Laevade infosüsteemi põhimäärus

Justiitsministeerium 27.07.2022 nr 2-1/2022/4831 Laevade infosüsteemi põhimääruse eelnõu Austatud minister Esitame Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Laevade infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu. Lisaks esitame eelnõu arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Statistikaametile ja Transpordiametile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Riigi Infosüsteemi Amet Statistikaamet Transpordiamet Anton Merits 715 3423 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 21.07.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Laevade infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 361 lõike 7 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Laevade infosüsteemi asutamine ja nimetus Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega „Laevade infosüsteem“ (edaspidi infosüsteem). § 2. Infosüsteemi pidamine (1) Infosüsteemi peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna. (2) Infosüsteemi alusdokumendid on elektroonilised või paberkandjal. Paberkandjal alusdokumentide andmed kantakse infosüsteemi elektrooniliselt, välja arvatud joonised ja tehniline dokumentatsioon, mille olemasolu kohta paberkandjal tehakse andmekogusse märge. (3) Andmete turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T1S1. § 3. Infosüsteemi ülesehitus Infosüsteem koosneb järgmistest registritest: 1) laevade järelevalve andmekogu; 2) esimene laevapereta prahitud laevade register; 3) teine laevapereta prahitud laevade register; 4) riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu. § 4. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Infosüsteem on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga. (2) Infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid teisest riigi andmekogust infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu järgmiselt: 1) rahvastikuregistrist füüsilise isiku nimi ja isikukood; 2) äriregistrist laevaomaniku või reederi nimi, registrikood, seadusjärgse esindaja nimi, esindusõiguse ulatus, postiaadress ja e-posti aadress; 3) liiklusregistrist väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasi andmed; 4) laevakinnistusraamatust laeva ja selle omaniku andmed; 5) aadressiandmete süsteemist kontakt- ja aadressi andmed. 2. peatükk Laevade järelevalve andmekogu § 5. Laevade järelevalve andmekogu koosseis Laevade järelevalve andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) menetluse andmestik; 2) riikliku järelevalve andmestik; 3) auditi ja ülevaatuse andmestik. § 6. Menetluse andmestik Menetluse andmestikku kantakse järgmised andmed: 1) järelevalveametniku ees- ja perekonnanimi, struktuuriüksus, ametinimetus, telefoninumber ja e-posti aadress; 2) juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi; 3) juriidilise isiku registrikood või füüsilise isiku isikukood; 4) juriidilise isiku asukoha või füüsilise isiku elukoha aadress; 5) isiku e-posti aadress; 6) juriidilise või füüsilise isiku esindaja nimi; 7) esindaja volituse kehtivusaeg ja ulatus. § 7. Riikliku järelevalve andmestik (1) Riikliku järelevalve andmestikku kantakse järgmised andmed: 1) menetlustoimingu liik; 2) menetlustoimingu läbiviimise koht – riik, haldusüksus, sadam; 3) menetlustoimingu alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg koos ajavööndiga; 4) menetlustoimingu läbiviinud järelevalveametnik; 5) riikliku järelevalve otsuse sisu; 6) puuduse liik, kirjeldus, ettekirjutuse tegemise alus ja menetleja märkused; 7) rakendatud meetmed; 8) puuduse kõrvaldamise tähtaeg ja selle pikendamised; 9) puuduse kõrvaldamise andmed; 10) ettekirjutuse saanud isiku nimi. (2) Riikliku järelevalve käigus tuvastatud puuduse kõrvaldamise kohta kantakse järgmised andmed: 1) puuduse seisund; 2) puuduse kõrvaldamise meetmed; 3) puuduse kõrvaldamise aeg; 4) märge ja selgitus puuduse kõrvaldamise kohta; 5) puuduse kõrvaldamise kinnitamise aeg ja kõrvaldamist kinnitanud järelevalveametniku nimi. § 8. Auditi ja ülevaatuse andmestik (1) Auditi ja ülevaatuse andmestikku kantakse järgmised taotluse andmeid: 1) taotluse liik; 2) taotluse aluseks oleva laeva nimi ja registrinumber; 3) taotluse põhjendus; 4) taotlusega seotud dokumendid; 5) auditi või ülevaatuse soovitud aeg ja koht; 6) kinnitus järelevalveametniku lähetuskulude hüvitamise garanteerimise kohta; 7) taotluse seisund; 8) nõuetest vabastuse põhjendus; 9) nõuetest vabastuse otsus. (2) Auditi ja ülevaatuse andmestikku kantakse järgmised auditi või ülevaatuse andmed: 1) auditi või ülevaatuse liik; 2) väikelaeva ülevaatuse korral väikelaeva liik, kütuse liik, mootori CE-märgis, päramootori kaal, väikelaeva tootja nimi ja riik, hüdrometeoroloogilised piirangud, lisapiirangud; 3) laeva tehnilise ülevaatuse korral sõidupiirkond, mereala, lisapiirangud, jääklass, kiilu mahapaneku aeg, vabaparda kõrgus, hüdrometeoroloogilised piirangud, tekkide arv; 4) auditi või ülevaatuse riik, kohaliku omavalitsuse üksus, sadam; 5) auditi läbiviimise aadress vastutava isiku või reederi auditi korral; 6) auditi või ülevaatuse alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg koos ajavööndiga; 