Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 10.03.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22230200443 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxx (xxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 01.10.2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 22230200443, mille esemeks on Xxxxx Xxxxi poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxxx Xxxxile KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine. 01.10.2022 kella 16:35 paiku juhtis Xxxxx Xxxx Harjumaal Tallinnas Muuga teel Pärnamäe tee suunas mootorsõidukit Audi A6, reg.märk XXXXXX. Sooritades vasakpööret Pruuali teele ei veendunud tema oma manöövri ohutuses ning keeras ette temast möödasõitu sooritavale mootorrattale Triumph Legend, reg.märk XXXX. Selle tulemusel sai mootorrattal asunud sõitja Xxx Xxx tervisekahjustuse, millest paranemine kestab üle nelja kuu. Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxxx Xxxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; d) LS § 17 lg 5 p 3, mille kohaselt peab mitterööbassõidukijuht vasakule või tagasi pöörates andma teed vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendud ei määra teisiti; e) LS § 18 lg 1, mille kohaselt juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust;  f) LS § 39 lg 1, mille kohaselt peab juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle andtakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Seega pani Xxxxx Xxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi. Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub. Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü. Kahtlustatav on temale inkrimineeritud kuriteo omaks võtnud ning avaldanud siirast kahetsust, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu ning samuti vähendab kahtlustatava süüd. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsjale makstud tasu näol on kahtlustatav valmis võtma enda kanda. Samuti on kahtlustatav nõus hüvitama muud kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku kohtuarstlike ekspertiiside maksumuse kogusummas 168 eurot. Kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Tema kahjunõue leidis lahenduse väljaspool kriminaalmenetlust. Prokurörile adresseeritud 28.02.2023 e-kirjas palus kannatanu kriminaalmenetlus lõpetada. Samal päeval toimunud telefonivestluses kinnitas kannatanu prokurörile, et ei kanna kahtlustatava suhtes viha ega soovi tema kriminaalkorras karistamist. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22230200443 menetlus. 2. Kohustada Xxxxx Xxxxi maksma riigituludesse 600 (kuussada) eurot hiljemalt 10.08.2023. 3. Kohustada Xxxxx Xxxxi hüvitama kriminaalmenetluse kulu, milleks on isiku kohtuarstlike ekspertiiside (ekspertiisiaktid nr 22E-XXXxxxx ja nr 22E- XXXxxxx) maksumus kogusummas 168 eurot, hiljemalt 10.08.2023. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 1 DVD-plaat mootorsõidukite fotodega ning 1 CD-plaat kõnesalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde; - mootorratas Triumph Legend, reg.märk XXXX, on 04.10.2022 tagastatud omanikule Xxxxx Xxxxxxle.  6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad. 7. Kriminaalmenetluse kulud: kahtlustatava poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Indrek Sirgile makstud tasu jääb kahtlustatava Xxxxx Xxxxi kanda; muude menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Xxxxx Xxxxile allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu Xxx Xxxile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ilona Litvinova Ringkonnaprokurör Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele. (nimi, allkiri, kuupäev)