COM(2022) 349 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta

SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Euroopa naaberpiirkondi on juba aastaid iseloomustanud ebastabiilne olukord ning keeruline ja väljakutseid pakkuv keskkond. Lisaks sellele on liidu geopoliitiline kontekst Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas dramaatiliselt muutunud. Asjaolu, et territoriaalsed konfliktid ja intensiivne sõjategevus on jälle Euroopa pinnal tagasi, nõuab liikmesriikidelt kaitsekav ade ja -võime ümbermõtestamist. 11. märtsil 2022 Versailles’s kohtunud ELi riigipead ja valitsusjuhid võtsid Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu kohustuse suurendada Euroopa kaitsevõimet. Versailles’ deklaratsioonis märgitakse eelkõige, et liikmesriigid peaksid suurendama kaitsekulutusi; tihendama ühisprojektide kaudu koostööd, kõrvaldama puudujäägid ja täitma võimetega seotud eesmärgid, edendama innovatsiooni, sealhulgas tsiviil- ja sõjatööstuse sünergia kaudu, ning tugevdama ja arendama ELi kaitsetööstust, sealhulgas VKEsid. Lisaks sellele kutsus ülemkogu „komisjoni üles esitama koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga mai keskpaigaks kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüsi ning tegema muid täiendavaid algatusi, mis on vajalikud Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tö östusliku baasi tugevdamiseks“. Vastuseks sellele üleskutsele esitasid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja 18. mail 2022 ühisteatise „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“ (edaspidi „ühisteatis“). Selles anti ülevaade kolmest peamisest puudujääkide liigist: rahastamis-, tööstuslik ja võimete puudujääk. Ühisteatises märgitakse, et liikmesriigid on pärast aastatepikkusi märkimisväärseid kärpeid ja ulatuslikku alarahastamist asunud eelarveid suurendama. Selline kaitsekulutuste alarahastamine tõi ELis kaasa tööstusliku ja võimete puudujäägi ning kaitsevarustuse varude praeguse madala taseme. Kaitsevarustuse üleandmine Ukrainale on rahuajale kohandatud varude taseme tingimustes põhjustanud sõjalise varustuse kiireloom ulise ja kriitilise puudujäägi. Ühisteatises tuletatakse meelde, et julgeolekuolukorda ja juba Ukrainasse saadetud varustust arvesse võttes peavad liikmesriigid kiiremas korras taastama kaitselahingute valmiduse. Eelkõige võimaldaks varude täiendamine anda Ukrainale täiendavat abi. Ühisteatises märgitakse, et kuna liikmesriigid jätkavad oma varude täiendamist ja kaitsevarustuse koguse suurendamist, peaksid nad kasutama võimalust teha seda ühiselt. See tagaks suurema kulutõhususe, parandaks koostalitlusvõimet ja väldiks olukorda, kus kõige haavatavamad ELi liikmesriigid jääksid vajalikust varustusest ilma, kuna kaitsetööstusel ei ole vastuoluliste nõudmiste tõttu võimalik lühikese aja jooksul s ellisele nõudlusele reageerida. Ilma koordineerimise ja koostööta võivad liikmesriikide suurenenud investeeringud riigikaitsesse süvendada Euroopa kaitsesektori killustatust, piirata koostöövõimalusi kogu varustuse olelusringi jooksul, suurendada välissõltuvust ning takistada koostalitlusvõimet. Lühiajaliste hangete puhul tehtud valikutel on pikaajaline mõju Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi turujõule ja võimalustele järgmistel aastakümnetel. Võttes arvesse vajadust toetada liikmesriike praeguses hädaolukorras nende kaitsevõime tugevdamisel õigeaegselt ja sihipäraselt, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku soodustada ühishankeid ELi eelarvest rahastatava sihtotstarbelise lühiajalise vahendiga, millega luuakse ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugev dav vahend (edaspidi „vahend“). Kõnealuse vahendi kaudu antav ELi rahaline toetus peaks soodustama liikmesriikide kaitsevaldkonna ühishangete protsessi ja tooma kasu Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, tagades samal ajal ELi liikmesriikide relvajõudude tegutsemisvõime, varustuskindluse ja suurema koostalitlusvõime. Selline vahend tuleks luua eesmärgiga motiveerida ühishankeid korraldada soovivaid liikmesriike neid puudujääke kõrvaldama. Vahend peaks oma olemuselt olema spetsiaalne tööriist, mille eesmärk on võidelda Ukraina sõja kahjulik u mõju ja tagajärgedega liidus. Vahend on jätk kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma loomisele ning toetab nende väga lühiajaliste hankevajaduste koordineerimist, et tulla toime uue julgeolekuolukorraga. Vahendi loomise järel teeb komisjon ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa kaitseinvesteeringute programmi kohta. Euroopa kaitseinvesteeringute programmi määrus võiks olla aluseks liikmesriikide ja liidu julgeoleku seisukohast suurt ühist huvi pakkuvatele tulevastele ühistele arendus- ja hankeprojektidele, ning lühiajalise vahendi loogikat laiendades võimalikule seonduvale liidu rahalisele sekkumisele Euroopa kaitsetööstuse baasi tugevdamisse, eelkõige projektide puhul, mida ükski liikmesriik ei suudaks üksi välja töötada või milleks vajalikke hankeid korraldada. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Kõnealune vahend on kooskõlas Euroopa Kaitsefondiga. See täiendab Euroopa Kaitsefondi ja tugineb samale õiguslikule alusele. Kui Euroopa Kaitsefondiga soodustatakse juriidiliste isikute koostööd kaitsealaste teadus- ja arendusprojektide valdkonnas, siis vahendiga toetatakse koostööd kaitsevaldkonna ühishangete korraldamisel. Vahendi puhul järgitakse ka Euroopa Kaitsefondi lähenemisviisi, st keelatud on toetus selliste kaupade või teenuste jaoks, mis on kohaldatava rahvusvahelise õigusega keelatud, või selliste autonoomsete surmavate relvade jaoks, mille üle puudub inimeste vastu suunatud rünnakutes sihtmärkide valimisel ja ründeotsuse tegemisel tegelik inimkontroll. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Vahendiga täiendatakse olemasolevaid ELi kaitsevaldkonna koostööalgatusi, nagu alaline struktureeritud koostöö (PESCO), ning luuakse sünergiat julgeoleku ja kaitse strateegilise kompassi ja muude ELi programmide, näiteks Eur oopa Kaitsefondi rakendamisega. Vahendit rakendatakse ka täielikus kooskõlas ELi võimearendusplaaniga, milles määratakse kindlaks kaitsevõime prioriteedid ELi tasandil, ning samuti ELi kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamisega, mille raames tehakse muu hulgas kindlaks uued võimalused kaitsekoostööks. Sellega seoses võib samuti arvesse võtta Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja muude asjaomaste partnerite tegevust, kui need teenivad liidu julgeoleku- ja kaitsehuve ning ei välista ühegi liikmesriigi osalemist. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepaneku eesmärk on edendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet, toetades liikmesriikide kaitsevaldkonna ühishangete alast koostööd, ning see põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 173 (Euroopa tööstuse konkurentsivõime toetamine). • Subsidiaarsus (ainupädevuss e mittekuuluva valdkonna puhul) Kuigi koostööl on mitu ilmset eelist (suurem koostalitlusvõime, väiksemad ühiku- ja hoolduskulud), jätkavad ELi liikmesriigid kaitsesüsteemide hank imist peamiselt riigi tasandil. Seda võib selgitada mitme teguriga: koostöö suurem keerukus ja halduskoormus; erinevad riiklikud nõuded; erinevad hankekalendrid ja eelarve sünkroniseerimise puudulikkus; teabe turvalisusega seotud kaalutlused; riikliku kaitsetööstuspoliitikaga seotud kaalutlused; riiklike eksperditeadmiste puudumine hankeasutustes. Euroopa Kaitseagentuuri 2020. aasta kaitseandmete kohaselt investeerisid ELi liikmesriigid kaitsevarustuse ühishangetesse vaid 4,1 miljardit eurot (11 % kogukuludest), mis on 13 % vähem kui 2019. aastal. See on palju vähem kui 35 % sihttase, milles liikmesriigid on kokku leppinud. Kaitseturu nõudluse killustumine põhjustab mitmeid probleeme ja ebatõhusust, sealhulgas pakkumise poolel, suurendades samal ajal paljude eri süsteemide hooldamise kulusid. Kui seda praegust suundumust ei peatata, kahjustab see ka edaspidi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet ning võib mõjutada selle turuvä ljavaateid järgmisel kümnendil. Samal ajal suurendavad liikmesriigid praeguses kaitseturu olukorras, mida iseloomustab suurenenud julgeolekuoht ja realistlik võimalus kõrge intensiivsusega konflikti tekkeks, kiiresti oma kaitse-eelarvet ja soovivad osta sarnast varustust. Sellega kaasneb nõudlus tasemel, mis ületab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tootmisvõimsust, mis on praegu k ohandatud rahuajaks. Sellest tulenevalt võib ette näha tugevat hinnainflatsiooni ja pikemaid viivitusi tarneaegades, mis võib kahjustada ELi kodanike julgeolekut. Kaitsetööstus peab tagama tellimuste täitmiseks vajaliku tootmisvõimsuse ning kriitilise tähtsusega tooraine ja alakomponentide olemasolu. Sellega seoses võivad kaitsetööstuse tootjad eelistada suuri tellimusi, mis võivad seada ohtu kõige haavatavamad riigid, kes pole piisavalt suured ega oma rahalisi vahendeid suurte tellimuste esitamiseks. Liikmesriikide poolt eraldi esitatud killustatud tellimused vähendaksid kaitsevaldkonna ettevõtjate turuväljavaateid ja tooksid paratamatult kaasa pakkumise suurema killustatuse, kahjustades seega märkimisväärselt sektori majanduslikku tõhusust ja halvendades Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet. Seetõttu on ühishangete soodustamine vajalik ja ühtlasi on selle eeliseks, et samal ajal, kui kaitsetööstus suudab turul toimuvate struktuurimuutustega kiiremini kohaneda, saavutaksid liikmesriikide relvajõud hankeetapis koostööd tehes paremad tingimused ja tarnetähtajad. Lisaks vähendaks koostöö hankevaldkonnas süsteemide kasutamise, hooldamise ja kasutuselt kõrvaldamisega seotud kulusid (hinnanguliselt 55 % varustuse kogumaksumus est). Seega nõuab praegune olukord poliitilist sekkumist ELi tasandil, et parandada koostöö taset, soodustades kaitsevaldkonna hankemenetlustes liikmesriikidevahelist finantskoostööd. Selline sekkumine on kasulik nii ELi kodanike julgeoleku kui ka Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi seisukohast. • Proportsionaalsus Kavandatav poliitiline lähenemisviis on proportsionaalne tuvastatud probleemide ulatuse ja tõsidusega, st vajadusega kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuutustega ja julgustada ettevõtjatevahelist koostööd soodustavat keskkonda avatud ja konkurentsivõimeliste turgude süsteemis liikmesriikidevahelise koostöö ja koordineerimise edendamise kaudu. Sellega austatakse aluslepingutes liidu võimalikule sekk umisele kehtestatud piiranguid. Algatus piirdub eesmärkidega, mida liikmesriigid ei suuda rahuldaval viisil ise saavutada ja kus liidu tasandi tegevus on eelduste kohaselt tulemuslikum. • Vahendi valik Komisjon teeb ettepaneku võtta vahendi loomiseks vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. See on sobivaim õiguslik vahend, sest ainult määrus, mille sätted on vahetult kohaldatavad, võimaldab tagada piisava ühetaolisuse, mida on tarvis sellise liidu vahendi loomiseks ja rakendamiseks, mille eesmärk on edendada konkreetse tööstussektori tugevdamist kogu Euroopas. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Kõnealust konkreetset meedet käsitlevad või sellega seotud kehtivad õigusaktid puuduvad. Seni ei ole kaitsevaldkonnas tehtud muid liidu seadusandlikke algatusi, mille eesmärk oleks suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet, eelkõige kiirendades omavahelises koostöös tööstuse kohanemist struktuurimuutustega, sealhulgas suurendades selle tootmisvõimsust. Kaitsevaldkonnas ei ole tehtud ka muid liidu seadusandlikke algatusi, mille eesmärk oleks edendada osalevate liikmesriikide vahelist koostööd kaitsevaldkonna hankemenetlustes. Seetõttu ei ole selle seadusandliku algatuse puhul tehtud ka kehtivate õigusaktide järelhindamist ega toimivuse kontrolli. • Mõjuhinnang Euroopa Ülemkogu 30.–31. mai 2022. aasta järeldustes kutsuti nõukogu üles lühiajaline vahend kiiremas korras läbi vaatama. Seepärast esitab komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse vahend, ilma mõjuhinnanguta, et kaasseadusandjad saaksid selle võimalikult varakult kätte. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Vahend ei suuren da eeldatavasti halduskoormust. Kavandatav tulemuspõhine lähenemisviis, mis tugineb maksete tegemise ning konsortsiumi eesmärkide ja sihtide saavutamise vahelisele tingimuslikkusele, on samuti üks võimalus, kuidas vahendi rakendamist lihtsustada. • Põhiõigused ELi kodanike julgeoleku parandamine võib aidata kaitsta nende põhiõigusi. Lisaks sellele ei vasta vahendist toetuse saamise tingimustele selliste kaitsevaldkonna kaupade või teenuste ühishanked, mis on kohaldatava ra hvusvahelise õigusega keelatud. Lisaks ei ole vahendist rahastamiskõlblikud ühishanked selliste autonoomsete surmavate relvade ostmiseks, mille üle puudub inimeste vastu suunatud rünnakutes sihtmärkide valimisel ja ründeotsuse tegemisel tegelik inimkontroll. 4. MÕJU EELARVELE Vahendi rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks XX 2022 kuni 31. detsember 2024 on 500 miljonit eurot jooksevhindades. Vajaliku eelarve ja inimressursside mõju mitmeaastasele finantsraamistikule on üksikasjalikult kirjeldatud ettepanekule lisatud finantsselgituses. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Komisjon peaks korrapäraselt jälgima oma tegevust, vaatama läbi oodatavate tulemuste saavutamisel tehtud edusammud ning uurima koostoimet muude täiendavate liidu programmidega. Komisjon peaks koostama vahendi hindamisaruande ning edastama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selles aruandes hinnatakse eelkõige ettepanekus seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. 