7) auditi või ülevaatuse komisjoni juht ja komisjoni liikmed; 8) auditi või ülevaatuse seisund; 9) auditi või ülevaatusega seotud kontroll-lehed, kontroll-lehe kinnitanud järelevalveametnik, kontroll-lehel olevad nõuded, käsitsi lisatud nõude sisu, kontroll-lehe seisund; 10) andmed mittevastavuse kohta; 11) auditi või ülevaatuse tulemus ja otsus. (3) Mittevastavuse kohta töödeldakse järgmisi mittevastavusega seotud andmeid: 1) mittevastavuse akti kuupäev; 2) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse liik, kirjeldus, viide õiguslikule alusele; 3) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise meetmed; 4) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise tähtaeg; 5) lisaauditi vajalikkus; 6) mittevastavuse akti saanud isiku nimi; 7) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise aeg; 8) märge ja selgitus mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise kohta; 9) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise kinnitamise aeg ja kõrvaldamist kinnitanud järelevalveametnik. (4) Auditi või ülevaatuse tulemuse ja otsuse kohta töödeldakse järgmised andmed: 1) auditi või ülevaatuse tulemuse ja otsuse sisu; 2) väikelaeva ülevaatuse otsus; 3) auditi või ülevaatuse kinnitamise aeg; 4) auditi või ülevaatuse aruande saanud kapteni või reederi nimi; 5) järelevalveametniku tähelepanek, märkus, kommentaar; 6) järelevalveametniku auditi või ülevaatuse töötundide summa tundides. (5) Riigilõivu kohta kantakse andmestikku järgmised andmed: 1) riigilõivu summa; 2) maksja nimi; 3) maksja isiku- või registrikood; 4) maksja konto number; 5) makse selgitus; 6) makse dokumendi number; 7) makse laekumise kuupäev; 8) saaja viitenumber; 9) riigilõivu summa; 10) laekunud makse; 11) makse kasutamata jääksumma eurodes. (6) Väljastatud tunnistuste kohta kantakse andmestikku järgmised andmed: 1) dokumendi andja; 2) dokumendi pealkiri; 3) dokumendi number; 4) dokumendi liik; 5) väljaandmise või koostamise kuupäev; 6) kehtivuse lõppkuupäev; 7) dokumendi pikendused; 8) dokumendi pikendamise ülevaatuse koht; 9) unikaalne tuvastusnumber (UTN); 10) dokumendi allkirjastaja nimi; 11) dokumendi allkirjastamise aeg. § 9. Andmete laevade järelevalve andmekogusse esitamine (1) Laevade järelevalve andmekogusse kannab andmed vastutav töötleja. (2) Riikliku järelevalve andmestiku ning auditi ja ülevaatuse andmestiku andmed esitab andmekogusse vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul pärast auditi, ülevaatuse või riikliku järelevalve toimingu teostamist. (3) Menetluse andmestiku ning auditi ja ülevaatuse andmestiku andmed taotluse kohta esitab andmekogusse vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul pärast reederilt taotluse saamist. (4) Andmed esitatakse laevade järelevalve andmekogusse veebipõhise kasutajaliidese kaudu või andmekogude andmevahetuskihi kaudu teisest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku andmekogust. § 10. Laevade järelevalve andmekogu andmete töötlemine (1) Ebaõigete andmete avastamisel laevade järelevalve andmekogus või kui reeder esitab avalduse andmete muutmiseks andmekogus, teeb vastutav töötleja andmekogus paranduse kahe tööpäeva jooksul ebaõigetest andmetest teadasaamise või avalduse esitamise päevast arvates. (2) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida reederilt esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete esitamist. (3) Vastutav töötleja on kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuses. (4) Kui reederi avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita andmekogu vastutava töötleja poolt määratud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab andmekogu vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. (5) Laevade järelevalve andmekogu andmete kõiki sisestamisi, muutmisi ja kustutamisi ning andmete, mis ei ole avalikud, vaatamisi ning väljastamisi logitakse. Logi sisaldab kirje looja ja loomise aja, muutja ja muutmise aja, kustutaja ja kustutamise aja, vaataja ja vaatamise aja ning väljastaja, väljastamise aja ja väljastatud andmete saaja andmeid. 3. peatükk Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrid § 11. Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrite koosseis Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registritesse kantakse: 1) menetluse andmed; 2) registriosasse kantavad andmed. § 12. Menetluse andmed Menetluse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) laeva registrisse kandmise avalduse vastuvõtmise kuupäev; 2) laeva registrinumber selle olemasolul; 3) täiendavate dokumentide või kirjavahetuse saabumise aeg; 4) riigilõivu tasumise andmed; 5) avalduse esitaja nimi ja isiku- või registrikood; 6) avalduse sisu kirjeldus; 7) tehtud otsuste aeg. § 13. Registriosa (1) Iga laeva kohta avatakse registris eraldi kahest jaost koosnev registriosa. (2) Registriosa andmed koosnevad registriosa 1. jao ja 2. jao andmetest. (3) Registriosa 1. jao pealkiri on „Laev“ ja registriosa 2. jao pealkiri on „Laeva prahtija“. § 14. Registriosa 1. jagu Registriosa 1. jakku „Laev“ kantakse järgmised andmed: 1) laeva registreerimise aeg ja registrinumber; 2) laeva nimi ja laeva