Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

EELNÕU 25.07.2022 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse 24 . peatükiga järgmises sõnastuses: „24 . peatükk EUROOPA REISIINFO JA -LUBADE SÜSTEEMI RAKENDAMINE § 762 . Juurdepääs Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemile (1) Politsei- ja Piirivalveamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, 1–71), artikli 8 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 1 nimetatud riiklik üksus. (2) Politsei- ja Piirivalveamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 13 lõigetes 2 ja 4 nimetatud asutus, kellel on juurdepääs Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemile. (3) Maksu- ja Tolliamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 13 lõikes 2 nimetatud asutus, kellel on juurdepääs Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemile. (4) Kaitsepolitseiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 13 lõikes 4 nimetatud asutus, kellel on juurdepääs Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemile. § 763 . Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi riikliku keskse juurdepääsupunkti ülesanded ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi andmetele õiguskaitse eesmärgil juurdepääs u taotlemine (1) Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus oleva Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi riiklik u keskse juurdepääsupunkti ülesanne on kontrollida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 50 lõike 2 kohaselt, kas selles artiklis sätestatud korras esitatud taotlus saada õiguskaitse eesmärgil juurdepääs Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kesksüsteemile vastab selle määruse artiklis 52 sätestatud tingimustele, mille kohaselt saab liikmesr iigi määratud ametiasutus juurdepääsu Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kesksüsteemis salvestatud andmetele. (2) Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tollia met, prokuratuur ning Välisluureamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 50 lõikes 1 nimetatud asutused, kellel on õigus taotleda Politsei- ja Piirivalvea me ti koosseisus olevalt Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi riiklikult keskselt juurdepääsupunk tilt luba teha terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks otsinguid Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kesksüsteemis salvestatud andmetes ning saada juurdepääs selle määruse artikli 52 lõikes 4 sätestatud andmetele. 1 (3) Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi andmeid tohib töödelda üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 12619 lõikes 2 nimetatud kuriteo ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, sellise kuriteoga seotud kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks. § 764 . Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi andmetega tutvumine, nende parandamine , täiendamine ja kustutamine ning nende töötlemise piiramine (1) Kolmanda riigi kodanik võib esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 64 alusel Politsei- ja Piirivalveametile taotluse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi andmetega tutvumiseks, oma andmete parandamiseks, täiendamiseks ja kustutamiseks või nende töötlemise piiramiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotluse vaatab Politsei- ja Piirivalveamet läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artiklis 64 sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotluse kohta tehtud otsuse peale võib kolmanda riigi kodanik esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.“; 2) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses: „§ 191 . Piirikontrolli andmekogu andmete säilitamise tähtaeg Piirikontrolli andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem kümme aastat. Andmete säilita mise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.“; 4) paragrahvi 251 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21 ) Politsei taktikalise juhtimise andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem kümme aastat. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.“; 5) paragrahvi 251 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, andmete säilitamise tähtajad“. § 2. Kriminaalme netluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse 3 3 . peatükiga järgmises sõnastuses: „33 . peatükk EUROOPA REISIINFO JA -LUBADE SÜSTEEMI ANDMED § 12619 . Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi andmete töötlemine (1) Menetleja võib taotleda Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi riiklikult keskselt juurdepääsupunktilt luba teha otsinguid Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemis, kui see on vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. (2) Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi andmeid on lubatud töödelda üksnes käesoleva seadustiku § 4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo puhul.“. § 3. Välismaalaste seaduse muutmine 2 Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse 1 1 . jaotisega järgmises sõnastuses: „11 . jaotis Reisiluba § 452 . Reisiluba (1) Reisiluba on otsus, mis on tehtud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, 1–71), ning mis on nõutav selleks, et selle määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodanik vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52), artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud sisenemise nõuetele. (2) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 4 sätestatud seaduslikul alusel Eestisse saabumiseks peab välismaalasel olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kehtiv reisiluba. (3) Reisiluba ei anna õigust Eestisse siseneda või Eestis viibida. (4) Reisiloa menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning reisiloa võib anda Euroopa Parlamend i ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 alusel. § 453 . Reisiloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamis e otsuse vaidlustamine (1) Reisiloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada vaide Politsei- ja Piirivalveametile. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et isik on enne esitanud vaide Politsei- ja Piirivalveametile ning see on tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtajaks lahendamata. (3) Reisiloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamise avalduse vormi ning avalduses esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 2971 järgmises sõnastuses: „§ 2971 . Migratsioonijärelevalve andmekogu (1) Valdkonna eest vastutav minister asutab migratsioonijärelevalve andmekogu, mille eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. 3 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude kohta riiklikus järelevalves kogutud andmeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ametlik nimetus; 2) andmekogu pidamise kord; 3) andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis; 4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 5) andmekogudevaheline andmevahetus; 6) vastutava töötleja ülesanded; 7) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 8) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 9) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse: 1) välismaalasega seotud andmed; 2) välismaalase riskiprofiiliga seotud andmed; 3) välismaalase tööandjaga seotud andmed; 4) migratsioonijärelevalve teostamisega seotud teenistuja andmed; 5) migratsioonijärelevalve tööülesande täitmisega seotud andmed. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem 15 aastat. Andmete säilitamise tähtajad täpsustatakse andmekategooriate kaupa andmekogu põhimääruses. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu andmed on juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.“. § 4. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja teise Schengeni konventsiooni“ sõnadega „ning teise Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu“; 2) paragrahvi 68 punktis 1 asendatakse sõnad „või Schengeni konventsiooni“ sõnadega „või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu“; 3) paragrahvi 68 punkti 9, § 74 lõiget 42 , § 76 lõiget 3, § 14 lõiget 2, § 17 lõiget 3, § 272 ja § 32 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „konventsiooni“ sõnadega „või Euroopa Liidu“; 4) paragrahvi 75 lõiget 2, § 32 lõiget 12 ja § 321 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „konventsioo ni“ sõnadega „ja Euroopa Liidu“; 5) paragrahvi 32 lõigetes 1 ja 11 asendatakse läbivalt sõnad „Schengeni konventsiooniga ühine nud riigi“ sõnadega „Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi“. 4 § 5. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigip iir i seaduse muutmise seaduses (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) (RT I, 08.06.2022, 3) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktiga 11 lisatavat väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 14 lõiget 6, punktiga 34 muudetavaid § 331 lõike 5 punkte 2–4 ning punktiga 40 lisatavaid § 3316 lõike 5 punkte 2–4 täiendatakse pärast sõna „konventsiooni“ sõnadega „või Euroopa Liidu“; 2) paragrahvi 1 punktiga 34 muudetavat väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 331 lõiget 4 ning punktiga 40 lisatavat § 3316 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „konventsioo ni“ sõnadega „ja Euroopa Liidu“. § 6. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1, § 2 ja § 3 punkt 1 jõustuvad kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi kasutusele võtmiseks. (2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 2 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 5  Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa Rakendusakti kavandid Kavand 1 EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2022. a nr Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 102 lõike 1 ja § 228 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus “ muutmine Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 tekstis asendatakse sõna „teistesse“ sõnadega „Euroopa Liidu,“; 2) määruse 5. peatükki täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221 . Andmete töötlemine Euroopa reisiinfo ja reisilubade süsteemi rakendamiseks …………… § 2. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus” muutmine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 tekstis asendatakse sõna „teistesse“ sõnadega „Euroopa Liidu,“; 2) määruse 5. peatükki täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses: „§ 391 . Andmete töötlemine Euroopa reisiinfo ja reisilubade süsteemi rakendamiseks …………… § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta. 1 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 2  Kavand 2 EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2022. a nr Reisiloa andmisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamiseks esitatava avalduse vorm, avalduses esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 453 lõike 3 alusel. § 1. Reisiloa andmisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamiseks esitatava avalduse esitamine Reisiloa andmisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamisel esitab otsuse vaidlustaja vormikohase avalduse Politsei- ja Piirivalveametile Avaldusele lisatakse käesolevas määruses sätestatud dokumendid. § 2. Avalduse täitmise nõuded (1) Avaldus peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt. ………… § 3. Otsuse vaidlustamisel esitatavad dokumendid (1) Otsuse vaidlustamisel esitatakse: 1) avaldus, mille vorm on esitatud käesoleva määruse lisas; 2) dokumendid, mis tõendavad avalduses nimetatud asjaolusid; 3) ……….. § 4. Avalduses esitatavad andmed (1) Otsuse vaidlustaja kohta esitatakse avalduses järgmised andmed: 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3) ………… (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele esitatakse avalduses järgmised andmed: 1) Selle haldusorgani nimi, kellele avaldus esitatakse; 2) ……….. (3) Kui avaldust ei esita vaidlustaja isiklikult, esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele vaidlustaja esindaja kohta järgmised andmed: 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3 3) ……….. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler Lisa Reisiloa andmisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamiseks esitatava avalduse vorm 4  Kavand 3 EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2022. a nr Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2971 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu nimetus Andmekogu nimetus on migratsioonijärelevalve andmekogu (edaspidi andmekogu). § 2. Andmete töötlemine Andmekogus töödeldakse välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude kohta riiklikus järelevalves kogutud andmeid. § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi vastutav töötleja). (2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi volitatud töötleja). § 4. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest; 2) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule; 4) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist. (2) Volitatud töötleja: 1) arendab andmekogu vastavalt vastutavalt töötlejalt saadud ettepanekutele; 2) tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku teenusleppes kokkulepitud ulatuses ja korras. 2. peatükk Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded § 5. Andmekogu pidamise viis Andmekogu peetakse infotehnoloogilise andmekoguna. 5 § 6. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse (1) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaals use tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilis i turvameetmeid. (2) Andmekogus töödeldavate andmete turvaklass on………. 3. peatükk Andmekogusse kantavad andmed § 7. Välismaalase andmed ………….. § 8. Välismaalase riskiprofiiliga seonduvad andmed …………. § 9. Välismaalase tööandjaga seonduvad andmed …………. § 10. Migratsioonijärelevalve teostamisega seotud teenistuja andmed ………… § 11. Migratsioonijärelevalve tööülesande täitmisega seotud andmed ……….. 4. peatükk Andmete kandmine andmekogusse § 12. Andmeandja ……….. § 13. Andmekogudevaheline andmevahetus 1) Andmekogu vastutaval töötlejal on lubatud seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid teistesse riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ja sealt saada andmeid. Andmevahetus andmekogudega toimub riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu. (2) Andmekogu esitab päringuid järgmistesse andmekogudesse ja saab andmeid järgmiste st andmekogudest: 1) rahvastikuregister; 2) elamislubade ja töölubade register; 3) e-toimiku menetlemise infosüsteem; 4) isikut tõendavate dokumentide andmekogu; 5) töötamise register; 6) viisaregister; 6 7) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu: 8) …………… § 14. Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid ……….. § 15. Andmete andmekogusse kandmine ……….. § 16. Andmete õigsuse tagamine ……….. § 17. Ebaõigete andmete parandamine ………… 5. peatükk Juurdepääs andmekogu andmetele ja nende väljastamine andmekogust § 18. Juurdepääs andmekogu andmetele (1) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele on vastutava töötleja kindlaks määratud teenistujal talle teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalveasutuse kindlaks määratud teenistujal talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Juurdepääs andmekogule on volitatud töötleja kindlaks määratud töötajal talle tööülesanne te täitmiseks määratud ulatuses. (3) Andmekogule juurdepääsu õigus on andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. ………. § 19. Andmete väljastamine andmekogust ja logimine (1) Andmekogu vastutav töötleja väljastab andmekogusse kantud andmeid kolmandate le isikutele nende kirjaliku taotluse alusel, kui andmete väljastamiseks on seaduses sätestatud alus. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) peab arvestust andmete andmekogusse esitamise aja, andmete väljastamise aja, andmekoosseisu, andmeandjate ja andmete saajate üle; 2) säilitab iga andmekogusse tehtud päringu või kande kohta vähemalt toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed, kuupäeva ja kellaaja ning andmed toimingu liigi kohta. ………… 6. peatükk Andmekogu andmete säilitamine ……….. 7  7. peatükk Järelevalve andmekogu pidamise üle, andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu likvideerimine § 20. Järelevalve andmekogu pidamise üle (1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle teevad andmekogu vastutavad töötlejad ja avaliku teabe seaduse §-s 44 nimetatud asutused vastavalt õigusaktides sätestatud pädevusele. (2) ………. § 21. Andmekogu rahastamine Andmekogu pidamise kulu kaetakse Politsei- ja Piirivalveametile ning andmekogu majutaja le riigieelarvest selleks eraldatud rahast. § 22. Andmekogu likvideerimine Andmekogu likvideeritakse seaduse alusel. § 23. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 8  Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 12. septembril 2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, 1–71) (edaspidi ETIAS-e määrus). ETIAS-e määrusega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS) nende kolmandate riikide kodanike jaoks, kellelt ei nõuta välispiiri ületamiseks või lennujaa ma transiidiks viisat, et oleks võimalik hinnata, kas nende viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu. Sel eesmärgil on ETIAS-e määruses nähtud ette reisiluba ning reisiloa andmise või selle andmisest keeldumise tingimused ja kord. ETIAS-e määruse artikli 1 lõike 2 järgi sätestatakse selles määruses tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriikide määratud ametiasutused ja Europol teha otsinguid ETIAS- e kesksüsteemis säilitatavates andmetes terroriaktide või muude nende pädevusalasse kuuluva te raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Kuigi ETIAS-e määrus on Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt, on mõnes küsimuses jäetud liikmesriikidele õigus selles sätestatut täpsustada. Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse:  pädeva asutuse määramist ETIAS-e riiklikuks üksuseks;  asutuste juurdepääsuõigusi ETIAS-e andmetele;  riikliku keskse juurdepääsupunkti ülesandeid;  õiguskaitse eesmärgil ETIAS-e andmetele juurdepääsu õigusi;  ETIAS-es andmetega tutvumise, nende parandamise, täiendamise ja kustutamise ning nende töötlemise piiramisega seotud küsimusi;  reisiloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamise korda. Samuti luuakse eelnõuga õiguslik alus migratsioonijärelevalve andmekogu asutamiseks. Eelnõu ja selle alusel kehtestatava migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärusega luuakse Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) võimalus juba olemasoleva õiguse alusel teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle, et rakendada loetletud õigusi senisest tõhusamalt. Eelnõuga muudetakse politsei ja piirivalve seaduses (edaspidi PPVS) piirikontrolli andmekogu ja politsei taktikalise juhtimise andmekogu regulatsiooni. Muudatustega tuuakse seaduse tasemele isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg, mis on siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ § 18 lõike 1 kohaselt kümme aastat ja siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“ § 10 kohaselt kuni kümme aastat. Eelnõuga muudetakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust (edaspidi VSS) ning täpsustatakse välismaalase lahkumiskohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise territoriaa ls et 1 ulatust, hõlmates ka nende Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumid, mis Schengeni õigustikku täielikult ei kohalda. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik ud Jarmo Lilium ([email protected]) ja Maret Saanküll (maret.saankyll@siseministeerium. ee) ning nõunik Jana Laane ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud rakendusaktide kavandid, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valits use tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud ETIAS-e määruse rakendamisega. Väljatöötamiskavatsust enne eelnõu ei koostatud, sest eelnõus rakendatakse Euroopa Liidu õigust ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisulise lt lähtutud väljatöötamiskavatsusele sätestatud nõuetest. Migratsioonijärelevalve andmekogu regulatsiooni kohta ei koostatud väljatöötamiskavats ust, sest eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, kuna andmekogu luuakse juba seaduses sätestatud funktsiooni paremaks rakendamiseks. Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“1 kavandatud eesmärki, mille kohaselt tuleb suurendada piiri valvamise ja kaitsmise ning piirikontrolli kvaliteeti (vt alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ punkt 4.3.2). Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) PPVS avaldamismärkega RT I, 27.05.2022, 28; 2) kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) avaldamismärkega RT I, 29.04.2022, 4; 3) välismaalaste seadus (edaspidi VMS) avaldamismärkega RT I, 14.05.2022, 4; 4) VSS avaldamismärkega RT I, 08.06.2022, 23; 5) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigip iir i seaduse muutmise seadus (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) avaldamismärkega RT I, 08.06.2022, 3. Selleks, et võtta eelnõu seadusena vastu, on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, kuna KrMS-i kui kohtumenetluse seaduse muutmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 järgi vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on võtta kasutusele ETIAS. Eesmärgi saavutamiseks tehakse riigisiseses õiguses muudatused. ETIAS-e määruses on nähtud viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikele ette reisiluba, et oleks võimalik hinnata, kas nende viibimine liikmesriikide territooriumil ei kujuta 1 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 2 ega hakka kujutama endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu. Seega on reisiluba otsus, mille kohaselt ei ole faktilisi tõendeid ega piisavat alust järeldada, et isiku viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast sellist ohtu. Kuna selline reisiluba erineb oma olemuselt viisast, ei eelda see rohkem teavet ega koorma taotlejaid rohkem kui viisa taotlemine. Kehtiv reisiluba on liikmesriikide territooriumile sisenemise uus eeltingimus. Ainult reisiluba ei anna siiski automaatselt sisenemise õigust. ETIAS on automatiseeritud süsteem, mille põhieesmärk on teha kindlaks kõik Schengeni alale siseneda sooviva viisanõudest vabastatud reisijaga seotud julgeoleku-, sisserände- ja rahvaterviseohud enne reisija saabumist välispiirile. Reisiloa olemasolu on viisanõude st vabastatud kolmanda riigi kodaniku jaoks üks Schengeni alale sisenemise tingimustest ja selle puudumine on sisenemiskeelu kohaldamise alus välispiiril. Reisiluba on viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanikule vajalik sisenemiseks nii õhu-, mere- kui ka maismaapiiri kaudu. Enne välispiiri ületamist antud reisiluba annab reisijale teavet selle kohta, et tema kohta tehtud ohuhinnangu põhjal võib eeldada, et ta on Schengeni alale sisenemiseks sobilik. Samas ei taga kehtiva reisiloa olemasolu Schengeni alale sisenemist, kuna lõpliku otsuse Schengeni alale sisenemise võimaldamise kohta teeb piirivalve välispiiril pärast Schengeni piirieeskirjade s 2 sätestatud sisenemistingimuste kontrollimist. Viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodaniku taotlust, mis esitatakse veebilehe või mobiilirakenduse kaudu, kontrollitakse automatiseeritult Euroopa Liidu infosüsteemides, ETIAS-e spetsiaalses jälgimisnimekirjas ja kindlaks määratud taustakontrollireeglite alusel (riskiprofiilide alusel). ETIAS võimaldab teha kindlaks, kas esineb reisiloa väljastamist takistavaid asjaolusid. Kui need puuduvad, antakse reisiluba automaatselt, kui aga neid esineb, suunatakse taotlus riiklikule üksusele lisakontrolli. ETIAS-e eesmärgid on: - panustada kõrgetasemelise turvalisuse tagamisse, võimaldades eelhinnata reisiloa taotlejaga seotud turvariske enne tema saabumist välispiiri piiripunkti; - toetada riskide hindamise kaudu ebaseadusliku sisserände ennetamist enne taotleja saabumist välispiiri piiripunkti; - panustada riskihindamise kaudu rahvatervise kaitsmisse enne