2022/0219 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) 11. märtsil Versailles’s kohtunud ELi riigipead ja valitsusjuhid võtsid Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu kohustuse suurendada Euroopa kaitsevõimet. Lepiti kokku kaitsekulutuste suurendamises, ühisprojektide kaudu koostöö tõhustamises, kaitsevõimet tõstvates ühishangetes, puudujääkide kõrvaldamises, innovatsiooni edendamises ning ELi kaitsetööstuse tugevdamises ja arendamises. (2) Venemaa Föderatsiooni põhjendamatu sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 ja jätkuv relvakonflikt Ukrainas on selgelt näidanud, et olemasolevate puudujääkidega on äärmiselt oluline tegeleda kohe praegu. Venemaa invasioon on toonud intensiivse sõjategevuse ja territoriaalsed konfliktid uuesti Euroopasse tagasi ning see nõuab liikmesriikide suutlikkuse märkimisväärset suurendamist, et kõrvaldada kõige pakilisemad ja kriitilisemad puudujäägid, mida on süvendanud eelkõige kaitseotstarbeliste toodete vedu Ukrainasse. (3) Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja esitasid 18. mail 2022 ühisteatise „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“. Teatises juhiti tähelepanu ELis esinevatele kaitsealase rahastamise, tööstuse ja võimekuse puudustele. (4) Solidaarsuse vaimus välja töötatud sihtotstarbeline lühiajaline vahend on tööriist, mis motiveerib liikmesriike vabatahtlikult korraldama ühishankeid, et kõrvaldada koostöös kõige pakilisemad ja kriitilisemad puudujäägid, mis tulenevad eelkõige Venemaa praegusel e agressioonile reageerimisest. (5) Selline uus vahend aitab tõhustada kaitsevaldkonna ühishankeid ja tugevdada asjaomase liidupoolse rahastamise kaud u ELi kaitsetööstuse võimekust. (6) Seepärast peaks nende jõupingutuste keskmes olema Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamine. Endiselt esineb probleeme ja puudujääke ning Euroopa kaitsetööstuse baas on endiselt väga killustatud, puudub piisav koostöö ja toodete koostalitlusvõime. (7) Praeguses kaitseturu olukorras, mida iseloomustab suurenenud julgeolekuoht ja realistlik võimalus kõrge intensiivsusega konflikti tekkeks, suurendavad liikmesriigid kiiresti oma kaitse-eelarvet ja soovivad osta sarnast varustust. Sellega kaasneb nõudlus tasemel, mis ületab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tootmisvõimsust, mis on praegu kohandatud rahuajaks. (8) Selle tulemusena võib ette näha tugevat hinnainflatsiooni ja pikemaid viivitusi tarneaegades, mis võib kahjustada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut. Kaitsetööstus peab tagama tellimuste täitmiseks vajaliku tootmisvõimsuse ning kriitilise tähtsusega tooraine ja alakomponentide olemasolu. Sellega seoses võivad tootjad eelistada suuri tellimusi, mis võivad seada ohtu kõige haavatavamad riigid, kes pole piisavalt suured ega oma rahalisi vahendeid suurte tellimuste esitamiseks. (9) Lisaks tuleks teha jõupingutusi, et suuremate kulutuste tulemusena tugevneks oluliselt Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas. Ilma koordineerimise ja koostööta süvendavad suurenenud riiklikud investeeringud tõenäoliselt Euroopa kaitsetööstuse killustatust. (10) Võttes arvesse eespool nimetatud probleeme ja nendega seotud struktuurimuutusi ELi kaitsetööstuses, näib olevat vajalik kiirendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi kohandamist, tõsta selle konkurentsivõimet ja tõhusust ning aidata seeläbi kaasa liikmesriikide kaitsetööstuse võimekuse tugevdamisele ja reformimisele. Tööstuses esinevate puudujääkide kõrvaldamine peaks hõlmama kõige pakilisemat e puuduste kiiret kõrvaldamist. (11) Eelkõige tuleks stimuleerida ühisinvesteeringuid ja kaitsevaldkonna hankeid, kuna sellised koostöömeetmed tagaksid ELi tööstusbaasis vajalike muudatuste koostööpõhisuse, vältides nii tööstuse edasist killustumist. (12) Selleks tuleks luua lühiajaline vahend liikmesriikide koostöö suurendamiseks kaitsevaldkonna hangete etapis (edaspidi „vahend“). See motiveerib liikmesriike võtma koostöömeetmeid ja eelkõige juhul, kui nad korraldavad nende puudujääkide kõrvaldamiseks hankeid, tegema seda ühiselt, tõstes koostalitlusvõime taset ning tugevdades ja reformides om a kaitsetööstuslikku võimekust. (13) Lühiajaline vahend peaks tasakaalustama selliste ühismeetmetega kaasnevat keerukust ja nendega seotud riske, võimaldades samal ajal mastaabisäästu liikmesriikide võetavates meetmetes, et tugevdada ja ajakohastada Euroopa tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, suurendades seeläbi liidu võimekust ja varustuskindlust. Ühishangete soodustamine vähendaks ka süsteemide kasutamise, hooldamise ja kasutuselt kõrvaldamisega seotud kulusid. (14) Kõnealune vahend tugineb komisjoni ja kõrge esindaja / kaitseagentuuri juhi loodud kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma tööle ja võtab seda arvesse kooskõlas ühisteatisega „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“, et koordineerida väga lühiajalisi kaitsevaldkonna hankevajadusi ning teha koostööd liikmesriikide ja ELi kaitsetööstuse tootjatega, et toetada ühishankeid varude täiendamiseks, pidades eelkõige silmas Ukrainale antavat toetust. (15) Vahend on kooskõlas selliste olemasolevate ELi kaitsevaldkonna koostööalgatustega, nagu Euroopa Kaitsefond ja alaline struktureeritud koostöö (PESCO), ning tekitab sünergiat teiste ELi programmidega. Vahend vastab täielikult strateegilise kompassi eesmärkidele. (16) Kuna vahendi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust, tuleks vahendist toetuse saamiseks sõlmida ühishankelepingud õigussubjektidega, kes on asutatud liidus või assotsieerunud riikides ja kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Selles kontekstis tuleks kontrolli mõista võimena otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks peavad ühishankega seotud töövõtjate ja alltöövõtjate taristu, rajatised, varad ja ressursid, mida kasutatakse ühishanke jaoks, asuma liikmesriigi või assotsieerunud kolmanda riigi territooriumil. (17) Teatavate asjaolude korral peaks olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi töövõtjad ega alltöövõtjad, kes osalevad vahendist toetatavas ühishankes, olla mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Sellises kontekstis võib liidus või assotsieerunud riigis asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev õigussubjekt osaleda ühishankega seotud töövõtja või alltöövõtjana, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud ranged tingimused, mis on kehtestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotisele, muu hulgas selles osas, mis puudutab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamist. (18) Lisaks peavad ühishangete menetlused ja lepingud sisaldama nõuet ka selle kohta, et kaitseotstarbelise toote suhtes ei kehtiks mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontroll ega piirangud. (19) Vajaliku soodustava mõju tekitamiseks võib vahendi raames antavaid toetusi anda kuludega sidumata rahastamise vormis, mille aluseks on ühishangete tööpakettide, eesmärkide või sihtide raames tulemuste saavutamine. (20) Kui liidu toetust antakse kuludega sidumata rahastamise vormis, peaks komisjon tööprogrammis kindlaks määrama iga meetme rahastamistingimused, eelkõige a) ühishangete puhul koostööd hõlmavate meetmete kirjelduse, et rahuldada kõige pakilisemaid ja kriitilisemaid võimekusega seotud vajadusi, b) meetme rakendamise eesmärgid, c) ühishanke eeldatava suurusjärgu ja d) liidu maksimaalse võimaliku toetuse. (21) Soodustava mõju tekitamiseks võib liidu toetuse suurust diferentseerida selliste tegurite alusel nagu a) ühishanke keerukus, mille puhul võib esialgseks näitajaks olla osa hankelepingu eeldatavast mahust, lähtudes samalaadsete meetmetega varem omandatud kogemustest, b) koostöö omadused, nagu ühiskasutamine, varumine, omandiline kuuluvus või hooldus, mis tõenäoliselt suurendavad koostalitlusvõime tulemusi ja pikaajalisi investeerimissignaale tööstusele, ning c) osalevate liikmesriikide või assotsieerunud riikide arv või täiendavate liikmesriikide või assotsieerunud riikide kaasa mine olemasolevasse koostöösse. (22) Liikmesriigid peaksid määrama hankija, kes korraldab nende nimel ühishanke. Hankija peaks olema liikmesriigis või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud avaliku sektori hankija, sealhulgas liidu asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Organisation Conjointe de Coopération en matière d'Armement (OCCAR) (Relvastuskoostöö Organisatsioon). (23) Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Rahaline toetus ei tohiks siiski hõlmata ajavahemikku, mis eelneb toetustaotluse esitamise kuupäevale, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Et vältida liidu toetuses esineda võivaid häireid, mis võiksid liidu huve kahjustada, peaks rahastamisotsuses olema võimalik ette näha rahaline toetus meetmetele, mis hõlmavad ajavahemikku alates 24. veebruarist 2022, isegi kui nendega tehti algust enne toetustaotluse esitamist. Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) nr 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“). Selles on sätestatud liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste kohta. (25) Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitsefondi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe) punkti 18 tähenduses. (26) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige ning kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse , annaksid samaväärsed õigused. (27) Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt vahendi eeskirjadele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale. (28) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva määrus käsitleb ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomist (edaspidi „vahend“). Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „ ühishange “ – hange, mille korraldavad koostöö korras ühiselt läbi vähemalt kolm liikmesriiki; (2) „ mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontroll “ – võime avaldada õigussubjektile otsustavat mõju otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu; (3) „ juhtimisstruktuur “ – õigussubjekti organ, mis on moodustatud vastavalt riigisisesele õigusele, mis annab asjakohasel juhul aru tegevjuhile ning millel on õigus määrata kindlaks õigussubjekti strateegia, eesmärgid ja üldine suund ning mis teeb järelevalvet ja seiret juhtimisotsuste tegemise üle; (4) „ mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus “ – õigussubjekt, mille asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või õigussubjekt, mille asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, aga mille juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud kolmandas riigis; (5) „ hankija “ – liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud avaliku sektori hankija, kelle vähemalt kolm liikmesriiki on määranud korraldama nende nimel ühishanke, sealhulgas liidu asutused või rahvusvahelised organisatsioonid; (6) „ kolmas riik “ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik. Artikkel 3 Eesmärgid 1. Vahendil on järgmised eesmärgid: (a) edendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet ja tõhusust vastupanuvõimelisema liidu nimel, eelkõige kiirendades koostööpõhiselt tööstuse kohanemist struktuurimuutustega, sealhulgas suurendades selle tootmisvõimsust; (b) edendada osalevate liikmesriikide vahelist koostööd kaitsevaldkonna hankemenetlustes, aidates kaasa solidaarsusele, koostalitlusvõimele, väljatõrjumise mõjude ennetamisele, killustumise vältimisele ja avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamisele. 2. Eesmärkide saavutamisel pööratakse erilist tähelepanu liidu kaitsesektori tööstusliku baasi tugevdamisele ja arendamisele, et võimaldada sellel tegeleda eelkõige kõige pakilisemate ja kriitilisemate kaitseotstarbeliste toodetega seotud vajadustega, eelkõige nendega, mis ilmnesid seoses reaktsiooniga Venemaa agressioonile Ukraina vastu või mida see reaktsioon süvendas, võttes arvesse kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma tööd. Artikkel 4 Eelarve 1. Vahendi rakendamise rahastamispakett käesoleva määruse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2024 on 500 miljonit´ eurot jooksevhindades. 2. Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada vahendi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. 3. Eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendeid võib nende taotlusel kanda üle vahendisse vastavalt ühissätete määruse 2021–2027 asjakohastes sätetes sätestatud tingimustele. Komisjon haldab neid rahalisi vahendeid otse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a. Neid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides. 4. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel võetavate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastaste osamaksetena mitmele aastale. Artikkel 5 Vahendiga assotsieerunud kolmandad riigid Vahendis võivad vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele osaleda liikmesriigid ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmetest Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed (edaspidi „assotsieerunud riigid“). Artikkel 6 ELi rahastamise rakendamine ja vormid 1. Vahendit rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele. 2. ELi rahastamine soodustab liikmesriikidevahelist koostööd, et täita artiklis 3 osutatud eesmärke. Rahalise toetuse andmisel võetakse arvesse ühishanke koostööpõhist olemust, millele lisandub asjakohane summa koostööle motiveerimiseks vajaliku soodustava mõju loomiseks. 3. Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib rahaline toetus hõlmata ajavahemikku, mis eelneb kõnealuse meetme jaoks rahalise toetuse taotlemise kuupäevale, tingimusel et meedet ei ole alustatud enne 24. veebruari 2022. 4. Eelarve otsese täitmise korras rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega. Artikkel 7 Rahastamiskõlblikud meetmed 1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumitele: (a) meetmed hõlmavad koostööd, mida artiklis 3 osutatud eesmärkide rakendamisega tegelevad rahastamiskõlblikud üksused teevad kõige pakilisemate ja kriitilisemate kaitseotstarbeliste toodete ühishangete jaoks; (b) meetmed hõlmavad uut koostööd või olemasoleva koostöö laiendamist uutele liikmesriikidele või assotsieerunud riikidele; (c) meetmeid viib ellu vähemalt kolme liikmesriigi konsortsium; (d) meetmed vastavad artiklis 8 sätestatud täiendavatele tingimustele. 