Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 18.10.2023 nr 1-6/2853-1 Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valits use 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused anda 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise eelnõu (2 lehel); 2) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmise eelnõu seletuskiri (6 lehel). Arvamuse andmiseks: Häirekeskus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Elisa Eesti AS Tele2 Eesti AS Telia Eesti AS Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus Helen Ojamaa-Muru helen.ojamaa- [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 03.10.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 teksti täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) nõuded sellise asukohateabe täpsusele ja usaldusväärsusele, mille teeb sideettevõtja hädaabinumbril 112 ühenduse võtja kohta elektroonilise side seaduse § 88 lõike 3 alusel Häirekeskusele kättesaadavaks.“; 2) määrust täiendatakse 52 . peatükiga järgmises sõnastuses: „52 . peatükk ASUKOHATEABE TÄPSUS JA USALDUSVÄÄRSUS § 73 . Nõuded hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsusele ja usaldusväärsusele Sideettevõtja tagab hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärsuse, tehes elektroonilise side seaduse § 88 lõike 3 alusel Häirekeskuse le kättesaadavaks kalendriaastas vähemalt: 1) 60 protsendi telefonivõrgus ühenduse võtjate asukohateabe võrgu lõpp-punkti füüsilise aadressi täpsusega; 2) 60 protsendi mobiilsidevõrgus ühenduse võtjate asukohateabe vähemalt 50 meetri täpsusega.“; 3) paragrahvi 73 punktis 2 asendatakse arv „60“ arvuga „80“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. (2) Määruse § 1 punkt 3 jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal. 1 (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop riigisekretär 2  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määrust nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“. Eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsusele ja usaldus - väärsusele. Asukohateabe esitab sideettevõtja Häirekeskusele elektroonilise side seaduse § 88 lõike 3 alusel. Nõuete kehtestamisega täidetakse Euroopa Liidu õigusest tulenevat kohustust. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud olemasolevat statistikat, praktilist kogemust ja rahvus- vahelisi kokkuleppeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas (kadi.luht- [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (helen.ojamaa- [email protected]). Eelnõu ettevalmistamisse olid kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning sideettevõtjate Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS esindajad. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määrust nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ (edaspidi määrus nr 140) avaldamismärkega RT I, 29.01.2022, 14. Eelnõuga täidetakse Euroopa elektroonilise side seadustiku1 artikli 109 lõikest 6 tuleneva t kohustust. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevus- programmiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 140 § 1 „Määruse reguleerimisala“ punktiga 4. Selle kohaselt kehtestatakse määrusega nr 40 ka nõuded hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsusele ja usaldusväärsusele. Asukohateabe teeb Häirekeskusele kätte- saadavaks sideettevõtja. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. – ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214. 1 Hädaabiteate menetlemisel on abivajaja asukoht oluline teave abi saatmiseks ja sellel on suur mõju hädaabiteate menetlemise tõhususele. Asukohateabe täpsus ja usaldusväärsus mõjutavad, kui palju kulub aega sündmuskoha kindlakstegemiseks ja hädaabiteenistuse kohalejõudmiseks. Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 109 lõike 6 kohaselt peavad pädevad reguleer ivad asutused kehtestama hädaabinumbril 112 helistaja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärs use kriteeriumid. Euroopa Kohtu praktika kohaselt2 peaksid need kriteeriumid tehniliste võimalus te piires tagama, et hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukoht tehakse kindlaks nii usaldus- väärselt ja täpselt, et see võimaldab hädaabiteenistusel tulla talle appi. Abi väljasaatmise aega saab märkimisväärselt lühendada, kui Häirekeskusel on täpne ja usaldusväärne võrgu- ja mobiiltelefonipõhine teave hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukoha kohta, eriti kui ta ei suuda oma asukohta täpsustada. Hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsust arvestatakse meetrites või lõpp- punkti füüsilise aadressina. Usaldusväärsus määratakse eelnõu järgi kahe kriteeriumi põhjal: 1) asukoha kindlaksmääramise täpsus – kui tõenäoline on, et telefon on kindlaksmääratud raadiusega alal või aadressil; 2) kättesaadavaks tegemise tõhusus – kui paljudel juhtudel tehakse asukohateave Häire- keskusele kättesaadavaks. Asukohateabe täpsust ja usaldusväärsust hinnatakse kalendriaasta kaupa. 2022. aastal võeti Eestis hädaabinumbril 112 ühendust 1 171 822 korral, mis on võrreldes eelmise aastaga 12% rohkem. Abi saadeti välja 422 003 korral.3 Mobiiltelefoniga helistati või saadeti SMS 1 135 377 korral, millest 859 465 korral SIM-kaardiga mobiiltelefonist.4 Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 140 peatükiga 52 , mis sisaldab § 73 . Paragrahviga 73 nähakse ette hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärsuse nõuded. 1) Punktiga 1 reguleeritakse telefonivõrgus hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsust ja usaldusväärsust. Telefonivõrgu lõppkasutajate arv5 on kahanenud mitu aastat järjest. 2022. aastal vähenes see 16%, olles seega juba oluliselt alla 100 000.6 Telefoni- võrgus võeti hädaabinumbril 112 ühendust umbes 3% juhtudel.7 Seejuures oli ekslike kõnede osakaal telefonivõrgus väiksem kui telefoni- ja mobiiltelefonivõrgus kokku. Telefonivõrgu lõpp-punkti füüsilise asukoha info on olemas sideettevõtjal ja see on üldjuhul sideteenuselepingus kokkulepitud ühenduspunkti aadress. Probleemne on olukord, kus sideettevõtja telefonivõrgu lõpp-punkt on vahendusjaam või kui sideteenust kasutatakse interneti vahendusel. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada rangemat täpsuse ja usaldus- väärsuse nõuet, kuni on võimalik teha Häirekeskusele kättesaadavaks asukohateave interneti kaudu hädaabinumbril 112 ühenduse võtja kohta. 2 Euroopa Kohtu 5. septembri 2019. aasta otsus kohtuasjas C-417/18, AW jt vs. Lietuvos valstybė, ECLI:EU:C:2019:671, resolutiivosa p 2. 3 Häirekeskus. Statistika ja uuringud. Vaadatud 03.10.2023. 4 European Emergency Number Association. AM L Report Card 2023 Update, lk 74. 5 Elektroonilise side seaduse § 2 p unkti 27 kohaselt on lõppkasutaja klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust. Sisuliselt on statistikas arvestatud aktiivsete SIM -kaartide arvu. 6 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2023. Elektroonilise side valdkonnas toimunud areng 2022. aastal. Tallinn, lk 21. 7 European Emergency Number Association. AM L Report Card 2023 Update, lk 74. 2 2) Punktiga 2 reguleeritakse mobiiltelefonivõrgus hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asu- kohateabe täpsust ja usaldusväärsust. Euroopa Hädaabinumbri Assotsiatsiooni soovitus on näha ette, et asukoht jääks 80% tõenäosusega 50-meetrise raadiusega alale.8 Eelnõus järgitakse seda soovitust, kuid nähakse ühtlasi ette üleminekuaeg. Eestis on mobiiltelefonivõrgu lõppkasutajate tihedus 100 elaniku kohta 154%.9 Mobiil- telefonivõrgus hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukoha määramiseks kasutatakse kahte lahendust:  võrgupõhine – 2022. aastal 87,7% kõigist mobiilkõnedest;  AML-põhine10 – 2022. aastal 42,6% kõigist mobiilkõnedest ja 56,3% SIM-kaardiga mobiilkõnedest. AML-i