Riigieelarvelise toetuse taotlus

TÖÖ NIMETUS: Kagu-Eesti piiriala sotsiaal-majandusliku olukorra , siseturvalisuse , piirijulgeoleku ja kogukonna uuring UURIMISETTEPANEK JA PAKKUMUS Tartu Ülikool i Johan Skytte poliitikauuringute instituut Kontaktisik: Veiko Sepp 5160975 , veiko.sepp @ut.ee Juu l i 2022 Uurimisettepaneku sisu Uuringuga kaardistatakse Kagu-Eesti piiriala (Eesti ja Venemaa piiril) sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline olukord, piirialade asustuse ja maakasutuse iseloom, tehniline taristu, kogukondli kud suhted ning sis eturvalisuse ja piirijulgeoleku seisukohast olulisimad elanike väärtused, vajadused ja soovid ning kaitsetahe. Kaardistatud andmestiku analüüsi tulemusel sõnastatakse soovitused piirialade kogukondade kaasamiseks, toetamiseks ja võimestamiseks Eesti julgeoleku hüvanguks. Uuringu tulemusi saab kasutada lähtealusena Eesti piirialade riikliku (julgeoleku)poliitika välja kujundamiseks. Uuringu strateegiline taust Uurimisettepaneku probleemipüstitus ja empiiriline fookus lähtub riiklikest arengudokumentidest – Eesti julgeolekupoliitika alused ning Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Eesti julgeolekupoliitika aluste pt 3.7. Elukeskkonna kindlus rõhutatakse, et „Kindel ja ettearvatav elukeskkond suurendab inimeste turvatunnet, loob paremad tingimused ühiskonna ja üksikisiku arenguks, parandab riigi usaldusväärsust. See vähendab ühiskonna ja üksikisikute haavatavust, kasvatab valmisolekut panustada riigi arengusse, tugevdab kaitsetahet“. Ühiskonna kerksuse ja siduse alapunktis 3.8. kinnitatakse, et „Riigi julgeolek on mõjutatud majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna turvalisusest kogu Eestis. Elu peab olema elamisväärne ja turvaline kõikjal Eestis. Tuleb vältida või ennetada ebasoodsaid rahvastikuprotsesse ning suurte sotsiaal-majanduslike , julgeoleku- ja turvariskide liigset koondumist mingitesse piirkondadesse“. Soodsate arengute tagamiseks lubab riik, et „korraldab vajaliku infrastruktuuri väljaarendamise, toetab kohalike omavalitsuste suutlikkuse parandamist, edendab kodanikualgatust ja vabatahtlikku tegevust, kindlustab turvalisuse, hariduse, tervishoiu ja muude avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse“. Oluliseks julgeolekuteguriks peetakse ka ühiskonna väärtushinnanguid ja ühiskonda panustamise valmisolekut. Üldistanuna leitakse strateegias (3.3 Turvalisus ja põhiseadusliku korra kaitse), et „Turvalisust tugevdab kogukondlikult sidus ühiskond ja kogukonna eri toimijate senisest ulatuslikum kaasamine, toetamine ja võimestamine “. Kaugemas tulevikus (3.9.) nähakse olulise riskina riigi demograafilist seisundit, rahvaarvu vähenemist, vananemist ja koondumist üksikutesse keskustesse, millisega toimetulekuks soovitatakse „töötada välja teaduslikul eritelul põhinevad meetmed“. Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 piirihalduse tegevussuunas (3.4.) keskendutakse küsimuse „Kuidas arendada integreeritud piirihaldust, et tulla toime püsiva ebaseadusliku sisserände, salakaubaveo, suureneva piiriliikluse ning piiriülese kuritegevuse survega“? põhiliselt tehniliste vahenditega. Arengukava alaosas „Tark ja innovaatiline siseturvalisus “ (4.5) kavandatakse nutikate lahenduste raames siiski ka „käitumisteaduslikult nutikate uuenduste katsetamist“ ning soovitud olukorrana nähakse seda, et siseturvalisuse poliitikakujundamine on teadus- ja tõenduspõhine. Sarnaselt Eesti julgeolekupoliitika aluste strateegiadokumendiga nähakse Siseturvalisuse arengukavas tugevat seost ja vastastikkust positiivset mõju regionaalarenguga: „Siseturvalisuse võrgustiku ja taristu rajamisel arvestatakse eri piirkondade vajadusega siseturvalisust tagavate teenuste järele, võttes aluseks lähimuspõhimõtte . Siseturvalisuse arengukava alaeesmärgid aitavad kaasa kogukonna senisest laialdasemale ja mitmesuunalisele kaasamisele (vertikaalne koostöö) ja kogukondade võrgustamisele (horisontaalne koostöö). Arengukavas on olulisel kohal riigi ja kogukonna koostöö, mille kaudu selgitatakse välja kohapealsed probleemid siseturvalisuse valdkonnas, leitakse koos kogukonna esindajatega neile lahendus ja tehakse need teoks. See avaldab positiivset mõju avalike teenuste kvaliteedile ja elanike oskustele oma turvalisust suurendada. Samuti aitab see lähenemine leevendada hajaasustuse ja linnastumisega kaasnevaid ohte, arvestada piirkondlike eripäradega ja tagada paremini inimeste turvalisust“. Uurimisteema ühiskondlik olulisus Piirialade asustuse seos julgeolekuga on olnud ka avaliku debati teema Eestis. Näiteks on Erkki Koort ja