Seisukoha küsimine Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti KMH aruande kohta

Versioon 16.08.2022 /// Töö nr 19003525 19003525 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise aruanne EELNÕU ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHTADE KÜSIMISEKS Töö nr 19003525 Tartu-Tallinn 2022 Krista Lahtvee Juhtekspert, KMH litsents KMH0158 Ingrid Vinn Projektijuht, keskkonnaspetsialist Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ........... 6 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk ......................................................................................6 1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................................... 10 1.3 Reaalsed alternatiivsed võimalused ................................................................................................ 10 1.3.1 Lokaalsed asukoha alternatiivid ................................................................................................... 10 1.3.2 Ressursside kasutamise alternatiivid ........................................................................................... 13 1.4 Uuringud .......................................................................................................................................... 13 2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................. 14 2.1 Asustus ja maakasutus ................................................................................................................... 14 2.2 Geoloogia, maastik ja maavarad ..................................................................................................... 15 2.3 Pinna- ja põhjavesi .......................................................................................................................... 16 2.3.1 Põhjavesi ...................................................................................................................................... 17 2.3.2 Pinnavesi ...................................................................................................................................... 21 2.4 Keskkonnatervis – müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja radoon................................................. 24 2.4.1 Müra 24 2.4.2 Vibratsioon.................................................................................................................................... 24 2.4.3 Välisõhu kvaliteet ......................................................................................................................... 26 2.4.4 Radoon ......................................................................................................................................... 26 2.5 Loodusväärtused ............................................................................................................................. 26 2.5.1 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik .................................................................... 26 2.5.2 Taimestik ...................................................................................................................................... 27 2.5.3 Loomastik ..................................................................................................................................... 31 2.5.4 Roheline võrgustik ja väärtuslik maastik ...................................................................................... 36 2.5.5 LIFE IP CleanEst projekt .............................................................................................................. 38 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................... 41 3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................................. 41 3.2 Riigikaitse arengukava 2017–2026 ................................................................................................. 42 3.3 Vaivara valla üldplaneering ............................................................................................................. 42 3.4 Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering.................................................................................. 42 3.5 Kehtiv Toila valla üldplaneering ...................................................................................................... 43 3.6 Koostatav Toila valla üldplaneering ................................................................................................ 43 3.7 Alutaguse valla üldplaneering ......................................................................................................... 44 3.8 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .......................................................................................... 44 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE .............................................................................................. 45 4.1 Müra mõju........................................................................................................................................ 45 4.2 Vibratsiooni mõju ............................................................................................................................. 56 4.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, taimestikule ja loomastikule................................................. 58 4.3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................................................ 58 4.3.2 Mõju taimestikule .......................................................................................................................... 59 4.3.3 Mõju linnustikule ........................................................................................................................... 61 4.3.4 Mõju loomastikule ja rohelisele võrgustikule ................................................................................ 65 4.4 Natura hindamine ............................................................................................................................ 66 4.4.1 Puhatu linnuala Natura asjakohane hindamine ........................................................................... 70 4.5 Mõju ressursikasutusele .................................................................................................................. 78 4.6 Mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjaveele. ..................................................................................... 79 4.6.1 Mõju pinnaveele............................................................................................................................ 80 4.6.2 Mõju põhjaveele............................................................................................................................ 84 4.7 Transpordi mõju õhukvaliteedile ...................................................................................................... 85 4.8 Radooni mõju ................................................................................................................................... 85 4.9 Mõju kliimamuutusele ...................................................................................................................... 86 5 LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE................................................................ 89 5.1 Leevendavad meetmed ................................................................................................................... 89 5.2 Seire ................................................................................................................................................ 91 6 KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 92 7 KAASAMINE ......................................................................................................... 95 7.1 Kaasamise kava .............................................................................................................................. 95 7.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ............................................................ 98 7.3 Avalikustamine ja avalik arutelu ...................................................................................................... 98 7.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine ...................................... 98 8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA .......... 99 KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................................... 100 LISAD ..................................................................................................................... 101 www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 5 SISSEJUHATUS Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga kavandab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus olemasoleva Kaitseväe Sirgala harjutusvälja laiendamist. Lisaks nähakse ette ka uusi rajatisi olemasolevale alale. Sirgala harjutusväli asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ning selle perspektiivne laiendus ulatub ka Toila valla ja Alutaguse valla haldusterritooriumile. Harjutusväli ja selle perspektiivne laiendus on kajastatud kehtivas Ida-Viru maakonnaplaneeringus. Harjutusvälja arendamine toetab riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkide täitmist ning riigikaitse jaoks vajaliku võimekuse saavutamist. Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) 17.03.2020 otsusega nr 1-7/20-088 (lisa 1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (arendaja) esitatud KMH algatamise taotluse alusel. KMH programm (lisa 2) kiideti heaks TTJA 22.12.2020 kirjaga nr 16-6/20-00157-121. KMH eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning sobivaima lahendusvariandi valikuks, eesmärgiga vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesolevas KMH protsessis on arendaja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, otsustaja TTJA ning KMH läbiviija OÜ Hendrikson & Ko (juhtekspert Krista Lahtvee, litsents nr KMH0158). KMH aruanne on koostatud KeHJS § 20 lg 1 ja 2 kohaselt KMH aruande sisule ning nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmis kirjeldatud mahus ja metoodika alusel. KMH käigus ei tekkinud hindamisel ja aruande koostamisel raskusi. Ekspertrühmas toimusid järgmised muudatused võrreldes programmis esitatuga:  Seoses töökoha vahetusega lahkus KMH juhtekspert Riin Kutsar, kelle asemele asus KMH juhtekspert Krista Lahtvee.  Samuti seoses töökoha vahetusega lahkusid ekspertrühmast Martin Ruul ja Kadri Auväärt. Töörühma kaasati projektijuhina keskkonnaspetsialist Ingrid Vinn.  Töörühmaga liitus jäätmeekspert Katri Järvekülg. Töörühmast lahkus kemikaali- ja jäätmeekspert Juhan Ruut, kuna KMH käigus selgus, et kemikaalidega seotud jäätmealast ekspertiisi Sirgala harjutusvälja KMH ei nõua. KMH menetlusse on kaasatud ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga kavandatud tegevuse vastu (vt ptk 7). 6 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk Sirgala harjutusväli asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil Mustanina külas. Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga kavandatakse olemasoleva Sirgala harjutusvälja laienemist. Harjutusvälja perspektiivne laiendus on kavandatud olemasolevast harjutusväljast lääne suunas paiknevale maa- alale. Sirgala harjutusvälja perspektiivne laiendus ulatub lisaks Narva-Jõesuu linnale ka Toila valla ja Alutaguse valla haldusterritooriumile (joonis 1.1-1). Projektala suurus on 8332 ha ehk 83,3 km2. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Sirgala harjutusväli paikneb valdavalt endise põlevkivikarjääri pealmaakaevanduse territooriumil. Harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2008. a korraldusega nr 272 „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“. Harjutusvälja arendamine toetab riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkide täitmist ning riigikaitse jaoks vajaliku võimekuse saavutamist. Sirgala harjutusvälja arendusprogrammi kohaselt on harjutusvälja peamine ülesanne võimaldada Kaitseväe üksustel ohutult läbi viia kõrgendatud riskiastmega väljaõppeüritusi. Lisaks on Sirgala harjutusvälja arendamise eesmärk võimaldada samaaegselt 2 mehhaniseeritud kompanii lahinglaskeharjutuste läbiviimist kaitse ja rünnaku ülesande täitmisel, toetatuna lahingtoetuse ja lahingteenistustoetuse üksustest. Sirgala harjutusvälja ala kasutavad ka teised ametiasutused nagu näiteks Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Sirgala harjutusväljal olevat lõhkamisala on Päästeamet demineerimistöödeks kasutanud aastaid ja seda koostööd jätkatakse ka tulevikus. Juurdepääsu tagamiseks laiendatava harjutusvälja alale on kavas rajada uus juurdepääsutee. Juurdepääsutee algab Jõhvi-Vasknarva maanteelt Kose külast ning lõpeb suubumisel olemasolevale Harjutusväljaku teele. Sirgala olemasolev harjutusväli hõlmab järgmisi katastriüksuseid:  Jänese (KÜ 85101:011:0109, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 14 (KÜ 85101:011:0013, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 15 (KÜ 85101:011:0014, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 16 (KÜ 85101:011:0015, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ploomi (KÜ 85101:011:0062, sihtotstarve 100% maatulundusmaa)  Kuremarja (KÜ 85101:011:0051, sihtotstarve 100% maatulundusmaa)  Põhja (KÜ 85101:011:0099, sihtotstarve 100% riigikaitsemaa)  Hirve (KÜ 85101:011:0110, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Põdra (KÜ 85101:011:0103, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Harjutusväljaku (KÜ 85101:011:0098, sihtotstarve 100% riigikaitsemaa);  Kolmnurga (KÜ 85101:011:0089, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Järveääre (KÜ 85101:011:0091, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Süvavee (KÜ 85101:001:0963, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Paasi (KÜ 85101:001:0806, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Polügooni (KÜ 85101:011:0107, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 7 Joonis 1.1-1 Olemasoleva Sirgala harjutusvälja ja kavandatava laienduse (projekteerimisala) asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2022 Perspektiivne laiendus on kavandatud järgmistele katastriüksustele:  Vaivara metskond 4 (KÜ 85101:011:0003, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 6 (KÜ 85101:011:0005, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 12 (KÜ 85101:011:0011, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 13 (KÜ 85101:011:0012, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 17 (KÜ 85101:011:0097, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 19 (KÜ 85101:011:0049, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 29 (KÜ 85101:011:0050, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 30 (KÜ 85101:011:0047, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 31 (KÜ 85101:011:0037, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 33 (KÜ 85101:011:0063, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 34 (KÜ 85101:011:0061, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 46 (KÜ 85101:011:0113, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 63 (KÜ 85101:011:0127, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 65 (KÜ 85101:011:0128, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 66 (KÜ 85101:011:0123, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Vaivara metskond 82 (KÜ 51401:001:0019, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Mustmetsa (KÜ 85101:011:0071, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Sügise (KÜ 85101:001:0967, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Sillaotsa (KÜ 85101:011:0088, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Leevikese (KÜ 85101:011:0034, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Kiili (KÜ 85101:011:0036, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Varese (KÜ 85101:011:0035, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Kitse (KÜ 85101:011:0104, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Basseini (KÜ 85101:011:0105, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), 8 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine  Kähriku (KÜ 85101:011:0106, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Hundi (KÜ 85101:011:0108, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Argiliidi (KÜ 80201:002:0489, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Ammoniidi (KÜ 80201:002:0484, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 4 (KÜ 80201:002:0157, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 5 (KÜ 80201:002:0153, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 22 (KÜ 80201:002:0077, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 25 (KÜ 22901:001:0239, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 26 (KÜ 80201:002:0356, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 38 (KÜ 80201:002:0152, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 40 (KÜ 80201:002:0800, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 41 (KÜ 80201:002:0810, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 42 (KÜ 80201:002:0820, sihtotstarve 100% maatulundusmaa)  Ahtme metskond 43 (KÜ 80201:002:0830, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 44 (KÜ 80201:002:0840, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 45 (KÜ 80201:002:0850, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 46 (KÜ 80201:002:0860, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 47 (KÜ 80201:002:0870, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 48 (KÜ 80201:002:0880, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 52 (KÜ 80201:002:0361, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 54 (KÜ 80201:002:0595, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 56 (KÜ 80201:002:0154, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 57 (KÜ 80201:002:0155, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 58 (KÜ 80201:002:0156, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 59 (KÜ 80201:002:0159, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 60 (KÜ 80201:002:0212, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 64 (KÜ 80201:002:0357, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 67 (KÜ 80201:002:0211, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 85 (KÜ 80201:002:0476, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 87 (KÜ 80201:002:0477, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 154 (KÜ 80201:002:0485, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 157 (KÜ 80201:002:0481, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 158 (KÜ 80201:002:0482, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 159 (KÜ 80201:002:0487, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme metskond 160 (KÜ 80201:002:0486, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Puhatu turbaväli (KÜ 22901:003:0360, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Põlevkivi (KÜ 80201:002:0358, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Sirgala karjäär 2 (KÜ 80201:002:0720, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Sirgala karjäär 11 (KÜ 22901:003:0400, sihtotstarve 100 % turbatööstusmaa);  Sirgala karjäär 16 (KÜ 22901:003:0430, sihtotstarve 100 % turbatööstusmaa);  Aleuriidi (KÜ 80201:002:0483, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Rehe (KÜ 85101:001:0805, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Harjutusväljaku tee (KÜ 85101:011:0066, sihtotstarve 100% tootmismaa);  Sepikoja (KÜ 85101:011:0094, sihtotstarve 100% tootmismaa);  Töökoja (KÜ 85101:011:0092, sihtotstarve 100% tootmismaa);  Materjalide ladu (KÜ 85101:011:0084, sihtotstarve 100% tootmismaa);  Karjääri jaam (KÜ 85101:011:0067, sihtotstarve 100% transpordimaa);  Harjutusväljaku teeninduskeskus (KÜ 85101:001:0799, sihtotstarve 100% riigikaitsemaa);  Raua (KÜ 85101:001:0807, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Sirgala alajaam (KÜ 85101:011:0070, sihtotstarve 100% tootmismaa);  Sirgala jaotla (KÜ 85101:011:0080, sihtotstarve 100% tootmismaa); www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 9  Vanaringi tee (KÜ 51401:001:0039, sihtotstarve 100% transpordimaa);  Vaivara-Viivikonna-Sirgala (KÜ 85101:011:0200, sihtotstarve 100% transpordimaa);  Viivikonna (KÜ 85101:011:0029, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Järve (KÜ 85101:011:0056, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Mälgi (KÜ 85101:011:0240, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Mätiku (KÜ 85101:011:0210, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Abrissi (KÜ 80201:002:0478, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Ahtme-Viivikonna raudtee 14 (KÜ 80201:002:0596, sihtotstarve 100% transpordimaa);  Ahtme-Viivikonna raudtee 19 (KÜ 80201:002:0585, sihtotstarve 100% transpordimaa);  Ahtme-Viivikonna raudtee 22 (KÜ 80201:002:0586, sihtotstarve 100% transpordimaa);  Kukersiidi (KÜ 80201:002:0355, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Leiukoha (KÜ 80201:002:0363, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Kolmnurga (KÜ 80201:002:0362, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Pruunikulla (KÜ 22901:001:0167, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Sirgala tee (KÜ 80201:002:0488, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Narva karjäär 2 (KÜ 80201:002:0140, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Haraka (KÜ 85101:011:0032, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa);  Nuka (KÜ 80201:002:0213, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa). Kavandatava Sirgala harjutusvälja laienduse lääneosa on käesoleval hetkel Enefit Power AS poolt kasutusel. Sirgala karjääri ning Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldistel toimuvad kaevandamistegevused (joonis 1.1-2). Joonis 1.1-2 Aktiivsed mäeeraldised projektalal ja selle lähiümbruses ning nendega seotud keskkonnaload seisuga jaanuar 2022. Aluskaart: Maa-ameti maardlate rakendus 2022. 10 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus Kavandatava tegevuse eesmärgiks on olemasoleva Sirgala harjutusvälja laiendamine. Harjutusvälja laienduse projekteerimise aluseks on Kaitseväe poolt koostatud Sirgala harjutusvälja arendusprogramm. Sirgala harjutusvälja arendamise peaeesmärgiks on võimaldada samaaegselt 2 mehhaniseeritud kompanii lahinglaskeharjutuste läbiviimist kaitse ja rünnaku ülesande täitmisel, toetatuna lahingtoetuse ja lahingteenistustoetuse üksustest. Sirgala harjutusväljale arendatakse:  laskevälju, mis võimaldavad ühe mehhaniseeritud jalaväekompanii lahinglaskeharjutuste läbiviimist, tankitõrje raketikompleksi relvalaskeharjutuste läbiviimist, raskekuulipilduja relvalaskeharjutuste läbiviimist ning jalaväelahingumasina pearelva (kuni 35 mm) kalibreerimist ja sisselaskmist;  UXO1 alasid, mis võimaldavad suurtüki- või miinipildujapatarei tasemel laskeharjutuste läbiviimist;  käsigranaadi viskeharjutuste alasid;  UGL2 treeningala;  C-kategooria lõhkaja väljaõppeala;  kompanii taseme linnavõitlusõppe ala. Sirgala harjutusvälja kasutuskoormus sõltub riigikaitselisest olukorrast, täpsete kasutuskoormuse stsenaariumite välja toomine ei ole käesoleva KMH eesmärk. Projekti keskkonnamõjude hindamisel on arvestatud, et Sirgala harjutusväljal toimub tegevus aastaringselt ja igal päeval, st 365 päeva aastas, kuigi tegelik kasutuskoormus on väiksem. Harjutusvälja kasutuskoormus on maksimaalne suurõppuste ajal. Öisel ajal laskmisi esineb Sirgala harjutusväljal harva. Siiski teatud hulgal öödel aastas võib harjutusi ette tulla. 1.3 Reaalsed alternatiivsed võimalused KMH protsess viidi läbi paralleelselt Sirgala harjutusvälja laienduse ehituse eel- ja põhiprojekti koostamisega. KMH käigus hinnati kavandatavate rajatiste alternatiivseid asukohti ning ehitusmahtusid. Kavandatud tegevuse ehk Sirgala harjutusvälja laiendamise ära jätmine (KMH mõistes 0-alternatiiv) ei ole riigikaitse seisukohast võimalik. Samuti ei ole sellises mahus laiendusele realistlikke asukoha alternatiive (mida oleks näiteks eelnevalt erinevates strateegilistes planeerimisdokumentides käsitletud). Seetõttu 0-alternatiivi ega asukoha alternatiive KMH-s realistlike alternatiividena ei käsitletud. Küll aga hinnati alternatiivseid laskeväljade, lõhkemata lahingumoona alade ja liikumiskoridoride asukohti Sirgala olemasoleva harjutusvälja ning kavandatava laienduse ala piires (lokaalsed asukoha alternatiivid). Samuti hinnati ressursside kasutamise (aheraine ja vanarehvidest plokkide kasutamine teede rajamisel) alternatiivide keskkonnamõjusid. 1.3.1 Lokaalsed asukoha alternatiivid KMH läbiviimise käigus kaaluti harjutusvälja rajatiste (laskeväljade, liikumiskoridoride, Päästeameti lõhkamisala, granaadiviske kohtade jm) võimalikke asukoha alternatiive kavandatava harjutusvälja laienduseks ettenähtud ala siseselt. Asukoha alternatiivide puhul võeti samal ajal arvesse, et need peavad olema realistlikud ehk võimaldama harjutusvälja eesmärkide saavutamist. 1.3.1.1 Laskeväljade ehituslik alternatiiv 1 KMH programmi koostamise ajal lähtuti ehitusprojektist, millega kavandati 3 laskevälja-ala (sh lõhkamisalad jm) rajamist, alade vahele plaaniti rajada liikumiskoridori teed laiusega 7 m. 1 UXO (unexploded ordnance, lõhkemata lahingumoon) ala - on ala kuhu võib lasta lõhkevat moona ja kus liikumine reeglina ei ole lubatud 2 UGL (underbarrel granade launcher) - vintraua rauaalune granaadiheitja . www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 11 Liikumiskoridoride ülemineku kohtadesse kavandati projekteerida 18 tranšeede ületuskohta ning näha ette 14 perspektiivset ületuskohta. Projektiga kavandati metsa raadamist ca 3950 ha suurusel alal. Laskeväljade ehitusliku alternatiivi 1 (joonis 1.3-1) rakendumisel oleksid peamised keskkonnamõjud seotud metsa raadamise ja mahukate pinnasetöödega. Samuti oleks endise Sirgala karjäärialal paiknevatele tranšeedele ületuskohtade rajamine mõjutanud pinnavee režiimi karjääri loodeosas, kus Eesti põlevkivimaardla Sirgala II põlevkivikarjääri keskkonnaloas nr KMIN-087 toodud täiendavate tingimuste kohaselt tuleb pärast varu ammendamist ja pumpamise lõpetamist tõsta veetase absoluutsele kõrgusele ca 30 m. Lisaks selgus KMH jaoks läbiviidud taimestiku uuringu 1. etapi3 tulemusena, et projekteeritavate laskeväljade ning liikumiskoridoride aladele jäävad mitmed kaitsealuste (sh I ja II kaitsekategooria) taimede leiukohad. KMH käigus leiti, et laskeväljade ehitusliku alternatiiv 1 puhul on tegemist väga ressursimahuka ning märkimisväärsete keskkonnamõjudega tegevusega. Seetõttu otsustas tellija, et otstarbekas on korrigeerida harjutusvälja laiendamise plaane ning vähendada kavandatavate tööde mahtu. Kuna laskeväljade ehituslik alternatiiv 1 osutus KMH läbiviimise käigus ebarealistlikuks alternatiiviks, siis KMH aruandes selle tegevusega seotud mõjude hindamist detailsemalt ei käsitleta. Joonis 1.3–1. Sirgala harjutusvälja laiendamise ehituslik alternatiiv 1 (väljavõte eelprojekti joonisest seisuga 12.11.2020). 1.3.1.2 Laskeväljade ehituslik alternatiiv 2 KMH käigus töötati välja alternatiivne ehitusprojekti lahendus. Selleks loobuti mastaapsetest liikumiskoridoridest ning muudeti laskeväljade arvu ja asukohti. Sirgala harjutusvälja uuendatud 3Palo, A. Sirgala harjutusvälja taimkate ja taimestik. Eksperthinnang Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõjuhindamise juurde. Tartu, 2020. 12 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine ehitusprojektiga nähakse ette järgmised Sirgala harjutusvälja arendusprogrammi kohased rajatised (lisa 10 joonis 1.3-2):  Laskevälja ja lõhkemata lahingumoona alad: harjutusväljale on kavandatud kaks laskevälja ala (LV-1 ja LV-2 joonisel 1.3-2). Laskeväljade juurde ning osaliselt ka nende asukohta on kavandatud kolm lõhkemata lahingumoona ala (UXO ala) koos perimeetriteedega (UA-1, UA-2A ja UA-2B) ja perimeetritee olemasolevale lõhkemata lahingumoona alale (UA-3). Perimeetriteed täidavad tuletõkestusriba ülesannet. UXO alade perimeetriteed ristuvad kaevandusalal olevate tranšeedega, ristumise asukohtadesse on kavandatud ületuskohtade rajamine (kokku 6 ületuskohta).  Granaadiviskekoht ja vintraua-aluse granaadiheitja treeningala: granaadiviskekoht on kavandatud rajada harjutusvälja laienduse alale. Vintraua-aluse granaadiheitja (UGL) treeningala on kavandatud rajada olemasoleva harjutusvälja alale. Mõlema ala juurde rajatakse ka raudbetoonist kaitserajatised. Samuti rajatakse killustikkattega juurdepääsuteed.  Tuletõrje veevõtukohad: projektalale on kavandatud rajada kuus tuletõrje veevõtukohta. Tuletõrje veevõtukohad peavad asuma võimalikult laskeväljade ja UXO alade läheduses. Tuletõrje veevõtukohtade veevarustus on kavandatud pinnaveekogude baasil (olemasolevate veekogude äärde). Vajalik veekogu sügavus on ca 3 m, et oleks tagatud vee olemasolu ka veevaesel perioodil. Vajadusel tuleb olemasolevaid veekogusid kavandatava veevõtu asukohas süvendada.  Juurdepääsutee: harjutusvälja laienduse alale juurdepääsuks on vajalik rajade asfaltkatendiga tee, mis peab minema kokku olemasoleva valla teega ning olema võimeline kandma nii raskeveokeid kui roomikmasinaid aastaringselt.  Piiritähistus: piiri tähistamiseks on kavandatava harjutusvälja piirile ette nähtud paigaldada piiritähised. Kõikidele kavandatava harjutusvälja piiriga ristuvatele teedele on ette nähtud paigaldada tõkkepuud ning iga tõkkepuu juurde infotahvel ja lipumast hoiatuslipu heiskamise jaoks. Kuna piiritähiste paigaldamisel tuleb tagada nähtavus ühest piiritähisest teiseni, siis on piiritähiste keskmiseks sammuks valitud 40 m. Tõkkepuu, infotahvel ja lipumast on kavandatud paigaldada üheteistkümnele harjutusvälja piiriga ristuvale teele.  Muud objektid: lisaks eelnevalt käsitletule on harjutusväljale kavandatud linnavõitluslinnaku ala ning Päästeameti lõhkamisala. Projektiga kavandatavate tegevuste jaoks on vajalik metsa raadamine ca 1500 ha suurusel alal. Vastavalt metsaseaduse § 32 lg 1 on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kavandatava tegevuse puhul mõeldakse raadamise all raiet, mida tehakse lähtuvalt riigikaitse vajadustest. Raadamise käigus võidakse eemaldada selleks määratud alal kogu mets, teha raiet vaid osal määratud alast, puhastada ala alusmetsast või kujundada olemasolevat metsa muul viisil vastavalt vajadusele. Laskeväljade ehitusliku alternatiiviga 2 kaasnevad keskkonnamõjud avalduvad metsa raadamisel, pinnasetööde läbiviimisel ning ehitusmaterjalide kasutamisel. KMH käigus selgus, et antud alternatiivi puhul ei ole võrreldes programmis tooduga vajalik veekogude ja tranšeede ületamise tehniliste alternatiivide keskkonnamõjude hindamine. Sirgala harjutusvälja veerežiim sõltub otseselt kaevandustegevusest. Veetaseme alandamine toimub vastavalt Enefit Power AS vajadusele ning kehtivate keskkonnalubade tingimustele. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitsevägi veekõrvaldusega tegelema hakata ei plaani ja seetõttu lähtuti harjutusvälja laienduse projekteerimisel Enefit Power AS poolt esitatud informatsioonist veetasemete kohta. UXO alade perimeetriteed ristuvad kaevandusalal olevate tranšeedega. Tranšeede sügavus ja laius on väga varieeruv. UXO alade perimeetritee tranšeedega ristumise asukohtadesse on kavandatud ületuskohtade rajamine. Alternatiiviga 2 on käsitletud kuue ületuskoha rajamine UXO alade perimeetriteedele. Veekogude ja tranšeede ületamiskohtade projekteerimisel lähtuti projekteerimise eesmärgist (militaarsõidukite liikumine), veetaseme kõrgustest ning säästlikust ressursikasutusest. Ületuskohtade projekteerimisel on arvestatud, et tektoonilise rikke vööndist idapoolsel alal hoitakse veetaset edasi kõrgusel ligikaudu 17.00 m abs, s.t põhjaveetasemel üles tõusta ei lasta. Eeltoodust tulenevalt on kõikidesse tranšeedega ristumise asukohtadesse kavandatud ristmikud (mahasõidud), mis võimaldavad sõitmist tranšee põhjas olevalt teelt perimeetriteele ja vastupidi. Perimeetritee pind on projekteeritud kõrgemale tranšee põhjast, et vältida sügavaid kaeveid tranšee nõlvadesse. Sellisel juhul www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 13 on vajalik tranšeega ristumise asukohas kujundada kaldega mahasõidud kummalegi poole perimeetriteed. Tranšeede põhjad on põhja-lõuna suunalise kaldega. Sademevee läbipääsu tagamiseks (kogunemise vältimiseks) on vajalik kummalegi poole mahasõidu mullet paigaldada truubid läbimõõduga 0,5 m. 1.3.2 Ressursside kasutamise alternatiivid Ühe alternatiivse võimalusena kaaluti projekti raames aheraine ja vanarehvidest plokkide kasutusvõimalusi kavandatavas tegevuses (teede ning tranšeede ületuskohtade ehituses), eesmärgiga asendada osaliselt ehituses tavapäraselt kasutatavaid ressursse nagu näiteks liiv, kruus ja lubjakivi. Alternatiivide kaalumisel hinnati projekteerijate poolt esmalt erinevate alternatiivsete materjalide (aheraine ja vanarehvidest valmistatud plokid) kvaliteedi ja maksumusega seotud aspekte ning määratleti selle tulemusena realistlikud kasutusalad ja mahud. KMH käigus leiti, et tee mulde ehitamiseks on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt eelistatud alternatiiviks Sirgala kaevandusalal asuva aheraine kasutamine. Tee katendi ehitamisel on eelistatud alternatiiviks aheraine killustikku (nt Estonia kaevandusest) kasutamine (vt ptk 4.5). 1.4 Uuringud KMH raames teostati järgmised uuringud:  Mürauuringud. Mürauuringute käigus viidi läbi müra modelleerimine arvestades kavandatavat tegevust ning võrdluseks ka olemasoleva olukorra kirjeldamiseks (lisa 3 ja lisa 4).  Taimestiku uuringud, mille käigus inventeeriti kaitsealuste taimede esinemist kavandatava tegevuse alal (lisa 5 ja lisa 6, asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1).  Linnustiku uuring, mille eesmärgiks oli hinnata harjutusvälja laienduse ja sellega kaasnevate tegevuste mõju kaitsealustele linnuliikidele (lisa 7).  Geotehniline pinnaseuuring, mille eesmärgiks oli info saamine tehniliste lahenduste väljatöötamiseks (lisa 8). 