2. Järgmised meetmed ei ole rahastamiskõlblikud: (a) meetmed, mis on seotud kohaldatava rahvusvahelise õigusega keelatud kaupade või teenuste ühishangetega; (b) meetmed, mis on seotud ühishangetega selliste autonoomsete surmavate relvade ostmiseks, mille üle puudub inimeste vastu suunatud rünnakutes sihtmärkide valimisel ja ründeotsuse tegemisel tegelik inimkontroll. Artikkel 8 Täiendavad rahastamistingimused 1. Liikmesriik või assotsieerunud kolmas riik peab määrama hankija, kes tegutseb ühishankes tema nimel. Hankija korraldab hankemenetlused ja sõlmib nende tulemusel ettevõtjatega osalevate liikmesriikide nimel lepingud. 2. Lõikes 1 osutatud hankemenetlused põhinevad kokkuleppel, millele kirjutavad alla osalevad liikmesriigid ja hankija, artiklis 11 osutatud tööprogrammis sätestatud tingimustel. 3. Ühishangete menetlused ja lepingud sisaldavad nõudeid lõigetes 4–10 osutatud ühishankega seotud töövõtjate ja alltöövõtjate osalemise kohta. 4. Ühishankega seotud töövõtjad ja alltöövõtjad peavad olema asutatud ja nende juhtimisstruktuurid peavad paiknema liidus. Nad ei tohi olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all. 5. Erandina lõikest 4 võib liidus või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud ning mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev juriidiline isik osaleda ühishankega seotud töövõtja või alltöövõtjana ainult juhul, kui ta esitab tagatised, mille kiidab heaks see liikmesriik või assotsieerunud kolmas riik, milles töövõtja on asutatud. 6. Osalevad liikmesriigid esitavad komisjonile hankijalt saadud teate tagatiste kohta, mille on esitanud liidus või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud ning mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev ühishankega seotud töövõtja või alltöövõtja. Vastava taotluse korral tehakse tagatised ja hankelepingu asjaomased sätted komisjonile kättesaadavaks. Tagatised peavad andma kindluse, et ühishankega seotud töövõtja või alltöövõtja seotus ei ole vastuolus liidu ega liidu liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, mis on kindlaks määratud ÜVJP raames kooskõlas ELi lepingu V jaotisega, ega artiklis 3 sätestatud eesmärkidega. 7. Tagatistest peab eeskätt nähtuma, et ühishanke eesmärkide saavutamiseks on olemas meetmed, millega tagatakse järgmist: (a) ühishankega seotud töövõtja või alltöövõtja üle ei teostata kontrolli viisil, mis takistaks või piiraks tema suutlikkust tellimust täita ja tulemusi saavutada, ning (b) mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel puudub juurdepääs tundlikule teabele ning ühishankes osalevad töötajad või muud isikud on läbinud liikmesriigi julgeolekukontrolli. 8. Ühishankega seotud töövõtja või alltöövõtja taristu, rajatised, varad ja ressursid, mida kasutatakse ühishanke jaoks, peavad asuma liikmesriigi või assotsieerunud kolmanda riigi territooriumil. Kui konkurentsivõimelised alternatiivid ei ole liidus või assotsieerunud kolmandas riigis kergelt kättesaadavad, võivad ühishankega seotud töövõtjad ja alltöövõtjad kasutada oma vara, taristut, rajatisi ja ressursse, mis asuvad või mida hoitakse väljaspool liikmesriikide või assotsieerunud kolmandate riikide territooriumi, kui see ei ole vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning on kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega. 9. Ühishangete menetlused ja lepingud peavad sisaldama ka nõuet selle kohta, et kaitseotstarbelise toote suhtes ei kehtiks mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse piiranguid. 10. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ühishankega seotud alltöövõtja“ kõike järgmist: (a) alltöövõtja, kellel on otsene lepinguline suhe töövõtjaga; (b) muu alltöövõtja, kellele on määratud vähemalt 10 % tööst; (c) alltöövõtja, kes võib nõuda ühishanke läbiviimiseks juurdepääsu salastatud teabele. Artikkel 9 Rahastamiskõlblikud üksused Kui järgmised üksused vastavad finantsmääruse artiklis 197 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, on nad rahastamiskõlblikud: (a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL ja 2014/25/EL määratletud avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad; (b) assotsieerunud kolmandate riikide avaliku sektori asutused. Artikkel 10 Hindamiskriteeriumid Komisjon hindab esitatud pakkumusi järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1. meetme panus liidu kaitsevaldkonna tööstusliku baasi tugevdamisse ja arendamisse, et võimaldada sellel tegeleda eeskätt kõige pakilisemate ja kriitilisemate kaitseotstarbeliste toodetega seotud vajadustega, nagu on viidatud artiklis 3, muu hulgas seoses hankemenetluste ja tarnetähtaegade, varude täiendamise, kättesaadavuse ja tarnimisega; 2. meetme panus Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsi- ja kohanemisvõimesse, muu hulgas selle tootmisvõimsuse suurendamisega, tootmismahtude reserveerimisega, ümber- ja täiendusõppe ja üldise ajakohastamisega; 3. meetme panus liikmesriikide ja assotsieerunud riikide vahelise koostöö ja toodete koostalitlusvõime tugevdamisse; 4. ühishankes osalevate liikmesriikide või assotsieerunud riikide arv; 5. ühishanke hinnanguline suurus ja osalejate kinnitus, et nad kasutavad, varuvad, omavad või hooldavad hangitud kaitseotstarbelisi tooteid ühiselt; 6. liidu rahalise toetuse soodustav mõju, mida näitab see, kuidas liidu panus võib aidata ühishanke ees seisvaid takistusi ületada; 7. meetme elluviimise kavade kvaliteet ja tõhusus. Artikkel 11 Tööprogramm 1. Vahendit rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammi kaudu. 2. Komisjon võtab lõikes 1 osutatud tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Tööprogrammiga nähakse ette ühishanke meetmete minimaalne rahaline maht ja määratakse kindlaks rahalise toetuse esialgne summa, mida antakse meetmete eest, mille teostab vähemalt artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud minimaalne arv liikmesriike, ning stiimulid suurema maksumusega hangeteks ja täiendavate liikmesriikide või assotsieerunud riikide kaasamiseks. 4. Tööprogrammiga nähakse ette rahastamisprioriteedid kooskõlas artikli 3 lõikes 2 osutatud vajadustega. Artikkel 12 Järelevalve ja aruandlus 1. Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2024 vahendi hindamisaruande ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse vahendi raames võetud meetmete mõju ja tulemuslikkust. 2. Aruanne põhineb konsultatsioonidel liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega ning selles hinnatakse eeskätt edusamme, mida on tehtud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Artikkel 13 Teave, teavitamine ja avalikustamine 1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. 2. Komisjon võtab teabe- ja teavitusmeetmeid seoses vahendi, selle meetmete ja saavutatud tulemustega. Vahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. Artikkel 14 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana, et ta saaks esitada oma seisukohti ja oskusteavet. Samuti kutsutakse komiteed abistama Euroopa välisteenistus. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Artikkel 15 Jõustumine Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta. 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Liidu kaitsetööstuspoliitika 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest olemasoleva meetme pikendamist ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Vahendil on järgmised eesmärgid: Vt lisatud õigusakti ettepanekut. 1.4.2. Erieesmärgid ei kohaldata 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Oodatavad tulemused Vahend aitab tugevdada ja arendada liidu kaitsesektori tööstuslikku baasi, et võimaldada sellel tegeleda tööstuse vajakajäämistega, mis puudutavad kõige pakilisemaid ja kriitilisemaid kaitseotstarbeliste toodetega seotud vajadusi, eelkõige neid, mis on ilmnenud seoses reaktsiooniga Venemaa agressioonile Ukraina vastu või mida see reaktsioon on süvendanud. ELi rahaline toetus peaks aitama käivitada mitmeid ühishangete meetmeid, mida kaitsealaste ühishangete riskide ja keerukuse tõttu muidu ei algatataks. Tihedam koostöö peaks tagama suurema kulutõhususe, parandama koostalitlusvõimet ja hoidma ära olukorra, kus kõige haavatavamad ELi liikmesriigid jääksid vajalikust varustusest ilma vastuoluliste nõudmiste tõttu, mida esitatakse kaitsetööstusele, kes ei ole selliseks nõudluse kasvuks valmis. Oodatav mõju Liidu 500 miljoni euro suurune toetus oleks liikmesriikidele asjakohane stiimul, et motiveerida neid ühishankeid tegema. ELi ühishangetest peaks kujunema pigem norm kui erand. Lisaks toetab vahend paindlikku ja konkurentsivõimelist Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi. Pikemas perspektiivis eeldatakse, et lisainvesteeringud Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi toovad kasu töökohtade loomise ja oskuste seisukohast ning parandavad varustuskindlust. 1.4.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Arvestades vahendi rakendamise lühikest aega, hinnatakse selle tulemusi ja mõju tagasiulatuvalt programmi rakendamise lõppedes. Komisjon tagab, et programmi rakendamise ülesande saanud üksus kehtestab programmi rakendamise jälgimiseks kasutatavad vajalikud näitajad. Sellised näitajad on muu hulgas: – ühishangete rakendatud meetmete arv – ühishangete rakendatud meetmete koguväärtus – konsortsiumi liikmetena kaasatud liikmesriikide arv – asjaolu, et liikmesriigid on avanud varasema koostöö uutele liikmetele 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Määrust rakendatakse otsese eelarve täitmise kaudu. Komisjon vajab rakendamise tulemusliku järelevalve jaoks asjakohastest ekspertidest töötajaid. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. Kuigi koostööl on mitu ilmset eelist (suurem koostalitlusvõime, väiksemad ühiku- ja hoolduskulud), jätkavad ELi liikmesriigid kaitsesüsteemide hankimist peamiselt riigi tasandil. Seetõttu on turg äärmiselt killustunud, liikmesriikide tööstused hoiavad omaette ning sellest tulenevalt on sama liiki kaitsesüsteemid väga erinevad ja puudub nendevaheline koostalitlusvõime. Samal ajal suurendavad liikmesriigid praeguses kaitseturu olukorras, mida iseloomustab suurenenud julgeolekuoht ja realistlik võimalus kõrge intensiivsusega konflikti tekkeks, kiiresti oma kaitse-eelarvet ja soovivad osta sarnast varustust. Sellega kaasneb nõudlus tasemel, mis ületab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tootmisvõimsust, mis on praegu kohandatud rahuajaks. Sellest tulenevalt võib ette näha tugevat hinnainflatsiooni ja pikemaid viivitusi tarneaegades, mis võib kahjustada ELi kodanike julgeolekut. Kaitsetööstus peab tagama tellimuste täitmiseks vajaliku tootmisvõimsuse ning kriitilise tähtsusega tooraine ja alakomponentide olemasolu. Sellega seoses võivad kaitsetööstuse tootjad eelistada suuri tellimusi, mis võivad seada ohtu kõige haavatavamad riigid, kes pole piisavalt suured ega oma rahalisi vahendeid suurte tellimuste esitamiseks. Seetõttu on ühishangete soodustamine vajalik ja ühtlasi on selle eeliseks, et samal ajal, kui kaitsetööstus suudab turul toimuvate struktuurimuutustega kiiremini kohaneda, saavutaksid liikmesriikide relvajõud hankeetapis koostööd tehes paremad tingimused ja tarnetähtajad. Lisaks vähendaks koostöö hankevaldkonnas süsteemide kasutamise, hooldamise ja kasutuselt kõrvaldamisega seotud kulusid (hinnanguliselt 55 % seadmete kogumaksumusest). Seega nõuab praegune olukord poliitilist sekkumist ELi tasandil, et parandada koostöö taset, soodustades kaitsevaldkonna hankemenetlustes liikmesriikidevahelist finantskoostööd. Selline sekkumine on kasulik nii ELi kodanike julgeoleku kui ka Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi seisukohast. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ei kohaldata 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Vahend täiendab selliseid olemasolevaid ELi programme nagu Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm ja Euroopa Kaitsefond ning ELi kaitsevaldkonna algatusi, näiteks alalist struktureeritud koostööd. Samuti tekitab see sünergiat julgeoleku ja kaitse strateegilise kompassi ja muude ELi programmide rakendamisega. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang ei kohaldata 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju Piiratud kestusega hõlmab ajavahemikku 2022–31.12.2024 finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2022–2024 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2023–2027. Piiramatu kestusega Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, millele järgneb täieulatuslik rakendamine 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; rakendusametite kaudu Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega Eelarve kaudne täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; avalik-õiguslikele asutustele; avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised; liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised; isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused Vahendit rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Vastavalt artiklile 13 koostab komisjon vahendi kohta hindamisaruande hiljemalt 31. detsembriks 2024 ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse vahendi alusel võetud meetmete mõju ja tulemuslikkust. Seda eesmärki silmas pidades kehtestab komisjon vajaliku järelevalvekorra, et tagada asjaomaste andmete usaldusväärne ja sujuv kogumine. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Üldine vastutus vahendi rakendamise eest lasub komisjonil. Komisjon kavatseb vahendit rakendada eeskätt eelarve otsese täitmise korras. Otsene eelarve täitmine muudab vastutuse selgemaks (rakendamisega tegelevad eelarvevahendite käsutajad), lühendab tarneahelat (väheneb toetuse andmise ja maksete tegemise aeg), hoiab ära huvide konflikte ja vähendab rakenduskulusid (volitatud üksuste puhul ei ole haldustasusid). Komisjon peaks rahastamisprioriteedid ja -tingimused määrama kindlaks ühe mitmeaastase tööprogrammiga. Prioriteetide kindlaksmääramist peaks toetama kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühma töö. Luua tuleks liikmesriikide programmikomitee, kellele palutakse Euroopa Kaitseagentuuril esitada vaatlejana oma seisukohad ja eksperditeadmised ning keda abistama palutakse Euroopa välisteenistus. Komisjon võtab mitmeaastase tööprogrammi vastu pärast seda, kui komitee on esitanud oma arvamuse kontrollimenetluse korras. Vahendist pakutakse rahastamist peamiselt toetustena. Rahalise toetuse andmisel võetakse arvesse ühishanke koostööpõhist olemust ning sellele lisandub täiendav summa, et motiveerida liikmesriike ühishangete jaoks koostööd tegema. Komisjon võib kasutada kuludega sidumata rahastamist, et vähendada toetuse saajate halduskoormust ja keskenduda soovitud eesmärkide saavutamisele ning suurendada seeläbi liidu toetuse tulemuslikkust ja tõhusust. Maksekord jääb samalaadseks kui Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja Euroopa Arengufondi puhul, st iga toetuse kohta kolm makset (sh vähemalt üks eelmakse). Makseprognoos koostatakse toetusesaaja ettepaneku põhjal, et toetusesaaja saaks hanget tulemuslikult juhtida ja vältida vajadust rahastada seda enda vahenditest. Makse heakskiitmise volitused jäävad komisjonile, kellel on eeskätt juriidiline õigus seda vähendada, kui makse tegemise tingimused ei ole täidetud (vahe-eesmärgid on saavutamata, tulemusteni ei jõuta õigeks ajaks). Toetuslepingus kindlaks määratav kontrollistrateegia tugineb tagasihoidlikele kogemustele, mis on omandatud Euroopa Arengufondi ja sellele eelnenud programmidega (Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm ja liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede), kus kasutati lihtsustatud kuluvõimalustega toetusi (kindlasummalised maksed). Eeskätt kavatseb komisjon kasutada kuludega sidumata rahastamist, mille korral määratakse toetuse summa ette kindlaks selle põhjal, kas teatavad tingimused (sh kulude rahastamiskõlblikkus) on täidetud, ning toetus makstakse välja tulemuste (aruannete) alusel, mis näitavad, et toetuslepingus (tehnilistes lisades) kindlaksmääratud tulemused on saavutatud. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Vahendi eesmärk on toetada koostööd kõige pakilisemate ja kriitilisemate kaitseotstarbeliste toodete hankimisel. Seega on peamised tuvastatud riskid järgmised: ajarisk: ajakavaga seotud probleemid, viivitused rakendamisel; juhtimisrisk: koostöö puudumine liikmesriikide ja/või riikide kaitsetööstuse vahel, mis toob kaasa ebatõhusast rakendamisest tulenevad viivitused; finantsrisk; kuluhaldus, kasutuselevõtu madal tase (viivitused) jne; tehnilised riskid: raskused konkreetse toote või tehnoloogia arendamisel, tehnilised probleemid, kehvem tõhususnäitaja. Seepärast rakendaks komisjon vahendit eelarve otsese täitmise korras, tuginedes Euroopa Kaitsefondi rakendamisel omandatud teadmistele, valmistaks ette ja võtaks vastu ainult ühe mitmeaastase tööprogrammi, lühendaks toetuste andmise aega ja kasutaks kuludega sidumata rahastamist. 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). Programmi eelarvet täidetakse otsese täitmise korras. Tuginedes komisjoni kogemustele toetuste haldamisel, on vahendi kontrollimise hinnangulised kogukulud komisjoni jaoks vähem kui 1 % asjaomastest hallatavatest vahenditest. Eeldatava veamääraga seoses on seadusandlike ettepanekute etapis eesmärgiks hoida see allpool 2 % künnist. Komisjon leiab, et kui rakendada programmi otsese eelarve täitmise korras, kasutades meeskondi, mis koosnevad piisavast hulgast koolitatud töötajatest (kogenud töötajad, kes on võimaluse korral värvatud riikide kaitseministeeriumidest) ja mida juhivad volitatud eelarvevahendite käsutajad, kohaldades selgeid eeskirju ja kasutades asjakohaselt väljundipõhiseid rahastamisvahendeid (st kuludega sidumata rahastamine), jääb veam äär alla olulisuse piirmäära (2 %). 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on pädevus korraldada juurdlusi käesoleva algatusega hõlmatud toimingute üle. Käesoleva määruse alusel sõlmitavate lepingute, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavate lepingutega nähakse ette komisjoni või tema volitatud esindaja tehtav finantsjärelevalve ja -kontroll, samuti Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Prokuratuuri või OLAFi auditid, mida tehakse vajaduse korral kohapeal. Nõutava julgeolekukontrolli läbinud komisjoni ametnikud võivad samuti kohapealseid kontrollkäike teha. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Olemasolevad eelarveread (vt tabel punktis 3.2). Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Nr Liigendatud/liigendamata EFTA riigid kandidaatriigid kolmandad riigid finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses [XX.AA.AA.AA] Liigendatud/liigendamata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Nr Liigendatud/liigendamata EFTA riigid kandidaatriigid kolmandad riigid finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 5 13,0106 Liigendamata JAH EI EI EI 5 13,06 Liigendatud JAH EI EI EI 3.2. Ettepaneku rahastamise allikad 3.2.1. Ettepaneku kohaste assigneeringute rahastamise allikas Toetus mitmeaastase finantsraamistiku varudest ja erivahenditest 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Rubriigi 5 varud 83,700 44,900 32,100 1 160,700 Mitmeaastase finantsraamistiku erivahendid 111,400 227,900 339,300 Kokku 83,700 156,300 260,000 500,000 3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 05 Julgeolek ja kaitse – Teemavaldkond 13 „Kaitse“ 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU 13.0601 Tegevusassigneeringud Lühiajalisest vahendist toetatavad kaitseotstarbelised tooted Kulukohustused (1) 83,700 156,300 260,000 500,000 Maksed (2) 72,000 174,000 104,000 72,000 78,000 500,000 13.016 – Toetuskulud Kulukohustused = maksed ( 3 ) p.m. p.m. 0 KOKKU assigneeringud rubriigi 5 programmi jaoks Kulukohustused = 1 + 3 83,700 156,300 260,000 500,000 Maksed = 2 + 3 0 72,000 174,000 104,000 72,000 78,000 500,000 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“ Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil. miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU Personalikulud 0,961 1,831 1,831 1,517 1,517 1,187 8,844 Muud halduskulud 0,047 0,279 0,279 0,067 0,057 0,057 0,786 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) 1,008 2,110 2,110 1,584 1,574 1,244 9,630 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku kõikide RUBRIIKIDE assigneeringud KOKKU Kulukohustused 84,708 158,410 262,110 1,584 1,574 1,244 509,630 Maksed 1,008 74,110 176,110 105,584 73,574 79,244 0 509,630 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 Personalikulud 0,961 1,831 1,831 1,517 1,517 1,187 8,844 Muud halduskulud 0,047 0,279 0,279 0,067 0,057 0,057 0,786 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku 1,008 2,110 2,110 1,584 1,574 1,244 9,630 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud Muud halduskulud (endised BA read) Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku KOKKU 1,008 2,110 2,110 1,584 1,574 1,244 9,630 Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades seda vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. 3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina Aasta 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 • Kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) Komisjoni peakorteris ja esindustes 5 10 10 8 8 7 Delegatsioonides Teadustegevus • Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) – Kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi heaks töötavad lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides Rubriik 7 Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 - peakorteris 2 3 3 3 3 1 - delegatsioonides Rahastatakse programmi vahenditest - peakorteris - delegatsioonides Teadustegevus Muu (täpsustage) KOKKU 7 13 13 11 11 8 Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Vahendi käivitamiseks aastal 2022 ja esimeste meetmete algatamiseks on vaja 5 täistööajale taandatud töötajat (5 AD), meetmete rakendamiseks 10 täistööajale taandatud töötajat (7 AD ja 3 AST), kelle arvu vähendatakse 2027. aastal seitsmele (5AD ja 2 AST), et tagada tööprogrammi vastuvõtmine, hindamise juhtimine ning projektide rakendamise tegevus-, finants- ja juriidiline järelevalve. Koosseisuvälised töötajad Tegevuse alustamiseks 2 täistööajale taandatud töötajat (2 liikmesriigi lähetatud eksperti), kelle arv kasvab kolmele (1 lepinguline töötaja ja 2 liikmesriigi lähetatud eksperti) ja kahaneb 2027. aastal ühele (1 lepinguline töötaja), et tagada projektide rakendamise tegevus-, finants- ja juriidiline järelevalve. 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu. tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu. Rubriigi 5 varu Täpsemalt vt punkt 3.2. nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.6. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: omavahenditele muudele tuludele palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud Ettepaneku/algatuse mõju Aasta N Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. […] Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). […] Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 3.1.1/22-0454 - COM(2022) 349 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 02.08.2022 resolutsioonile Osapooled: Kaitseministeerium Tähtaeg: 05.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c2da4af3-8a7f-497d-878e-0ae15586374f Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c2da4af3-8a7f-497d-878e-0ae15586374f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Already characterised by an unstable situation in Europe’s neighbouring regions for many years and a complex and challenging environment, the Union’s geopolitical context has changed dramatically in light of the Russia’s military aggression against Ukraine. The return of territorial conflict and high-intensity warfare on European soil requires Member States to rethink their defence plans and capacities. EU Heads of State or Government, meeting in Versailles on 11 March 2022, committed to “bolster European defence capabilities” in light of the Russia’s military aggression against Ukraine. The Versailles declaration notably states that Member States should increase defence expenditures; step up cooperation through joint projects; close shortfalls and meet capability objectives; boost innovation including through civil/military synergies; and strengthen and develop the EU defence industry, including SMEs. Moreover, the Council invited “the Commission, in coordination with the European Defence Agency, to put forward an analysis of the defence investment gaps by mid-May and to propose any further initiative necessary to strengthen the European defence industrial and technological base.” In response to this invitation, the European Commission and the High Representative presented a Joint Communication on the Defence Investment Gaps Analysis and Way Forward (the “Joint Communication”) on 18 May 2022. It provided insights on three main types of gaps: a financial gap, an industrial one, and a capability gap. The Joint Communication notes that Member States’ recent budgetary increases come after years of substantial cuts and severe underinvestment. Such underinvestment in defence expenditure led to industrial and capability gaps in the EU and to the current low levels of defence equipment stocks. The transfers of defence equipment to Ukraine, combined with a level of stocks tailored to peacetime, has resulted into the emergence of urgent and critical gaps in terms of military equipment. The Joint Communication recalls that Member States need to restore defence combat readiness as a matter of urgency in light of the security situation and of transfers already made to Ukraine. In particular, a replenishment of stocks of material would also enable them to provide further assistance to Ukraine. The Joint Communication indicates that as Member States will proceed to replenish their stockpiles and increase the quantity of their defence equipment, they should seize the opportunity to do so in a collaborative way. This would provide greater value for money, enhance interoperability and avoid that the most exposed EU Member States face an impossibility to obtain what they need, because of conflicting demands on the defence industry, which cannot respond to such a demand surge in the short term. Without coordination and cooperation, increased Member State investments into defence risk to deepen the fragmentation of the European defence sector, to limit the potential for cooperation throughout the life cycle of the equipment, to intensify external dependencies and to hamper interoperability. Choices made as regards of short-term acquisitions will have a longer-term impact on the market strength of European Defence Technological and Industrial Base (EDTIB) and opportunities for the next decades. Given the need to support in a timely and targeted manner the Member States for reinforcing their defence capacities in this emergency situation, the European Commission proposed to incentivise common procurement via the EU budget through a dedicated Short Term Instrument establishing the European Defence industry Reinforcement through Common Procurement Act (the ‘Instrument’). The EU financial support brought through the Instrument should stimulate cooperative defence procurement process from Member States and benefit the EDTIB while ensuring EU Member States’ armed forces’ ability to act, security of supply and increased interoperability. Such an Instrument should be established to incentivise those Member States who are willing to pursue common procurement to fill these gaps. The Instrument should be a dedicated tool designed to tackle the adverse effects and consequences of the Ukraine war in the Union. The Instrument will follow the establishment of a Defence Joint Procurement Task Force supporting the coordination of their very short-term procurement needs to face the new security situation. Following the creation of the Instrument, the Commission will propose a European Defence Investment Programme (EDIP) regulation. The EDIP Regulation could serve as the anchor for future joint development and procurement projects of high common interest to the security of the Member States and the Union, and by extension of the logic of the short-term instrument, for possible associated Union financial intervention for the reinforcement of the European defence industrial base, in particular for projects which no single Member State could develop or procure alone. • Consistency with existing policy provisions in the policy area The Instrument is consistent with the European Defence Fund. It complements the latter and relies on the same legal basis. While the EDF incentivises cooperation of legal entities on defence Research and Development projects, the Instrument will support cooperation on common defence procurement. The Instrument also takes up the European Defence Fund’s approach when it comes to forbidding support for goods or services, which are prohibited by applicable international law, or lethal autonomous weapons without the possibility for meaningful human control over selection and engagement decisions when carrying out strikes against humans. • Consistency with other Union policies The Instrument will complement existing collaborative EU defence initiatives such as the Permanent Structured Cooperation (PESCO), and generate synergies with the implementation of the Strategic Compass for Security and Defence, and other EU programmes, such as the European Defence Fund. The Instrument will also be implemented in full consistency with the EU capability development plan (CDP) identifying the defence capability priorities at EU level, as well as with the EU coordinated annual review on defence (CARD), which inter alia identifies new opportunities for defence cooperation. In this context, account may also be taken of relevant activities carried out by the North Atlantic Treaty Organisation (NATO) and other partners where they serve the Union's security and defence interests and do not exclude any Member State from participating. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis Aimed at fostering the competitiveness of the EDTIB by supporting cooperation between Member States in the field of defence common procurement, the proposal is based on Article 173 TFEU (support to competitiveness of the European Industry). • Subsidiarity (for non-exclusive competence) While cooperation presents several obvious advantages (increased interoperability, reduced unit and maintenance c osts) EU Member States continue to procure defence systems in a mostly national manner. This can be explained by several factors: Increased complexity and administrative burden of cooperation ; different national requirements; d ifferent procurement calendars and lack of budgetary synchronisation ; s ecurity of Information considerations; n ational defence industrial policy considerations ; l ack of national expertise in procurement agencies . According to EDA Defence Data for 2020, EU Member States invested only €4.1bn in collaborative defence equipment procurement (11% of their total spending), a 13% decrease compared to 2019. This is far below the 35% benchmark to which Member States committed. Fragmentation of the demand side of the defence market results into a series of problems and inefficiencies, including on the supply side, while increasing maintenance costs of a plethora of different systems. If this current trend is not addressed, it will continue to significantly undermine the competitiveness of the EDTIB and risks affecting its market prospects in the next decade. At the same time, the current defence market context, marked by an increased security threat and the realistic prospect of a high intensity conflict, sees Member States rapidly increasing their defence budgets and aiming at similar equipment purchases. This results in an amount of demand which exceeds EDTIB manufacturing capacities, currently tailored for peacetime. Consequently, strong price inflation can be anticipated, as well as longer delays in delivery time, potentially harming the security of EU citizens. Defence industries need to secure the production capacity necessary to process orders, as well as critical raw materials and sub-components. In this context, defence manufacturers might privilege major orders, potentially leaving exposed the most vulnerable countries, lacking the critical size and financial mean s to ensure large orders. Fragmented orders placed individually by Member States would result in more limited market prospects for defence companies, and necessarily translate into an increased fragmentation of the offer, thus significantly harming the economic efficiency of the sector and worsen ing the EDTIB competitiveness. Incentivising joint procurement is therefore a necessity, and would present the advantage of ensuring that, while the defence industry can more rapidly adapt to current market structural changes, national Armed Forces would obtain better conditions and delivery timeline s by cooperating in the acquisition phase. On top of this, cooperation in the field of acquisition would result in diminished costs in terms of exploitation, maintenance and withdrawal of the systems (costs estimated at 55% of the total cost of an equipment). Consequently, the current situation requires a policy intervention at EU level to improve the level of cooperation by incentivising financial cooperation between Member States in the defence procurement process. Such intervention is beneficial for the security of EU citizens as well as for the EDTIB. • Proportionality The proposed policy approach is proportionate to the scale and gravity of the problems that have been identified, i.e. need to speed up the adjustment of industry to structural changes and encourage an environment favo u rable to cooperation between undertakings within a system of open and competitive markets by incentivising cooperation and coordination between Member States. It respects the limits of possible Union intervention under the Treaties. The initiative is limited to goals that Member States cannot achieve satisfactorily on their own and where the Union can be expected to do better. • Choice of the instrument The Commission proposes a Regulation of the European Parliament and of the Council in order to set up the Instrument. This is the most suitable legal instrument as only a Regulation, with its directly applicable legal provisions, can provide the necessary degree of uniformity needed for the establishment and operation of a Union Instrument aiming at promoting the reinforcement of an industrial sector across Europe. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation There is no prior existing legislation covering or pertaining to this specific action. To date, there was no other Union legislative initiatives in the area of defence with the objective of enhancing the competitiveness of the EDTIB in particular by speeding up, in a collaborative manner, the adjustment of industry to structural changes, including ramp-up of its manufacturing capacities. There was also no other Union legislative initiatives in the area of defence with the objective of fostering cooperation in the defence procurement process between participating Member States. Therefore, there is no previous ex-post evaluation or fitness check of existing legislation that took place f or this legislative initiative. • Impact assessment European Council conclusions of 30-31 May 2022 invited the Council to examine as a matter of urgency, the short-term instrument. Therefore, Commission tables the proposal for a regulation establishing the instrument without including an impact assessment, in order to allow the co-legislators to rec eive it as early as possible. • Regulatory fitness and simplification The Instrument is not expected to increase the administrative burden. The proposed performance-based approach, relying on the conditionality between the disbursement of payments and the achievement of milestones and targets by the consortium, is also an element of simplification in the implementation of the instrument. • Fundamental rights Enhancing the security of EU citizens can contribute to safeguarding their fundamental rights. In addition, actions for defence common procurement of goods or services, which are prohibited by applicable international law, shall not be eligible for support from the Instrument. Moreover, actions with a view to the common procurement of lethal autonomous weapons without the possibility for meaningful human control over selection and engagement decisions when carrying out strikes against humans shall not be eligible for support from the Instrument. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The financial envelope for the implementation of the Instrument for the period from period XX 2022 to 31 December 2024 shall be EUR 500 million in current prices. The impact on the multi-annual financial framework period in terms of required budget and human resources is detailed in the legislative financial statement annexed to the proposal. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements The Commission should regularly monitor its actions, review progress made towards delivering the expected results as well as examine synergies with other complementary Union programmes. The Commission should draw up an evaluation report for the Instrument and communicate it to the European Parliament and to the Council. This report will notably assess the progress made towards the achievement of the objectives set in the proposal. 2022/0219 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on establishing the European defence industry Reinforcement through common Procurement Act THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION , Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 173(3) thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national p arliaments, Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee , Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) The EU Heads of State or Government, meeting in Versailles on 11 March, committed to “bolster European defence capabilities” in light of the Russian military aggression against Ukraine. They agreed to increase defence expenditures, step up cooperation through joint projects, and common procurement of defence capabilities, close shortfalls, boost innovation and strengthen and develop the EU defence industry. (2) The unjustified invasion of Ukraine by the Russian Federation on 24 February 2022 and the ongoing armed conflict in Ukraine has made it clear that it is critical to act now to address the existing shortfalls It has led to the return of high-intensity warfare and territorial conflict in Europe, requiring a significant increase in the capacity of Member States to fill the most urgent and critical gaps, especially those exacerbated by the transfer of defence products to Ukraine. (3) The Commission and the High Representative presented a Joint Communication on “The Defence Investment Gaps Analysis and Way Forward” on 18 May 2022. The Communication highlighted the existence, within the EU, of defence financial, industrial and capability gaps. (4) A dedicated short-term instrument, designed in a spirit of solidarity, was indicated as a tool to incentivise Member States, on a voluntary basis, to pursue common procurement to fill the most urgent and critical gaps, especially those created by the response to the current Russia’s aggression, in a collaborative way. (5) Such a new instrument will contribute to reinforce common defence procurement and, through the associated Union financing, to strengthen EU defence industrial capabilities. (6) Reinforcing the European Defence Technological and Industrial Base should therefore be at the core of those efforts. Indeed difficulties and gaps still exist and the European defence industrial base remains highly fragmented, lacking sufficient collaborative action and inter-operability of products. (7) In the current defence market context, marked by an increased security threat and the realistic perspective of a high intensity conflict, Member States are rapidly increasing their defence budgets and aiming at similar purchases. This results in an amount of demand which exceeds European Defence Technological and Industrial Base manufacturing capacities, cur rently tailored for peace time. (8) As a result, strong price inflation can be anticipated, as well as longer delays in delivery time, potentially harming the security of the Union and its Member States. Defence industries need to secure the production capacity necessary to process orders, as well as critical raw materials and sub-components. In this context producers might privilege major orders, potentially leaving exposed the most vulnerable countries, lacking the critical size and financial means to ensure large orders. (9) Furthermore, efforts should be made so that the increased spending results in a much stronger European Defence Technological and Industrial Base. Indeed, without coordination and cooperation, the increased national investments are likely to deepen the fragmentation of the European defence industry. (10) In the light of the above challenges and the related structural changes in the EU Defence industry, it appears necessary to speed up the adjustment of the European Defence Technological and Industrial Base, enhance its competitiveness and efficiency, and thereby contribute to strengthening and reforming Member States’ defence industrial capabilities. Addressing industrial shortfalls should include promptly tackling the most urgent gaps. (11) Common investment and defence procurement should in particular be incentivised, as such collaborative actions would ensure that the necessary changes in the EU industrial base takes place in a collaborative manner, avoiding further fragmentation of the industry. (12) To that end a Short Term Instrument for increasing the collaboration of the Member States in the defence procurement phase (the ‘Instrument’) should be established. It will incentivise Member States to pursue collaborative actions and in particular, when they procure in order to fill these