taotleja saabumist välisp iir i piiripunkti; - suurendada piirikontrolli tõhusust; - vähendada välispiiril kohaldatavate sisenemiskeeldude hulka; - toetada Schengeni infosüsteemi eesmärke, mis on seotud tagaotsitavate, teadmata kadunud või kinnipidamisele või väljaandmisele kuuluvate isikutega; - aidata ennetada, avastada ja uurida terrorismi ja muud rasket kuritegevust. ETIAS-t soovitakse Euroopas rakendada alates 2023. aasta novembrist ja selleks on vaja võtta vastu muudatused, et tagada riigisisene valmisolek ETIAS-e kasutusele võtmiseks. Eelnõuga luuakse õiguslik alus migratsioonijärelevalve andmekogu asutamiseks. Eelnõu ja selle alusel kehtestatava migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärusega luuakse PPA-le võimalus juba olemasoleva õiguse alusel teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 3 ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle, et rakendada loetletud õigusi senisest tõhusamalt. Migratsioonijärelevalvet teostab PPA, kelle eesmärk on tagada, et välismaalased täidavad neile VMS-iga seatud tingimusi Eestis viibimiseks, töötamiseks, õppimiseks, pereelu elamiseks jms. PPA eesmärk on ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku riigis viibimist ja töötamist ning tagada, et välismaalased kasutavad neile antud viibimisõigust eesmärgipäraselt. Praegu teostab PPA piiratud tööjõu tingimustes välismaalaste üle järelevalvet Exceli tabelite põhjal, mis ei ole otstarbekas. Migratsioonijärelevalve andmekogu loomise eesmärk on anda PPA-le kui riiklik u järelevalve teostajale pidev ajakohane teadlikkus ning seeläbi kiirem reageerimisvõimek us viibimisaluse tingimustele ja eesmärgile mittevastavate välismaalaste tuvastamiseks. Eelnõuga muudetakse PPVS-is piirikontrolli andmekogu ja politsei taktikalise juhtimise andmekogu regulatsiooni. Muudatustega tuuakse seaduse tasemele isikuandmete säilita mise maksimaalne tähtaeg, mis on siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ § 18 lõike 1 kohaselt kümme aastat ja siseministr i 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäär us “ § 10 kohaselt kuni kümme aastat. Eelnõuga muudetakse VSS-i ning täpsustatakse välismaalase lahkumiskohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise territoriaalset ulatust, hõlmates ka nende Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumid, mis Schengeni õigustikku täielikult ei kohalda. Schengeni infosüsteemi kasutavad nii Schengeni konventsiooni liikmesriigid kui ka need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes veel Schengeni õigustikku täielikult ei rakenda, st Bulgaar ia, Horvaatia ja Rumeenia. Samas puudub Schengeni infosüsteemile juurdepääs Euroopa Liidu liikmesriikidest Küprosel ja Iirimaal. Schengeni hindamistel on Euroopa Komisjon juhtinud liikmesriikide tähelepanu sellele, et tagasisaatmisdirektiivi3 reguleerimisala puudutab nii Schengeni konventsiooni kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide territooriume. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist ja sellega muudetakse PPVS-i, KrMS-i, VMS-i ja VSS-i. Paragrahvis 6 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 muudetakse PPVS-i. Paragrahvi 762 lõikes 1 sätestatakse, et PPA on ETIAS-e riiklik üksus. ETIAS-e määruse artiklis 2 on sätestatud määruse kohaldamisala. ETIAS-t kohaldatakse viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike suhtes ning Euroopa Liidu kodanike pereliikmete ja vaba liikumise õigust kasutavate kolmandate riikide kodanike pereliikmete suhtes, kui neil ei ole elamisluba. ETIAS koosneb ETIAS-e infosüsteemist, ETIAS-e kesküksusest ja ETIAS- e riiklikest üksustest. ETIAS-e määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt määrab iga liikmesriik pädeva asutuse ETIAS-e riiklikuks üksuseks. Sama artikli lõike 2 punkti a kohaselt on ETIAS- e riiklikul üksusel muu hulgas ülesanne vaadata läbi reisiloataotlus ja teha selle kohta otsus, kui taotluse automaatne menetlemine on andnud päringutabamuse ning ETIAS-e kesküksus on alustanud taotluse menetlemist mitteautomaatselt. ETIAS-e määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt on juurdepääs ETIAS-e infosüsteemile ainult ETIAS-e kesküksuse ja ETIAS-e riiklike üksuste 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.200 8, lk 98–106. 4 nõuetekohaselt volitatud töötajatel. Seetõttu sätestatakse eelnõuga PPVS-is pädev riiklik üksus, kes on PPA. Reisiloataotlusi töödeldakse üldjuhul automatiseeritult. ETIAS-e kesksüsteem võrdleb täisautomatiseeritult mõne minutiga taotleja esitatud andmeid Euroopa Liidu infosüstee mide andmete ja ETIAS-e jälgimisnimekirjaga, võttes arvesse ETIAS-e selgelt kindlaks määratud taustakontrollireegleid. Kui automatiseeritud protsessis ei avastatud ühtki päringutabamust või elementi, mis nõuaks lisaanalüüsi, väljastatakse reisiluba automaatselt ja taotlejat teavitatakse sellest e-posti teel. Hinnangute kohaselt antakse selline positiivne vastus enamiku taotluste puhul – eeldatavasti üle 95%-l juhtudest – ja see edastatakse taotlejale mõne minuti jooksul pärast lõivu tasumist. Kui automatiseeritud protsessis tehakse kindlaks mõni päringutabamus või element, mis vajab lisaanalüüsi, hindavad taotlust käsitsi edasi ETIAS-e kesküksus ja ETIAS-e riiklik üksus. Kui automatiseeritud kontrollimisel saadakse päringutabamus mõnes infosüsteemis või ETIAS- e jälgimisnimekirjas, tehakse kindlaks konkreetsed ohunäitajad või esineb ebakindlus taotleja isiku suhtes, töödeldakse taotlust ETIAS-e kesküksuses. ETIAS-e kesküksus kontrollib taotlust, et kõrvaldada mis tahes ebaselgus taotleja isiku suhtes, kasutades automatiseeritud protsessis saadud teavet. Kui ETIAS-e kesksüsteemi automatiseeritud protsessis saadakse (kinnita tud) päringutabamus ükskõik millises kasutatud andmebaasis või ETIAS-e jälgimisnimekirjas ja/või esineb märke sellest, et taotleja vastab taustakontrollireeglitele, edastatakse taotlus selle liikmesriigi ETIAS-e riiklikule üksusele, mille taotleja on taotlemisel märkinud riigina, kuhu ta kavatseb esimesena siseneda. Riiklik üksus peab taotlust hindama ja taotlejat tehtud negatiivsest või positiivsest otsusest teavitama hiljemalt 72 tundi pärast taotluse menetlusse võtmist. ETIAS-e riikliku üksuse ülesanne on hinnata ebaseadusliku rände, julgeoleku- või rahvaterviseohtusid ning otsustada, kas anda reisiluba välja või selle väljaandmisest keelduda. Kui teave, mille taotleja on taotluses esitanud, ei võimalda ETIAS-e riiklikul üksusel otsustada, kas anda reisiluba välja või selle väljaandmisest keelduda, võib asjaomane üksus paluda taotlejalt rohkem teavet ja/või dokumente. Seda tehakse e-posti teel, märkides selgelt, millised puuduvad andmed ja/või dokumendid tuleb esitada. See teave tuleb taotlejal esitada seitsme tööpäeva jooksul. ETIAS- e riiklik üksus peab saadud lisateabe põhjal 72 tunni jooksul tegema reisiloataotluse kohta otsuse. Erandlikel asjaoludel võidakse taotlejale esitada e-posti teel kutse tulla oma elukohariigis asuvasse konsulaati vestlusele. Paragrahvi 762 lõigetes 2, 3 ja 4 määratakse asutused, kellel on juurdepääs ETIAS-e andmetele. ETIAS-e määruse artikli 13 kohaselt tuleb määrata pädevad asutused, kellel on juurdepääs ETIAS-e kesksüsteemile. PPA on ETIAS-e määruse artikli 13 lõigete 2 ja 4 tähenduses nii piirivalve- kui ka immigratsiooniasutus ning täidab kõiki ETIAS-e määruse ülesandeid. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) on sama artikli lõikes 2 nimetatud piirivalveasutus. MTA ametnikud teostavad riigipiiri seaduse alusel piirikontrolli ja MTA on ETIAS-e määruse tähenduses piirivalveasutus. Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) on ETIAS-e määruse artikli 13 lõikes 4 nimetatud immigratsiooniasutus. KAPO määramisel pädeva asutusena on arvestatud talle VMS-i ja VSS-i alusel antud pädevust. Lisaks lühiajalise viibimise lõpetamise pädevusele on KAPO-l eelnimetatud seaduste alusel õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise asjaolude üle, samuti õigus kohustada välismaalast riigist lahkuma. Seega peab KAPO-l olema juurdepääs artikli 13 lõike 4 alusel ETIAS- e kesksüsteemile selleks, et saada teavet liikmesriigi territooriumil viibiva reisija reisiloa oleku kohta. 5 Paragrahvis 763 sätestatakse ETIAS-e riikliku keskse juurdepääsupunkti ülesanded ja ETIAS-e andmetele õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu taotlemine. ETIAS-e määruse artikli 50 lõike 1 kohaselt on riigisiseses õiguses vaja määrata ametiasutused, kellel on õigus taotleda luba teha terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks otsinguid ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud andmetes. Sama artikli lõike 2 kohaselt määrab iga liikmesriik keskse juurdepääsupunkti, kellel on juurdepääs ETIAS-e kesksüsteemile. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas on täidetud ETIAS-e määruse artiklis 52 sätestatud ETIAS-e kesksüsteemile juurdepääsu taotlemise tingimused, mille kohaselt saavad liikmesriikide määratud ametiasutused juurdepääsu ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud andmetele. Eelnõu kohaselt luuakse PPA koosseisu eraldi struktuuriüksusena ETIAS-e riiklik keskne juurdepääsupunkt, kelle ülesanne on kontrollida ETIAS-e määruse artikli 50 lõike 2 kohaselt, kas ETIAS-e määruse artiklis 50 sätestatud korras esitatud taotlus saada õiguskaitse eesmärgil juurdepääs ETIAS-e kesksüsteemile vastab ETIAS-e määruse artiklis 52 sätestatud tingimustele, mille kohaselt saavad liikmesriikide määratud ametiasutused juurdepääsu ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud andmetele. ETIAS-e määruse põhjenduse 40 järgi on ETIAS-e väljatöötamisel peetud oluliseks, et ETIAS peaks aitama ennetada, avastada ja uurida terroriakti ja muud rasket kuritegu. Võitluses terroriaktide ja muude raskete kuritegudega ning pidades silmas kuritegelike võrgustike üleilmastumist on hädavajalik, et määratud ametiasutustel, kes vastutavad terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eest, oleks oma ülesanne te tõhusaks täitmiseks vajalik teave. Euroopa Komisjon on välja toonud, et viisainfosüstee mi andmetele juurdepääs sellisel eesmärgil on juba aidanud tõhusalt kaasa oluliste le edusammudele inimkaubanduse, terrorismi või uimastikaubandusega seotud juhtumite uurimisel. Viisainfosüsteemis ei ole andmeid viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike kohta. ETIAS-e määruse põhjenduse 41 järgi on juurdepääs ETIAS-es sisalduvale teabele vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 4 osutatud terroriaktide ning nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK 5 osutatud muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Konkreetse uurimise raames ning tõendite ja teabe kogumiseks raske kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku või raske kuriteo ohvri kohta võivad määratud ametiasutused vajada juurdepääsu ETIAS-e andmetele. ETIAS-e andmed võivad olla ka vajalikud, et tuvastada terroriakti või muu raske kuriteo toimepanija isikut, eriti juhul, kui on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid. Juurdepääs ETIAS-ele terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks kujutab endast sekkumist nende isikute põhiõigusse eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid ETIAS-es töödeldakse. Seetõttu tuleks ETIAS-e andmeid säilitada ja teha need kättesaadavaks liikmesriikide määratud ametiasutustele üksnes ETIAS-e määruses sätestatud rangetel tingimustel. Sellega tagatakse, et ETIAS-es säilitatud andmeid töödeldakse ainult niivõrd, kuivõrd see on rangelt vajalik terroriaktide ja muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks kooskõlas Euroopa Kohtu praktikast, eelkõige Digital Rights Irelandi kohtuasjast6 , tulenevate nõuetega. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK. – ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21. 5 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelis e üleandmiskorra kohta. – EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1–20. 6 Euroopa Kohtu suurkoja 8. aprilli 2014. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-293/12 ja C-594/12, Digital Rights Ireland Ltd jt, ECLI:EU:C:2014:238. 