Julgeolekuasutuste seaduse, Kaitseväe korralduse seaduse ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Teie 01.08.2022 nr 5-1/22/821, KAM/22- Kaitseministeerium 0222/-3K [email protected] Meie 31.08.2022 nr 8-2/5423 Julgeolekuasutuste seaduse, Kaitseväe korralduse seaduse ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Kaitseministeerium on Justiitsministeeriumile edastanud julgeolekuasutuste seaduse, Kaitseväe korralduse seaduse ja korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) kooskõlastamiseks esimesel kooskõlastusringil. Edastame oma esialgsed sisulised tähelepanekud eelnõule. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 punktiga 3 (julgeolekuasustuste seaduse (JAS) §-d 341–348) reguleeritakse Välisluureameti (VLA) valduse kaitset. Eelnõu sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kellele lisatavate erimeetmete kohaldamise õigused laienevad. Seletuskirjas on selgitatud, et soovitud on hõlmata üksnes VLA ametnikke, kes on läbinud sellekohase väljaõppe. Kaitsepolitseiameti (KAPO) politseiametnikel on eriregulatsioon kehtivas õiguses olemas, seega nende puhul küsimusi ei teki. Küll aga saab eelnõu tekstist selle praeguses sõnastuses tuletada, et ka kõigil politseiametnikuks mitteolevatel KAPO ametnikel tekivad samuti vastavad õigused, kusjuures väljaõppe eeltingimus laieneb üksnes VLA ametnikele (üldtingimuste kaudu). Eelnõu sõnastus vajab täpsustamist. 2. JAS § 345 lõike 1 punkt 3 reguleerib isiku kinnipidamist. Seletuskirjas (lk 18) tuuakse välja: „…punkti 3 järgi võib julgeolekuasutus isiku kinni pidada juhul, kui ta ohustab julgeolekuasutuse valdust, teenistujaid või julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses viibivaid isikuid. Sellega tõrjutakse isikust lähtuvat ohtu ning tagatakse, et isik ei põgene ja antakse üle politseile. Selle punkti alusel võib isiku kinni pidada ka üksnes tingimusel, et ta ei ohusta julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid, kuid viibib julgeolekuasutuse territooriumi vahetus läheduses ja ohustab seal viibivaid isikuid. Julgeolekuasutuse territooriumi läheduses viibiv isik, kellest lähtub kõrgendatud oht kolmandata isikute elule või tervisele ohustab kaudselt ka julgeolekuasutust ning tema käitumine võib kiiresti pöörduda julgeolekuasutuse teenistujate või territooriumile sisenevate või sealt väljuvate külaliste vastu. Seetõttu on mõistlik sellisele ohule reageerida õigeaegselt.“ Juhime tähelepanu, et säte viib selleni, et sisuliselt muutub VLA oma territooriumi vahetus läheduses ikkagi asenduspolitseiks, hakates kinni pidama (ja kinnipeetute puhul ka turvakontrolli läbi viima) oma territooriumi vahetus läheduses ka kõiki neid isikuid, kes ei ohusta VLA valdust ega teenistujaid, kuid ohustavad teisi seal viibivaid isikuid. Just asenduspolitseiks muutumist on seletuskirja kohaselt VLA valduse kaitse sätete lisamisel soovitud vältida. See oli ka keskne põhimõte, mida Justiitsministeeriumi VLA volituste ja riigikaitseobjektide kohta koostatud analüüsis selgelt rõhutati. 3. Eelnõu §-ga 2 muudetakse Kaitseväe korralduse seadust (KKS). Viitame, et erinevalt kaitseväeluurest (KKS § 36), ei ole eelnõus avatud, mida peetakse silmas „relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise“ all (ülesande sisustamine on jäetud alamaktide tasandile). Arvestades, et selle olulise ülesande raames hakatakse intensiivselt piirama isikute põhiõiguseid (nt salajasse koostöösse kaasamise eelne isikuandmete varjatud kontroll), vajab see võimaluse piires selgemat käsitlust. Lisaks juhime tähelepanu, et ka „relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande raames“ andmete, sh isikuandmete töötlemine, vajab KKS § 36 lg 3 ja 4 analoogseid põhimõtteid (isikute õiguste kaitse meetmed andmete töötlemisel). Hetkel on lisatud vaid § 4110 andmesubjekti Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 õiguste piiranguid puudutav. Seletuskirjas (lk 26) on selgitatud sätteid, mida eelnõus ei ole. Eelnõu vajab täiendamist. 