Eiki Berg arutanud Kuku Raadios (08.12.2020) kriitilise hulga asustuse ja inimeste kohalolu vajadustest piiräärsetel aladel, et tagada „naabrivalve“ piirialal ja seeläbi maandada ebaseadusliku piiriületuse riske. Kolumnist Maarja Vaino (ERR 11.03.2022) on leidnud, et kui elu Eestis koondub paari suuremasse keskusesse, on see riigile ja rahvale julgeolekuohuks - kui suured maa-alad on täis tühjust, ei ole neid just raske vallutada; kui suurem osa inimesi elab linnades, on nende äralõikamine muust maailmast lihtsam. Ebaühtlase regionaalarengu ja ääremaade tühjenemise ning julgeolekuriskide seostele on tähelepanu juhtinud oma kirjutistes ka regionaalarengu ekspert Garri Raagmaa. Eesti kestlikkus riigina on üksüheselt seotud riigi suutlikkusega hallata piiri, piiriüleseid tegevusi ja piiriäärset elu. Eston Kohvri juhtum tõestas veenvalt, et piirid pole midagi loomulikku, püsivat ja kindlat, vaid reageerivad kohe võimude tasakaalu muutustele. Venemaa kasvava sõjalise surve tõttu aitab ainult vastusurve NATO väeüksuste heidutusena. Aga vahest ka sõjalise piirivalve taastamine ja piiriäärsete alade taasasustamine ? Globaalsete ja regionaalsete sõjaliste konfliktide, aga ka kliimamuutuste radikaalsete mõjude tõttu migratsioonivoogudele (lõuna-põhja suunalise rände kasv), toob paratamatult kaasa ebaseaduslike piiriületuste katsete kasvu, mille takistamine ja ohjamine nõuab lisaks tehnilistele ja füüsilistele meetmetele ka komplekssemaid ühiskondlikke lahendusi. Me näikse uskuvat tehisruumi ja tehnoloogiliste uuenduste eeliseid reaalajas ja ruumis toimetavate inimeste ees. Asendame vaimusilmas potentsiaalsed riigikodanikud (praegused määratlemata riikkondsusega Eesti alalised elanikud) e-residentidega ning usume, et need mõeldavad miljonid end virtuaalselt Eestiga sidunud inimesed on rohkem riigi osa kui getostunud ja Eesti elust eemale jäänud kohalikud venekeelsed püsielanikud. Seevastu liigagi piiratud mõtlemisega kaasneb poliitika, mis ei näe suurt pilti ega vaevugi reageerima Eesti väiksusest tingitud proovikividele. Meie häda on parajuse puudumine. Mõlemad äärmused piiravad tegevusi, mis ei tasu ära või mida õnnestuks edukalt digitaalselt ümber korraldada. Oleme teada saanud, et Ruhnu on ekstreemne koht elamiseks, Valga ja Põlva sünnitamiseks. Rääkimata maakoolide sulgemisest ning politsei-, piirivalve- ja päästeteenistuse kärpimisest. „Tujurikkujast“ pärinev riigibuss on õõvastav näide, kuidas avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust üritatakse parandada olukorras, kus riiki tegelikult kohapeal pole. Ajaloost teame, et maata rahvad ei ole kunagi loonud riike. Maaga nõrgalt seotud rahvad on loonud riike, mis pole jäänud püsima. Maanäljas riigid on aegade jooksul laienenud. Rahvast tühjaks jooksnud riigid on pidanud maid loovutama. Vaja on ressursse ja ühtlaselt organiseeritud ruumi, mis ühelt poolt kinnistab inimesi (loob elamisvõimalusi), teisalt pakub avalikke hüvesid, k.a turvatunnet (mis tugevdavad riikluse ideed). Riiki ei õnnestu kokku pakkida ja mujale nihutada. Selles mõttes on riik endiselt territooriumi pärisori, selle halduskorraldus aga inimese teha. Tagasivaates on oluline täheldada territooriumikasutuse muutusi, mis on põhjustanud asustuse hõrenemist. Tehnoloogiline areng põllumajanduses vähendas vajadust töökäte järele. Vabanenud tööjõud andis tõuke linnastumisele. Linnastumise tagajärjel maa tühjenes ja maakasutus teisenes. Kui 1927. aastal moodustas metsamaa Eesti pindalast 21%, siis 2016. aastal oli metsamaa all 51% territooriumist. 90 aastat tagasi oli ligi 60% aktiivsest rahvastikust hõivatud põllumajanduses, praegu kõigest 4%. Ka siis, kui metsastumine ei ole suurenenud põllumaa, vaid looduslike karjamaade arvel, on põhjust näha selles seost maaelu võimalikkusega. 2011. aastal oli Eestis 22 808 km2 territooriumi – 52% Eesti maismaast –, kus ei elanud ühtegi inimest. Eesti demograafiline raskuskese on tugevasti kaldu loodesse. Suur-Tallinnas ehk Harjumaal, mis moodustab umbes 10% Eesti pindalast, elab 4333 ruutkilomeetril 610 000 inimest (140 in/km2), samal ajal kui ülejäänud Eesti territooriumile paigutub 54% rahvast (17 in/km2) – pindala ja rahvastiku suhe on 1,95. Suurte riikides, kus territooriumi organiseerimine on märksa raskem ülesanne, on see suhtarv näiteks Hiina puhul 2,45 (Hiina nn metsik lääs võtab enda alla 71% territooriumist ja 29% rahvastikust), Venemaal 3,4 (Siberi alad vastavalt 75% ja 22%), Brasiilial 5,0 ( Amazonia vastavalt 45% ja 9%). Sündimus Eestis ei ületa praegu suremust ka kõige peresõbralikuma poliitika korral. Sisseränne on range