gaps, to do so jointly, increasing the level of interoperability and strengthening and reforming their defence industrial capabilities. (13) The Short Term Instrument should offset the complexity and risks associated with such joint actions while allowing economies of scale in the actions undertaken by Member States to reinforce and modernise the European Technological and Industrial Base, increasing thereby the Union’s capacity resilience and security of supply. Incentivizing common procurement would also result into diminished costs in terms of exploitation, maintenance and withdrawal of the systems. (14) This Instrument will build on and take into account the work of the Defence Joint Procurement Task Force established by the Commission and the High Representative/Head of Agency, in line with the Joint Communication ‘Defence Investment Gaps Analysis and Way Forward”, to coordinate very short-term defence procurement needs and engage with Member States and EU defence manufacturers to support joint procurement to replenish stocks, notably in light of t he support provided to Ukraine. (15) The Instrument is coherent with existing collaborative EU defence-related initiatives such as in the European Defence Fund as well as the Permanent Structured Cooperation (PESCO), and generates synergies with other EU programmes. The Instrument is fully coherent with the ambition of the Strategic Compass. (16) As the instrument aims to enhance the competitiveness and efficiency of the Union’s defence industry, to benefit from the i nstrument, common procurement contracts will need to be placed with legal entities which are established in the Union or in associated countries and are not subject to control by non-associated third countries or by non-associated third-country entities. In that context, control should be understood to be the ability to exercise a decisive influence on a legal entity directly, or indirectly through one or more intermediate legal entities. Additionally, in order to ensure the protection of essential security and defence interests of the Union and its Member States, the infrastructure, facilities, assets and resources of the contractors and subcontractors involved in the common procurement which are used for the purposes of the common procurement shall be located on the territory of a Member State or of an associated third country. (17) In certain circumstances, it should be possible to derogate from the principle that contractors and subcontractors involved in a commo n procurement supported by the I nstrument are not subject to control by non-associated third countries or non associated third-country entities. In that context, a legal entity established in the Union or in an associated third country and controlled by a non-associated third country or a non-associated third country entity may participate as contractor and subcontractor involved in the common procurement if strict conditions relating to the security and defence interests of the Union and its Member States, as established in the framework of the Common Foreign and Security Policy pursuant to Title V of the Treaty on European Union (TEU) , including in terms of strengthening the European Defence Technological and Industrial Base, are fulfilled. (18) Furthermore, the common procurement procedures and contracts shall also include a requirement for the defence product to not be subject to control or restriction by a non-associated third country or a non-associated third country entity. (19) Grants under the Instrument may take the form of financing not linked to cost based on the achievement of results by reference to work packages, milestones or targets of the common procurement process, in order to create the necessary incentive effect. (20) Where the Union grant takes the form of financing not linked to costs, the Commission should determine in the work programme the funding conditions for each action, in particular ( a) a description of action involving cooperation for common procurement with a view to addressing the most urgent and critical capacity needs, (b) the milestones for the implementation of the action, (c) the rough order of magnitude expected from the common procurement and (d) the maximum Union contribution available. (21) To generate the incentive effect, the level of Union contribution may be differentiated based on factors such as (a) the complexity of the common procurement, for which a proportion of the anticipated size of the procurement contract , based on experience gained in similar actions, may serve as an initial proxy, (b) the characteristics of the cooperation, such as joint usage, stockpiling, ownership or maintenance, which are likely to induce stronger interoperability outcomes and long-term investment signals to industry, and (c) the number of participating Member States or associated countries or the inclusion of additional Member States or associated countries to existing cooperations. (22) Member States should appoint a procurement agent to conduct a common procurement on their behalf. The procurement agent should be a contracting authority established in a Member State or an associated third country , including Union bodies or international organisations, such as the Organisation Conjointe de Coopération en matière d'ARmement (OCCAR) . (23) In accordance with Article 193(2) of the Financial Regulation, a grant may be awarded for an action which has already begun, provided that the applicant can demonstrate the need for starting the action prior to signature of the grant agreement. However, financial contribution should not cover a period prior to the date of submission of the grant application, except in duly justified exceptional cases. In order to avoid any disruption in Union support which could be prejudicial to the interests of the Union, it should be possible to provide in the financing decision for financial contributions to actions that cover a period from the 24 February 2022 , even if they have started before the grant application was submitted. Regulation (EU, Euratom) No 2018/1046 (the ‘Financial Regulation’) applies to this Programme. It lays down rules on the implementation of the Union budget, including the rules on grants. (25) This Regulation lays down a financial envelope for the Fund, which is to constitute the prime reference amount, within the meaning of point 18 of the Inter-institutional Agreement of 16 December 2020 between the European Parliament, the Council and the European Commission on budgetary discipline, on cooperation in budgetary matters and on sound financial management, as well as on new own resources, including a roadmap towards the introduction of new own resources (Interinstitutional Agreement of 16 December 2020), for the European Parliament and for the Council during the annual budgetary procedure. (26) In accordance with the Financial Regulation, Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 of the European Parliament and of the Council , Council Regulation (Euratom, EC) No 2988/95 , Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 and Council Regulation (EU) 2017/1939 , the financial interests of the Union are to be protected through proportionate measures, including the prevention, detection, correction and investigation of irregularities and fraud, the recovery of funds lost, wrongly paid or incorrectly used and, where appropriate, the imposition of administrative sanctions. In particular, in accordance with Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 and Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 the European Anti-Fraud Office (OLAF) may carry out investigations, including on-the-spot checks and inspections, with a view to establishing whether there has been fraud, corruption or any other illegal activity affecting the financial interests of the Union. In accordance with Regulation (EU) 2017/1939, the European Public Prosecutor's Office (EPPO) may investigate and prosecute fraud and other illegal activities affecting the financial interests of the Union as provided for in Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council . In accordance with the Financial Regulation, any person or entity receiving Union funds is to fully cooperate in the protection of the Union’s financial interests, to grant the necessary rights and access to the Commission, OLAF, the EPPO and the European Court of Auditors (ECA) and to ensure that any third parties involved in the implementation of Union funds grant equivalent rights. (27) Pursuant to Article 94 of Council Decision 2013/755/EU , persons and entities established in overseas countries and territories (OCTs) are eligible for funding subject to the rules and objectives of the Instrument and possible arrangements applicable to the Member State to which the relevant overseas country or territory is linked . (28) Since the objectives of this Regulation cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 TEU. In accordance with the principle of proportionality as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve those objectives. HAVE ADOPTED THIS REGULATION: Article 1 Subject matter This Regulation establishes the European Defence Industry Reinforcement through common Procurement Act (the ‘Instrument’). Article 2 Definitions For the purposes of this Regulation, the following definitions apply: (1) ‘ common procurement ’ means a cooperative procurement jointly conducted by at least three Member States ; (2) ‘ control by a non-associated third country or by a non-associated third country entity ’ means the ability to exercise a decisive influence on a legal entity directly, or indirectly through one or more intermediate legal entities; (3) ‘ executive management structure ’ means a body of a legal entity, appointed in accordance with national law, and, where applicable, reporting to the chief executive officer, which is empowered to establish the legal entity’s strategy, objectives and overall direction, and which oversees and monitors management decision-making; (4) ‘ non-associated third-country entity ’ means a legal entity that is established in a non-associated third country or, where it is established in the Union or in an associated country, that has its executive management structures in a non-associated third country ; (5) ‘ procurement agent ’ means a contracting authority established in a Member State or an associated country designated by at least three Member States to conduct a common procurement on their behalf, including Union bodies or international organisations; (6) ‘ third country ’ means a country that is not member of the Union . Article 3 Objectives 1. The Instrument has the following objectives: (a) to foster the competitiveness and efficiency of the European Defence Technological and Industrial Base (EDTIB) for a more resilient Union, in particular by speeding up, in a collaborative manner, the adjustment of industry to structural changes, including ramp-up of its manufacturing capacities; (b) t o foster cooperation in defence procurement process between participating Member States contributing to solidarity, interoperability, prevention of crowding-out effects, avoiding fragmentation and increasing the effectiveness of public spending. 2. The objectives shall be pursued with a n emphasis on strengthening and developing the Union defence industrial base to allow it to address in particular the most urgent and critical defence products needs , especially those revealed or exacerbated by the response to the Russian aggression against Ukraine , taking into account the work of the Defence Joint Procurement Task Force. Article 4 Budget 1. The financial envelope for the implementation of the Instrument for the period from the entry into force of this Regulation to 31 December 2024 shall be EUR 500 million in current prices. 2. The amount referred to in paragraph 1 may be used for technical and administrative assistance for the implementation of the Instrument, such as preparatory, monitoring, control, audit and evaluation activities including corporate information technology systems . 3. Resources allocated to Member States under shared management may, at their request, be transferred to the Instrument subject to the conditions set out in the relevant provisions of the Common Provisions Regulation for 2021-2027. The Commission shall implement those resources directly in accordance with point (a) of the first subparagraph of Article 62(1) of Regulation (EU, Euratom) No 2018/1046 (the ‘the Financial Regulation’). Those resources shall be used for the benefit of the Member State concerned. 4. Budgetary commitments for activities extending over more than one financial year may be broken down over several years into annual instalments. Article 5 Third countries associated to the Instrument The Instrument shall be open to the participation of Member States and members of the European Free Trade Association which are members of the European Economic Area (associated countries), in accordance with the conditions laid down in the Agreement on the European Economic Area. Article 6 Implementation and forms of EU funding 1. The Instrument shall be implemented in direct management in accordance with the Financial Regulation. 2. The EU funding shall incentivize the cooperation between Member States to fulfil the objectives referred to in A rticle 3. The financial contribution shall be set up taking into consideration the collaborative nature of the common procurement plus an appropriate amount to create the incentive effect necessary to induce cooperation. 3. Where necessary for the implementation of an action, financial contributions may cover a period prior to the date of the request for financial contributions for that action, provided that the action has not started prior to the 24 February 2022. 