6 ETIAS-e määruse põhjenduse 46 kohaselt peaks süstemaatiliste otsingute välistamiseks ETIAS-e kesksüsteemis säilitatavaid andmeid töötlema ainult erijuhtudel ja kui see on vajalik terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Määratud ametiasutused ja Europol peaksid taotlema juurdepääsu ETIAS-ele üksnes juhul, kui neil on alust arvata, et selle abil saaksid nad teavet, mis aitab tõkestada, avastada või uurida terroriakti või muud rasket kuritegu. ETIAS-e määruse artikli 50 lõikes 1 on nähtud ette, et liikmesriigid määravad ametiasutused, kellel on õigus taotleda luba teha terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise ks, avastamiseks ja uurimiseks otsinguid ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud andmetes. Seetõttu sätestatakse eelnõuga, et PPA, Keskkonnaamet (edaspidi KeA), KAPO, MTA, prokuratuur ja Välisluureamet (edaspidi VLA) on määratud ametiasutused, kellel on õigus taotleda PPA koosseisus olevalt ETIAS-e riiklikult keskselt juurdepääsupunktilt luba teha terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks otsinguid ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud andmetes ning saada juurdepääs ETIAS-e määruse artikli 52 lõikes 4 sätestatud andmetele. Eelnõuga määratud asutustest on uurimisasutused oma pädevuse piires PPA, KAPO, MTA, VLA, prokuratuur ja KeA. KAPO ja VLA on julgeolekuasutused. Mõlema julgeolekuasutuse teabe kogumise ja töötlemise ülesanded ja tegevussuunad kannavad muu hulgas terrorismi ennetamise ja tõkestamise eesmärki ning neil peaks olema õigus taotleda luba teha terroriakti või muu raske kuriteo tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks otsinguid ETIAS- e kesksüsteemis salvestatud andmetes. Muud rasked kuriteod hõlmavad ka riigivastas e id süütegusid, mis kuuluvad nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kategooriasse „sabotaaž“. Eespool on märgitud, et ETIAS-e määruse kohaldamisel on raske kuritegu nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutud õigusrikkumine või sellega samaväärne õigusrikkumine, kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt karistatav vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat. Nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK loetletud õigusrikkumised on võetud Eesti õigusesse üle KrMS-i § 4896 lõikes 1 ja selles toodud teod on kriminaliseeritud ka Eesti õiguskorras. KrMS-i § 4896 lõikes 1 loetletud kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine on eespool nimetatud asutuste ülesanne ja seetõttu on eelnõuga antud neile õigus taotleda luba teha otsinguid ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud andmetes. Paragrahvi 763 lõike 1 kohaselt kuulub ETIAS-e riiklik keskne juurdepääsupunkt PPA koosseisu ja sama paragrahvi lõike 2 järgi on PPA ka määratud asutus, kellel on õigus taotleda ETIAS-e riiklikult keskselt juurdepääsupunktilt luba teha otsinguid ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud andmetes. ETIAS-e määruse artikli 29 lõike 2 kohaselt võivad juhul, kui liikmesriigi õigus seda lubab, määratud asutus ja riiklik keskne juurdepääsupunkt kuuluda samasse organisatsiooni, kuid keskne juurdepääsupunkt peab oma ETIAS-e määrusest tulenevate ülesannete täitmis e l tegutsema määratud asutusest täiesti sõltumatult. Keskne juurdepääsupunkt on määratud asutusest eraldiseisev ja ei saa sellelt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta, vaid kontrollib sõltumatult. PPVS-i kohaselt on PPA ülesanne muu hulgas korraldada piirihalduse ja migratsioonivaldkonna asju. Seega on otstarbekas, et PPA täidab riikliku keskse juurdepääsupunkti ülesandeid. Samuti on PPA ülesanne menetleda süütegusid, seega tuleb talle 7 anda õigus taotleda luba teha päringuid ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud andmetes. Keskse juurdepääsupunkti sõltumatus tagatakse PPA töökorralduses. Keskne juurdepääsup unkt tegutseb oma ülesannete täitmisel sõltumatult PPA teistest ülesannetest. Keskse juurdepääsupunkti ametnikud asuvad eraldi struktuuriüksuses ja sama juhtimise all ei ole uurimisfunktsiooni täitvaid menetlejaid. Ülesannete täitmise õiguspärasust kontrollitakse sisekontrollimeetmetega ning kõik tegevused ja päringud, mida keskse juurdepääsupunk ti kaudu tehakse, logitakse. Määratud asutused saavad päringute tegemiseks juurdepääsu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile, kui on täidetud kõik ETIAS-e määruse artiklis 52 toodud alused. Keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas artiklis 52 sätestatud tingimused ETIAS-e kesksüsteemile juurdepääsu taotlemiseks on täidetud. Paragrahvis 764 reguleeritakse ETIAS-e andmetega tutvumist, nende parandamist, täiendamist ja kustutamist ning nende töötlemise piiramist. Samuti sätestatakse otsuse vaidlusta mise võimalused. ETIAS-e määruse põhjenduse 57 kohaselt tuleks kehtestada ranged ETIAS- e kesksüsteemile juurdepääsu reeglid koos vajalike kaitsemeetmetega. Samuti tuleks seoses isikuandmetega näha ette üksikisikute õigus oma andmetega tutvuda, neid parandada, piirata, täiendada ja kustutada ning õigus õiguskaitsele, eelkõige kohtulikule õiguskaitsele, ning avalike sõltumatute asutuste järelevalve andmete töötlemise üle. ETIAS-e määruse artiklis 64 on reguleeritud kolmanda riigi kodaniku õigust oma isikuandmetega tutvuda, lasta neid parandada, täiendada ja kustutada ning nende töötlemist piirata. Artikli lõike 1 kohaselt võib kolmanda riigi kodanik esitada taotluse, mis on seotud isikuandmete kaitse üldmääruse7 artiklites 15–18 sätestatud õigustega. Selleks, et kasutada määruse (EÜ) nr 45/20018 artiklitest 13–16 ja isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 15–18 tulenevaid õigusi, on taotlejal õigus pöörduda ETIAS-e kesküksuse või taotluse eest vastutava ETIAS-e riikliku üksuse poole. Taotluse saanud üksus vaatab taotluse läbi ja vastab sellele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 30 päeva pärast. Kui taotluse vastuses selgub, et ETIAS-e kesksüsteemis säilitatavad andmed on faktilise lt ebatäpsed või ebaseaduslikult registreeritud, parandab ETIAS-e kesküksus või vastutava liikmesriigi ETIAS-e riiklik üksus viivitamata need andmed või kustutab need ETIAS- e kesksüsteemist. Kui vastusena ETIAS-e määruse artikli 64 lõike 1 kohaselt esitatud taotlusele muudab ETIAS-e kesküksus või ETIAS-e riiklik üksus reisiluba selle kehtivusaja jooksul, korraldab ETIAS-e kesksüsteem artiklis 20 sätestatud automaatse menetlemise, et selgitada välja, kas muudetud taotlustoimik ei anna artikli 20 lõigete 2–5 kohaselt päringutabamust. Kui automaatse menetlemise tulemusel ei saada ühtegi päringutabamust, annab ETIAS- e kesksüsteem välja muudetud reisiloa, mille kehtivusaeg on sama kui algse loa puhul, ja teavitab sellest taotlejat. Kui automaatne menetlemine annab ühe või mitu päringutabamust, hindab vastutava liikmesriigi ETIAS-e riiklik üksus kooskõlas artikliga 26 julgeoleku-, ebaseaduslik u sisserände või suurt epideemiaohtu ning otsustab, kas anda muudetud reisiluba, või kui reisiloa andmise tingimused ei ole enam täidetud, tunnistada reisiluba kehtetuks. Kui ETIAS-e kesküksus või taotluse eest vastutava liikmesriigi ETIAS-e riiklik üksus ei nõustu väitega, et ETIAS-e kesksüsteemis säilitatavad andmed on faktiliselt ebatäpsed või ebaseaduslikult registreeritud, võtab ETIAS-e kesküksus või vastutava liikmesriigi ETIAS- e 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. – EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1–22. 8 riiklik üksus vastu haldusotsuse, milles selgitatakse asjaomasele isikule viivitamata kirjalik ult, miks ei kavatseta temaga seotud andmeid parandada või kustutada. Otsuses antakse asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, kuidas ta saab lõikes 2 osutatud taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustada, ning asjakohasel juhul ka selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus pädevatele asutustele või kohtutele ja millist abi on isikul võimalik saada, sealhulgas pädevatelt riiklikelt järelevalveasutustelt. Paragrahvi 764 lõikega 1 määratakse PPA asutuseks, kellele kolmanda riigi kodanik saab esitada taotluse teda puudutavate ETIAS-e andmetega tutvumiseks, nende parandamiseks, täiendamiseks ja kustutamiseks ning nende töötlemise piiramiseks. PPA vaatab taotluse läbi ETIAS-e määruse artiklis 64 sätestatud korras. Eelnõuga nähakse ette võimalus esitada taotlus PPA-le, kuid see ei piira andmesubjekti õigust saada Andmekaitse Inspektsioonilt (edaspidi AKI) abi ja nõuandeid isikuandmete parandamise, täiendamise, kustutamise või nende töötlemise piiramise taotluse korral ETIAS-e määruse artikli 64 lõike 4 kohaselt või saada teavet õiguse kohta pöörduda kaebusega AKI poole, nagu on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses või isikuandmete kaitse seaduses (edaspidi IKS). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 ja IKS-i § 28 lõike 1 järgi on andmesubjektil, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, õigus pöörduda kaebusega AKI poole. ETIAS-e määruse artikli 64 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud, et kui ETIAS-e kesküksus või taotluse eest vastutava liikmesriigi ETIAS-e riiklik üksus ei nõustu väitega, et ETIAS-e kesksüsteemis säilitatavad andmed on faktiliselt ebatäpsed või ebaseaduslikult registreeritud, võtab ETIAS- e kesküksus või vastutava liikmesriigi ETIAS-e riiklik üksus vastu haldusotsuse, milles selgitatakse asjaomasele isikule viivitamata kirjalikult, miks ei kavatseta temaga seotud andmeid parandada või kustutada. Otsuses antakse asjaomasele isikule ka teavet selle kohta, kuidas ta saab sama artikli lõikes 2 osutatud taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustada, ning asjakohasel juhul ka selle kohta, kuidas esitada hagi või kaebus pädevatele asutustele või kohtutele ja millist abi on isikul võimalik saada, sealhulgas pädevatelt riiklike lt järelevalveasutustelt. Paragrahviga 764 tagatakse kolmanda riigi kodanikule õiguskaitsevahendid, mis on ETIAS- e määruses ette nähtud. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 19 lõike 2 punkt 3, milles on nähtud ette, et piirikontrolli andmekogu andmete säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses, ning punktiga 3 sätestatakse andmete säilitamise tähtaja ülempiir seaduse tasemel ja antakse volitus kehtestada täpsem säilitamistähtaeg põhimääruses. Andmete, sealhulgas isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg on sätestatud siseministr i 20. detsembri 2007. aasta määruses nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ ja siseministri 25. septembri 2018. aasta määruses nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“. Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt peab andmekogu isikuand me te säilitamise tähtaja sätestama seadusandja. Tähtaega võib määrusega täpsustada, sealhulgas lühendada, kui andmekogu asutavas seaduses on selleks volitus.9 Muudatusega tuuaksegi isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg, mis on eelnimetatud määruste kohaselt kümme aastat, seaduse tasemele. Mõlemas määruses tuuakse aga välja täpsemad tähtajad, sealhulgas lühemate tähtaegade erisused. Piirikontrolli andmekogul ja politsei taktikalise juhtimise 9 Mikiver, M. Justiitsministeeriumi 2021. aasta analüüs „Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded regulatsioonile“. 9 andmekogul ei ole arhiivi ehk andmeid säilitatakse kõige rohkem kümme aastat andmete andmekogusse kandmisest arvates. Tähtaja möödumisel andmed kustutatakse. Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 muudetakse andmete säilitamise tähtaega politsei taktikalise juhtimise andmekogus. Andmete säilitamise tähtaja muutmise põhjused on samad mis eelnõu § 1 punktides 2 ja 3. Eelnõu §-ga 2 muudetakse KrMS-i. Õigus teha otsinguid ETIAS-e kesksüsteemi salvestatud andmetes selleks, et ennetada, avastada või uurida terroriakti või rasket kuritegu, sätestatakse KrMS-i § 12619 lõikes 1. Paragrahvi kohaselt võib menetleja taotleda ETIAS-e riiklikult keskselt juurdepääsupunktilt luba teha otsinguid ETIAS-es, kui see on vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Menetleja on PPVS-is määratud asutus, kellele on antud pädevus taotleda luba teha ETIAS-es päringuid. Lõikes 2 kitsendatakse töötlemise ulatust kuritegude nimekirjaga. ETIAS-e andmeid on lubatud töödelda üksnes KrMS-i § 12619 lõikes 2 loetletud kuritegude puhul, mille eest on võima lik määrata karistusena vangistus maksimumkestusega kolm aastat või enam. ETIAS-e määruse artikli 3 lõike 1 punkti 15 järgi on terroriakt õigusrikkumine, mis vastab ühele direktiivis (EL) 2017/541 osutatud õigusrikkumistest või on sellega samaväärne, ning punkti 25 järgi on raske kuritegu õigusrikkumine, mis vastab ühele raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud õigusrikkumistest või on sellega samaväärne, kui selle eest karistatakse liikmesriigi õiguses vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat. Seega on ETIAS-e määruse kohaselt ETIAS-e andmete töötlemine lubatud üksnes KrMS-i § 4896 lõike 1 punktides 1–21 ja 23–32 nimetatud kuriteo puhul. Loetelust on jäetud välja KrMS-i § 4896 lõike 1 punkt 22, sest piraatkoopia ja võltsitud kauba valmistamise ning nendega kauplemise eest ei ole nähtud karistusseadustikus ette vähemalt kolme aasta pikkust vabadusekaotust. Eelnõu §-ga 3 muudetakse VMS-i. Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse seaduse 2. peatüki 1. jagu 11 . jaotisega, kus nähakse ette reisiloa regulatsioon. Reisiluba on ETIAS-e määruse kohaselt tehtud otsus, mis on nõutav selleks, et ETIAS-e määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodanik vastaks Schengeni piirieeskirjade artikli 6 lõike 1 punktis b sätestatud sisenemisnõuetele. Kavandatava § 452 lõike 2 kohaselt peab välismaalasel VMS-i § 43 lõike 1 punktis 3 või 4 sätestatud seaduslikul alusel Eestisse saabumiseks olema sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud kehtiv reisiluba. ETIAS on automatiseeritud süsteem, mille põhieesmärk on teha kindlaks kõik Schengeni alale siseneda sooviva viisanõudest vabastatud reisijaga seotud julgeolek u- , sisserände- ja rahvaterviseohud enne reisija saabumist välispiirile. Reisiloa olemasolu on viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodaniku jaoks üks Schengeni alale sisenemise tingimustest ja selle puudumine on sisenemiskeelu kohaldamise alus välispiiril. Reisiluba on viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanikule vajalik sisenemiseks nii õhu-, mere- kui ka maismaapiiri kaudu. Enne välispiiri ületamist antud reisiluba annab reisijale teavet selle kohta, et tema kohta tehtud ohuhinnangu põhjal võib eeldada, et ta on Schengeni alale sisenemiseks sobilik. Samas ei taga kehtiva reisiloa olemasolu Schengeni alale sisenemist, kuna lõpliku otsuse selle kohta teeb 10 piirivalve välispiiril pärast Schengeni piirieeskirjades sätestatud sisenemistingimus te kontrollimist. Viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodaniku taotlust, mis esitatakse veebilehe või mobiilirakenduse kaudu, kontrollitakse automatiseeritult Euroopa Liidu infosüsteemides, ETIAS-e spetsiaalses jälgimisnimekirjas ja kindlaks määratud taustakontrollireeglite alusel (riskiprofiilide alusel). ETIAS-e süsteem võimaldab teha kindlaks, kas esineb reisiloa väljastamist takistavaid asjaolusid, ja kui esineb, suunata taotluse käsitsi kontrolli. Reisiluba ei anna õigust riiki sisenemiseks. ETIAS-e määruse põhjenduse 8 järgi on õigus saada reisiluba tingimuslik ja luba võidakse jätta andmata pereliikmele, kes kujutab ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahvatervisele vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ10 . Seda silmas pidades võib pereliikmelt nõuda, et ta esitaks oma isiku ja staatuse kindlakstegemiseks vajalikud isikuandmed ainult niivõrd, kuivõrd seda on vaja temast lähtuda võiva julgeolek uo hu hindamiseks. Ka pereliikme reisiloataotluse läbivaatamisel tuleks lähtuda üksnes julgeolekukaalutlustest, mitte rändeohust. Paragrahvi 452 lõike 4 kohaselt on reisiloa menetleja PPA ning reisiluba antakse ETIAS- e määruse alusel. Eelnõuga PPVS-i lisatavas §-s 762 on PPA määratud riiklikuks üksuseks, kelle ülesanne on menetleda reisiloataotlusi. ETIAS-e määruse artikli 37 lõike 3 kohaselt on taotlejal, kellele keelduti reisiluba andmast , õigus otsus edasi kaevata. Kaebus esitatakse taotluse kohta otsuse teinud liik mesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusega. Eelnõuga VMS-i lisatavas §-s 453 reguleeritakse reisiloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamist. Reisiloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada vaide PPA-le. Eelnõuga PPVS-i lisatavas §-s 764 on PPA määratud asutuseks, kes lahendab reisiloa otsuste peale esitatud vaideid. Vaide võib PPA-le esitada kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kümme päeva on vaide esitamiseks piisav, kuna vaidlustamine ei ole keeruline ja vaide esitajale kehtestatakse vaide esitamiseks täpne vorm, kus ta saab esitada vajalikud andmed. Eelnõuga VMS-i lisatava § 453 lõikes 2 sätestatakse, et selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et isik on enne esitanud vaide PPA-le ja see on tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtajaks lahendamata. Kohustuslik kohtueelne menetlus annab haldusorganile võimaluse vaadata oma otsus vaides esitatud argumentide pinnalt veel kord üle ja teha vajaduse korral uue otsuse. Samuti vähendab see kohtute koormust, sest nendeni ei jõua kaebused, millele on leidnud lahenduse haldusorgan haldusmenetluses. Eelnõuga lisatakse VMS-i § 453 lõige 3, milles nähakse ette, et reisiloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamise avalduse vormi ning avalduses esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Arvestades, et reisiloa sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, on otstarbekas esitada vaide vorm, kust nähtuvad andmed, mis on vajalikud vaide esitamiseks. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territoo riumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/ EM Ü, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ. – ELT L 158, 30.4.200 4, lk 77–123. 11 Selliselt jõuab PPA-sse vähem vaideid, mis ei vasta nõuetele, ja väheneb eelduslikult puuduste kõrvaldamiseks kuluv ressurss. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse VMS-i 6. peatükki §-ga 2971 ja kehtestatakse migratsioonijärelevalve andmekogu regulatsioon. Eelnõuga VMS-i lisatava § 2971 lõike 1 kohaselt asutab valdkonna eest vastutav minis ter migratsioonijärelevalve andmekogu, mille eesmärk on tagada avalik kord ja riiklik julgeolek välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. Andmekogu asutamise tulemusel on riiklik järelevalve edaspidi lihtsam, selgem, kiirem ja mõjusam. 2017.–2021. aasta rändestatistika ülevaate kohaselt on lühiajalise töötamise registreerimine viimaste aastate jooksul hüppeliselt kasvanud. Kui 2017. aastal registreeriti lühiaja li ne töötamine 7507 korral, siis 2021. aastal juba 32 894 korral, mis on üle nelja korra rohkem (vt tabel 1). 2020. aastal mõjutas lühiajalise töötamise registreerimist COVID-19 pandeemia ja sellest tingitud takistused piiriülesel liikumisel. Tabel 1. Lühiajalise töötamise registreerimine aastatel 2017–2021 (allikas: PPA) Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 Registreerimine 7507 19 790 32 182 22 059 32 894 Märgatav tõusutendents on ka pikaajaliste ehk D-liiki viisade väljastamisel. Kui 2017. aastal väljastati kokku 7283 pikaajalist viisat, siis 2021. aastal väljastati neid üle kolme korra rohkem ehk 25 941. Sealjuures kasutavad pikaajalist viisat peamiselt välismaalased, kes tulevad Eestisse lühiajaliselt töötama, õppima või külastama siin elavaid sugulasi ja sõpru (vt tabel 2). Tabel 2. Pikaajalised viisad reisi eesmärgi järgi aastatel 2017–2021 (allikas: PPA) Reisi eesmärk 2017 2018 2019 2020 2021 Ametireis 53 60 13 3 1 Iduettevõtlusega tegelemine 68 95 168 83 72 Lühiajaline töötamine 0 0 17 962 14 186 20 652 Kaugtöö 0 0 0 36 152 Kultuur 11 6 0 0 0 Meditsiinilised põhjused 4 6 3 11 20 Sport 8 25 3 0 0 Sugulaste või sõprade külastus 226 536 1336 1365 2088 Turism 16 35 1 1 0 Ärireis 4494 13 383 3664 317 479 Õpingud 1227 1539 1821 898 1532 Muu/puudub 1176 1070 942 582 945 Kokku 7283 16 755 25 913 17 482 25 941 Rändemaht on kasvanud ka esmaste tähtajaliste elamislubade poolest. Kui 2017. aastal väljastati kokku 3989 esmast tähtajalist elamisluba, siis 2021. aastal 6087. Esmaste tähtajaliste elamislubade arv on igal aastal suurenenud. 2020. aasta erandit saab seletada COVID-19 pandeemia ja sellest tingitud piirangutega. 12 Tabel 3. Esmased tähtajalised elamisload taotlemise põhjuse järgi aastatel 2017–2019 (allikas: PPA) Taotlemise põhjus 2017 2018 2019 2020 2021 Ettevõtlus 53 87 134 111 106 Pereränne 1182 1659 2272 1958 2642 Püsivalt Eestisse elama 28 14 12 11 8 asumine Töötamine 1500 1849 2215 2089 2249 Välisleping 18 31 17 8 4 Õppimine 1208 1265 1330 532 1078 Kokku 3989 4905 5980 4709 6087 Arvestades rände olulisust Eesti majandusele ja üha kasvavat vajadust välistööjõu järele, on rändemahu suurenemisel oluline tagada tasakaal rände järelevalve, sisserändajate lõimimise ja ebasoovitavate või rikkumisi toime pannud isikute tagasisaatmise võimekuse vahel. Ebaseadusliku sisserände ning viisade ja elamislubade väärkasutamise ennetamine, tõkestamine ja avastamine on üks aluspõhimõte, mis aitab tagada avalikku korda, ohjeldada kuritegevust ja hoida julgeolekut. Järelevalveametnikud teevad 1) järelkontrolli, kas välismaalane, kellel on riigis viibimiseks või elamiseks ja töötamiseks seaduslik alus, kasutab viibimisalust eesmärgipäraselt; 2) päringuid andmebaasidesse, et kontrollida viibimistingimuste täitmist; 3) kontrollkäike, et kontrollida välismaalase elukohta ja ettevõtte tegevust, ning 4) järelevalvet juriidilise isiku töötajate üle. On oluline tagada, et piiratud tööjõu ja -vahendite tingimustes oleks võimalik tagada sujuvam järelevalve, asendada käsitsi kontrollimisele ja andmesisestusele kuluv aeg digiteerimise ja automaatpäringutega ning tagada seeläbi ajakohasem teadlikkus ja sihista tum reageerimisvõimekus. Kasvav rändemaht toob migratsioonijärelevalvele paratamatult kaasa ka suurema koormuse. Olemasoleva võimekuse juures on migratsioonijärelevalve ametnikel keeruline rändega seotud rikkumisi õigel ajal tuvastada või ennetada. Ametnikel puudub infosüsteemipõhine abivahend, mille abil teha üksikpäringuid või päringuid mitme isiku kohta liidestatud süsteemidesse ning tulemuste põhjal filtreerida välja need Eestis viibivad isikud, kelle üle oleks vaja teostada järelevalvet ja rakendada lisakontrolli. Et tagada järelevalve põhjalikkus, tuleb järelevalveametnikel järelevalvetoimingute käigus koguda andmeid erinevatest süsteemidest. Kuna andmed on killustatud ja puudub keskne rakendus, mille abil koguda teistest ametniku käsutuses andmekogudest ja infosüsteemide st vajalikke andmeid, kulub käsitsi päringute tegemiseks ja kontrolltoiminguteks vajaliku info kogumiseks ebamõistlikult pikk aeg. Praegu kasutavad järelevalveametnikud endiselt Exceli tabeleid. Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutuselevõtt aitab oluliselt vähendada andmete käsitsi töötlemist ja sellele kuluvat aega. Andmekogu kasutamise korral on andmekvaliteet edaspidi parem ja õiged andmed leiab ühest andmekogust, kuhu on kogutud järelevalveks vajalik. Lisaks eelloetletud tegevustele on migratsioonijärelevalve oluline osa ka riskiprofiilide koostamine ja analüüs. See võimaldab tuvastada ebaseaduslikke rändemustreid, riskiriike, riskirühmi jm ning teha sihistatumaid kontrolltoiminguid. Praeguse PPA võimekuse juures on keeruline profiile koostada ja analüüsida, sest olemasolevad vahendid ei võimalda automatiseeritud andmetöötlust. Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutuselevõtt aitab lisaks riskiprofiilide loomisele ja analüüsimisele profiile ka hallata : automatiseeritud päringud 13 liidestatud andmekogudesse ja infosüsteemidesse aitavad tuvastada neid välismaalasi, kelle suhtes võib olla vaja teha veel järelevalvetoiminguid. Olulise osa migratsioonijärelevalve andmekogust moodustab ka võimekus hallata kontrollkäike. Olukorras, kus suurenenud nõudlus välistööjõu järele on toonud kaasa tööjõumaksudest kõrvalehoidmise, näiteks kui ei deklareerita välismaalasest töötajale tehtud makseid, ja töötamise tingimuste rikkumisi, näiteks kui ei ole välismaalase töötamine nõuetekohaselt registreeritud, on füüsilised sihistatud kontrollkäigud oluline osa järelevalveametnike igapäevatööst. Migratsioonijärelevalve andmekogu võimaldab kontrollkäike paremini planeerida ja luua aruandeid, milles saab kajastada nii kontrollkä igul osalenud koostööpartnereid (MTA, Tööinspektsioon), kontrollitud isikuid ja asukohti kui ka tulemusi. Parem haldussuutlikkus aitab hinnata olukorrapilti tervikuna ja süstematiseeritult. Migratsioonijärelevalve andmekogu aitab ebaseaduslikku rännet nii avastada kui ka ennetada ja tõkestada ning seeläbi tagada Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire ja tõhusa tagasisaatmise. Andmekogu loomisega muutub PPA migratsioonijärelevalve teenuse osutamine märgatavalt: info on digiteeritud, automatiseeritud kontrolliga paraneb teenuse kvaliteet, kogutud andmed salvestatakse ühes keskkonnas, ametnikele on tagatud tööülesannete täitmist toetav ja vajalike funktsioonidega töölaud ning avaneb võimalus seni käsitsi kontrollimisele ja andmesisestusele kuluvat aega rakendada VMS-i nõuete täitmise sihistatud seireks ja reageerimisvõimekuse suurendamiseks. Seega luuakse migratsioonijäreleva lve andmekoguga järelevalveametnikele töövahend, mis võimaldab teostada järelevalvet senisest tõhusamalt. VMS-i § 2971 lõike 2 kohaselt töödeldakse migratsioonijärelevalve andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude kohta riiklikus järelevalves kogutud andmeid. VMS-i § 2971 lõike 3 kohaselt on migratsioonijärelevalve andmekogu vastutav töötleja PPA, sest andmekogusse kantavad andmed tekivad PPA-s. Andmekogu volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. VMS-i § 2971 lõikes 4 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministr ile migratsioonijärelevalve andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Sama paragrahvi lõikes 5 loetletakse, mida andmekogu põhimääruses reguleeritakse. Põhimääruses reguleeritakse järgmist: andmekogu ametlik nimetus, andmekogu pidamise kord, andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis, andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest, andmekogudevaheline andmevahetus, vastutava töötleja ülesanded, volitatud töötleja ja tema ülesanded, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. VMS-i § 2971 lõikes 6 antakse üldloetelu migratsioonijärelevalve andmekogusse kantavatest andmetest. Andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis kehtestatakse põhimäär uses (VMS-i § 2971 lg 5 p 3). Seaduse tasemel nähakse ette ka migratsioonijärelevalve andmekogu andmete säilita mise maksimaalne tähtaeg, mis on 15 aastat. Kui andmeid on vaja säilitada alla 15 aasta, sätestatakse nende andmete säilitamise tähtaeg andmekategooriate kaupa andmekogu põhimäär uses (VMS-i § 2971 lg 7). VMS-i § 2971 lõike 8 kohaselt on migratsioonijärelevalve andmekogu andmed juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. 14 Eelnõu §-dega 4 ja 5 muudetakse VSS-i. Eelnõu §-des 4 ja 5 täpsustatakse VSS-is läbivalt välismaalase lahkumiskohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise territoriaalset ulatust, hõlmates ka nende Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumid, mis Schengeni õigustikku täielikult ei kohalda. Välismaalase Eestist lahkuma kohustamise regulatsioon põhineb tagasisaatmisdirektiivil. Tagasisaatmisdirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid kohustama kolmanda riigi kodanikk u lahkuma oma päritolu- või transiidiriiki ja kohaldama lahkumiskohustuse täitmata jätmise korral tema suhtes sissesõidukeeldu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2018/186011 ja (EL) 2018/186112 kohaselt tuleb kolmandate riikide kodanike lahkumiskohustuse ja sissesõidukeelu andmed kanda Schengeni infosüsteemi. Seega on tagasisaatmisotsusel ja sissesõidukeelu kohaldamise otsusel üldjuhul mõju kogu Schengeni alal, kui välismaalast vastuvõttev riik on kolmas riik. Schengeni infosüsteemi kasutavad nii Schengeni konventsiooni liikmesriigid kui ka need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes veel Schengeni õigustikku täielikult ei rakenda, st Bulgaar ia, Horvaatia ja Rumeenia. Samas puudub Schengeni infosüsteemile juurdepääs Euroopa Liidu liikmesriikidest Küprosel ja Iirimaal. Schengeni hindamistel on Euroopa Komisjon juhtinud liikmesriikide tähelepanu sellele, et tagasisaatmisdirektiivi reguleerimisala puudutab nii Schengeni konventsiooni kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide territooriume. VSS-i muudatustega täpsustatakse välismaalase lahkumiskohustuse ja sissesõiduke e lu kohaldamise territoriaalset ulatust, hõlmates ka nende Euroopa Liidu liikmesriik ide territooriumid, mis Schengeni õigustikku täielikult ei kohalda. Eelnõu §-s 6 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse uut terminit „Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi riiklik keskne juurdepääsupunkt“. Termin võetakse kasutusele ETIAS-e määruse järgi. ETIAS-e riiklik keskne juurdepääsupunkt on PPA koosseisus üksus, mille kaudu taotletakse terrorismi ja muu raske kuritegevuse ennetamiseks juurdepääsu ETIAS-e kesksüsteemi andmetele. ETIAS- e riiklik keskne juurdepääsupunkt kontrollib, kas kõik tingimused juurdepääsu taotlemiseks ETIAS-e kesksüsteemi andmetele on täidetud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu § 1 punkt 1, § 2, § 3 punkt 1 ning §-d 4 ja 5 on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Riigisiseste seaduste Euroopa Liidu õigusele vastavuse analüüs on esitatud seletuskirja kolmandas osas (eelnõu sisu ja võrdlev analüüs). Eelnõu § 1 punkt 1, § 2 ja § 3 punkt 1 on kooskõlas seletuskirja punktis 1.3 nimetatud ETIAS-e määrusega. Eelnõu §-d 4 ja 5 on seotud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860, Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks . – ELT L 312, 7.12.2018, lk 1–13. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006. – ELT L 312, 7.12.2018, lk 14–55. 15 riigipiiri seaduse muutmise seadusega (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) (RT I, 08.06.2022, 3) ning need on kooskõlas selle seaduse seletuskirja 13 punktis 1.3 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. ETIAS Sihtrühm: muudatused puudutavad neid kolmandate riikide kodanikke, kes on viisanõude st vabastatud ja ületavad liikmesriigi välispiiri, ning pädevate asutuste ametnikke, eelkõige PPA ja MTA migratsioonijärelevalve ametnikke, kes teevad piirikontrolli. 6.1.1. Mõju riigi sisejulgeolekule Eelnõuga kaasneb oluline mõju riigi siseturvalisusele, kuna ETIAS-e kesksüsteemis salvestatud andmetele juurdepääsu tagamisega antakse õiguskaitseasutustele oluline vahend võitluses terrorismi ja muu raske kuritegevusega. Sellega aidatakse kaasa nii Eesti kui ka kogu Schengeni ala sisejulgeoleku suurendamisele. 6.1.2. Mõju majandusele 6.1.2.1. Mõju turismile seoses kolmanda riigi kodaniku reisiloakohustusega Schengeni alale sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele on sätestatud Schengeni piirieeskirjade artiklis 6. Kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile artiklis 6 sätestatud nõuetele, on keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile, ja juhindudes Schengeni piirieeskirjade artiklist 14, kohaldatakse talle välispiiril sisenemiskeeldu. ETIAS-e määruse kohaselt lisandub nõue, et viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanikul peab Schengeni alale sisenemiseks olema kehtiv reisiluba, mille puudumisel kohaldatakse talle sisenemiskeeldu. Schengeni alale reisida sooviv kolmanda riigi kodanik peab veebilehe või mobiilirakenduse kaudu esitama reisiloataotluse ja ootama selle kohta positiivset või negatiivset otsust. Kuna seni sellistel reisijatel reisiloa taotlemise kohustust ei olnud, on tegemist märkimisväärse muudatusega, mis nõuab neilt kohanemist ehk loa taotlemist enne kavatsetavat välispiiri ületamist. Tasulise reisiloa taotlemise kohustus võib avaldada reisijatele negatiivset mõju, kuna nõuab neilt lisatoimingute tegemist ja nende eest tasumist. Kuna reisiloa puudumine on edaspidi sisenemiskeelu kohaldamise alus, võib pärast ETIAS-e rakendamist suureneda piiril kohaldatud sisenemiskeeldude arv. Teisalt kaasneb ETIAS-e kasutuselevõtuga positiivne mõju, sest suureneb viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike kindlustunne, kuna need, kellele on keeldutud reisiloa väljastamisest, ei kuluta aega ega raha Schengeni välispiirile saabumiseks. Seitsme euro suurune reisiloa lõiv on piisavalt väike ja reisiloa planeeritav kolmeaastane kehtivusaeg piisavalt pikk, et muudatus ei avalda turismile negatiivset mõju. Reisiloa taotleja seisukohast on ETIAS-e kasutamine tehtud võimalikult lihtsaks, võimaldades täita taotlus veebilehel või mobiilirakenduse kaudu, samuti ei nõua see palju aega, kuna üldjuhul saab kolmanda riigi kodanikust taotleja ETIAS-est positiivse vastuse minutite jooksul. Samuti on 13 518 SE. 16 eelnõus valitud reisiloa võimalikuks pikimaks kehtivusajaks kolm aastat, mis on mugav eelkõige sagedase reisija jaoks, kuna ei ole kohustust taotleda uut reisiluba enne igat reisi. Andmaks reisijatele aega uue Euroopa Liitu sisenemise tingimusega harjuda, on ETIAS- e määruse kohaselt nähtud ette kohustus viia läbi teavituskampaania, samuti üleminekuaeg kuni poolteist aastat ETIAS-e kasutuselevõtust arvates. Üleminekuaja esimesel kuuel kuul ei ole reisiloa puudumine sisenemiskeelu kohaldamise alus, vaid reisijaid teavitatakse reisiloa nõudest. Teavituskampaania läbiviimiseks koostab Euroopa Komisjon ühise teabelehe. Seega kaasneb ETIAS-e määrusega küll negatiivne mõju, mis võib avalduda Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti kui turismisihtkoha atraktiivsuse vähenemises, kuid sellise mõju vähendamiseks on ette nähtud erinevad kompensatsioonimeetmed. 6.1.2.2. Mõju veoettevõtjatele14 seoses lisakohustusega kontrollida kolmanda riigi kodaniku reisiloa olemasolu enne tema toimetamist Schengeni välispiirile ETIAS-e määruses on nähtud veoettevõtjatele (edaspidi vedaja) ette kohustus kontrollida lisaks Schengeni konventsiooni15 kohaselt liikmesriikide territooriumile reisimiseks vajalike reisidokumentide olemasolule ka seda, kas viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanikul on kehtiv reisiluba. Praeguse kohustuse kõrval kontrollida reisidokumentide ja seadusliku aluse (viisa) olemasolu enne kolmanda riigi kodaniku Schengeni välispiirile toimetamist on reisiloa kontroll vedajate jaoks lisatoiming. VMS-i muudatus, mis kohustab vedajat kontrollima välispiirile toimetatava kolmanda riigi kodaniku reisidokumente ja seaduslikku alust (viisat), jõustus 1. oktoobril 2013. aastal. Seega, eeldatavasti ei tohiks lisakontroll vedajatele suuri kohanemisraskusi tekitada. Küll aga peavad vedajad selleks, et oleks võimalik reisiloa olemasolu kontrollida, tagama tehnilise valmisoleku ETIAS-e kesksüsteemist andmete pärimiseks. Selleks tuleb vedajatel arendada välja liides ja hankida tehnilised vahendid, mis võimaldavad veebis loa olemasolu kontrollida. ETIAS-e rakendamisega tekivad vedajatele, kes transpordivad reisijaid maismaapiiri kaudu, erinevad probleemid. Erinevalt õhu- ja merepiiri kaudu reisimisest ei ole bussi- või rongireisijatel nõutud end transpordivahendile registreerida ning piletit on võimalik hankida ka bussist või rongist, samuti tuleb reisijaid kontrollida vahepeatustes, mistõttu tekib oht jääda sõidugraafikust maha. Lisaks, arvestades, et reisiluba on elektrooniline ja seda on võima lik kontrollida üksnes veebi kaudu, võivad eelkõige bussiettevõtjatel tekkida loa olema solu kontrollimisel probleemid mobiililevi katkestuse korral kolmandas riigis. Pikemas perspektiivis ja reisijate mahu suurenemisel võib eeldada, et vedajatele kaasneb positiivne mõju. Transpordivahendile ei võeta enam isikut, kelle puhul ilmneksid välispiir il sisenemiskeelu kohaldamise alused, näiteks aktiivne sissesõidukeeld Schengeni infosüstee mis. Nii vähenevad vedaja kulud, mis on seotud välispiirilt tagasi saadetava välismaa lase transportimisega tagasi kolmandasse riiki. 