Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine

. Riigikantselei 23.08.2022 nr 5-5/22/3066 Rahandusministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine" eelnõu. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20220804_RK_ametikohtade muutmise_SK.docx 20220804_RK ametikohtade muutmise EN.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 04.08 .2022 VABARIIGI VALITSUS M ÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 23 . septembri 2016 . a määruse nr 103 „ Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord “ § 2 lõikes 1 tehakse järgmi sed muudatused: 1 ) punktis 31 1 asendatakse tekstiosa „ kuni 70 protsenti töökohtadest “ tekstiosaga „ kuni 90 protsenti teenistuskohtadest “; 2) punktis 32 asendatakse arv „20“ arvuga „40 “; 3) punktis 34 asendatakse arv „ 45 “ arvuga „ 70 “ . /allkirjastatud digitaalselt/ Kaja Kall as Peaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär 04.08 .2022 Vabariigi Valitsuse 23 . septembri 2016 . a määruse nr 103 „ Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord “ muutmi ne“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga muud e takse Vabariigi Valitsu se 23 . septembri 2016 . a määrust nr 103 „ Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord “ (edaspidi määrus nr 103 ) (RT I, 16.03.2022, 14 ) . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse , Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK ) ja Riigikogu Kantselei ülesannete ülevaatamisega on hinnatud vajadust olemasolevate ülesannete täi t mise järele erinevates ohu- ja konfliktiolukordades. Sellega seoses on tekkinud vältimatu vajadus täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade järele . Selleks tõstetakse eelnõukohase määruse jõustumisel nimetatud asutuste riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade piirmäärasid. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseminis teeriumi kaitsevalmiduse osakonna nõunik (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusloome valdkonna juht Guido Pääsuke (e-post: [email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist . Punktiga 1 määratakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtadeks senise 70% asemel kuni 90% . K oro ona kriis ja Eesti tegevus seoses sõjaga Ukraina s on näidanud vajadust RKIK i teenuste jär ele . Seega on mistahes ohu - või konfliktiolukorras oluline tagada riigi julgeoleku kindlustamiseks ja sõjalise kaitse korraldamiseks vajalike varude ja varade uue ndamine ning ostmine. Samuti tuleb tagada taristu rajamine ja hooldus. RKIKile on kavas üle anda ka seni Kaitseressursside Ameti ülesandeks olnud riigikaitseks vajalike asjade sundkasutamise ja sundvaldusesse võtmise ning sundvõõrandamise otsustamine , samuti ühekordsete riigikaitseülesannete andmine . Ka nende funktsioonide toimi mi ne on riigikaitses vajalik , mistõttu on vaja tõsta RKIK i riigikaitselise töökohutusega ameti- ja töökohtade piirmäära. Piirmäära muutmise ettepaneku tegi Kaitseministee ri um. Punkti ga 2 määratakse RTK riigikaitselise töökohustusega töökohtadeks senise 20% asemel kuni 40% . RTK põhiülesanne on arvestusteenuse osutamine riigiasutustele ja seda ka erinevates kriisiolukordade s , mistõttu on lisaks arvestusteenuse tagamisele vaja üleval hoida ka vastava i d infosüsteem e . RTK tehtud analüüsi tulemusel leiti, et seda ülesannet ei suudeta praeguse riigikaitselise töökohustusega töökohtade piirmäära ulatuses täita, sest kõik 20% töökohtadest on kaetud Kaitseministeeriumi valitsemisala arvestusteenusega teenindavate töötajate töökohtadega, mis ei hõlma vajalike infosüsteemide toimepidevust. Piirmäära tõstmise tulemusel on RTK suuteline teenindama arvestusteenusega kõiki asutusi ja tagama infosüsteemide toimepidevuse ning seda ka kriisiolukordades. Punktiga 3 määratakse Riigikogu Kantselei riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtadeks senise 45% asemel kuni 70% . Riigikogu Kantselei põhiülesanne on luua Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalikud tingimused. Riigikogu peab säilitama töövõime ja toimepidevuse ka erinevates ohu - ja konfliktiolukordades . Kantselei tehtud analüüsi tulemusena leiti, et seda ülesannet ei suudeta senise riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirarvu raames täita ehk tänane olukord ei vasta tegelikele vajadustele. Piirmäära tõstmise tulemusel on praeguses julgeolekuolukorras Riigikogu s uuteline oma ülesandeid tõhusamalt täitma. Piirmäära muutmise ettepaneku tegi Riigikogu Kantselei. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi või vähetuntud termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Eelnõu avaldab positiivset mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele laiemalt , sest riigikaitseks oluliste otsuste vastuvõtmiseks ja tugiteenuste toimepidevuse tagamiseks on vältimatult vajalik personal riigikaitselise töökohustusega kaetud . Samuti on tagatud personal riigikaitse funktsioonide täitmiseks kriisiolukorras , nagu näiteks riigikaitseks vajalike asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise ning ühekordsete riigikaitseülesannete määramiseks , mis on vältimatult vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning sõjaseisukorra ajal. Riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötavalt isikult ei tohi nõuda osalemist eriolukorra töödel ja erikordade ajal rakendataval sundtööl, kui see kohustus mõjutab teenistuskoha ülesannete täitmist. Eelnõu mõjutab muu hulgas Kaitseväe sõjaaja üksuste isikkoosseisu arvestust . R iigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötav at isik ut ei kutsuta lisaõppekogunemise ja mobilisatsiooni korral kaitseväeteenistusse. Kutsumata jätmine kehtib vaid riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötamise ajal. Ameti- või töö kohalt lahkumisega või ameti- või töökoha ülesannete muutumisel vastav piirang kaob. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne riigieelarvele lisa kulu, sest riigikaitselise töökohustuse määramine ei muuda teenistuskoha ülesandeid ega too seetõttu eelduslikult kaasa vajadust täiendava töötasu või palga järele. Eelnõu rakendamisega ei kaasne ka riigieelarvele tulu. 7. Määruse jõustumine Eelnõukohane määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Riigikantseleile ja Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu.