Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 18930000118

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 06.03.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 18930000118 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3891 lg-d 1 ja 3 – KarS § 22 lg 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (isikukood XXX) Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 18930000118, milles on teiste hulgas esitatud kahtlustus XXX KarS § 3891 lg-d 1 ja 3 – KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kahtlustuse sisu on kokkuvõtvalt järgnev: XXX osutas koos XXX, XXX, XXX ja XXX kaasabi äriühingutele XXX OÜ (registrikood XXX) ja XXX OÜ (registrikood XXX) ja nende juhile XXX ning äriühingule XXX OÜ (registrikood XXX) ja selle tegelikule juhile XXX nimetatud äriühingute käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena varjati perioodil alates jaanuarist 2018 kuni maini 2019 maksukohustust kokku summas 316 472,68 eurot. XXX, poolt maksukuriteo toimepanemisele osutatud kaasabi seisnes selles, et ta koostas XXX palvel nn arveveskisse kuuluvate äriühingute nimel tegelikkusele mittevastavaid arveid, mille eesmärgiks oli vähendada XXX OÜ ja XXX OÜ maksukohustust. Samuti korraldas ta sularaha tagastamist arveveski klientidele, saades selle tarbeks raha XXX, kes omakorda võttis selle välja erinevate nn variäriühingute pangakontodelt. Samuti tegi ta XXX juhendamisel variäriühingu pangakontol ülekandeid XXX OÜ-lt laekunud rahaliste vahenditega, kasutades kontosse sisenemiseks XXX käest saadud võõra isiku digi-ID kaarti koos PIN-koodidega. Lisaks aitas XXX maksukuriteo toimepanemisele kaasa sellega, et võimaldas teistel kuriteoskeemi kaasatud isikutel kasutada kuriteoga seotud toimingute tegemiseks (sh fiktiivsete arvete ja valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide koostamiseks) kontoriruume aadressil XXX, Tallinn, mida ta rentis läbi endaga seotud äriühingute ning mille kasutamise eest võttis XXX tasu. Seega on XXX alus kahtlustada KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o maksukohustuse vähendamise eesmärgil XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasaaitamises, mille tulemusel vähendati XXX OÜ maksukohustust 149 706,47 euro võrra, XXX OÜ maksukohustust 57 457,21 euro võrra ja XXX OÜ maksukohustust 109 309 euro võrra, seega kokku summas 316 472,68 eurot, s.o rohkem kui KarS §121 lg 2 kohaselt suurele kahjule vastavas summas (40 000 eurot). Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus KarS § 3891 lg-d 1 ja 3 – KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samas näeb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiipi, mis võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kriminaalasja asjaolusid arvestades esinevad kahtlustatava XXX puhul eeldused kriminaalasja lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Oma seisukohta põhjendab prokurör järgnevalt. KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav KarS § 3891 lg-te 1 ja 3 – KarS § 22 lg 3 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud ette vangistuse alammäära. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena tuleb KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et isiku süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud karistusraame. Käesoleval juhul tuleb ühelt poolt arvestada, et tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav keskmisest raskema teise astme kuriteona. Samuti on kuriteoga tekitatud võrdlemisi suur kahju. Samas leiab prokurör, et kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoskeemi üldpildi seisukohast on XXX panus selle toimepanemisse teiste isikutega võrreldes väiksem. Nimelt ei olnud ta erinevalt teistest kriminaalasjas kahtlustuse saanud isikutest seotud nn arveveskisse kuuluvate äriühingute igapäevase tegevuse kontrollimisega ning ei omanud süsteemset rolli äriühingute raamatupidamise korraldamise, arvete ja deklaratsioonide ettevalmistamise või muude sisuliste otsustamisprotsesside juures, vaid üksnes täitis episoodilistel juhtudel kuriteoskeemi peamise eestvedaja XXX poolt antud korraldusi. Nii on XXX puhul kriminaalmenetluses tuvastatud üksikud episoodid, mil ta koostas XXX palvel viimase äraolekul variäriühingute nimel võltsarveid ja tegi variühingu pangakontol ülekandeid ning tagastas arveveski klientidele sularaha. Seejuures ei tegutsenud ta neid ülesandeid täites iseseisvalt või oma äranägemise järgi, vaid vastavalt XXX juhistele. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka fakti, et XXX on andnud kriminaalmenetluses teiste tõenditega riimuvaid ütlusi, panustades seega tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisse. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on prokuröri hinnangul võimalik asuda XXX osas seisukohale, et tema süü ei ole suur. Viimaks on kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste. Eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine üldjuhul vajalik juhul, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või tema suhtes menetlus on otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Käesoleval juhul on XXX puhul tegu isikuga, kellel puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Samuti ei ole isiku suhtes viimase kahe aasta jooksul oportuniteediprintsiipi kohaldades kriminaalmenetlusi lõpetatud ning tema suhtes ei menetleta praegusel ajal muid kriminaalasju. Kriminaalasi nr XXX lõpetati XXX suhtes oportuniteediga 17.06.2020, s.o enam kui kaks aastat tagasi. Lisaks on oluline, et viimati nimetatud kriminaalasja sündmused jäid vahemikku mai 2018 – august 2019 ehk sisult toimusid praeguses kriminaalasjas menetletavate sündmustega üheaegselt. Seega pidanuks riik neid sündmuseid ideaalis koos menetlema ja ka ühetaolise hinnangu andma. Et riik seda teha ei suutnud, ei tohi isikule sellest tulenevalt raskemaid tagajärgi kaasa tuua. Eeldtoodud põhjustel leiab prokurör, et ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse XXX karistamiseks ning teda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ka muid mõjutusvahendeid rakendades. Üldpreventiivsest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine üldjuhul vajalik juhul, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul ei ole XXX näol tegemist ametilt erilist usaldusväärsust eeldava isikuga. Lisaks ei välista prokuröri hinnangul XXX suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist ka fakt, et majandusalaste kuritegude puhul üldjuhul eeldatakse avalikku menetlushuvi, kui laekumata maksusumma ületab 150 000 eurot. Nimelt on kriminaalasjas esitatud kahtlustused veel kahele füüsilisele isikule ja ühele juriidilisele isikule, kelle roll on XXX omaga võrreldes olulisem. Hetkel ei ole teada, et kriminaalasja oleks võimalik kõigi kriminaalasjas kahtlustatavateks olevate isikute suhtes lahendada väljaspool üldmenetlust. Arvestades asjaolu, et ainuüksi prokuratuuri poolt oleks sellisel juhul kohtusse kutsud ligikaudu 90 tunnistajat, võib jõustunud kohtulahendini jõudmine võtta veel märkimisväärse aja. Seega on mõistliku menetlusaja tagamiseks otstarbekas ja vajalik eristada ühelt poolt isikuid, kellel on suurem süü ja kelle tegude menetlemise vastu on seetõttu märkimisväärsem avalik huvi, ning teiselt poolt isikuid, kelle süü on väiksem ja kelle puhul räägib kuriteo toimepanemisest möödunud aeg või mõni muu asjaolu avaliku menetlushuvi äralangemise kasuks. Ülaltoodud arvestades mängib prokuröri hinnangul ka XXX puhul ajaline faktor olulist rolli. Nimelt on temale etteheidetava teo toimepanemisest möödunud enam kui kolm aastat. Samuti on teda ligikaudu sama kaua käsitletud kriminaalasjas kahtlustatavana. Lisaks on juba XXX süü suuruse hindamise juures tuvastatud, et tema panus ja roll kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemises oli teiste kahtlustatavatega võrreldes väiksem. Neil põhjustel leiab prokurör, et XXX on võimalik kohelda leebemalt kui teisi kriminaalasjas kahtlustatava staatuses olevaid isikuid. Ainuüksi kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel ning samuti kriminaalmenetluse lõpetamisel XXX pandav märkimisväärne kohustus annavad prokuröri hinnangul avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et maksualastele rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üldpreventsiooni eesmärkide saavutamine tagatud piisaval määral. Kõiki ülaltoodud asjaolusid kogumis hinnates on prokurör seisukohal, et käesolevas asjas on kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks vajalik avalik menetlushuvi ära langenud ning esinevad KrMS §-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18930000118 kahtlustatava XXX suhtes menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1.KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada XXX hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 30 000 eurot. 