14 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 2.1 Asustus ja maakasutus Maastikuliselt asub projektiala endisel korrastatud põlevkivikarjääri alal, kus korrastamistööde käigus on looduslik maastik ja reljeef ümber kujundatud põlevkivi tootluskihindi peal lasuvast pinnasest (kvaternaarisetted ja lõhatud lubjakivi) tehislikuks maastikuks ning kuhu on kaevandamistegevuse lõppemise järgselt istutatud mets (peamiselt kask ja mänd). Lähimad asulad laiendatud harjutusvälja piiridest on ca 600 m kaugusel põhja suunas asuv Viivikonna küla ja ca 1 km kaugusele kirdesse jääv Sirgala küla. Koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kohaselt on kunagised küllalt suured karjääriasulad Sirgala ja Viivikonna kahanenud ca 50 elanikuga küladeks. Enamik maju on hüljatud ning taristu täielikult amortiseerunud. Viivikonna ja Sirgala asulas tegutsevad väiksemad kohalikud ettevõtted, kuid suuremate tööstusettevõtete kohta andmed puuduvad. Projektialale lähimad registreeritud elu- või ühiskondlikud hooned on:  Saarmaoja katastriüksusel (KÜ 85101:011:0031) asuv hoone (ETAK ID 5141551) ca 160 m kaugusel projektiala piirist;  Kirsi tn 23 // 25 // 27 // Aiandi katastriüksusel (KÜ 85101:011:0077) asuvad lähimad hooned (ETAK ID 505418 ja 508113) ca 250 m kaugusel projektiala piirist;  Mustametsa katastriüksusel (KÜ 85101:011:0071) asuv hoone (ETAK ID 5141554) ca 370 m kaugusel projektiala piirist. Kavandatava Sirgala harjutusvälja laienduse lääneosa on käesoleval hetkel Enefit Power AS poolt kasutusel Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel toimuvate kaevandamistegevuste tõttu. Tegevus on lõppjärgus. Projektialast lääne suunas, ca 1,9 km kaugusel projektiala piirist, asub Alutaguse puhke- ja spordikeskus. Ca 3,3 km kaugusel edela suunda jäävad Kurtna matkarajad. Samas suunas ca 2 km kaugusel paikneb Jõhvi linna veevarustuses oluline Kurtna-Vasavere põhjaveehaare. Projektialale lähim ohtlik ettevõte on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (Orica Eesti OÜ), mille 2 256 m raadiusega ohuala piir jääb projektiala piirist ca 400 m kirde suunas. Seoses põlevkivikarjääride metsastamise programmi alustamisega 1960-ndatel aastatel, rajati endistele karjäärialadele tolleaegse Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku uurimise Instituudi (Metsainstituudi) poolt suurel hulgal püsikatsealasid puuliikide ja kultiveerimisvariantide puistute kasvukäigu uurimiseks. Sirgala harjutusvälja aladele rajati esimesed katsealad juba 1960-ndate aastate lõpus. Katsealade seiret on läbi viidud perioodiliselt. Eesti Maaülikooli poolt 2020. aasta juunis esitatud info kohaselt jääb planeeritavale Sirgala harjutusvälja laiendusalale (endisele Viivikonna karjääri alale) 37 metsakatseala, mis paiknevad seitsmes grupis (joonis 2.1-1). www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 15 Joonis 2.1–1. Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti territooriumile jäävate metsakatsealade asukohad. Aluskaart: Maa-ameti ortofoto 2022. 2.2 Geoloogia, maastik ja maavarad Sirgala harjutusväli ja selle laiendus jäävad suures osas Sirgala karjääri alale, mis asub Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe avamusalal, kus vahetult Kukruse lademe lubjakividel paiknevad Kvaternaari setted (soosetted - turvas; jääjärvesetted - aleuriit, liivsavi, savi; liustikusetted - liivsavimoreen). Lubjakivi massiivi ülemine osa on murenenud ja kohati ka mergline. Paiguti paljandub kivim maapinnal. Valdavalt lamab lubjakivi maapinnast 1,0...3,9 meetri sügavusel. Sirgala mäeeraldise lõunaosas levivad vahetult Kvaternaari setete all Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe domeriidid, merglid ja savid ning Kukruse lademe lubjakivid paiknevad nende lamamis. Praeguseks ajaks on Sirgala mäeeraldistel pinnakate ja Kukruse lademe lubjakivid suures osas eemaldatud ning sellel asuvad laialdaselt puistangud, millele on tekkinud kasvukiht ning ala on suures osas metsastunud4. Sirgala harjutusvälja ja Sirgala karjääri maa-ala asukohas on looduslik maapind kaetud põlevkivitootmise jääkproduktidega (põlevkivi aheraine ja klibu, lubjakivilahmakad, -tükid ja - sõelmed, milles sisaldub moreeni- ja liivavahetäide jms). Sirgala harjutusvälja ala kujutab endast suuremas osas metsaga kaetud lainjat maastikku (puistangud) nõlvade kaldenurgaga kuni 8°, millesse lõikuvad kuni 30 meetri sügavused ja 50–100 m laiused 25–40° nõlvakaldega vagumused, mis on endised põlevkivi väljaveotranšeed5. Puistangutele on puude istutamiseks moodustatud pinnale vähemalt 0,5 m paksune peenemast materjalist kiht, kus vähemalt 25% pinnasest on alla 1 mm terasuurusega ja üle 10 mm tükisuurusega materjali osa pole rohkem kui 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER. Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring. Tallinn 2019 5 AS Koger & Partnerid. Sirgala harjutusvälja detailplaneering. 2009 16 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 40%. Puistangute (katendkivimite) kogupaksus on harjutusvälja alal 7–38 m, see on suurim ala lõunaosas. Projektiala geotehnilisi tingimusi täpsustati harjutusvälja projekteerimise käigus läbiviidud uuringutega. Geotehnilise pinnaseuuringu välitööd toimusid ajavahemikul 24. aprill – 8. november 2020. aastal. Pinnaseuuringuid tehti projektialal kokku 703 punktis. Uuringuid viidi läbi KMH programmis kirjeldatud arendusplaane arvestades, seepärast käsitleb pinnaseuuring laiemat ala võrreldes KMH protsessi käigus eelistatud alternatiivi ulatusega. Sirgala harjutusväljale jäävad aktiivselt tegutsevad karjäärid. Sirgala karjääri (reg. kood 279) ala keskkonnaalast tegevust reguleeriv keskkonnaluba6 kehtib kuni 03.05.2029. Sirgala II põlevkivikarjääri (reg. kood 404) keskkonnaluba kehtib kuni 13.04.20317. Lisaks põlevkivikarjääridele ulatub projektiala veel vähesel määral Puhatu (reg. kood 232) turbakarjääri alale, millele kehtib AS Tootsi Turvas kaevandamisluba kuni 12.12.2025. Projektiala vahetus naabruses asub Süsinõmme liivakarjäär (reg. kood 1231), millel on AS YIT Eesti kehtiv kaevandamisluba kuni 31.07.2024. 2.3 Pinna- ja põhjavesi Kavandatava tegevuse ala pinna- ja põhjaveerežiimi mõjutab kaevandustegevus ümbritsevates põlevkivikarjäärides. Olemasoleva harjutusvälja ala põhjaveetaset kontrollib hetkel töötavate karjääride (peamiselt Sirgala, Sirgala II ja Narva karjäär) veekõrvaldus. Põlevkivi kaevandamise lõpetamisel jääb vee liikumine tõenäoliselt isevoolseks, kuna lõppeb veerežiimi reguleerimine pumpamise abil. Siiski ei ole veerežiimi reguleerimise täpset lõpplahendust hetkel võimalik kirjeldada, kuna see sõltub karjääride sulgemislahendustest, mida pole veel kinnitatud. Töötavate põlevkivikarjääride veekõrvalduse tõttu on Sirgala harjutusväljal paiknevad puistangud suurema osa aastast kuivad. Põhjavesi püsib kas lokaalselt või hooajaliselt olemasoleva harjutusvälja alal põhja- ja lääneosas maapinnast 6–9 m sügavusel, lõunaosas kuni 28 m sügavusel. Pärast mäetööde lõppu algab põhjavee taseme taastumisprotsess. OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt 2019. a koostatud Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogilises uuringus tuuakse välja, et Sirgala ja Sirgala II karjääride töötamise ajal hoitakse nendes karjäärides põhjavee taset abs kõrgusel ~17 m. Sirgala II põlevkivikarjääris tuleb keskkonnaloa nr KMIN-087 nõuete kohaselt pärast varu ammendamist ja pumpamise lõpetamist tõsta veetase abs kõrgusele ca 30 m. Tõenäoliselt jätkatakse samaaegselt kaevandamistegevusega Sirgala karjääri lõunaosas. Sirgala karjääri põhjaosa eraldab Sirgala II karjäärist Viivikonna tektooniline rike (joonis 2.3-1). Tektoonilise rikke piires esineb varieeruva laiuse ja purustatuse astmega lõhelisuse vööndeid, mistõttu on selles piirkonnas jäetud kaevandamata tervik, mis peaks käituma filtratsioonitõkkena Sirgala II karjääri ning töötava Sirgala karjääri vahel. Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti koostamisel võeti aluseks, et Viivikonna tektoonilisest rikkest loodesse jäävalt alalt veekõrvaldus lõpetatakse ning seal taastub veetase pumpamise lõppemisel kuni absoluutkõrguseni 31 m. Viivikonna rikkest lõunapoolsemate alade veerežiimi jäävad reguleerima töötavate karjääride veekõrvaldused. 6 Keskkonnaluba nr KMIN-074, keskkonnaload on leitavad infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/permits/public_index 7 Keskkonnaluba nr KMIN-078 www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 17 Joonis 2.3-1. Rajatavate väljakute paiknemine Viivikonna tektoonilise rikke suhtes. Aluskaart. Maa- amet 2022. 2.3.1 Põhjavesi Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi on põhjavesi projektiala põhjaosas ning olemasoleva Sirgala harjutusvälja keskosas kaitsmata. Ülejäänud projektialal on põhjavesi enamasti nõrgalt kaitstud, va üksikud alad projektiala ida- ja edelaosas, kus põhjavesi on paiguti keskmiselt kaitstud (joonis 2.3-2). Põhjavee kaitstus on otseselt seotud ala geoloogilise ehitusega. Vastavalt veeseaduse § 68 määratletakse kaitsmata põhjaveega alana karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 m paksune moreenikiht või kuni 20 m paksune liiva- või kruusakiht. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel lasub põhjaveekihil 2–10 m paksune moreenikiht või kuni 2 m paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht. Ning keskmiselt kaitstud põhjaveega ala, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht. 18 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Joonis 2.3-2 Põhjavee kaitstus projektialal ja selle lähipiirkonnas. Allikas: Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikiht (1:50 000) 2022. Kavandatava tegevuse piirkond paikneb järgmiste põhjaveekogumite alal:  Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum  Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas  Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum  Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum  Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas  Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum  Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum Valdavalt levib Sirgala harjutusvälja piirkonnas Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (joonis 2.3-3), mille koguseline ja keemilise seisund on 2020. a kinnitatud andmetel8 halb. Ala loode ja edela osa jääb õige pisut ka Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi alale, mille koguseline seisund on hea, kuid keemiline seisund halb. Maapinnalt teine põhjaveekogum on Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, mis on nii keemiliselt kui koguseliselt heas seisundis nagu ka sellest allapoole jääv Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (levib vaid ala põhjaosas). Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi keemilise seisund on 2020. a kinnitatud andmetel halb, koguseline seisund aga hea. Sirgala harjutusvälja lõunaosa paikneb vähesel määral Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas alal. Selle põhjaveekogumi nii keemiline kui ka koguseline seisund hinnati 2020. a heaks. 8 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. https://fond.egt.ee/fond/egf/9416 www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 19 Joonis 2.3-3 Projektialal ja selle ümbruses levivad põhjaveekogumid. Allikas: EELIS ja Maa-amet 2022 Olemasoleval Sirgala harjutusväljal seiratakse põhjavee kvaliteeti. Hetkel seiratakse põhjavee kvaliteeti puurkaevust PRK00248419 (seirepunkt VK-1, joonis 2.3-5), mis avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi veekihti sügavusel 2,2-24,2 m. Varasemalt (perioodil 2009-2016) kasutati seires ka seirepunkti VK-2, puurkaev PRK0024840, mis tänaseks on avariis. Põhjavee ohtlike ainete seiret tehakse sagedusega kord aastas, üldkomponente seiratakse harvemini - kord kolme aasta jooksul. Seire eesmärgiks on tuvastada riigikaitselise tegevuse võimalikku mõju põhjavee seisundile. Põhjavee proovidest määratakse raskmetallide Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn, Hg sisaldust. Samuti seiratakse üldkeemilisi komponente nagu Na, K, Ca, Mg, Cl, SO4, HCO3, NO3 ning kuivjääk. Lisaks määratakse veeproovide võtmisel välitingimustes vee temperatuuri, pH, elektrijuhtivust, lahustunud hapnikku ja hapniku küllastusastet. Sirgala harjutusvälja seireandmete kohaselt sisaldas põhjavesi perioodil 2009-2019 suhteliselt palju sulfaate, mis on põlevkivikaevanduse omapära. Sirgala harjutusvälja seireandmete põhjal on ohtlike ainete määramiseks põhjavee seirepunktis VK-1 (PRK0024841) perioodil 2009-2021 ning seirepunktis VK-2 (PRK0024840) perioodil 2009-2016 võetud proove vähemalt 1 korral aastas. Selle ajavahemiku jooksul tuvastati ühel korral keskkonnaministri 04.09.2019 määruse nr 3910 kohase põhjavee kvaliteedi künnisarvu11 ületamised tsingi, kroomi, plii ja vase ning neljal korral nikli osas. Künnisarvu ületamine ei ole tõenäoliselt seotud riigikaitselise tegevusega, kuna sarnaselt Sirgalaga on nikli kõrget sisaldust täheldatud Aidu sõudekanali veekogude 9 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=986748225 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/106092019031 11 Künnisarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee kvaliteet heaks. 20 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine süsteemis ja arvatavasti on põhjuseks aheraines olevate mineraalidega seotud ja kaevandamise tulemusel muudetud keskkonnatingimustega kaasnenud looduslikud protsessid 12. Põhjavee kvaliteedi piirväärtuste13 ületamist tuvastatud ei ole. Seiretulemuste põhjal saab järeldada, et puudub alus nõuda meetmete rakendamist põhjavee kvaliteedi parandamiseks. Joonis 2.3-5 Olemasoleva Sirgala harjutusvälja pinna- ja põhjavee seirepunktid. Väljavõte Kaitseväe harjutusväljade pinna- ja põhjavee seire 2021 aruandest (OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 21/3634, 2021). 12 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. LIFE/IPE/EE/000007 alategevus C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel. Ülevaade nikli sisaldusest Aidu ja Narva karjääri tranšee 13 veekogude süsteemis. https://lifecleanest.ee/et/aruanded 13 Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millest suurema väärtuse korral loetakse põhjavesi saastunuks ja tuleb rakendada meetmeid saastatuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi parandamiseks, välja arvatud juhul, kui on tegemist loodusliku saastatusega. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 21 2.3.2 Pinnavesi Registreeritud vooluveekogudest asuvad alal Metsküla oja (VEE1064700), Mustajõgi (VEE1063800) ja Riiasoo kraav (VEE1063900) – joonis 2.3-6. Mustajõgi on Sirgala kaeveväljalt väljapumbatava põhjavee eesvooluks ja suubub harjutusvälja lõunapiirist 8 km kaugusel Narva jõkke. Mustajõe pikenduseks on rajatud kanal (N-1) piki Narva ja Sirgala kaeveväljade piiri. Sirgala kaevevälja lõunaosa läbib Konsu kanal, mis suubub kanalisse N-1. Harjutusvälja põhjapiiril voolab 3,5 km pikkuselt ida suunas Metsküla oja, suubudes hiljem Mustajõe jõkke14. Projektialast kirdesse jääb maaparandussüsteemi (kood 110647001001015) maa-ala. Joonis 2.3-6 Projektialal ja selle läheduses asuvad veekogud ning nendega seotud kitsenduste alad. Allikas: EELIS seisuga märtsi 2022 Mustajõe kogumi (veekogumi kood 1063800_1) koondseisund on perioodil 2012-2020 hinnatud heaks. Seetõttu hinnati Keskkonnaagentuuri poolt Mustajõe kogumi veemajanduskava kohane koondseisundi eesmärk 2021. a seisuga saavutatuks16. Projektialal paiknevate teiste veekogude seisundit riiklikult ei hinnata. Sirgala harjutusvälja territooriumil paiknevad mitmed rekultiveerimise käigus tekkinud väikejärved, millest suurim on ala kirdeosas paiknev Narva karjääri tiik II (Kivitiik, VEE2025470). Ülejäänud tehisjärved on Eesti topograafia andmekogu registrisse kandmata. Riigikaitselise tegevuse mõju hindamiseks harjutusvälja pinnavee seisundile viiakse Sirgala harjutusväljal läbi seiret kahes pinnavee seirepunktis (PV-2 ja PV-3 joonisel 2.3-5) sagedusega kord aastas. Varasemalt (perioodil 2014-2017) kasutati seires ka seirepunkti PV-1. Pinnavee seirepunktid 14 AS Maves. Sirgala harjutusvälja keskkonnakorralduskava. 2019 detsember. 15 https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/systeem/1106470010010 16 Keskkonnaagentuuri veekogumite kaardirakendus https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 22 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine PV-2 ja PV-3 paiknevad veega täitnud endise kaevandusvee tranšees, mis pole pinnaveekogumina keskkonnaregistris arvel. Tegemist on seisuveekoguga17. Seire käigus analüüsitakse vee värvust, bioloogilist hapnikutarvet (BHT5), hõljuvainet, üldlämmastikku (Nüld), üldfosforit (Püld), ammooniumlämmastikku NH4-N, leelisust (HCO3-) Cl, SO4, keemilist hapnikutarvet (KHTMn) ja raskmetalle Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn. Samuti määratakse veeproovide võtmisel välitingimustes vee temperatuur, pH, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik ja hapniku küllastusaste. Harjutusväljade 2018-2021 perioodi seire käigus võetud pinnavee proovide analüüsitulemuste järgi oli Sirgala harjutusvälja pinnavee kvaliteet erinevate näitajate osas mõlemas proovipunktis hea või väga hea, v a suur sulfaatide sisaldus (~500 mg/l). Valdavalt jäävad prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete (raskmetallid Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu) analüüsitulemused allapoole labori määramispiiri ning alla kehtestatud piirväärtust. Kõrgenenud Zn sisaldus tuvastati 2021. a seirega, kus seirepunktis PV-3 mõõdeti Zn sisalduseks 11 µg/l (aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus pinnavees18 on 10,9 µg/l). Kavandatava tegevuse alale jäävate tehisveekogude kohta kogutakse infot Keskkonnaministeeriumi koordineeritud LIFE IP CleanEST projekti19 C.8 tegevuse käigus. LIFE IP CleanEST projekt ei ole seotud Sirgala harjutusvälja rajamisega, kuid kuna projekti üheks eesmärgiks on endiste kaevandusalade veekogude seisundi uurimine ja Sirgala harjutusvälja piirkonda jäävad mõned projektile huvipakkuvad veekogud, siis on otstarbekas arvestada projekti tegevustega ning nende käigus kogutava teabega. Näiteks käsitletakse Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ja Eesti Loodushoiu Keskus poolt koostatud kaevandatud alade tehisveekogude uuringus20 muuhulgas ka olemasoleva Sirgala harjutusvälja territooriumil paiknevat Narva karjääri tiiki. Aruandes hinnatakse, et Narva karjääri tiigi puhul on tegemist morfoloogialt looduslikku veekogu meenutava tehisveekoguga, mis peamiselt toitub sademetest. Katsepüügi andmetel esines Narva karjääri tiigis kaladest haugi ja linaskit. Eelnimetatud aruandes käsitletakse veel ühte tehisveekogu, mis jääb Sirgala harjutusvälja laienduse loodeosasse. Selleks on Vesiloo järv (VEE2028150, joonis 2.3-7). Tegemist on keskkonnaregistri objektiks mitteoleva veekoguga, mille rajas omaaegne Viivikonna karjääri tehniline juht mäeinsener Paul Vesiloo kohaliku rahva supluskohana. Katsepüügiga tuvastati Vesiloo järves ahvena, haugi, hõbekogre, särje, roosärje ja mudamaimu olemasolu. 17 Tamm, I. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C.8 Kaevandatud aladel tekkinud tehisveekogude inventuuri aruanne. Tallinn 2021 18 Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“, https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003 19 https://lifecleanest.ee/ 20. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus. Kaevandatud aladel tekkinud tehisveekogude inventuuri aruanneTallinn 2021 www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 23 Joonis 2.3-7. Maa-ameti kaldaerofoto Vesiloo järvest 30.05.2020, vaade lõunast. LIFE IP CleanEST projektiga jätkuvad kuni 2024. a endiste kaevandusalade uuringud, sh veekogude elupaikade uuringud Sirgala harjutusvälja loodeosas paikneval Viivikonna pilootalal (joonis 2.3-8). Sirgala harjutusvälja laiendamise ehitusliku alternatiivi 2 kohaselt Viivikonna pilootalale tegevusi ei kavandata. Joonis 2.3-8. LIFE IP CleanEST tegevuse C.8 Viivikonna pilootala. Väljavõte LIFE IP CleanEST projekti tegevus C.8 Kaevandatud aladel tekkinud tehisveekogude inventuuri aruandest. 24 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 2.4 Keskkonnatervis – müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja radoon 2.4.1 Müra Lähimad asulad asuvad laiendatud harjutusvälja piiridest ca 600 m kaugusel põhja suunas (Viivikonna küla) ja ca 1 km kaugusel kirdes (Sirgala küla). Koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kohaselt on kunagised küllalt suured karjääriasulad Sirgala ja Viivikonna kahanenud ca 50 elanikuga küladeks. Enamik maju on hüljatud ning taristu amortiseerunud. Projektialale lähimad registreeritud elu- või ühiskondlikud hooned:  Mustanina külas (harjutusväljast kagusuunas) Saarmaoja katastriüksusel asuv eluhoone ca 160 m kaugusel projektiala piirist;  Mustanina külas (harjutusväljast põhjasuunas, Viivikonna küla lähistel) Kirsi tn 23 // 25 // 27 // Aiandi sihtotstarbeta maa katastriüksusel asuvad hooned ca 250 m kaugusel projektiala piirist;  Mustanina külas (harjutusväljast kagusuunas) asuv Mustmetsa kinnistu eluhoone ca 370 m kaugusel projektiala piirist. Projektialast lääne suunas, ca 1,9 km kaugusel projektiala piirist, asub Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus, ca 3,3 km kaugusel edela suunda jäävad Kurtna matkarajad. Sirgala olemasoleva harjutusvälja osas on aastatel 200821, 200922, 201423 ja 201524 läbi viidud erinevaid mürauuringuid. Müra mõõtmiste ja modelleerimiste eesmärgiks on olnud hinnata Sirgala harjutusväljal väljaõppe käigus toimuvate relvalaskude ja lõhkamistööde põhjustatud müra taset (sh on koostatud mürakaardid) ja mõju müratundlike hoonete piirkonnas. Mõõtmispunktid erinevate mürauuringute läbiviimisel on asunud nii harjutusvälja territooriumil kui ka Sinimäe alevikus, Hiiemetsa külas, Viivikonna külas, Sirgalas ja Mustanina, Kuningaküla, Kuremäe ning Kurtna asunduste läheduses. Keskkonnamüra mõõtmis- ja arvutustulemused osutavad, et Sirgala harjutusväljal enamuste laskeväljade ja harjutusalade kasutamisel ei ole seni esinenud Sirgala ja Viivikonna asulate läheduses ülemääraselt kõrgeid keskkonnamüra tasemeid, ekvivalentne müratase on jäänud alla 50 dB. 2.4.2 Vibratsioon Olemasoleval Sirgala harjutusväljal toimuvad käesoleval ajal tegevused, mis põhjustavad vibratsiooni, kuid selle ulatust on seni tehtud uuringute põhjal hinnatud pigem väikseks (muu hulgas mõjutab vibratsiooni levikut ka maapinna geoloogiline struktuur, mis on kaevanduse poolt segi pööratud), kuid sellele vaatamata ei ole lühiajaliste häiringute esinemine siiski täielikult välistatud. Tervisekaitseinspektsiooni labor viis 2009. aastal Sirgala harjutusväljal mürauuringu25 koosseisus läbi mõõtmised plahvatustest põhjustatud seismiliste võnkumiste (vibratsiooni) kiiruse (mm/s) ja plahvatusest põhjustatud õhulööklaine ülerõhu (Pa) selgitamiseks, mille alusel on järeldatud, et harjutusväljal toimuv tegevus (sh 300 kg lõhkelaengu plahvatuse korral) ei too kaasa vibratsiooni, mis põhjustaks lähedalasuvatele majadele ja hoonetele kahjustusi ning arvestades kasutatavaid relvi ja lõhkeainekoguseid, harjutusalade paiknemist ja kõrghaljastuse olemasolu, ei ohusta õhu kaudu leviv vibratsioon harjutusvälja (lähi)ümbruses viibivaid inimesi. Proovilõhkamistega kaasnevate seismiliste võnkumiste vibratsioonitasemeid mõõdeti Sirgalas 0,35 kuni 7,8 km kaugusel lõhkamispaigast. Inimese tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks 21 Akukon OY Eesti filiaal. Sirgala harjutusväli. Mürauuring. 2008 22 Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labor. Proovilõhkamiste müra-, vibratsiooni- ja lööklaineuuring Kaitseväe Sirgala harjutusväli. 2009 23 Akukon OY Eesti filiaal. Sirgala harjutusväli. Helirõhutasemete mõõtmine. 2014 24 Akukon OY Eesti filiaal. Sirgala harjutusväli. Helirõhutasemete mõõtmised. 2015 25 Proovilõhkamiste müra-, vibratsiooni- ja lööklaineuuring Kaitseväe Sirgala harjutusväli, Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labor, Tallinn 2009 www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 25 on sotsiaalminister kehtestanud 17.05.2002 määruses nr 7826 üldvibratsiooni kiirenduse piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes (samas tuleb välja tuua, et antud määrus peab silmas eelkõige seadmeid ja masinad ning statsionaarseid vibratsiooniallikad, mistõttu ei saa määruses toodud vibratsiooni piirväärtusi automaatselt militaartegevustele (samuti lõhkamistele) üle kanda, otseselt militaartegevusega kaasneva vibratsiooni piirväärtused on Eesti seadusandluses reguleerimata). Mõõtmistulemuste põhjal arvutatud vibrokiirenduse väärtused näitasid proovilõhkamistel tekkinud seismiliste võnkumiste sumbumist alla Sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 toodud üldvibratsiooni kiirenduse päevast (7:00 – 23.00) piirväärtust (0,0126 m/s2 ehk 82 dB) – kuni 3,5 km raadiuses lõhkamispaigast. Õhu lööklaine ei tekita kahjustusi ülerõhul <0,5 kPa. Maksimaalne inimesele mõjuv ülerõhk ei tohi ületada 10 kPa. Lõhkamispaigast 0,35 km kaugusel mõõdetud lööklaine ülerõhk ei ületanud 0,3 kPa. Siiski võib välja tuua, et ka piirväärtusele vastav vibratsioon võib teatud olukordades tajutav olla. Eesti riikliku seismoseire raames teostatakse Eesti territooriumil ning naaberaladel toimuvate seismiliste sündmuste (nii looduslike kui ka tehnogeensete) registreerimist ja analüüsi. 2021. a algusest teostab seiret Eesti Geoloogiateenistus. Seismilise seire tulemusena koostatud aruanne, sündmuste nimekiri ja koondhinnang sisestatakse elektrooniliselt riikliku keskkonnaseire andmebaasi KESE (https://kese.envir.ee/kese). Hetkel paikneb Sinimäe alevikus ajutine seismojaam (EE04), mis jääb ca 10-15 km kaugusele Sirgala harjutusväljast. Eestis ja selle lähialadel registreeriti 2021. aastal kokku 437 seismilist sündmust27 (ühes kuus keskmiselt ca 36). Kõige rohkem täheldati juhtumeid aprillis (101) ja kõige vähem juunis (24). Aprilli sündmuste arvukus on tingitud Eesti territoriaalvetes läbiviidud NATO rahvusvahelisest miinitõrjeoperatsioonist Open Spirit, mis toimus valdavalt just Ida-Virumaa lähistel Soome lahe kaguvetes. Ülejäänud kuudel jäi registreeritud sündmuste hulk vahemikku 24 kuni 40. Tehnogeenseteks signaalideks identifitseeriti 429 sündmustest. Maismaal olid need peamiselt lõhkamised põlevkivi- või paekivikarjäärides, millest valdav osa leidis aset Narva põlevkivikarjääri piirkonnas (187 sündmust aastas). Akvatooriumi sündmused olid miinihävitusoperatsioonid või mereväeõppused. Inimtekkeliseks liigitub ka Estonia põlevkivikaevanduses jaanuaris toimunud varing, mis registreeriti seismilise sündmusena magnituudiga 1,0. Maavärinaid täheldati 2021. aastal seitse, mis kõik toimusid Soome lahes Soome territoriaalvetes. Eesti tingimustes on seismiliste sündmuste tuvastamislävendiks tinglikult magnituud 1, varieerudes mõnevõrra sõltuvalt regioonist ja jaamade kaugusest. Nii looduslikud kui tehnogeensed sündmused Eesti alal on teadaolevalt võrdlemisi väikese magnituudiga. 2020. a seismilise seire aruande28 kohaselt registreeriti ja lokaliseeriti 446 seismoloogilist sündmust, millest 445 identifitseeriti tavapäraste lõhkamiste signaalidena, millest valdav osa leidis aset Narva põlevkivikarjääri piirkonnas (põlevkivikihindi lubjakivist katendi lõhkamised on teadaolevalt nii suure laenguga, et seismiline seiresüsteem tuvastab kõik need automaatselt). 2020. a seirearuanne sisaldab ka Sirgala harjutusväljal läbi viidud aegunud laskemoona hävitamisega seotud sündmusi (kokku registreeriti 27.10.2020. a ühe päeva jooksul 9 sündmust), mis seirearuandes toodud info kohaselt olid tajutavad nt Hiiemetsa ja Udria külades ning ka Narva-Jõesuu territooriumil. Lisaks tuuakse aruandes välja, et on tõenäoline, et laskemoona õhkimisel Sirgalas suundus valdav osa plahvatuste eksplosiivsest energiast õhku ning vähe maapõue. Õhulööklaine kandub eelkõige lähipiirkonda ning kaugemal peagi hajub ja sumbub. Lähedal asuv Sinimäe seismojaam sai registreerida võimsa läbi õhu kandunud pulsi. Õhulööklaine võib mõnikord tunduda inimestele ebameeldivalt tugev, kuigi maapõue rappumine jääb tagasihoidlikuks. 26 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ 27 Eesti Geoloogiateenistus. 2021. aasta seismiline seire. Riikliku keskkonnaseire programmi Seismoseire allprogramm. Aruanne. 2022 28 Tallinna Tehnikaülikool, Geoloogia Instituut. Seismiline seire. Aruanne riikliku keskkonnaseire allprogrammi “Seismiline seire” täitmisest 2020. aastal. 2021 26 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Kaitsevägi teavitab regulaarselt seiravat seismoloogi õppustest, sh lõhkamistest, Eesti harjutusväljadel, k.a Sirgalas, mis asub Vaivara seismojaamast ca 10–15 km kaugusel. 2.4.3 Välisõhu kvaliteet Lähimad välisõhu seirejaamad (Narva ja Kohtla-Järve) jäävad projektialast ca paarikümne kilomeetri kaugusele, mistõttu ei ole nende põhjal võimalik anda piisavalt täpseid hinnanguid projektiala õhukvaliteedi osas. Harjutusvälja kasutamisel tekkiv õhusaaste on peamiselt seotud lõhkamiste ja tabamustega (laskmise korral). Nimetatud tegevused ei leia ohutusnõuete tõttu aset harjutusala äärealadel ning vahemaad lähimate tundlike aladega on reeglina suuremad kui 1,5 km (sihtmärgialade puhul ka 4-5 km). Sirgala olemasoleval harjutusväljal puuduvad paiksed heiteallikad atmosfääriõhu kaitse seaduse mõistes, heiteallikate rajamist harjutusväljaku laiendamisega ei kavandata. KMH käigus ei leitud infot selle kohta, et projektialal või selle lähistel oleks registreeritud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 7529 kohaseid õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamisi. Eelpool toodud asjaoludele tuginedes pole põhjust eeldada olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile väljaspool harjutusvälja territooriumi. Harjutusvälja laiendamisega seoses suureneb liiklus (nt sõjatehnika transportimine), mis toob kohalikele teedele täiendava koormuse ja võib kaasa tuua ka lühiajalist tavapärasest foonist kõrgemat õhusaaste teket. 2.4.4 Radoon Kõige ajakohasemad andmed radooniriskiga alade leviku kohta on koondatud Eesti Geoloogiakeskuse 2017. aastal valminud Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlasesse, mille põhjal koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi30 kohaselt jääb projektiala idapoolsem osa kõrge radooni riskiga (>50 kBq/m³) aladele ning lääne poolsem osa normaalse radooni riskiga (30-50 kBq/m³) aladele. 2.5 Loodusväärtused Sirgala harjutusvälja ja selle laienduse ala on suures osas endine põlevkivikarjääri ala, mis on korrastatud ja sellele on istutatud mets. Tegemist on valdavalt kase- või männienamusega metsadega, mille vanus jääb valdavalt alla 50 aasta. Loomastik on taolisel maastikul pigem liigivaene, kuna väärtuslikud ja loomastikule häid elupaiku pakkuvad mitmekesised looduslikud kooslused ei ole jõudnud vanal kaevandusalal tekkida. Kaitsealuste taimeliikide osas on ala seevastu kohati üsna mitmekesine, eriti olemasoleva harjutusvälja idaosa ning projektiala põhjakülg. Alljärgnevates peatükkides on antud ülevaade projektialal ja selle lähistel olevatest loodusväärtustest. 2.5.1 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) §-le 4 jagunevad kaitstavad loodusobjektid järgnevalt:  kaitsealad (sh kaitsealused pargid);  hoiualad;  püsielupaigad;  kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;  kaitstavad looduse üksikobjektid; 29 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv 30 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 27  kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Projektialale jääb üks kavandatav kaitstav ala – Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik. Lähikonnas asub veel mitmeid (projekteeritavaid) kaitsealasid ja püsielupaiku. Muudest kaitstavatest loodusobjektidest jääb alale mitmeid kaitsealuste liikide leiukohti, mida käsitletakse täpsemalt järgmistes peatükkides. Lisaks siseriiklikele kaitstavatele objektidele on piirkonnas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustikku kuuluvaid Natura 2000 alasid, mis enamasti kattuvad mõne siseriiklikult kaitstava alaga. Sirgala harjutusväljal ja selle kavandataval laiendusalal ei leidu Natura alasid, kuid selle lähedal asub neid viis – Kurtna loodusala, Viivikonna loodusala, Mustajõe loodusala, Puhatu loodusala ja Puhatu linnuala. Natura 2000 alasid käsitletakse täpsemalt ptk 4.4, kus esmalt viiakse läbi Natura eelhindamine ja seejärel asjakohane hindamine. Projektiala lähikonnas asuvaid siseriiklikult ja rahvusvaheliselt kaitstavaid alasid kujutab lisas 10 olev joonis 2.5-1. 2.5.2 Taimestik Sirgala harjutusvälja ja selle kavandatava laienduse taimkatte kohta annavad põhjaliku ülevaate botaanik-ökoloogi Anneli Palo 2020. koostatud eksperthinnang ja 2021. aastal tehtud täiendav taimeharulduste uuring. Nende käigus analüüsis A. Palo piirkonna kohta olemasolevaid andmeid (ajaloolised maastikumuutused, pinnakate, teadaolevad kaitstavate taimeliikide leiukohad, aktuaalne aerofoto, Metsaregistri andmed jne) ning tegi eelneva kameraaltöö põhjal välja valitud aladel välitöid kaitsealuste taimeliikide leviku täpsustamiseks (2020. a inventuuritulemused on kantud keskkonnaregistrisse). Uuringute järgi kasvas valdaval osal alal enne Sirgala avakaevanduse rajamist (1960. aastate alguses) looduslähedane mets ja umbes 1/3 alast kattis soo. Hiljem on osa puistangualast uuesti metsastunud ja metsastatud, mis maakasutuslikus mõttes on endisele olukorrale lähedase maakatte taastumine. Ökoloogiliselt võib neid alasid käsitleda metsamaal kasvavate metsakultuuridena. Tänaseks ongi enamus projektialast kaetud mineraalsele puistangule kasvanud metsaga. Bioloogiliselt vanu metsi ega põlismetsi projektialal ei esine. Projektiala põhja- ja idaserval esineb looduslähedastel kasvukohtadel raieküpseks saanud ja saavaid kaasikuid ning lehtsegapuistusid. Sealsed kuivendusmõjused metsad on enamasti kasvanud kaevandamisele eelnenud lageraiealadele. Puistangumetsad on valdavalt keskealised männikud või okassegametsad (vastavalt metsastamise ajale umbes 40-50 aastased), sh vähesel määral esineb lehisepuistusid ning kuusikuid. Viimastes alustaimestik praktiliselt puudub, lehisepuistutes esineb mitmekesine samblikufloora. Paiguti leidub ka sanglepikuid, kaasikuid ja lehtsegametsi. Puistangumetsade alustaimestu on üsna liigivaene, kõrrelistega kattunud või paljandunud maapinnaga, leidub põhjaveemõjuseid paiku, sh üsna kõrgetel nõlvadel. Välitööde käigus leiti puistangumetsadest ohtralt kaitstavaid taimeliike. Konkurentsiõrnadele häiringuliikidele sobib kohatine rohu-puhmarinde ning sammalkatte puudumine, pinnase karbonaatsus ning liikuv põhjavesi. Kokkuvõtteks on varasema info ja A. Palo korraldatud inventuuride põhjal projektialalt teada 20 erineva kaitsealuse taimeliigi esinemine (2022. a veebruari seisuga; vt lisa 10 joonis 2.5-2). Need liigid on: virgiinia võtmehein, mis kuulub I kaitsekategooriasse, II kaitsekategooriasse kuuluvad kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllus), kärbesõis (Ophrys insectifera), väike käopõll (Neottia cordata) ja madal unilook (Sisymbrium supinum) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad balti sõrmkäpp (Dactylorhiza Baltica), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), roomav öövilge (Goodyera repens), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), hall käpp (Orchis militaris) ja 28 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Neist kolm liiki – madal unilook, kaunis kuldking ja soohiilakas on kantud loodusdirektiivi31 II lisasse. Sealjuures peab ekspert tõenäoliseks, et teadaolevate kaitstavate liikide nimekiri pole lõplik, kuivõrd uurimisfookusest jäid välja märgade metsade taimeliigid, samuti uuringuperioodist varasemad või hilisemad õitsejad. Alljärgnevalt on antud ülevaade projektiala potentsiaalsesse mõjualasse jäävatest taimeliikidest ja nende kohta teadaolevatest andmetest kaitsekategooriate kaupa. Andmete esitamisel on valdavalt tuginetud Anneli Palo 2020.32 ja 2021.33 aastal läbiviidud inventuuride tulemustele I kaitsekategooria Projektialal esineb üks I kaitsekategooria taimeliik: virgiinia võtmehein. 