endised nimed, endise nime kehtivuse kuupäev; 3) laeva liik kasutusala järgi; 4) laeva kategooria; 5) olemasolul Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber; 6) olemasolul laeva kutsung; 7) kalalaeva puhul pardanumber; 8) laeva kodusadam; 9) laeva ehitusaasta; 10) laeva ehituskoha kohaliku omavalitsuse üksus ja riik; 11) laeva ehitaja tehase nimi; 12) laevakere põhimaterjal; 13) peamasina tüüp, arv ja peamasina võimsus kilovattides ning andmete olemasolul peamasina mark; 14) kogumahutavus, puhasmahutavus, kogupikkus, pikkus, laius, parda kõrgus, süvis ning andmete olemasolul kandevõime; 15) ametliku mõõdukirja väljaandja ja väljaandmise aeg; 16) reisijate arv reisilaeval; 17) olemasolul laeva klassifikatsiooniühingu nimi, klassifikatsiooniühingu poolt laevale antud registreerimisnumber ning klassifikatsioonitunnistuse kehtivuse tähtaeg; 18) viide Eesti riigilipu kandmise aluseks olevale õigusnormile; 19) registrist kustutamise kuupäev, põhjus ja alus. § 15. Registriosa 2. jagu (1) Registriosa 2. jakku „Laeva prahtija“ kantakse järgmised andmed: 1) laevapereta prahitud laeva prahtija andmed ja kontaktandmed; 2) vastutava isiku olemasolul tema andmed ja kontaktandmed; 3) laeva omaniku või ühiste omanike andmed ja kontaktandmed; 4) laeva omaniku või ühiste omanike omandiosa suurus ja omandiosade koguarv; 5) prahilepingu sõlmimise ja lepingu lõppemise kuupäev; 6) laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks nõusoleku andnud algregistririik, nõusoleku andmise kuupäev ning loa kehtivusaeg; 7) laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks nõusoleku andnud laeva omaniku nõusoleku andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg; 8) laevapereta prahitud laeva liputunnistuse või ajutise liputunnistuse kehtivusaeg. (2) Esimese laevapereta prahitud laevade registri korral kantakse registriosa 2. jakku täiendavalt vastutava isiku tegevuskoha andmed. (3) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivusaja pikendamisel täiendatakse lõike 1 punktide 6–8 nimetatud andmete kandeid. (4) Laeva allprahtimise korral kantakse registriosa 2. jakku täiendavalt järgmised andmed: 1) laevapereta prahitud laeva allprahtija andmed ja kontaktandmed; 2) allprahilepingu sõlmimise ja lepingu lõppemise kuupäev. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud isiku andmed on: 1) füüsilise või juriidilise isiku nimi; 2) füüsilise isiku isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) juriidilise isiku registrikood või registreerimisnumber. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud isiku kontaktandmed on: 1) füüsilise isiku asukoha või elukoha aadress; 2) juriidilise isiku asukoha aadress; 3) telefoninumber koos suunakoodiga; 4) e-posti aadress. § 16. Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse andmete esitamine ja kandmine ning nende õigsus (1) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registritele esitab andmed laevapereta prahitud laeva prahtija. (2) Registrikande alusdokumentide ja alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (3) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registritesse kannab andmed vastutav töötleja. (4) Vastutav töötleja tagab, et esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud andmed vastavad andmete esitaja poolt esitatud andmetele. (5) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud andmete või nende aluseks olevate asjaolude muutumise korral peab andmete esitaja esitama vastutavale töötlejale viivitamata õiged andmed ja kirjaliku avalduse andmete muutmiseks. (6) Kui vastutav töötleja avastab esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registris ebaõiged andmed või kui andmete esitaja esitab avalduse andmete muutmiseks, parandab vastutav töötleja nimetatud andmed registris viie tööpäeva jooksul nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates. (7) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. (8) Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle vastutava töötleja antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult.  4. peatükk Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu § 17. Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu koosseis Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse kantakse: 1) menetluse andmed; 2) registriosasse kantavad andmed. § 18. Menetluse andmed Menetluse kohta kantakse riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse järgmised andmed: 1) laeva registrisse kandmise avalduse vastuvõtmise kuupäev; 2) laeva registrinumber selle olemasolul; 3) täiendavate dokumentide või kirjavahetuse saabumise aeg; 4) riigiasutuse esindaja nimi ja volitus; 5) avalduse sisu kirjeldus; 6) tehtud otsuste aeg. § 19. Registriosa (1) Iga laeva kohta avatakse eraldi kahest jaost koosnev registriosa (2) Registriosa andmed koosnevad registriosa 1. jao ja 2. jao andmetest. (3) Registriosa 1. jao pealkiri on „Laev“ ja registriosa 2. jao pealkiri on „Laeva omanik“. § 20. Registriosa 1. jagu Registriosa 1. jakku „Laev“ kantakse järgmised andmed: 1) laeva registreerimise aeg ja registrinumber; 2) laeva nimi ja laeva endised nimed, endise nime kehtivuse