4. Grants implemented under direct management shall be awarded and managed in accordance with Title VIII of the Financial Regulation. Article 7 Eligible actions 1. Only actions fulfilling all of the following criteria shall be eligible for funding: (a) the actions shall involve cooperation for common procurement of the most urgent and critical defence products between eligible entities implementing the objectives referred to in Article 3; (b) the actions shall involve new cooperation or an extension of existing cooperation to new Member States or associated countries; (c) the actions shall be carried out by a consortium of at least three Member States; (d) the actions shall fulfil the additional conditions as set out in Article 8. 2. The following actions shall not be eligible for funding: (a) actions for common procurement of goods or services which are prohibited by applicable international law; (b) actions for common procurement of lethal autonomous weapons without the possibility for meaningful human control over selection and engagement decisions when carrying out strikes against humans. Article 8 Additional funding conditions 1. Member States or associated third countries shall appoint a procurement agent to act on their behalf for the purpose of the common procurement. The procurement agent shall carry out the procurement procedures and conclude the resulting agreements with contractors on behalf of the participating Member States. 2. The procurement procedures referred to in paragraph 1 shall be based on an agreement to be signed by the participating Member States with the procurement agent under the conditions set out in the work programme referred to in Article 1 1 . 3. Common procurement procedures and contracts shall include participation requirements for contractors and subcontractors involved in the common procurement as referred to in paragraphs 4 to 1 0 . 4. Contractors and subcontractors involved in the common procurement shall be established and have their executive management structures in the Union. They shall not be subject to control by a non-associated third country or by a non-associated third country entity. 5. By way of derogation from paragraph 4 , a legal entity established in the Union or in an associated third country and controlled by a non-associated third country or a non-associated third country entity may participate as contractor and subcontractor involved in the common procurement only if it provides guarantees approved by the Member State or associated third country in which the contractor is established. 6. The participating Member States shall provide to the Commission a notification from the procurement agent on the guarantees provided by a contractor or subcontractor involved in the common procurement that is established in the Union or an associated third country and controlled by a non-associated third country or a non-associated third country entity. The guarantees and related provisions in the procurement contract shall be made available to the Commission upon request. The guarantees shall provide assurances that the involvement of the contractor or subcontractor involved in the common procurement does not contravene the security and defence interests of the Union and its Member States as established in the framework of the CFSP pursuant to Title V of the TEU, or the objectives set out in Article 3. 7. The guarantees shall in particular substantiate that, for the purposes of the common procurement, measures are in place to ensure that: (a) control over the contractor or subcontractor involved in the common procurement is not exercised in a manner that restrains or restricts its ability to carry out the order and to deliver results and ; (b) access by a non-associated third country or by a non-associated third-country entity to sensitive information is prevented and the employees or other persons involved in the common procurement have national security clearance issued by a Member State. 8. The infrastructure, facilities, assets and resources of the contractors and subcontractors involved in the common procurement which are used for the purposes of the common procurement shall be located on the territory of a Member State or of an associated third country. Where no competitive substitutes are readily available in the Union or in an associated third country, contractors and subcontractors involved in the common procurement may use their assets, infrastructure, facilities and resources located or held outside the territory of the Member States or of the associated third countries provided that such use does not contravene the security and defence interests of the Union and its Member States and is consistent with the objectives set out in Article 3. 9. C ommon procurement procedures and contracts shall also include a requirement for the defence product to not be subject to a restriction by a non-associated third country or a non-associated third country entity. 10. For the purposes of this Article, ‘subcontractors involved in the common procurement’ means all of the following: (a) subcontractors with a direct contractual relationship to a contractor; (b) other subcontractors to which at least 10 % of the work share is allocated; (c) subcontractors which may require access to classified information in order to carry out the common procurement. Article 9 Eligible entities Provided that they comply with the eligibility criteria set out in Article 197 of the Financial Regulation, the following entities are eligible for funding: (a) public contracting authorities or contracting entities as defined in Directives 2014/24/EU and 2014/25/EU of the European Parliament and of the Council; (b) public authorities of associated third countries. Article 10 Award criteria The Commission shall evaluate the proposals submitted on the basis of the following award criteria: 1. The contribution of the action to strengthening and developing the Union defence industrial base to allow it to address in particular the most urgent and critical defence products needs as referred to in Article 3, including with respect to procurement procedure and delivery lead times, replenishment of stocks, availability and supply; 2. the contribution of the action to competitiveness and adaptation of the EDTIB , including through the envisaged ramp-up of its manufacturing capacities, reservation of manufacturing capacities, its reskilling and upskilling, and overall modernization; 3. the contribution of the action to strengthening cooperation among Member States or associated countries and interoperability of products; 4. the number of Member States or associated countries participating in the common procurement; 5. the estimated size of the common procurement and any declaration by the participants that they will jointly use, stockpile, own or maintain the procured defence products; 6. catalytic effect of Union financial support through demonstration of how the Union contribution can overcome obstacles to common procurement; 7. quality and efficiency of the plans for carrying out of the action. Article 11 Work programme 1. The Instrument shall be implemented through a work programme as referred to in Article 110 of the Financial Regulation. 2. The Commission shall, by means of an implementing act, adopt the work programme referred to in paragraph 1. The implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 14 paragraph 3. 3. The work programme shall set out the minimum financial size of the joint procurement actions and determine the indicative amount of financial support for actions carried out by the minimum number of Member States as referred to in point c) of Article 7 paragraph 1 as well as incentives for procurement of higher value and inclusion of additional Member States or associated countries. 4. The work programme shall set out the funding priorities in line with the needs referred to in Article 3 paragraph 2. Article 12 Monitoring and reporting 1. The Commission shall draw up an evaluation report for the Instrument not later than 31 December 2024 and submit it to the European Parliament and to the Council. The report shall evaluate the impact and effectiveness of the actions taken under the Instrument. 2. The report shall build on consultations of Member States and key stakeholders and shall, in particular, assess the progress made towards the achievement of the objectives set out in Article 3. Article 13 Information, communication and publicity 1. The recipients of Union funding shall acknowledge the origin and ensure the visibility of the Union funding (in particular when promoting the actions and their results) by providing coherent, effective and proportionate targeted information to multiple audiences, including the media and the public. 2. The Commission shall implement information and communication actions relating to the Instrument, and its actions and results. Financial resources allocated to the Instrument shall also contribute to the corporate communication of the political priorities of the Union, as far as they are related to the objectives referred to in Article 3. Article 14 Committee procedure 1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011. 2. The European Defence Agency shall be invited to provide its views and expertise to the committee as an observer. The European External Action Service shall also be invited to assist in the committee. 3. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. Article 15 Entry into force This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union. This Regulation shall be binding in its entirety and directly a pplicable in all Member States. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal /initiative Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing the European defence industry Reinforcement through common Procurement Act . 1.2. Policy area(s) concerned Union defence industrial policy 1.3. The proposal/initiative relates to: a new action a new action following a pilot project/preparatory action the extension of an existing action a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective (s) The Instrument has the following objectives: See attached proposal for legal act. 1.4.2. Specific objective (s) N/A 1.4.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. Expected results: The Instrument will help to r einforc e and developp the Union defence industrial base to allow it to address the industrial gaps relative to the most urgent and critical defence products needs especially those revealed or exacerbated by the response to the Russian aggression against Ukraine . The financial contribution of the EU should contribute to unlock a number of common procurement actions which otherwise would not be started considering the risks and complexity involved in common defence procurements. The increased cooperation is expected to provide greater value for money, enhance interoperability and avoid that the most exposed EU Member States face an impossibility to obtain what they need, because of conflicting demands on the defence industry, which is not tailored for such a demand surge. Expected impacts: A Union contribution of EUR 500 Million would allow for a appropriate incentive for Member States to induce them to procure in common. EU common procurement should become the norm rather the exception. Additionally the instrument will foster an a gile and competitive EDTIB . On a longer term, it is expected that additional investments in the EDTIB bring benefits as regards jobs creations and skills and enhance security of supply . 1.4.4. Indicators of performance Specify the indicators for monitoring progress and achievements. Taking into consideration the short period of implementation, the results and impacts of the Instrument will be assessed under retrospective evaluation at the end of the programme implementation. The Commission will ensure that the necessary indicators used for the monitoring of programme implementation will be put in place by the entity entrusted with the programme implementation. These will include: - number of common procurement actions implemented - total value of common procurement actions implemented - number of Member States involved as consortium members - the fact that Member States openened existing cooperations to new members 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative The Regulation will be implemented through direct management. The Commission will need to be staffed with the appropriate experts in order to monitor effectively the implementi on . 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. While cooperation presents several obvious advantages (increased interoperability, reduced unit and maintenance costs) EU Member States continue procuring defence systems in a mostly national manner. This has led to a highly fragmented market with national industrial silos and a corresponding multitude of defence systems of the same kind, often not interoperable amongst each other. In the same time, the current defence market context, marked by an increased security threat and the realistic prospect of a high intensity conflict, sees Member States rapidly increasing their defence budgets and aiming at similar equipment’s purchases. This results into an amount of demand which overcome EDTIB manufacturing capacities, currently tailored for peacetime. Consequently, strong price inflation can be anticipated, as well as longer delays in delivery time, potentially harming the security of EU citizens. Defence industries need to secure the production capacity necessary to process orders, as well as critical raw materials and sub-components. In this context, defence manufacturers might privilege major orders, potentially leaving exposed most vulnerable countries, lacking the critical size and financial means to ensure large orders. Incentivising joint procurement is therefore a necessity, and would present the advantage of ensuring that, while the defence industry can more rapidly adapt to current market structural changes, national Armed Forces would obtain better conditions and delivery timeline by cooperating in the acquisition phase. On top of this, cooperation in the field of acquisition would result into diminished costs in terms of exploitation, maintenance and retreat of the systems (costs estimated at 55% of the total cost of an equipment). Consequently, the current situation requires a policy intervention at EU level to improve the current state of level of cooperation by incentivising financial cooperation between Member States in the defence procurement process. Such intervention is beneficial for the security of EU citizens as well as for the EDTIB. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past N/A 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments The Instrument will complement existing EU programmes such as the European Defence Industrial Development Programme and the European Defence Fund as well as EU defence initiatives such as the Permanent Structured Cooperation (PESCO) . It will also generate synergies with the implementation of the Strategic Compass for Security and Defence and other EU programmes . 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment N/A 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative limited duration in effect from 2 02 2 to 31/12/202 4 Financial impact from 202 2 to 202 4 for commitment appropriations and from 202 3 to 20 27 for payment appropriations. unlimited duration Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY, followed by full-scale operation. 1.7. Management mode(s) planned Direct management by the Commission by its departments, including by its staff in the Union delegations; by the executive agencies Shared management with the Member States Indirect management by entrusting budget implementation tasks to: third countries or the bodies they have designated; international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation; public law bodies; bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide adequate financial guarantees; bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that provide adequate financial guarantees; persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section. Comments The instrument shall be implemented in direct management in accordance with the Financial Regulation. 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. In accordance with article 13 of the Instrument the Commission will draw up an evaluation report not later than 31/12/2024 for the instrument and submit it to the EP and Council. The report shall evaluate the impact and effectiveness of the actions under the Instrument. To this end, the Commission will put in place necessary monitoring arrangements to ensure that relevant data are collected reliably and smoothly. 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed The Commission would have overall responsibility for the implementation of the Instrument. In particular, the Commission intends to implement the Instrument in direct management. The use of direct management mode clarifies the responsibilities (implementation by authorising officers), shortens the delivery chain (reducing Time To Grant and Time To Pay), avoids conflicts of interests and reduces the implementation costs (no management fees for an entrusted entity). The Commission should define the funding priorities and conditions through one multi-annual work programme. The definition of priorities should be supported by the work of the Defence Joint Procurement Task Force. A Programme Committee of Member States should be established, to which t he European Defence Agency shall be invited to provide its views and expertise to the committee as an observer , and the European External Action Service shall be invited to assist in the committee. The Commission would adopt the multi-annual work programme following the opinion of the committee under the examination procedure. The funding under the Instrument will mainly take the form of grants . The financial contribution shall be set up to take into consideration the collaborative nature of the common procurement plus an additional amount to incentivize the cooperation between Member States to procure together.The Commission may use financing not linked to cost , to reduce the administrative burden for the beneficiaries and put the focus on achieving the desired objectives, thus increasing the effectivenes and efficiency of the Union support. The payment modalities will remain similar to the modalities experienced in EDIDP and EDF, i.e. three payments for each grant (including at least one pre-financing). T he payment forecast will be prepared based on the beneficiary’s proposal , in order to allow the beneficiary to effectively manage the procurement and avoid any treasury issue. The Commission keeps the authority when approving a payment, in particular having the legal right to reduce it should t he conditions to release the payment are not met (milestones not achieved, devliverables not produced on time) . The control strategy that will be defined in the grant agreement will be built around the modest experience acquired in the EDF , and its precursor programmes , EDIDP and PADR, where grants using simplified cost options (lump sum contributions) have been used. In particular, the Commission intends to use financing not linked to costs, where the grant amount is determined ex ante based on the fulfilment of certain conditions (including eligibility of costs) and disbursed on the basis of deliverables (reports) demonstrating that the expected results defined in the grant agreement (technical annexes) are met. 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them The Instrument is meant to support cooperation in the procurement of the most urgent and critical defence products. Thus the main risk identified are: Timetable Risk: Schedule issue, delays in implementation, Governance risk: Lack of cooperation between Member States and/or national industry leading to delays of inefficient implementation, Financial risk: Cost management, Low absorption (delays), etc. Technical risks: Difficulties in specific development; Technical issues; Lower performance level. The Commission would therefore implement the Instrument in direct management building on the expertise gained in implementing the European Defence Fund, prepare and adopt only one multi-annual work programme, shorten the time to grant and apply financing not linked to costs. 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) The budget of the programme will be under direct management. Based on the Commission experience on grant management, the overall control costs of the Instrument by the Commission are estimated at less than 1% of the related funds managed. In terms of expected error rate(s), the aim is to maintain the error rate below the threshold of 2%. The Commission considers that the implementation of the programme in direct management, with trained (experienced staff, possibly recruited as from Member States Ministries of Defence) and well-staffed teams acting under delegated authorising officers, applying clear rules and making an appropriate use of output based instruments (i.e. financing not linked to costs) will maintain an error rate below the 2% materiality threshold. 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy. The European Anti-Fraud Office (OLAF) is competent to carry out investigations on operations supported under this initiative. Agreements resulting from this Regulation, including agreements concluded with international organisations, shall provide for supervision and financial control by the Commission, or any representative authorised by it, and audits by the European Court of Auditors, the European Public Prosecutor’s Office (EPPO) or OLAF, if necessary on-the spot. Commission's officials who have the required security clearance, can also make on site visits. 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected Existing budget lines (see table under section 3.2) In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation [XX.YY.YY.YY] Diff./Non-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO New budget lines requested In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation 5 13 . 0106 Non- Diff YES NO NO NO 5 13.0 6 Diff YES NO NO NO 3.2. Sources of financing for the proposal 3.2. 1 . Source of financing of appropriations under the proposal Contribution from margins and special instruments of the MFF 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total Marrgins of Heading 5 83.700 44.900 32.100 1 160.7 00 Special instruments of the MFF 111.400 227.900 339.300 Total 83.700 156.300 260.000 500.000 3.2. 2 . Summary of estimated impact on operational appropriations The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations The proposal/initiative requires the use of operational appropriations . as explained below: EUR million (to three decimal places) Heading of multiannual financial framework 05 Security and Defence – Cluster 13 Defence 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL 13.0 6 01 Operational appropriations S TI defence products Commitments (1) 83.7 00 156.3 00 260. 000 5 00.000 Payments (2) 72. 000 174. 000 104. 000 72.000 78.000 5 00.000 13 .01 6 – Support expenditure Commitments = Payments ( 3 ) p.m. . p.m. 0 TOTAL appropriations for the envelop of the programme under heading 5 Commitments =1 +3 83.7 00 156.3 00 260. 000 5 00.000 Payments =2 +3 0 72. 000 174. 000 104. 000 72. 000 78.000 5 00.000 Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ This section should be filled in using the 'budget data of an administrative nature' to be firstly introduced in the Annex to the Legislative Financial Statement (Annex V to the internal rules ) . which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes. EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL Human resources 0.961 1. 831 1. 831 1. 517 1. 517 1. 187 8 . 844 Other administrative expenditure 0. 047 0.2 7 9 0.2 7 9 0. 0 6 7 0. 057 0. 057 0 . 786 TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual financial framework (Total commitments = Total payments) 1 .0 08 2. 110 2. 110 1. 584 1. 574 1. 244 9 . 630 EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL TOTAL appropriations across HEADINGS of the multiannual financial framework Commitments 84 . 708 158 . 410 262 . 110 1 . 584 1 . 574 1 . 244 509 . 630 Payments 1 . 008 74 . 110 176 . 110 105.584 73 . 574 79 . 244 0 509 . 630 3.2. 3 . Summary of estimated impact on administrative appropriations The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature . as explained below: EUR million (to three decimal places) Years 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources 0 . 961 1. 831 1. 831 1. 517 1. 517 1. 187 8 . 844 Other administrative expenditure 0. 047 0.2 7 9 0.2 7 9 0. 0 6 7 0. 057 0. 057 0 . 786 Subtotal HEADING 7 of the multiannual financial framework 1 .0 08 2. 110 2. 110 1. 584 1. 574 1. 244 9 . 630 Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources Other expenditure of an administrative nature (former BA lines) Subtotal outside HEADING 7 of the multiannual financial framework TOTAL 1 .0 08 2. 110 2. 110 1. 584 1. 574 1. 244 9 . 630 The administrative appropriations required will be met by the appropriations which are already assigned to management of the action and/or which have been redeployed, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of existing budgetary constraints. 3.2. 3 .1. Estimated requirements of human resources The proposal/initiative does not require the use of human resources. The proposal/initiative requires the use of human resources . as explained below: Estimate to be expressed in full time equivalent units Years 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 • Establishment plan posts (officials and temporary staff) for DG DEFIS Headquarters and Commission’s Representation Offices 5 10 10 8 8 7 Delegations Research • External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) - AC . AL . END . INT and JED for DG DEFIS Heading 7 Financed from HEADING 7 of the multiannual financial framework - at Headquarters 2 3 3 3 3 1 - in Delegations Financed from the envelope of the programme - at Headquarters - in Delegations Research Other (specify) TOTAL 7 1 3 1 3 1 1 11 8 The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints.” Description of tasks to be carried out: Officials and temporary staff 5 FTEs (5 AD) will be required to ramp-up the Instrument in 2022 and to start up the first activities, 1 0 FTEs (7AD and 3 AST) to implement the activities . and reduced to 7 (5 AD and 2 AST) in 2027 to ensure the work programme adoption; management of the evaluation and the operational . financial and legal monitoring of the implementation of the projects . External staff 2 FTEs to start the activities ( 2 SNE) . increasing to 3 (1 AC and 2 SNE) reduced to 1 in 202 7 (1 AC) to ensure the the operational . financial and legal monitoring of the implementation of the projects . 3.2. 4 . Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative: can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the Multiannual Financial Framework (MFF). requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation. Margin of Heading 5. See details in section 3.2 requires a revision of the MFF. Explain what is required . specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. 3.2.6. Third-party contributions The proposal/initiative: does not provide for co-financing by third parties provides for the co-financing by third parties estimated below: Appropriations in EUR million (to three decimal places) 2023 2024 2025 2026 2027 Total TOTAL appropriations co-financed 3.3. Estimated impact on revenue The proposal/initiative has no financial impact on revenue. The proposal/initiative has the following financial impact: on own resources on other revenue please indicate . if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For assigned revenue . specify the budget expenditure line(s) affected. […] Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information). […]