kontrolli all, samas puuduvad arvestatavad hoovad, mille abil pidurdada väljarännet. Rahvaarvu kahanemist on kompenseeritud uute tehnoloogiatega, aga see ei peata maapiirkondade tühjenemist. Sest inimene liigub ikka sinna, kus elu on elamisväärsem. Linnast maale kolivad uuskütid-korilased ja pärandkultuuri elushoidjad loovad kogukondi, millel on ülejäänud, tehnoloogiliselt ülekoormatud Eestiga vähe pistmist. Teisalt on vähe sedagi, mis ühendaks neid põliste maakatega. Riigi toimimist on üritatud parandada haldusterritoriaalse reformiga. Ent suurem tulubaas, parem juhtimiskompetents ja avalike teenuste kvaliteet ei tee vahemaid olematuks. Seda võib teha lairibainternet, aga arstiabi ja kooliharidust saab anda kõige paremini ikkagi vahetus kontaktis. Ka inimeste julgeolekut ja turvalisust tagab paremini päris patrull, mitte kaamerad ja liikumisandurid. Seega ei pruugi teenuse kvaliteet olla määravam kui aeg, mis kulub selleni jõudmiseks. Ja e-lahendused ei asenda täiel määral inimest, sh piirivalvureid 136 km pikkusel maismaapiiril Venemaaga. Uurimuse territoriaalne ulatus Uurimus hõlmab endas Kagu-Eesti Setomaa , Rõuge ja Võru valla territooriumi alad, mis jäävad 18.12.2021 kehtestatud piirivööndisse . Tööala jaguneb nelja piirilõiku: 1) Lüübnitsa ja Sosna poolsaare piirkond ( Beresjest Värskani) 2)Värska alevik 3) Saatse piirkond (Värskast Koidulani) 4) Meremäe piirkond (Koidulast- Miikseni ), 4) Luhamaa piirkond (Saardest Saku dini ) See piiriala on u 85 km pikk ning selles asub u 500 väikekohta, millest kõik ei ole asustatud. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Piirivöönd Võru maakonnas ning selle lõigud Uuringu seos poliitikakujundamisega Lähtudes ühiskondlikus debatis tõstatunud ohutundest ja vajadustest ning riiklikes strateegiates sõnastatud probleemidest ja üldlahendustest sõnastatakse uurimusele rakenduslik poliitikakujundamist edendav küsimus: Kuidas piirialade kogukondi paremini kaasata, toetada ja võimestada Eesti julgeoleku tagamisel? Uurimisküsimused Sellele rakenduslikule küsimusele vastamiseks sõnastatakse ja vastatakse uuringu tulemusel viiele kesksele uurimuslikule küsimusele: Milline on asustuse ja maakasutuse iseloom Kagu-Eesti piirialadel? (asustus- ja hoonestustihedus; asustuse laad - üksiktalud, kobarkülad; asustuse püsivus – püsielanikud ja ajutised elanikud; asustatud ja tühjad väikekohad; põllu-, metsa- jm maa osakaal ja struktuur, kõlvikute mastaabid; avatud ja suletud maastike vaheldumine) Kuidas see mõjutab kogukonna toimimist, sh julgeoleku tagamisse panustamisel? Milline on piirialade majapidamiste elujõud? (leibkonna suurus, vanuseline struktuur, rahvuslik koosseis, haridustase, sissetulekud, kinnisvara seisund, muud varad) Kuidas see mõjutab kogukonna toimimist, sh julgeoleku tagamisse panustamisel? Milline on piirialade elanike elulaad ja suhtlusmustrid ? (töö iseloom ja asukoht, tööalane liikuvus; võtme teenuste (haridus, toidukaubad) tarbimise asukohad ja ajakulu; korraldatud seltsielu ja naabrussuhted , sh piiriülesed suhted ; osalus (vabatahtlikes) kaitse- ja sisejulgeoleku organisatsioonides; piiriüleste liikumiste sisu ja tähtsus) Kuidas see mõjutab kogukonna toimimist, sh julgeoleku tagamisse panustamisel? Millises seisus on piirialade majapidamiste tehniline ja liikuvustaristu (teede seisund ja hooldus; liikuvus (bussiühendused); internetiühenduste kvaliteet; elektrivõimsused ja teenuskindlus; võimalused väiketootjana liituda elektrivõrkudega)? Milliseid liikumisviise elanikud kasutavad, millised on probleemid? Kuidas see mõjutab kogukonna toimimist, sh julgeoleku tagamisse panustamisel? Millised on p iirialade elanike kogukondlikud ja geopoliitilised väärtused, meelsus, majapidamiste turvalisuse ja toimimisega seotud vajadused ja soovid? Kuidas see mõjutab kogukonna toimimist, sh julgeoleku tagamisse panustamisel? Metoodika Uurimisküsimustele vastamiseks kombineeritakse registriandmetel põhinev kvantitatiivne ja GIS andmeanalüüs välitöödega piirialadel. Ruumiandmete analüüsis lähtutakse järgmistest metoodilistest toimingu test : Pärida maa-ametist piirivööndi joone kaardikiht ja genereerida sellest puhver Katastriandme test filtreerida välja kinnistud, mis jäävad Võru maakonnas ametlikult kinnitatud piirivööndisse. Maa-ameti hoonete kaardikihist filtreerida välja hoonestus (nii eluhooned kui ka kõrvalhooned), mis asuvad piirivööndis. Maa-ameti topoloogilise andmekogu baasil filtreerida vastavatest kaardikihtidest välja kõlvikud, mis asuvad piirivööndis. Statistikaameti kaardirakenduses teostada ruumipäringud kasutades selleks piirivööndi