kuupäev; 3) laeva tüüp kasutusala järgi; 4) olemasolul Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber; 5) olemasolul laeva kutsung; 6) laeva kodusadam; 7) laeva ehitusaasta; 8) laeva ehituskoha kohaliku omavalitsuse üksus ja riik; 9) laeva ehitaja tehase nimi; 10) laevakere põhimaterjal; 11) peamasina tüüp, arv ja peamasina võimsus kilovattides ning andmete olemasolul peamasina mark; 12) ametliku mõõtmise tulemusel ametliku mõõdukirja järgi saadud kogumahutavus, puhasmahutavus, kogupikkus, pikkus, laius, parda kõrgus, süvis ning andmete olemasolul kandevõime; 13) ametliku mõõdukirja väljaandja ja väljaandmise aeg; 14) olemasolul laeva klassifikatsiooniühingu nimi, klassifikatsiooniühingu poolt laevale antud registreerimise number ning klassifikatsioonitunnistuse kehtivuse tähtaeg; 15) viide Eesti riigilipu kandmise aluseks olevale õigusnormile; 16) registrist kustutamise kuupäev, põhjus ja alus. § 21. Registriosa 2. jagu Registriosa 2. jakku „Laeva omanik“ kantakse järgmised andmed: 1) riigivara valitseja nimi; 2) laeva kasutaja nimi; 3) laeva kasutaja registrinumber ja asukoht. § 22. Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse andmete esitamine ja kandmine ja nende õigsus (1) Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse esitab andmed riigivara valitseja. (2) Registrikande alusdokumentide ja alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (3) Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse kannab andmed vastutav töötleja. (4) Vastutav töötleja tagab, et registrisse kantud andmed vastavad andmete esitaja poolt esitatud andmetele. (5) Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse kantud andmete või nende aluseks olevate asjaolude muutumise korral peab andmete esitaja esitama vastutavale töötlejale viivitamata õiged andmed ja kirjaliku avalduse andmete muutmiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõivu. (6) Kui vastutav töötleja avastab riigihaldusülesandeid täitvate laevade registris ebaõiged andmed või kui andmete esitaja esitab avalduse andmete muutmiseks, parandab vastutav töötleja nimetatud andmed registris viie tööpäeva jooksul nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates. (7) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. (8) Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle vastutava töötleja antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. 5. peatükk Juurdepääs ja andmete säilitamine § 23. Juurdepääs infosüsteemile ja infosüsteemi kantud andmetele (1) Infosüsteemis töödeldavad andmed väljastatud tunnistuse kehtivuse ning registriosa andmed laeva ja laeva omaniku kohta on avalikud. (2) Infosüsteemis töödeldavatele ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata andmetele on isikul juurdepääs üksnes enda ja temaga seotud laeva andmete ulatuses. (3) Maaeluministeeriumil ning Põllumajandus- ja Toiduametil on juurdepääs kalalaevade kohta infosüsteemi kantud andmetele kalamajandust puudutavate ülesannete täitmiseks. (4) Politsei- ja Piirivalveametil ning Keskkonnaametil on juurdepääs järelevalvetoiminguteks vajalikele andmetele. (5) Juurdepääs infosüsteemi andmete esitamiseks ja neis muudatuste tegemiseks võimaldatakse infosüsteemi veebipõhises kasutajaliideses. § 24. Andmete säilitamine (1) Andmeid väljastatud tunnistuse kohta säilitatakse viis aastat tunnistuse kehtivuse lõppemisest arvates. (2) Laevade infosüsteemis töödeldavaid andmeid, välja arvatud isikuandmeid, säilitatakse 30 aastat andmete esimesest laevapereta prahitud laevade registrist, teisest laevapereta prahitud laevade registrist või riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogust kustutamisest arvates. (3) Laevade infosüsteemi andmete sisestamise, muutmise, kustutamise ja vaatamise logi säilitatakse kaks aastat vastava logimise päevast arvates. (4) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrite ning riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu vastavad registriosad ja neisse kantud andmed ja dokumendid kustutatakse laeva registrist kustutamisega. (5) Säilitamistähtaja ületanud elektrooniliselt kogutud andmed kustutatakse ning paberkandjal olevad dokumendid hävitatakse. § 25. Rakendussätted (1) Enne käesoleva määruse jõustumist teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määruse nr 29 „Laevapileti andmed ja selle väljastamise korra kinnitamine“ alusel riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogus töödeldud andmete töötlemist jätkatakse käesoleva määrusega asutatud infosüsteemis. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist majandus- ja taristuministri 16. juuli 2020. a määruse nr 45 „Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus“ alusel esimeses ja teises laevapereta prahitud laevade registrites töödeldud andmete töötlemist jätkatakse käesoleva määrusega asutatud infosüsteemis. (3) Enne käesoleva määruse jõustumist majandus- ja taristuministri 7. juuni 2021. a määruse nr 31 „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“ alusel laevade järelevalve andmekogus töödeldud andmete töötlemist jätkatakse käesoleva määrusega asutatud infosüsteemis. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Timo Tatar energeetika ja maavaarde asekantsler kantsleri ülesannetes  20.07.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Laevade infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 361 lõike 7 alusel. Transpordiamet on arendanud uue laevade infosüsteemi (LIS), mille eesmärk on kaasajastada Eesti laevade ülevaatust ja tunnistuste väljastamist, mis on siiani olnud suuresti paberipõhised, ning konsolideerida laevade andmeid sisaldavaid registrid. Selleks on loodud kaasaegne infosüsteem, mis liidestatakse X-tee kaudu erinevate seotud osapooltega, et tagada laevade ajakohased andmed, ristkasutus ja infovahetus ning kaasaegsed e-teenused kliendile. LIS hõlmab nelja andmekogu. Nendeks on: - laevade järelevalve andmekogu; - esimene laevapereta prahitud laevade register; - teine laevapereta prahitud laevade register; - riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu. Kõik viidatud andmekogud on olemasolevad andmekogud ja neid reguleerivad õigusaktid (LaevaRS, MSOS, andmekogude põhimäärused) kirjeldavad neid praegu eraldiseisvate, omavahel üle x-tee andmeid vahetavate andmekogudena. Ükski nimetatud andmekogudest ei ole riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) registreeritud. Sellest tulenevalt ei olnud Riigi Infosüsteemide Ametil (RIA) ega Andmekaitse Inspektsioonil (AKI) võimalik varasemalt kooskõlastada LIS-i kui peainfosüsteemi kasutuselevõttu ning soovitas koostada mitme erineva andmekogu põhimääruse asemel ühe tervikliku põhimääruse. xx.xx.2022. a jõustunud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (LaevaRS) ja meresõiduohutuse seaduse (MSOS) muutmise seadusega loodi alus LIS-i kasutuselevõtuks, mille eesmärk on kaasa aidata Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. Muuhulgas on muudatusega kehtestatud volitusnorm LIS-i asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks. Eelnõuga reguleeritakse infosüsteemi pidamist, sh andmete esitamist andmekogudesse ning andmete töötlemist, samuti LIS-is peetavate andmekogude koosseise. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Anton Merits (e-post: [email protected]; tel: 715 3423) ning Transpordiameti laevanduse ohutuse ja järelevalve osakonna juhataja Kristjan Truu (e-post: [email protected]; tel: 620 5721). Eelnõu osas tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ([email protected]). Keeletoimetuse tegi Anton Merits. 1.3 Märkused 1 Eelnõu on seotud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusega (571 SE1), mis on praeguse seisuga (27.06.2022) esitatud Riigikogus kolmandale lugemisele. Eelnõuga kehtestatakse määruse terviktekst. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 25 paragrahvist. 1. peatükiga reguleeritakse üldsätteid – LIS-i pidamine, selle ülesehitus, andmevahetus teiste andmekogudega, juurdepääs infosüsteemile ja sellesse kantud andmetele ning andmete säilitamine. Eelnõu §-ga 1 asutatakse LIS, mille vastutav töötleja on LaevaRS § 361 lõike 2 kohaselt Transpordiamet. Eelnõu §-ga 2 reguleeritakse LIS-i pidamist. LIS-i peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna. Lõike 2 kohaselt on infosüsteemi alusdokumendid elektroonilised (tunnistused ja uute laevade tehnilised dokumendid), kuid osad dokumendid jäävad paberile (vanemate laevade tehnilised dokumendid, sh joonised, mida ei ole otstarbekas elektrooniliseks teha). Paberil olevad dokumendid on seotud laevade järelevalve andmekoguga ning sinna tehakse märge, et dokument on olemas paberkujul. Lõikega 3 sätestatakse LIS-i turvaklass, mis on K2T1S1. Andmekogu andmete turvaklass on määratud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” ja ISKE (infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem) rakendamise juhendiga. Andmekogu turvaklass seab andmekogu vastutavale töötlejale ISKE rakendusjuhisest lähtuvalt kindlad kohustused registri turvalisuse tagamisel. Turvaklass koosneb kolmest turvaosaklassist: - andmete käideldavuse turvaosaklass (K2) määratleb 99% töökindluse nõude ja väiksem kui 99,9% aastas ning maksimaalne lubatud ühekordse katkestuse pikkus teenuse töö ajal kuni 4 tundi (st ühekordse katkestuse pikkus võib olla vahemikus väiksem või võrdne 4 tunniga ja suurem kui 1 tund); - andmete tervikluse turvaosaklass (T1) määratleb nõude, mille kohaselt peab info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt olema tuvastatavad; info õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse kontrolli teostatakse erijuhtudel ja vastavalt vajadusele; - andmete konfidentsiaalsuse turvaosaklass (S1) määratleb nõude, mille kohaselt on info asutusesiseseks kasutamiseks: juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Eelnõu §-s 3 loetletakse andmekogud, millest LIS koosneb. Need on: - laevade järelevalve andmekogu; - esimene laevapereta prahitud laevade register; - teine laevapereta prahitud laevade register; 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e015baeb-cfd4-4400-bf9d- 73c2eb81cadf/Laeva%20lipu%C3%B5iguse%20ja%20laevaregistrite%20seaduse%20ning%20meres%C3%B5i duohutuse%20seaduse%20muutmise%20seadus 2  - riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu (edaspidi RHÜT andmekogu). Eelnõu §-ga 4 reguleeritakse andmevahetust teiste andmekogudega. Loetletud on andmekogud, millega toimub andmevahetus, samuti selle ulatus. Nendeks andmekogudeks on rahvastikuregister, äriregister, liiklusregister, laevakinnistusraamat ning aadressiandmete süsteem. 