Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus

Välisministeerium 06.07.2022 nr 5-11/22/2766 Rahandusministeerium Kaitsevägi Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame teile kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus “. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: RO NRF 2023 seletuskiri.docx RO NRF 2023 eelnõu.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 29.06.2022 Riigikogu otsus K aitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu otsustab: Kasutada v ajaduse korral Kaitseväe kuni 95 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude NRF ( NATO Response Force ) koosseisus ja Kaitseväe kuni 190 kaitseväelast NATO valmidusinitsiatiivi ( NATO Readiness Initiative ) koosseisus alates 202 3. aasta 1. jaanuarist kuni 2023 . aasta 31. detsembrini Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 22 Esitab Vabariigi Valitsus 20 22 nr Riigikogu otsuse „ Kaitseväe kasutami n e Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käesolev Riigikogu otsus e eelnõu võimaldab panustada kuni 285 kaitse väelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni ( NATO ) valmidusüksuste koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Markus Holst ( markus.holst @kaitseministeerium.ee ) ning vastutav jurist on Teele Helemäe ( [email protected] ) . NATO reageerimisjõud NATO reageerimisjõudude ( NATO Response Force − NRF ) loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis nii kriisireguleerimise kui kollektiivkaitse ülesandega . NRF-il on võtmeroll NATO kollektiivkaitse - operatsioonide läbiviimisel . Septembris 2014 otsustati NATO tippkohtumisel Walesis NRF-i suurendada ja ajakohastada. Selleks otsustati luua kiires valmiduses olev reageerimisjõud ( Very High Readiness Joint Task Force – VJTF ) , mis koosneb u 5000-liikmelisest maaväekomponendist, lisaks mere- , õhu- ja erivägede komp onentidest . Ühtlasi otsustati 24. juunil 2015. aastal toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel suurendada NRF-i isikkoosseisu 40 000 sõjaväelaseni. NRF-i kuulub lisaks NATO juhtimisosisele ( Command and Control Element ) ja VJTF-ile ka seda tugevdav väekomponent ning t äiendav reageerimisvägi. NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ning NRF allub NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajale (Supreme Allied Commander Europe – SACEUR) . Seoses Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 aktiveeris Põhja-Atlandi Nõukogu esmakordselt NRF-i alliansi kaitseks ning NRF-i erinevaid kiires valmiduses osiseid siirati heidutuse ja kaitse eesmärkidel. Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi , panustades NATO valmidusinitsiatiivi ( NATO Readiness Initiative – NRI ) alates 2021. aasta algusest. NRI lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal ning selle vägedega täitmine kuulutati ametlikult välja NATO tippkohtumisel Londonis 2019. aasta detsembris . Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust – 30 mehhaniseeritud pataljoni, 30 õhueskadrilli ja 30 lahinglaeva on vajadusel valmis siirma kuni 30 päeva jooksul , et oleksime vajadusel valmis kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF- is olevatele vägedele. Eesti panus Tänases julgeolekuolukorras on NATO pühendumus ja võimekus viia läbi heidutus tegevusi ja kollektiivkaitse t veelgi olulisem ning otseselt Eesti riigi huvides, mistõttu on vajalik ka Eesti jätkuv panus NATO reageerimisjõududesse . Eesti on varem panustanud NRF-i NATO alaliste mereväeüksuste ( NATO Standing Naval Forces ) koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. Aastatel 2016–2018 panustas Eesti uuendatud NRF-i jalaväekom panii ja selle toetuselemendiga . Aastal 2022 on NRF-i valmiduses 80 Eesti kaitseväelast (miinijahtija, staabiohvitserid ja erioperatsioonide üksus). Eestil on vajalik säilitada valmidus panustada kiirelt ning täita endale võetud kohustusi NATO raames . NRF-i raames p anustami ne sõltub SACEUR-i taotlusest ja Eesti vastavasisulisest otsusest. Aastal 2023 plaanib Eesti esimesel poolaastal panustada NRF-i valmidusse miinija htijaga NATO 1. a lalise m iin itõrjegrupi koosseisus ja terve aasta jooksul staabio hvitseridega õhuosaväe juhatuses ning erioperatsioonide üksuse ja staabiohvitseridega kokku kuni 95 kaitseväelasega. Lisaks kavatseb Eesti panustada NRI-sse soomusj alaväekompanii ja toetuselemendiga , kokku kuni 190 kaitseväelasega . NRF - is osalemise otsustamine Põhiseaduse § 128 lõike 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Põhiseaduse § 128 lõiget 1 täpsustab riigikaitseseadus (edaspidi RiKS ), mille § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse . Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning kaitseväelaste piirarvu, kui palju kaitseväelasi võib konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. Eelnõu ei reguleeri Kaitseväe kasutamist kollektiivkaitseoperatsioonil, sest RiKS-i § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Põhja-Atlandi leping on hetkel ainus Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping, kus on seda põhimõtet nimetatud. Kui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse operatsioonis osaleda, siis annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi Valitsus (RiKS-i § 33 lõige 2) kaitseminist r i ettepanekul. Sel juhul ei ole Vabariigi Valitsus seotud ka eelnõus toodud piiranguga kaitseväelaste arvu osas. NRF-i ja/või NRI rakendamisel seega muudel juhtudel kui kollektiivkaitseoperatsioon annab kaitseminister Riigikogu otsuse alusel ja RiKS-i § 34 lõike 6 järgi kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. NRF-i ja NRI kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRF-i saab kasutada ainult Eesti nõusolekul. Panustamisega seotud kulud Valmidusperioodiga seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 202 3 . aasta eelarves on Kaitsevä e tegevuskuludeks NRF raames kavandatud 658 946 eurot (käibemaksuta) , millele lisandub ka NRI valmidus eks planeeritav kulu summas 4855 eurot. Kaitseväelaste lähetamine valmidusperioodi jooksul NRF-i koosseisu s sõjalisele operatsioonile võib kaasa tuua lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulud sõltuvad muuhulgas operatsioonitüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimalike lisakulude katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi kaitseväelaste NRF-i koosseisus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Välisministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe le .