2020. ja 2021. a toimunud inventuuridel leiti kokku kolm liigi leiukohta. Virgiinia võtmehein on peamiselt Pärnumaal, Ida-Virumaal levinud väljasuremisohus olev taim, millel on üksikuid leiukohi ka Valga-, Tartu-, Lääne-, Jõgeva- ja Harjumaal. Teda ohustab enim metsasihtide ning kraavikallaste metsastumine ja mattumine tuulemurru alla, samuti on ohuks muutused rohurindes (kõrgekasvuliste ja/või niiskus- ja toitainetelembeste liikide levik nt kilpjalad, jäneskastik, angervaks)34. Võtmeheinte elutsükkel on keerukas. Seni teadaolevalt Eestis levivad võtmeheinaliigid vegetatiivselt ei paljune. Igal taimel areneb vegetatsiooniperioodi vältel reeglina vaid üks maapealne võsu. Eose idanemisest maapealse võsu arenemiseni kulub mitmeid aastaid. Enamus vabanevatest eostest levivad tuulega taimest ligikaudu ühe meetri raadiuses, väiksem osa jõuab tuulega ja ilmselt ka loomade abiga kilomeetrite taha. Võtmeheintel esineb ka pikaajalist võsu soikeolekut (dormantsust), mille puhul üks ja sama taim võib ühel või mitmel järjestikusel vegetatsiooniperioodil maapealset võsu mitte kasvatada ning seejärel taas maapinnale ilmuda35. Virgiinia võtmehein eelistab kasvukohana sürjamännikuid. Need on kuivad, kõrrelistega männikud, kus kaaslasliikidena esineb salumetsade ja niitude rohundeid (näiteks mets-hiirehernes ja kassikäpp, tõrvalill, kellukad), kuuse osakaal puistu eri rinnetes on väike, põõsastest leidub näiteks sarapuud. Võimalik, et sellised männikud on kunagi üle elanud kerge põlengu, see vastaks sel juhul väga hästi virgiinia võtmeheina looduslike leiukohtade omadustele (aastakümnete eest toimunud pinnapõlengud oosidel, aga ka kruusased soojad kasvukohad teetammidel ja põndakutel salumetsa vahetus naabruses)36. 2020. aasta inventuuril kaardistati projektialal kaks virgiinia võtmeheina kasvukohta: suhteliselt arvukas (19 taime) kasvukoht projektiala keskosas ning ühe vegetatiivse isendiga kasvukoht ala idaosas. 2021. aasta alguses tegi Keskkonnaamet ettepaneku võtta ala keskosas asuv arvukas kasvukoht Mustanina püsielupaigana kaitse alla (vt lisa 10 joonis 2.5-1). Idapoolsete kasvukohtade kaitse alla võtmisest loobuti, kuna need ei pruugi väheste isendite tõttu olla elujõulised. Sama aasta suvel toimus projektialal täiendav taimeharulduste inventuur. Ala idaosas asuvast kasvukohast virgiinia võtmeheina taimi ei leitud. Leiukoht oli aga liigi jaoks endiselt sobivate kasvukohatingimustega ning A. Palo hinnangul võib teda ilmselt piirkonnas siiski leiduda ning 31 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 21. mail 1992 looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 32 OÜ Metsamutt. (2020). Sirgala harjutusvälja taimkate ja taimestik. Eksperthinnang Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise juurde 33 OÜ Metsmutt. (2021). Täiendav taimharulduste uuring Sirgala harjutusväljal. Eksperthinnang Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise juurde 34 EELIS. (2022). Liigi ohustatuse hinnang: Botrychium virginianum (virgiinia võtmehein) sigiv asurkond 2017. Vastutav hindaja: Meeli Mesipuu. Siin ja edaspidi on Keskkonnaregistris kajastatud ohustatuse hinnangule viidatud kui (ohustatuse hinnang, 2017), sealjuures on sulgudesse lisatud hinnangu andmise aasta 35 Keskkonnaministri määruse „Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ SELETUSKIRI. Seisuga 11.02.2022. Kättesaadav Keskkonnaametist 36 OÜ Metsamutt (A. Palo). (2021). Täiendav taimeharulduste uuring Sirgala harjutusväljal. Eksperthinnang Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise juurde www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 29 populatsioon olla alles kujunemisjärgus. Seda mõttekäiku toetab asjaolu, et virgiinia võtmehein võib mitmeid aastaid elada vaid seenjuurena, rohelisi lehti kasvatamata. Projekteeritavas Mustanina püsielupaigas asuv kasvukoht oli 2021. aasta suvel väga arvukas. Alal loendati kokku 79 virgiinia võtmeheina taime, sealjuures oli 70% isenditest fertiilsed. Lisaks leiti 2021. aasta inventuuril kahe varasemalt teadoleva ala vahelt uus virgiinia võtmeheina leiukoht vanemas männikus, mille taimkate oli ligilähedane looduslikule sürjametsale. Alalt loendati kokku 5 virgiinia võtmeheina taime. II kaitsekategooria Projektiala kõige arvukam II kaitsekategooria taimeliik on kaunis kuldking, mis on meil tavaliselt liigirikaste kuuse-segametsade, eriti aga salu- ja loometsade, puisniitude ja kadastike liik. Ta on levinud üle Eesti, kuid on arvatud asurkonna suuruse vähenemise tõttu, mis on tingitud metsaraiest ja puisniitude kinnikasvamisest, ohulähedases seisus liikide hulka (ohustatuse hinnang, 2017). 2020. aasta inventuuril tuvastati liiki projektialalt mitme hajusa populatsioonina, kus kõigis oli ohtralt puhmikuid (suurimas vähemalt tuhatkond). 2021. aastal leiti kaunist kuldkinga samadest piirkondadest kus 2020. aastal, uusi leiukohti ei lisandunud. Läänepoolne leiukoht on ulatuslik ja ilmselt seotud projektialalt põhjasuunas jääva endise talukoha puiskarjamaadega, kust liik on edasi levinud ka ümbritsevale tehismaastikule. Välitööde käigus piiritleti see ala, kus liik olulise sagedusega esineb. Võimalik on tema esinemine veel laiemal alal. Läänepoolne kuldkinga leiukoht osutus ka veidi arvukamaks kui 2020.aastal, kuid liik polnud siiski kuigi sage, samas puistu struktuur ja alustaimestik on selles paigas looduslähedased ja toetavad liigi pikaaegset püsimist. Metsaste kasvukohtadega on seotud ka kõdu-koralljuur, mille ainuke kasvukoht leiti 2020. aasta inventuuril projektiala põhjaosas asuva tee lähistelt. Tegemist oli ühe suure paarikümne varrega kogumikuga. See ohualtis seisundis olev liik kasvab tavaliselt soistes ja rabastuvates metsades, mistõttu ongi enim ohustatud metsade raiest ja kuivendamisest (ohustatuse hinnang, 2017). Kolmas alal esinev II kaitsekategooria metsataim on väike käopõll. Kahes lähestikku asuvast leiukohapunktist projektiala keskosas loendati kokku 10 taime. Väike käopõll on suhteliselt raskesti märgatav liik, mistõttu inventeerija ei välistanud, et teda leidub projektialal mujalgi. Sarnaselt kõdu- koralljuurele on ka väike käopõll tema kasvukohtades (niisked, eriti rabastunud, okasmetsad, ka niiskemad loometsad) toimunud metsaraiete tõttu ohualtis seisundis (ohustatuse hinnang, 2017). Projektialal kohatud soohiilakas, ainulehine soovalk ja kärbesõis on rohkem seotud avatud aladega nagu madalsood, siirdesood ja soised niidud, kuid võivad kasvada ka niisketes puistutes. Viimase ohustatuse hinnangu järgi on ainulehine soovalk ja kärbesõis kasvukohtade kuivendamise (kärbesõis ka võsastumise ja soovalk metsaraie) tõttu arvatud ohulähedases seisundis olevate liikide hulka. Soohiilaka Eesti asurkond on samuti kasvukohtade kuivendamise aga ka nende võsastumise tõttu ohualtis seisundis (ohustatuse hinnang, 2017). Projektiala põhjaosast leiti 2020. aastal soohiilaka ainukesest leiukohast kaheksa taime. Ainulehist soovalku leiti 2020. aastal kolmest kohast ümber olemasoleval harjutusväljal asuva Kivitiigi (kokku kümmekond taime). 2021. aastal leiti samast piirkonnast samuti neli taime ning lisaks tuvastati ainulehise soovalgu taimi projektiala keskosas (kokku kolm isendit). Kärbesõie teadaolevad leiukohad on samuti seotud mainitud Kivitiigi ümbrusega. 2021. aastal loeti seal kokku neli kärbesõie taime. Raskesti märgatavuse tõttu on tõenäoline, et liik on alal levinud laiemalt. Projektiala loodeosas kasvav madal unilook on meil rohkem levinud Põhja- ja Loode-Eestis ning läänesaartel. Ta kasvab tihti väheväärtuslikel avakooslustel nagu tühermaad, karjäärid jms ning vajab püsimajäämiseks pidevaid häiringuid. Madala unilooga Eesti asurkond on ohulähedases seisundis (ohustatuse hinnang, 2017). 30 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Madala unilooga kasvukoht projektialal Viivikonna põlevkivi karjääri aheraineväljal ja sellel asuva vähekasutatava teel leiti esmakordselt juba 2001. aastal. Viimane keskkonnaregistri kanne selle kasvukoha kohta pärineb 2011. aastast. Ala seisund oli toona hea ja kahelt lahustükilt leiti kokku kasvamas ligi pooltuhat taime. Madala unilooga kasvukohta kontrolliti 2020. aastal toimunud inventuuri käigus ning taimi seal toona ei kohatud. Samas õitseb see liik valdavalt alles juulis või augustis ning 1- 2-aastase taimena võib juunis alles tärgata, mistõttu teda inventuuril ei kohatud. III kaitsekategooria Projektialalt leitud III kaitsekategooria taimeliigid kuuluvad kõik käpaliste hulka. Neid leidus mitmel pool uuritaval alal, kuid suurem oli taimede kontsentratsioon olemasoleva Sirgala harjutusvälja idaosas oleva tee ümbruses ja selle lähistel oleval tiikidevahelisel alal, samuti planeeritava laiendusala põhjaosas. Kõik liigid on 2017. aastal toimunud ohustatuse hindamise tulemuse põhjal soodsas seisundis. Ülevaate alal leitud liikide tüüpilistest kasvukohtadest ja neid mõjutavatest negatiivsetest teguritest annab Tabel 2-1. Tabel 2-1. Ülevaade projektialal inventeeritud III kaitsekategooria taimeliikidest ja neid mõjutavatest ohuteguritest (ohustatuse hinnang, 2017) Liik Kasvukoht Ohutegurid Rannaniidud, madalsood, allikasood, kraavikaldad, Balti sõrmkäpp aga ka söödid ja muud tugeva inimmõjuga Võsastumine (Dactylorhiza baltica) kooslused sh teeservad ja ruderaalmaastikud, aiad. Vööthuul-sõrmkäpp Mitmesugused niiskemad metsad, niidud, sood ja Praktiliselt puuduvad, mõnedes (Dactylorhiza fuchsii) teeservad paikades võsastumine Kahkjaspunane- Soised niidud, rannaniidud, madalsood, õõtsikud, sõrmkäpp (Dactylorhiza Kuivendus ja võsastumine kraaviservad incarnata) Lubjarikastel muldadel kuivades, valgusrikastes Mõningal määral ohustab Tumepunane neiuvaip metsades, kadastikes, loopealsetel, kliburandadel rannikualade kasutus ehitusteks (Epipactis atrorubens) ja liivaluidetel ja rekreatsiooniks Laialehine neiuvaip Kasvab metsas väga erinevatel muldadel ja teede Pole nimetatud (Epipactis helleborine) servades, ka tehismaastikel Soo-neiuvaip (Epipactis Lubjarikastel soistel aladel, eriti liigirikastes madal- Kuivendamine palustris) ja siirdesoodes, ka karjäärides ja teeservades. Roomav öövilge Küpsed okas- ja segametsad, kusjuures on Lageraie (Goodyera repens) vähevaliv pinnase pH kui niiskuse osas Pool-looduslike koosluste Harilik käoraamat majandamisest välja jäämine/ (Gymnadenia Lubjarikastel niitudel, puisniitudel ja madalsoodes kuivendamine ja seetõttu conopsea) võsastumine Niitudel, puisniitudel, madalsoodes ja ka Liik ei ole ohustatud, kuna Suur käopõll (Listera madalsoometsades ning salumetsades. Võib suudab kasvada väga erinevates ovata) esineda ka inimtekkelistes kooslustes. elupaikades Pruunikas pesajuur Metsade lageraie koos tugeva Salumetsad, puisniidud ja sarapikud (Neottia nidus-avis) pinnase kahjustusega Lubjarikkad niidud ja puisniidud, liigirikkad Hall käpp (Orchis madalsood, loometsad, kadastikud, aga ka Pool-looduslike koosluste militaris) mahajäetud karjäärid, teeservad jt inimtekkelised majandamisest välja jäämine elupaigad lubjarikkal mullal. Metsade lageraie koos pinnase Kahelehine käokeel Valdavalt metsade ja puisniitude liik, kuid esineb ka kahjustamisega, puisniitude ja (Platanthera bifolia) madalsoodes ja niitudel niitude võsastumine. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 31 2.5.3 Loomastik Keskkonnaregistri järgi (seisuga 09.02.2022) jääb projektialale II kaitsekategooriasse kuuluva sarvikpüti (Podiceps auritus) elupaik, samuti ulatub projektiala lääneserva kitsa ribana metsise (Tetrao urogallus) elupaik, mis valdavas ulatuses paikneb kõrval oleval Kurtna maastikukaitsealal. Piirkonna kaitsealuse linnustiku info ajakohastamiseks korraldati 2020. aastal projektialal ja selle lähiümbruses kaitsekorralduslikult oluliste (ehk kaitsealuste) haudelinnuliikide inventuur, mis põhines Natura 2000 linnualade inventeerimisel kasutataval metoodikal. Välitööd toimusid 18.-20.04 (sihtrühmad rähnilised, kakulised, väikepistrik), 31.05 (kõik haudelinnud, sh väikepistrik) ja 12.-13.07 (öösorr), vaatlejad olid Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa. Arvestades projektiala suurt pindala ning selle maastike vähest mitmekesisust keskendus inventuur potentsiaalselt väärtuslikele elupaikadele (vanemad puistud, veekogud) ja varasemast teadaolevatele väikepistriku territooriumidele. Alljärgnevalt on antud ülevaade projektiala potentsiaalsesse mõjualasse jäävatest linnuliikidest kaitsekategooriate kaupa. Andmete esitamisel on valdavalt tuginetud 2021. aastal koostatud OÜ Xenus linnustiku uuringule37. Projekti mõjuala piiritlemisel on lähtutud kavandatud tegevusega kaasnevast lindude jaoks potentsiaalselt häirivast mürast laiendatud harjutusvälja kasutamisel tüüpilisel harjutuspäeval. Seniste teadmiste põhjal peetakse häirivaks (keskmiselt) 45 dB ületavat mürataset. Samas tuleb sellesse hinnangusse suhtuda kriitiliselt, kuna lindude müratundlikkus on liigiti ja isenditi väga erinev ning ka häiringutega harjumine levinud nähtus. Samuti napib militaartegevusest tuleneva linde häiriva müra kohta teadusuuringuid, mistõttu on häiriva mürataseme leidmisel tuginetud muudele müraallikatele (peamiselt liikluse ja tuulikutega seotud), mis on aga militaarmürast paratamatult erineva iseloomuga (OÜ Xenus, 2021). Eelnevast lähtuvalt tuleb arvestada, et mõjuala määratlemisel aluseks võetud laiendatud harjutusvälja tüüpilise harjutuspäeva 45 dB mürataseme isojoon on indikatiivse iseloomuga, kuna universaalset liigiülest häiringutaset pole eespool nimetatud põhjustel võimalik määrata. Mõjuala määratlemist on täpsemalt kirjeldatud ka ptk-s 4.3.3.2. I kaitsekategooria Planeeringuala lähistel asuvas Puhatu soostikus on Eesti olulisim rabapüü (Lagopus lagopus) pesitsusala. See kriitilises seisundis liik on tänapäeval Eestis levinud lokaalselt ja üksnes Vahe-Eesti loodusmaastike regioonis. Põhiosa asurkonnast on koondunud Alutaguse suuremate soostike (Puhatu, Muraka, Selisoo, Sirtsi, Tudu, Sämi) rabadesse, üksikuid paare võib aeg-ajalt kohata ka Kõrvemaa ja Soomaa rabades. Rabapüü pesitseb Eestis ainult rabades ja harva ka rabastuvates siirdesoodes (ohustatuse hinnang, 2019). Rabapüüd ohustavad tema ohustatuse hinnangu põhjal elupaikade kvaliteedi halvenemine (rabade puistumine kuivenduse mõjul), suurenev kisklussurve, kliima muutused (eriti lumeta talved) ning Eesti asurkonna kriitiliselt väike arvukus. On hinnatud, et rabapüü sai edukalt hakkama vaid õhust saaki püüdva rabapistriku turbe all pesitsedes. Tõenäoselt sõltub liigi püsimajäämine Eestis Alutaguse rabade kvaliteedist ja ühenduse püsimisest Loode-Venemaa asurkonnaga. Liigi asurkond Puhatus on hääbumas: kui 1996. aastal hinnati rabapüü arvukuseks Puhatu rabas 12 ja 1997. aastal vähemalt 24 pesitsevat emaslindu, siis 2016 aastal 5, 2018 2 ja 2019 vaid 1 emaslind. Teadaolev pesitsusala jääb planeeringualast veidi üle 3 km kaugusele (KLO9106068). 37 OÜ Xenus (H. Pehlak). (2021). Sirgala harjutusvälja laienduse ja arendusega kaasnev mõju linnustikule 32 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Planeeringuala potentsiaalsesse mõjualasse ulatub üks väike-konnakotka (Aquila pomarina) elupaik (KLO9127215), mis jääb alast umbes 5,5 km kirdesse. Asustatud pesa avastati 2020. aastal, pesitsuse kohta keskkonnaregistrist andmed puuduvad. Väike-konnakotkas on 2019. aastal toimunud ohustatuse hinnangu järgi ohulähedases seisundis (ohustatuse hinnang, 2019). Ta on levinud kõikjal Mandri-Eestis, kuid mitte läänesaartel, asustustihedus tõuseb Loode-Eestist kagu suunas38. Liigi kaitse tegevusava järgi on väike-konnakotkas kaksikbiotoopne röövlind, kes eelistab Eestis elupaigana mosaiikset maastikku, kus on toitumiseks sobilikud looduslikud rohumaad, mis vahelduvad metsamassiividega, kus leidub pesitsemiseks sobilikke pesapuid. Eesti mõjutab väike-konnakotkapopulatsiooni kõige enam pesapaikade hävimine, mis on tingitud väike-konnakotkaste eelistusest rajada pesi just vanematesse, raieküpsetesse puistutesse, ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi langus. Planeeringuala piirist umbes 1,8 km lõunas Sirgala karjääris asub üks kalakotka (Pandion haliaetus) pesapaik (KLO9127198), mis leiti 2020. aastal (pesitsus oli toona edukas). Puhatu soostikus on projekti võimalikus mõjualas veel neli kalakotka pesapaika (KLO9128314, KLO9128316, KLO9128317 ja KLO9128318). Neist lähimas, praegusest harjutusväljast 4700 m kaugusel asuvas pesas KLO9122772, oli 2019. aastal 3 poega. Kalakotkas on viimati toimunud ohustatuse hindamise põhjal meil ohualtis seisundis olev liik (ohustatuse hinnang, 2019). Liigi pesapaigaks on Eestis üldjuhul raba- ja metsamaastik, kus pesalt avaneb vaade ümbritsevale mitme kilomeetri ulatuses. Kalakotka pesad asuvad kõrgematel puudel või raielankidele jäetud seemnemändidel. Liigi tegevuskava järgi talle Eestis olulisi ohutegureid ei ole (siin on kalakotka Euroopa üks suurimaid populatsioone), keskmise mõjuga ohuteguriteks on seni teadmata pesapaikade hävimine ja potentsiaalsete pesapaikade vähesus ning looduslikud ohutegurid (nt tormid) 39. Kaljukotka (Aquila chrysaetos) elupaik (KLO9128312) jääb projektialast umbes 3,5 km lõunasse. Pesa avastati 2011. aastal ning on 2019. aasta seisuga leidmisest alates pidevalt asustatud olnud (2019. aastal oli pesas 2 poega). Kaljukotkas pesitseb hajusalt nii üle mandri kui ka Saaremaal ja Hiiumaal. Pesitsemiseks eelistab liik suurte loodusmassiivide sooalasid, kus pesa rajatakse tavaliselt soosaare või -serva metsa. Toitumisalana kasutatakse pesapaigast kuni 5 km raadiuses (kodupiirkond) lagedaid (pool)looduslikke biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, harvem mõni teine tüüp – näiteks luht. Eesti kaljukotkapopulatsiooni mõjutab kõige enam toitumisalade – lagesoo ja sooserva metsad – hävinemisest ja kvaliteedi langusest tingitud metsakanaliste ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse langus. Järjest enam muutub arvestatavamaks häirimise ohutegur40. 2019. aasta ohustatuse hinnangu järgi on kaljukotkas ohualtis seisundis. II kaitsekategooria Planeeringuala lähistel ja võimalikus mõjualas asub kokku 12 keskkonnaregistrisse kantud metsise (Tetrao urogallus) mänguala (KLO9102281, KLO9102282, KLO9101370, KLO9101371, KLO9106088, KLO9123279, KLO9123282, KLO9123286, KLO9123768, KLO9123769, KLO9124257 ja KLO9101372). 2020. aastal leiti lisaks üks võimalik mänguala 3000 m projektialast põhjas. Metsise isendeid on õppuste käigus kohatud ka praeguse harjutusvälja piires. 38 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 39 Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/208 40 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300 www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 33 Metsise ohustatuse hinnangu järgi on ta Eestis levinud Mandri-Eesti suuremates metsalaamades, eelkõige väikseima inimmõjuga piirkondades. Liik on meil ohualtis seisundis. Metsise jaoks on ohuteguriks eelkõige intensiivne metsaraie, samuti metsakuivendusest tingitud elupaikade teisenemine. Oluline on samuti elupaikade killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega (kaevandused, taristu jmt). Keskmise tähtsusega ohutegur on otsene häirimine inimese poolt (suunamata külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik tegevus jmt). Eelpool nimetatud põhjuste tõttu elupaikade seisundi halvenemisest tingitult suureneb röövluskoormus (ohustatuse hinnang, 2019). Sarvikpütt (Podiceps auritus) elupaik on Sirgala harjutusväljal olevates tiikides ja nende vahetus ümbruses. Liigi elupaik (KLO9124731) registreeriti 2019. aastal, siis pesitses seal kaks paari. 2020. aasta inventuuril kohati seal üht paari. Projektiala potentsiaalses mõjualas on veel kaks keskkonnaregistrisse kantud sarvikpüti elupaika – KLO9127462 ja KLO9127463. Need asuvad projektialast umbes 1,5 km kaugusel idas asuvatel karjäärialadel. Sarvikpütid on meil levinud hõredalt ja ebaühtlaselt üle kogu Eesti. Eelistatumaks elupaigaks on väikese pindalaga (mõni hektar) madalaveelised veekogud, mille eutrofeerumine ja pillirooga kinnikasvamine, aga ka süvendamine ja veetaseme muutmine on peamiseks sarvikpütti ohustavaks teguriks (ohustatuse hinnang, 2019). Planeeringuala potentsiaalsesse mõjualasse jääb kuus kanakulli (Accipiter gentilis) elupaika. Neist lähim on 4,3 km kaugusel kirdes (KLO9128738). Kanakulli pesa leiti sealt 2021. aastal. Ülejäänud viis elupaika asuvad juba kaugemal (KLO9122521, KLO9126232, KLO9128151, KLO9128152 ja KLO9126233) Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine41. Planeeringuala potentsiaalses mõjualas on keskkonnaregistrisse kantud neli valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) elupaika (KLO9116609, KLO9116610, KLO9129361 ja KLO9123919). Neist esimene asub projektialast 600 m läänes, teine umbes 3,6 km edelas, kolmas 6,2 km idas ja neljas 1,1 km läänes. Lisaks leiti üks liigi pesitsusterritoorium projektiala kaguosas. Valgeselg-kirjurähnid on Eesti mandriosal leht- ja segametsades levinud ebaühtlaselt, saartel nad puuduvad. Liik on Eestis oma levikut laiendanud ning on seetõttu meil 2019. aastal toimunud hinnangu põhjal soodsas seisundis. Ainuke võimalikku mõjualasse jääv laanerähni (Picoides tridactylus) elupaik asub vahetult projektialast põhjas (KLO9120368). Eestis on laanerähn kõige spetsiifilisema elupaigavalikuga ja seetõttu metsade majandamise suhtes kõige tundlikum rähniliik. Just metsaraiest tingitud elupaikade kadumise tõttu on laanerähnid viimase ohustatuse hindamise kohaselt ohualtis seisundis (ohustatuse hinnang, 2019). Lisaks loetletud linnuliikidele asuvad planeeringualast läänes Alutaguse rahvuspargis paiknevatel järvedel erinevate nahkhiireliikide toitumisalad (lähimad elupaigad umbes 500 m kaugusel planeeringuala piirist). Keskkonnaregistris on alal registreeritud järgmiste liikide esinemine: suurkõrv (Plecotus auritus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), põhja- 41 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1- 3722/70 34 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine nahkhiir (Eptesicus nilssonii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) ja hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus).. Eesti nahkhiirefauna peamisteks ohuteguriteks on nii suviste elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid kui ka looduslikud mõjutegurid42. Mujal tehtud uuringute põhjal võivad nahkhiirlased olla tundlikud ka müra suhtes43 44. Valdav osa loetletud nahkhiireliikidest on Eestis viimati toimunud ohustatuse hinnangu järgi soodsas seisundis, vaid habelendlane on ohulähedases seisundis (ohustatuse hinnang, 2019). III kaitsekategooria Planeeringuala lähistel ja võimalikus mõjualas on keskkonnaregistris registreeritud 20 erinevat III kaitsekategooria linnuliiki. 2020. aastal toimunud inventuuri kohati lisaks veel nelja liiki. Ülevaade projektialal kohatud linnuliikidest on antud allolevas tabelis. Tabel 2-2. Ülevaade projektiala võimalikus mõjualas asuvate liikide tüüpilistest elupaikadest, neid mõjutavatest negatiivsetest teguritest ja 2019. aastal antud ohustatuse hinnangust. Ohustatuse Liik Elupaik Ohutegurid seisund Hiireviu (Buteo Raie, häirimine, monokultuuride Erinevad metsad Soodne buteo) külvipindade suurenemine Öösorr Nõmme- ja rabamännikud, Pestitsiidid, liiklustiheduse kasv (Caprimulgus raiesmikud, noorendikud, Soodne maanteedel europaeus) põlendikud Vanade metsade pindala Musträhn Vanemad valgusküllased vähenemine ja pesitsemiseks (Dryocopus männikud, vanemate puudega Soodne sobivate vanade puude martius) leht- ja segametsad eemaldamine metsaraie käigus. Kultuur- ja loodusmaastiku valgusrikastes männikutes ja Lõopistrik (Falco männitukkades, Pesitsusaegne häirimine Soodne subbuteo) pesitsusbiotoobina eelistab loo-, palu-, nõmme- ja rabastuvaid puistuid. Kuivendamine, suurenev Märgala-elupaigad, eelistatud Sookurg (Grus pesitsusaegne häirimine, kurnade rannikuveekogud ja Soodne grus) ja poegade röövlus väikekiskjate, sisemaajärved röövlindude ja metssigade poolt. Poolavamaastik, kus peab leiduma pesitsemiseks sobivaid Poolavamaastiku kinnikasvamine Punaselg-õgija puid-põõsaid ning ja põllumajanduse liigne Soodne (Lanius collurio) jahipidamiseks vajalikke intensiivsus. lagedaid alasid ja eenduvaid varitsuskohti. 42 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150 43 Leivits, M. ja Laurits-Arro, M. (2010). Nahkhiirte uuring Vääna-Posti püsielupaigas seoses Paldiski mnt rekonstrueerimisega 44 Martin, C. O. (2004). An investigation of military training noise impacts on endangered bats. Conference: Sustainable Range Management ConferenceAt: New Orleans, LA, Volume: Proceedings Of The Conference On Sustainable Range Management www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 35 Ohustatuse Liik Elupaik Ohutegurid seisund Nõmmed, nõmmemännikud, mändidega liivikud, kuivi liivaseid Luidete ja nõmmede Nõmmelõoke raiesmikke, madalaid metsastamine, ekstensiivse Väljasuremisohus (Lullula arborea) männikultuure ja taimlaid, põllumajanduse hääbumine kruusa- ja liivakarjääre Suurkoovitaja Poollooduslikud ja Põllumajanduse intensiivistumine, (Numenius kultuurrohumaad ning Väljasuremisohus kõrge kiskjate arvukus arquata) teraviljapõllud Väikekoovitaja Peamised on soode (Numenius Madalsoo Soodne kuivendamine, häirimine45 phaeopus) Rüüt (Pluvialis Turbakaevandamine ja rabade Rabad Soodne apricaria) kuivendamine Elupaikade hävimine ja nende Teder (Lyurus Karjamaad, niidud, põõsastikud, kvaliteedi halvenemine ning Väljasuremisohus tetrix) sood vaenlased – rebane, metsnugis, kährik, metssiga46. Laanepüü Metsaraie, kisklus47, (Tetrastes Mets, eelistades segapuistuid Ohualdis pesitsusaegne häirimine bonasia) Heletilder Peamised on soode (Tringa Siirdesood ja rabad kuivendamine, häirimine (Puur, Ohualdis nebularia) 2017) Elupaikade kuivendamine. Samuti on märgalade majandamise Punajalg-tilder Märjad rohumaad, laiud ja lakkamine ning majandamisvõtete Ohualdis (Tringa totanus) soostikud või maakasutuse muutumine. Kisklussurve Hoburästas Eelistab männikuid ja männi- Metsaraie, sh metsade vanuse (Turdus Soodne kuuse-okasmetsi alanemine viscivorus) Roo-loorkull Kõrgrohustuga märgalad, Märgalade kuivendamine ja muud (Circus Soodne enamasti roostikud elupaiku hävitavad arendused aeruginosus) Soostunud ja lamminiidud, aru- ja kultuurniidud, viljapõllud, Rukkirääk (Crex Põllumajanduse intensiivistumine, madalsood ning asustab isegi Soodne crex) kisklus rannaniiduservi, raielanke ja väikesi laide Väiketüll Häiringujärgsete elupaikade Karjäärid jms inimtekkelised (Charadrius kinnikasvamine ning häirimine Soodne elupaigad dubius) pesitsusajal. Vanemad leht- ja segametsad, Väike-kirjurähn pargid, metsistunud aiad, (Dendrocopos Metsamajandus48 Ohualdis kaldapuistud, lepikud jm. minor) Väldib okasmetsaalasid Merelahtede rannikul ja Täpikhuik järvekallastel, jõeluhtadel, (Porzana Märgalakoosluste kinnikasvamine Väljasuremisohus madal- ja siirdesoodes ning porzana) poldritel 45 Puur, K. (2017). Ohustatud kahlajaliikide leviku ja arvukuse muutused Baltimaade soodes. Bakalaureusetöö 46 Viht, E. (2008). Teder, Eesti põlisasukas. Eesti Loodus nr 2008/4 47 Viht, E. (2006). Laanepüü, meie metsade põlisasukas. Eesti Loodus nr 2006/10 48 Keskkonnaagentuur. (2021). Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretöö. Rähnid. 2021. aasta aruanne. 36 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Ohustatuse Liik Elupaik Ohutegurid seisund Rooruik (Rallus Roostikes ja hundinuiastikes Märgalakoosluste kinnikasvamine Soodne aquaticus) Lisaks linnuliikidele on alal registreeritud veel mõningate loomaliikide esinemine. Kahepaiksetest on alal registreeritud kärnkonna (Bufo bufo) (koevad põhjaosa tehisjärvikutel) ja tiigikonna (Rana lessonae); roomajaist rästiku (Vipera berus) esinemine (kõik nimetatud liigid kuuluvad III kaitsekategooriasse). Peale eespool mainitud nahkhiirlastele on alal kohatud veel erinevate imetajate (pole looduskaitsealused) tegutsemisjälgi. Need liigid on karu (Ursus arctos), valgejänes (Lepus timidus), põder (Alces alces) ja metssiga (Sus scrofa). Pisiimetajate esinemist ei ole teadaolvalt projektialal uuritud, kuid nende ootuspärasest vähesusest annab tunnistust hiiretoiduliste röövlinnuliikide puudumine harjutusalal49. 2.5.4 Roheline võrgustik ja väärtuslik maastik Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+50 kohaselt jääb valdav osa planeeringualast rohevõrgustiku tugialale ning väikeses ulatuses ka rohekoridori. Kohaliku omavalitsuse tasandil tuleb vaadata projektialal rohelise võrgustiku paiknemist kolme haldusüksuse territooriumil: Narva-Jõesuu linn (enne haldusreformi Vaivara vald), Alutaguse vald ja Toila vald. Narva-Jõesuu linna üldplaneering oli KMH aruande valmimise ajal koostamise51. Planeeringu eelnõu kohaselt on peaaegu kogu omavalitsuse territooriumile ulatuv projektiala kavandatud arvata rohevõrgustiku tugialale. Ka veel kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu52 järgi jääb sisuliselt kogu projektiala rohevõrgustiku alale (võrgustiku juhtfunktsiooni pole täpsustatud). Peagi vastuvõetava Toila valla uue üldplaneeringu53 järgi on samuti kogu valla territooriumile ulatuv projektiala arvatud rohevõrgustiku tugialaks. Alutaguse54 valda jäävas osas jääb projektiala väljaspoole rohevõrgustikku. Rohevõrgustiku paiknemist projektialal kujutab allolev joonis. 49 LIFE IP CleanEST projekti tegevus C.8 Maismaa- ja märgalade elupaigad Narva karjääri 13. tranšee ja Aidu karjääri pilootaladel Jaanus Paali OÜ lõpparuanne, Tartu 2020. Edaspidi viidatud kui ka kui LIFE IP CleanEst elupaikade lõpparuanne 50 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/27 ja täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25 51 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eelnõu materjalid on kättesaadavad siit: http://narva-joesuu.ee/uus- uldplaneering 52 Vaivara valla üldplaneering on kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11 53 Toila valla üldplaneeringu eelnõu materjalid on kättesaadavad siit: https://toila.kovtp.ee/uldplaneering 54 Alutaguse valla üldplaneering on kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285 www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 37 Joonis 2.5-1 Rohevõrgustiku (RV) paiknemine projektialal (Aluskaart: Maa-amet 2022) Sirgala harjutusväljast lääne suunas asub Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ määratletud Kurtna- Illuka väärtuslik maastik, millest väike osa ulatub ka projektialale – joonis 2.5-4. Maakonnaplaneeringu kohaselt on tegemist eelkõige mitmekesise loodusmaastikuga, ent vähetähtis pole ka ala kultuurilis- ajalooline, põllumajanduslik ning rekreatsiooniline külg. Ala tuumikuks on Kurtna nõmm (mõhnastik) koos 40 järvega. Kurtna maastikukaitsealast läände jääb põldude keskele Kurtna mõis pargiga. 38 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Joonis 2.5-4 Kurtna-Illuka väärtusliku maastiku paiknemine projektiala suhtes. (Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, Maa-amet 2020) 2.5.5 LIFE IP CleanEst projekt Projektiala võimalik mõjuala ning osaliselt ka Sirgala harjutusväli on hõlmatud LIFE IP CleanEst projekti, mille eesmärk on Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammides Viru alamvesikonnale ettenähtud meetmete rakendamine ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021- 202755. Projekti käigus on muu hulgas kavandatud hulk tegevusi, mille eesmärk on kaevandatud aladel võimalikult mitmekesise maastiku ja ökoloogilise võrgustiku kujundamine. Projekti käigus on pilootaladena uuritud Aidu põlevkivikarjääri korrastatud kirdenurga ala ühes endise Kohtla karjääri alaga ja Narva põlevkivikarjääri korrastatud tranšee 13 piirkonda (joonis 2.5-5). Aastal 2021 viidi läbi ka uuringud Narva põlevkivikarjääri endise Viivikonna jaoskonna alal (järeldused KMH aruande koostamise hetkel veel avaldamata)56. Valitud pilootaladel analüüsiti erinevaid taastamisvõimalusi looduses, et paremini kavandada nüüdisaegsete ökoloogiliste korrastamisprojektide elluviimist lähtudes parimast praktikast, arvestades sealjuures korrastamise ja järelhooldusega kaasnevaid kulusid. Komplekssed uuringud hõlmasid maismaa, märgalade ja veekogude elupaikade inventuuri, karjääriveekogude ja märgalade uuringuid. Veekogude ja märgalade võrgustiku kavandamisel kasutati maapinna kõrguse, hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi mudeleid. Uuringute alusel esitati soovitused ja lahendused võimalikult soodsas seisundis mitmekesiste elupaikade ja hea ökoloogilise potentsiaaliga tehisveekogude ökoloogilise võrgustiku kujundamiseks57. 55 CleanEst. (2020). https://lifecleanest.ee/et/projektist 56 CleanEst. (2020). https://lifecleanest.ee/et/kaevandusalad 57 Ülevaade varasematest kaevandusalade korrastustöödest, kogemustest ja nende käigus kogutud andmestikest, osapooltega täpsustatud tegevuskavad kavandatud pilootaladel. Jaanus Paali OÜ jt, Tartu 2019. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 39 Joonis 2.5-5 endise Narva põlevkivikarjääri 13. tranšee asukohaskeem. Rohelisega on märgitud mäeeraldise piir. (Aluskaart ja allikas: Maa-amet 2022). Sirgala harjutusvälja laiendamise ehitusprojekti silmas pidades on esmajoones olulised LIFE IP CleanEst projekti käigus Narva põlevkivikarjääri 13. tranšee kohta kogutud elustiku andmed (eelkõige loomastik), mis on vajalikud võimalike harjutusvälja laiendamisega kaasneda võivate tegurite mõju leevendamiseks ning Sirgala II mäeeraldise Viivikonna jaoskonna piiresse jääva pilootala uuringud58 (pilootala asukoht on toodud ptk 2.3.2, joonis 2.3-8). Sarnaselt Sirgala harjutusvälja projektialal asuvatele puistutele kvalifitseeruvad ka Narva põlevkivikarjääri 13. tranšee alal asuvad metsad mineraalseteks puistuteks. Metsaelupaikade mitmekesisus on noore ja ühetaolise puistu tõttu madal. Samas on alale spontaanselt kujunenud arvukalt madalaveelisi lompe, mis märgatavalt rikastavad sealset maastikku ning suurendavad elupaikade mitmekesisust. Ühtlasi on need kasvupaigaks veekogude ja märgalade taimeliikidele ning elupaigaks arvukatele selgrootutele, kahepaiksetele ja lindudele. Narva põlevkivikarjääri 13. tranšee linnustikku uuriti 2020. aastal toimunud inventuuril. Välitöödel keskenduti eelkõige kaitsealuste linnuliikide otsingule, kuid infot koguti ka fooniliikide kohta. Inventuuri põhjal tõdeti, et piirkonna linnustik on sealse metsa noorust arvestades üsna heterogeenne. Kaitsealuseid linnuliike esineb nii sealses noores puistus kui ka avamaastikul, kusjuures öösorr ja nõmmelõoke on üllatavalt suure asustustihedusega. Linnustiku seisukohast on suurima väärtusega ala keskosas olevad madalaveelised lombid, mis on sobivaks elupaigaks mitmele kaitsealusele veelinnuliigile nagu sarvikpütt, rooruik (Rallus aquaticus), täpikhuik ja punajalg-tilder. Olulisematest liikidest elutsevad seal veel punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula) 58 LIFE IP CleanEST tegevus C.8 Sirgala II mäeeraldise Viivikonna jaoskonna ala potentsiaalsete kujundatavate elupaikade ja veekogude uuring. Jaanus Paali OÜ, Tartu 2021. 40 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine ning tikutaja (Gallinago gallinago), kes pole Eestis küll kaitsealused, kuid kuuluvad linnudirektiivi59 II lisa liikide hulka. Ornitoloogiliste välitööde käigus märgiti üles ka kõik alal kohatud imetajaliigid. Kokku vaadeldi nelja liiki imetajaid või nende tegevusjälgi, need olid valgejänes, pruunkaru, kobras (Castor fiiber) ja metskits (Capreolus capreolus). . 