2. peatükiga reguleeritakse laevade järelevalve andmekogusse kantavaid andmeid. Laevade järelevalve andmekogu on osa LIS-ist, selle eesmärk on sätestatud MSOS § 752 lõikes 1. Eelnõu §-des 5–8 on sätestatud laevade järelevalve andmekogusse kantavad andmed. Andmekogu koosneb menetluse andmestikust, riikliku järelevalve andmestikust ning auditi ja ülevaatuse andmestikust. Andmestikesse kannab andmed vastutav töötleja e Transpordiamet. Eelnõu § 6. Menetluse andmestik hõlmab menetlejat ja menetluse subjekti identifitseerivaid ja kontaktandmeid, samuti andmeid reederi nimel laevaga toimingute tegemiseks volitatud isiku ja volituse ulatuse kohta. Eelnõu § 7. Riikliku järelevalve andmestik hõlmab Transpordiameti läbiviidavate riikliku järelevalve toimingute andmeid. Andmekogusse kantakse menetlustoimingu läbiviimise aeg ja koht ning tulemus, kajastatakse laeval avastatud puudusega seonduvat nagu puuduse kirjeldus, kõrvaldamise tähtaeg ning kõrvaldamise tulemus; Eelnõu § 8. Auditi ja ülevaatuse andmestik hõlmab laeva ülevaatuse ning laeva ja reederi auditi andmeid. Andmekogusse kantakse andmed auditi või ülevaatuse taotluse, selle korraldamise, riigilõivu ja väljastatud tunnistuste kohta. Auditi ja ülevaatuse korraldamisega seotud andmed sisaldavad konkreetset tegevust, koos aja, asukoha, seotud isikute ja auditi või ülevaatuse ulatusega. Riigilõivu kohta kantakse andmekogusse pärast auditi või ülevaatuse tegemist järelevalveinspektori töötundide ja riigilõivuseaduses sätestatud määrade alusel arvutatud riigilõivu summa ning makse laekumisega seonduvad andmed. Auditi või ülevaatuse tulemusel väljastatud tunnistuste kohta kantakse andmestikku kõik meresõiduohutuse seaduse alusel väljastatavad rahvusvahelistele konventsioonidele ja Eesti õigusele vastavad tunnistused ja nende andmed laeva tehnilise seisukorra, laeva ja reederi meresõiduohutuse korraldamise süsteemi, laeva turvalisuse ning laevapere liikme töö- ja elamistingimuste kohta. Tunnistusi väljastab ja andmed nende kohta kannab andmekogusse Transpordiamet. Õigusaktid, mille alusel tehtavate menetluste ja toimingute tulemusena andmekogusse andmeid kogutakse, on näiteks: - majandus- ja kommunikatsiooniministri 9.01.2006 määrus nr 3 „Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimise kord ja auditeerimise tunnistuste vormid“ - majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.07.2011 määrus nr 72 „Väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kord ning väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kontrollaktile kantavate andmete loetelu“ - majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.12.2004 määrus nr 222 „Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid“ - majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.10.2011 määrus nr 98 „Laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord“ 3  - majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.04.2006 määrus nr 40 „Laeva turvaülevaatuse läbiviimise kord ja laeva turvalisuse tunnistuse vorm“ - majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.09.2011 määrus nr 87 „Laeva tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetuste kord“ - majandus- ja taristuministri 14.08.2014 määrus nr 65 „Veeteede Ametile esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“ - majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003 määrus nr 29 „Alla 24-meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused“. Eelnõu § 9 sätestab andmete esitamise andmekogusse. Riikliku järelevalve andmestikku ning auditi ja ülevaatuse andmestikku esitab andmed LIS-i vastutav töötleja, kes on LaevaRS § 361 lõike 2 kohaselt Transpordiamet. Vastutaval töötlejal on kohustus esitada andmed andmekogusse kahe tööpäeva jooksul pärast auditi, riikliku järelevalve või ülevaatuse teostamist, tunnistuse väljastamist või riigilõivu makse laekumist. Andmed sisestatakse andmekogusse jooksvalt pärast iga toimingu tegemist. Menetluse andmestiku andmed ning auditi või ülevaatuse taotlust puudutavad andmed esitab reeder või vastutav töötleja. Reeder on MSOS § 2 punkti 9 kohaselt isik, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka isikut, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (edaspidi ISM reeder). Laevaga seotud toimingu tegemise õigus on laeva omanikul. Juhul, kui omanik kasutab laeva tehniliseks teenindamiseks ISM reederi teenust, volitab ta tavaliselt ISM reederi ennast ka laeva auditeerimise, riikliku järelevalve ja ülevaatuse menetluses esindama. Samuti võib omanik kasutada muid esindajaid. Omanikust eraldiseisvalt on ISM reederil andmete esitamise õigus reederi meresõiduohutusalase auditeerimise korral. Andmed esitatakse andmekogusse kas veebipõhise kasutajaliidese või andmekogude andmevahetuskihi kaudu. Andmekogu on liidestatud X-tee andmevahetuskihiga ning teeb päringuid teistesse riigi andmekogudesse. Andmekogu