puhvri kaardikihti (majandusüksused, rahvastik rahvaloenduste aastatel, Rahvaarv 5-aastaste vanuserühmade kaupa asustusüksuse järgi; ränne; sünnid, surmad ;Hinnanguline rahvaarv päevase asukoha järgi; sissetulek, sotisaaltoetused, majandusüksused). Statistikaametist teostada Elektrilevi andmete päring hoonete energiatarbimise osas edastades aadressiandmed piirivööndis paiknevate hoonete kohta. Rahvastikuregistrist või statistikaametist päring teostada piirivööndi elanike kohta vastavalt vanusele/sünniaastale ja soole, et nende baasil teostada rahvastikuprognoos aastani 2035 Spectrum demographicsi abil. Kinnistusraamatu/maa-ameti päring teostada piirkonna katastriüksuste/asustusüksuste nimistu alusel tuvastamaks omandisuhted vööndis. Kaardistada piirkonna avalikud ja erateenused tuvastamaks nende kättesaadavus. Asjakohaste riiklike ja kohalike andmekogudena hõlmatakse vähemalt järgnevat – rahvastikuregister, töötamise register, äriregister, maa-ameti geoportaal , PRIA andmekogud, EHIS, taristuettevõtete muud andmekogud ning kohalikud andmekogud, mis kirjeldavad kohalike teenuste tarbimist piirielanike poolt. Samuti viiakse piirialadel läbi välitööd, mis sisaldavad nii vaatlusi kui ka formaliseeritud ankeetküsitlust ja poolstruktureeritud intervjuusid piirialade asustatud majapidamiste esindajatega. Vaatluste, ankeetküsitluse ja intervjuudega kinnitatakse ja täpsustatakse registriandmete põhist kaardistust (uurimisküsimused 1-4) ning kogutakse eelkõige kvalitatiivset laadi andmeid (tõendeid) piirialade elanikkonna väärtustest ja hoiakutest ning samuti vajadustest ja soovidest seoses igapäevaeluga, aga ka nende eeldatava rolliga piirijulgeolekusse panustamisel. Vaatluste läbiviimiseks koostatakse vaatlusprotokoll (vt vaatlusprotokolli mustandit lisast - mustand arendatakse välitööde toimumise ajaks teadustöö nõuetele vastavaks vaatlusprotokolliks ) ning ankeet- ja intervjuuküsimuste esitamiseks ühine kava (vt intervjuu-ankeetküsitluse kava mustandit lisast - mustand arendatakse välitööde toimumise ajaks teadustöö nõuetele vastavaks intervjuu- ja ankeetküsitluse kavaks ). Arvestades väikekohtade ja majapidamiste suurt arvu (u 500) piirialal on otstarbekas küsitleda üksnes valikut kõigist piirialade majapidamistest. Valimi suurus on 32 asustatud kinnistut (majapidamist) igast piirilõigust, kokku 128 majapidamist. Valimi moodustamise l piirilõigu siseselt lähtutakse juhuslikkuse (välitööde piir ilõigu sisese alguspunkti mõttes) ning lumepallivalimi ( alguspunktist edasi liigutakse majapidamisest majapidamisse intervjuude käigus saadud soovitustest, maastikul leitavates suunistest nagu näiteks tee- ja taluviidad või eravalduse sildid, ning samuti kartograafilise eelanalüüsi tulemustest lähtuvalt – kus võiks kõige tõenäolisemalt asustatud majapidamisi leida) põhimõtetest . Igas valimisse kuuluvas majapidamises viiakse läbi kombineeritud intervjuu-ankeetküsitlus ning täidetakse vaatlusprotokoll. Alljärgnevas tabelis on näidatud, kuidas registriandmete analüüsi teemad ja andmed, intervjuu- ja ankeetküsitluse küsimused ning vaatlusprotokolli teemad on seotud uurimisküsimustega – milliseid andmekogumise meetodeid millistele uurimisküsimustele vastamisel kavandatakse kasuta da . Uurimis-küsimus Teema Registriandmete analüüs: andmekogu, andmed Intervjuu-ankeet: küsimuse teema Vaatlus: vaatlusprotokolli objekt 1. asustuse ja maakasutuse iseloom asustus- ja hoonestustihedus Maa-ameti geoportaal ; Rahvaloendus asustuse laad - üksiktalud, kobarkülad Maa-ameti geoportaal Nähtavus- ja kuulamisulatuses naabermajapidamiste arv; asustuse püsivus – püsielanikud ja ajutised elanikud Elering AS elektritarbimise andmed: Hoone aadressiobjekt, hoone kasutusotstarbe ID, täisaadress, asula nimi, eluruumide arv kokku, mõõtepunktide arv, hoone aastane elektritarbimine kokku, ilma lepinguta ja 0-100W tarbivate kinnistute arv püsiv või hooajaline kasutus asustatud ja tühjad väikekohad Välitööde teele jäävad elumärkideta hoonekompleksid põllu-, metsa- jm maa osakaal ja struktuur, kõlvikute mastaabid; Maa-ameti geoportaal ; PRIA põllumassiivide register maastike avatus Nähtavus- ja kuulamisulatuses naabermajapidamiste arv; vaate ulatus piiriala suunas 2. piirkonna ja selle majapidamiste elujõud leibkonna suurus Rahvaloendus Majapidamises elavate - Tööealiste ja töötavate pensionäride arv; Pensionäride arv; Laste ja noorte arv (kuni 18 a.) Vaatlushetkel kohal olnud isikute arv vanuseline struktuur Rahvaloendus tuleviku rahvastikuarengud Rahvastikukoosseis aastal 2035/2040 arvutatuna tänaste rahvastikutrendide ja koosseisu varal kasutades rahvastikuprognooside koostamise tarkvara Anvir Health Spectrum 6.19 avatud küsimus: tulevikukavatsuste osas rahvuslik koosseis Rahvaloendus vastaja kodakondsus vastaja keeleoskus haridustase Rahvaloendus sissetulekud EMTA ettevõtlikkus Äriregister/Rahvastikuregister: piirivööndis registreeritud ettevõtted; töö laad kinnisvara väärtus Maa-ameti hinnastatistika: Eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehingud hoone liigi järgi kinnisvara seisund hoonete seisund; hooldatuse seisund muud varad PRIA põllumassiivide andmekogu: olulises mahus põllumaaga kohalike majapidamiste arv sõidukite olemasolu õues kodune kapital Õueala heakord; hooldatud viljapuude ja/või põõsaste olemasolu; köögiviljapeenarde olemasolu õuealal; lilleklumpide olemasolu õuealal; Kasutatava piknikulaua olemasolu; sauna olemasolu: 3. elanike elulaad ja suhted töö iseloom ja asukoht, tööalane liikuvus Töötamise register/Rahvastikuregister: elu- ja töökohtade maatriks (asulate kaupa) töö laad; tööl käimise viis; kaugtöövõimalused võtmeteenuste (haridus, toidukaubad) tarbimise asukohad ja ajakulu EHIS/Rahvastikuregister: elu- ja õpikohtade maatriks (asulate kaupa) koolis/lasteaias käimise viis; korraldatud seltsielu ja naabrussuhted suhted naabritega; osalus seltside/ringide töös; suhtlus külavanemaga suhted riigiga läbikäimine piirivalvega; läbikäimine politseiga osalus (vabatahtlikes) kaitse- ja sisejulgeoleku organisatsioonides osalus siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses piiriüleste suhete/liikumiste sisu ja tähtsus suhtlus piirtaguste sugulastega; suhtlus piirtaguste kolleegidega; osalus piiriülestes üritustes; piirülesuse eesmärgid ja vormid 4. majapidamiste taristu teede seisund ja hooldus; Sissesõiduteele eelneva avaliku tee seisund; Sissesõidutee seisund liikuvus (bussiühendused); Kagu-Eesti ÜTK andmed sideühenduste kvaliteet; mobiiliside kvaliteet; internetiühenduste kvaliteet; vaadatavad TV kanalid; kuulatavad raadiokanalid; probleemid TV antenni, SAT-TV taldriku olemasolu elekter elektrivõimsuse piisavus; katkestuste pikkus; iseseisev elektri tootmise võimekus; probleemid veevarustus veevarustuse liik; probleemid salvkaevu olemasolu õuealal 5. väärtused, hoiakud ja kultuuriruum elanike kogukondlikud väärtused suhtumine haldusreformi elanike turvalisusega seotud väärtused ja hoiakud teadlikkus piiriületuse juhtudest ja salakaubast; valmisolek seoses illegaalsete piiriületajatega; suhtumine kogukondlikusse turvalisusesse Värava olemasolu sissesõiduteel; eravalduse ja/ või hoiatusmärgi olemasolu sissesõiduteel; värava olemasolu õuealale sisenedes; õueala tarastatus; valvekoera olemasolu elanike geopoliitilised ja meelsus-eelistused suhtumine EL ja NATOsse; suhtumine Venamaaga läbikäimisesse; hoiakute muutus seoses Vene-Ukraina konfliktiga [läbiv mitmes küsimuses] lipumasti ja Eesti lipuvärvides viiru olemasolu; muudes värvides viir või lipp; äärmussümboolika olemasolu õuealal elanike meediaruum enim vaadatavad, kuulatavad kanalid; võimalus vaadata/kuulata Venemaa kanaleid; ajalehe tellimine majapidamiste toimimisega seotud vajadused ja soovid teenuste, taristu ja liikuvusega seotud probleemid ning abivajadus riigilt ja KOVlt majapidamiste turvalisuse seotud vajadused ja soovid abiootus piirivalvelt ja politseilt Piirialade olukorra kaardistuse ning kaardistatud andmete analüüsi alusel koostatakse soovitused ja ettepanekud piirialade kogukondade paremaks kaasamiseks, toetamiseks ja võimestamiseks Eesti julgeoleku tagamisel. Tulemuste valideerimiseks ja tõlgendamiseks viiakse läbi aruteluseminar, kuhu kutsutakse keskvalitsuse poliitikakujundajad ning Setomaa valla esindajad. Eelanalüüs Eesti kagupiiril ehk nn rohelise piiri vööndis esineb üks tugevamaid rahvastiku vähenemise ja vananemise trende kogu riigis. Lisaks pole näha ka, et trend muutuks. Piirkonnas on vähe noori ning esineb ka ’’pruudipõud’’. Piirivööndis ehitatakse väga vähe uusi hooneid ning 16,7% hoonetest on tänaseks vared või vaid vundamendid. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Piir ivööndi rahvastik lõikude kaupa Piirivööndi lõik 2000. aasta rahvastik 2016. aasta rahvastik 2021. aasta rahvastik Muutus 2000-2021 Muutuse % Sosna ja Lüübnitsa 520 440 400 -120 -23% Värska 570 510 410 -160 -31% Saatse 330 240 230 -100 -42% Meremäe 790 690 620 -170 -25% Luhamaa 290 220 190 -100 -45% Kogu Võrumaa piirivöönd 2500 2100 1850 -650 -31% Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Piirivööndi elanike rahvastikupüramiid Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Piirivööndi elanikud rahvuse järgi 2000-2021 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Piirivööndi ehitiste jagunemine hoone tüübi järgi Hoonete arv Osakaal Kõrval- või tootmishoone 3251 60,42% Elu- või ühiskondlik hoone 1229 22,84% Vare 479 8,90% Vundament 421 7,82% Ehitatav hoone 1 0,02% Üldkokkuvõte 5381 100% Uurimismeeskond Eiki Berg on Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor. Tema uurimisteemade hulka kuuluvad kriitiline geopoliitika, identiteedipoliitika, piirid ja piiritlemised, setsessioon ja võimu jagamine, territoriaalsus, legitiimsus ja suveräänsusküsimused vaidlustatud poliitilistes üksustes. Ta on olnud kaasautoriks järgmistel teostel: Routing Borders Between Territories , Discourses and Practices (koos Henk van Houtum’iga , Ashgate , 2003), Identity and Foreign Policy: Baltic- Russian Relations and European Integration (koos Piret Ehiniga, Ashgate , 2009), De Facto States and Land-for-Peace Agreements (koos Shpend Kursaniga , Routledge , 2022); lisaks veel autor mitmetes tunnustatud rahvusvahelistes teadusajakirjades. Ta on pälvinud Eesti Vabariigi teaduspreemia (2012) sotsiaalteaduste alal. Eiki on uurimisprojekti juhtiv teadlane . https://www.etis.ee/CV/Eiki_Berg/est Veiko Sepp töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse vanemanalüütikuna . Ta o n Tartu Ülikooli inimgeograafia teadusmagister, kel on pikaajalised kogemused regionaalpolii tiliste uuringute läbiviimisest. M uuhulgas on ta viimastel aastatel eksperdi, analüütiku ja metoodikuna koostanud Riigikogu Arenguseire Keskusele „ Eesti regioonide majandusarengut mõjutavate trendide analüüs i“, vedanud k ohalike avalike teenuste taseme te seire metoodika väljatöötamist (miniomavalitsus.ee), ning uuringute „E ra- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes “. Veiko tegutseb projektis vastutava täitjana. https://www.etis.ee/CV/Veiko_Sepp/est Helen Urmann – (analüütik, intervjueerija) töötab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse projektijuht-analüütikuna ning TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudis võrdleva poliitika õpetajana. Ta on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis politoloogia (demokraatia ja valitsemine) erialal. Helen õpetab ja kasutab igapäevatöös analüütikuna kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Analüütiku ja metoodikuna on ta osalenud paljudes uuringutes, milles on peaasjalikult rakendanud kvalitatiivseid andmekogumise ja -analüüsi meetodeid, sh uurinud riiklike ja kohalike teenuste kasutamist ning parendusvõimalusi (nt „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“, „EMKF rakenduskava 2014-2020 meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja meetme „Koostöötegevused“ hindamine). Selles uuringus viib Helen läbi intervjuusid, välitöösid ning analüüsib kogutud kvalitatiivse loomuga andmeid. https://www.etis.ee/CV/Helen_Urmann/est Allan Allik (analüütik, intervjueerija, kartograaf) töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütikuna. Allan on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis geograafia (regionaalplaneerimise ja inimgeograafia ) erialal. Ta on tegelenud analüütikuna regionaalpoliitika, planeerimise ja kohalike omavalitsustega seonduvates projektides. Antud projektis osaleb Allan analüütikuna viies läbi intervjuusid kui ka kvantitatiivset analüüsi ning vastutades töö kartograafilise poole eest. https://www.etis.ee/CV/Allan_Allik/eng?tabId=CV_EST Kristel Vits (intervjueerija) töötab TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudis projektide koordinaatorina, kirjutab doktoritööd tunnustamata riikide patrooni-kliendi suhete teemal ning õpetab aineid nagu režiimi siirded ning poliitiline geograafia, varasemalt assisteerinud ka metodoloogiaainete läbiviimisel. Ta on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal. Nii doktoritöö kui muude rahvusvahelistes ajakirjades avaldatud artiklite kirjutamisel on ta kasutanud peamiselt kvalitatiivseid uurimismeetodeid, sealhulgas intervjuusid. Selles projektis osalebki Kristel intervjuude läbiviijana. https://www.etis.ee/CV/Kristel_Vits/eng?tabId=CV_EST Ajakava Tegevus Tegevusperiood Ettevalmistustööd, instrueerimine, metoodiliste vahendite loomine juuni 2022 Registriandmete analüüs juuni- august 2022 Välitööd (küsitlus, vaatlus) august 2022 Küsitlustulemuste analüüs september 2022 Tulemuste ja ettepanekute aruteluseminar oktoober 2022 Aruande koostamine koos soovitustega november- detsember 2022 Uurimuse lõpparuanne esitatakse hiljemalt 15.12.2022. T öö maksumus Töö Töö maksumus Ettevalmistustööd, instrueerimine, metoodiliste vahendite loomine 3 000 € Registriandmete analüüs 8 500 € Välitööd (küsitlus, vaatlus, sõidukulud) 10 000 € Küsitlustulemuste analüüs 3 000 € Tulemuste ja ettepanekute aruteluseminar 1 000 € Aruande koostamine koos soovitustega 4 000 € Kokku maksumus 29 500 € Käibemaks u riigieelarvelise siht toetuse puhul ei kohaldu Lisa 1: Intervjuukava/küsitlusankeedi mustand [käsitletavad teemad, esialgsed küsimused ja valikvastused ankeedi - küsimustele] Elukoht Kas elate siin aastaringselt: jah/ei Kui jah, siis mis aastast te siin elate? Kui kasutate seda maja hooajaliselt, siis mis aastast? millal ja kui kaua siin viibite? kus on teie püsielukoht? Mil viisil omandasite selle koha? [perekonna kaudu, ostsin, üürin] Kes veel majapidamises elavad või seda hooajal kasutavad: Tööealiste ja töötavate pensionäride arv: Pensionäride arv: Laste ja noorte arv (kuni 18 a.): Töö Kui elate siin püsivalt, siis kus on teie töökoha asukoht (asula)? [sh kodus] Mil viisil käite tööl?: Isiklik sõiduauto Muu isiklik mootorsõiduk Jalgrattaga Jalgsi Kellegi teise sõidukiga Ühistranspordiga Mis laadi tööd teete? Ettevõtja Kontoritöö Füüsiline töö Kas teete kaugtööd ?: jah/ei Kui jah, siis mitmel päeval nädalas? Millised on peamised probleemid seoses tööl käimisega? Seoses kaugtööga ? Teenused Kui teie peres/majapidamises on lapsed, kus on nende kooli/lasteaia asukoht [asula; haridusasutuse nimetus]? Mil viisil nad koolis/lasteaias käivad? Oma pere liikmed viivad isikliku sõidukiga Kooli/lasteaiakaaslaste vanemad viivad isikliku sõidukiga Jalgrattaga Jalgsi Ühistranspordiga Millised on peamised probleemid seoses laste käimisega koolis/lasteaias? Milline on teie peamine toidu- ja esmatarbekaupade ostmise koht: Lähimast (küla)poest [nimetage] Lähimast tanklapoest Suurema asula kauplusest Maakonnakeskusest Kauplusautost Sotsiaaltöötaja toob Millised on peamised probleemid seoses toidu- ja esmatarbekaupade ostmisega? Elekter Kas teie majapidamises on tagatud kvaliteetne elektrivarustus? Jah/ei Kas elektrivõimsus on piisav majapidamise toimimiseks? Kas elektrivõimsus on piisav ettevõtluseks [küsime ettevõtjatelt]? Milline on pikim periood viimase 3 aasta jooksul, kus olete liinikatkestuse tõttu olnud elektrita? Kas teil on elektri genereerimise võimalus katkestuste korral? Kas toodate ise püsivalt elektrienergiat? Mil viisil? Millises mahus kogutarbimisest? Millised on peamised probleemid seoses elektrivarustusega? Millist abi ootate riigilt ja/või KOVlt ? Vesi Kuidas on tagatud joogivesi teie majapidamises: Salvkaev Isiklik puurkaev Ühisveevärk Kas kasutate vihmavett majapidamisveena? Millised on peamised probleemid seoses veevarustusega? Millist abi ootate riigilt või KOVlt ? Sideühendused ja meedia Kas kasutate mobiiltelefoni? Jah/ei Kui jah, siis mis teenusepakkuja? Kas olete rahul mobiilside kvaliteediga? Jah/ei [Kas teie kodus on võimalik kasutada ka Vene operaatorite võrku?] Kas kasutate internetti? Jah/ei Kas olete rahul internetiühendusega? Jah/ei Milliseid telekanaleid on teil võimalus jälgida? Kõik internetipõhised kanalid Vabalevi internetipõhised kanalid Antenniga õhu kaudu levivad vabalevikanalid SAT-TV Millised 3 kanalit, mida kõige enam vaatate? [Kas teie kodus on võimalik jälgida ka Venemaa antenniga levivaid kanaleid? Kui tihti seda teete?] Millised õhu kaudu levivad raadiokanalid on hea kvaliteediga kuulatavad? Millised 3 kanalit, mida kõige enam kuulate? [Kas teie kodus on võimalik kuulata ka Venemaa raadiokanaleid? Kui tihti seda teete?] Kas teie majapidamises „käib“ ajaleht? Kui, siis millised? Millal see/need kohale jõuavad? Millised on peamised info kättesaadavused probleemid? Millist abi ootate riigilt või KOVlt ? Suhtlus ja osalus kogukondlikus vabatahtlikus tegevuses Millisena kirjeldaksite oma suhteid naabritega? Kui tihti te nendega suhtlete? Kas teete ühiselt tööd – talgud jms? Kirjeldage Kas peate ühiseid koosviibimisi, pidusid? Kirjeldage Kas osalete seltside/ringide tegevuses? Millistes? Kas osalete Kaitseliidus, vabatahtlikus päästekomandos, jahiseltsis või muus siseturvalisuse kogukondlikus ettevõtmises? Millistes? Kui jah, siis mis teid motiveerib? Kas lähipiirkonnas tegutseb aktiivne külavanem või muu kohalik eestvedaja? Jah/ei Kui jah, siis milline on teievaheline suhtlus? Mida te temalt ootate? Milline on teie läbikäimine piirivalvega? [tihe, harv, puudub] Kas neist on teile olnud tuge turvatunde loomisel või muud abi? Jah/ei Kui jah, siis kirjeldage, kuidas? Millist abi ja toetust ootate piirvalvelt? Milline on teie läbikäimine politseiga? [tihe, harv, puudub] Kas neist on teile olnud tuge turvatunde loomisel või muud abi? Jah/ei Kui jah, siis kirjeldage, kuidas? Millist abi ja toetust ootate politseilt? Piirülesus ja julgeolek Kas tunnetate, et elu piirialal on eriline? Jah/ei Kui jah, siis milles? Kas teil on „piiri taga“ sugulasi, kellega suhtlete regulaarselt? Jah/ei. Kirjeldage, mis eesmärgil ja kuidas. Kas teil on „piiri taga“ sõpru, tuttavaid, kolleege, kellega suhtlete regulaarselt? Jah/ei. Kirjeldage, mis eesmärgil ja kuidas. Kui tihti osalete piiriülestel üritustel ja sündmustel [sh usupühad]? Kirjeldage, mis eesmärgil ja kuidas. Kas teie majapidamise lähedal on viimaste aastate [nt 3 viimase aasta] jooksul toimunud ebaseadusliku piiriületuse juhtumeid? Milline on teie majapidamise valmisolek reageerida illegaalsete immigrantide piiriületustele? Kirjeldage, milliseid samme olete astunud. Kas olete teadlikud piiriülesest salakaubandusest? Jah/ei Kui jah, siis mida te sellest arvate? Kas tunnetate, et elu Venemaa piiri ääres on teistsugune võrreldes ajaga enne 24. veebruari [enne Venemaa-Ukraina konflikti algust] Kui jah, siis milles erinevus seisneb? [abiküsimused: erinevus piiriüleses läbikäimises; ohutundes] Kuidas on viimaste kuude sündmused mõjutanud piiriäärse elanikuna teie suhtumist kogukonna omavastutusse turvalisuse ja julgeoleku tagamisel? Sama, vähenenud, suurenenud Milline see oli enne? Milline see on nüüd? Kuidas on viimaste kuude sündmused mõjutanud piiriäärse elanikuna teie osalust vabatahtlikes turvalisust suurendavates tegevustes? Sama, vähenenud, suurenenud. Milline see oli enne? Milline see on nüüd? Kuidas on viimaste kuude sündmused mõjutanud teie suhtumist Eesti NATOsse kuulumise osas? Milline see oli enne? Milline see on nüüd? Kuidas on viimaste kuude sündmused mõjutanud teie suhtumist Eesti Euroopa Liitu kuulumise osas? Milline see oli enne? Milline see on nüüd? Kuidas on viimaste kuude sündmused mõjutanud teie suhtumist sellesse, kuidas peaks Eesti Venemaaga läbi saama? Milline see oli enne? Milline see on nüüd? Kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu [jah kindlasti / pigem jah / pigem mitte / kindlasti mitte / ei oska öelda] Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas püüaksite Eestist sõjaohu korral lahkuda? [jah kindlasti / pigem jah / pigem mitte / kindlasti mitte / ei oska öelda] Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses? [jah kindlasti / pigem jah / pigem mitte / kindlasti mitte / ei oska öelda] Ootused valla ja riigi osas Kuidas mõjutas haldusreform teie elu? [sama, paremuse suunas, halvemuse suunas] Mis on muutunud paremaks? Mis on muutunud halvemaks? Mida peaks vald tegema piiralade arenguks? Mida peaks riik tegema piirialade arenguks? Mis riigi või riikide kodakondsus teil on? Mis keeli te veel oskate peale eesti keele? Millised on teie tulevikukavatsused seoses selle taluga? Lisa 2: Vaatlusprotokolli mustand [kaardistatavad teemad] Talu maastikuline varjatus avalikult teelt sissesõidutee kaudu lähenedes Sissesõiduteele eelneva avaliku tee seisund: Sissesõidutee seisund: Värava olemasolu sissesõiduteel: Eravalduse ja/ või hoiatusmärgi olemasolu sissesõiduteel: Värava olemasolu õuealale sisenedes: Vaatlushetkel kohal olnud isikute arv: Tööealised: Pensioniealised: Lapsed (kuni 18): Intervjueeritava sugu: Intervjueeritava vanus(rühm): Nähtavusulatuses naabermajapidamiste arv: Kuuldavusulatuses naabermajapidamiste arv: Vaate ulatus piiriala suunas: Eluhoone seisund: väga hea (äsja ehitaud või renoveeritud), hea, rahuldav, halb Kõrvalhoonete seisund: Õueala heakord: Hooldatud viljapuude ja/või põõsaste olemasolu: Köögiviljapeenarde olemasolu õuealal: Lilleklumpide olemasolu õuealal: Õueala valgustatus: Õueala tarastatus: Lipumasti olemasolu õues: Viiru lehvimine lipumastis: Salvkaevu olemasolu õuealal: Lastele- ja/või noortele mõeldud atraktsioonide olemasolu õuealal: Kasutatava sõiduauto olemasolu õuealal: Kasutatava veoauto olemasolu õuealal: Kasutatava traktori või ATV olemasolu õuealal: Põllumajandusloomade olemasolu: Valvekoera olemasolu: Muude koduloomade olemasolu: TV antenni olemasolu [suunatus?]: SAT-TV taldriku olemasolu: Kasutatava piknikulaua olemasolu: Sauna olemasolu: Äärmuslusele iseloomulike sümbolite või asjade olemasolu õuealal [keeruline teema, vajab testimist]: Vastaja keeletase: väga hea eesti keel, seto kiil, „ segakeel “ , rahuldav eesti keel, halb eesti keel Vestluse üldine tonaalsus: entusiastlik, asjalik, kriitiline, vaenulik (intervjuud ei pruugi toimuda või see katkestatakse) Kas meie viibimisest piirkonnas ollakse teadlikud [näitab teabe levimist kogukonnas]