59 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 41 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+60 kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestavad ruumilise arengu põhisuunad ning anda suunised üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering näeb ette Sirgala harjutusvälja arendamise vajaduse ning seab tingimuse, et harjutusvälja rajamiseks tuleb hinnata harjutusvälja arendamisega ja kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud. Lähtudes riigikaitselisest väljaõppest ja keskkonnamõju hindamise tulemustest tuleb edaspidi täpsustada harjutusvälja teede ning laske- ja õppeväljade asukoht. Laske- ja õppeväljadel tuleb omakorda määrata laskmiste ohualad ning sobivad alad tulepositsioonideks, sihtmärgialadeks ja teenindusaladeks. Samuti täpsustatakse harjutusvälja arendamise protsessi käigus välispiiri kulgemine. Veel tuleb määrata harjutusvälja ja ühendusteede kasutusintensiivsus ja harjutusvälja kasutamisest teavitamise kord. Maakonnaplaneeringus tuuakse veel välja, et harjutusvälja laiendus jääb valdavalt asustamata aladele, mis on suures osas mõjutatud põlevkivikaevandamisest. Kuna alal ei ole ka avalikult kasutatavaid teid ja kommunikatsioone, on piirkond sobiv riigikaitseliseks väljaõppeks. Maakonnaplaneeringus on kavandatav riigikaitselise ala laiendus ulatuslikum, kui käesoleva projektiga ette nähtud ala (joonis 3.1-1). Tulevikus, peale kaevandamistegevuse lõppemist, on kavas ka projektialast lõunasse jääv ala riigikaitselistel eesmärkidel kasutusele võtta. Kavandatav tegevus on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+. Joonis 3.1-1. Olemasolev Sirgala harjutusvälja ala on tähistatud helepruunide täppidega, harjutusväli koos laiendusega sinise punktiiriga ning kavandatav riigikaitselise ala laienemine maakonnaplaneeringus helepruuni viirutusega. (Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringust 2030+). 60 Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru- maakonnaplaneering-2030/ 42 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 3.2 Riigikaitse arengukava 2017–2026 Riigikaitse arengukava 2017–202661 avalikus versioonis Sirgala harjutusvälja ja selle laiendust mainitud ei ole, kuid tegevus on oma olemuselt kooskõlas arengukava alameesmärgiga 6: Sõjalise kaitse arendamine. 3.3 Vaivara valla üldplaneering 2017. aasta haldusreformi käigus moodustati Narva-Jõesuu linn, mis hõlmab endise Vaivara valla territooriumit (kus asub ka Sirgala harjutusväli), Kohtla-Järve linna endisi Sirgala ja Viivikonna linnaosasid ning endist Narva-Jõesuu linna. Hetkel kehtib Narva-Jõesuu linna territooriumil kaks üldplaneeringut:  Narva-Jõesuu linna üldplaneering 62:  Vairava valla üldplaneering63. Vaivara valla üldplaneeringus on välja toodud, et Kaitseministeerium kavatseb tulevikus Sirgala harjutusvälja laiendada vastavalt maavaravaru ammendumisele lõuna ja loode suunal ning perspektiivsed alad harjutusvälja laienemiseks on üldplaneeringu põhijoonisel tähistatud kui reserveeritud riigikaitsemaad. Kavandatav tegevus on kooskõlas Vaivara valla üldplaneeringuga. 3.4 Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering Koostatavas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus64 märgitakse, et kahanenud karjääriasulate, nagu seda on Sirgala ja Viivikonna, puhul on vajalik asulate restruktureerimine. Karjääriasulatena rajatud külakeskustes on valdavad korterelamud. Sirgala küla keskuses paiknevad hooned on suuremas osas tühjad ja lagunenud. Koostatavas üldplaneeringus tuuakse välja, et üldplaneeringuga nähakse ette maa-alad Sirgala harjutusvälja perspektiivseks laiendamiseks. Sirgala harjutusväli koos perspektiivse laienemisalaga omab koostatava üldplaneeringu kohaselt piiranguvööndit 2 km ulatuses harjutusvälja välispiirjoonest. Harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu otstarbekas rajada uusi müratundlikke ehitisi (elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid ja ühiskondliku kasutusega hooneid), vaid pigem müra suhtes mittetundlikke tootmis- ja tööstushooneid. Üldplaneeringuga on tehtud Kaitseministeeriumile ettepanek harjutusvälja laiendusala piiride muutmiseks. Narva-Jõesuu linna koostatava üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) 65 aruande eelnõus pööratakse tähelepanu sellele, et koostatava üldplaneeringu lahenduse järgi jääb Sirgala harjutusvälja laienemisala piiranguvööndisse Viivikonna ja Sirgala küla, kus elavad alaliselt ja/või hooajaliselt elanikud. KSH aruandes tehakse ettepanek vähendada harjutusvälja laienemisala ulatust selliselt, et Viivikonna ja Sirgala küla jääksid piiranguvööndist välja, kuna laienemisala realiseerimisel ei pruugi piiranguvööndis olla täidetud välismüra normtasemed ning piiranguvööndis on ehitustegevus piiratud lähtuvalt riigikaitselise ehitise töövõime tagamisest. Järgnevalt on esitatud väljavõte Narva-Jõesuu linna koostatava KSH aruande eelnõust: 61 Riigikaitse arengukava 2017–2026. Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2017. a korraldusega nr 193. 62 Narva-Jõesuu linna üldplaneering. http://narva-joesuu.ee/uldplaneering 63 Vaivara vald. Üldplaneering (kehtestatud 2010). http://vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/dp_pass.htm 64 Narva-Jõesuu linna uus üldplaneering. http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering 65 Kobras AS. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Tartu 2021 , http://narva-joesuu.ee/documents/2032926/32392676/2021.10.19_Narva- J%C3%B5esuu+KSH_aruanne.pdf/86e2fd6e-c98e-41a3-83a8-83729057673b www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 43 „Riigikaitselise tegevusega tekitatud müra ei normeerita, kuna tegemist on ühiskonna toimimiseks hädavajaliku tegevusega. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 10 ütleb, et olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Seega talumise kohustus tekib siis, kui on täidetud üheaegselt kõik kolm tingimust: on olemas ülekaalukas avalik huvi (antud juhul on olemas), puudub mõistlik alternatiiv ja vastu on võetud vajalikud leevendusmeetmed. Antud juhul ei kehti olulise keskkonnahäiringu talumise kohustus, kuna on olemas teine alternatiiv: harjutusvälja laienemisala vähendamine selliselt, et piiranguvöönd ei ulatu Sirgala ja Viivikonna külade territooriumitele, mis ei vähenda oluliselt kavandatava laienemisala ulatust. Viidatud vältimispõhimõte kehtib igas eluvaldkonnas, sealhulgas riigikaitses.“ Koostatava üldplaneeringu kohaselt tuleb Sirgala harjutusvälja laienduse rajamiseks hinnata harjutusvälja arendamise ja kasutamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Lähtudes keskkonnamõju hindamise tulemusest ja riigikaitselisest väljaõppest tuleb täpsustada harjutusvälja teede ning laske- ja õppeväljade asukoht. Laske- ja õppeväljadel tuleb määrata laskmise ohualad, sobivad alad tulepositsioonideks, sihtmärgialadeks ja teenindusaladeks. Täpsustada tuleb ka harjutusvälja välispiiri ja piiranguvööndi kulgemine ning harjutusvälja ja ühendusteede kasutusintensiivsus ja harjutusvälja kasutamisest teavitamise kord. Harjutusvälja laienduse rajamisel tuleb arvestada võimalike mõjudega Vasavere veehaardele. Eriti oluline on läänepoolse filterekraani säilitamine, kuna selle kahjustamine võib mõjutada Vasavere järve veetaset. Kaitseministeerium esitas Narva-Jõesuu Linnavalitsusele 25.11.2021 kirjaga nr 12-3/21/3702 seisukoha koostatava üldplaneeringu kohta. Muuhulgas tõi Kaitseministeerium välja, et harjutusvälja laiendusalal teede ning laske- ja väljaõppealade rajamisel tuleb arvestada paljude erinevate aspektidega (sh ohualade suunad ja ulatused, võimalik veetaseme tõus peale kaevandamistegevuse lõppemist, maastiku eripärad, loodusväärtused jms), mistõttu on harjutusvälja laiendamiseks vajalik kogu maakonnaplaneeringus kavandatud ala ning alternatiivi laienduse ulatusele või asukohale ei ole. Seetõttu avaldas Kaitseministeerium soovi, et kogu Sirgala harjutusvälja ja selle laienduse ala ning piiranguvööndi ulatus viiakse koostatavas üldplaneeringu eelnõus kooskõlla maakonnaplaneeringus kehtestatuga. 3.5 Kehtiv Toila valla üldplaneering Toila valla üldplaneeringu66 lahendusele on kantud Eesti Kaitsejõudude Sirgala harjutusvälja laienduse piirid. Planeeringu seletuskirja kohaselt kasutatakse ala osaliselt kaudtulirelvade tulepositsioonidena. Samuti viiakse nimetatud maa-alal läbi taktikalisi õppusi. Maa-ala kasutamine toimub koostöös maa valdajatega ning inimeste liikumist üldjuhul ei piirata. Käesoleva planeeringuga ei muudeta maa-ala sihtotstarvet, kuid vajadusel võib seda osaliselt muuta tulevikus. Kavandatav tegevus on kehtiva Toila valla üldplaneeringuga kooskõlas. 3.6 Koostatav Toila valla üldplaneering Koostatavas Toila valla üldplaneeringus67 on arvestatud Kaitseväe Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse ja selle piiranguvööndiga, mis on 2000 m ehitise välispiirist. Sirgala harjutusvälja piiranguvöönd ulatub osaliselt Toila valla Konju küla territooriumile. Kavandatav tegevus on kooskõlas koostatava Toila valla üldplaneeringuga. 66 Toila valla üldplaneering, https://toila.kovtp.ee/uldplaneering 67 Toila valla üldplaneeringu eelnõu, https://toila.kovtp.ee/documents/1433808/33298645/1946%C3%9CP3_Toila_SELETUSKIRI.pdf/72c4cee9-c1c1- 48f2-b1ef-94995a87d445 44 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 3.7 Alutaguse valla üldplaneering Alutaguse valla üldplaneeringu68 seletuskirjas on märgitud, et osaliselt jääb Alutaguse valla aladele Sirgala harjutusvälja perspektiivne laiendus ning selle piiranguvöönd. Seletuskirjas on veel märgitud, et harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole müra leviku tõttu võimalik rajada uusi müratundlikke ehitisi (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jms). Piiranguvööndis on soovituslik tootmise ja tööstuse arendamine. Kavandatav tegevus on kooskõlas Alutaguse valla üldplaneeringuga. 3.8 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riiklikul tasandil on kõige üldisemad ja pikaajalisemad kliima- ja energiavaldkonda hõlmavad suunised toodud dokumendis “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”69, mis seab Eestile sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid aastaks 2050 ligi 80% võrreldes 1990.aastaga. Eesmärgi saavutamiseks nähakse ühe vajaliku meetmena ette järgmist: „Soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid.“ Kavandatava tegevusega nähakse ette kuni 1500 ha ulatuses metsa raadamist (ptk 1.2), mis võib mõjutada riiklike kliimaeesmärkide saavutamist. 68 Alutaguse valla üldplaneering, https://www.alutagusevald.ee/uldplaneering 69 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 45 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE Järgnevates peatükkides on välja toodud Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid, mõjuallikad ja eeldatavalt kaasnevad olulise mõjud. Hindamisel tugineti KMH programmile70 ning koostatavale Sirgala harjutusvälja ehitusprojektile. Sirgala harjutusvälja alale rajatakse järgmised objektid: juurdepääsutee, kaks laskevälja ala, kolm lõhkemata lahingumoona ala (UXO ala) koos perimeetriteedega (UA-1, UA-2A ja UA-2B), perimeetritee olemasolevale lõhkemata lahingumoona alale (UA-3), granaadiviskekoht, vintrauaaluse granaadiheitja harjutusala (UGA), kuus tuletõrje veevõtukohta ja piiritähistus. Harjutusvälja maa-alal on looduslik maapind kaetud põlevkivitootmise jääkproduktidega - põlevkivi aheraine ja klibu, lubjakivilahmakad, -tükid ja -sõelmed, milles sisaldub moreeni- ja liivavahetäide. Suurem osa alast on kaetud metsaga, puistangute pinnale on puude istutamiseks moodustatud vähemalt 0,5 m paksune peenemast materjalist kiht. Puistangute (katendkivimite) kogupaksus on harjutusvälja alal 7–38 m, see on suurim ala lõunaosas. Enne ehitustööde algust teostatakse raadamine ja juurimine projekteeritud rajatiste asukohtades. Kokku on raadamis- ja juurimisala pindala ca 1500 ha. Rajatiste ehitamine ja raadamine on kavandatud läbi viia etappide kaupa vastavalt harjutusvälja arendamise edenemisele ca 3 kuni 5 aasta jooksul. 4.1 Müra mõju Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti raames viidi läbi mürauuringud, et täpsustada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevaid eeldatavaid müratasemeid projektiala lähipiirkonnas. Mürauuringud teostati nii olemasoleva olukorra müra hindamiseks (2021. a põhjal) kui ka perspektiivse olukorra mõju hindamiseks harjutusvälja laiendamise ning tegevuse aktiivsemaks muutumise korral. Lisaks võib kaasneda täiendav müra ka harjutusväljale ja harjutusväljalt tagasi suunduvate masinate liikumisega, kuid igapäevaselt ei ole tegemist pideva liiklusmüraga ning eeldatavasti ei kaasne igapäevaselt (nn tüüpilise harjutuspäeva korral) liiklusmüra piirväärtuste ületamist harjutusvälja juurdepääsuteede ääres. Suuremaid häiringud võivad esineda erakorraliste suuremate õppuste toimumise korral, mil liikluskoormused on oluliselt suuremad, kuid üksikuid aasta keskmist mõju ületavaid päevi on riigikaitselise tegevuse korral tõenäoliselt siiski mõistlik lubada. Pidev mõju, mis toob eeldatavasti kaasa suuremad häiringud, on seotud harjutusväljal aset leidvate laskmistega (sh peamiselt põhjustavad häiringuid suurema kaliibriga relvad), mille mõju hinnatakse käesolevas peatükis täpsemalt. Vastavalt hankedokumentatsioonile teostati KMH raames eraldiseisev mürauuring (OÜ Alkranel, 2021, lisa 3) Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga täpsustatud arendusplaanide järgse olukorra kohta. Militaarmüra allikatena käsitleti erinevaid Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevaid relvi, lõhkevahendeid ja pürotehnilisi imitatsioonivahendeid, mis jagatakse oma iseloomu alusel väikese- ja suurekaliibrilisteks relvadeks. Mürauuringus käsitleti lisaks harjutusväljal toimuvate tegevustega kaasnevale müraolukorrale ka harjutusvälja koosmõju seda ümbritsevate võimalike müraallikatega. Seejuures anti hinnang müraallikate olulisuse ja nende koosmõju kohta. Töö käigus käsitleti ka Puhatu linnualale jõudvaid müratasemeid. Töö käigus modelleeritavad olukorrad töötati välja koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe töötajatega. Järgnevalt antakse ülevaade eraldi uuringuna teostatud mürauuringu (OÜ Alkranel, 2021) algandmetest, metoodikast ja tulemustest. Mürahinnangus (OÜ Alkranel, 2021) analüüsiti ka piirkonnas asuvate teiste objektide (eelkõige lõhkamistööd karjäärides) võimalikku mõju summaarsele müraolukorrale, kuid jõuti järeldusele, et piirkonna müraolukorras saab määravaks Sirgala harjutusväljal toimuv väljaõpe ning karjäärides 70 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm. Hendrikson & Ko OÜ, 2020. 46 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine toimuvad lühiajalised lõhkamised ei suurenda olulisel määral aktiivse harjutuspäeva mürataset ehk sisuliselt on müra kumuleeruv mõju väike. Plaanitava väljaõppega kaasneva nö halvima müra olukorra (suurim müratase piirkonnas) iseloomustamiseks töötati välja maksimaalse kasutuskoormusega (nt suurõppused) päevi ja öid iseloomustavad stsenaariumid. Lisaks suurõppusi iseloomustavatele stsenaariumitele töötati välja nö keskmise ehk tüüpilise kasutuspäeva olukorra kirjeldused. Täiendavalt harjutuspäevi iseloomustavatele olukordadele modelleeriti ka hetkelist mürataset iseloomustavad suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) mürakaardid. Modelleeritavates olukordades arvestati, et relvadest laskmine võib toimuda erinevatelt laskepositsioonidelt ja kogu väljaõppealal hajutatult. Konkreetse stsenaariumi korral kasutatavate relvade laskepositsioonide arv on esitatud stsenaariumeid kirjeldavates tabelites. Stsenaariumite väljatöötamisel lähtuti mh põhimõttest, et õppetegevus kataks kogu kavandatud Sirgala harjutusvälja, arvestades seejuures ohualasid. Arvestatud on ka, et relvadest laskmine toimub harjutusvälja ala ja/või sihtmärgialade suunas. Suurekaliibrilistest relvadest laskmisel sihtmärgi tabamusega kaasnev mürasündmus (plahvatus) toimub sihtmärgialal (nn UXO-ala; sõltuvalt relvast üldiselt laskepositsioonile lähimal sihtmärgialal). Laskeväljade, UXO alade ja lõhkamiskoha põhimõttelised asukohad (mis võivad projekteerimise käigus teatud määral muutuda, kuid muutused ei muuda mürauuringu põhijäreldusi) on toodud joonisel 4.1-1. Joonis 4.1-1. Laskeväljade, UXO alade ja lõhkamiskoha põhimõttelised asukohad (Alkranel OÜ joonis; Aluskaart: Maa-amet, 2021). Järgnevalt antakse ülevaade mürauuringus käsitletud erinevatest harjutusvälja kasutamise stsenaariumitest. Maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäevade modelleeritud olukorrad: www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 47 1. Suurima laskude arvuga harjutuspäev. Konkreetse olukorra puhul on Sirgala harjutusväljal päeva jooksul kasutusel mitmed erinevad relvad. Suurekaliibriliste relvade (kaliiber ≥ 20 mm) puhul kaasneb lisaks laskmisele mürasündmus ka sihtmärgi tabamusega. Seega on nende relvade puhul arvestatud kahe mürasündmusega (lask + tabamus). Kuna ühte tüüpi relvadest võib ühe päeva jooksul lasta erinevates harjutusvälja piirkondades on modelleerimises arvestatud erinevate laskepositsioonidega. 2. Suurima helivõimsustasemega kasutatava relva maksimaalse laskude arvuga päev. Ehitusprojektiga täpsustatud arendusplaanide ellu viimise järgselt on Sirgala harjutusväljal kasutatavaks suurima helivõimsustasemega relvaks 155 mm haubits. Stsenaariumi väljatöötamisel on lisaks haubitsale arvestatud, et sama päeva jooksul võivad toimuda laskmised ka teistest relvadest. Ka antud juhul on suurekaliibriliste relvade puhul arvestatud kahe mürasündmusega (lask + tabamus) ning sõltuvalt relvast erinevate laskepositsioonide arvuga. 3. Suurima helivõimsustasemega kasutatava relva maksimaalse laskude arvuga öö. Ka öisel ajal on harjutusväljal sisuliselt lubatud eelnev stsenaarium. Erandiks on siiski mõned relvad/vahendid, mida öisel ajal ei kasutata, sh 155 mm haubits. Seega on öine stsenaarium mõnevõrra eelnevast erinev ning suurima helivõimsustasemega relvaks on Carl Gustav. 4. Suurima lõhkeaine kogusega harjutuspäev. Stsenaariumis on käsitletud olukorda, kui ühe harjutuspäeva jooksul toimuvad suure lõhkeaine koguse lõhkamised. Keskmise kasutuskoormusega ehk nö tüüpilise harjutuspäeva/öö kohta modelleeritud olukorrad: 1. Tüüpiline harjutuspäev. Kuna eespool kirjeldatud maksimaalse koormusega päevi esineb aastas vaid üksikutel kordadel, on oluline määratleda ka nö tüüpiline päev, mis iseloomustab paremini igapäevast või sagedamini esinevat mõju harjutusvälja ümbruses. Tegemist on stsenaariumiga, mis arendusplaanide realiseerumise järgselt võib reaalselt esineda paljudel päevadel aastas. 2. Tüüpiline harjutusöö. Öisel ajal laskmisi esineb Sirgala harjutusväljal harva. Siiski teatud hulgal öödel aastas võib harjutusi ette tulla, mistõttu on modelleeritud ka nö tüüpilise harjutusöö stsenaarium. Reaalselt varieerub harjutusööde jooksul kasutatavate relvade hulk ehk kõikidel harjutusöödel ei ole alati kõik relvad kasutusel. Täiendavalt harjutuspäevi iseloomustavatele olukordadele modelleeriti ka hetkelist mürataset (nt ca 1 sekundilise kestusega mürasündmuse korral) iseloomustavad suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) mürakaardid. Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) mürakaardid. Sirgala harjutusväljal kasutatakse järgmisi suurekaliibrilisi relvi ja vahendeid:  Haubits (155 mm; lask + tabamus);  Miinipilduja (120 mm; lask + tabamus);  Tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav (84 mm lask + tabamus);  Miinipilduja (81 mm; lask + tabamus);  Granaadiheitja M-69 (40 mm; lask + tabamus);  Ründekäsigranaat RGD-5;  Lõhkamine (0,5 kg TNT);  Kaitselaeng M21F (arvestatud 2 kg TNT lõhkeaine lõhkamisega);  Lõhkamine (300 kg TNT). 48 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Relvi saab lasta erinevatest laskepositsioonidest harjutusväljal. Seetõttu on üksiku mürasündmuse modelleerimisel arvestatud müra levikust lähtuvalt halvimat ehk elamutele lähima laskepositsiooniga. Müra leviku modelleerimise põhimõtted Mürauuringus modelleeriti müra levikut spetsiaaltarkvaraga Soundplan 8.2. Kuna militaarmüra arvutamiseks ei ole koostatud üldtunnustatud standardit, on töös aluseks võetud tööstusmüra standard ISO 9613-2 (Acoustics - Attenuation of sound during propagation outdoors - Part 2: General method of calculation). Standardit on soovitatud ka „Militaarmüra regulatsioonis“ (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, 2019). Eespool toodud müraolukorrad modelleeriti A-korrigeeritud ekvivalenttasemena LAeq päevasel (7.00- 23.00) ja öisel (23.00-07.00) ajavahemikul. Seejuures on tulemused arvutatud lähtuvalt konkreetse relva/vahendi helivõimsustasemest (helienergiatasemest, LE), mürasündmuste arvust (laskmiste arv) ning ajavahemikust (päevane/öine ajavahemik sekundites). Suurekaliibriliste relvade kohta koostati üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) mürakaardid. Kuna heli ekspositsioonitase (LCE) iseloomustab relva ühe lasuga kaasnevat (lühiajalist ehk 1 sekundile taandatud) müraolukorda on vastava modelleerimise sisendiks ainult relva/vahendi helienergiatase (LE). Müramudel ja mürakaardid koostati harjutusvälja piirist kuni 10 km kaugusele jääva maa-ala kohta. Nimetatud kaugus lähtub „Militaarmüra regulatsioonist“ (2019). Modelleeritavate olukordade tarbeks vajalikud vahendite müraemissioonid ehk helienergiatasemete (LE) väärtused pärinevad Kaitseväe harjutusväljadel varem koostatud mürauuringute aruannetest. Modelleerimises kasutatud relvade/vahendite helienergiataseme väärtused on ning muu müraallikaid iseloomustav info (sh müraallikate kõrgused maapinnast) on toodud eraldi koostatud mürauuringus (lisa 3). Mürauuringus käsitletud relvad/vahendid on järgmised:  AK-4 automaat (7,62 mm),  KSP-58 (7,62 mm),  MG-3 kuulipilduja (7,62 mm),  Mini UZI püstolkuulipilduja (9 mm),  Browning raskekuulipilduja (12,7 mm),  Tankitõrjegranaadiheitja M-69 (40 mm, eraldi laskmine ja tabamus),  Carl-Gustav granaadiheitja (84 mm, eraldi laskmine ja tabamus),  81 mm miinipilduja (eraldi laskmine ja plahvatus),  120 mm miinipilduja (eraldi laskmine ja plahvatus),  155 mm haubits (eraldi laskmine ja plahvatus),  Ründegranaat RGD-5,  Lõhkamine (0,5 kg TNT),  Lõhkamine (2 kg TNT),  Lõhkamine (300 kg TNT). Militaarmüra näol on tegemist impulssmüraga (järsu alguse ning lõpuga lühike ehk reeglina ca 1 sekundilise kestusega mürasündmus), mida peetakse häirivamaks kui tavapärane püsiva tasemega müra (nt liiklusmüra või tööstusalalt lähtuv pidev ühtlane müra). Seetõttu on militaarmüra puhul otstarbekas rakendada impulsskorrigeerimist, mille abil muudetakse laskmismüra A-ekvivalenttaseme arvväärtust nii, et korrigeeritud väärtus oleks samaväärne tavalise keskkonnamüra (näiteks liiklusmüra) häirivusega. Modelleerimisel on kasutatud impulsskorrektsiooni, mis väikesekaliibriliste relvade (relvad, mille kaliiber on < 20 mm, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid < 50 g TNT ekvivalenti) puhul on +12 dB ja suurekaliibriliste relvade (relvad, mille kaliiber on ≥ 20 mm, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid ≥ 50 g TNT ekvivalenti) puhul aga +15 dB. Impulsskorrektsioonid on määratud „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019). Kui müra A-ekvivalenttasemele rakendatakse www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 49 impulsskorrektsiooni, on saadava tulemuse näol tegemist müra hinnatud tasemega päevases (Ld) või öises (Ln) ajavahemikus. Seega tuleb silmas pidada, et kõikidel müra hinnatud taseme mürakaartidel (Alkranel OÜ, 2021, lisa 3) on esitatud müratase koos impulssparandusega! Müraarvutuste teostamiseks koostati piirkonnast 3D maastikumudel. Maastikumudelis võetakse aluseks piirkonna reljeef, maapinna helineelduvusomadused, maastikuobjektid (nt teed), hoonestus jm asjakohane. Maastikumudeli konstrueerimiseks vajalikud andmed saadi aktuaalselt põhikaardilt. Maapinna kõrguste andmed lähtuvad Maa-ameti LIDAR-mõõdistustest ja nende alusel koostatud maapinna kõrgusmudelist (eraldusvõimega 1 m). Maastikumudelisse kanti modelleeritavatest olukordadest lähtuvalt võimalike müraallikate (relvad, lõhkamiskohad jms) asukohad (asukohtade määramine koostöös tellijaga) ning modelleeriti müra levik. Modelleerimise väljundiks on mürakaardid, kus kajastuvad eri värvidega müratasemete vahemikud ja isojooned (samajooned). Seejuures on tegemist koondmürakaartidega (v.a LCE mürakaardid) ehk mürakaartidel on kajastatud koos nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad, kuna mõlemat tüüpi relvi kasutatakse mitmes modelleeritud olukorras ühe harjutuspäeva/öö jooksul. Eesti õigusruumis ei ole militaarmüra normeeritud. Küll aga on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus koostanud juhendmaterjali „Militaarmüra regulatsioon“ (2019), milles on militaarmüra normeerimiseks esitatud soovituslikud normväärtused (tabel 4.1-1). Müratundlikud hooned on elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning alaliselt kasutatavad muud müratundlikud hooned, millele on müra suhtes kehtestatud kõrgendatud nõudeid ning mis atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt kuuluvad II kategooria alla. Tabel 4.1-1. „Militaarmüra regulatsiooni“ (2019) kohased soovituslikud müra normtasemed müratundlike hoonete juures Väärtus päevasel ajal Väärtus öisel ajal Normtaseme indikaator (7.00-23.00) (23.00-7.00) Aktiivse harjutuspäeva/öö soovituslik 65 dB 55 dB kriitiline tase (Ld/Ln) Üksiku mürasündmuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) 100 dB 90 dB taotlustase (LCE) Piirtase võimaliku kuulmiskahjustuse (lähimal müratundlikul alal) 135 dB 135 dB vältimiseks (LCpeak) Ehitiskahjustuste võimaliku tekke 125 dB 125 dB vältimise piirtase (LZE) Müra leviku modelleerimisel lähtuti järgmistest eeldustest:  Müra modelleeriti 2 m kõrgusel maapinnast;  Mürataseme arvutussamm on 50 m (vastav arvutusruut 50 x 50, mis on aktsepteeritud ka „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019)). Arvutusruudu valik lähtub maastiku keerukusest ja modelleeritava ala suurusest ning arvutuste tegemiseks kuluva aja optimeerimise vajadusest;  Modelleeritav maapind on akustiliselt pehme (mets, põllud jms; helineelde tegur G=1), veekogude ja teede all akustiliselt kõva (helineelde tegur G=0);  Peegelduste arv on 3;  Müra modelleerimise käigus ei ole arvestatud piirkonda jääva metsaalaga, kuna piirkonna puistu on ebaühtlane (kohati ainult võsa või männimets). Lisaks mõjutavad võimalikud raadamised, lage- ja hooldusraied müraleviku tingimusi;  Töö aluseks oleva standardi järgi modelleeritakse müra arvestades halbasid ehk müra levikut soodustavaid ilmastikuolusid (sh kerge allatuul, õhutemperatuur 10°C, suhteline õhuniiskus 70%), andes hinnangu n-ö halvimale olukorrale. Reaalselt ei esine halvad ilmastikutingimused iga päev, seega võib töös eeldada teatavat müratasemete ülehinnangut võrreldes aasta keskmiste oludega; 50 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine  Piirkonnas paiknevate olemasolevate elu- ja ühiskondlike hoonete eeldatavaks keskmiseks kõrguseks võeti 7 m ning kõrval- ja tootmishoonete kõrguseks 5 m;  Mürakaartidel on müratase esitatud koos impulssparandusega (s.t et militaarmüraga kaasneva suurema häirivuse tõttu on väikesekaliibriliste relvade puhul tegelikele müratasemetele lisatud +12 dB ja suurekaliibriliste relvade puhul +15 dB) ehk esitatud on müra hinnatud tase. Koostatud mürakaardid on esitatud lisas 3 (Alkranel OÜ, 2021) Müra leviku arvutuste tulemused Maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäevad/ööd Suurima laskude arvuga harjutuspäev. „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019) toodud aktiivse harjutuspäeva soovituslikku kriitilist mürataset (65 dB) ületatakse antud stsenaariumi korral kokku 12 elu- või ühiskondliku hoone juures, mis jäävad Mustanina (3 hoonet) ja Sirgala (9 hoonet) külade territooriumile. Hoonete juures jääb suurim müratase vahemikku 65-69 dB. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõuab antud stsenaariumi korral suurim müratase vahemikus 55-59 dB. Puhatu linnualale jõuab suurim müratase vahemikus 50- 54 dB. „Militaarmüra regulatsiooni“ (2019) kohane päevase aja soovituslik normväärtus (65 dB) on sõltuvalt asukohast maksimaalselt ületatud kuni 2200 m kaugusel harjutusvälja piirist. Suurima helivõimsustasemega kasutatava relva maksimaalse laskude arvuga harjutuspäev. „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019) toodud aktiivse harjutuspäeva soovituslikku kriitilist mürataset (65 dB) lähimate elu- või ühiskondlike hoonete juures ei ületata. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõuab antud stsenaariumi korral suurim müratase vahemikus 55-59 dB. Puhatu linnualale jõuab suurim müratase vahemikus 50-54 dB. „Militaarmüra regulatsiooni“ (2019) kohane päevase aja normväärtus (65 dB) on sõltuvalt asukohast maksimaalselt ületatud kuni 900 m kaugusel harjutusvälja piirist. Suurima helivõimsustasemega kasutatava relva maksimaalse laskude arvuga harjutusöö. „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019) toodud aktiivse harjutusöö soovituslikku kriitilist mürataset (55 dB) ületatakse kokku 332 elu- või ühiskondliku hoone juures, mis jäävad Mustanina (73 hoonet), Sirgala (154 hoonet) ja Viivikonna (105 hoonet) külade territooriumile. Hoonete juurde jõuab suurim müratase vahemikus 60-64 dB. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõuab antud stsenaariumi korral suurim müratase vahemikus 50-54 dB. Puhatu linnualale jõuab suurim müratase vahemikus 50- 54 dB. „Militaarmüra regulatsiooni“ (2019) kohane öise aja soovituslik normväärtus (55 dB) on sõltuvalt asukohast maksimaalselt ületatud kuni 3500 m kaugusel harjutusvälja piirist. Suurima lõhkeaine kogusega harjutuspäev. „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019) toodud aktiivse harjutuspäeva soovituslikku kriitilist mürataset (65 dB) lähimate elu- või ühiskondlike hoonete juures ei ületata. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde ja Puhatu linnualale jõudev suurim müratase jääb alla 40 dB. „Militaarmüra regulatsiooni“ (2019) kohane päevase aja soovituslikule normväärtusele (65 dB) vastav ja sellest suurem müratase ei välju harjutusvälja piirist. Keskmise kasutuskoormusega ehk nö tüüpilised harjutuspäevad/ööd Keskmise kasutuskoormusega ehk nö tüüpiline harjutuspäev. „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019) toodud aktiivse harjutuspäeva soovituslikku kriitilist mürataset (65 dB) lähimate elu- või ühiskondlike hoonete juures ei ületata. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõuab antud stsenaariumi korral suurim müratase vahemikus 45-49 dB. Puhatu linnualale jõuab suurim müratase vahemikus 45-49 dB. „Militaarmüra regulatsiooni“ (2019) kohane päevase aja normväärtus (65 dB) on sõltuvalt asukohast maksimaalselt ületatud kuni 1300 m kaugusel harjutusvälja piirist, valdavalt saavutatakse normväärtus siiski juba harjutusvälja territooriumil. Keskmise kasutuskoormusega ehk nö tüüpiline harjutusöö. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 51 „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019) toodud aktiivse harjutusöö kriitilist mürataset (55 dB) ületatakse kokku 161 elu- või ühiskondliku hoone juures, mis jäävad Mustanina (26 hoonet), Sirgala (132 hoonet) ja Viivikonna (3 hoonet) külade territooriumile. Hoonete juurde jõuab suurim müratase vahemikus 55- 59 dB. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõuab antud stsenaariumi korral suurim müratase vahemikus 40-44 dB. Puhatu linnualale jõuab suurim müratase vahemikus 40-44 dB. „Militaarmüra regulatsiooni“ (2019) kohane öise aja normväärtus (55 dB) on sõltuvalt asukohast maksimaalselt ületatud kuni 2400 m kaugusel harjutusvälja piirist. Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitasemed (LCE) ja hinnangud kuulmis- ja ehitiskahjustuste kohta Järgnevalt käsitletakse Sirgala harjutusväljal perspektiivis kasutatavate suurekaliibriliste relvade (relvad, mille kaliiber on üle 20 mm, lõhkelaengud ja pürotehnilised imitatsioonivahendid ≥ 50 g TNT ekvivalenti) üksiku mürasündmusega (lask, tabamus) kaasnevat hetkelist mürataset ehk C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset (LCE). „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019) toodud LCE soovituslike normtasemete (päevasel ajal 100 dB, öisel ajal 90 dB) saavutamise maksimaalset kaugust Sirgala harjutusväljal perspektiivis kasutatavatest suurekaliibrilistest relvadest laskmise/sihtmärgi tabamuse ja/või lõhkamisega kaasneva hetkelise müra korral iseloomustab tabel 4.1-2. Tabelis toodud kaugustest suuremate vahemaade korral on hetkelise mürataseme soovituslikud normid tagatud. Tabel 4.1-2. Suurekaliibriliste relvade hetkelise müra (LCE) soovituslike normtasemete (päevasel ajal 100 dB, öisel ajal 90 dB) saavutamise maksimaalne kaugus laskepositsioonist ja normtaseme võimalik ületamine lähimate müratundlike objektide juures Relv/vahend LCE soovitusliku normtaseme (100 Kas esineb soovitusliku normtaseme (100 dB/90 dB) saavutamise ligikaudne dB/90 dB) ületamist müratundlike objektide maksimaalne kaugus juures, neile lähimast laskepositsioonist laskepositsioonist (tabamuse korral laskmisel või sihtmärgi tabamusel sihtmärgist), meetrites Päevane aeg Öine aeg Päevane aeg Öine aeg (100 dB) (90 dB) (100 dB) (90 dB) 155 mm haubitsa lask 1800 6400 Ei Jah 155 mm haubitsa 1800 5500 Ei Jah tabamus 120 mm miinipilduja 60 190 Ei Ei lask 120 mm miinipilduja 730 2400 Ei Ei tabamus 84 mm Carl Gustavi 1600 4900 Ei Jah lask 84 mm Carl Gustavi 1900 4900 Ei Jah tabamus 81 mm miinipilduja 65 200 Ei Ei lask 81 mm miinipilduja 320 750 Ei Ei tabamus 40 mm M-69 lask 550 1800 Ei Ei 40 mm M-69 tabamus 1800 5400 Ei Jah Ründekäsi-granaat 350 900 Ei Ei RGD-5 plahvatus Lõhkamine 0,5 kg TNT 600 1700 Ei Ei Lõhkamine 300 kg 650 1500 Ei Ei TNT Kaitselaeng M21F (2 kg lõhkeaine) 1350 4200 Ei Jah plahvatus 52 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Alljärgnevalt analüüsitakse neid relvi, mille üksiku mürasündmuse korral on lähimate müratundlike objektide juures ette näha „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019) esitatud LCE normväärtuste (päevasel ajal 100 dB, öisel ajal 90 dB) ületamist (tabel 4.1-2 kohaselt). Teiste suurekaliibriliste relvade korral ei ole müratundlike objektidele lähimatelt laskepositsioonidelt laskmise korral rangema ehk öise taotlustaseme ületamist ette näha. 155 mm haubitsa lask 155 mm haubitsast laskmise korral päevase aja taotlustaseme (LCE 100 dB) ületamist ette näha ei ole. Kuigi teadaolevalt ei kavandata 155 mm haubitsast laskmist öisel ajal, oleks vastasel korral öise aja taotlustase (90 dB) ületatud 105 elu- või ühiskondliku hoone juures, mis paiknevad Konju (75 hoonet), Vasavere (7 hoonet), Rausvere (1 hoone) ja Viivikonna (1 hoone) külade ning Oru linnaosa (21 hoonet) territooriumil. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõuab suurim hetkeline müratase vahemikus 90-94 dB. Puhatu linnualale jõudev suurim hetkeline müratase jääb alla 85 dB. Regulatsiooni kohane üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustase (100 dB) on maksimaalselt ületatud kuni 1800 m kaugusel relva asukohast ja 90 dB (öise aja taotlustase) maksimaalselt kuni 6400 m kaugusel relva asukohast. 155 mm haubitsa tabamus 155 mm haubitsast laskmisega kaasneva sihtmärgi tabamuse korral lähimate müratundlike objektide juures üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustaset (LCE 100 dB) ei ületata. Kuigi teadaolevalt ei kavandata 155 mm haubitsast laskmist öisel ajal, kaasneks vastasel korral sihtmärgi tabamusega kaasneva mürasündmuse korral öise aja taotlustaseme (90 dB) väärtusele vastav müratase 127 elu- või ühiskondliku hoone juures, mis paiknevad Mustanina (57 hoonet), Viivikonna (68 hoonet) ja Vasavere (2 hoonet) küla territooriumidel. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõuab suurim hetkeline müratase vahemikus 90-94 dB. Puhatu linnualale jõudev suurim hetkeline müratase jääb vahemikku 85-90 dB. Regulatsiooni kohane üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustase (100 dB) on maksimaalselt ületatud kuni 1800 m kaugusel sihtmärgi asukohast ja 90 dB (öise aja taotlustase) maksimaalselt kuni 5500 m kaugusel sihtmärgi asukohast. 