võib sisaldada ka teistesse riigi andmekogudesse kantavaid andmeid selles ulatuses, mis on vajalik andmete terviklikkuse tagamiseks. Andmekogu saab vahetada X-tee kaudu riigi teiste andmekogudega andmeid, mis on vajalikud laevadega seotud toimingute tegemiseks lähtudes põhimõttest, et haldusmenetluses ei küsita taotlejalt neid andmeid ega küsita nende tõendamist, millele riigil on juba muul viisil juurdepääs. Eelnõu §-ga 10 reguleeritakse laevade järelevalve andmekogusse kantud andmete töötlemist. Digitaalse andmekogu eeliseks on andmete kiire parandamise võimalus. Andmekogu vastutaval töötlejal on õigus kontrollida reederilt esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. Kui vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõiged andmed või kui reeder teavitab ebaõigetest andmetest andmekogus, teeb vastutav töötleja andmekogus vastavad parandused. Vastutav töötleja on kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuses. Kui reederi avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või ta ei esita dokumente 4 või selgitusi andmete ebaõigsuse ning muutmise vajaduse kinnitamiseks, jätab vastutav töötleja avalduse rahuldamata, põhjendades seda kirjalikult. Andmekogu andmete sisestamisi, muutmisi, kustutamisi ja vaatamisi ning väljastamisi logitakse. Iga kirje sees logitakse kirje käitleja ja käitlemise aja andmeid, andmete väljastamise puhul ka viidet isikule, kellele andmed väljastati. Avaliku teenuse kaudu andmete vaatamisi ei logita. 3. peatükiga reguleeritakse esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse (edaspidi ka laevapereta prahitud laevade registrid) kantavaid andmeid. Laevapereta prahitud laevade registrite regulatsioon on sätestatud LaevaRS 9. peatükis. Andmed kannab registritesse vastutav töötleja. Eelnõu §-s 11 on loetletud, millised andmed kantakse esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registritesse. Nendeks andmeteks on menetluse andmed ning registriosasse kantavad andmed. Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse menetluse kohta kantavaid andmeid. Registritesse kantakse laeva registrisse kandmise avalduse vastuvõtmise kuupäev, selle olemasolul laeva registrinumber, täiendavate dokumentide või kirjavahetuse saabumise aeg, riigilõivu tasumise andmed, avalduse esitaja nimi ja isiku- või registrikood, avalduse sisu kirjeldus ning tehtud otsuste aeg. Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse registriosasid. Iga laevapereta prahitud laevade registritesse kantava laeva kohta avatakse registriosa, mis koosneb kahest jaost. Alates 1. juulist 2020. a on registriosa digitaalne ning sellega on õigus tutvuda kirjaliku taotluse alusel. Eelnõu §-s 14 on sätestatud registriosa 1. jakku kantavad andmed. Esimene jagu sisaldab laeva kohta käivaid andmeid, näiteks tüüp, ehitusandmed, mõõtmed jne. Laeva andmed esitab prahtija registripidajale LaevaRS § 92 lõikes 1 või 11 nimetatud avalduse esitamisel laeva registreerimiseks. Eelnõu §-s 15 on sätestatud registriosa 2. jakku kantavad andmed. Teine jagu sisaldab laeva prahtija ja prahtimisega seotud andmeid. Ka need andmed esitab prahtija registripidajale LaevaRS § 92 lõikes 1 või 11 nimetatud avalduse esitamisel laeva registreerimiseks. Eelnõu §-ga 16 reguleeritakse andmete esitamist, nende õigust ja kandmist laevapereta prahitud laevade registritesse. Lõikes 1 sätestatakse, et registripidajale esitab andmed laevapereta prahitud laeva prahtija (LaevaRS § 92). Andmeid võib esitada vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 6 digitaalsel kujul või paberil. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega, võttes arvesse elektroonilisest asjaajamisest tulenevaid erisusi. Lisaks saavad registrid füüsilise ja juriidilise isiku andmeid ja kontaktandmeid (eelnõu § 9 lõiked 5 ja 6) e-äriregistrist ja rahvastikuregistrist. Lõiked 2–7 reguleerivad registriandmete õigsust ja andmete kandmist registritesse. Registrikande alusdokumentide ja alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja ning registripidaja omakorda tagab, et registrisse kantud andmed vastavad andmete esitaja poolt esitatud andmetele. Registrisse kantud andmete või nende aluseks olevate 5 asjaolude muutumise korral peab andmete esitaja esitama registripidajale viivitamata õiged andmed ja kirjaliku avalduse andmete muutmiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõivu. Riigilõivumäärad on sätestatud riigilõivuseaduse §-s 180. Riigilõivu ei võeta registritesse kantud laeva omaniku, laevapereta prahitud laeva prahtija või vastutava isiku laeva LaevaRS § 47 lõikes 6 sätestatud kontaktandmete muutmise eest. Ka registripidajal endal on õigus andmeid muuta. Kui registripidaja avastab registris ebaõiged andmed või kui andmete esitaja esitab avalduse andmete muutmiseks, parandab registripidaja nimetatud andmed registris viie tööpäeva jooksul nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates. Registripidajal on sealjuures õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle registripidaja poolt antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab registripidaja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. 