2.1.1. XXX annab oma tagasivõetamatu nõusoleku selleks, et kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustus loetakse osaliselt täidetuks 23.07.2019 läbiotsimisel XXX elukohast ja sõidukist äravõetud, Maksu- ja Tolliameti kontole nr XXX deponeeritud rahaliste vahendite arvelt summas 26 905 eurot, millised on arestitud Harju Maakohtu XXX määrusega nr XXX. 2.1.2. XXX tasub ülejäänud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks määratud summa 3095 eurot Maksu- ja Tolliameti ühele allpool nimetatud kontodest, kasutades viitenumbrit 003253016408 hiljemalt 09.03.2023: SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, SWIFT EEUHEE2X Swedbank – IBAN EE522200221013264447, SWIFT HABAEE2X Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300, SWIFT RIKOEE22 LHV Pank – IBAN EE957700771001523585, SWIFT LHVBEE22 2.1.KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada XXX maksma riigituludesse 4 000 eurot hiljemalt 09.03.2023. Makserekvisiidid väljastatakse XXX määruse allkirjastamise järgselt. 2.2.Menetluskulud, mis on tekkinud XXX lepingulise kaitsja osalusega seoses jätta XXX kanda. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: kehtivad tõkendid puuduvad. XXX omandis olevale kinnistule nr XXX on seatud kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks. Maksu- ja Tolliamet Eesti Vabariigi esindaja annab nõusoleku ning prokuratuur taotleb hüpoteegi omaniku nimele kandmist pärast XXX poolt käesolevas määruses sätestatud kohustuste tähtaegset ja täielikku täitmist. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 23.07.2019 läbiotsimisel aadressil XXX, Tallinn asuvas XXX ja XXX kasutuses olevas ruumis XXX oleva XXX töölaua pealt leitud ja ära võetud sülearvutid Dell Latitude E7270 ja Dell Latitude E7480 ning XXX poolt vabatahtlikult välja antud mobiiltelefonid Xiaomi Redmi Note 5 ja Xiaomi Redmi Note 7 ning 23.07.2019 läbiotsimisel aadressil XXX, Tallinn asuvas XXX ja XXX kasutuses olevas ruumis XXX oleva XXX töölaua pealt leitud ja ära võetud lauaarvuti Acer AXC-603G- UW13K1 – tagastatud XXX 26.07.2019; - 23.07.2019 läbiotsimisel aadressil XXX, Tallinn asuvas XXX ja XXX kasutuses olevas ruumis XXX oleva XXX töölaua pealt leitud ja ära võetud mälukaardid Kingston 2GB ja Kingston Micro HC 16GB ning XXX poolt vabatahtlikult välja antud AS-i SEB Pank PIN-kalkulaator XXX, 23.07.2019 läbiotsimisel XXX kasutuses olevast sõidukist XXX (reg-nr XXX) leitud ja ära võetud mälupulk JetFlash Transcend 8GB ning 23.07.2019 läbiotsimisel XXX elukohast aadressil XXX, Tallinn leitud ja ära võetud Swedbank AS- i PIN-kalkulaator XXX – tagastatud XXX 03.02.2020; - 23.07.2019 läbiotsimisel aadressil XXX, Tallinn asuvas XXX ja XXX kasutuses olevas ruumis XXX oleva XXX töölaua pealt leitud ja ära võetud Huawei modem ZEN SIM- kaardiga EE21180630007468 ja Huawei modem ZEN SIM-kaardiga EE21180807064219 ning 23.07.2019 XXX isiklike asjade seast leitud hõbedast värvi pulk kirjega „Kingston“ – tagastatud XXX 28.02.2022; - Ülejäänud asitõendite ja äravõetud objektide osas võetakse menetlusotsus vastu edasise menetluse käigus. 5. Kriminaalmenetluse kulud: XXX seotud menetluskulude osas vt p 2.2. 6. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu Maksu- ja Tolliameti esindaja XXX ning anda XXX. 7. KrMS § 207 lg-te 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile aadressil Wismari 7, 15188 Tallinn. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Savtšenkova ringkonnaprokurör XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus ning on määruse kätte saanud. XXX on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust ettenähtud tähtaja jooksul, uuendab prokuratuur KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) XXX XXX kahtlustatav kaitsja