84 mm Carl Gustavi lask Carl Gustavist laskmise korral lähimate müratundlike objektide juures üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustaset (LCE 100 dB) ei ületata. Öise aja taotlustase (90 dB) on ületatud 192 elu- või ühiskondliku hoone juures, mis paiknevad Mustanina (73 hoonet) ja Viivikonna (119 hoonet) külade territooriumil. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõuab suurim hetkeline müratase alla 85 dB. Puhatu linnualale jõudev suurim hetkeline müratase jääb alla 85 dB. Regulatsiooni kohane üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustase (100 dB) on maksimaalselt ületatud kuni 1600 m kaugusel relva asukohast ja 90 dB (öise aja taotlustase) maksimaalselt kuni 4900 m kaugusel relva asukohast. 84 mm Carl Gustavi tabamus Carl Gustavist laskmisel sihtmärgi tabamuse korral lähimate müratundlike objektide juures üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustaset (LCE 100 dB) ei ületata. Öise aja taotlustase (90 dB) on ületatud 335 elu- või ühiskondliku hoone juures, mis paiknevad Mustanina (74 hoonet), Sirgala (147 hoonet) ja Viivikonna (114 hoonet) külade territooriumil. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõudev suurim hetkeline müratase jääb alla 85 dB. Puhatu linnualale jõudev suurim hetkeline müratase jääb samuti alla 85 dB. Regulatsiooni kohane üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustase (100 dB) on maksimaalselt ületatud kuni 1900 m kaugusel sihtmärgi asukohast ja 90 dB (öise aja taotlustase) maksimaalselt kuni 4900 m kaugusel sihtmärgi asukohast. 40 mm M-69 tabamus M-69-st laskmisel sihtmärgi tabamuse korral lähimate müratundlike objektide juures üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustaset (LCE 100 dB) ei ületata. Öise aja taotlustase (90 dB) on ületatud 339 elu- või ühiskondliku hoone juures, mis paiknevad Mustanina (77 hoonet), Sirgala (146 hoonet) ja Viivikonna (116 hoonet) külade territooriumil. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõuab suurim hetkeline müratase vahemikus 85-89 dB. Puhatu linnualale jõudev suurim hetkeline müratase www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 53 jääb alla 85 dB. Regulatsiooni kohane üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustase (100 dB) on maksimaalselt ületatud kuni 1800 m kaugusel sihtmärgi asukohast ja 90 dB (öise aja taotlustase) maksimaalselt kuni 5400 m kaugusel sihtmärgi asukohast. Kaitselaengu M21F lõhkamine Kaitselaengu M21F lõhkamise korral lähimate müratundlike objektide juures üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustaset (LCE 100 dB) ei ületata. Öise aja taotlustase (90 dB) on ületatud 124 elu- või ühiskondliku hoone juures, mis paiknevad Mustanina (58 hoonet) ja Viivikonna (66 hoonet) külade territooriumil. Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõudev suurim hetkeline müratase jääb alla 85 dB. Puhatu linnualale jõudev suurim hetkeline müratase jääb alla 85 dB. Regulatsiooni kohane üksiku mürasündmuse päevase aja taotlustase (100 dB) on maksimaalselt ületatud kuni 1350 m kaugusel lõhkamiskohast ja 90 dB (öise aja taotlustase) maksimaalselt kuni 4200 m kaugusel lõhkamiskohast. Kuulmis- ja ehitiskahjustuste risk Suurekaliibrilisest relvast laskmise korral tuleb vastavalt „Militaarmüra regulatsioonile“ (2019) hinnata ka võimalike kuulmis- ja ehitiskahjustuste riski lähedal asuvate müratundlike objektide juures. „Militaarmüra regulatsiooni“ (2019) kohaselt saab C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) alusel hinnata kuulmis- ja ehitiskahjustusi järgmiselt:  Kuulmiskahjustuse risk – suurekaliibriliste relvade puhul on indikaatorite LCpeak (kasutatakse kuulmiskahjustuste hindamisel) ja LCE erinevus reeglina 15 dB samas mõõtmispunktis ehk LCpeak väärtus on kuni 15 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Seejuures on soovituslik, et väljaõppe teostamine oleks keelatud, kui see põhjustab lähimate müratundlike hoonete juures C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak 135 dB ületamise;  Ehitiskahjustuste risk – andmaks esialgset hinnangut müratundlike hoonete võimalike ehituskahjustuste tekkimise kohta, kasutatakse selleks heli ekspositsioonitaseme LZE soovituslikku piirtaset ehk LZE 125 dB ületamine võib tähendada ehituskahjustuste tekkimise võimalikkust. Indikatiivse hinnangu saab anda toetudes konkreetsest suurekaliibrilisest relvast tehtud lasu (üksik mürasündmus) maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE väärtusele ehk indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni 10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Arvestades mürauuringu raames teostatud modelleerimisi, mille tulemused kajastuvad eespool, ei ole Sirgala harjutusväljal kasutavate relvade puhul ette näha kuulmis- või ehitiskahjustuste riski lähimate müratundlike objektide juures. Harjutusväljale lähimate elu- või ühiskondlike hoonete juures esineb suurim C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase (LCE) 98 dB 84 mm Carl Gustavist laskmise või 40 mm M-69 laskmisel sihtmärgi tabamuse korral. Liites sellele vastavalt 15 dB (kuulmiskahjustuste hindamiseks) või 10 dB (ehitiskahjustuste hindamiseks) jäävad saadud väärtused madalamateks vastavatest soovituslikest normidest (vastavalt LCpeak 135 dB ja LZE 125 dB). Võrdlus olemasoleva olukorraga Puhatu linnualal Mürauuringus (Alkranel OÜ, 2021) toodi Sirgala harjutusvälja viimaste aastate (2019-2020) kasutuse kohta välja järgmist:  Harjutusväli oli 2019. a kasutusel 244 päeval, 2020. a oli kasutuspäevade arv väiksem ja seda mh tingituna ka COVID-19 kriisist. Seega tuleks pigem arvestada COVIDi eelse olukorra aasta kasutusandmetega  Nii 2019. kui 2020. aastal toimus peamine väljaõpe Sirgala harjutusvälja praegust välispiiri arvestades vahetult lõunapiiri läheduses (ligikaudne asukoht on UXO ala 3 lõunaosa ja harjutusvälja lõunapiiri vaheline ala). Nimetatud alal lasti nii väikese- kui ka suurekaliibrilistest relvadest. Enim laske tehti kuni 12,7 mm relvadest. Suurekaliibrilistest relvadest oli enim kasutusel 84 mm kaliibriga Carl Gustav, millest lasti aastas valdaval osal kuudel. Üksikutel kuudel lasti ka 81 mm, 90 mm ja 120 mm jt kaliibriga relvadest. Lõhkamisi tehti valdaval osal kuudel aastas (lõhkekoht paikneb lõunapiiri lähedasest alast mõnevõrra eemal, põhja suunas). Väiksemas mahus väljaõpet tehti ka mujal olemasoleva Sirgala HV piires. 54 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Eelneva alusel leiab suur osa mürarikastest tegevustest olemasoleva olukorra puhul aset Sirgala harjutusvälja lõunapiiri läheduses. Harjutusväljast lõuna suunda jääb ka Puhatu linnuala. Seega toimuvad olemasolevas olukorras suurimad mürasündmused Puhatu linnuala läheduses. Kavandatava arendustegevusega tõuseb küll Sirgala harjutusvälja kasutuskoormus, kuid peamine väljaõpe hakkab toimuma praegusest põhilisest väljaõppe asukohast tunduvalt põhja pool ehk linnualast kaugemal ja hajutatumalt. Erandiks on UXO ala 3, mis osaliselt kattub praeguse peamiselt kasutusel oleva alaga ning kus ka tulevikus kavandatakse lasta nt 84 mm Carl Gustavit ning kus toimuvad suurekaliibrilistest relvadest tehtud laskude tabamustega seotud mürasündmused. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et juba praegu on linnuala tugevasti mõjutatud harjutusväljal toimuvast tegevusest. Kavandatava tegevuse ellu viimisel kasutatakse edasi sisuliselt samu relvi, ainult nendest laskmine toimub põhimahus praeguse olukorraga võrreldes linnualast eemal. Seega kavandatava tegevuse ellu viimine tõenäoliselt ei suurenda olulisel määral mürataset linnualal võrreldes praeguse olukorraga. Mürauuringu järeldused ja soovitused Järgnevalt esitatakse mürauuringu (Alkranel OÜ, 2021) põhijäreldused:  Modelleeritud Sirgala harjutusvälja kasutuse stsenaariumite realiseerumisel kaasnevad piirkonnas suurimad müratasemed harjutusvälja maksimaalsete kasutuskoormustega päevade korral. Seejuures võib eelkõige lähimate majapidamiste juures esineda „Militaarmüra regulatsioonis“ (2019) esitatud aktiivse harjutuspäeva/öö müra kriitilise taseme ületamisi (päevasel ajal kuni 4 dB, öisel ajal kuni 9 dB ulatuses). Peamiselt on mürast mõjutatud harjutusvälja läheduses paiknevad Viivikonna, Mustanina ja Sirgala külade majapidamised;  Aktiivse harjutuspäeva soovitusliku kriitilise mürataseme (65 dB) ületamist lähimate elu- või ühiskondlike hoonete juures ei ole ette näha stsenaariumite „Suurima lõhkeaine kogusega harjutuspäev“ ja „Suurima helivõimsustasemega kasutatava relva maksimaalse laskude arvuga harjutuspäev“ korral;  Tüüpilise ehk nö keskmise harjutuspäeva korral ei ole kriitilise taseme (ehk soovitusliku normtaseme) ületamist ette näha;  Küll aga esineb tüüpilise ehk nö keskmise harjutuspäeva korral ületamisi (kuni 4 dB) tüüpilise ehk nö keskmise harjutusöö korral ja seda mitmete majapidamiste juures Mustanina, Sirgala ja Viivikonna külades;  Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse hoonete juurde jõuab suurim müratase vahemikus 55- 59 dB (maksimaalse kasutuskoormusega päeva stsenaariumi korral);  Puhatu linnualale jõuab suurim müratase vahemikus 50-54 dB (maksimaalse kasutuskoormusega stsenaariumite korral, tüüpilistel päevadel/öödel jääb müratase Puhatu linnuala piiril alla 50 dB). Kuna suurekaliibriliste relvade müraspektris esineb tugev madalsageduslik komponent, mille helilaine levib kaugele ja mis on võrreldes väikesekaliibriliste relvade müraga häirivam, siis hinnati käesolevas töös ka suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmusega (lask, tabamus, lõhkamine) kaasnevat hetkelist mürataset. „Militaarmüra regulatsiooni“ (2019) kohaselt on suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme soovituslikud taotlustasemed päevasel ajal 100 dB ja öisel ajal 90 dB. Modelleerimise tulemused näitasid järgmist:  Elu- või ühiskondlikele hoonetele lähimatest laskepositsioonidest relvade laskmisel (ka sihtmärgi tabamusel, lõhkamisel) ei esine päevase aja müra taotlustaseme ületamisi;  Küll aga esineb mitmete relvade kasutamise või ka lõhkamiste korral öise aja taotlustaseme ületamisi. Sellisteks relvadeks/vahenditeks on: 155 mm haubits (lask ja tabamus), 84 mm Carl Gustav (lask ja tabamus), 40 mm M-69 tabamus ja kaitselaengu M21F lõhkamine. Eelnevat arvestades on piirkonna müraolukorra peamisteks mõjutajateks öisel ajal ja suure kasutuskoormusega toimuvad õppused, kus kasutatakse mh suurekaliibrilisi relvi. Kui väikesekaliibriliste ja väiksemal maa-alal lastavate relvade puhul saab müra levikut tõkestada nt pinnasvallidega, siis suurekaliibriliste relvade puhul on pinnasvallid müra leevendamiseks väheefektiivsed. Seega on Sirgala puhul peamisteks müra leevendavateks meetmeteks korralduslikud meetmed, näiteks:  Võimalusel vältida eelnimetatud suurekaliibriliste relvade kasutamist öisel ajal või lasta neid positsioonidelt, millest majapidamised jäävad kaugemale kui 4.1-12 toodud vahemaad; www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 55  Teavitada ennetavalt piirkonna elanikke kõrge müratasemega (suure kasutuskoormusega) harjutuspäevade/ööde esinemisest;  Võimalusel hajutada (nii relvade kui laskude arvu kaupa) eelkõige suurekaliibriliste relvade kasutamist harjutuspäevade/ööde lõikes;  Võimalusel vältida väljaõpet nö tundlikel aegadel: õhtune ja öine aeg, nädalavahetused. Lisaks valmis käesoleva keskkonnamõju hindamise protsessi ajal ka täiendav mürauuring (Sirgala harjutusvälja mürauuring, Akukon Eesti OÜ, 2022, lisa 4), mis käsitles täpsemalt Sirgala harjutusvälja olemasolevat müraolukorda (2021. a kasutuskoormuse andmetel). Nimetatud olemasoleva olukorra mürauuringu (Akukon Eesti OÜ, 2022) ja kavandatava tegevuse mürauuringu (Alkranel OÜ, 2021) põhjal saab välja tuua võimalikud muutused müraolukorras kavandatava tegevuse realiseerumise korral. Järgnevalt esitatakse tüüpilise harjutuspäeva kavandatava tegevuse võrdlus olemasoleva olukorraga harjutusvälja ümbruses (tegemist on indikatiivse võrdlusega):  harjutusväljast lõunasuunas (Puhatu loodusalal) võib aset leida päevase müra hinnatud taseme mõningane vähenemine (kuni 2…3 dB), kuid suures plaanis võib öelda, et müraolukord ei muutu märkimisväärselt. Müra hinnatud tase jääb selgelt väiksemaks kui 50 dB päeval ning 45 dB öösel. Maksimaalse kasutuskoormusega päeva puhul võib müratase Puhata loodusala põhjapiiril küündida vahemikku 50…55 dB päeval ning suurusjärku 50…53 dB öösel;  harjutusväljast ida- ja kagusuunas (Mustanina küla) võib aset leida päevase müra hinnatud taseme mõningane suurenemine (ca 5 dB võrra), antud piirkonnas asuvad ainult üksikud elamud ning soovituslikud normtasemed on igapäevaselt tagatud. Müra hinnatud tase jääb väiksemaks kui 55 dB päeval ning 50 dB öösel. Maksimaalse kasutuskoormusega päeva puhul võib müratase eluhoonete juures küündida suurusjärku 58…59 dB päeval ning 53 dB öösel;  harjutusväljast kirdesuunas (Sirgala küla) võib aset leida päevase müra hinnatud taseme märkimisväärne suurenemine (ca 15…20 dB võrra), kuid soovituslikud normtasemed on igapäevaselt päevasel ajal tagatud. Müra hinnatud tase jääb väiksemaks kui 65 dB päeval (valdavalt esineb Sirgala küla territooriumil müra hinnatud tase vahemikus 58…63 dB). Öisel ajal võib esineda kuni 3 dB suurune öise soovitusliku normtaseme (55 dB) ületamine (ehk valdavalt esineb Sirgala küla territooriumil öine müra hinnatud tase vahemikus 54…58 dB). Maksimaalse kasutuskoormusega päeva puhul võib müratase eluhoonete juures küündida suurusjärku 65…66 dB päeval ning 57…60 dB öösel;  harjutusväljast põhjasuunas (Viivikonna küla) võib aset leida päevase müra hinnatud taseme märkimisväärne suurenemine (kuni ca 20 dB võrra), kuid soovituslikud normtasemed on igapäevaselt siiski tagatud. Müra hinnatud tase jääb suurusjärku 60 dB päeval (valdavalt esineb Viivikonna küla territooriumil müra hinnatud tase vahemikus 57…61 dB) ning kuni 55 dB (valdavalt 52…54 dB) öösel. Maksimaalse kasutuskoormusega päeva puhul võib müratase eluhoonete juures küündida suurusjärku 63…64 dB päeval ning 57…58 dB öösel;  harjutusväljast läänesuunas (lähimad eluhooned ning Alutaguse puhke- ja spordikeskus asuvad Vasavere külas) võib aset leida päevase müra hinnatud taseme tuntav suurenemine (ca 10 dB võrra tavapärase kasutuspäeva korral), kuid soovituslikud normtasemed on kõikides käsitletud olukordades siiski selgelt tagatud. Müra hinnatud tase jääb suurusjärku 40…45 dB päeval ning 35…42 dB öösel. Maksimaalse kasutuskoormusega päeva puhul võib müratase eluhoonete juures küündida vahemikku 50…55 dB päeval ning 45…50 dB öösel. Tuginedes erinevatele uuringutele saab kokkuvõtlikult välja tuua meetmed ja soovitused mürahäiringute vähendamiseks:  Igapäevase (nn tüüpiline harjutuspäev) tegevuse korral on päevased soovituslikud müra normtasemed (müra hinnatud tase 65 dB) tagatud, seega ei ole täiendavad meetmed igapäevaselt päevasel ajal teostatavate harjutuste korral otseselt vajalikud; 56 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine  Küll aga võib esineda päevase normtaseme (müra hinnatud tase 65 dB) ületamist maksimaalse laskude arvuga päeval. Seega on soovitatav kohaliku omavalitsusega kokku leppida nn tüüpilisest päevast aktiivsemate harjutuspäevade toimumise aeg ja sagedus;  Samuti võib esineda arendusplaani kohaste öiste tegevuste läbiviimisel öise soovitusliku müra normtaseme (55 dB) ületamist nii maksimaalse laskude arvuga harjutusöö, kui ka tüüpilise harjutusöö korral. Öiste normtasemete ületamine on seotud eelkõige suurekaliibriliste relvade kasutamisega öisel ajal ning seega on soovitatav võimalusel täiendavalt vähendada (lisaks öistest tegevustest välja arvatud kõige mürarikkamale 155 mm haubitsale) öiste õppuste ajal suurekaliibriliste mürarikkamate relvade (nt tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav, 40 mm M-69, kaitselaengu M21F lõhkamine) kasutamist ja/või kokku leppida selliste ööde arv;  Võimalusel vaadata harjutusvälja laiendamise järgmistes etappides üle suurekaliibriliste relvade kasutamise vajadus (ning laskude arv) öisel ajal ning võimalusel vältida öiseid mürarikkaid tegevusi;  Võimalusel eelnimetatud suurekaliibriliste relvade kasutamisel lasta neid positsioonidelt, millest majapidamised jäävad kaugemale kui tabelis 4.1-12 toodud normtasemete tagamiseks vajalikud vahemaad;  Võimalusel hajutada (nii relvade kui laskude arvu kaupa) eelkõige suurekaliibriliste relvade kasutamist harjutuspäevade/ööde lõikes;  Võimalusel teostada pimeda aja õppuseid hilisõhtusel ajal (juhul kui kalendrikuupäeva öö pikkus võimaldab pimeda aja tegevust nt enne kella 23.00 või 22.00) vähendamaks piirkonna elanike unehäiringuid;  Teavitada ennetavalt piirkonna elanikke kõrge müratasemega (suure kasutuskoormusega) harjutuspäevade/ööde esinemisest;  Võimalusel jätta kalendrisse ka mürarikastest tegevustest vabasid päevi, õhtuid ja nädalavahetusi;  Lisaks tuleb silmas pidada, et kindlasti võivad elanikele häiringuid põhjustada ka tegevused (või harjutuspäevad), mille korral soovituslikud normtasemed on tagatud, samuti võib militaartegevustega kaasnev müra olla tajutav oluliselt kaugemal, kui käesoleva KMH raames valitud uuringuala ulatus ehk müra on selgelt tajutav (kuigi normidele vastava) ka oluliselt kaugemal kui 10 km müraallikatest. 4.2 Vibratsiooni mõju Põhjalikult on laskeharjutuste läbiviimisel ja lõhkamiste sooritamisel tekkivat vibratsiooni, selle levikut ning selle põhjustatud võimalikke häiringuid käsitletud Akukon Oy Eesti filiaali töös „Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju“ (2009). Vibratsiooni teke ja levik on eelkõige seotud plahvatava laskemoona või lõhkelaengu kogusega sihtmärgialal. Seega võib vibratsiooni esineda eelkõige suurte lõhkelaengute lõhkamisel ja nt 155 mm haubitsatest laskmisharjutuse läbiviimisel. Teised relvad võivad põhjustada lokaalseid häiringuid harjutusvälja sees väiksel alal, kuid nende mõju ulatus jääb juba oluliselt väiksemaks. Norras läbiviidud laiaulatuslikes uuringutes aastatel 1994-1996 leiti, et maapinna kaudu leviv vibratsioonilaine ei levi allikast kaugele, ulatudes hetkeliselt plahvatuse järel 0,2…2 km kaugusele71. Vastavalt kirjanduses avaldatud uurimistööde tulemustele seoses vibratsioonisündmuste toimele ehitistele, võib arvestada reegliga, et igasuguste struktuursete kahjustuste tekkimisele eelneb/kaasneb ehitise aknaklaaside purunemine. Kõige tundlikumad tavaehitiste kohad ongi aknad, millele järgnevad uksed, seinad ja viimasena põrandad. Kahjustused nagu krohvi pragunemine on väga harv, aga kui see juhtub, siis kaasneb sellega aknaklaaside pragunemine ja see ilmneb samaaegselt, samuti võib välja 71 Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju. Akukon Oy Eesti filiaal. 2009 . www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 57 tuua, et üldiselt on vibratsioonihäiringule vastuvõtlikumad puitkonstruktsiooniga hooned. Soomes kaitseväe õppuste ajal läbiviidud raskerelvade ja lõhkamiste vibratsioonimõõtmised on näidanud, et maapinna kaudu leviv vibratsioon on väheldane ning põhiline vibratsiooni häiring tuleb õhukaudu levivast vibratsioonist, mis mõjutab enim aknaid ja seinu, kuid kahjustuste tekkimise risk hoonetele on peaaegu olematu21. Käesoleva KMH protsesse raames koostatud mürauuringus (Alkranel OÜ, 2021) ja KMH protsessiga samal ajal koostatud mürauuringus (Akukon Eesti OÜ, 2022) tuuakse välja, et kavandatava tegevuse korral on tagatud piisavad vahemaad lähimate tundlike objektidega (eelkõige elu- ja ühiskondlikud hooned, aga ka muud objektid) ning hoonete püsivusele kavandatava tegevuse läbiviimise korral nt maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol ohtu ei ole. Lõhkamis- või suurekaliibriliste relvade laskmiskohas tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu, vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia (nn lööklaine). Põhiline osa hoone vibratsioonist tekibki helilaine survest välispiirdele ja akendele ning see on suurim ehitiste kahjustusriski allikas (Akukon Eesti OÜ, 2022). Teoreetiliselt võib seega lähimate hoonete fassaadil esineda vibratsiooni eelkõige akende „klirisemise“ näol ning seda ainult suurekaliibrilistest relvadest laskmise korral. Samas sõltub aknaklaaside vibreerimine (ning vastavate helide tekkimine hoones sees) suuresti hoone ehituskvaliteedist ning akende omadustest. Maapinna kaudu leviva vibratsiooni märkimisväärse levimise vältimiseks on aga puhveralad piisavalt suured. Ehituskahjustuste riski tekkimise võimalikkuse hindamiseks kasutatakse heli ekspositsioonitaseme LZE soovituslikku piirtaset ehk LZE 125 dB ületamine võib tähendada ehituskahjustuste tekkimise võimalikkust. Indikatiivse hinnangu saab anda toetudes konkreetsest suurekaliibrilisest relvast tehtud lasu (üksik mürasündmus) maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE väärtusele (indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni 10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis). Helirõhutaseme (LpZE) mõju vibratsiooni tekkele (Akukon Eesti OÜ, 2022):  LpZE kuni 108 dB - vibratsiooni (hoones) tõenäoliselt ei esine;  LpZE 108-135 dB - tõenäoline vibratsiooni esinemine;  LpZE 135-160 dB - aknaklaaside pragunemine, mikropraod;  LpZE üle 160 dB - hoonete kahjustused. Arvestades käesoleva töö raames teostatud modelleerimisi, mille tulemused kajastuvad eespool, ei ole Sirgala harjutusväljal kasutavate relvade puhul ette näha ehitiskahjustuste (sh aknaklaaside pragunemine) riski lähimate müratundlike objektide juures, kuid suurekaliibriliste relvade kasutamise korral ei ole välistatud akende vibreerimine ning sellega kaasnevad helid („klirin“). Harjutusväljale lähimate elu- või ühiskondlike hoonete juures esineb suurim C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase (LCE) 98 dB 84 mm Carl Gustavist laskmise või 40 mm M-69 laskmisel sihtmärgi tabamuse korral. Liites sellele 10 dB (ehitiskahjustuste hindamiseks) jäävad saadud väärtused selgelt madalamaks vastavast soovituslikust normist (LZE 125 dB). Oluline on ka silmas pidada, et kahjustused ei teki üksikute sündmuste tagajärjel, vaid pikaajalise pideva mõju korral. Kui müratasemete mõõtmistel fikseeritakse soovituslikku piirtaset (LZE 125 dB) ületav või piirväärtuse lähedane mõõtetulemus, siis võib olla põhjendatud täpsemate ehitusfüüsikaliste uuringute kavandamine, hindamaks võimalike kahjustuste tekkimise ohtu konkreetsele ehitisele. Maapinna kaudu levivat vibratsiooni on mõõdetud ka Kaitseväe keskpolügooni ümbruses72 ning mõõtmistulemused näitasid, et erinevate lõhkamistegevuste läbiviimise korral ei levi lähimate eluhooneteni märkimisväärset pinnasevibratsiooni ning võimalik hoone fassaadil (akendel) esinev vibratsioon on seotud intensiivse helilaine leviku ja survega hoone fassaadile (peamiselt akendele). 72 Kaitseväe keskpolügoon – müra ja vibratsiooniuuring, Akukon Eesti OÜ, 2020) 58 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Vibratsiooniandurid paigaldati hoonete vundamendile, kus vibratsiooni mõju hoonete konstruktsioonile on kõige suurem. Lisaks mõõdeti vibratsioonitasemeid eluhoonete siseruumides (ruumi keskel, kus mõõdetavad vibratsioonitasemed on reeglina kõige suuremad). Uuringu üldine järeldus ütleb, et ka suuremahuliste lõhkamiste teostamise korral on vibratsioonitasemed reeglina väikesed ning ei põhjusta kahjustusi või mikropragusid eluhoonetele, peamine häiring, mis harjutusväljade ümbruses ilmneb on siiski seotud mürarikaste tegevuste läbiviimisega. Kokkuvõttes võib öelda, et raskerelvade kasutamisest ning suure lõhkeaine koguse lõhkamisest tingitud vibratsiooni leviku vähendamise meetmed on piiratud (teatud oludes võivad efektiivsed meetmed ka puududa):  Kõige tõhusam meede on vibratsiooniallika ning tundliku objekti vahelise vahemaa suurendamine;  Teoreetilised on võimalik ka lõhkelaengute suurust vähendada (mis toob kaasa olulise vibratsiooni tekke vähenemise), kuid militaarobjektide puhul on antud meedet (pidades silmas väljaõppe efektiivsust) praktikas reeglina raske rakendada;  Tundlike objektide juures on võimalik tugevdada hoonete konstruktsiooni (muutes nt fassaadi massiivsemaks või vahetades välja aknad ja tugevdades akende kinnituskonstruktsioone, uute hoonete kavandamisel saab vibratsiooni piiravaid meetmeid rakendada juba vundamendi puhul). Harjutusvälja laiendamise ning tegevuse aktiviseerumise järel on võimalik vibratsioonihäiringu täpsemaks määramiseks vajadusel (nt elanike soovil) viia läbi reaalsete lõhkamis- ja laskmisharjutuste käigus vibratsiooni ja helirõhutasemete mõõtmised ning vajadusel paigutada ümber (elamispiirkondadest kaugemale) nt suure lõhkelaengu koguse lõhkamispiirkond. 4.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, taimestikule ja loomastikule Siin peatükis käsitletakse looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid loodusobjekte ja muid loodusväärtusi, mis ei ole seatud ptk-s 4.4.1 kirjeldatud Puhatu linnuala kaitse-eesmärkideks ning mille hindamine ei ole seetõttu kaetud Natura asjakohase hindamisega. 4.3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Projekteeritav Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik Projektialale jääb projekteeritav Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik (PLO100140073), mis on kogu ulatuses kavandatud arvata piiranguvööndisse (lisa 10 joonis 2.5-1). Projektialal kavandatud tegevuste kontekstis on oluline silmas pidada, et kavandatavas püsielupaigas on kavas seada piiranguid metsaraiele (uuendusraie keelatud) ning ehitustegevusele (püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud vaid rajatiste püstitamine). Kuna kumbagi tegevust pole Sirgala harjutusvälja laiendamise ehitusprojektiga planeeritavas püsielupaigas kavandatud, siis ei ole projektiga kavandatud tegevused vastuolus kavandatava püsielupaiga kaitsekorraga. Küll aga tuleb arvestada ala edaspidisele kasutamisele planeeritud piirangutele, mis hõlmavad sõidukitega sõitmist, rahvaürituste korraldamist, lõkketegemist jms74. KMH aruande koostamise hetkel on püsielupaiga moodustamise menetlus veel pooleli ning ala kaitsekord kinnitamata. Sellele vaatamata tuleb planeeritud piirangutele tähelepanu pöörata ning nendega Mustanina püsielupaika jääva osa kasutamisel arvestada. Lõpliku otsuse ala kaitse alla võtmise vajalikkuse kohta teeb Keskkonnaministeerium. 73 Siin ja edaspidi kaitstavatel aladel esmakordselt nimetamisel sulgudes keskkonnaregistri kood 74 Keskkonnaministri määruse „Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu seletuskiri. Edaspidi viidatud kui võtmeheinte kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 59 Kaitstavatest loodusobjektidest jääb projektiala mõjualasse veel kaks I kaitsekategooria linnuliigi püsielupaika (Hundinurga väike-konnakotka ja Narva karjääri kalakotka püsielupaik), neid on käsitletud lähtuvalt püsielupaikades elutsevate liikide kaitsevajadustest peatükis 0. Muudest kaitstavatest loodusobjektidest jääva projektiala mõjualasse kaitsealuste liikide elupaigad, millest tuleb täpsemalt juttu alljärgnevates peatükkides. 4.3.2 Mõju taimestikule Planeeritava ehitusprojektiga kavandatud tegevuste osas võib kõikide kaitstavate taimeliikide puhul pidada otseselt isendeid ja sageli ka leiukohti hävitavateks tegevusteks kasvupinnase ulatuslikku kahjustamist selliste tegevuste läbi nagu:  puistangute tasandamine,  teede oluline laiendamine liikide kasvualale,  soostuvatest-sammalduvatest märgaladest või metsamullast pidev üle- ja läbisõitmine,  taimkatte hävitamine sagedase tulistamise/plahvatuse tagajärjel,  raadamine. Sealjuures on viimane neist kõige laialdasema mõjuga. Ulatuslik raadamine põhjustab väljakujunenud taimestiku (ja loomastiku) liigilise koosseisu kiiret ja ulatuslikku teisenemist. Samuti võib see endaga kaasa tuua levikutõkkeid ehk killustada elu- ja kasvukohti. Raadamisega võib kaasneda ka müra ja lubjakivitolmu levik kaugemale ümbrusesse. Siinjuures on andmete tõlgendamisel oluline tähele panna, et projektialal 2021. aastal korraldatud müra modelleerimisel ei ole arvestatud piirkonna metsa ja kõrghaljastusega, mistõttu iseloomustavad mürakaardid juba halvimat ehk müra levikut soodustavat olukorda (vt täpsemalt ptk 4.1). Lisaks põhjustab raadamine enamasti laiema ala mikroklimaatiliste tingimuste (valgus, tuul ja sademed) muutumist (servaefekt) (Palo, 2020). Teaduskirjanduses pakutakse, et metsataimede jaoks on servaefekti mõjuulatus olenevalt liigist 12 kuni 60 m75. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades kavandatud tegevuste elluviimisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses seatud piirangutega, mille järgi on I ja II kaitsekategooria taimeliikide hävitamine ja kahjustamine keelatud (LKS § 55 lg 7) ning III kaitsekategooria taimi keelatud hävitada ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kasvukohas (LKS § 55 lg 8). Alljärgnev tabel annab ülevaate projektiga kavandatud tegevuste mõjualalt (hõlmab kavandatavat raadamisala, mis kattub suuresti militaarrajatisteks planeeritud aladega) leitud ja võimaliku servaefekti alale (raadamisala ümbritsev 60 m laiune puhver) jäävatest kaitsealustest taimedest ja kavandatud raadamise potentsiaalsest mõjust neile (2021. aasta taimestiku uuringu põhjal, lisa 6). Lisas 10 esitatud joonis 4.3-1 kujutab nende taimeliikide projektialal asuvaid leiukohti. Tabel 4.3-1 Ülevaade projektiga kavandatud tegevuste alal ja selle potentsiaalses servaefekti mõjualas esinevatest kaitsealustest taimeliikidest. Liik (kaitsekategooria) Tavapärane kasvukoht Raadamise mõju Virgiinia võtmehein (I) Metsades ja võsastikes Negatiivne, poolvari vajalik Pigem negatiivne, poolvari Kõdu-koralljuur (II) Soodes, raba- ja soometsades soovitatav Kuuse-segametsades ja Kaunis kuldking (II) Negatiivne, poolvari vajalik puisniitudel Soohiilakas (II) Lubjarikastes soodes, kallastel Puudub Madal unilook (II) Niisketel lubjakivialadel Puudub 75 Kohv, K. Eestimaa Looduse Fond. (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring 60 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Liik (kaitsekategooria) Tavapärane kasvukoht Raadamise mõju Niisketel niitudel, nõrgveega Balti sõrmkäpp (III) Puudub aladel Vööthuul-sõrmkäpp (III) Segametsades ja puisniitudel Poolvari soovitatav Kahkjaspunane sõrmkäpp Niidud ja sood Puudub (III) Leht- ja segametsades, Laialehine neiuvaip (III) Poolvari soovitatav puisniitudel Pruunikas pesajuur (III) Leht- ja segametsades Poolvari vajalik Hall käpp (III) Niitudel ja puisniitudel Puudub Kahelehine käokeel (III) Niitudel ja hõredates metsades Puudub Raadamisala mõjupiirkonda (kavandatud laskevälja LV-2 kagupiiri taha) jääb üks virgiinia võtmeheina kasvukoht, kus 2021. aasta inventuuril leiti kokku kolm taime, mis jäävad planeeritavast raadamisalast umbes 40 m kaugusele. Võtmeheinte kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja järgi on virgiinia võtmeheinale vajalik vähemalt 30 m laiune puhverala isendite ümber (2021. aasta kaitsealuste taimede uuringu järgi 20-30 m), mis tagab neile vajalikud niiskus- ja valgustingimused ning välistab servaefekti mõjud. Kuna planeeritav raadamisala jääb leitud taimedest kaugemale, siis projekti elluviimisega virgiinia võtmeheina kasvukohti ei mõjutata. Samas on oluline tähele panna, et projekt planeeritakse ellu viia pikema aja jooksul (viie ja enama aasta perspektiivis). Kuna virgiinia võtmeheinale potentsiaalselt kasvukohaks sobiv ala ulatub osaliselt ka kavandatavale raadamisalale, siis ei saa välistada, et sobivate kasvutingimuste püsimisel liik selle ala siiski vahepeal asustab. Eriti võttes arvesse, et virgiinia võtmehein võib aastaid elada vaid seenjuurena, rohelisi lehti kasvatamata. Seetõttu on projekti sujuvaks kulgemiseks oluline arendustegevusega võimalikult aegsasti edasi minna. Juhul kui hiljem arendusalalt virgiinia võtmeheina taimi siiski leitakse, siis on esimese valikuna soovitatav taimede leiukohas ja sellest 30 m raadiuses jätta mets raiumata. Kui raadamine on siiski vajalik, tuleb alal leiduvad taimed enne metsaraiet Keskkonnaameti loa alusel virgiinia võtmeheintele sobivasse kasvukohta ümber asustada. Võtmeheinad sõltuvad täielikult seensümbiondi olemasolust, seega tuleb ümberistutamine kõne alla vaid kohta, kus on olemas seensümbiondi jaoks sobivad tingimused. Soovitatav on taimed istutada ümber olemasoleva kasvukoha sees väljaspoole raadamisala, samuti võib need asustada loodavasse Mustanina püsielupaika, kus kasvukohale on tagatud ka vajalik kaitsekord (lisa 10 joonis 4.3-1). Nii kõdu-koralljuurel kui kaunil kuldkingal jääb osa leitud isenditest raadamisalale. Kõdu-koralljuure üksikute taimedega ainus teadaolev kasvukoht on läänepoolset laskevälja (LV-1) läbiva tee servametsas. Kauni kuldkinga isendid jäävad planeeritavale raadamisalale idapoolse laskevälja (LV-2) põhjaosas (kokku loendatud vähemalt viis puhmikut) ja granaadiviskekohas (G1) (leiti kaks puhmikut). Lisaks jäävad kuldkinga taimed raadamisala mõjupiirkonda (arvestades võimalikku servaefekti) kavandatud PA lõhkamisala ümbruses (umbes 40-50 m kaugusele raadamisalast). Variant 1 (eelistatud): Kuna mõlema liigi jaoks on poolvari vajalik, siis on soovitatav säilitada liikide kasvukohad valikraietega majandatava metsana ning teede väljaehitamisel piirduda võimalikult suures ulatuses olemasolevate teetrassidega. Vajadusel teede servast langetada suured puud, kuid tuleks alles jätta noored puud ja hõrendatud sarapuupõõsad. Puistu hooldamist tuleb edaspidi jätkata, säilitades poolvarjulised tingimused. Üldkatvust ei ole soovitav viia alla 60%, sest siis metsaalune rohtub väga tugevalt ja viltjas kõrrelistest kulukiht halvendab kasvutingimusi. Ei sobi ka alade majandamine väikese langi või häiluna. Majandamine peab toimuma talvisel ajal külmunud maapinnalt, soovitavalt lumikattega ajal. Raiejäätmed on soovitav eemaldada või kui see on võimatu, siis jälgida, et tekiksid vähemalt 100 ruutmeetri suurused alad, kus pole olulisel määral raiejäätmeid. Pigem võivad raiejäätmed olla kuhjas www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 61 väga rohtunud kohtades, seevastu mõõduka taimkatte ja samblaga kaetud alad võiksid olla okstest ja tüvedest puhastatud (Palo, 2020). Käpaliste kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt on kaunile kuldkingale hädavajalik puhver ümber kasvukohtade 30 m, seega PA lõhkamisalal planeeritud raadamine eeldatavasti kauni kuldkinga kasvukohti ei mõjuta. Küll aga tuleb arvestada, et kogu planeeritav raadamisala on potentsiaalselt liigile sobilik kasvukoht ning isendite leidmisel tuleb need raadamisalalt Keskkonnaameti loa alusel ümber asustada (vt täpsemalt järgmine lõik). Variant 2: sarnaselt virgiinia võtmeheinale jäävad ka käpaliste puhul kõige suurema tõenäosusega ümberistutatud taimed ellu seal, kus sama liiki juba kasvab, sest selles kohas sobivad kasvutingimused nii taimeliigile kui ka sellega sümbioosis olevale seenele. Seega juhuks, kui osutub möödapääsmatult vajalikuks täielikult raadata (põõsaid ja nooremaid puid säilitamata) ja hilisemalt ka aktiivselt kasutusele võtta (tee-ehitus, lõhkamine, kaeved vmt elutingimusi pöördumatult muutev tegevus) kauni kuldkinga või kõdu-koralljuure väga heas seisundis leiukoht, tuleb elujõulised isendid Keskkonnaameti loa alusel ümber asustada. Sobivaim aeg ümberistutamiseks on tõenäoliselt hilissügis, kuid see tähendab vajadust taimed/puhmikud suvisel ajal märgistada, et need sügisel leitavad oleks (Palo, 2020). Soovitatav ala, kuhu taimed ümber asustada, on toodud lisas 10 joonisel 4.3-1 (Kauni kuldkinga kasvukoht). Nii soohiilaka kui ka madala unilooga kasvukohad on seotud tegevusalal paiknevate lagealadega (tihti teede servades), seega raadamine neid eeldatavasti ei mõjuta. Küll aga võib taimi kahjustada teede rekonstrueerimine, sh laiendamine soohiilaka või madala unilooga kasvukohta. Võimalusel tuleb soohiilaka ja madala unilooga kasvukohtades vältida teede laiendamist. Kui see siiski on hädavalikvajalik, peab laiendusalale jäävad taimed neile sobivasse kasvukohta alalt ümber asustama. III kaitsekategooria taimeliikidel (vööthuul-sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, pruunikas pesajuur, balti sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, hall käpp ja kahelehine käokeel) jäävad projektialal planeeritud tegevuste alale ja selle mõjupiirkond (60 m puhvrisse) üksikud taimed. Suurem osa liikide leiukohtadest (nende hulgas esinduslikumad leiukohad) jäävad tegevusalalt välja. Planeeringualal kasvavate üksikute III kaitsekategooria taimede hävimine kavandatud tegevuse käigus nende kohaliku asurkonna seisundit ei mõjuta, mistõttu leevendavate meetmete rakendamine pole vajalik. Kokkuvõtvalt saab projektialal kasvavate kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade säilimiseks tuua järgnevad soovitused ja meetmed:  kõdu-koralljuure ja kauni kuldkinga kasvukohtades on soovitatav säilitada liikide kasvukohad valikraietega majandatava metsana ja teede väljaehitamisel piirduda võimalikult suures ulatuses olemasolevate teetrassidega;  soohiilaka ja madala unilooga kasvukohtades on soovitatav vältida teede laiendamist;  kui eelnevaid soovitusi pole toodud taimeliikide kasvukohtades võimalik rakendada, tuleb taimed neile sobivasse kasvukohta ümber istutada. 