4. peatükk reguleerib RHÜT andmekogusse kantavaid andmeid. Andmekogu struktuur on olemuselt sarnane laevapereta prahitud laevade registri struktuuriga. Eelnõu § 17 kohaselt kantakse RHÜT andmekogusse menetluse andmed ning registriosasse kantavad andmed. Andmed kannab andmekogusse vastutav töötleja. Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse menetluse kohta kantavaid andmeid. Registritesse kantakse laeva registrisse kandmise avalduse vastuvõtmise kuupäev, selle olemasolul laeva registrinumber, täiendavate dokumentide või kirjavahetuse saabumise aeg, riigilõivu tasumise andmed, avalduse esitaja nimi ja isiku- või registrikood, avalduse sisu kirjeldus ning tehtud otsuste aeg. Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse registriosasid. Sarnaselt laevapereta prahitud laevade registritele avatakse RHÜT andmekogusse kantava laeva kohta registriosa, mis koosneb kahest jaost. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse registriosa 1. jakku kantavad andmed. Esimene jagu sisaldab laeva kohta käivaid andmeid, näiteks tüüp, ehitusandmed, mõõtmed jne. Eelnõu §-s 21 sätestatakse registriosa 2. jakku kantavad andmed – nendeks on riigivara valitseja ja laeva kasutaja nimi, registrinumber ja asukoht. Eelnõu §-ga 22 reguleeritakse andmete esitamist, nende õigust ja kandmist laevapereta prahitud laevade registritesse. See on olemuselt sarnane andmete esitamisega laevapereta prahitud laevade registritega, mida on detailsemalt kirjeldatud eelnõu § 17 selgitustes. 5. peatükk reguleerib juurdepääsu LIS-ile ja sellesse kantud andmetele, samuti andmete säilitamist. Eelnõu §-ga 23 reguleeritakse juurdepääsu LIS-ile ja sinna kantud andmetele. Lõike 1 kohaselt on andmed väljastatud tunnistuse kehtivuse ning registriosa andmed laeva ja omaniku kohta avalikud. Muudele andmetele on isikul lõike 2 kohaselt juurdepääs üksnes enda ja temaga seotud laeva andmete ulatuses. 6 Lõiked 3 ja 4 täpsustavad, millistel asutustel on juurdepääs oma ülesannetega seotud andmetele. Nendeks on Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Keskkonnaamet. Eelnõu §-ga 24 reguleeritakse LIS-i kantavate andmete säilitamist. Lõike 1 kohaselt säilitatakse laevale väljastatud tunnistust viis aastat pärast selle kehtivuse lõppemist. Lõike 2 kohaselt säilitatakse muid LIS-is töödeldavaid andmeid 30 aastat pärast vastavast alamregistrist kustutamist. Andmete säilitustähtaeg jääb samaks võrreldes praegu kehtiva majandus- ja taristuministri 7. juuni 2021. a määrusega nr 31 „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“. Nendeks andmeteks on näiteks laeva lipuõigust tõendavad dokumendid ja andmed, mis näitavad laeva riikkondsust ning mille alusel arvutatakse sellel töötanud isiku õigust pensionile. Seetõttu ei ole lühem säilitustähtaeg põhjendatud. Säilitustähtaja möödumisel ületanud elektrooniliselt kogutud andmed kustutatakse ning paberkandjal olevad dokumendid hävitatakse. 30 aasta pikkune säilitustähtaeg ei kehti isikuandmete kohta – LaevaRS § 361 lõike 6 kohaselt säilitatakse neid kuni laeva kustutamiseni LIS-is peetavast andmekogust. Lõike 3 kohaselt säilitatakse andmekogu logisid kaks aastat. Lõikega 4 sätestatakse, et laevapereta prahitud laevade registrite ning RHÜT andmekogu registriosasid ning nendesse kantud dokumente hoitakse avatuna kuni laeva registris kustutamiseni. Pärast seda säilitatakse neid vastavalt lõikes 2 sätestatule. Eelnõu §-ga 25 kehtestatakse rakendussätted, mille kohaselt jätkatakse riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogus, esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registris ning laevade järelevalve andmekogus töödeldud andmete töötlemist, mis toimusid eraldi põhimääruste alusel, käesoleva määrusega asutatud LIS-is. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. LIS-i kasutuselevõtuga kaasneb sisuline mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele (laevaomanikud, kes soovivad laeva registreerida Eesti lipu alla, samuti nende esindajad – reederid, operaatorid, agendid). Samuti avaldab see mõju Transpordiameti töökorraldusele. Detailsemad mõjud on kirjeldatud LaevaRS ja MSOS muutmise eelnõu seletuskirjas. Tuleb arvestada, et käesoleva eelnõu puhul ei ole tegemist uute nõuetega. Määrusega kehtestatav regulatsioon oli varasemalt sätestatud majandus- ja taristuministri 7. juuni 2021. a määruses nr 31 „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“ ning majandus- ja taristuministri 16. juuli 2020. a määruses nr 45 „Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise 7 laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus“, mis muutusid kehtetuks seoses LaevaRS ja MSOS muudatuste jõustumisega xx.xx.2022. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud LIS-i arendustööd on lõpule viidud, tegevuse elluviimise tähtaeg oli 30. juuni 2020. a. Tegevuse maksumus oli 730 000 eurot, infosüsteemi arendused rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetmest 8.1 „Integreeritud mereseire arendamise toetus“. Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, samuti kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile ja Statistikaametile. 8