põhjal määratakse asukoht, kasutades WiFit, GNSS-i11 või vajadusel võrguteavet. Asukohateabe saab edastada nii Androidi kui ka iOSi operatsioonisüsteemiga mobiil- telefoni puhul. Androidi operatsioonisüsteemi puhul edastatakse AML-põhine asukoha- teave lisaks hädaabikõnele ka juhul, kui abivajaja võtab ühendust SMS-i teel. Asukoha- teavet edastatakse osaliselt ka rändlusklientide kohta, kes kasutavad välisriigi SIM-kaarte. WiFi ja GNSS-i kasutatakse asukoha määramiseks enam-vähem võrdselt sõltuvalt aasta- ajast: talvel tuvastatakse asukohti rohkem WiFi ja suvel GNSS-i põhjal. Harva edastatakse AML-i põhjal asukohateabena ainult võrguinfo. AML-i põhjal asukohateabe edastamise l on eeldus, et mobiiltelefon võimaldab suhtlust WiFi või GNSS-i vahendusel, mis valdava lt tähendab nutitelefoni. Seega on asukohateabe täpsus ja usaldusväärsus otseselt seotud mobiiltelefoni võimekusega, sest nuputelefonil AML-võimekus puudub. Asukohateave edastatakse Häirekeskusele SMS-iga. Seejuures tuleb arvestada, et mobiiltelefon on seadistatud viisil, et asukohateavet ei edastata, kui akutase on alla 10%. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt nähakse ette, et mobiiltelefonivõrgus hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateave peab olema määratud vähemalt 50 meetri täpsusega 80% juhtudest kalendriaastas. Sideettevõtja peab selle tagama 1. jaanuarist 2027. aastal. Regulatsioon on planeeritud, tuginedes Euroopa elektroonilise side seadustiku alusel antud komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2023/44412 . Euroopa elektroonilise side seadustiku kohaselt koosmõjus toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete direktiivi13 artikli 31 lõikega 3 tuleb tagada hädaabiteadete menetlemise vastavus nõuetele hiljemalt 28. juuniks 2027. Eelnõu kohaselt nõutakse asukohateabe suuremat täpsust ja usaldusväärsust 2027. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu § 2 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette määruse jõustumine. Lõikega 1 sätestatakse, et määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. Kuna eelnõukohaste nõuete täitmise üle peetakse arvestust kalendriaasta kaupa, on otstarbekas, et eelnõu jõustub 8 Sealsamas. 9 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2023. Elektroonilise side valdkonnas toimunud areng 2022. aastal, lk 16 (graafik 14). Tallinn. 10 Advanced Mobile Location ehk mobiiltelefonipõhine täpne asukohatuvastus, mille kaudu saadab mobiiltelefon automaatselt Häirekeskusesse hädaabinumbril 112 ühenduse võtja täpse asukohateabe. 11 Global navigation satellite system ehk ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem. 12 Komisjoni 16. detsembri 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/444, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 meetmetega, mille eesmärk on tagada toimiv juurdepääs hädaabiteenistustele kõnede kaudu, mis tehakse Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112. – ELT L 65, 2.3.2023, lk 1–8. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja t eenuste ligipääsetavusnõuete kohta. – ELT L 151, 7.6.2019, lk 70–115. 3 1. jaanuaril. See võimaldab nõuete täitmist kontrollida ja tagab võrreldavuse järgnevate aastatega. Lõikega 2 sätestatakse, et eelnõu § 1 punkt 3, millega karmistatakse mobiiltelefonivõr gus hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärsuse nõuet, jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal. Euroopa Liidus on alustatud üleminekut uue põlvkonna hädaabi- teenusele. Sellega kaasnevad IT-arendustööd, mis peavad parandama asukohateabe täpsust ja usaldusväärsust. Rangemale nõudele peab asukohateave vastama hiljemalt 28. juuniks 2027 (vt § 1 punkti 3 selgitust). Seetõttu peavad eelnõu koostajad otstarbekaks seada esialgu mobiil- telefonivõrgus hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsusele ja usaldusväärsus e le madalam ja edaspidiseks