4.3.3 Mõju linnustikule Järgnevates lõikudes on käsitletud Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti elluviimisega kaasnevat mõju planeeringualal ja selle mõjualas elutsevatele lindudele tuginedes 2020. a valminud OÜ Xenus uuringule (lisa 7). Laias laastus võib projekti elluviimisega kaasnevad võimalikud mõjud jagada kaheks:  lokaalsed (elupaikade ja pesade hävimine ning häirimine arenduse rajamise ajal);  projektialast laiema ulatusega (häirimine harjutusvälja kasutamise ajal). 62 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 4.3.3.1 Elupaikade ja pesade hävimine ning häirimine arenduse rajamise ajal Harjutusvälja arenduse käigus on kavas ulatuslik raadamine ja muud tööd. Alale jäävad lindude elupaigad ja pesad võivad hävida otseselt arenduse rajamise käigus (nt raadamisalale jäävad metsalindude pesad). Kuid lisaks kaasneb arenduse rajamisega oluline häirimine (eeskätt mürana). Häirimise tõttu võivad vanalinnud pesa hüljata või sellest liiga kaua eemal viibida. Sellega omakorda võib kaasneda munade või pesapoegade jahtumine ja hukkumine ning suureneda kisklus. Seega tõenäoliselt hukkuksid pesitsusajal toimuvate arendustööde tõttu nii kaitsealuste kui tavaliste linnuliikide pesad ja pojad. Raadamisalale jäävad öösorri, vahetusse lähedusse ka mitmete teiste kaitsealuste linnuliikide elupaigad. Lisaks jäävad teeninduskeskuse tiikide ümbrusesse sarvikpüti, väiketülli ja roo- loorkulli elupaigad. Tiigid on kavas senisel kujul säilitada, mistõttu säilivad ka seal elutsevate liikide elupaigad. Pesade ja poegade hukkumist saab vältida, ajastades raadamise ja suuremad pinnasetööd võimalusel väljaspoole pesitsusperioodi 1.04-20.07. Raadamisele minevad elupaigad ei ole harjutusvälja piirkonnas unikaalsed ning tööde selline ajastus jätab alal pesitsevatele lindudele võimaluse leida uus pesitsuskoht. Arvestades, et inimeste liikumine ja märkimisväärne müra kaasneb ka praeguse ja tulevase harjutusvälja tegevusega, on tegu soovitusega. Oluline on säilitada vanametsa elementidega metsariba harjutusvälja idaservas. Eeldades, et PA lõhkamisala ohutusala ei raadata, metsariba säilib. Soovitav on ala põhjaservas tulevase ligipääsutee piirkonnas säilitada tee ja raudtee vaheline puisturiba, et vähendada häiringut laanerähni (II kaitsekategooria) elupaigale KLO9120368 ja laanepüü (III kaitsekategooria) elupaigale KLO9120218. Kokkuvõtvalt saab projektialal asuvate lindude elupaikade kaitseks välja tuua järgnevad soovitused:  raadamised ja suuremad pinnasetööd korraldada väljaspool pesitsusperioodi 1.04-20.07;  säilitada vanametsa elementidega metsariba harjutusvälja idaservas;  tulevase ligipääsutee piirkonnas säilitada tee ja raudtee vaheline puisturiba. 4.3.3.2 Müra ja häirimine harjutusvälja kasutamise ajal Põhjalikke ja ülevaatlikke uuringuid militaarmüra mõjust lindudele on tehtud väga vähe. Rohkem on uuritud transpordist ja viimastel aastatel ka tuulikutest tingitud müra mõju76. Nende põhjal peetakse üleüldiselt lindudele häirivaks 42-47 dB (keskmiselt 45 dB) ületavat mürataset. Kuid siinjuures on oluline märkida, et lindude tundlikkus mürahäiringu suhtes on lisaks liigispetsiifiliselt ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv. On teada, et helivahemik, mida eri linnuliigid kuulevad, võib olla väga erinev. Häirimistundlikud on eelkõige röövlinnud ja kanalised, samuti sookurg, vähem häirimistundlikeks peetakse nt rähnilisi (Pehlak, 2020). Samuti on häiringutega harjumine loomariigis üldlevinud nähtus77. Ka harjutusväljal ja selle ümbruses pesitsevad isendid on tõenäoliselt harjutusväljalt ja põlevkivikaevandusest lähtuva mürahäiringuga teatud määral harjunud või on tegu häirimise suhtes tolerantsemate isenditega (tõenäoliselt kombinatsioon mõlemast). Seda kinnitab nt öösorri arvukas esinemine harjutusalal (liigile häiriv müratase kirjanduse andmetel 47 dB (A)) ja kalakotka edukas pesitsemine kaevandusalal harjutusvälja läheduses. Lindude jaoks on häirivad pigem üksikud võimsad mürasündmused pesitsusajal, kui aasta keskmine müratase, kuid kõrge müratasemega suurõppusi on Sirgala harjutusväljal toimunud ka senise tegevuse jooksul (Pehlak, 2020). Samuti toimub piirkonnas asuvates Sirgala ja Narva karjäärides sisuliselt igapäevaselt lõhkamisi (Alkraneli 2021. a mürauuring). Arenduse järgselt muutub harjutusvälja kasutus senisest intensiivsemaks, ulatudes ligikaudu 300 päevani aastas. 2021. a Akukoni koostatud Sirgala laiendatud harjutusvälja müra modelleeringu uuringu 76 Agu Leivitsa suulised andmed (18.11.2021) 77 Larkin, R., P. (1996). Effects of military noise on wildlife: a literature review www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 63 kohaselt oli harjutusväli 2019. a kasutusel 244 päeval, 2020. a oli kasutuspäevade arv COVID-19 kriisist tingituna väiksem. Harjutusvälja intensiivsema kasutusega kaasneb ka suurenenud inimeste liikumine ja müra, mis omakorda võib lindudele tuua kaasa lisahäiringuid ning potentsiaalselt pesitsusalade hülgamist. Linnustikku mõjutava mürahäiringu analüüsimisel on arvestatud, et suurekaliibriliste relvade üksikuid mürasündmusi, mis on suurima mürahäiringuga ja mõjutavad väga suurt maa-ala, toimub harjutusalal ebaregulaarselt juba praegu ja see jätkub nii ka tulevikus. Seetõttu iseloomustavad linnustikku potentsiaalselt mõjutavaid mürahäiringuid kõige adekvaatsemalt tüüpilise harjutuspäeva mürataseme muutused. Ptk-s 4.1 on täpsemalt käsitletud Sirgala harjutusvälja laiendamisega kaasneva mürahäiringu mõju. Lihtsustatult öeldes jääb projekti elluviimisel tüüpilise harjutuspäeva müraolukord harjutusväljast lõunasuunas samaks (võimalik on väike mürataseme vähenemine), mõningane (umbes 5 dB) mürataseme suurenemine toimub harjutusväljast ida- ja kagusuunas. Muudes suundades (kirre, loe, põhi ja lääs) kaasneb harjutusvälja laiendamisega tõenäoliselt arvestatav mürataseme suurenemine (10-20 dB võrra). Alljärgnevalt on analüüsitud projekti elluviimisega kaasneda võiva mürahäiringu mõju neile häirimistundlikele linnuliikidele, kelle elupaigad jäävad Sirgala harjutusvälja laiendamisel tüüpilisel harjutuspäeval lindude jaoks häirivaks peetava mürataseme alale (st müratase minimaalselt 45 dB). Need liigid on: kalakotkas, väike-konnakotkas, kanakull, metsis ja laanepüü. Liikide projektiala mõjualas asuvaid elupaiku illustreerib lisa 10 joonis 4.3-2. Kalakotka 2020. aastal leitud elupaik (KLO9127198) jääb projektialast umbes 1 km kaugusele lõunasse. Elupaigas asuv pesapuu kuulub koos seda 200 m raadiuses ümbritseva alaga püsielupaika, kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord (LKS § 50 lg 2 p 2 ja lg 4). Kavandatud tegevustega mürahäiring elupaigas eeldatavasti ei suurene, seega projekti elluviimisega kalakotka elupaigale ebasoodsat mõju ei kaasne. Mõjupiirkonnas asuv väike-konnakotka pesapaik (KLO9127215) avastati samuti 2020. aastal. Pesapuu koos seda ümbritseva 100 m laiuse alaga asub püsielupaigas, kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord (LKS § 50 lg 2 p 4 ja lg 4). Väike-konnakotka elupaik jääb projektialast 5,3 km kaugusele kirdesse ning 2021. aasta mürauuringu põhjal võib selles suunas mürahäiring arvestatavalt suureneda. Väike-konnakotkas ei ole vähese või ühekordse häirimise suhtes eriti tundlik, küll aga võib hüljata pesa läheduses (kuni 450 m kaugusel) tehtava kärarikka metsatöö või sagedase külastamise tõttu78. Ka liigi tegevuskavas on viidatud, et Eestis on häiretegurina eelkõige olulisemad pikaajalised häirivad tegevused pesapaikade läheduses. Kõnealune liigi elupaik jääb projektialast üle 6 km kaugusele. Siinkohal on ka oluline tähele panna, et 2021. aastal valminud arenduse järgse olukorra müramudelis ei arvestatud piirkonnas kasvava metsaga, millel võib nii suure vahemaa taha olla mõningane müra summutav mõju. Eelnevast lähtuvalt on projektiga kavandatud tegevuste elluviimisega kaasnev ebasoodne mõju väike-konnakotka elupaigale vähetõenäoline. Kuna tegu on kõrgeimasse kaitsekategooriasse kuuluva liigiga ja ebasoodne mõju pole täielikult välistatud, on oluline liigi seisundit mõjupiirkonda jäävas pesapaigas jälgida. Seirevajaduse katab riiklik seire (liigi tegevuskava järgi igal 3. aastal79). Mõjupiirkonnas asuv kanakulli elupaik (KLO9128738) avastati 2021. aastal. Ka see paikneb projektialast kirdes ja jääb potentsiaalselt suureneva mürahäiringuga alale. Kanakulli kaitsetegevuskava järgi on liik sarnaselt väike-konnakotkale pesitsusajal häirimise suhtes tundlik, kuid seda peamiselt vahetult elupaiga (300 m raadiuses) ümbruses toimuvate suurte häiringute (nt metsaraie) suhtes80. 78 Kontkanen, H., Nevalainen, T. ja Lõhmus, A. (2004). Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Edaspidi viidatud kui (Kontkanen jt, 2004) 79 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava on kinnitatud Keskkonnaamet 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 64 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Kõnealune elupaik jääb projektialast üle 4 km kaugusele, seega eeldatavasti kavandatud tegevuste elluviimisega kanakulli elupaiga kvaliteeti oluliselt ei mõjutata. Otstarbekas on liigi seisundit mõjupiirkonda jääval pesitsusalal jälgida. Seirevajaduse katab riiklik seire (liigi tegevuskava järgi igal 5. aastal). Metsisel jääb projektiala lähistele kaks elupaika (hõlmab mänguala koos puhvriga). Rikardi elupaik (KLO9101370) asub projektialast põhjasuunas. Tegu on 2005. aastast teada oleva üksikute kukkedega (maksimaalselt 2 lindu) elupaigaga, mis asub väljaspool kaitstavat ala. Teine, Kurtna-Valgejärve elupaik (KLO9123769) asub vahetult projektiala edelapiiri taga. Selle ainukene vaatlus pärineb 2017. aastast ja siis vaadeldi elupaigas olevas mängus kolme metsise kukke. Kurtna-Valgejärve elupaik asub valdavas ulatuses Alutaguse rahvuspargis Kurtna piiranguvööndis ja Kurtna sihtkaitsevööndis (liik on ka ala kaitse-eesmärk). Elupaik ulatub väikeses ulatuses ka projektialale, kuid selles piirkonnas pole projektiga tegevusi kavandatud. Mõlemad elupaigad jäävad alale, kus on oodata märgatavat mürataseme tõusu. Tartu Ülikooli 2015. aastal valminud stressihormoonide uuringust nähtus, et sõjaliste harjutustega kaasnev mürafooni tõus tõstab lähedal elutsevate metsiste stressihormoonitaset, kuid müra olulisust (eeskätt mõju mängudele ja pesitsemisele) ei ole veel tõestatud81. Aastatel 2016-2020 korraldati Kaitseväe harjutusväljadel ja Kaitseliidu lasketiirude naabruses lisaks riiklikule seirele ka Kaitseväe harjutusväljade ja Kaitseliidu lasketiirude seireprogrammide raames mitmeid eluslooduse seiretöid, millest peamiseks oli metsise mängude seire. Ilmnes, et harjutusväljade ja lasketiirude kasutuspiirangute (sh ajalised piirangud mürahäiringute vältimiseks) iseloomul ei näi seire käigus kogutud andmete järgi olevat olulist mõju metsise arvukusele. Kasutuspiirangutest selgelt olulisem on elupaikades aset leidnud püsivad muutused (eeskätt ulatuslik metsaraie). Samas viidati, et edasiste seirete puhul tuleks arvestada ka mängupaiga ja müra allika vahelist vahemaad, et selgemalt tõestada või lükata ümber erinevate kasutuspiirangute ja sellest tuleneva müra kui ohuteguri võimalikud mõjud82. Need vaatlused osutavad, et kavandatud tegevuste elluviimisega kaasneda võiva mürahäiringu mõju metsistele ei pruugi olla oluline. Kuid kuna ebasoodne mõju ei ole täielikult välistatud, on vajalik monitoorida mõjualasse jäävaid metsiste elupaiku, võimalusel mõlemat, kuid kindlasti Kurtna-Valgejärve mängu, mis on suurema kukkede arvuga ning paikneb vahetult projektiala servas Alutaguse rahvuspargis (metsis on ühtlasi rahvuspargi kaitse-eesmärk). Seire tuleb lisada Kaitseväe harjutusväljade ja Kaitseliidu lasketiirude seireprogrammi ning korraldada loendusi tihemini (nt igal 3. aastal) kui riikliku seire raames (iga 5 aasta tagant), otstarbekas on ühildada seiresamm muudel Kaitseväe/Kaitseliidu harjutusaladel korraldatava metsiseseirega. Käimasolev harjutusväljade ja lasketiirude metsiste mängupaikade seireprogramm on korraldatud koostöös riikliku seire korraldajaga (Keskkonnaagentuur) kuue aastase perioodina aastani 202683. Otstarbekas on lülitada siin KMH aruandes ette nähtud metsise seire käimasolevasse programmi. Selle lõppedes hinnata seire jätkamise vajadust. Laanepüü elupaik (KLO9120218) asub vahetult projektiala põhjapiiri taga Vaivara maastikukaitsealal (pole ala kaitse-eesmärk). Laanepüü pesitsusala avastati seal 2012. aastal (hilisemad vaatlused puuduvad). Sarnaselt teistele metsakanalistele on ka laanepüü pesitsusajal häiringute suhtes tundlik. Tema elupaik jääb alale, kus kavandatud tegevuste elluviimisel mürahäiring eeldatavasti oluliselt suureneb, millel omakorda võib olla mõju laanepüü elupaigakvaliteedile. Militaartegevusega kaasneva häiringu mõjusid laanepüüle pole uuritud (erinevalt metsisest). Seega tuleb lähtudes ettevaatusprintsiibist eeldada, et mürataseme tõusul võib olla mõju laanepüü elupaiga kvaliteedile. Seetõttu on oluline, et tal oleks lähipiirkonnas projektialast kaugemal teisi sobivaid elupaiku, kuhu vajadusel ümber asustuda. Liik eelistab metsi, mis on harvendamata ja vanuselt vähemalt keskealised. Talle sobivad kuuse enamusega, kuid ohtrate lehtpuudega puistud, mis on rikkalikud rohurinde poolest. Taolisi metsi projektialast kaugemal küll esineb, kuid need on mitmel pool 81 Tilgar, V., Ojaste, I., Saag, P. 2015. Metsise (Tetrao urogallus) stressitase seoses sõjaliste harjutustega. Hirundo 28 (1): 1−9. 82 Leivits, M. 2020. Eluslooduse seiretööd Kaitseväe harjutusväljadel ja Kaitseliidu lasketiirudes 2016-2020. Keskkonnaagentuur 83 Kaitseväe harjutusväljade ning Kaitseliidu lasketiirude ja õppeväljakute seireprogramm aastateks 2021-2026 www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 65 majandatud ja seetõttu on ümbruses laanepüüle elupaiganõudluste poolest sobivaid asenduselupaiku vähe. Hiireviu kolm võimalikku pesaterritooriumi (leiukohta) leiti 2021. aastal korraldatud haudelindude inventuuril. Üks pesapaikadest asub olemasoleval harjutusvälja keskosas, üks jääb projektiala piirist itta ja kolmas põhja. Kirjanduse põhjal on hiireviu pesitsusajal (15. märtsist kuni 31. juulini) häirimise suhtes tundlik ning sel ajal tuleks vältida mürarikkaid töid kuni 450 m raadiuses ümber pesa. Hästi uuritud populatsioonides on seni teadaolevalt häirimise tõttu ebaõnnestunud pesitsuste osakaal siiski suhteliselt väike (Kontkanen jt, 2004). Antud juhul seab hiireviu müratundlikkuse kahtluse alla asjaolu, et liigi kaks kolmest leitud pesitsusterritooriumist paiknevad olemasoleval harjutusalal või üsna selle piir lähistel ja seega kindlasti olemasoleva harjutusala mõjualas. Seda arvestades võib eeldada, et harjutusvälja laiendamisega olulist mõju liigi elupaikadele ei kaasne. Lisaks on piirkonnas küllaldaselt mitmekesist ja mosaiikset maastikku, kus hiireviu võib vajadusel uue elupaiga leida (liik pole metsatüübi osas väga valiv ning võib asustada ka majandatud metsi; Kontkanen jt 2004). Roo-loorkulli ainuke elupaik leiti samuti olemasoleva harjutusvälja põhja piiri tagant projektiga teeninduslinnakuks kavandatud alal olevate tiikide juurest. Sarnaselt hiireviule seab ka roo-loorkulli puhul müratundlikkuse kahtluse all fakt, et liigi teadaolev pesitsuspaik asub olemasoleva harjutusala vahetus läheduses ja mõjualas. Sellest saab järeldada, et harjutusvälja laiendamisega olulist mõju liigi elupaikadele ei kaasne. Eestis on roo-loorkull levinud kõikjal, kus esineb roostunud veekogusid või muid kõrgrohustuga märgalasid, mille ümber leidub piisavalt toitumiseks sobivat avamaastikku (liigi ohustatuse hinnang, 2019). Piirkonnas leidub roo-loorkullile sobivaid elupaiku mitmel pool ning liigi kohalikku asurkonda kavandatud tegevuste elluviimisega oluliselt ei mõjutata. Sookure ainuke 2021. aasta leid jääb projektiala loodeserva ja seal toob projekti elluviimine tõenäoliselt kaasa olulise mürataseme suurenemise. Liik elutseb mitmesugustel märgaladel ja soodes84. Taolisi elupaiku on Puhatu soostikus küllaldaselt ja sookurg võib seal vajadusel uue elupaiga leida. Projekti elluviimine liigi kohalikku asurkonna oluliselt ei mõjuta. Tuginedes eeltoodule saab kokkuvõtvalt välja tuua järgnevad meetmed, mis on vajalikud lindude jaoks potentsiaalset oluliste mürahäiringute leevendamiseks:  Kaitseväe harjutusväljade ja Kaitseliidu lasketiirude seireprogrammi tuleb lisada metsise Kurtna-Valgejärve mäng, soovitatavalt ka Rikardi mäng. Võimalusel ühildada seiresamm muudel Kaitseväe/liidu harjutusaladel korraldatava metsiste seirega (minimaalselt 3-aastane seiresamm kehtiva seireprogrammi lõpuni 2026. aastal) ning korraldada seire koostöös riikliku seire korraldaja Keskkonnaagentuuriga. Seire lõppedes hinnata seire jätkamise vajadust.  erinevate mõjutegurite olulisuse välja selgitamiseks, järelduste tegemiseks ja vajadusel meetmete väljatöötamiseks on oluline seire käigus kogutud teave programmi lõppedes koondada ja analüüsida (analoogselt M. Leivitsa 2020. aastal koostatud aruandele). Eesmärk on selgitada välja arendustegevusega kaasneda võiva mürahäiringu olulisus, mis omakorda on alusinfoks võimalike leevendavate meetmete seadmiseks. 4.3.4 Mõju loomastikule ja rohelisele võrgustikule Projektiala jääb pea tervikuna rohevõrgustiku tugialale. Peamiseks rohevõrgustiku toimimist mõjutavaks tegevuseks võib pidada projektis kavandatud raadamist. Kavandatud tegevuste elluviimisega kaasneva mõju hindamiseks piirkonna rohevõrgustikule lähtutakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes seatud tingimustest, kuna need täpsustavad Ida-Viru maakonnaplaneeringus määratud üldisi tingimusi. Sealjuures on nii Narva-Jõesuu linna kui ka Toila valla puhul võetud aluseks üldplaneeringute eelnõud (Alutaguse vallas jääb projektiala väljaspoole rohevõrgustikku). 84 Leito, A. (2008). Sookurg. Eesti Loodus 2008/10 66 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu eelnõu järgi tuleb Sirgala harjutusvälja laienduse rajamiseks hinnata harjutusvälja arendamise ja kasutamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, vajadust on põhjendatud eelkõige lähtuvalt Viivikonna ja Sirgala külas asuvatest müratundlikest hoonetest. Tingimus on käesoleva KMH aruande näol täidetud. Müratemaatikat on täpsemalt käsitletud ptk-des 2.4.1 ja 4.1. Alljärgnevalt on esitatud asjakohased üldplaneeringu eelnõus seatud kasutustingimused rohevõrgustiku funktsioneerimise tagamiseks:  arendustegevus ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore ega tugialasid selliselt, et see kahjustab oluliselt ulukite liikumist. Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohevõrgustiku säilimist ja toimimist;  üldjuhul tuleb vältida suure tehnilise taristu või muu riigi toimimiseks vajaliku objekti rajamist rohevõrgu alale. Kui see on siiski vältimatu, tuleb vajadusel leida võimalused ökoduktide vms leevendavate meetmete rajamiseks. Kavandatud tegevusega kaasneb rohevõrgustiku tugialal ulatuslik raadamine ja seeläbi maastikuilme oluline muutumine. Rohevõrgustiku toimimist käsitleva kirjanduse põhjal võib ulatusliku metsaraiega kaasneda suure tõenäosusega arvestatav mõju elustiku (eelkõige suurkiskjate, aga ka nt metssigade) liikumisele, kuigi teatud liikidele, nt põdrale, raielangid takistuseks pole. Samuti kaasneb raadamisega elupaikade kadu (nt metsalinnustikul)85 86 87. Sellest lähtuvalt ei ole üldplaneeringu eelnõus toodud kasutustingimused täielikult täidetud. Samuti pole projekti eesmärki silmas pidades võimalik seada mõjusaid leevendavaid meetmeid rohevõrgustiku funktsioneerimise tagamiseks. Samas tuleb arvestada, et elustiku liikumisele ei seata ületamatuid takistusi (nt teed, tarad). Samuti jäävad peamised planeeringualal asuvad elustikurikkamad piirkonnad väljaspoole raadamisala (paiknevad sellest idas ja loodes). Sellest järeldub, et projekti elluviimisega kaasneb Narva-Jõesuu linna jäävale rohevõrgustiku osale ebasoodne mõju, kuid seda võib pidada mitteoluliseks. Toila valla üldplaneeringu eelnõus on Sirgala harjutusvälja laiendamise ehitusprojekti kontekstis oluline kasutustingimus, mille kohaselt ei tohi looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90%. Toila valla territooriumile jääv raadamisala moodustab sealsest tugialast umbes 1%, seega on Toila valla üldplaneeringu eelnõus seatud kasutustingimus täidetud. 4.4 Natura hindamine Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“88 ja juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“89. KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS-e § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärke. 85 OÜ Tirts & Tigu. (2020). Härgla piirkonna rohevõrgustiku analüüs Rapla ja Kohila valla piirialadele jäävas rohekoridoris 86 Eestimaa Looduse Fond. (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring 87 OÜ Hendrikson & Ko. (2018). Rohevõrgustiku planeerimisjuhend 88 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 89 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://keskkonnaamet.ee/elusloodus- looduskaitse/tegevused-kaitstavatel-aladel/natura-hindamine www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 67 Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb pöördumatult või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Natura eelhindamine korraldati KMH programmi raames. Eelhindamine jõudis järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Viivikonna, Mustajõe ja Puhatu loodusaladele ning nende alade puhul ei ole vajadust KMH aruande etapis Natura hindamisega jätkata. Samas jõudis Natura eelhindamine järelduseni, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju esinemine välistatud Kurtna loodusala ja Puhatu linnuala puhul. Seetõttu on toona läbiviidud Natura eelhindamise kohaselt vajalik võimalikke mõjusid Kurtna loodusalale ja Puhatu linnualale täpsustada KMH aruande faasis ja teha Natura hindamine asjakohase hindamise täpsusastmes. Pärast KMH programmis läbiviidud Natura eelhindamist, mille käigus jõuti järeldusele, et tegevuse potentsiaalsesse mõjualasse jäävad Kurtna loodus- ja Puhatu linnuala, on kavandatud tegevustes tehtud mõningaid muudatusi ning lisandunud uut teavet tegevustega potentsiaalselt kaasneda võivate mõjude kohta. Sellest lähtuvalt viiakse alljärgnevalt käesolevas aruandes uuesti läbi Natura eelhindamine ja uuendatakse kavandatavate tegevuste tõenäoliste mõjude prognoosi täiendava info põhjal. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Projektialal kavandatud tegevused ei ole seotud ega vajalikud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitse korraldamiseks ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga kavandatakse olemasoleva Sirgala harjutusvälja laienemist. Lisaks nähakse ette ka uusi rajatisi olemasolevale alale. Projektialal kavandatud rajatiste ehitamine ja raadamine on planeeritud korraldada etappide kaupa vastavalt harjutusvälja arendamise edenemisele umbes kolme kuni viie aasta jooksul. Täpsem ülevaade kavandatavast tegevusest on toodud ptk-s 1. Sirgala harjutusvälja laiendamise ehitusprojekti alale ei jää ühtegi Natura võrgustikku kuuluvat ala. Projektiala lähistele jääb neli loodusala (Kurtna, Mustajõe, Viivikonna ja Puhatu) ning üks linnuala (Puhatu). Projektiala lähistel Natura võrgustikku kuuluvate alade paiknemist kujutab Joonis 4.4-1. 68 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Joonis 4.4-1 Projektiala lähistel paiknevad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad (Allikas: keskkonnaregister, 2022; aluskaart: Maa-amet 2022) Tabel 4.4-2 kirjeldab projektiala lähistel paiknevaid Natura alasid, sealjuures on tärniga märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit (EL) erilist vastutust, silmas pidades seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile. Tabel 4.4-2 Projektiala lähistele jäävad Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid Natura ala Pindala nimetus ja Kaitse-eesmärgid (ha) kood Liigid: karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco Puhatu linnuala columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus 12 785,6 (EE0070106) albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 69 Natura ala Pindala nimetus ja Kaitse-eesmärgid (ha) kood Elupaigatüübid: metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood Puhatu (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad loodusala 12 785,6 (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja (EE0070106) lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi- lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Liigid: laialehine nestik (Cinna latifolia), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), ida-võsalill (Moehringia laterifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja vingerjas (Misgurnus fossilis). Elupaigatüübid: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni Kurtna kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni loodusala 418,5 kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), soostuvad ja soo- (EE0070120) lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Liik: harilik hink (Cobitis taenia). Mustajõe Elupaigatüüp: rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja loodusala 77,7 soo-lehtmetsad (*9080). (EE0070105) Liik: laialehine nestik (Cinna latifolia) Viivikonna Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad loodusala 28,5 kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). (EE0070189) Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Järgnevas tabelis tuvastatakse projektiga kavandatud tegevuste ja Natura 2000 alade vaheline seos ning prognoositakse kas ja milliste alade puhul on tõenäoline projekti realiseerimisega kaasnevate ebasoodsate mõjude teke. Tabel 4.4-3 Mõju prognoosimine projektiala lähistele jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele Natura eelhindamise Natura ala Mõju prognoosimine tulemus 2021. aastal koostatud Sirgala harjutusvälja laienduse ja arendusega linnustikule kaasneva mõju uuringu ning Ebasoodne mõju Puhatu samal aastal koostatud harjutusvälja laiendamisega linnuala kaitse- kaasneva kasutusaegse müra modelleeritud kaardi Puhatu eesmärkidele ei ole põhjal ulatub lindude jaoks potentsiaalselt häiriv linnuala välistatud, seega tuleb müratase (keskm. 45 dB) tüüpilisel harjutuspäeval ka jätkata asjakohase Natura Puhatu linnualale. Seega kaasneb projekti elluviimisega hindamisega. potentsiaalselt mürahäiring (eelkõige harjutusvälja kasutamise ajal). Loodusala asub projektialast umbes 3,6 km kaugusel ja Puhatu Ebasoodne mõju Puhatu selle kaitse-eesmärgid ei ole kavandatava tegevuse loodusala loodusalale on välistatud. mõjualas. Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti KMH programmi raames läbiviidud Natura eelhindamise tulemusena leiti, Kurtna et kuna tol hetkel puudus täpsem info alternatiivsete Ebasoodne mõju Kurtna loodusala materjalide kasutamise osas, siis polnud võimalik loodusalale on välistatud. välistada ebasoodsat mõju projektialast umbes poole kilomeetri kaugusele jäävale Kurtna loodusalal 70 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Natura eelhindamise Natura ala Mõju prognoosimine tulemus kaitstavale järvistule. Sellest lähtuvalt tehti eelhinnangus ettepanek jätkata asjakohase hindamisega KMH aruande etapis. Täiendavate uuringute (OÜ Inseneribüroo Steiger) põhjal on selgunud uued olulised asjaolud. Olemasoleva harjutusväljaku ala põhjaveetaset kontrollib hetkel töötavate karjääride (peamiselt Sirgala, Sirgala II ja Narva karjäär) veekõrvaldus. Põlevkivi kaevandamise lõpetamisel jääb vee liikumine isevoolseks, kuna lõppeb veerežiimi reguleerimine pumpamise abil. Projektialalt liigub vesi Mustajõkke ning sealt suunatakse see omakorda Narva jõkke. Harjutusvälja laiendamisel puudub mõju Kurtna järvistu veerežiimile. Mustajõe Loodusala asub harjutusväljast üle 3 km kaugusel ja selle Ebasoodne mõju Mustajõe loodusala kaitse-eesmärgid ei ole kavandatava tegevuse mõjualas. loodusalale on välistatud. Loodusala on moodustatud metsaelupaikade kaitseks ja see asub harjutusvälja projekteerimisala piirist Ebasoodne mõju Viivikonna mõnekümne meetri kaugusel. Metsaelupaikade soodsat Viivikonna loodusalale on loodusala seisundit lähedal asuva harjutusala arendamine (müra välistatud. jm) aspekt ei mõjuta ning ka ebasoodne mõju loodusala kaitse-eesmärkidele ei ole oodatav. Natura eelhindamise tulemused Natura eelhindamisest järeldub, et kavandatud ehitusprojekti rakendamisel on välistatud ebasoodsate mõjude avaldumine järgmistele Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele: Puhatu, Kurtna, Mustajõe ja Viivikonna loodusala. Need Natura 2000 alad ei ulatu planeeritud ehitusprojekti potentsiaalsesse mõjualasse ja säilib olemasolev olukord. Tulenevalt Natura eelhindamise järeldustest ei ole neil aladel vaja Natura asjakohast hindamist korraldada. Natura eelhindamisest järeldub, et kavandatud ehitusprojekti rakendamisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Puhatu linnualale ja selle kaitse- eesmärkidele. Selle ala puhul tuleb jätkata asjakohase hindamisega, mis viiakse läbi järgnevalt. Hindamine on korraldatud tuginedes varasemalt teadaolevale teabele, kuid ka protsessi käigus koostatud linnustiku eksperthinnangule (lisa 7)90. Kasutatakse materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; keskkonnaregistri andmebaasid jms). 4.4.1 Puhatu linnuala Natura asjakohane hindamine Mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus Puhatu linnuala (EE0070106) on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on umbes 12 786 ha ning see on loodud 30 linnuliigi ning nende elupaikade kaitseks. Linnuala jääb terves ulatuses Alutaguse rahvusparki, mis tagab selle siseriikliku kaitse. Linnuala kaitse-eesmärkidest annab täpsema ülevaate tabel 4.4-4. 90 Pehlak, H. (OÜ Xenus). (2021). Sirgala harjutusvälja laienduse ja arendusega kaasnev mõju linnustikule. Edaspidi viidatud kui (Pehlak, 2021) www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 71 Tabelis pole toodud ala siseriiklikke pikaajalisi kaitsekorralduslikke eesmärke. Puhatu linnuala asub Alutaguse rahvuspargis ja sellele pole kaitsekorralduskava koostatud. Enne Alutaguse rahvusparki Puhatu linnualaga samades piirides eksisteerinud Puhatu looduskaitsealale viimati koostatud kaitsekorralduskava periood lõppes 2015. aastal. Kaitsekorralduskavas seatud pikaajalised kaitse- eesmärgid olid püstitatud kaitsekorralduskava kehtimise lõpuni, mistõttu need ei ole täna enam asjakohased91. 91 Drenkhan, R. (2003). Puhatu looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2006-2015 72 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Tabel 4.4-4 Puhatu linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldus. Sealjuures on iga liigi puhul toodud peamised tema kohalikku asurkonda mõjutavad ohutegurid 2019. aastal läbiviidud ohustatuse hindamise põhjal, kui ei ole viidatud teisiti. Standardandmebaas Pesitsevate Esinduslikkus lähtuvalt Kaitse-eesmärgid Kirjeldus paaride kohalikust arvukus populatsioonist92 Üks Eesti väiksemaarvulisemaid metsakakke, käesoleval ajal pesitseb neid vaid 200-400 haudepaari. Enam levinud Eesti läänepoolses osas, keskmisest enam ka Lääne- ja Ida-Viru metsades. Kõige meelsamini Karvasjalg-kakk asustab kuuse-segametsi, kus kasvavad vanad haavad93. Kuid elupaigaks sobib ka majandatud männik, 5-10 B (Aegolius funereus) haavasalu ja kidur rabamännik, kui seal leidub pesaõõnsusi ja läheduses toitumisalasid94. Ohutegurid: metsamajandus, pesitsusaegne häirimine Meil kõikjal veekogudel arvukas läbirändaja, kuid haruldane pesitseja (peamiselt Ida-Eestis), pesitsejate Viupart (Anas arvuks hinnatakse Eestis 50-100 (mõnedel andmetel ka 150-300) paari95. Viupart pesitseb Eestis tavaliselt 15-20 A Penelope) sisemaajärvedel ja -luhtadel96 Ohutegurid: kliimamuutused, jahipidamine Eestis üldlevinud harilik haudelind ja talvituja. Pesitseb igat tüüpi mageveekogude ääres, vähem laidudel ja Sinikael-part (Anas mererannas, talvel elutseb jäävabadel sisevetel ja rannamerel (Jonsson, 2000). 20-30 C platyrhynchos) Ohutegurid: röövlus Eestis väga hajusalt levinud haruldane haudelind, kes pesitseb kuivadel hõreda taimestiku ja paljanduva Nõmmekiur (Anthus liivaga nõmmedel, liivikutel, rannaluidetel ja liivakarjäärides (Jonsson, 2000). 1 B campestris) Ohutegurid: luidete ja liivikute kinnikasvamine Kaljukotkas (Aquila Vt ptk 2.5.3 -97 - chrysaetos) Esineb kogu Eestis, kõige sagedamini Lääne-Eestis. Eestis nähakse neid kakke peamiselt läbirändel, haudelinnuna on ta meil väiksearvuline (10-50 haudepaari). Pesitseb soodes, heinamaadel ja rannaniitudel Sooräts (Asio (Valker, 2014). 2 B flammeus) Ohutegurid: maaparandus märgaladel, poollooduslike koosluste kinnikasvamine ja mahedalt majandatavate rohumaade kadumine 92 A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 93 Valker, T. (2014). Eesti röövlinnud. Kirjastus Varrak. Edaspidi viidatud kui (Valker, 2014) 94 Kontkanen, H jt. (2004). Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Edaspidi viidatud kui (Kontkanen jt, 2004) 95 Kreitsberg, R. (2019). Saame tuttavaks: viupart 96 Jonsson, L. (2000). Euroopa linnud. Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Edaspidi viidatud kui (Jonsson, 2000) 97 Siin ja edaspidi on märgitud (-), kui standardandmebaasis vastavat liiki pole kajastatud www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 73 Standardandmebaas Pesitsevate Esinduslikkus lähtuvalt Kaitse-eesmärgid Kirjeldus paaride kohalikust arvukus populatsioonist92 Eestis on tuttvart üks arvukamaid sukelparte, kelle levila haarab peamiselt Lääne-Eesti saarestiku, Põhja- Tuttvart (Aythya Eesti rannikuala ja Emajõe jõgikonna. Üksikud tuttvardid ka talvitavad meil. Tuttvart pesitseb nii mererannikul, 20-30 C fuligula) suurematel siseveekogudel kui ka väikestel järvedel, jõekoolmetel, laugastel98. Ohutegurid: pole teada Laanepüü (Bonasa Vt ptk 2.5.3 100-150 C bonasia) Sõtkas on meil üldlevinud väiksearvuline haudelind (sisemaal), kelle arvukuseks hinnatakse Eestis 3000-5000 Sõtkas (Bucephala paari. Rändel on ta arvukas. Kui jääolud võimaldavad, jääb arvukalt talvitama99. 