Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

. Justiitsministeerium 09.08.2022 nr 5-11/22/2772 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis". Palume Teie kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul eelnõu esitamisest eelnõude infosüsteemis seoses eelnõu kiireloomulisusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: RO NMI 2023 eelnõu.docx RO NMI 2023 seletuskiri.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  03.08.2022 Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis “ SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni viie kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitsemi nisteeriumi poliitika planeerimi se osakonna nõunik Markus Holst (markus.holst @kaitseministeerium.ee) ning vastutav jurist on Teele Helemäe ( [email protected] ). NATO Mission Iraq Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018. aastal Brüsselis loodi väljaõppe operatsioon ( NATO Mission Iraq - NMI ) vastuseks Iraagi valitsuse palvele veebruarist 2018 toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist ning osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga. NATO mittelahinguline välja õppe- ja nõustamis operatsioon käivitati Bagdadis oktoobris 2018. NMI tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt , aid a tes Iraagil üles ehitada kestlikud , läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid , et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, kaasa arvatud Iraagi k aitseministeeriumit, r iikliku julgeolekunõuniku bürood ning peaministri bürood, ning koolit ab välja Iraagi instruktor e id väljaõppe teostamiseks riigi julgeolekustruktuurides. Professionaalse kaitsesektori olemasolu on vajalik Iraagi ja piirkonna stabiilsusele laiem alt ning Iraagi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Samuti õpetab NMI välja Iraagi julgeolekujõude tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osa le koos Iraagi jõududega lahing operatsioonides. NMI paku b väljaõpet järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks tegemine, sõjaline meditsiin, pioneeride ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja hooldus. NMI edendab kõigis oma tegevustes kaasavat lähenemist , soolise võrdõiguslikkuse ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste põhimõtteid. NMI-s töötab kokku 5 2 0 instruktorit, nõunikku ja haldustöötajat NATO rii kidest ja partnerriikidest, muuhulgas Austraaliast, Rootsist ja Soomest. NMI nõunikud töötavad Bagdadis ning selle lähistel Tajis ja Besmayas . 2021. aasta veebruaris kinnitasid NATO kaitseministrid üle toetuse Iraagile ja otsustasid vastavalt Iraagi valitsuse taotlusele laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude väljaõp etamisel , kiites heaks NMI muudetud operatsiooniplaani. Lisanduvate ülesannete põhifookus on Iraagi julgeolekuinstitutsioonide ja –õppeasutuste juhtiva tasandi nõustamisel ja väljaõppel. NMI tegevusulatus võib laieneda Suur-Bagdadi piirkonnast väljapoole, kuid on selgelt piiritletud Iraagi valitsuse vahetu kontrolli all olevate aladega. Kohandamine toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku nõuniku bürooga ning USA juhitava rahvusvahelise ISIL-i vastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve ( Combined Joint Task Force – Operation Inherent Resolve , CJTF-OIR) . Koostöö CJTF- OIRi ja NMI vahel on hea . NMI nõusta b Iraagi strateegilist tasandit ning CJTF-OIR peamiselt Iraagi relvajõudude operatiivtasandit ehk Iraagi ühendoperatsioonikeskust ja peaministri juures asuvat rahvuslikku operatsioonide keskust. USA jätkab ka NMI toetamist vajalike võimalditega . Lisaks koordineeritakse NMI tegevusi ÜRO ja Euroopa Liidu toetus- ja nõustamismissioonidega Iraagis ( United Na tions Assistance Mission for Iraq , United Nations Development Programme Iraq , European Union Advisory Mission in Iraq ) ning Iraaki kahepoolsete kokkulepete alusel toetavate riikidega, et tagada rahvusvahelise kogukonna toetus operats ioonile. NMI töö jätkub tavapäraselt vaatamata sellele, et pärast 10.10.2021 toimunud valimisi ei ole veel õnnestunud uut Iraagi valitsust moodustada. Eesti panus Eesti osalemine NMI-s on kooskõlas Eesti julgeoleku- ja välispoliitiliste prioriteetidega. Läbi osalemis e operatsioonil Iraagis aitab Eesti aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamise l e , NATO kollektiivse julge oleku tugevdamisel e ning seeläbi toetab Eesti liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Eesti panuse jätkamine NATO koormajagamisse globaalse julgeoleku kontekstis on jätkuvalt vajalik. Eesti alustas 2017. aasta novembris panustamist NATO tollasesse operatsiooni NATO Training and Capacity Building Activity in Iraq , lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväela s e. 2019. aasta esimesel poolaastal lähetas Eesti NMI- sse ühe sõjaväepolitseiniku , aasta teisel poolel oli Eesti panustamisel paus . Seoses NMI väljaõppetegevus e ajutise peatamisega ei saanud Eesti staabiohvitser 2020. aastal Iraa g i s oma teenistusülesandeid NMI-s täitma asuda. 2021 esimesel poolaastal panustas Eesti NMI-s staabiohvitser i ga ning aasta teisel poolel panustasime lisaks staabiohvitserile 6 kuud Taani üksuse koosseisus 36-liikmelise väekaitserühmaga, 2022. aastal panust ame NMI-s ühe staabiohvitseriga. Seoses sellega, et NMI on hetkel alliansi ainus mitte- kollektiivkaitseline operatsioon , kuhu Eesti panustab ning tulenedes sobiliku ametikoha vabanemisest NMI staabis on kavas 2023. aastal NMI- sse panustada kahe staabiohvitseriga . Tagamaks Eesti valmidus vajadusel suurendada panust NATO operatsioonide raames, taotleme mandaati panustamiseks kuni viie kaitseväelasega . Õiguslikud alused NMI -l osalemise riigisiseseks õiguslikuks aluseks on riigikaitseseaduse § 30 punkt 2, kuivõrd tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Iraagis tegutsemise õiguslikuks aluseks on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile, milles kutsutakse riike osalema ISIL-i vastases võitluses, ning Iraagi peaminister Haider al-Abadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kiri NATO-le . Iraagi peaminister Adil Abd Al- Mahdi kinnitas oma 20. veebruari 2020 kirjas , et Iraagi valitsus tervitab NATO rolli laienemist Iraagi julgeolekujõudude väljaõppes ja nõustamises. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles palusime aktsepteerida Eesti kaitseväelaste viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, omistades neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel on teenistus- või diplomaatiline pass. Sama staatus on ka mitme teise sama operatsioon i raames Iraaki panustava rii g i re lvajõudude liikmetel (nt Soome, Taani ja Ühendkuningriik). Panustamisega seotud kulu O salemise kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 202 3 . aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskuluks kavandatud 219 841 eurot (käibemaksuta) . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse koo skõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Justiitsministeeriumile. Eelnõu on kooskõlastatud Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi. EELNÕU 03.08 .2022 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutami s e tähtaja pikendamine E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: 1 . Pikendada alates 2023 . aasta 1. jaanuarist Riigikogu 20 21. aasta 8 . detsembri otsuses „ Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis “ sätestatud Kaitseväe kuni viie kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2 023 . aasta 31. detsembrini. 2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni kümne kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Iraaki. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 22 Algatab Vabariigi Valitsus 20 22 nr