Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel

Välisministeerium 06.07.2022 nr 5-11/22/2767 Rahandusministeerium Kaitsevägi Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: RO esmakordsel panustamisel RSO-le 2023 seletuskiri.docx RO esmakordsel panustamisel RSO-le 2023 eelnõu.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 29.06 .20 2 2 Riigikogu otsus Kaitseväe kasutamin e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 100 kaitseväelast 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2023 . aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 22 Algatab Vabariigi Valitsus 20 22 nr Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutamin e E esti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-A tlandi Lepingu O rganisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab kasutada kuni 10 0 kaitseväelast riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelaste le , kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil , välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Mandaadi piirmäär on sama mis 2022. aastal. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse § 34 lõike 6 1 alusel . Kaitseväe edasine kasutamine samal operatsioonil otsustakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras . Riigikogu otsuse e elnõu ja seletuskirja on koost anud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Markus Holst ( markus.holst @kaitseministeerium.ee [email protected] [email protected] ) , vastutav jurist on Teele Helemäe ( t eele. h elemae @kaitseministeerium.ee). Riigikogu otsusega antavate õiguste kasutamise eelised Rahvusvaheline julgeolekuolukord on ebastabiilne nii Euroopas , Lähis-Idas kui ka Aafrikas. Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides , sh Euroopas, võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelis e stabiilsus e tagamisse ja kaitsta seeläbi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil paindliku ma lt reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). Riigikaitseseaduse kohaselt peab esmakordsel panustamisel olema tegemist NATO, NATO liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitava operatsiooniga, mis on ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon , mille puhul ei ole tegemist kollekti ivse enesekaitse operatsiooniga . Mandaadi alusel saab Eesti panustada nii operatsiooni p eakorterisse kui üksustega operatsioonialale. Operatsioonile saadetava kontingendi suurus peab jääma Riigikogu kehtestatud piirarvu piiresse. Riigikaitseseaduse § 34 lõike 6 1 järgi annab § 34 lõikes 4 sätestatud Riigikogu otsuse alusel Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Kõnealuses operatsioonis järgmise rotatsiooniga jätkamise otsustab Riigikogu juba üldises korras riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 kohaselt. Vabariigi Valitsus andis Kaitseväele esmakordse lt korralduse alustada rahvusvahelisel sõjalisel operatsiooni l osalemist riigikaitseseaduse § 34 lg 4 alusel tehtud otsuse ga 2. aprillil 2020 . Otsus oli seoses Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 31. märtsist 2020 lõpetada Euroopa Liidu sõjaline operatsioon EUNAVOR Med / Sophia ning selle asemel alustada uut sõjalist operatsiooni EUNAVFOR Med / Irini . Ajakriitilisuse tõttu ei olnud võimalik Riigikogu otsuse taotlemine, mistõttu alustati ühe kaitseväelase ga panustamist Euroopa Liidu uuel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med / Irini Vabariigi Valitsuse korralduse alusel . Teist korda otsustas Vabariigi Valitsus alustada operatsiooni l osalemist riigikaitseseaduse § 34 lg 4 alusel 23. septembril 2021 , andes Kaitseväele korralduse panustada ühe kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique ( European Union Training Mission in Mozambique ) Mosambiigis. Kuivõrd julgeolekuolukord Mosambiigis oli kiirelt halvenenud ning Euroopa Liidu väljaõppemissiooni panus regiooni oli vajalik kiireloomuliselt, ei olnud võimalik Riigikogu otsuse taotlemine uuel operatsioonil osalemiseks. Alates 01. jaanuarist 2022 jätkab Eesti EUTM Mozambique’i panustamist Riigikogu riigikaitseseaduse § 34 lg 1 alusel antud mandaadi alusel. Panustamisega seotud kulud Kaitse väelaste lähetamisega kaasnevaid lisakulutusi ei ole võimalik täpselt prognoosida, sest kulud sõltu vad konkreetsest operatsiooni st , operatsioonipiirkonnast ja kestusest . Vajadusel koostatakse võimalike kulude prognoos ja need kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala 2023 . aasta eelarvest. Võimalike lisakulude katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi kaitseväelaste rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Välisministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe le .