15-20 C clangula) Ohutegurid: metsaraie, veekogude reostus Liik on Eestis ebaühtlase levikuga väikesearvuline haudelind ja sagedasem läbirändel. Pesitsevad enamasti Välja-loorkull soostunud heinamaadel (arvukus 100-200 haudepaari) (Valker, 2014). 2 C (Circus cyaneus) Ohutegurid: toitumiseks sobiva avamaastiku hävimine Soo-loorkull esineb kogu Eestis, vähem põhjarannikul. Liik pesitseb soodes, jõeluhtadel ning heinamaadel Soo-loorkull (Circus (arvukus 500-800 haudepaari) (Valker. 2014). 4-5 C pygargus) Ohutegurid: intensiivne põllumajandus Laululuik on Eestis arvukas läbirändaja. Viimastel kümnenditel on ta meil ka pesitsema hakanud, peamiselt Laululuik (Cygnus rabajärvedel. Haudeasurkonna suuruseks hinnatakse 150-200 paari. Vähesed ka talvitavad100. 1-2 B cygnus) Ohutegurid: kokkupõrked tehiskonstruktsioonidega, häirimine, pliihaavlite jätkuv kasutamine, röövlus Väikepistrik elutseb Mandri-Eesti põhjapoolses osas, kus eristub kolm peamist esinemisala (Loode-Eesti, Kesk-Eesti ja Ida-Virumaa). Eestis on ajalooliselt väikepistriku pesitsuspaigaks olnud kiduravõitu hõredad Väikepistrik (Falco männipuistud (raba-, siirdesoo- ja kõdusoometsad, noored või madalaboniteedilised arumännikud ja - - columbarius) puisrabad). Viimasel aastakümnel on enamik paare asustanud kultuurmaastiku männipuistusid. Eesti oludes sõltub väikepistrik hallvarese (harvem ronga või haraka) pesade paiknemisest (ohustatuse hinnang, 2019). Ohutegurid: häirimine, juhuslikud tegurid (Pehlak, 2021). Eestis väga haruldane haudelind (2-5 haudepaari)101, kes pesitseb enamasti riigi idaosa järvedel ja suurtel Järvekaur (Gavia rabalaugastel. Järvekaur on avamerel harilik läbirändaja ja väikesearvuline talvituja (Jonsson, 2000). 1 A arctica) Ohutegurid: häirimine, soode kuivendamine, veekogude eutrofeerumine, turbakaevandamine, kaaspüük 98 Eesti selgroogsed. (2022). Tuttvart 99 Linnuvaatleja. (2022). Sõtkas 100 Linnuvaatleja. (2022). Laululuik 101 Elts, J jt. (2019). Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013-2017. Hirundo 2019 32 (1) 1-39. Edaspidi viidatud kui (Elts jt, 2019) 74 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Standardandmebaas Pesitsevate Esinduslikkus lähtuvalt Kaitse-eesmärgid Kirjeldus paaride kohalikust arvukus populatsioonist92 Merikotkas on levinud Eesti rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal. Merikotkas pesitseb Merikotkas vanades metsades, kus pesametsa keskmine vanus on lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120-130 (Haliaeetus aastat. Eestis pesitseb praegu ca 290-330 paari merikotkaid102 - - albicilla) Ohutegurid (kaitse tegevuskava kohaselt103): keskkonnamürgid, pliihaavlite jätkuv kasutamine, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, hukkumine tehiskonstruktsioonides Rabapüü (Lagopus Vt ptk 2.5.3 - - lagopus) Punaselg-õgija on Eestis üldlevinud harilik haudelind. Pesitseb meil pool-avamaastikul: põõsasniitudel ja - Punaselg-õgija soodes, lookadastikes, torkvõsades, raiesmikel, metsaservades, parkides jm (Jonsson, 2000). Eestis pesitseb 40-50 C (Lanius collurio) umbkaudu 30-40 tuhat haudepaari (Elts jt, 2019). Ohutegurid: poolavatud maastike kinnikasvamine Liik on meil harv haudelind (300-400 haudepaari) (Elts jt, 2019). Pesitseb Eestis vaid rabades, rändeajal võib Hallõgija (Lanius kohata ka mujal (Jonsson, 2000). 10-15 C excubitor) Ohutegurid: rabade kuivendamine Mustsaba-vigle on Eestis ebaühtlase levikuga suhteliselt harv soode ja niiskete niitude haudelind (400-700 Mustsaba-vigle paari). Läbirändel kohatakse peamiselt randadel ja luhtadel104. 10-20 C (Limosa limosa) Ohutegurid: poollooduslike koosluste hävimine, soode kuivendamine, kliimamuutused Mudanepp Mudanepp on Eestis lokaalselt levinud haruldane siirdesoode haudelind (30-60 paari). Rändeajal on ta (Lymnocryptes tavalisem105. 5-10 A minimus) Ohutegurid: soode kuivendamine, kliimamuutused Suurkoovitaja Vt ptk 2.5.3 30-40 B (Numenius arquata) Väikekoovitaja (Numenius Vt ptk 2.5.3 30-40 B phaeopus) Kalakotkas Vt ptk 2.5.3 - - (Pandion haliaetus) 102 Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169 103 Siin on viidatud kaitsetegevuskavas toodud ohuteguritele, kuna tegevuskava kinnitati pärast ohustatuse hinnangu andmist ja andmed on seega kõige aktuaalsemad 104 Linnuvaatleja. (2022). Mustsaba-vigle 105 Linnuvaatleja. (2022). Mudanepp www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 75 Standardandmebaas Pesitsevate Esinduslikkus lähtuvalt Kaitse-eesmärgid Kirjeldus paaride kohalikust arvukus populatsioonist92 Tutkas Tutkas on Eestis haruldane luhtade ja rannaniitude haudelind (10-30 paari*106). Rändeajal on ta aga rannikul (Philomachus ja ka sisemaa märgaladel kohati väga arvukas107. - - pugnax) Ohutegurid: elupaikade kuivendamine ning muul moel hävitamine, röövlus, kliimamuutused Rüüt (Pluvialis Vt ptk 2.5.3 30-40 C apricaria) Teder (Lyrurus Vt ptk 2.5.3 100 C tetrix) Metsis (Tetrao Vt ptk 2.5.3 40 B urogallus) Mudatilder on Eesti rabades ja siirdesoodes suhteliselt tavaline haudelind, pesitsejate arvukuseks hinnatakse Mudatilder (Tringa 3000-4000 paari. Rändeajal rannikul ja ka sisemaal üldlevinud ja kohati lausa arvukas108. 50-100 B glareola) Ohutegurid: soode kuivendamine, turbakaevandamine, kliimamuutused Heletilder (Tringa Vt ptk 2.5.3 50-100 A nebularia) Kiivitaja on Eestis üldlevinud ja tavaline põldude, niitude ja soode haudelind (40 000-60 000 paari). Kevadel Kiivitaja (Vanellus saabuvad esimesed juba märtsis, sügisel lahkuvad üldjuhul hiljemalt novembris, soojematel talvedel lahkuvad 30-40 C vanellus) viimased aga alles detsembris109. Ohutegurid: põllumajanduse intensiivistumisest tingitud kurnade hukkumine, röövlus, keskkonnamürgid 106Siin ja edaspidi on tärniga (*) märgistatud tinglikud haudepaarid, kuna mõned liigid nagu tutkad ja kanalised ei moodusta püsivaid paare 107 Linnuvaatleja. (2022). Tutkas 108 Linnuvaatleja. (2022). Mudatilder 109 Linnuvaatleja. (2022). Kiivitaja 76 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisele KMH aruandes läbiviidud Natura eelhinnangu põhjal kaasneb Sirgala harjutusvälja laiendamise ehitusprojektis kavandatud tegevustega mürahäiring, mis ulatub Puhatu linnualale ning võib ebasoodsalt mõjutada linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid häirimistundlikke linnuliike (röövlinnud ja kanalised). Mürahäiringu olemust ja mõju linnustikule on kirjeldatud täpsemalt ptk-s 4.3.3. Kokkuvõtvalt võib seniste väheste uuringute põhjal tinglikult pidada lindudele häirivaks 45 dB suurust müra, kuid sellesse müratasemesse tuleb mitmete faktorite (kirjeldatud ptk-s 4.3.3) tõttu suhtuda kriitiliselt. 2021. aastal OÜ Alkranel koostatud Sirgala harjutusvälja laiendamisega kaasneva mürahäiringu mudeli (lisa 3) põhjal jõuab tüüpilisel harjutuspäeval Puhatu linnualale müratase 45-49 dB. Sealjuures ulatub mürakaardi 45 dB isojoon kuni 900 m kaugusele linnualale. OÜ Alkranel poolt 2021. aastal koostatud mürauuringus on märgitud, et harjutusvälja laiendamisega muutub ala kasutamine küll intensiivsemaks (vt ka ptk 4.3.3), kuid võrreldes olemasoleva olukorraga hakkab peamine väljaõpe toimuma praegusest põhilisest väljaõppeasukohast tunduvalt põhja pool ehk Puhatu linnualast kaugemal ja hajutatumalt. Keskmise kasutuskoormusega harjutuspäeval (nn tüüpiline harjutuspäev) jõuab Puhatu linnualale müratase 45-49 dB. 2022. aastal koostatud olemasoleva Sirgala harjutusvälja mürauuringu põhjal on ka praegu tüüpilisel harjutuspäeval Puhatu linnualani jõudev müratase sisuliselt sama – 45-49 dB, välistatud pole mõningane mürataseme vähenemine (vt ka ptk 4.1) linnualale. Seega ei ole oodata täiendavat ebasoodsat mõju Puhatu linnualale. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 77 Tabel 4.4-5 Mõju hindamine Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele Natura hindamise kokkuvõte leevendavate Kaitse-eesmärgid Hinnang kavandatava tegevuse eeldatavale mõjule meetmete rakendamise vajadus Liikide elupaikadeni ulatuv tüüpilisel harjutuspäeval tekkiv lindude jaoks häirivaks loetav müratase jääb projektiga kavandatud tegevuste Täiendav ebasoodne mõju Kaljukotkas, rabapüü, kalakotkas, metsis, teder elluviimisel samaks (võimalik on mõningane vähenemine). Kavandatava on välistatud. tegevusega ei ole liikide elupaikadele täiendavat ebasoodsat mõju oodata. Karvasjalg-kakk, viupart, sinikael-part, nõmmekiur, sooräts, tuttvart, sõtkas, välja-loorkull, soo-loorkull, laululuik, väikepistrik, järvekaur, Liikide elupaigad ei asu kavandatud tegevuse mõjualas ning siinkohal ei Ebasoodne mõju on merikotkas, punaselg-õgija, hallõgija, mustsaba-vigle, mudanepp, vaja täpsemat käsitlust välistatud. suurkoovitaja, väikekoovitaja, tutkas, rüüt mudatilder, heletilder ja kiivitaja 78 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Natura hindamise tulemused ja järeldused Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Sirgala harjutusvälja laiendamise ehitusprojekti elluviimisel on täiendav ebasoodne mõju Natura 2000 Puhatu linnuala kaitse- eesmärkidele välistatud. Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui projektlahendus erineb siin Natura hindamises käsitletud ehitusprojekti lahendusest ja võib kahjustada Natura 2000 võrgustiku alasid, tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda. 4.5 Mõju ressursikasutusele Harjutusvälja rajamisel kasutatakse ehitusressursse harjutusvälja juurdepääsutee muldkeha ning harjutusvälja juurdepääsutee, rajatiste juurdepääsuteede ja perimeetriteede katendi rajamisel. Sirgala harjutusvälja teede rajamisel on võimalik tavapärased ehitusressursid (liiv, kruus, paekivi) asendada alternatiivete materjalidega, mis omab soodsaid mõjusid ressursikasutusele. Juurdepääsutee muldkeha rajamiseks kasutatavate materjalide alternatiivide võrdlus Juurdepääsutee muldkeha rajamisel on valdavalt võimalik kasutada maapinna tasandamisel saadavat kohapealset pinnast. Erandiks on turbapinnasele rajatav lõik, kus muldkeha tuleb ehitada juurdetoodavast pinnasest. Turbapinnasega lõikudes, kus aluspinnases esineb kuni 2 meetri paksune turbakiht, on ette nähtud turbakihi eemaldamine ning muldkeha ehitamine puistematerjalist. Võimalike puistematerjalidena kaaluti Sirgala kaevandusala aheraine ja Estonia kaevanduse lubjakivi fr 90-300 kasutamist. Lõikudes, kus olemasoleva turbakihi paksus on üle 2 meetri, on turbakihi stabiliseerimiseks ette nähtud selle eelkoormamine vajaliku kandevõime saavutamiseks ja järelvajumite minimeerimiseks. Põhimõtteliselt on antud lõigu puhul võimalik alumises kihis kasutada täitematerjalina ka vanarehvidest valmistatavaid plokke. Estonia kaevanduse lubjakivi killustiku tehnilist sobivust teede ehitusel analüüsiti põhjalikult TalTech 2019. a töös „Eesti Energia Estonia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail Baltic muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks“. Uuringus keskenduti peamiselt lubjakivi killustiku fr 0-90 kandevõime välja selgitamisele. Saadi teada, et materjal toimib väga hästi näiteks metsateede, hooldusteede jm kruus- või killustikkattega teede ehitamiseks, kuid ka platside, kõnniteede ehitusmaterjaliks ning madalama klassi maanteede mullete ehitamiseks. Rail Balticu ehitamisega seonduvalt on aheraine killustiku kasutamisega seonduvaid keskkonnamõjusid hinnatud ka erinevates raudteetrassi lõikude KMH-des, nt töös„ Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine“110. Hindamise tulemusel leiti, et aherainest toodetud lubjakivikillustiku kasutamine vähendab oluliselt taristu ehitamisega kaasnevat keskkonnasurvet, sest väheneb nii uute karjääride avamise ja maavara kaevandamise vajadus kui ka põlevkivitööstuse kõrvalsaaduste ladestamise vajadus. Juurdepääsutee muldkeha rajamiseks sobivad tehniliselt nii Sirgala kaevandusala aheraine kui ka Estonia kaevanduse lubjakivi fr 90-300. Vanarehvidest valmistatavate plokkide kasutamine on tehniliselt nõudlikum ning suurendab ehituseks vajaliku ressursi mahtu (kütus, masinad jm). Plokkide valmistamine toimub Harjumaal Saue vallas, mistõttu tuleks seda materjali transportida oluliselt kaugemalt, kui aheraine killustikku. Vanarehvidest valmistatavate plokkide kasutamine omab ekspertrühma hinnangul ressursimahukuse (kütus, transpordiga seotud keskkonnamõjud) mõnevõrra ebasoodsamat mõju, kui kohapeal saada oleva aheraine kasutamine. 110 RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_MD_00001_001 – Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruande eelnõu. Koostaja Skepast&Puhkim OÜ. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 79 Erinevate muldkeha ehituseks sobilike materjalide kasutamise mõjude hindamisel leidis KMH koostamisel osalenud ekspertrühm, et kaevanduste aheraine kasutamine omab positiivset mõju. Kuna kasutusaegsete mõjude osas on nii aheraine kui lubjakivi fr 90-300 killustiku kasutamise alternatiivid samaväärsed, siis tuleb eelistada materjali, mille transpordiga seotud keskkonnamõjud on väiksemad, st mille transpordikaugus on väiksem. Ekspertrühm hindas, et Sirgala kaevandusala aheraine kasutamine harjutusvälja juurdepääsutee muldkeha rajamisel omab mõõdukat soodsat mõju. Transpordikauguse tõttu omab Estonia kaevanduse lubjakivi fr 90-300 kasutamine mõõdukat ebasoodsat mõju. Tee mulde ehitamiseks on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt eelistatud alternatiiviks Sirgala kaevandusalal asuva aheraine kasutamine. Teede katendite rajamiseks kasutatavate materjalide alternatiivide võrdlus Teede katend plaanitakse rajada kahekihilise killustikkatendina. Alumine kiht on kavandatud jämedama fraktsiooniga killustikust ja pealmine kiht (nn tasanduskiht) peenema fraktsiooniga killustikust. Katendi mõlema kihi ehitamiseks kaaluti paekivi killustiku ja aheraine killustiku kasutamist. Aherainekillustiku puhul ei ole tagatud purunemiskindluse kategooria vastavus maanteede projekteerimise nõuetele (Los Angeles’i tegur ≤35, st purunemiskindluse kategooria peab olema vähemalt LA35). Võttes arvesse, et tegemist ei ole maanteega ja projekteeritud tee on suhteliselt väikese kasutuskoormusega, on väiksem purunemiskindlus aktsepteeritav (Estonia kaevandus aheraine killustiku puhul on purunemiskindluse kategooria LA40). Põlevkivitööstuse kõrvalsaaduste ladestamise vajaduse vähenemist ning ka otseseid majanduslikke kulusid arvestades omab aheraine killustiku kasutamine tee katendi rajamisel mõõdukat soodsat mõju. Paekivi killustiku, mis on saadud ehituslubjakivi karjäärist, kasutamine omab mõõdukat ebasoodsat mõju, kuna suurendab ehitusmaavarade kasutust. Tee katendi ehitamisel on eelistatud alternatiiviks aheraine killustikku (nt Estonia kaevandusest) kasutamine. 4.6 Mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjaveele. Sirgala harjutusvälja laiendamiseks tuleb projektiala erinevates paikades teha küllaltki mahukaid pinnase tasandustöid. Näiteks koosneb projekteeritud laskevälja ala LV-1 maa-ala kirde poolne osa tasandamata hunnikutest, mis harjutusvälja ehitamiseks tuleb osaliselt tasandada. UXO aladele rajatakse perimeetriteed, mis täidavad tuletõkestusriba ülesannet. Kavandatava tee asukohas on vajalik aluspinnase tasandamine. UXO alade perimeetritee tranšeedega ristumise asukohtadesse on kavandatud ületuskohtade rajamine, kuhu ehitatakse ristmikud (mahasõidud), mis võimaldavad sõitmist tranšee põhjas olevalt teelt perimeetriteele ja vastupidi. Kummalegi poole mahasõidu mullet tuleb paigaldada truubid läbimõõduga 0,5 m sademevee läbipääsu tagamiseks (tranšeede põhjad on lõuna suunalise kaldega). Sirgala harjutusvälja pinna- ja põhjaveerežiimi reguleerimist KMH aluseks oleva ehitusprojektiga ei kavandata, veerežiim sõltub peamiselt Enefit Power AS hallatavate karjääride veekõrvalduse lahendusest. Sirgala harjutusvälja projekteerimisel võeti arvesse, et Ahtme rikkest loodesse jääval alal lõppeb veerežiimi reguleerimine lähiajal ning põhjaveetaseme taastumisel tõuseb tranšeedes veetase absoluutkõrgusele 31 m. Ahtme rikkest loodesse jäävale alale harjutusvälja rajamist laiendada ei plaanita, seega puudub kavandataval tegevusel mõju selle piirkonna pinnasele ning pinna- ja põhjaveerežiimile. Sirgala harjutusvälja projekteerimisel on arvestatud, et tektoonilise rikke vööndist idapoolsel alal hoitakse veetaset edasi kõrgusel ligikaudu 17.00 m abs, s.t põhjaveetasemel üles tõusta ei lasta. 80 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 4.6.1 Mõju pinnaveele Sirgala harjutusvälja laiendustööde läbiviimisel tuleb arvestada veeseaduses ning looduskaitseseaduses sätestatud veekaitsenõuetega. Projektialal asuvate registreeritud pinnaveekogude kallastel kehtivad alljärgnevad piirangud (joonis 4.6-1):  Narva karjääri tiik – kalda piiranguvöönd 50 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 3), ehituskeeluvöönd 25 m (LKS § 38 lg 5), veekaitsevöönd 10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2);  Metsküla oja - kalda piiranguvöönd 100 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 2), ehituskeeluvöönd 50 m (LKS § 38 lg 4), veekaitsevöönd 10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2), kallasrada 4 m (KeÜS § 38 lg 2);  Mustajõgi - kalda piiranguvöönd 100 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 2), ehituskeeluvöönd 50 m (LKS § 38 lg 1 p 4), veekaitsevöönd 10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2), kallasrada 4 m (KeÜS § 38 lg 2);  Riiasoo kraav - kallasrada 4 m (KeÜS § 38 lg 2) Joonis 4.6-1 Projektialal ja selle läheduses asuvad registreeritud veekogud, maaparandussüsteemide maa-alad ja eesvoolud ning veega seotud kitsenduste alad. Allikas: EELIS seisuga märtsi 2022 Kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine (LKS § 37 lg 2). Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit (LKS § 37 lg 2). Kalda ehituskeeluvööndis on muuhulgas keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine (LKS § 38 lg 3), kuid ehituskeeld ei laiene Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele (LKS § 38 lg 4 p 10). Veekaitsevööndi eesmärgiks on vältida pinnase kahjustamist ning muid tegevusi, mis põhjustavad veekogu kalda erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6). Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 81 Sirgala harjutusvälja laiendustöödel tuleb eelnimetatud veekaitseliste piirangutega arvestada projektiala kirdeosasse jääva Metsküla oja (VEE1064700) ümbrusesse kavandatavate tööde läbiviimisel. Projektialale ei jää maaparandussüsteeme ega nendega seotud kitsendusi. Lähimad maaparandussüsteemid paiknevad harjutusväljast põhjasuunas Mustanina ja Sirgala külade territooriumitel (joonis 4.6–2). Joonis 4.6.-2 Projektiala läheduses asuvad maaparandussüsteemide maa-alad ja eesvoolud ning nendega seotud kitsenduste alad. Allikas: EELIS seisuga märtsi 2022 Seoses kaevandustegevusega paikneb Mustajõel Sirgala harjutusväljaku ala ümbruses mitmeid veelaskmeid ning settebasseine (joonis 4.6-3). Sirgala harjutusvälja laienduse alale jääb Narva karjääri settebassein 1 (HVL0440310111), mis kuulub ettevõttele Enefit Power AS. Narva karjääri settebasseini kaudu Mustajõkke juhitavate saasteainete koguseid ning seirenõudeid reguleerib keskkonnaluba nr KMIN-073, mis kehtib kuni 10.08.2029. Lisaks jääb harjutusvälja laienduse ala piirile Puhatu tootmisala sademe- ja drenaaživee väljalase vl 1 (HVL0441640112), mis kuulub ettevõttele aktsiaselts Tootsi Turvas. Puhatu tootmisala vl 1 Mustajõkke juhitavate saasteainete kogused ja seirenõuded on sätestatud keskkonnaloaga nr L.VV/328940, mis kehtib kuni 11.09.2025. Mõlema väljalasu kaudu Mustajõkke juhitavate lubatud saasteainete kogused on toodud tabelis 4.6-1 111 https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-source/8998471 112 https://register.keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-source/8998430 82 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Joonis 4.6.-3. Sirgala harjutusvälja ümbruses asuvad vooluveekogud ning karjääride veelaskmed (EELIS ja Maa-ameti baaskaart 2022) Tabel 4.6-1. Sirgala harjutusväljal paiknevate sademe- ja drenaaživee väljalaskmete veekvaliteedi nõuded Väljalaskme Suurim Väljalaskme Perioodi Lubatud Saasteaine L-Est lubatud nimetus lõpp vooluhulk, m3/a nimetus koordinaadid sisaldus BHT7 15 mg/l KHT 125 mg/l Heljum 40 mg/l Üldlämmastik 45 mg/l Üldfosfor 1 mg/l Settebassein nr X: 6575865, 2028 31 240 000 pH 6-9 1 Y: 706232 2029 19 000 767 Naftasaadused 5 mg/l Ühealuselised 0,1 mg/l fenoolid Kahealuselised 15 mg/l fenoolid Naftasaadused 5 mg/l Üldlämmastik 45 mg/l Puhatu X: 6574747, Üldfosfor 1 mg/l 2025 1 852 000 tootmisala vl 1 Y: 708355 Heljum 40 mg/l BHT7 15 mg/l pH 6-9 www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 83 Pinnaveele avalduvad mõjud võib jagada ehitusaegseteks ning kasutusaegseks. Ehitusaegsed mõjud on eelkõige seotud pinnase tasandamisega. Pinnase ümbertõstmise käigus omab pinnaveele kõige suuremat mõju võimalik tahkete osakeste ehk heljumi teke suuremate sadude korral. Siiski on väga ebatõenäoline, et pinnasetööde tõttu tekkiv heljum jõuaks Sirgala harjutusväljalt tranšeede kaudu ala ümbritsevasse pinnaveekogusse - Mustajõkke. Sirgala harjutusväljal paiknevad endise karjääri tranšeed on valdavalt kuivad, kuigi esineb ka lõike, kuhu on moodustunud tiigid (nt kavandatava laskevälja LV-1 alal ning kavandatava linnavõitluslinnaku alal asuvad tiigid, joonis 4.6-4). Joonis 4.6-4 Kavandatavatel laskeväljade ning UXO aladel paiknevad mitmed tranšeedesse moodustunud seisuveekogud. Sirgala harjutusvälja keskkonnakorralduskava kohaselt viiakse regulaarselt läbi veekvaliteedi seiret punktides VK-1, PV-2 ja PV-3. Aluskaart: Maa-ameti põhikaart 2022. Projektalale on kavandatud rajada kuus tuletõrje veevõtukohta. Tuletõrje veevõtukohad on kavandatud laskeväljade ja UXO alade läheduses. Tuletõrje veevõtukohtade veevarustus on kavandatud pinnaveekogude baasil (olemasolevate veekogude äärde). Vajalik veekogu sügavus on ca 3 m, et oleks tagatud vee olemasolu ka veevaesel perioodil. Vajadusel tuleb olemasolevaid veekogusid kavandatava veevõtu asukohas süvendada. 84 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Harjutusvälja rajamisel ei saa välistada pinnaseosakeste jõudmist heljumina tiikidesse. Pinnaseosakeste vette jõudmise takistamiseks nendesse tiikidesse, mis võetakse kasutusele tuletõrje veevõtukohtadena, on soovitatav tiikide ääres säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning vältida pinnasetöid tiikide vahetus läheduses. Harjutusvälja rajamisel aheraine killustikust ei ole ette näha täiendavaid mõjusid pinnaveele võrreldes olemasoleva olukorraga. Kasutusaegsed pinnaveele avalduvad mõjud ei erine harjutusväljaku laiendamise järel juba olemasoleval harjutusväljal toimuva tegevuse mõjudest. Laskmiste, lõhkamiste ja plahvatuste tagajärjel võib pinnavette sattuda erinevaid lämmastikuühendeid ja metalle, sh raskmetalle. Samuti ei saa välistada avariiliste juhtumite, nagu transpordivahendite õlilekked, tagajärjel naftasaaduste pinnavette jõudmist. Siiani Sirgala harjutusväljal tehtud pinnaveeseire tulemuste kohaselt ei ole põhjust järeldada, et riigikaitseline tegevus omaks negatiivset mõju piirkonna pinnavee kvaliteedile. Seetõttu täiendavaid meetmeid pinnavee kaitseks KMHga ei esitata. 4.6.2 Mõju põhjaveele Keskkonnaregistri andmetel jääb projektialale arvukalt hüdrogeoloogilise uuringu puurkaeve, kuid ükski nendest ei paikne kavandatavate rajatiste alal. Kitsendusi hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevudele ei rakendu. Projekti ala kirdeosas asub olmevee puurkaev PRK0003436, mille sanitaarkaitseala ulatuseks on 50 m. Puurkaevude asukohad on toodud joonisel 4.6-4. Joonis 4.6-4 Projektialal asuvad puurkaevud. Allikad: EELIS seisuga jaanuar 2022, Maa-ameti baaskaart 2022. Tuleb aga arvestada, et puurkaevude tegelikud asukohad võivad erineda keskkonnaregistris märgitud asukohtadest. Seda eriti vanemate kaevude puhul. Seetõttu ei saa välistada, et ehitustööde käigus www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 85 leitaks puurkaeve, mille kohta keskkonnaregistrisse andmeid kantud pole. Juhul, kui ehitustööde käigus leitakse mõni kasutuseta puurkaev, tuleb see sulgeda nõuetekohaselt113. Sarnaselt pinnaveele ohustab põhjavee kvaliteeti Sirgala harjutusväljal laskemoona ning sõidukite kasutamine. Harjutustel kasutatud laskemoonast üle jääv materjal kogutakse pärast harjutuste lõppu kokku ning antakse üle harjutusvälja vastutavale isikule. Mida rohkem materjali kokku kogutakse, seda väiksem on materjali võimalik kahjulik mõju pinna- ja põhjaveele. Sirgala harjutusvälja laiendamise järel jätkub sarnane tegevus võrreldes varasemaga. Siiani tehtud põhjavee seiretulemuste järgi pole põhjust eeldada, et harjutustegevusega kaasneks oluline mõju põhjavee kvaliteedile. Veemajanduskava veekaitse põhieesmärk on kõikide vete (pinnavee ja põhjavee) hea seisundi saavutamine. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus veemajanduskava eesmärkidega. Harjutusvälja rajamine ja kasutamine ei mõjuta oluliselt pinna- ja põhjaveekogumite veekogust, veetaset ega veekaitse eesmärkide saavutamist. 4.7 Transpordi mõju õhukvaliteedile Sirgala harjutusväljale kavandatava riigikaitselise tegevuse peamine mõju õhusaaste osas (laskmine, lõhkamine jms) ei ulatu väljapoole harjutusvälja maa-ala. Õhukvaliteeti võib mõjutada sõidukite jm liikuvtehnika transport harjutusväljale ja tagasi. Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõidukid (sh haagised) peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud kaitseministri 21.10.2015 määruses nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“. Sõidukite transpordiga kaasneva mõju ala suurus oleneb sellest, kust sõidukid harjutusväljale tulevad ning seega võib mõjutatavaks alaks tinglikult lugeda kogu Eesti. Sirgala harjutusvälja laiendamise kontekstis ei ole militaartranspordi poolt Eesti õhukvaliteedile avalduva mõju hindamine käesoleva töö raames KMH ekspertide hinnangul siiski asjakohane. Kuna harjutusvälja laiendamise järel muutub ala kasutuskoormus võrreldes olemasoleva olukorraga suuremaks, siis eeldatavasti intensiivistub ka Sirgala ümbruse teede kasutamine Kaitseväe sõidukite poolt. Kõige suuremat mõju võib omada kuival ajal sõidukitega liiklemine kruusa- ja pinnasteedel, mis põhjustab tolmuteket. Häiringute põhjustamist tuleks vältida piirkondades, kus paiknevad elamualad. Häiringuid on võimalik ennetada nt tolmavate teede kastmise abil või marsruudi valimisega selliselt, et välditakse läbisõitmist elamualade vahetust lähedusest. Arvestades, et Sirgala harjutusvälja ümbruses on metsa ja haljastust, siis on välisõhu saasteainete piirväärtuste ületamine piirkonnas vähetõenäoline. Probleemide tekkimisel (näiteks kaebuste laekumisel) tuleb neid analüüsida ja rakendada asjakohaseid meetmeid (marsruudi muutmine, kruusateede töötlemine kloriididega). 4.8 Radooni mõju Kirjanduse andmetel on radooni negatiivne mõju inimese tervisele märgatav alates 100 Bq/m3. Pinnase kõrge radoonisisaldus suurendab terviseriske siseruumides, kuhu maapinnast pärinev radoon jõuab peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. Radoon ning selle tütarelemendid jõuavad inimorganismi peamiselt hingamisel, sh olles 113 Puurkaevu lammutamise nõuded on sätestatud keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ 86 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine võimalikuks kopsuvähi põhjustajaks. Radooni mõju minimeerimiseks inimese tervisele on kehtestatud radooni sisalduse lubatud (soovitatud) piirsisaldus eluruumide siseõhus - aasta keskmine radoonisisaldus hoonete elu-, puhke- ja tööruumide õhus on enamuses Euroopa maades, sh ka Eestis 200 Bq/m3114. Kuna hoonete siseõhu radoon on valdavalt pärit hoonealusest pinnasest, siis on hoonete ehitustegevusel oluline kasutusele võtta meetmeid radooniriski vähendamiseks. Muuhulgas tuleb saavutada põranda ja vundamendi stabiilsus ning õhutihedus, kommunikatsioonitorude ja –juhtmete liitekohtade õhutihedus. Maakoorest väljapääsenud radoon hajub atmosfääris ja seega on välisõhus radooni kontsentratsioon väga väike. Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga ei kavandata uute hoonete rajamist, mille puhul tuleks rakendada ehitustehnilisi meetmeid radooniohu vähendamiseks. 4.9 Mõju kliimamuutusele Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele avaldub läbi muutuse kasvuhoonegaaside (KHG) bilansis, mis on tingitud ulatuslike alade raadamisest. Alljärgnevalt on arvutatud kavandatava tegevuse tagajärjel 20 aastat jooksul emiteeritav kasvuhoonegaaside hulk, väljendatuna CO2 ekvivalendina (vastavalt metoodikale on maakasutuse muutumisel 20 aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul mullas olev orgaanilise C varu jõuab uude tasakaalu). Arvutused koostati lähtuvalt viimases KHG inventuuris kasutatud metoodikast ning keskmistest puidutagavaradest ja liikide jaotusest Eesti metsades (statistilise metsainventuuri järgi) ning on teostatud Keskkonnaagentuuri poolt 08.10.2020 edastatud arvutusvalemeid kasutades (lisa 9). Arvutused tuginevad IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) ehk Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli juhendmaterjalil, täpsemalt LULUCF (Land Use, Land-use change and Forestry) ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris KHG heite hindamise metoodikal115. Arvutustes kasutati Keskkonnaagentuuri poolt kogutud Eestis statistilise metsainventuuri andmeid116 metsa keskmise tagavara ning metsade liigilise koosseisu kohta. Arvutuste koostamisel võeti aluseks, et Sirgala harjutusvälja rajamisel raadatakse metsa kuni 1500 ha. Elus biomass Elus biomassi puhul tekib heide raadamise aastal (ühekordselt). Metsa raadamisel tekkivat aastast süsinikukadu arvutatakse valemiga: Kmets-raadamine = {H * BCEFs * (1 + R) * CF}, kus: Kmets-raadamine – aastane biomassi eemaldamisega kaasnev süsinikukadu, t C a -1 H – eemaldatud puidu kogus, m3 a-1 BCEFs - biomassi üleminekutegur (biomass conversion and expansion factor), mille kaudu arvutatakse kasutatav (nt statistilise metsainventeerimise käigus mõõdetud) biomass ümber kogu maapealseks biomassiks (sh, oksad, lehed; BCEFS sõltub puuliigist, puistu vanuseklassist ja tagavarast) R - maa-aluse ja maapealse biomassi suhtarv 114 EVS 840:2008 standard “Radooniohutu hoone projekteerimine“ 115 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories. Volume 4: Agriculture, Forestry and Other Land Use https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2006gl/vol4.html 116 https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/metsastatistika www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 87 CF - kuivaine süsinikusisaldus (carbon fraction) Sirgala harjutusväljaku ehitamisega kaasnev arvtuslik biomassi kadu on -95357,2 tC. Surnud puit ja varis Varise ja surnud puidu eemaldamisega seotud emissiooni arvutamisel kasutatakse statistilise metsainventeerimise surnud puidu tagavara andmeid ning vastavaid kasvuhoonegaaside inventuuris (ehk NIR - National Inventory Report) esitatud emissioonifaktoreid (EF, alamkategooria metsamaa muutus asustusalaks). Surnud puidus tekib heide raadamise aastal (ühekordselt). Aastase varise süsinikuvaru muutuse peab kogu maakasutusmuutuse mõju hindamiseks korrutama 20-ga. Sirgala harjutusväljaku ehitamisega kaasnev surnud puidu kadu on -4049 tC. Sirgala harjutusväljaku ehitamisega kaasnev varise süsinikuvaru muutus 20 a jooksul on -14850 tC. Mineraalmuld Maakasutusmuutuse puhul eeldatakse, et 30% keskmisest metsamulla süsinikuvarust mineraalmuldades kaob 20 a jooksul. Selline eeldus on karjääri maa-ala puhul kindlasti üle hinnatud, kuna aherainega puistangute süsinikuvaru on tõenäoliselt väiksem. Nagu varise ja puidu, nii ka mullaemissioonide puhul näevad IPCC juhendid ette, et süsiniku heide toimub pärast maakasutuse muutust veel 20 aasta jooksul Sirgala harjutusväljaku ehitamise tagajärjel kaob mullast 20 a jooksul arvutuslikult -48604,2 tC. N20 lämmastiku mineraliseerumine Lisaks süsinikuvarus toimuvate muutustele võetakse arvesse ka dilämmastikoksiid (N2O) teket, mis tuleneb lämmastiku mineraliseerumisest muldades. Kui maakasutusmuutuste tõttu väheneb süsinikuvaru mineraalmullas, siis toob see kaasa mulla orgaanilises aines oleva lämmastiku mineraaliseerumise ja N2O heite (N2O heide teisendatakse CO2 ekvivalendile117). Sirgala harjutusväljaku ehitamisega kaasneb arvutuslikult N2O heide 20 a jooksul 15173,76 tC. Kogu KHG heide Eelnevalt esitatud andmete põhjal on Sirgala harjutusvälja rajamisel maakasutusmuutusest tulenev CO2 koguheite suurus 20 aasta jooksul pärast kogu ala raadamist hinnanguliselt 612 329 t CO2ekv. LULUCF määruse118 kohaselt peavad LULUCF sektori heitkogused olema kompenseeritud vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega sama sektori poolt (nn no-debit rule). Eesti Maaülikooli poolt koostatud töös „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050“119 tuuakse välja, et raadamise kompenseerimisel on oluline arvestada, mida raadatakse ning milleks raadatakse. Raadamise kompenseerimise arvutamisel võiks eelkõige arvestada 117 Dilämmastikoksiidi CO -ekvivalent on 298 2 118 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018R0841 119 Valgepea, M., Raudsaar, M., Karu, H., Suursild, E., Pärt, E., Sims, A., Kauer, K., Astover, A., Maasik, M., Vaasa, A., Kaimre, P. 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool. https://envir.ee/elusloodus- looduskaitse/metsandus/lulucf 88 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine muutusega tuleviku süsiniku sidumise potentsiaali suhtes. Analüüsi autorid leiavad, et raadamise kompenseerimise kohustust pannes oleks mõistlik arvestada ka metsamaaks oldud ajaga ning asjakohane ei ole kompenseerimise kohustus esimese põlvkonna noore metsa (kuni 20 aastat vana) raadamisel. Sirgala harjutusväljal kasvavat metsa majandab Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK). Harjutusvälja rajamiseks vajalik raadamine teostatakse RMK poolt ning eeldatavasti hakkab raadatav mets moodustama osa RMK aastasest raiemahust. Süsiniku sidumise kompenseerimise, sh metsauuenduse võimaluste leidmiseks on soovitatav lahendusi otsida lähtuvalt raadamise ajal kehtivatest kliima- ja metsanduspoliitilistest suunistest. Eesti Maaülikool viib endisele Viivikonna karjääri alal asuvatel metsakatsealadel läbi regulaarseid mõõtmisi, mistõttu on need katsealad on väga väärtuslikud. Endiste põlevkivikarjääride metsastamine on Eesti edulugu ja antud pikaajaliselt mõõdetud metsakatsealad pakuvad rahvusvahelises metsateaduses suurt huvi. Neid katsealasid on korduvalt demonstreeritud ka teiste riikide teadlastele rahvusvaheliste teaduskonverentside ekskursioonide käigus. Sirgala-Viivikonna piirkonda rajatud metsakatsealadel on jälgitud metsa, taimestikku ja mullastikku enam kui 50 aasta jooksul, mis on suure väärtusega kordumatu investeering. On väga oluline jätkata metsaökosüsteemi jälgimist antud katsealadel ka edaspidi. Sirgala harjutusvälja rajamiseks vajalikel aladel metsa raadamine omab negatiivset mõju Eesti maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori kasvuhoonegaaside koguheitele. Metsakatsealade säilitamiseks on soovitatav teha koostööd Eesti Maaülikooliga. