõppu koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivse t vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita. KOKKU 1 100 000,00 6 5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus 5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. 5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 §-dest 15–17 ja 21. 6.2. Otsesed kulud 6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 6.2.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate tasu, toitlustus, erisoodustuse maksud, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu); 6.2.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); 6.2.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks). 6.3. BMVI määruse artikli 13 punkti 16 kohaselt peab piirihalduse alane koolitus, mis korraldatakse BMVI toel, põhinema piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandardite l, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval. 6.4. Kaudsed kulud 6.4.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; 6.4.2. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 6.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.4.1 kohaselt. 7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; 7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8 Ühendmäärus 7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. 7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamise ga seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. 7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 8. Elluviija õigused ja kohustused 8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)9 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine. 8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 8.3.1.1.projekti kirjelduse; 8.3.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: – eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; – eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; – täpsustub detailne kirjeldus. 8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; 8.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9 ÜSS2021_2027 8 (11) 8.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist; 8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hilje ma lt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 8.3.7. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 8.3.8. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 8.3.9. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.3.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.3.9.2. TATi muutmise vajalikkusest; 8.3.9.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9. Aruandlus 9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e- toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 9 (11) 9.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. 9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 10. TATi muutmine 10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikk use perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus). 10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TAT muutmist taotleda sagedamini. 10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võima lik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 12. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaid luse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 13. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. (allkirjastatud digitaalselt) 10 (11) Lauri Läänemets siseminister Lisad: 1. Seletuskiri 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 11 (11) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-1373 - Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/060fb2b9-bab8-42b9-9fe2-ef19c350c3da Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/060fb2b9-bab8-42b9-9fe2-ef19c350c3da?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main