14 Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24–27) artikli 2 punkti a kohaselt on veoettevõtja füüsiline või juriidiline isik, kelle töö on reisijate vedu õhu, mere või maismaa kaudu. 15 Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta. 17 ETIAS-ega kaasneb vedajatele mõju, kuid see sõltub eelkõige välispiiri ületajate ja seaduslik u sisserändevoo tendentsidest ning välispiiril toimuvatest arengutest, näiteks viisanõude st vabastatud riikidest saabuvate otselendude lisandumine või uute piiripunktide avamine, samuti tulevikus sõlmitavatest viisavabastuslepingutest. 6.1.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju PPA-le seoses ETIAS-e riikliku üksuse ülesannete lisandumisega ETIAS-e määruses on nähtud liikmesriikidele ette kohustus tagada ETIAS-e riikliku üksuse ööpäevaringne töö16 . Riikliku üksuse ülesanded on reisiloataotluste lisakontroll (sealhulgas riskide hindamine), teistest liikmesriikidest saadud infopäringutele vastamine ja vajaduse korral teiste liikmesriikidega sisuliste otsuste tegemisel konsulteerimine. Lisaks peab riiklik üksus täitma keskse juurdepääsupunkti rolli. Muudatuse mõju on oluline, kuid sõltub eelkõige välispiiri ületajate ja seaduslik u sisserändevoo tendentsidest ning välispiiril toimuvatest arengutest, näiteks viisanõudest vabastatud riikidest saabuvate otselendude võimalik lisandumine, uute piiripunktide avamine või teistest liikmesriikidest saadetud taotluste üle konsulteerimine, samuti tulevikus sõlmitavate st viisavabastuslepingutest, mida ei ole aga ETIAS-e rakendamise aega silmas pidades võima lik prognoosida. 6.1.4. Eelnõu rakendamisega seotud kulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud PPA-le ja vedajatele. Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendist on e-piiride rakendamiseks ette nähtud 791 miljonit eurot, millest 480 miljonit eurot on ette nähtud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks ning ülejäänud 311 miljonist eurost 212,1 miljonit eurot kasutatakse ETIAS-e väljatöötamiseks. See katab nii Euroopa Liidu tasandi arendus- ja tegevuskulud kui ka liikmesriikide piiritaristute lõimimise kulud. Võttes aluseks hinna ngud taotluste arvu kohta (umbes 40 miljonit taotlust), on Euroopa Komisjoni hinnangul ETIAS rahaliselt jätkusuutlik, kuna lõivudest saadav tulu on piisav, et katta ETIAS-e arenduskulud ja iga-aastased tegevuskulud (85 miljonit eurot aastas). Reisiloa lõivudest saadav tulu on plaanis eraldada ETIAS-e infosüsteemi, ETIAS-e kesküksuse ja ETIAS-e riiklike üksuste püsivate tegevus- ja hoolduskulude katmiseks. 2018.–2023. aastal arendab eu-LISA välja 1) ETIAS-e kesksüsteemi; 2) ühtsel tehnilis e l kirjeldusel põhineva riikliku liidese kõigi liikmesriikide tarbeks; 3) sidetaristu kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste vahel, võimaldades kesksüsteemil ühenduda liikmesriikide piiritaristu te ja riiklike üksustega; 4) avaliku veebilehe ja mobiilirakenduse; 5) e-posti teenuse; 6) turvalise konto teenuse; 7) võrguliidese vedajatele ning 8) tarkvara, mida kesküksus ja riiklikud üksused kasutavad taotluste menetlemiseks. Liikmesriikidel tuli ettevalmistustega alustada 2020. aastal. Liikmesriikide riiklike üksuste IT-vahendite hankimiseks ja paigaldamiseks ning Frontexi juurde loodava keskse üksuse töötajate värbamiseks kulutab Euroopa Komisjon arendusetapis 4,2 miljonit eurot. 16 Eelnõu kohaselt nähakse konsulteerimisel Europoliga ette kohustus kasutada liikmesriikideja Europoli vahelisi olemasolevaid sidekanaleid. Seega on otstarbekas määrata reisiloataotluste käsitsi menetlemise eest vastutavaks riiklikuks üksuseks PPA ööpäev ringi toimiv teabehaldusbüroo kontaktkeskus, millel on ka sidekanal Europoliga suhtlemiseks. 18 Liikmesriikide piiritaristute lõimimiseks ETIAS-ega on planeeritud kulutada 92,3 miljo nit eurot. Riikliku liidese aastased ülalpidamiskulud tekivad alates ETIAS-e rakendamise st. Euroopa Komisjon on eraldanud Eestile Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade instrumendist ETIAS-e liidestamiseks kesksüsteemiga ja ETIAS riikliku üksuse loomiseks 3,216 mln (100% EL toetus). Raha saab kasutada kuni 31.12.2023. Piirhalduse ja viisapoliitika rahastuseks on planeeritud perioodiks 2022-2029 ETIAS-e jätkuarendusteks 400 000 eurot ning süsteemi ülalpidamiseks ja riikliku üksuse kuludeks 1,55 mln eurot. Kuna ETIAS võetakse kasutusele pärast praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamise lõppu, plaanitakse selle rahastamist käsitleda järgmise mitmeaastase finantsraamistiku teemalistel aruteludel. Seega on PPA-le kaasnevad kulud eelkõige seotud riikliku üksuse ülesannete täitmisega ja neid on täna teadaoleva info põhjal samuti võimalik Euroopa Liidu rahalistest vahenditest rahastada. ETIAS-e teostatavusuuringule tuginedes väljastatakse umbes 95%-le reisiloa taotlejatest reisiluba automaatselt ETIAS-e kesksüsteemist viie minuti jooksul, 1–2% taotlustest menetletakse kesküksuses ja kuni 3% taotlustest edastatakse läbivaatamiseks liikmesriikidele. Euroopa Komisjoni hinnangul kulub riiklikus üksuses ühe taotluse läbivaatamiseks keskmiselt 30 minutit. Lähtudes eeldusest, et Eesti riiklikku üksusesse edastatakse menetlemiseks kuni 160 taotlust kuus, kuluks riiklikul üksusel taotluste menetlemiseks 80 tundi kuus. See maht võimaldaks lisanduvat halduskoormust paindlikult jaotada. Kuna aga praegu ei ole võima lik hinnata, kui palju taotlusi õiguskaitseasutused ETIAS-e kesksüsteemi andmetele juurdepääsuks riiklikule üksusele esitavad, ega prognoosida teistest liikmesriikidest Eesti riiklikule üksusele konsulteerimiseks edastatavate taotluste arvu ning reisilubade tühistamise ja kehtetuks tunnistamisega ja vaietega seotud töömahtu, ei ole võimalik ka hinnata riiklikule üksusele ETIAS-e rakendamisega kaasnevat tegelikku töökoormust. Seetõttu tuleb lisaressursi vajadus vaadata ETIAS-e rakendamisel üle. Vedajatele kaasnevad kulud sõltuvad eelkõige olemasolevast taristust, samuti olemasolevate st tehnilistest seadmetest, näiteks dokumendilugejad. Selleks, et vedajad saaksid reisiloa andmeid ETIAS-est otsida, saavad nad turvalise veebijuurdepääsu eu-LISA arendatud ja hallatava le võrguliidesele, sealhulgas võimaluse kasutada mobiilseid tehnilisi lahendusi. Vedajatele kaasnevad kulud on seotud vedaja liidese väljaarendamisega, võimaldades liidestada vedajate süsteemid ETIAS-e liidesega, samuti kaasnevad liidese ülalpidamiskulud. Vedajatele kaasnevate kulude suurust ei ole praegu võimalik hinnata. Eeltoodust lähtudes on vajalik edasine arutelu Euroopa Komisjoniga, et selgitada vedajatele eelnõu rakendamisega kaasneva arenduse mahtu ja sellega seotud kulusid. 6.1.5. Andmekaitsemõju Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 10 on nähtud ette, et kui isikuand me te töötlemise õiguslik alus tuleneb Euroopa Liidu õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi õigusest ja selles õiguses on reguleeritud kõnealust konkreetset isikuand me te töötlemise toimingut või nende kogumit ning andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise raames tehtud, ei pea seda uuesti tegema. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 teise lõigu kohaselt on Euroopa Liidu määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Arvestades, et Euroopa Komisjon on ETIAS- e määruse koostamisel mõju hinnanud, ei hinnata eelnõu andmekaitsemõju uuesti. Eelnõu koostajad on arvestanud, et tegemist on Euroopa Liidu infosüsteemiga, kogutavaid andmeid säilitatakse Euroopa Liidu ameti hallatavas kesksüsteemis ja ETIAS-e rakendamiseks ei ole Eesti ametiasutustel vaja koguda lisaandmeid ega neid andmekogudes säilitada. Samuti on 19 ETIAS-e määruses nähtud ette andmete töötlemise reeglid ja järelevalve töötlemistoimingute üle. Need sätted on piisavalt selged ja ei vaja rakendusmeetmeid Eesti õiguses. 6.2. Migratsioonijärelevalve andmekogu loomine Eelnõuga luuakse õiguslik alus migratsioonijärelevalve andmekogu asutamiseks. PPA teostab riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle. Loodav andmekogu tagab paremad võimalused eespool loetletud õiguste senisest tõhusamaks rakendamiseks. 6.2.1. Mõju valitsusasutuste korraldusele Suurenenud nõudlus välistööjõu Eestisse sissetoomise järele võib tuua kaasa Eesti tööturu kaitse mehhanismidest (palgakriteeriumi nõue, töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemis e l Eesti Töötukassa nõue) ja tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidmise. Selle vältimiseks tuleb tõhustada järelevalvet tööturu kaitse mehhanismidest kinnipidamise üle, mistõttu on viimaste l aastatel kasvanud PPA läbiviidavate menetluste arv. Lühiajalise töötamise registreerimise maht on viimase viie aastaga mitmekordistunud ja paralleelselt on kasvanud ka nende rikkumis te hulk, kus maksukohustuslaste registris on tuvastamata isikuid või välismaalastele ei deklareerita väljamakseid või deklareeritakse neid lühema perioodi kohta või alla kehtestatud palgakriteeriumi nõude. VMS-is sätestatud Eestis töötamise tingimuste rikkumise ja seaduses ette nähtud väiksema töötasu maksmise või selle maksmata jätmise korral jäävad täitmata maksukohustused Eesti riigi ees. Selle tulemusena õõnestatakse ausat konkurentsi ja Eesti riigil jääb saamata tulu, millest muu hulgas rahastatakse sotsiaalkindlustussüstee mi. Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutuselevõtt aitab tuvastada välistööjõuga seotud rikkumisi, tagada ettevõtluskeskkonna ausam konkurents ning vähendada rände- ja maksureeglite rikkumisi. Sihtrühm. Kavandatav muudatus mõjutab PPA-d. Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutavad PPA ametnikud, kes tegelevad elamisloa- ja viisamenetluse ning migratsioonijärelevalvega, s.o kokku umbes 100 ametnikku. Sihtrühma suurus on võrreldes riigiasutuste koguarvuga väike. Võrdluseks võib välja tuua, et avalikus teenistuses töötas 2021. aastal 28 424 teenistujat. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Ulatus. PPA peab tagama, et välismaalased täidavad neile VMS-iga seatud tingimusi Eestis viibimiseks, töötamiseks, õppimiseks, pereelu elamiseks jms. PPA eesmärk on nii ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku riigis viibimist ja töötamist kui ka tagada, et välismaalased kasutavad neile antud viibimisõigust eesmärgipäraselt. Praegu teostab PPA piiratud tööjõu tingimus tes välismaalaste üle järelevalvet Exceli tabelite põhjal, mistõttu puudub ajakohane ja tegelik ülevaade, kas välismaalased täidavad neile seadusega seatud tingimusi. Migratsioonijäreleva lve andmekogu kasutusele võtmisega kasvab PPA kui riikliku järelevalve teostaja pidev ajakohane teadlikkus ning seeläbi kiirem reageerimisvõimekus viibimisaluse tingimuste le ja eesmärgile mittevastavate välismaalaste tuvastamiseks. Migratsioonijärelevalve andmekogu loomise ga muutub PPA migratsioonijärelevalve teenuse osutamine märgatavalt: info on digiteeritud, automatiseeritud kontrolliga paraneb teenuse kvaliteet, kogutud andmed salvestatakse ühes keskkonnas, ametnikele on tagatud tööülesannete täitmist toetav ja vajalike funktsioonide ga töölaud ning avaneb võimalus seni käsitsi kontrollimisele ja andmesisestusele kuluvat aega rakendada VMS-i nõuete täitmise sihistatud seireks ja reageerimisvõimekuse suurendamiseks. Seega saavad migratsioonijärelevalve ametnikud töövahendi, mis võimaldab teostada järelevalvet senisest tõhusamalt. Mõju ulatus on väike, sest PPA põhiülesandeid ei muudeta, vaid ta jätkab samade tööülesannete täitmist. Seega ei kaasne vajadust muudatuse ga kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Mõju on positiivne, sest migratsioonijäreleva lve 20 andmekogu kasutusele võtmine suurendab oluliselt tehnilist võimekust teostada migratsioonijärelevalvet. Sagedus. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste ülesandeid eelnõuga ei muudeta ja migratsioonijärelevalve andmekogu kasutusele võtmisest tingitud võimalike tööprotsessi muudatuste mõju on ühekordne. Ebasoovitava mõju risk. Ebasoovitava mõju esinemise riski ei ole. Kavandatava muudatuse tulemusel on edaspidi võimalik teostada tõhusamat migratsioonijärelevalvet ja päringud toimuvad automaatselt, mis vähendab märgatavalt PPA ametnike käsitsi tööd. Mõju olulisus. Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutusele võtmisega kaasneb sihtrühma le oluline positiivne mõju: tööprotsess automatiseeritakse, mis toob omakorda kaasa tõhusama migratsioonijärelevalve. 6.2.2. Mõju e-riigile Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutuselevõtuga paraneb riigi andmete kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus, tagatakse teiste andmekogude ja infosüstee mide koostalitlusvõime ning väheneb vajadus leida vanade süsteemide arendamiseks pidevalt lisaraha. Migratsioonijärelevalve andmekogu loomisega muutub märkimisväärselt PPA migratsioonijärelevalve teenuse osutamine: info on digiteeritud, automatiseeritud kontrolliga paraneb teenuse kvaliteet, kogutud andmed salvestatakse ühes keskkonnas, ametnikele on tagatud tööülesannete täitmist toetav ja vajalike funktsioonidega töölaud ning avaneb võima lus seni käsitsi kontrollimisele ja andmesisestusele kuluvat aega rakendada VMS-i nõuete täitmise sihistatud seireks ja reageerimisvõimekuse suurendamiseks. Praegu riigil selline andmekogu puudub ja ametnikud teevad käsitsi päringuid erinevatesse registritesse, et järelevalveks vajalikke andmeid kontrollida. Migratsioonijärelevalve andmekogu võimaldab järelevalveametnikel teha eeltööd senisest tõhusamalt ja vältida ressursside raiskamist. Riigil on seeläbi pidev ajakohane teadlikkus ning kiirem reageerimisvõimekus viibimisaluse tingimuste le ja eesmärgile mittevasta va te välismaalaste tuvastamiseks. Ebaseadusliku rände ning viisade ja elamislubade väärkasutamise ennetamine ja tuvastamine aitab tagada avalikku korda ja julgeolekut ning seda, et välismaalased viibivad Eestis seaduslikult ja eesmärgipäraselt, täites seejuures kõiki kehtestatud tingimusi. Sihtrühm. Kavandatav muudatus mõjutab välismaalasi, kelle andmeid migratsioonijäreleva lve andmekogus töödeldakse. Selliseid välismaalasi on aastas umbes 100 000. 2022. aasta alguse seisuga oli Eesti rahvaarv 1 331 796. Võrreldes Eesti rahvaarvuga on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Ulatus. PPA eesmärk on nii ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku riigis viibimist ja töötamist kui ka tagada, et välismaalased kasutaksid neile antud viibimisõigust eesmärgipäraselt. Praegu teostab PPA välismaalaste üle järelevalvet Exceli tabelite põhjal, mistõttu puudub ajakohane ja tegelik ülevaade, kas välismaalased täidavad neile seadusega seatud tingimus i. Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutusele võtmisega kasvab PPA kui riikliku järelevalve teostaja pidev ajakohane teadlikkus ning seeläbi kiirem reageerimisvõimekus viibimisa luse tingimustele ja eesmärgile mittevastavate välismaalaste tuvastamiseks. Mõju ulatus sihtrühmale on väike, sest välismaalased, kelle andmeid kontrollitakse, ilmselt isegi ei taju muudatust, kuna nad ei ole teadlikud, mis viisil nende andmeid kontrollitakse. Muudatusega ei kaasne sihtrühmale kohanemisvajadust. 21 Sagedus. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma käitumist muudatus ei mõjuta. Sihtrühmale ei kaasne migratsioonijärelevalve andmekogu kasutusele võtmisega uusi kohustusi. Ebasoovitava mõju risk. Ebasoovitava mõju esinemise riski ei ole. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest andmete kontroll on senisest kiirem. Mõju olulisus. Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutusele võtmisega ei kaasne sihtrühmale olulist mõju. 6.2.3. Andmekaitsemõju Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 35 sätestatud andmekaitsealane mõjuhinnang on PPA-s koostamisel. Migratsioonijärelevalve andmekogus isikuandmete töötlemisele on sätestatud selged nõuded ja andmete säilitustähtajad. See tagab läbipaistvuse ja andmete töötlemise eesmärgipärasuse. Õigusaktides on seatud piirid ka vastutavale töötlejale ja need on andmesubjektile õigusaktidest teada. Migratsioonijärelevalve andmekogu loomisega tagatakse andmete suurem turvalisus ja salastatus: on kindlad nõuded andmekogule, andmete töötlemise le ja päringute logimisele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. ETIAS Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud PPA-le ja vedajatele. Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendist on e-piiride rakendamiseks ette nähtud 791 miljonit eurot, millest 480 miljonit eurot on ette nähtud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks ning ülejäänud 311 miljonist eurost 212,1 miljonit eurot kasutatakse ETIAS-e väljatöötamiseks. See katab nii Euroopa Liidu tasandi arendus- ja tegevuskulud kui ka liikmesriikide piiritaristute lõimimise kulud. Võttes aluseks hinna ngud taotluste arvu kohta (umbes 40 miljonit taotlust), on Euroopa Komisjoni hinnangul ETIAS rahaliselt jätkusuutlik, kuna lõivudest saadav tulu on piisav, et katta ETIAS-e arenduskulud ja iga-aastased tegevuskulud (85 miljonit eurot aastas). Reisiloa lõivudest saadav tulu on plaanis eraldada ETIAS-e infosüsteemi, ETIAS-e kesküksuse ja ETIAS-e riiklike üksuste püsivate tegevus- ja hoolduskulude katmiseks. 2018.–2023. aastal arendab eu-LISA välja 1) ETIAS-e kesksüsteemi; 2) ühtsel tehnilis e l kirjeldusel põhineva riikliku liidese kõigi liikmesriikide tarbeks; 3) sidetaristu kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste vahel, võimaldades kesksüsteemil ühenduda liikmesriikide piiritaristu te ja riiklike üksustega; 4) avaliku veebilehe ja mobiilirakenduse; 5) e-posti teenuse; 6) turvalise konto teenuse; 7) võrguliidese vedajatele ning 8) tarkvara, mida kesküksus ja riiklikud üksused kasutavad taotluste menetlemiseks. Liikmesriikidel tuleb ettevalmistus tega alustada 2020. aastal. Liikmesriikide riiklike üksuste IT-vahendite hankimiseks ja paigaldamiseks ning Frontexi juurde loodava keskse üksuse töötajate värbamiseks kulutab Euroopa Komisjon arendusetapis 4,2 miljonit eurot. Liikmesriikide piiritaristute lõimimiseks ETIAS-ega on planeeritud kulutada 92,3 miljo nit eurot. Riikliku liidese aastased ülalpidamiskulud tekivad alates ETIAS-e rakendamise st. Euroopa Komisjon on eraldanud Eestile Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade 22 instrumendist ETIAS-e liidestamiseks kesksüsteemiga ja ETIAS riikliku üksuse loomiseks 3,216 mln (100% EL toetus). Raha saab kasutada kuni 31.12.2023. aasta. Piirhalduse ja viisapoliitika rahastuseks on planeeritud perioodiks 2022-2029 ETIAS-e jätkuarendus teks 400 000 eurot ning süsteemi ülalpidamiseks ja riikliku üksuse kuludeks 1,55 mln eurot. Kuna ETIAS võetakse kasutusele pärast praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamise lõppu, plaanitakse selle rahastamist käsitleda järgmise mitmeaastase finantsraamis tik u teemalistel aruteludel. Seega on PPA-le kaasnevad kulud eelkõige seotud riikliku üksuse ülesannete täitmisega ja neid on eelnõu kohaselt samuti võimalik Euroopa Liidu rahalistest vahenditest rahastada. ETIAS-e teostatavusuuringule tuginedes väljastatakse umbes 95%-le reisiloa taotlejatest reisiluba automaatselt ETIAS-e kesksüsteemist viie minuti jooksul, 1–2% taotlustest menetletakse kesküksuses ja kuni 3% taotlustest edastatakse läbivaatamiseks liikmesriikidele. Euroopa Komisjoni hinnangul kulub riiklikus üksuses ühe taotluse läbivaatamiseks keskmiselt 30 minutit. Lähtudes eeldusest, et Eesti riiklikku üksusesse edastatakse menetlemiseks kuni 160 taotlust kuus, kulub riiklikul üksusel taotluste menetlemiseks 80 tundi kuus. See maht võimaldaks lisanduvat halduskoormust paindlikult jaotada. Kuna aga praegu ei ole võima lik hinnata, kui palju taotlusi õiguskaitseasutused ETIAS-e kesksüsteemi andmetele juurdepääsuks riiklikule üksusele esitavad, ega prognoosida teistest liikmesriikidest Eesti riiklikule üksusele konsulteerimiseks edastatavate taotluste arvu ning reisilubade tühistamise ja kehtetuks tunnistamisega seotud töömahtu, ei ole võimalik ka hinnata riiklikule üksusele ETIAS- e rakendamisega kaasnevat tegelikku töökoormust. Seetõttu tuleb lisaressursi vajadus vaadata ETIAS-e rakendamisel üle. Vedajatele kaasnevad kulud sõltuvad eelkõige olemasolevast taristust, samuti olemasolevate st tehnilistest seadmetest, näiteks dokumendilugejad. Selleks, et vedajad saaksid reisiloa andmeid ETIAS-est otsida, saavad nad turvalise veebijuurdepääsu eu-LISA arendatud ja hallatava le võrguliidesele, sealhulgas võimaluse kasutada mobiilseid tehnilisi lahendusi. Vedajatele kaasnevad kulud on seotud vedaja liidese väljaarendamisega, et võimaldada liidestada vedajate süsteemid ETIAS-e liidesega, samuti kaasnevad liidese ülalpidamiskulud. Vedajatele kaasnevate kulude suurust ei ole praegu võimalik hinnata. Eeltoodust lähtudes on vajalik edasine arutelu Euroopa Komisjoniga, et selgitada vedajatele eelnõu rakendamisega kaasneva arenduse mahtu ja sellega seotud kulusid. 7.2. Migratsioonijärelevalve andmekogu Migratsioonijärelevalve andmekogu kasutusele võtmiseks on vaja arendada infosüstee me. Arendustööde tellija on PPA. Plaanitud on arendada Eesti Töötukassa, Tööinspektsiooni ja MTA infosüsteeme, et vahetada asutuste vahel andmeid välismaalaste Eestis töötamise paremaks kontrollimiseks. Arendustöid on plaanitud rahastada etapikaupa struktuurifo nd i rahast. Siseministeeriumi haldusalas on migratsioonijärelevalve andmekogu arendamiseks vaja 864 000 eurot, millest I etapiks on heaks kiidetud 432 000 eurot. Etapi arendustöödega on juba alustatud. Ülejäänud 432 000 eurot on taotlemisel. See summa ei sisalda Eesti Töötukassa, Tööinspektsiooni ja MTA infosüsteemide arendusi. Tabel 4. Struktuurifondi rahast planeeritud infotehnoloogiliste arendustööde maksumus koos käibemaksuga 23  Maksumus Arendustööd eurodes Migratsioonijärelevalve moodul (edaspidi MIGIS), I etapp 432 000 MIGIS, II etapp 432 000 MIGIS kokku 864 000 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi määrusi: 1) siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“; 2) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“. Kehtestada tuleb uus siseministri määrus, et täpsustada reisiloa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamise avalduse vormi ning avalduses esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu. Samuti tuleb siseministri määrusega kehtestada migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus. Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punkt 1, § 2 ja § 3 punkt 1 jõustuvad kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab ETIAS-e määruse artikli 88 lõike 1 alusel vastu võetud otsuses ETIAS-e kasutusele võtmiseks. Jõustumist ei saa siduda konkreetse kuupäevaga, sest Euroopa Komisjon ei ole veel ETIAS- e kasutusele võtmise kuupäeva otsustanud. Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Siseministeerium korraldab Riigi Teataja teavitamise. Sätted ei saa jõustuda üldises korras, sest muudatused eeldavad ETIAS-e töötamist ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Eelnõu § 1 punktid 2–5 ning §-d 4 ja 5 jõustuvad üldises korras, sest kavandatud muudatused ei nõua eelnõu adressaatide tegevuse ümberkorraldamist ega üleminekuaega. Eelnõu § 3 punkt 2 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril, sest siis võetakse kasutusele migratsioonijärelevalve andmekogu. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumide le ning arvamuse avaldamiseks AKI-le, PPA-le, KAPO-le, VLA-le, MTA-le, KeA-le, prokuratuurile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………….. 2022 (allkirjastatud digitaalselt) 24  Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 03.08.2022 nr 1-6/2568-1 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks „Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Arvamuse andmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Välisluureamet Maksu- ja Tolliamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Andmekaitse Inspektsioon Riigiprokuratuur Jarmo Lilium 6125196 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562