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 89 5 LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE 5.1 Leevendavad meetmed Käesolevas peatükis esitatakse valdkondade kaupa koondloetelu KMH aruandes esitatud ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, millega on soovitatav arvestada, et projektialal võimalikku ebasoodsat mõju täiendavalt vältida ning leevendada. Müra mõju Sirgala harjutusvälja laiendamise puhul on peamisteks müra leevendavateks meetmeteks korralduslikud meetmed:  Võimalusel vältida suurekaliibriliste relvade (nt tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav, 40 mm M-69, kaitselaengu M21F lõhkamine) kasutamist öisel ajal või lasta neid positsioonidelt, millest majapidamised jäävad kaugemale kui lk 57 tabelis 4.1-12 toodud vahemaad.  Võimalusel vaadata harjutusvälja laiendamise järgmistes etappides üle suurekaliibriliste relvade kasutamise vajadus (ning laskude arv) öisel ajal ning võimalusel vältida öiseid mürarikkaid tegevusi.  Teavitada ennetavalt piirkonna elanikke kõrge müratasemega (suure kasutuskoormusega) harjutuspäevade/ööde esinemisest.  Võimalusel hajutada (nii relvade kui laskude arvu kaupa) eelkõige suurekaliibriliste relvade kasutamist harjutuspäevade/ööde lõikes.  Võimalusel lõhatavate lõhkeaine koguste vähendamine.  Võimalusel vältida väljaõpet nö tundlikel aegadel: õhtune ja öine aeg, nädalavahetused. Soovitatav on võimalusel täiendavalt vähendada (lisaks öistest tegevustest välja arvatud kõige mürarikkamale 155 mm haubitsale) öiste õppuste ajal suurekaliibriliste mürarikkamate relvade (nt tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav, 40 mm M-69, kaitselaengu M21F lõhkamine) kasutamist ja/või kokku leppida selliste ööde arv.  Võimalusel teostada pimeda aja õppuseid hilisõhtusel ajal (juhul kui kalendrikuupäeva öö pikkus võimaldab pimeda aja tegevust nt enne kella 23.00 või 22.00) vähendamaks piirkonna elanike unehäiringuid.  Võimalusel jätta kalendrisse ka mürarikastest tegevustest vabasid päevi, õhtuid ja nädalavahetusi.  Soovitatav on kohaliku omavalitsusega kokku leppida nn tüüpilisest päevast (tabel 5.1.-1) aktiivsemate harjutuspäevade toimumise aeg ja sagedus. Tabel 5.1.-1. Nn tüüpiline harjutuspäev Laske- Laskude positsioonide Laskekoht Relv arv arv AK-4 150 8 Galil 10160 8 Laskeväljad 1 ja 2 KSP-58 33000 8 68000 8 MG-3 5700 8 Browning UXO alade välispiiril Carl Gustav (lask + 12 34 mõnesaja meetri tagant tabamus) Vibratsiooni mõju Raskerelvade kasutamisest ning suure lõhkeaine koguse lõhkamisest tingitud vibratsiooni leviku vähendamise meetmed on järgmised: 90 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine  Võimalusel lõhatavate lõhkeaine koguste vähendamine.  Vibratsiooniallika ning tundliku objekti vahelise vahemaa suurendamine.  Tundlike objektide juures on võimalik tugevdada hoonete konstruktsiooni (muutes nt fassaadi massiivsemaks või vahetades välja aknad ja tugevdades akende kinnituskonstruktsioone, uute hoonete kavandamisel saab vibratsiooni piiravaid meetmeid rakendada juba vundamendi puhul).  Harjutusvälja laiendamise ning tegevuse aktiviseerumise järel on võimalik vibratsioonihäiringu ning võimaliku piirväärtuse ületamise täpsemaks määramiseks vajadusel (nt elanike soovil) viia läbi reaalsete lõhkamis- ja laskmisharjutuste käigus vibratsiooni ja helirõhutasemete mõõtmised ning vajadusel paigutada ümber (elamispiirkondadest kaugemale) nt suure lõhkelaengu koguse lõhkamispiirkond. Mõju linnustikule  Raadamised ja suuremad pinnasetööd korraldada väljaspool pesitsusperioodi 1.04-20.07.  Säilitada vanametsa elementidega metsariba harjutusvälja idaservas.  Tulevase ligipääsutee piirkonnas säilitada tee ja raudtee vaheline puisturiba. Mõju taimestikule  Juhul kui raadatavalt alalt leitakse virgiinia võtmeheina taimi, siis on esimese valikuna soovitatav taimede leiukohas ja sellest 30 m raadiuses jätta mets raiumata. Kui raadamine on siiski vajalik, tuleb alal leiduvad taimed enne metsaraiet Keskkonnaameti loa alusel virgiinia võtmeheintele sobivasse kasvukohta ümber asustada. Soovitatav on taimed istutada ümber olemasoleva kasvukoha sees väljaspoole raadamisala, samuti võib need asustada loodavasse Mustanina püsielupaika, kus kasvukohale on tagatud ka vajalik kaitsekord.  Kõdu-koralljuure ja kauni kuldkinga liikide kasvukohad on soovitatav säilitada valikraietega majandatava metsana ning teede väljaehitamisel piirduda võimalikult suures ulatuses olemasolevate teetrassidega. Vajadusel teede servast langetada suured puud, kuid tuleks alles jätta noored puud ja hõrendatud sarapuupõõsad. Puistu hooldamist tuleb edaspidi jätkata, säilitades poolvarjulised tingimused. Üldkatvust ei ole soovitav viia alla 60%, sest siis metsaalune rohtub väga tugevalt ja viltjas kõrrelistest kulukiht halvendab kasvutingimusi. Ei sobi ka alade majandamine väikese langi või häiluna. Majandamine peab toimuma talvisel ajal külmunud maapinnalt, soovitavalt lumikattega ajal. Raiejäätmed on soovitav eemaldada või kui see on võimatu, siis jälgida, et tekiksid vähemalt 100 ruutmeetri suurused alad, kus pole olulisel määral raiejäätmeid. Pigem võivad raiejäätmed olla kuhjas väga rohtunud kohtades, seevastu mõõduka taimkatte ja samblaga kaetud alad võiksid olla okstest ja tüvedest puhastatud.  Juhul, kui osutub möödapääsmatult vajalikuks täielikult raadata (põõsaid ja nooremaid puid säilitamata) ja hilisemalt ka aktiivselt kasutusele võtta (tee-ehitus, lõhkamine, kaeved vmt elutingimusi pöördumatult muutev tegevus) kauni kuldkinga või kõdu-koralljuure väga heas seisundis leiukoht, tuleb elujõulised isendid Keskkonnaameti loa alusel ümber asustada.  Sobivaim aeg ümberistutamiseks on tõenäoliselt hilissügis, kuid see tähendab vajadust taimed/puhmikud suvisel ajal märgistada, et need sügisel leitavad oleks. Soovitused taimede ümberistutamiseks on toodud ptk 4.3.2.  Võimalusel tuleb soohiilaka ja madala unilooga kasvukohtades vältida teede laiendamist. Kui see siiski on hädavalikvajalik, tuleb laiendusalale jäävad taimed neile sobivasse kasvukohta Keskkonnaameti loa alusel ümber asustada. Mõju pinnasele Pinnavee kaitseks tuleb vältida transpordivahendite kasutamisel võimalike õlilekete tagajärjel naftasaaduste jõudmist pinna- ja põhjavette. Selleks tuleks suuremate lekete korral kahjustunud pinnas teisaldada ning anda üle reostunud pinnase tervendamiseks vastavaid oskusi ning keskkonnalube omavale ettevõttele. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 91 Mõju pinnaveele Arvestada veekaitseliste piirangutega projektiala kirdeosasse jääva Metsküla oja (VEE1064700) ümbrusesse kavandatavate tööde läbiviimisel. Ehitusaegsete pinnasetööde puhul arvestada, et võimalusel tuleb takistada pinnaseosakeste poolt tekitatava heljumi jõudmist Sirgala harjutusväljal paiknevatesse veekogudesse. Tranšeedesse moodustunud tiikide ääres tööde kavandamisel on pinnaseosakeste poolt heljumi tekitamise takistamiseks soovitatav tiikide ääres säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning vältida pinnasetöid tiikide vahetus läheduses. Mõju põhjaveele Ehitustööde käigus tuleb arvestada, et Sirgala endise kaevanduse aladel võib leiduda registreerimata puurauke ja -kaeve. Juhul, kui ehitustööde käigus leitakse mõni kasutuseta puurkaev, tuleb see nõuetekohaselt sulgeda. Mõju õhukvaliteedile Vältida transpordi poolt tolmuhäiringute põhjustamist elamualade juures kas tolmavate teede kastmise abil või marsruudi valimisega selliselt, et välditakse läbisõitmist elamualade vahetust lähedusest. 5.2 Seire Tabel 5.21 KMH seiresoovitused Seire Seire eesmärgid  Soovitatav on lisada projektiala mõjupiirkonda jääva kanakulli elupaiga seire Kaitseväe harjutusväljade ja Kaitseliidu lasketiirude seireprogrammi ning ühtlustada seiresamm programmis teiste kanakulli elupaikade jälgimiseks kavandatuga (3-aastane seiresamm).  Kaitseväe harjutusväljade ja Kaitseliidu lasketiirude seireprogrammi tuleb lisada metsise Kurtna-Valgejärve mäng, soovitatavalt ka Rikardi mäng, Mürahäiringu võimalusel ühildada seiresamm muudel Kaitseväe/liidu harjutusaladel mõju kaitsealuste korraldatava metsiste seirega (3-aastane seiresamm kehtiva linnuliikidele seireprogrammi lõpuni 2026. aastal) ning korraldada seire koostöös riikliku seire korraldaja Keskkonnaagentuuriga. Seireperioodi lõppedes hinnata seire jätkamise vajadust.  Erinevate mõjutegurite olulisuse välja selgitamiseks, järelduste tegemiseks ja vajadusel meetmete väljatöötamiseks on oluline seire käigus kogutud teave programmi lõppedes koondada ja analüüsida (analoogselt M. Leivitsa 2020. aastal koostatud aruandele). 92 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 6 KOKKUVÕTE Käesolev KMH analüüsib Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti elluviimisega potentsiaalselt kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid. KMH-ga töötati välja meetmed võimalike ebasoodsate mõjude leevendamiseks. Sirgala harjutusväli ja selle laiendusala paiknevad Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil Mustanina külas ning lisaks ka Toila valla ja Alutaguse valla haldusterritooriumitel. Projektala suurus on 8332 ha ehk 83,3 km2. Sirgala harjutusväli paikneb valdavalt endise põlevkivikarjääri pealmaakaevanduse territooriumil. Sirgala harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2008. a korraldusega nr 272 „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Harjutusvälja arendamine toetab riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkide täitmist ning riigikaitse jaoks vajaliku võimekuste saavutamist. Sirgala harjutusvälja arendusprogramm näeb ette harjutusvälja laiendamist, mille peamine ülesanne võimaldada Kaitseväe üksustel ohutult läbi viia kõrgendatud riskiastmega väljaõppeüritusi. Sirgala harjutusvälja ala kasutavad ka teised ametiasutused nagu näiteks Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. KMH aruande peatükis 3 on käsitletud detailplaneeringu seoseid asjakohaste arengu – ja planeerimisdokumentidega. Analüüsi tulemusena järeldati, et kavandatav tegevus üldjoontes vastab strateegilistes dokumentides (riigikaitse arengukava, maakonnaplaneering, KOV üldplaneeringud) kajastatud põhimõtetele. KMH programmi etapis (vt lisa 1) viidi läbi sõelumine, kus määratleti eeldatavalt olulised keskkonnamõjud. Nende mõjude kohta viidi KMH käigus läbi täpsem hindamine. Lisaks teostati mõjude hindamiseks KMH käigus järgnevad uuringud:  müra- ja vibratsiooniuuring, mille käigus viidi läbi müra modelleerimine (lisa 3);  metsa botaaniline inventuur, mille käigus selgitati välja planeeringualal paiknevad elupaigatüübid, inventeeritakse kaitsealuste taimede esinemine ning inventeeriti planeeringualal paiknevad vääriselupaigad (lisa 4);  linnustiku inventuur, mille käigus analüüsiti kavandatava tegevuse mõjusid linnustikule planeeringualal ja selle mõjuala ulatuses. Hinnati nii ehitus- kui kasutusaegseid mõjusid (lisa 7);  pinnasevee ärajuhtimise eksperthinnang (lisa 6). Mõjude hindamise käigus käsitleti KMH-s järgmiseid teemasid: Müra mõju: modelleerimise tulemusena leiti, et suurimad müratasemed kaasnevad harjutusvälja maksimaalsete kasutuskoormustega päevadel, kui mh kasutatakse suurekaliibrilisi relvi. Peamised mürast mõjutatud majapidamised paiknevad harjutusvälja läheduses Viivikonna, Mustanina ja Sirgala külades. Tüüpilise harjutuspäeva korral ei ole kriitilise taseme (ehk soovitusliku normtaseme) ületamist ette näha, küll aga esineb modelleerimise andmetel ületamisi tüüpilise ehk nö keskmise harjutusöö korral mitmete majapidamiste juures Mustanina, Sirgala ja Viivikonna külades. KMH käigus koostatud olemasoleva olukorra mürauuringu põhjal selgus, et kavandatav tegevus ei muuda märkimisväärselt olemasolevat müraolukorda Puhatu loodusala suhtes. Päevase müra hinnatud taseme märkimisväärne suurenemine võib aset leida harjutusväljast kirdesuunas Sirgala külas ning põhjasuunas Viivikonna külas, kuid soovituslikud normtasemed on igapäevaselt päevasel ajal tagatud. Vähene öise soovitusliku normtaseme ületamine võib toimuda maksimaalse kasutuskoormuse ajal Sirgala külas. Päevase müra hinnatud taseme tuntav suurenemine võib aset leida harjutusväljast läänesuunas, kus paiknevad lähimad eluhooned ning Vasavere külas asuvad Alutaguse puhke- ja spordikeskus. Soovituslikud müra normtasemed on läänesuunas paikenvatel aladel siiski selgelt tagatud. Öiste normtasemete ületamine on seotud eelkõige suurekaliibriliste relvade kasutamisega öisel ajal ning seega on soovitatav www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 93 võimalusel täiendavalt vähendada öiste õppuste ajal suurekaliibriliste mürarikkamate relvade (nt tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav, 40 mm M-69, kaitselaengu M21F lõhkamine) kasutamist ja/või kokku leppida selliste ööde arv. Soovitatav on kohaliku omavalitsusega kokku leppida nn tüüpilisest päevast aktiivsemate harjutuspäevade toimumise aeg ja sagedus. Vibratsiooni mõju: kavandatava tegevuse korral on tagatud piisavad vahemaad lähimate tundlike objektidega (eelkõige elu- ja ühiskondlikud hooned, aga ka muud objektid) ning hoonete püsivusele kavandatava tegevuse läbiviimise korral nt maapinna kaudu leviva vibratsiooni näol ohtu ei ole. Siiski pole suurekaliibriliste relvade kasutamise korral välistatud akende vibreerimine ning sellega kaasnevad helid („klirin“). Harjutusvälja laiendamise ning tegevuse aktiviseerumise järel on võimalik vibratsioonihäiringu täpsemaks määramiseks vajadusel (nt elanike soovil) viia läbi reaalsete lõhkamis- ja laskmisharjutuste käigus vibratsiooni ja helirõhutasemete mõõtmised ning vajadusel paigutada ümber (elamispiirkondadest kaugemale) nt suure lõhkelaengu koguse lõhkamispiirkond. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele: projektialale jääb projekteeritav Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik, mis on kogu ulatuses kavandatud arvata piiranguvööndisse. Sirgala harjutusvälja laiendamise ehitusprojektiga kavandatud tegevused ei ole vastuolus kavandatava püsielupaiga kaitsekorraga. Küll aga tuleb arvestada ala edaspidisel kasutamisel planeeritud piirangutega (sõidukitega sõitmine, rahvaürituste korraldamine, lõkketegemine jms). Mõju taimestikule: planeeritava ehitusprojektiga kavandatud kasvupinnase ulatuslik kahjustamine mõjutab kõiki alal leiduvaid kaitstavaid taimeliike. Raadamisala mõjupiirkonda jääb üks I kaitsekategooria taimeliigi virgiinia võtmeheina kasvukoht, kuid kuna planeeritav raadamisala jääb taimedest kaugemale, siis projekti elluviimisega teadaolevaid virgiinia võtmeheina kasvukohti ei mõjutata. Siiski ei saa välistada, et virgiinia võtmeheina taimi leitakse arendusalalt ka mujalt, siis esimese valikuna on soovitatav taimede leiukohas ja sellest 30 m raadiuses jätta mets raiumata. Kui raadamine on siiski vajalik, tuleb alal leiduvad taimed enne metsaraiet Keskkonnaameti loa alusel virgiinia võtmeheintele sobivasse kasvukohta ümber asustada. Teadaolevalt jääb raadamisalale ka selliste II kaitsekategooria taimeliikide nagu kõdu-koralljuur ja kaunis kuldking isendeid. Lisaks on tegevusalal paiknevate lagealadega seotud II kaitsekategooria taimeliikide soohiilakas ja madal unilook kasvukohad. Raadamine neid eeldatavasti ei mõjuta, kuid taimi võib kahjustada teede rekonstrueerimine. Kõdu-koralljuure ja kauni kuldkinga kasvukohtades on soovitatav säilitada liikide kasvukohad valikraietega majandatava metsana ja teede väljaehitamisel piirduda võimalikult suures ulatuses olemasolevate teetrassidega, soohiilaka ja madala unilooga kasvukohtades on soovitatav vältida teede laiendamist. Kui eelnevaid soovitusi pole II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtades võimalik rakendada, tuleb taimed neile sobivasse kasvukohta ümber istutada. Planeeringualal kasvavate üksikute III kaitsekategooria taimede hävimine kavandatud tegevuse käigus nende kohaliku asurkonna seisundit ei mõjuta, seetõttu leevendavate meetmete rakendamine vajalik pole. Mõju linnustikule: harjutusvälja arenduse käigus on kavas ulatuslik raadamine ja muud tööd, mille käigus võivad hävida alale jäävate lindude elupaigad ja pesad. Pesade ja poegade hukkumist saab vältida, ajastades raadamise ja suuremad pinnasetööd võimalusel väljaspoole pesitsusperioodi 1.04-20.07. Oluline on säilitada vanametsa elementidega metsariba harjutusvälja idaservas. Soovitav on ala põhjaservas tulevase ligipääsutee piirkonnas säilitada tee ja raudtee vaheline puisturiba, et vähendada häiringut laanerähni (II kaitsekategooria) elupaigale KLO9120368 ja laanepüü (III kaitsekategooria) elupaigale KLO9120218. Harjutusväljal ja selle ümbruses pesitsevad isendid on tõenäoliselt harjutusväljalt ja põlevkivikaevandusest lähtuva mürahäiringuga teatud määral harjunud või on tegu häirimise suhtes tolerantsemate isenditega või veelgi tõenäolisem on kombinatsioon mõlemast. Lindude jaoks on häirivad pigem üksikud võimsad mürasündmused pesitsusajal, kui aasta keskmine müratase. Linnustikku potentsiaalselt mõjutavaid mürahäiringuid iseloomustavad kõige adekvaatsemalt tüüpilise harjutuspäeva mürataseme muutused. Häirimistundlikeks linnuliikideks, kelle elupaigad jäävad Sirgala harjutusvälja laiendamisel tüüpilisel harjutuspäeval lindude jaoks häirivaks peetava mürataseme alale (st müratase minimaalselt 45 dB) on kalakotkas, väike-konnakotkas, kanakull, metsis ja laanepüü. Kalakotka elupaigale ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega ei kaasne. Eeldatavasti ei mõjutata ka oluliselt kanakulli ja väike-konnakotka elupaiku, kuid oluline on liikide seisundit mõjupiirkonda jäävates pesapaikades jälgida. Seirevajaduse katab riiklik seire. Mürahäiringu mõju metsistele ei pruugi olla 94 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine oluline, kuid kuna ebasoodne mõju ei ole täielikult välistatud, on vajalik monitoorida mõjualasse jäävaid metsiste elupaiku, nende hulgas kindlasti Kurtna-Valgejärve mängu. Laanepüü elupaik jääb alale, kus kavandatud tegevuste elluviimisel mürahäiring eeldatavasti oluliselt suureneb, millel omakorda võib olla mõju laanepüü elupaigakvaliteedile. Laanepüüle on oluline, et tal oleks lähipiirkonnas projektialast kaugemal teisi sobivaid elupaiku, kuhu vajadusel ümber asustuda. Mõju loomastikule ja rohelisele võrgustikule: projektiala jääb pea tervikuna rohevõrgustiku tugialale. Kavandatud tegevusega kaasneb rohevõrgustiku tugialal ulatuslik raadamine ja seeläbi maastikuilme oluline muutumine. Projekti elluviimisega kaasneb Narva-Jõesuu linna jäävale rohevõrgustiku osale ebasoodne mõju, kuid seda võib pidada mitteoluliseks. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Toila valla üldplaneeringu eelnõus seatud rohevõrgustiku tingimustega. Natura hindamine: Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatud ehitusprojekti puhul on välistatud ebasoodsate mõjude avaldumine Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Puhatu, Kurtna, Mustajõe ja Viivikonna loodusaladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Natura eelhindamisest järeldus, et kavandatud ehitusprojekti rakendamisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Puhatu linnualale ja selle kaitse-eesmärkidele. Puhatu linnuala Natura asjakohase hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et Sirgala harjutusvälja laiendamise ehitusprojekti elluviimisel on täiendav ebasoodne mõju Natura 2000 Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele välistatud. Mõju ressursikasutusele: Sirgala harjutusvälja teede rajamisel on võimalik tavapärased ehitusressursid (liiv, kruus, paekivi) asendada alternatiivete materjalidega, milleks on Sirgala kaevandusala aheraine ja Estonia kaevanduse lubjakivi fr 90-300. Ressursikasutuse alternatiivide võrdlemisel jõuti järeldusele, et tee mulde ehitamiseks on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt eelistatud alternatiiviks Sirgala kaevandusalal asuva aheraine kasutamine. Tee katendi ehitamisel on eelistatud alternatiiviks aheraine killustikku kasutamine. Mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjaveele: Sirgala harjutusvälja laiendamise käigus mõjutavad projektiala pinnast kõige rohkem kavandatavad mahukad tasandustööd, sest kavandatava tegevuse jaoks on tuleb endisel karjäärialal paiknevad lainjad puistangud muuta tasaseks maaks. Sirgala harjutusvälja pinna- ja põhjaveerežiimi reguleerimist KMH aluseks oleva ehitusprojektiga ei kavandata, veerežiim sõltub peamiselt Enefit Power AS hallatavate karjääride veekõrvalduse lahendusest. Sirgala harjutusvälja projekteerimisel on arvestatud, et Ahtme rikkest loodesse jääval alal lõppeb veerežiimi reguleerimine lähiajal ning põhjaveetaseme taastumisel tõuseb tranšeedes veetase absoluutkõrgusele 31 m, tektoonilise rikke vööndist idapoolsel alal hoitakse veetaset edasi kõrgusel ligikaudu 17.00 m abs, s.t põhjaveetasemel üles tõusta ei lasta. Sirgala harjutusvälja laiendustöödel tuleb veekaitseliste piirangutega arvestada projektiala kirdeosasse jääva Metsküla oja (VEE1064700) ümbrusesse kavandatavate tööde läbiviimisel. Pinnaveele avalduvad ehitusaegsed mõjud on eelkõige seotud pinnase tasandamisega, kuid on väga ebatõenäoline, et pinnasetööde tõttu tekkiv heljum jõuaks Sirgala harjutusväljalt tranšeede kaudu Mustajõkke. Kasutusaegsed pinna- ja põhjaveele avalduvad mõjud ei erine harjutusväljaku laiendamise järel juba olemasoleval harjutusväljal toimuva tegevuse mõjudest. Siiani Sirgala harjutusväljal tehtud pinna- ja põhjaveeseire tulemuste kohaselt ei ole põhjust järeldada, et riigikaitseline tegevus omaks negatiivset mõju piirkonna pinna- ja põhjavee kvaliteedile. Transpordi mõju õhukvaliteedile: Sirgala harjutusväljale kavandatava riigikaitselise tegevuse peamine mõju õhusaaste osas (laskmine, lõhkamine jms) ei ulatu väljapoole harjutusvälja maa-ala. Õhukvaliteeti võib mõjutada sõidukite jm liikuvtehnika transport harjutusväljale ja tagasi. Kõige suuremat mõju võib omada kuival ajal sõidukitega liiklemine kruusa- ja pinnasteedel, mis põhjustab tolmuteket. . Häiringute põhjustamist tuleks vältida piirkondades, kus paiknevad elamualad. Häiringuid on võimalik ennetada nt tolmavate teede kastmise abil või marsruudi valimisega selliselt, et välditakse läbisõitmist elamualade vahetust lähedusest. Radooni mõju: Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga ei kavandata uute hoonete rajamist, mille puhul tuleks rakendada ehitustehnilisi meetmeid radooniohu vähendamiseks. Mõju kliimamuutusele: Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele avaldub läbi muutuse kasvuhoonegaaside (KHG) bilansis, mis on tingitud ulatuslike alade raadamisest. Sirgala harjutusvälja www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 95 rajamisel maakasutusmuutusest tulenev CO2 koguheite suurus 20 aasta jooksul pärast kogu ala raadamist hinnanguliselt 612 329 t CO2ekv. Seega omab Sirgala harjutusvälja rajamiseks vajalikel aladel metsa raadamine negatiivset mõju Eesti maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori kasvuhoonegaaside koguheitele. Sirgala harjutusväljal kasvavat metsa majandab Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK). Harjutusvälja rajamiseks vajalik raadamine teostatakse RMK poolt ning eeldatavasti hakkab raadatav mets moodustama osa RMK aastasest raiemahust. Aruande peatükis 5 on toodud valdkondade kaupa koondloetelu KMH aruandes esitatud ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, millega on soovitatav arvestada, et projektialal võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida. 7 KAASAMINE 7.1 Kaasamise kava KMH avalikustamine on vastavalt seadusele otsustaja (käesoleval juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda, ja infokanalid, mille kaudu, käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse:  Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine);  Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);  kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);  Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg3. KMH protsessist eeldatavalt huvitatud isikute loetelu ning teavitamise etapid ning vormi on esitatud tabelis 7.1. Tabel 7.1 KMH aruandes avalikust väljapanekust eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu Menetlusse kaasamise Teavitamise Asutus või isik põhjendus vorm Asjaomased asutused Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §16 lg 3) ja aruande (KeHJS §21) avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust. Küsitakse seisukohti KMH programmi (KeHJS §151 lg 1) ning aruande osas (KeHJS §201 lg 1) ning kooskõlastust KMH aruandele (KeHJS §22 lg 2). Teavitatakse Kaitseministeerium Riigikaitse korraldamine. e-kirjaga Vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti Teavitatakse Keskkonnaministeerium inimestele puhta ja e-kirjaga looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Viib ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja Teavitatakse Keskkonnaamet kiirgusohutuse poliitikat e-kirjaga ning osaleda kõikvõimalike 96 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Menetlusse kaasamise Teavitamise Asutus või isik põhjendus vorm keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Korraldab keskkonnajärelevalvet. Päästetööde Teavitatakse Päästeamet korraldamine ja e-kirjaga tuleohutusjärelevalve Siseturvalisuse Teavitatakse Siseministeerium valdkonna poliitikate e-kirjaga kujundamine. Teostab riigivõimu Teavitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium majandus- ja e-kirjaga sidevaldkonnas. Vastutab ruumilise Teavitatakse Rahandusministeerium planeerimise eest riigis. e-kirjaga Eesti riigi Teavitatakse Maa-amet kompetentsikeskus e-kirjaga maaküsimustes. Muinsuskaitse korraldus Teavitatakse Muinsuskaitseamet ja järelevalve. e-kirjaga Elanike tervise kaitse ja Teavitatakse Terviseamet puhta elukeskkonna e-kirjaga eest vastutav asutus. Kujundab turvalist, Teavitatakse Transpordiamet toimivat ja säästlikku e-kirjaga liikluskeskkonda. Narva-Jõesuu linn arengu ja ruumilise Teavitatakse Narva-Jõesuu Linnavalitsus planeerimise e-kirjaga korraldamine. Toila valla arengu ja Teavitatakse Toila Vallavalitus ruumilise planeerimise e-kirjaga korraldamine. Alutaguse valla arengu ja ruumilise Teavitatakse Alutaguse Vallavalitsus planeerimise e-kirjaga korraldamine. Muud menetlusosalised Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §16 lg 3) ja aruande (KeHJS §21) avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust. Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §18 lg 4) ja aruande (KeHJS §22 lg 7) nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest. Riigimetsa majandamise Teavitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus korraldamine. e-kirjaga Kavandatava tegevuse Teavitatakse AS Eesti Energia piirkonnas asuvad Eesti e-kirjaga www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 97 Menetlusse kaasamise Teavitamise Asutus või isik põhjendus vorm Energia põlevkivikaevandused. Tegevuse alal asuvad Teavitatakse Eesti Maaülikool Eesti Maaülikooli e-kirjaga metsakatsealad. Vastutab raudtee Teavitatakse Aktsiaselts Eesti Raudtee administreerimisega e-kirjaga seotud ülesannete eest. Valitsusväliseid keskkonnaühendusi Teavitatakse Eesti Keskkonnaühenduste Koda koondav e-kirjaga koostöövõrgustik. On huvitatud maksimaalselt kõrge Teavitatakse Naaberkinnisasjade omanikud kvaliteediga e-kirjaga elukeskkonnast. Teavitatakse üleriigilise meedia, Ametlike Teadaannete ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Narva- Jõesuu linna, Kavandatav tegevus Toila valla ja võib otseselt mõjutada Alutaguse Piirkonna elanikud piirkonna elanike valla kodulehe elukvaliteeti. kaudu. KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja arutelust teavitatakse ka Viivikonna ja Sirgala asula üldkasutatavas hoones või kohas. Teavitatakse üleriigilise meedia, Ametlike Teadaannete ning Tarbijakaitse ja Muud võimalikud mõjud Laiem avalikkus Tehnilise ja huvid. Järelevalve Ameti, Narva- Jõesuu linna, Toila valla ja Alutaguse valla kodulehe kaudu. 98 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine 7.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Peatükki täiendatakse KMH aruande edasisel menetlemisel. 7.3 Avalikustamine ja avalik arutelu Peatükki täiendatakse KMH aruande edasisel menetlemisel. 7.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Peatükki täiendatakse KMH aruande edasisel menetlemisel. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 99 8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Arendaja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve 34a, 11314 Tallinn Tel: +372 717 0400 E-post: [email protected] Otsustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10142 Tallinn Tel: +372 667 2001 E-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 Tartu Kontaktisik: Ingrid Vinn Mob: +372 5883 8633 E-post: [email protected] KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Krista Lahtvee - KMH juhtekspert (litsents KMH0158 ), aruande kvaliteedikontroll ja avalikel aruteludel KMH aruande tutvustamine. Ingrid Vinn – mõjud veekeskkonnale ja kliimale, projektijuhtimine. Veiko Kärbla – müra, vibratsiooniga ja õhusaastega kaasnev mõju. Anni Kurisman - looduskaitselistele objektidel ja rohevõrgustikule avalduvate mõjude hindamine, Natura hindamise läbiviimine. Katri Järvekülg – jäätmekäitluse mõju. Jaak Järvekülg - transpordiga kaasnev mõju. Kairit Kase – kartograaf KMH käigus läbi viidud uuringud: Müra uuring OÜ Alkranel, Akukon Eesti OÜ Linnustiku uuring OÜ Xenus Taimestiku inventuur OÜ Metsamutt Geotehniline pinnaseuuring OÜ Reaalprojekt 100 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine KASUTATUD ALLIKAD Akukon Eesti OÜ. Sirgala harjutusvälja mürauuring. Tallinn 2022. Alutaguse valla üldplaneering, kehtestatud 2020. AS Maves. Sirgala harjutusvälja keskkonnakorralduskava. 2019 detsember. AS Koger & Partnerid. Sirgala harjutusvälja detailplaneering. 2009 Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. Kinnitatud 02.03.2022. Kobras AS. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. 2021. Kontkanen, H., Nevalainen, T. ja Lõhmus, A. Röövlinnud ja metsamajandus. 2004. Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Osaühing Alkranel. Sirgala harjutusvälja projekteerimistööde KMH. Müra modelleerimine. 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER. Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring. Tallinn 2019 OÜ Reaalprojekt. Sirgala harjutusväli. Geotehniline pinnaseuuring. Tallinn 2020. Palo, A. Sirgala harjutusvälja taimkate ja taimestik. Eksperthinnang Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise juurde. Tartu 2020. Palo, A. Täiendav taimharulduste uuring Sirgala harjutusväljal. Eksperthinnang Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise juurde. Tartu 2021. Pehlak, H. Sirgala harjutusvälja laienduse ja arendusega kaasnev mõju linnustikule. 2021. Riigikaitse arengukava 2017–2026. TalTech Ehituse ja arhitektuuri instituut, Geoloogia instituut, Ärikorralduse instituut ja Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory. Eesti Energia Estonia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail Baltic muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks. Tallinn 2019. Tamm, I. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C.8 Kaevandatud aladel tekkinud tehisveekogude inventuuri aruanne. Tallinn 2021. Tilgar, V., Ojaste, I., Saag, P. Metsise (Tetrao urogallus) stressitase seoses sõjaliste harjutustega. 2015. Vaivara valla üldplaneering, kehtestatud 2010. Valgepea, M., Raudsaar, M., Karu, H., Suursild, E., Pärt, E., Sims, A., Kauer, K.,Astover, A., Maasik, M., Vaasa, A., Kaimre, P. 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 101 LISAD Lisa 1. KMH algatamise otsus Lisa 2. KMH programm Lisa 3. Kavandatava tegevusega seonduva müra modelleerimise aruanne Lisa 4. Sirgala olemasoleva harjutusvälja müra modelleerimise aruanne Lisa 5. Taimestiku uuringu I etapi aruanne. (Asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1) Lisa 6. Taimestiku uuringu II etapi aruanne. (Asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1) Lisa 7. Linnustiku inventuuri aruanne Lisa 8. Geoloogiline uuring Lisa 9. KHG arvutus Lisa 10: Joonis 1.3-2. Sirgala harjutusvälja laiendamise ehituslik alternatiiv 2. Väljavõte põhiprojekti joonisest seisuga 21.03.2022. (Asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1) Joonis 2.5-1. Ülevaade projektiala piirkonda jäävatest kaitstavatest aladest. Aluskaart: Maa-amet 2022; allikas: keskkonnaregister seisuga 07.02.2022. (Asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1) Joonis 2.5-2. Ülevaade projektialal 2020. ja 2021. aastal inventuuril leitud kaitsealuste taimede paiknemisest kategooriate kaupa. Joonisel on kujutatud ka varasemalt teadaolev madala unilooga kasvukoht, kus 2020. a inventuuril liiki ei leitud (2021. a inventuuril kasvukohta ei kontrollitud) (Allikad: 2020. ja 2021. a inventuuride aruanded, keskkonnaregister seisuga 09.02.2022, aluskaart: Maa-amet 2022). (Asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1). Joonis 2.5-3. Projektialal ja selle lähistel registreeritud ja keskkonnaregistrisse kantud elupaigad (KR elupaigad) ning 2020. a inventuuril kohatud lindude leiukohad (Allikad: keskkonnaregister seisuga 09.02.2022; 2020. a inventuuri tulemused. Aluskaart: Maa-amet 2022). (Asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1). Joonis 4.3-1. Tabelis 4.3-1 käsitletud taimeliikide projektialal tuvastatud leiukohad ning võimalikud ümberistutamise asukohad (Allikas: 2020. ja 2021. aastal toimunud kaitsealuste taimeliikide inventuuri tulemused; aluskaart: Maa-amet 2022). (Asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1). Joonis 4.3-2. Häirimistundlikele linnuliikidele elupaigad, mis jäävad Sirgala harjutusvälja laiendamisel tüüpilisel harjutuspäeval lindude jaoks häirivaks peetava mürataseme alale (st müratase minimaalselt 45 dB). Aluskaart Maa-amet 2022. (Asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1). Joonis 4.4-2. Projekti elluviimisega kaasneva 45 dB mürataseme isojoone paiknemine tüüpilisel harjutuspäeval Puhatu linnuala linnuliikide elupaikade suhtes (Allikas: Alkranel mürauuring, 2021; keskkonnaregister, 2022. Aluskaart: Maa-amet, 2022). (Asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1). Asjaomased asutused Kaitseministeerium - [email protected] Keskkonnaministeerium - [email protected] Keskkonnaamet - [email protected] Päästeamet - [email protected] Siseministeerium - [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - [email protected] Rahandusministeerium - [email protected] Maa-amet - [email protected] Muinsuskaitseamet - [email protected] Terviseamet - info @terviseamet.ee Transpordiamet - [email protected] Narva-Jõesuu Linnavalitsus - [email protected] Toila Vallavalitsus - [email protected] Alutaguse Vallavalitsus - [email protected] Nimekirja alusel 29.08.2022 nr 16-6/20-00157-128 Seisukoha küsimine Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti KMH aruande kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 17.08.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 201 kohase menetluse läbiviimiseks Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande. KeHJS § 201 kohaselt peab otsustaja (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu osas kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lõige 1). KeHJS § 201 lõike 1, § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: 1. KMH aruanne 2. KMH aruande lisad 3. Asjaomaste asutuste nimekiri Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected] Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218