kõrgem eesmärk. Asukohateave muutub tehnoloogia arenguga usaldusväärsemaks, näiteks väheneb püsivõrgu kasutamine veelgi ja võetakse kasutusele uuemad mobiiltelefonid, mistõttu suureneb AML-põhise asukohateabe osakaal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 109 lõikes 6 on sätestatud, et liikmesriigi pädevad reguleerivad asutused kehtestavad hädaabinumbril 112 helistaja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärsuse kriteeriumid. Kriteeriumid peavad olema vastavuses komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/444 ettenähtud meetmetega. Eesmärk on tagada hädaabiteenistus e le toimiv juurdepääs hädaabikõnede kaudu, mis tehakse Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112. Euroopa Kohtu praktika14 kohaselt peaksid kriteeriumid tehniliste võimaluste piires tagama, et abivajaja asukoht tehakse kindlaks nii täpselt ja usaldusväärselt, et see võimaldab hädaabi- teenistusel tulla talle appi. Eelnõu on vastavuses Euroopa elektroonilise side seadustikuga ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/444. Kõrgust merepinnast või muud vertikaalse täpsuse kriteeriumi ei pea eelnõu koostajad otstarbekaks seada, sest Eesti aadressiandmetes ei kajastata ehitise korrust ja GNSS-iga määratud asukoha puhul ei ole reageerivale ametkonnale kõrgus merepinnast ilma lisaarvutusteta kasulik. Samuti ei sätestata erinevaid kriteeriume maa- ja linnapiirkonnas, sest Eestis ei ole see vajalik, kuna mobiiltelefonivõrgu tihedus ei ole seotud otseselt asustus- tihedusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Häirekeskus. Hinnangute kohaselt puudutab muudatus vähesel määral enamikku Häirekeskuse teenistujaid, keda on 265.15 Avalikus teenistuses töötas 2022. aastal 27 935 teenistujat.16 Seega on sihtrühm pigem väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Hädaabinumbril 112 ühenduse võtja usaldusväärne ja täpne asukohateave võimaldab Häire- keskuse päästekorraldajal hoida hädaabiteate menetlemisel kokku aega, mis kulub asukoha väljaselgitamisele, ja seeläbi lihtsustada Häirekeskuse tööd. Muudatuse tulemusena ei ole 14 Euroopa Kohtu 5. septembri 2019. aasta otsus kohtuasjas C 417/18, AW jt vs. Lietuvos valstybė, ECLI:EU:C:2019:671, resolutiivosa p 2. 15 Siseministri 18. septembri 2014. aasta määrus nr 38 „Häirekeskuse teenistuskohtade koosseis“. 16 Rahandusministeerium 2023. Avaliku teenistuse aruanne 2022, lk 14. 4 hädaabiteate menetlemisel vaja enam küsida niivõrd täpselt abivajaja asukohta, vaid pigem seda kinnitada. 2022. aastal võeti Eestis hädaabinumbril 112 ühendust kokku 1 171 822 korral ja abi saadeti välja 422 003 korral.17 Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised, kuivõrd muudatus ei too kaasa märkimisväärseid muudatusi Häirekeskuse töökorralduses. Eba- soovitavat mõju Häirekeskusele eelduslikult ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju Häirekeskuse töökorraldusele on oluline, kuid positiivne. 4.2. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: kogu Eesti elanikkond. Statistikaameti andmetel elab Eestis 2. oktoobri 2023. aasta seisuga 1 365 884 inimest.18 Muudatus mõjutab otseselt neid inimesi, kellel on hädaabivajadus või kes pöörduvad teisele inimesele abi kutsumiseks Häirekeskuse poole. Arvestades, et 2022. aastal võeti Eestis hädaabinumbril 112 ühendust 1 171 822 korral, on sihtrühm suur. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatusega tagatakse paremini kiire abi, millega säästetakse inimeste elu, tervist ja vara. Arvestades asjaolu, et hädaabinumbril 112 võetakse ühendust elu, tervist või vara ohustava sündmuse tõttu, ja ühenduse võtjate arvu aastas, on mõju ulatus ja avaldumise sagedus suured. Ebasoovitavat mõju muudatusega eelduslikult ei kaasne, kuivõrd Häirekeskusel on võima lik täpsustada asukohateavet ka hädaabinumbril 112 ühenduse võtjaga. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju Eesti elanikkonnale on oluline, kuid selgelt positiivne, kuna muudatus aitab abi paremini tagada. 4.3. Mõju majandusele ja ettevõtjatele Sihtrühm: sideettevõtjad. Suuremaid sideettevõtjaid on Eestis eelnõu koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS. Need sideettevõtjad katavad valdava osa Eesti telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse mahust. Kuigi selliseid sideettevõtjaid on vaid kolm, on sihtrühm siiski suur. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eelnõuga kehtestatavate nõuete täitmiseks on sideettevõtjatel vaja panna suuremat rõhku asukohateabe kvaliteedile. Sellega võib kaasneda vajadus teha arendustöid, näiteks tihendada mobiiltelefonivõrku, ja parandada ülevaadet telefonivõrgus kasutatavate telefonide tegelikust asukohast. 2024. aasta algusest kehtestatavad nõuded põhinevad senisel statistikal ja eeldatavalt ei kaasne nende täitmisega mõju. 2027. aasta algusest kehtestatav nõue toob kaasa tõenäolise lt arendusvajadusi, kuid üleminekuaeg on eelduslikult piisavalt pikk, et sellega arendustöödes arvestada. Mobiilsidevõrgus hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärs use nõuete kehtestamisel tuleb arvestada, et tiheasustusalal, eelkõige linnas, kehtib reegel, et mida suurem on mobiilsidetugijaamade arv, seda täpsemalt on võimalik ühenduse võtjat 17 Häirekeskus. Statistika ja uuringud. Vaadatud 03.10.2023. 18 Statistikaamet. Rahvaarv. Vaadatud 02.10.2023. 5 positsioneerida ja saata hädaabijuhtumi korral Häirekeskusele tema asukohateave. Seega suunatakse eelnõuga sideettevõtjaid ühelt poolt rajama linnadesse tihedamat mobiiltelefo ni- võrku, teisalt on aga oluline ka riigi ja kohaliku omavalitsuse toetus, et luua soodne keskkond mobiilsidetugijaamade rajamiseks ja opereerimiseks. Mõju avaldumise ulatus ja sagedus sideettevõtjatele on kokkuvõttes eelduslikult väikesed. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski eelnõu koostajad ette ei näe. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sideettevõtjatele on pika üleminekuaja tõttu pigem ebaoluline. 4.4. Mõju isikuandmete töötlemisele Eelnõuga ei kehtestata uut kohustust töödelda hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukoha- teavet, vaid täiendatakse praegust kohustust asukohateabe täpsuse ja usaldusväärsuse nõuetega. Sellega tagatakse Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 109 lõike 6 kohustuse reguleerimine riigisiseses õiguses. Kokkuvõttes ei muudeta eelnõuga isikuandmete töötlemist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Hädaabinumbril 112 ühenduse võtja asukohateabe täpsuse ja usaldusväärsuse nõuded toovad kõigile sideettevõtjatele lähiaastatel kaasa lisakoormuse ja -kulud, sest nendega tuleb arvestada telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu arendamisel. Siiski ei tehta eelduslikult telefoni- ja mobiil- telefonivõrgu arendustöid vaid eelnõuga kehtestatavate nõuete täitmiseks, vaid sideettevõtja planeeritud arendustööde käigus. Seetõttu pole võimalik hinnata eelnõu rakendamise otseseid kulusid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne otsest tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal, välja arvatud § 1 punkt 3, mis jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal. Jõustumisaega on selgitatud seletuskirja punktis 2 (eelnõu § 2 lõiked 1 ja 2). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Häirekeskusele, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus e le, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning sideettevõtjatele Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-1371 - Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. aasta määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6feab66e-09ac-4160-aaa0-db8cb3b29b71 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6feab66e-09ac-4160-aaa0-db8cb3b29b71?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main