4. Eelnõu § 2 punktiga 13 muudetakse KKS § 4110 lõiget 6. Soovitud säte: „Kaitseväeluure ülesande täitmisel või relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel saadud isikuandmeid võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik kaitseväeluure ülesannete täitmiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks või tausta- või julgeolekukontrolli eesmärgil. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib kaitseväeluure ülesande täitmisel või relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel saadud isikuandmeid edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.“ Märgime esmalt, et on oluline, et taustakontrollid ja julgeolekukontrollid toimuvad isiku teadmisel (kontrollidega hõlmatud isikute ring ulatub julgeolekualadel teenuseosutajatest salastatud teavet töötlevate teenistujateni). Üksnes Kaitseväe kontekstis vaadatuna sisaldab nt KKS ka eraldi sätteid, mis reguleerivad isiku õigusi taustakontrollide läbiviimisel (§ 41 6). Eelnõus soovitu lisamisel tekib aga olukord, kus Kaitseväel on teise ülesande (relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesanne) raames võimalik erinevaid isikuid nende teadmata kontrollida ja kogutud andmeid saab hilisemates julgeoleku- või taustakontrollides kasutada nii Kaitsevägi ise (lg 5 muudatus) kui ka teised asutused. Sisuline erisus võrreldes tänasega (kaitseväeluure andmeid saab kasutada) seisneb asjaolus, et relvastatud vastupanu ettevalmistamise ülesannetega seonduvalt võib Kaitseväe huviorbiidil olevate isikute ring eelduslikult olla märkimisväärselt laiem võrreldes kaitseväeluurega. Erineva profiiliga inimestel ja juriidilistel isikutel on palju suurem tõenäosus sattuda valimisse, kelle sobivust ühel või teisel põhjusel Kaitsevägi tulevikus hindab. See osa vajab põhjalikumat läbimõtlemist, et leida tasakaalustatud lahendus. 5. Järelevalvet puudutav vajab eelnõus suuremat tähelepanu. Eelnõust nähtub, et tsiviilkontrolli puudutavat soovitakse muuta selliselt, et Kaitseministeeriumile esitataks ülevaateid harvem (kohustus oleks kaks korda aastas esitada KKS § 43 lg 2 järgselt kirjalikke ülevaateid). Arvestades eelnõu sisu (Kaitseväel tekib teise ülesande raames Eestis isikuandmete varjatud töötlemise õigus, variisiku kasutamine, kogutud andmete edastamine teistele asutustele jne), on ootus pigem vastupidine: järelevalvet tuleks tugevdada. Samuti omab tähtsust, et KKS § 42 lg 3 ei ole muudatustest tulenevat täiendatud, sest parlamentaarne kontroll on sõnastuse kohaselt jätkuvalt vaid kaitseväeluure teostamise üle. Kuidas suudetakse tagada järelevalve piisavus? 6. Eelnõu § 2 punktid 16 ja 17 reguleerivad KKS § 541 muudatusi, mis on aga väljatöötamiskavastuses (VTK) käsitlemata jäänud teemad. Palume põhjalikumat selgitada, mis probleemid on tänaseks kujunenud Kaitseväe julgeolekualadega (arvestades sätete viimaseid muudatusi) ja miks neid ei ole kehtiva õiguse raames võimalik lahendada. Seletuskirjas on piirdutud sisuliselt eelnõu sätete sõnastuse kordamisega, mis ei ole piisav. 7. Eelnõu §-ga 3 muudetakse korrakaitseseaduse (KorS) § 80 lõiget 1. Kaitseministeeriumis ettevalmistatud eelnõusse on Siseministeeriumi soovil lisandunud teema, mida VTKs ei käsitletud. Miks selle relvade liigitust (elektrišokirelva õiguslik tähendus) puudutava põhimõttelise muudatuse tegemine on just kõnesoleva eelnõu raames hädavajalik? Eriti arvestades asjaolu, et äsja on Siseministeeriumil saatnud eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisele relvaseaduse muudatused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Iivika Sale 620 8102 [email protected] Signe Reinsalu